Mõniste-Ritsiku Ristija Johannese kogudus

Mõniste Ritsiku kogudus asutati 1847, 1849 loodi Laanemetsa kogudus, millega liideti osa Hargla-Mõniste kogudusest. 1849. a. ühendati osa Laanemetsa kogudusest taas Hargla-Mõniste kogudusega, mis reorganiseeriti Sinodi 1849. aasta 5. detsembri korralduse alusel ümber Mõniste koguduseks. Esialgu toimusid jumalateenistused Saru mõisalt renditavates ruumides, Karumõisa küünis kuni 1856.  Praegune kirikuhoone on puust, plekk-katusega. Alguses oli kiriku nimetus Mõniste, kuna ta asus Mõniste mõisniku maa peal, et aga tegelikult kirikut Mõnistes ei olnud, siis nimetati see ümber Mõniste-Ritsiku kirikuks.  Õigeusu kihelkonnakool avati 1856. aastal. Abikoole oli 3: Vana- Roosa abikool, avatud 1885. a; Kõrgepalu abikool, avatud 1855. a. ja Krabi abikool, avatud 1850. aastal (Vladimir von Berens “Эстонская епархия“ Tln, 1974).

Mõniste-Ritsiku kirik on pühitsetud prohvet Ristija Johannese nimele, kiriku nimepäeva peetakse koguduse poolt igal aastal 24. juunil.

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi usuasjade osakonna andmeil on Mõniste-Ritsiku kogudus kantud Eesti Vabariigi kirikute ja koguduste registrisse ning on seega tegevkogudus.

Koguduses teeninud vaimulikud:

Kolon Joann oli koguduse esimene preester
Skvortsov Afanassi
Kusovski Jakov
Lebedev Joann
Travlinski Feodor
Teppaks-Pavlov Andrei
Hrebtov Aleksander
Troitski Vsevolod
Lusik Nikolai
Hvoinski Leonid
Nevdatšin Pavel
Polistovski Viktor
Skromnov Nikolai
Välbe Georg
Zverev Aleksander
Kolon (Paulus) Paul
Hints Sergei
Vaher Joann
Ruus Augustin
Mölter Jakob
Randvere/Rõbakov Joann
Kuldmäe Joann
Bežanitski Boris
Kaseküli (Kristoving) Vladimir
Anton Aleksander
Kaus Konstantin
Kaljukosk August
Fraiman Stefan

Mõniste vene õigeusu kiriku koguduse maja.

Hiljem kasutati hoonet kultuurimajana mis aga maha põles.

17. septembril 2016 avati kiriku juures mälestuskivi eesti soost pühakutele Theodor Petaile (oli mitme õigeusu kooli õpetaja-köster ja ka koolijuht) ja Anna Petaile (oli kooliõpetaja); nad küüditati juuniküüditamise käigus. Theodor lasti maha aastal 1942 Sosva vangilaagris, Anna suri aastal 1948 Tomski oblastis. Aastal 2012 kanoniseeris Konstantinoopoli Püha Sinod nad uusmärtriteks. Mälestuskivi pühitses metropoliit Stefanus koos ülempreestrite Andreas Põllu ja Aleksander Sarapiku ning preester Justinus Kivilooga.

Leave a Reply

Your email address will not be published.