Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.
Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.
Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)
Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.
Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.
1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.
Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.
1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.
1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”
1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s
1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.
1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) poolt koostatud “ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”, mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s
Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.
Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts
- Parm tsuskas: hää tüü!by Priit on 20.03.2023 at 13:00:46
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
- Muda Mari pajatusby Priit on 20.03.2023 at 12:59:43
Kost sahvt kumpvegi sisse sai? Ma kuuli raadiost, et valimisõ saa es viil kõrraga läbi. Om inemiisi, kiä olõ-i uma silmäga nännü, kuimuudu nuu valijidõ helü internetitraatõ pite juuskva ja õigõ kotussõ üles leüdvä. Ega ma esi kah siin eloh kõikist asjost arvo ei saa. Jo latsõpõlvõh oll’ keerolinõ küsümüs, kuimuudu sahvt iks kumpvegi [...]
- Tossu Tilda pajatusby Priit on 20.03.2023 at 12:58:46
Maanuuri suusanaiskunna võit Taa om lugu aost, ku Võromaal olli väega ilosa talvõ ja lummõ oll’ kõvastõ. Sis oll’ mi kandin avvo seen suusataminõ. Meil oll’ kõva naiskund, kon naisi Vahtsõliinast ja Võrolt ja vast muialtki. Võromaa maanuuri naiskunnal oll’ üleliidulidsõn arvõstusõn häste lännü ja Eestin olti maanuuri hulgan edimädse kotussõ pääl. Ütskõrd peeti [...]
- Varakeväjäne tsukõlusby Priit on 20.03.2023 at 12:57:24
Mu koolinkäümine algu aastal 1947 Saru säitsmeklassilidsen koolin, mille lõpõti 1954. aastal. Tuul aol olli maal viil alalõ talukotusõ, kon egänüten kasvi pall’u latsi. Kuuli minek ja säält tulõk oll’ õks hulganisti, nii suurõ ku väiku läbisegi. Ku Katrikõõvistu kotsil vannu pähniga tii lõppi ja hobõsõtii kuralõ käänd’, lätsi nii kitsambat piten edasi, oppaja Kronbergi [...]
- Kotus, kon olla, ei olõ viil kodoby Priit on 20.03.2023 at 12:56:51
Hiina vanasõna ütles, et raha iist saa osta huunõ, a mitte kodo. Seo ütlemine om armuldamal moodul õigõ. Mino elo ilosamba aasta lätsi müüdä Ahja kandi väikun külän, midä kotsõpäälne rahvas kutsõ Mäkipää. Sääl ellivä mu vanavanõmba. Ammõtlikult tuud nimme kongi kirän es olõ. Arvada tull’ nimi tuust, et elämise olli nigu lajalõ visatult pervi [...]
- Priinime lugu: Rauba ja Raupby Priit on 20.03.2023 at 12:54:32
Nimel Rauba om Eestin 113 kandjat, nimel Raup 32 kandjat. Mõlõmba nime omma tävveste Võrumaa uma, pantu kolmõn Rõugõ kihlkunna mõisan. Leevi mõisan oll’ täämbädses kaonu Rauba talurühm, kon panti nimes Rauba. Leevil pantu nimi levisi joba 1844. aastal ka Räpinä kihlkunda Saarõküllä. Saalussõ mõisan om Rauba külä (Vahtsõliina alõvi lähkün, Jõõdasküläst üle oru). Sääl [...]
- Nofreteteby Priit on 20.03.2023 at 12:50:42
Aastiid tagasi ütel tandsupidul hõigas’ hää sõbõr minnu hindäle appi. Täl oll’ sääl üts verinuur tütrik, kiä tahtsõ tandsi, aga täl hindäl olli muu asja iin. Mullõ and’ ülesandõs tüdrikut tandsuta ja toolõ «midägi hääd» üteldä. Komplimenti vai nii. Tüdriku nime ütel’ kah, muud midägi. Nime ma unõti edimädse minuti joosul är ja olligi hädän: [...]
- Miihikuur ja Kalkuna Mari – ei naid tahas lahuta!by Priit on 20.03.2023 at 12:48:26
Rõugõ rahvamaja ei olõ mitu aigu inemiisist nii täüs olnu ku neläpäävä, 9. urbõkuul. Tulti kullõma Tartu akadeemilist miihikuuri ja Kalkuna Marit. Pettä es saa kiäki: mehe lauliva, nigu meri kohisõs ja mõts mühises, ja Mari laulsõ tuu taustal nigu Ööbiguorulõ nime andja. Perän es taha plaksutaminõ är lõppõgi: kõik saisõva pistü ja meelüti viil [...]
- Varakeväjäne luudus näütäs imeviguritby Priit on 20.03.2023 at 12:47:00
Seod pilti kaiõn või jäiä tunnõ, et maa külgetõmbamisõ jõud om är kaonu ja ijätsilga omma naanu tegünemä mitmõn tsihin. Periselt om asi lihtsämb: kaartõtila omma üüse är külmänü ja vahtsõ päävä tulõkiga om lumi katussõ pääl allapoolõ vaonu, käändnü vana ijätsilga tõistõ tsihti ja vahtsit ijätsilkõ kasvatama naanu. Pilt om tettü timahava 12. urbõkuul [...]
- Vast tulõ kevväi keväje muuduby Priit on 20.03.2023 at 12:45:43
Kallendri järgi nakas’ kevväi jo iispäävä, a ku naid hangi kaet, mea ega sula pääle jäl vahtsõst kosusõ, sis tulõ miilde, ku sai ütskõrd latsõn ussõ iihn väikese lapjuga paksu ekä (jääd) tsüsitüs. Hangõ olli viil peris mehidse, a vesi sääl iä alh jo solisi tasakõistõ. Külh os tahtunu, et tuud vett jo enämb ollu. [...]
