Võru keel

Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.

Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.

Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.

Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)

Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.

Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.

1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.

 

Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.

 

1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.

1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”

 

 

1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s

 

 

 

 

1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga  “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.

 

 

 

 

1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu)  poolt koostatud ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”,  mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s

 

 

 

 

Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.

Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts

 

Helüait Kirändüs ja perimüs. Latsilõ ja suurilõ. Võro keelen.

  • Kuis Umma Pito tetäs?
    by Kadri Ugur on 11.03.2024 at 12:04:17

    Teemi Võro Instituudi usse vallalõ ja uurimi Tigase Merikese käest, kuimuudu üte suure pido tegemine käü. Taad juttu sünnüs kullelda sis kah, ku kuvves Uma Pido joba maaha om peet – kõrraldamise kotsile kõneles Merike peris kasulikku juttu. Salvestedüs sai taa jutt urbekuu algusen, ku pidoni es jää inämb kolme kuud, küsüjä oll Uguri Kadri. The post Kuis Umma Pito tetäs? appeared first on Helüait.

  • Kuis tetäs võro keele grammatikat?
    by Kadri Ugur on 16.02.2024 at 11:49:32

    Plado Helen om Võro Instituudi tiidrü, kiä vidä iist võro keele grammatiga kokkopanekit. Kuimuudu tuu tüü käü ja kunas valmis saa? Ja midä Plado Helen muist asjust arvas? Heleniga ai juttu Uguri Kadri. The post Kuis tetäs võro keele grammatikat? appeared first on Helüait.

  • Raimond Kolk. Kimp luulõtuisi
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:39:41

    Kolga Raimond sündü 8. radokuu pääväl 1924 Sarun ja kuuli 1992 Stockholmin. Luulõtuisi nakas tä kirja pandma kooliaol ja suur osa noist omma võrukeelidse. Kolk esi om märknü, et timä jaos oll võru keelen luulõtaminõ häste loomulik ja uma. Timä luulõtuisi tsipakõnõ esivärki kiil om Harglõ kihlkunnast peri ja niisändsen vormin õigõ ja puhas. Luulõtusõ The post Raimond Kolk. Kimp luulõtuisi appeared first on Helüait.

  • Jahimiis
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:25:23

    The post Jahimiis appeared first on Helüait.

  • Vanalell
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:20:12

    The post Vanalell appeared first on Helüait.

  • Paar pehmet sammu
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:15:25

    The post Paar pehmet sammu appeared first on Helüait.

  • Medä aimat keväje
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:10:17

    The post Medä aimat keväje appeared first on Helüait.

  • Mina ihka
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:05:42

    The post Mina ihka appeared first on Helüait.

  • Rändaja
    by Kadri Ugur on 08.02.2024 at 09:00:50

    The post Rändaja appeared first on Helüait.

  • 4. Nagõl Niilo suur suuv
    by veebimeister on 06.11.2023 at 11:03:49

    The post 4. Nagõl Niilo suur suuv appeared first on Helüait.

Uma LehtArticles Archive - Uma Leht Vana Võromaa rahva uman keelen leht

  • Parm tsuskas: katsas märts
    by Priit on 04.03.2024 at 14:13:53

      Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

  • Muda Mari pajatus
    by Priit on 04.03.2024 at 14:12:26

    Läbi lille   Ma kuuli raadiost, et jo mito päivä saisva mehe lillipuutõ ussõ takah järekõrrah. Ega nä pelgä-i, et lilli otsa saava. Nä pelgäse, et ostva umalõ kallilõ kaasalõ võlss lilli. Ja sõs tulõ rõõmu asõmõl hoobis tülü majja. Nii käävä mehe jo varõmb kaemah, määndsit lille müvväs. A mille inämbüs mehe tahtva naisipääväs [...]

  • Tossu Tilda pajatus
    by Priit on 04.03.2024 at 14:11:34

    Uhkõ ballikleidi   Egäs pidopääväs tahtva naasõ vahtsõt kleiti, minka pidolõ minnä. Seo jutukõnõ om vanõmbast aost. Võrol Aida uulitsan elli päält sõta mitu ohvitseeri peret. Üten perren mõistsõ pernaanõ häste vinne kiilt. Ütel pääväl tulli tuu perre moro pääle kats õnnõlist noorikut ja ütli, et osti liinast ilosa ballikleidi. Tulõman oll’ edimäne mai. Nä [...]

  • Haarang
    by Priit on 04.03.2024 at 14:10:20

    Opsõ Murati algkoolin, olli tuul aol kolmandan klassin. Oll’ 1951. aasta urbõkuu alostus ja mõtsun oll’ viil hulga mõtsavelli. Mi koolimaja oll’ Pihkva-Riia kivitii lähkül. Tuul pääväl näimi klassiaknõst, kuis kivitii pääl pidi kinni üts kinnine veoauto. Auto päält tulli maaha valgidõ rõividõga inemise, kõigil püssä kaalan. Üts miis tull’ kabiinist kah vällä ja astõ [...]

  • Kapstaleht es avita
    by Priit on 04.03.2024 at 14:09:12

    Prõlla om egä elämine täüs helkvit ja värmiliidsi massinit. Nii juusk egäst nukast maailma-mürä sisse. Selle tüküt esiki är unõhtama, et õnnõ mõni aastakümme tagasi olõ-s näperüsmoblat karmanin ja aknõ takan es kõnni elektrilammas. Mis sis viil noorõmbist kõnõlda. Niisama es kae egä klantsaokirä kaasõ päält vasta tuu sängüpäälne ni -alonõ elo. Toona jäie kõik [...]

  • Priinime lugu: Gutmann
    by Priit on 04.03.2024 at 14:07:35

    Naisipäävä puhul või jo suuvi, et egäl naasõl, kiä hindäle miist taht, olõs hää miis. Ja et olõman mehe häies miihhis edesi jäässi! Säändse tähendusega nimel Gutmann om Eestin 149 kandjat. Varjantsil Gutman om 48 kandjat, varjantsil Guutmann 13 kandjat. Viil om olõman Kutman 20 kandjaga, innembi olli ka Kuutmann ja Kuthmann. Nimi kas kujul [...]

  • Mõnistõ pritsimehil oll’ kats juubõlit kõrraga
    by Priit on 04.03.2024 at 14:03:47

    Mõni päiv enne, ku rahvas riigi sünnipääväl lipsu ette sääde, pandi Mõnistõ päästekomando mehe uma piduliku vormi sälgä ja kutsõ külalise kattõ juubõlit pedämä. Mõnistõn asutõdi vabatahtlik pritsimehi ühing 1929. aasta veebruarin. Pääkorter oll’ pritsikuur konagitse Mõnistõ raudtiijaama lähkül, konh oll’ tuul aol pall’u rahva ja vajalikkõ asutuisiga asula. Tuust alustamisest saije 95 aastat. Mõnistõ [...]

  • Koolivaheao-reis Soomõ sõpru mano
    by Priit on 04.03.2024 at 13:57:28

    Om sääne muud, et koolivaheaol proovitas määnegi reis ette võtta, ku võimalus om. Otsusta ummi gümnasistest latsiga vabariigi aastapäävä aigu tsiiru Soomõn kävvü, et kaia Turu ja Rauma liina ja tuud, kuis sõbrul Helil ja Miikkal lätt. Autokütussõ hinna Rauma liinan 25. radokuu pääväl. Rahmani Elo pilt Suumõ sõit ei olõ täämbädsel aol määnegi [...]

  • Kiri Taimaalt
    by Priit on 04.03.2024 at 13:54:47

    Kuumus võtt tuurõ mano   Taimaal võtt kuumus tuurõ mano ja luudus om muutunu peris kõllakas-pruunis ja kurvalt kuivas. Kaiõh kõllatsidõ lehti liugõlõmist maapinna pääle ja kullõldõh naidõ krõbinat jalgu all, tulõ eski veidükese Eesti sügüse tunnõ pääle. A vihma olõ-õi jo mitu kuud sadanu. Egä kõrd, ku jäl mäki pääle kae, om säält iks [...]

  • Tõsõ kundi otsast. Säädüsesilmä kittüses
    by Priit on 04.03.2024 at 13:53:32

    Elo um mullõ andnu kõrraldusõ, et tulõ peris pall’o autoga sõita. Aastan sõida 40 000–50 000 kilomiitret, halvõmbil aastil tulõ 60 000 täüs. Sõitmisõga um mul tollõn häste lännü, et Eesti Vabariigi aigu ei olõ ma politsei käest üttegi trahvi saanu. Kül um olnu sõidu aigu juhussit, miä pandva politsei rassõ tüü pääle mõtlõma, näid [...]