Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.
Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.
Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)
Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.
Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.
1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.
Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.
1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.
1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”
1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s
1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.
1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) poolt koostatud “ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”, mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s
Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.
Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts
- Parm tsuskas: suvõ minekby Priit on 18.09.2023 at 13:55:23
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
- Muda Mari pajatusby Priit on 18.09.2023 at 13:54:30
Ettetiidmädä elo Ma kuuli raadiost, et mõtsuh om seeneuputus. Kolm kuud tagasi kõnõli kõik, nii tiidjä ku vähämb tiidja, et seo aasta siini ei saa. No ja parhilla om vastapite. Kõgõpäält veeti jo põimukuul säläkorvõga mõtsast kuusõriiskit, sõs kikkasiini ja süküskuul porovikkõ. Olõ kuulnu nii mitotki inemist ütlemäh, et siinist om jo viländ. Kae, [...]
- Tossu Tilda pajatusby Priit on 18.09.2023 at 13:53:50
Võõras miis tutva kuhti seen Seo jutu kõnõl’ mullõ umast noorõstpõlvõst üts tutva agronuum. Pääle EPA lõpõtamist saadõti tä ütte Võromaa sovhoosi noorõmbagronoomis. Tä oll’ kinä poiss ja tälle miildü nall’a tetä. Ütel pääväl pidi nuur agronuum minemä tüüasjun pääväs Tartu liina. Et sõit alas’ hummogu väega varra, es nakka tä inne süümä, selle [...]
- Kodulämmi and’ rõõmsa meeleby Priit on 18.09.2023 at 13:53:00
Olõ võrukõnõ, peri Kaika kuplidõ päält, kon üts mägi istsõ tõsõ kukil: ütel aol ollit orun, a kibõna ao peräst mäe otsan, kost paistsõ kavvõlõ. Säält olõgi üten saanu säändse mõtlõmisõ, et mustan murõn om õks hõpõ lootusõkipõn, mis päävä jäl pilve takast vällä tuu. Mu latsõpõlvõkodu oll’ Leinussõl. Tuul aol, ku ma lats olli, [...]
- Priinime lugu: Matteusby Priit on 18.09.2023 at 13:46:07
Täämbä (21. süküskuud) om sügüsene madissõpäiv, miä om pühendet apostli ja evangelist Matteusõlõ. Tõnõ madissõpäiv (24. radokuud) om pühendet tõsõlõ apostlilõ, kedä kutsutas Mattias. Mi traditsioonin omma kats nimme kokku sulanu. Madis, Mati, Mats, vanõmba traditsiooni Matu ja mitma tõsõ omma häste levinü, ollõn nii edenime ku ka talunimmi ja priinimmi alussõs. Näütüses priinimel Madisson [...]
- Russowi kroonika. 2. jaguby Priit on 18.09.2023 at 13:42:53
Aadlirahva pulma, vakusõpidu, kirmassõ Ku aadlik pidi pulmaplaani, sis kutsuti kirjä tiil kõik aadliku veerand aastat inne pulmõ ütte liina vai suurõmbalõ alõvilõ kokku. Sääl olli tuus otstarbõs spetsiaalsõ killamaja. Ja üte liina pillimeestest es jakku, manu kutsuti ka maavürsti sõatrummi ja trompetiid muialt. Kui kõik koon olli, tetti bankett, aga inne minti siski [...]
- Puukooli tüüseldsiliisiga Lätimaal huvireisilby Priit on 18.09.2023 at 13:39:33
Lätsimi puukooli tüüseldsiliisiga Lätti huvireisile. Buss tull’ hummoku puukooli platsi pääle. Inne ku bussi jõvvimi, kuulimi koskilt korgõmbalt näugmist. Kaimi pedäjä otsa, kon istsõ must kass. Vähä oll’ iks valgõt kah. Ei tiiä, kas tedä aiõ sinnä repän, kes vaihõpääl platsi pääl patsiir. Mõtli, kas tuu midä ka tähendäs. Iks must kass. Õnnõs läts’ sõit [...]
- Kanepin, Põlvan ja Räpinäl saa kaia Saksamaa kunstiby Priit on 18.09.2023 at 13:37:58
Põlva maakunna kolmõn paigan – Kanepi seldsimajan, Põlva kultuuri- ja huvikeskusõn ja Räpinä luumismajan – saa kooni seo kuu lõpuni kaia Saksamaa Segebergi maakunna kunstnigõ töid. Segeberg om jo ammust aost Põlva sõprusmaakund ja parhillanõ näütüs päälkiräga «Kunst on liikumine» om Segebergi maakunna kolmõ kunstnigu vastakülänkäük, selle et lehekuul käve Põlva maakunna kunstnigu Margna Epp, [...]
- Valmis sai Jõksi raamatby Priit on 18.09.2023 at 13:36:26
Minevä tõsõpäävä peeti Kanepi seldsimajan Hirvlaanõ Milvi vahtsõ raamadu «Jõksi raamat» näütämispito. Raamatust saa lukõ Jõksi külä ja naabrikülli Kelläkülä, Heisri, Mõndsi, Naha, Piigandi, Karstõ ja Kaagri (Kaagvere) talodõ ja inemiisi inneskidse ao tähtsämbide tegemiisi kotsilõ. Raamatun tuvvas arhiiviriioli päält rahva kätte vana koolimehe Tina Augusti käsikirälidse uurmisõ Jõksi külä majandus- ja ütiskundligust elost ja [...]
- Kiri Võrolt. Latsõiä-häti pillakaarby Priit on 18.09.2023 at 13:34:33
Meil kõigil omma latsõpõlvõst üten saadu mustri ja haava. Suvõl lei festivalõl üten mitmõn tüütarõn ja jututsõõrin, kon pututõdi säändsit häti, miä köüdetü ka seksuaalsusõga. Statistika perrä om egäst kümnest türtikust vähembält katsaga halvastõ ümbre käütü. Ka pall’o poisi olõ-i tuust päsnü. Tuuga tulõ tegeldä suurõst pääst, ku mi tahami kõrralist paariläbikäümist. Mi ei saa [...]
