Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.
Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.
Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)
Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.
Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.
1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.
Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.
1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.
1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”
1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s
1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.
1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) poolt koostatud “ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”, mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s
Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.
Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts
- Parm tsuskas: avvu trimmõrilõby Priit on 22.07.2024 at 13:51:58
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
- Muda Mari pajatusby Priit on 22.07.2024 at 13:51:04
Esihindä puhkus Ma kuuli raadiost, et elo om kõrrast kipõmb, a inemise liigutasõ hinnäst kõrrast veidemb. Ma mõtlõ, et nuu as’a omma nigu köüdedü anoma. Ku rohkõmb liigut, tiit füüsilist tüüd vai kõnnit niisamma mõtsa vaihõl, om sul veidemb aigu vahti telehvonni. Tulõ vällä, et telehvon olõ-i helistämise massin. Tuu om hoobis sääne massin, [...]
- Tossu Tilda pajatusby Priit on 22.07.2024 at 13:50:26
Piibli piät pään olõma Vanõmb maanaanõ eläs ütsindä. Miis om ammu koolnu, latsõ Eestit piten lakja. Esi piät toimõ tulõma ja tä tulõ kah. Ütspäiv, ku poja pere väikeisi latsiga külän oll’ olnu, kai tä, et huuv om väega egäsugumast asku täüs. Memm võtsõ kraammisõ ette. Keset tüühuugu es panõ tä tähele, et külälise [...]
- Kuis taa sugu selges tettiby Priit on 22.07.2024 at 13:49:31
Vinne aigu oll’ pall’o põllutüükuulõ, kost tull’ perädü hulk as’atundjit. Nuu olli sõs elu edesi viijä maal. Om miiki perren noid mälehtüisi noorist ja tublidõst opjist. Noin koolõn olli oppaja iks kah tähtsä ja targa ja pandsõva kapaga mõistust päähä. Tuukõrd oll’ jutus sääne teemä: kes om pull? Tulõvadsõ zootehnigu kulssiva ja teivä märkmit kah. [...]
- Ubinist ja…by Priit on 22.07.2024 at 13:49:00
Siiäni om meelen tuu esieräline juhus latsõiäst. Suvõl juusksõmi pallidõ jalguga. Ku peris ausalõ ütelde, sis meil olli jalan kurõsaapa, nuu põlvini kipitsevä seere. Suur tuu hädä es olõ. Tuukõrd kõndsõ ütsinde ilusõ häitsvä haina seen Mäesilla mäe põllupindre pääl ja astsõ siididse jänesepoiskõsõ pääle. Muiduki hiitümi mõlõmba, a õnnõs es saa jänesekene vika. Kipõstõ [...]
- Muudsa mudsuga mualumpiby Priit on 22.07.2024 at 13:48:09
Mu-vannudsõl korgõmba koolitusõga kodopernaasõl om kõiki naidõ tehniliidsi viguridega küländ rassõ toimõnda. Piässi siski insinöri magistrikraadi mano hankma. Kergendüses om kuulu perrä, et noorõmbagi inemise vaihõl massinidõga patisaisu jääse. Nä mõistava ei inämb ilma GPS-ildä imä-esä kardohkamaa päälegi sõita. Mõni miis ei jõudvat ilma kepsolda uma naasõ mano sängügi, olõvat essünü noorõ naabrinaasõ mano. Mõnikõrd [...]
- Priinime lugu: Sibulby Priit on 22.07.2024 at 13:46:48
Seol nimel om Eestin kandjit 311. Tartu- ja võrukeelitsel varjantsil Sipul om kandjit õnnõ katõssa. Vähä levinümb om Sippol 14 kandjaga, viil omma olõman Sippul (9) ja Sibbul (9). Seost nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Nimi panti umbõs 30 mõisan, minkast umbõs 26 olli Liivimaal, noist ummakõrda 11 Tartumaal. Vanan kiräviien algkuju [...]
- Kümme koto: edimäne kodoby Priit on 22.07.2024 at 13:42:07
Mu edimäne kodo oll’ sünnükodo, täpsehe ütelden imäkodo. Sääne väikene vana palkõst maja, millel oll’ üts uss. Kalitorist hääd kätt jäi elotarõ, õkva oll’ küük ja kurrakätt laut. Mi kodo oll’ kesk Perä küllä. Kõigil külän olli uhkõ huunõ, kon iks lauda, küünü, kuuri ja sanna saisi elomajast eräle. Külärahvas kutsõ mi majakõist väikus majas. [...]
- Kanepifestivalil kõnõldi Kanepi kandi nimmistby Priit on 22.07.2024 at 13:39:29
Minevä nädäli lõpun Kanepin peetü Kanepifestivali üts osa oll’ konvõrents, kon kõnõldi ja opiti tarkuisi kanepist ja Kanepist. Konvõrents naas’ pääle 19. hainakuul, ku samal aol kontsõrdiprogrammiga oll’ Jõksi järve veeren Kanepi kandi perekunnanimmi tüütarõ. Võro instituudi nimeuurja Saarõ Evar ja Fastrõ Mariko pei sääl huviliidsilõ lühkü loengu ja aviti selgust saia esi perekunna- ja [...]
- Leevil kooritas Sibulat vallalõ, a silmävett ei olõ pelädäby Priit on 22.07.2024 at 13:36:20
Süäsuvi tõi Leevi küllä parra plahvatusõ: käümä läts’ muusikalinõ suvõtükk «Ivan Narodny – mees, kes luiskas tõde». Arvada om võõramaaperätselt ütelden San Leevi üts parõmbit kotussit, kon Sibula Jaani ali Narodny Ivani luku kõnõlda. Sündü miis jo Leevilt ütesä kilomiitret Räpinä poolõ – Vilustõn. Kimmäle tulõ kittä tükü luujit üte eesti as’a ajaja ello herätämise [...]
