Võru keel

Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.

Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.

Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.

Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)

Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.

Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.

1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.

 

Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.

 

1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.

1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”

 

 

1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s

 

 

 

 

1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga  “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.

 

 

 

 

1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu)  poolt koostatud ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”,  mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s

 

 

 

 

Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.

Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts

 

Loading...
  • Parm tsuskas: muroniitjä
    by Priit on 27.06.2022 at 12:43:28

      Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

  • Muda Mari pajatus
    by Priit on 27.06.2022 at 12:42:39

    Ahvi Rõugõh   Ma kuuli raadiost, et Rõugõhe omma ahvi kaemisõs vällä pantu. Tuu jaos ollõv sinnä ehitet vahtsõnõ külämaja ja sild, mis ahvõ mano vii. A tuud es saa ma arvo, kas nuu ahvi omma jo peräle joudnu. Vai läts’ki Tänaku Ott näile Keeniähe perrä ja ku siin kandih hainakuul järgmäne ralli tulõ, sõs [...]

  • Tossu Tilda pajatus
    by Priit on 27.06.2022 at 12:42:05

    Külm ja vatutav jaani-ollõkõnõ   Haigõmajja tull’ vahtsõnõ miis. Oll’ vannipäiv, sängühaigõ viidi mõskmistõ. Tuujaos aeti käru ette, haigõ veerütedi pääle ja sõidutõdi vannitarrõ. Kats mõskjat seebiti haigõ sisse, mõsi tedä ja uhtsõva üle. Oll’gi tettü! Tollõlõ vahtsõlõ maamehele olli tõõsõ mehe võlssnu, et jaanipäävä puhul pakutas kõigilõ pääle sanna olut: külmä ja kangõt, päält [...]

  • Ega must muudu jätä
    by Priit on 27.06.2022 at 12:40:59

    Mu latsõpõlvõkodu om Kaika kuplitõ pääl, kon üts mägi aja tõist mäke takan. Vanaimä maja oll’ mäekundi pääl, laut all orun. Ku mu tütre tsill’ukõsõ olli, ollimi suvõ vanaimä puul Leinusõl. Vanaimäl oll’ tihkõ kikas, kes juusksõ egä latsõ kilkõ pääle vihaga üles mäe otsa tarõ manu, tsiiva sorakil, õkva latsi kallalõ. Hoidku jummal kikka [...]

  • Suur ettevõtminõ
    by Priit on 27.06.2022 at 12:40:07

    Olõ uma vanavanaimmä jo küländ kuulsast tennü, a ku inemine iks nii pall’o om tennü ja nännü, ei tulõ kuulsusõl lõppu. Mu vanavanaimä Elfriide oll’ kärre mutt! Lugi pall’o, tekk’ näputüüd ja ka kõik muu tüü linnas’ käeh. A vaihtõpääl tull’ ette võtta toimõnduisi kotost väläh. Üts sääne suur ettevõtminõ oll’ poodi mano minek. Harilikult [...]

  • Priinime lugu: Petmanson ja Pedmanson
    by Priit on 27.06.2022 at 12:37:23

    elä oll’ piitrepäiv, vanast võrukõisi jaos väega suur kesksuvõ pühä, Setomaal nüüdki häste tähtsä, sääl peetäs tedä vana kallõndri perrä 12. hainakuul. Piitrepäävä paigapääline tähtsüs tulõ meil keskaost. Taa om katoliku kerikun täpsämbält Piitre ja Paulusõ päiv, a nuu kats omma olnu jo Tartu piiskopkunna pühämehe ja hoitja. Piitre perrä saaduid nimmi om häste hulga, [...]

  • Nigu mõtsa hõikat, nii vasta kostus
    by Priit on 27.06.2022 at 12:35:19

    Viimätsel aol omma naa mõtsa rahval risti hambih nigu pinil kont. Kül om hädä, et pall’o võetas maaha, sõs jälki, et võis rohkõmb. Tuu variant, ku sukugi ei võtas, võisi olla peris huvitav: peräkõrd tulõ mi maalõ kah džungli... Nali nal’ast, a mille ei tetä nii nigu koroonaga, et küstäs tiidläisi käest, kuis om parõmb. [...]

  • Rosma liinamäelt löüti viläait
    by Priit on 27.06.2022 at 12:34:08

    Tarto Ülikooli arheoloogi tei inne jaanipäivä Rosma liinamäe pääl välläkaibmiisi. Nä naksi vallalõ kaibma paika, kon rahvasuu perrä pidi olõma kaiv, a löüdsevä säält hoobis viläaida. Välläkaibmiisi juht Valgu Heiki seletäs: «Palanu viläkiht tull’ vällä. Mõnõ kotussõ pääl om taa kolm sendimiitret paks, mõnõ kotussõ pääl veidemb. Paistus, et päämine vili om tulõkah’o aos vällä [...]

  • Luuvtüüga lavalaudu pääle
    by Priit on 27.06.2022 at 12:32:06

    Antslast peri tsihikimmäs ja teküs nuur Värtoni Liisa Loreena tekk’ koolin luuvtüüs monoetendüse «Kui ma oleksin president». Näütemäng sai kõva huu sisse, täämbädses om tütrik tuud ette kandnu mitmõn paigan üle Võromaa ja ossa võtnu ka üleeestilidsest festivalist «Kooliteater 2022». Tükk om rahvalõ miildünü ja saanu parasjago tunnustust. Põhikooli 8. klassin piät egäüts tegemä määndsegi [...]

  • Tõsõ kundi otsast. Et tuul ja torm es kõlgutanu aknit
    by Priit on 27.06.2022 at 12:29:52

    Mu tütär Marianne lõpõt’ timahava keväjä Tarto Ülikooli Pärnu kollõdþin turismiala ja otsust’ edesi magistrantuuri minnä. Sääl küsüti timä käest jutuvoorin, midä täl viil om oppi, tä jo sünnüst saadik Kubija hotelli tegemiisi man olnu. Tuu pääle vastas’ tütär, et om jah olnu tutva hotellirahvaga, a täl om tunnõ, et ao muutusõ. Täämbädsel aol ei [...]