Võru keel

Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.

Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.

Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.

Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)

Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.

Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.

1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.

 

Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.

 

1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.

1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”

 

 

1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s

 

 

 

 

1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga  “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.

 

 

 

 

1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu)  poolt koostatud ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”,  mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s

 

 

 

 

Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.

Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts

 

Loading...
  • Parm tsuskas: pidosüük valituilõ
    by Priit on 10.06.2024 at 13:46:30

      Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

  • Muda Mari pajatus
    by Priit on 10.06.2024 at 13:45:32

    Lõpupidodõ aig   Ma kuuli raadiost, et pia tulõ sääne säädüs, et noorõ inemise piät opma, nika ku katõsatõist aastat vanas saava. No kost tuu mõtõ sõs võeti? Ma mälehtä-i inämb, pall’o aastit om kõnõldu eloaigsõst opmisõst. Ja mitte inämb kõnõldu. Egäüts om esi tunda saanu, kuimuudu elo lätt tõõsõs egä pääväga. Kõik aig piät [...]

  • Tossu Tilda pajatus
    by Priit on 10.06.2024 at 13:44:55

    Preili Pilpanikõrdisõ hää nuhe   Üten maakoolin oll’ oppaja, kellele külämehe anni hõigunime Pilpanikõrdis. Tä oll’ väega kondidsõ kihäga. Ega inemise oppajidõ kotsilõ midägi halva es ütle, selle et egäüts tekk’ umma tüüd. Preili Pilpanikõrdisõl oll’ sääne nõrkus, et tä tsiugas’ hindä pääle nuhevett. Tuu es sekä kedägi, inemise harini hää aroomiga. Midägi muud arvssi [...]

  • Suladsõ palgapäiv
    by Priit on 10.06.2024 at 13:43:51

    Talusulanõ sai uma edimädse palga. Võtsõ kar’alaudast käevangu kõgõ valgõmba pääga nüsjä ja kutsõ tä liina restoraani. Telse sis lavva pääle hääd ja parõmbat. «Kulõ, mis ma viil telli? Mul om ülemädse kõrra pääl tellit tarõ, pehme kanasulgist tett tekk sängü pääl. Kanasulõ omma täämbä hummuku kana persest kakutu. Midä sa viil tahat?» «Ma tahas [...]

  • Imä, mõmmi tulli!
    by Priit on 10.06.2024 at 13:42:52

    Alli oll’ Võromaa tütrik ja ku lõpõt’ EPA, sai täst tõpratohtre. Elli perrega Virumaal. Oll’ tõsõ tütre saanu ja süütse tuud, ku pääle kolmõaastanõ juussõ tarrõ ja selet’ ähinäga: imä, meil omma vällän mõmmi! Ja juussõ jälki vällä. Sõs tull’ väiku tütrik vahtsõst tagasi ja kutsõ: «Tulõ no kaema! Mõmmi omma!» Alli pand’ latsõ är [...]

  • Mitte üttegi nõkla
    by Priit on 10.06.2024 at 13:41:51

    Oll’ ullillus suvõpäävä hummuk. Taivan es olõ mitte üttegi pilvetupsu. Tsirgu tsiristivä, mehitse teivä kipõstõ tüüd ja tõnõpuul säädse innäst tüüle minemä. Läve päält hõigas’ viil: «Poiskõsõ, hoitkõ mehitsil silmä pääl!» Lõunas oll’ vällän lämmi ku sannalava pääl. Tuulõõhku es olõ ollaki, päiv õkva kõrvõt’. Käen oll’ mol’utamisõ aig, eski mehitse olli uma kipõ tüü [...]

  • Priinime lugu: Viia, Vijar, Vijard jt
    by Priit on 10.06.2024 at 13:39:59

    Räpinä kihlkunna lõunaosan panti Viia lisanimega talupoigõlõ terve seeriä tuust nimest tulõtõduid nimmi. Viia Jaani perrätulõja ja üts vellepoig, kõik Palo mõisa Suuhara ja Süvähavva külän, saiva lihtsa priinime Wija, täämbädsel pääväl Vija (43 kandjat) ja Viia (36 kandjat). Viia Peedo perrätulõja säälsaman Suuharal ja Süvähavval saiva r-iga priinime Wijar. Täämbädsel pääväl om nimel Vijar [...]

  • Seokeväjäne Läti-reis lilliaidu pite
    by Priit on 10.06.2024 at 13:33:57

    Reisihuvilinõ, nigu ma olõ, käve piimäkuu algusõn Lätin huvireisil. Seogi kõrd näimi reisi pääl hulga käsitüüd ja lilliaidu. Edimäne suurõmb piätüs olle Riian käsitüülaadun. Sääl oll’ värki säänest ja määnest, alostõn heegeldedüst peopesä-suurudsõst meritähest, mis massõ 20 eurot, kooni suuri müüblitükkeni ja moldõni vällä. Eski vankri olle käsilde valmis tettü. Näie viil ilosit läti rahvarõivit, [...]

  • Rahul olõmisõ saar
    by Priit on 10.06.2024 at 13:29:35

    Puulpäävä, 8. piimäkuul peeti Sulbi laululava pääl laulupäivä, kon asti üles koori, midä juhatas dirigent Kochi Triin. Üles asti Tarto ülikooli naisikoori Tal’na vilistläisikuur, Tarto ülikooli kammõrkuur (ja tuu seen viil eräle kammõrmiihikuur Pelikan) ja Tarto ülikooli akadeemilinõ naisikuur. Nii ütitsele ku eräle kanni koori ette koorilaulu klassikat, a ka mõnõ peris paikkundligu laulu. Säänest [...]

  • Laadupäiv Ihamaru kõivõ all
    by Priit on 10.06.2024 at 13:21:23

    Ku Uma Lehe aokiränigu 8. piimäkuul Ihamarru Kõivualotsõ laadu pääle jõudsõ, oll’ ansambli Kõhukesed uma edimädse mänguploki õkva lõpõtanu. Laadu pääl ümbre kaiõn näkk’ egäsugumast kaupa. Müüjä olli hinnäst pikält kõorita pite lakja laotanu ja nii sai sääl edesi-tagasi jalota. Oll’ aiakasvõ müüjit, ka söögikraami ja muud talokaupa. Õigõ mitmõ lavva taadõ olli tulnu müüjä, [...]