Võru keel

Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.

Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.

Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.

Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)

Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.

Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.

1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.

 

Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.

 

1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.

1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”

 

 

1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s

 

 

 

 

1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga  “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.

 

 

 

 

1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu)  poolt koostatud “ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”,  mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s

 

 

 

 

Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.

Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts

 

Helüait Kirändüs ja perimüs. Latsilõ ja suurilõ. Võro keelen.

  • Poodi man: võro kiil nõvvokogodõ aol
    by Hipp Saar on 02.03.2026 at 07:19:57

    Neländä huuao edimädsen jaon kõnõlõs Hipp uma magistritüüst, mille teemäs oll võro keele olokõrd nõvvokogodõ ütiskunnan ja koolin. Nõvvokogodõ aoleheq ommaq täüs oppajidõ lugusid tollõst, kuis näide koolin om rassõ opilaisi võro keele peräst, mõni pidäsi tuud välläjuurmist väärt olõvas, mõni löüdse hoobis väärtuslik olõvat. Ideoloogilinõ maastik es käseq õkva murdekiili vasta kampaaniat tetä, a The post Poodi man: võro kiil nõvvokogodõ aol appeared first on Helüait.

  • Poodi man Otsari Silja: võrokõisi koorimuusikast
    by Hipp Saar on 11.02.2026 at 10:23:02

    Silja Otsar om teedä-tuntu muusigaoppaja ja koorijuht Võromaal. Tä om üten avitanu ka võrokiilse laulupido Uma Pido tegemisele, saatjas võrokõsõlõ umanõ elokaehus – kiä sis tege, ku esi ei tii. Kõnõlimi poodi man tuust, kuis timä hindä karjääritii kujosi, kuis ütest hobist või saia terve elokutsõ. Noorõlõ võrokõsõlõ om täl kah mitu hääd soovitust, kuis The post Poodi man Otsari Silja: võrokõisi koorimuusikast appeared first on Helüait.

  • Poodi man Jüvä Sullõv: kimmäs kiil ja põhimõttõq
    by Hipp Saar on 27.01.2026 at 11:54:05

    Poodi man käve külän Sulev Iva, kiä om võro keeletiidläne ja pall’o inemiisi om just timä käe all opnu Tarto Ülikoolin võro kiilt. Tä kõnõl’ meile umast latsõpõlvõst Navi külän ja Võro liinan, ku poiskõisi protestivaim vinne värgi ja nõvvokogo võimu vasta oll’ suur, a kujosi lõpus ümbre uma võro keele kaitsõrindõs. Juttu oll’ ka The post Poodi man Jüvä Sullõv: kimmäs kiil ja põhimõttõq appeared first on Helüait.

  • Poodi man Kauksi Ülle: võrokõisi suur rahvas
    by Hipp Saar on 09.12.2025 at 11:10:45

    Kõnõlimi võro kiränigu Kauksi Üllega tollõst, kuis timäst sai kiränik, kuis oll elo Rõugõn ja Võrol timä latsõpõlvõn ja kuis läts säält tii luulõtuisi kirotamisõni. Kõnõlimi ka ülikoolin käümisest, Võro Raadio ja Setomaa aolehe tegemisest. Saami muu hulgan teedä, mille ostsõ Ülle uma edimädse honorari iist, kuis tä kirot romaani “Paat” erootikatseeniq ja kuis mõnikõrd The post Poodi man Kauksi Ülle: võrokõisi suur rahvas appeared first on Helüait.

  • Poodi man Contra: luulõpilet Antslast Lätti
    by Kadri Ugur on 18.11.2025 at 11:13:45

    Contra ehk Margus Konnula om luulõtuisi kirotanu täpselt 17. märdikuu pääväst 1989, midä alost tä mässulidsõl aol väikun Antsla liinan. Poodi man kõnõl tä uma tiikunnast ülevõromaalisõ ja -eestilisõ tuntuseni, tulõ juttu bussõst (millest Eliisabet seokõrd mahaq jäi), elost Antslan, Tarton ja Lätin. Tollõst, kuis Contra tõlk ja luuletas, kuis tä võro keelen luulõtama nakas The post Poodi man Contra: luulõpilet Antslast Lätti appeared first on Helüait.

  • Poodi man Tiia Morfin: kas mõistat hindäle süvvä kasvata?
    by Kadri Ugur on 05.11.2025 at 08:02:24

    Morfini Tiia eläs Karulan ja pidä sääl Vanaimä Aida. Tuu tähendäs, et tä hoit uman aian alalõ vannu kasvosortõ, võtt siimnit ja tege aiatüüd nii, et uma süük olnu’ läbi terve aastagatsõõri võtta’, et vaiva nägemine om mõistlik ja saat esi’ kah arvo, mille tuu nii om. Jutus tulõ kõgõ vanõmb Eesti tomadisort, sitapatarei pääl The post Poodi man Tiia Morfin: kas mõistat hindäle süvvä kasvata? appeared first on Helüait.

  • Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõ
    by Kadri Ugur on 21.10.2025 at 11:45:01

    Laanõ Triinu om võro kiränik, kelle luukereluu omma saanu tuntus üle ilma ja ookeani. Kõnõlimi päämädselt kirändüsedust ja elost, kuis raamat kaugele jõud, kuis säält võro kiilt ja meelelaadi saa oppi ja pallo muud. Kõnõlimi ka Triinu tõisist tegemiisist, muu hulgan saami teedä, kuis sündü Uma Pido idee ja Helüait. Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Eesti The post Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõ appeared first on Helüait.

  • Poodi man Kerli Kirch Schneider: Võromaa naisiväest inspireerit
    by Kadri Ugur on 30.09.2025 at 07:23:08

    Kerli Kirch Schneider om Võromaal üles kasunu meediä- ja kommunikatsioonitiidläne, kiä om uurnu maanaisi elo, Taarka filmi, naismuusikide sotsiaalmeediät. Egäpäävätselt eläs ta USAn Floridan ja vii ka sinnä killukõisi tiidmisest nii Ida-Euruupa elost ku Võromaa elost. Tä om olnu ka filmi “Virago” režissöör, miä kõnõlas Kerli ja Hipõ ütidse vanaimä/vanavanaimä küläst Võromaal, kon kõik mehe The post Poodi man Kerli Kirch Schneider: Võromaa naisiväest inspireerit appeared first on Helüait.

  • Poodi man Allasõ Tiia: midä tuu lugõ?
    by Kadri Ugur on 30.09.2025 at 07:12:23

    Allasõ Tiia om olnu võro keele, eesti keele ja kirändüse oppaja ja pikkä aigu tegelnü võrokiilse hariduse uurmise ja kõrraldamisega. Kõnõlimi poodi man tollõst, kuis kirändüstunn om latsi kõgõ vihatumb tunn, a samal aol kand võro kirändüs hindän väega suurt ossa võrokõisilõ tähtsäst meelelaadist. Juttu oll ka Tiia hindä koolitiist ja maakas olõmisõst. The post Poodi man Allasõ Tiia: midä tuu lugõ? appeared first on Helüait.

  • Põimukuu 18. päiv
    by Kadri Ugur on 18.08.2025 at 10:07:13

    The post Põimukuu 18. päiv appeared first on Helüait.

UMA Leht

  • Tossu Tilda pajatus. Malaaria
    by umaleheke on 25.02.2026 at 22:01:00

    Üts provva oll’ haigõmajan. Tä naas’ joba umast hädäst terves saama, tuuperäst oll’ täl ikäv ja tä lugi mugu raamatit. Noidõ hulgan oll’ raamat, miä kõnõl’ inemise tervüsest ja haiguisist. Ütekõrraga nõstsõ tä silmä raamatust üles ja kost’: «Taivakõnõ, mul om malaaria!» Huuldaja, kiä oll’ palatilõ jõudnu, püüdse provvat maaha rahusta. Tä ütel’: «Ajagu-i, olõ-i sul määnestki malaariat.» Asi oll’ tollõn, et huuldaja tiidse: tuul provval oll’ kommõ esihindäle tõpi löüdä. A provva es anna alla. Tä võtsõ uma raamadu kätte ja näüdäs’ huuldajalõ õigõ kotussõ kätte: «Kaegõ esi, ma loi õkva taast raamatust, et malaarial olõki-i edimält määndsitki tunnussit!» The post Tossu Tilda pajatus. Malaaria appeared first on UMA Leht.

  • Parm tsuskas: Vabariigi aastapäävä avvoraha
    by umaleheke on 25.02.2026 at 22:01:00

    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. The post Parm tsuskas: Vabariigi aastapäävä avvoraha appeared first on UMA Leht.

  • Muda Mari pajatus. Sõnno vägi 
    by umaleheke on 25.02.2026 at 22:01:00

    Ma kuuli raadiost, et mi ei saa valli olokõrda, a saami valli ummi mõttit. Sõnno vägi om nii suur, et tuu, millest kõik aig kõnõlõt ja mõtlõt, lätt tõõs. A rassõ om tõistmuudu mõtõlda, ku egä päiv kõnõldas raadiost, et elo om halv ja kõik om nii kallis. Sõs ei saa jo inemise tõistmuudu mõtõlda. Ja mõttõvägi om nii suur, et nakkaski halvastõ minemä. Kiä kaes kolmõkümne vai katõkümne aasta tagotsit «Õnnõ 13» jakõ, sõs sääl kah es kõnõldagi muust ku tollõst, ku kallis kõik om ja ku rassõ om elo. Ja näet, tuu pääle kaemalda olõmi siiämaalõ vällä jõudnu... The post Muda Mari pajatus. Sõnno vägi  appeared first on UMA Leht.

  • Avvomärgi saaja Rüga Pille
    by umaleheke on 25.02.2026 at 22:01:00

    Pille tull’ umal aol Peri kuuli luudusainidõ oppajas. Sai kümme aastakka olla Vilde kolhoosin sekretär-as’aõiõndaja kah. Parhillast ammõtit naas’ Pille pidämä vabariigi vahtsõst esisaismisõ aigu. Tuukõrra oll’ asotusõl viil miilidsä nimi, a muudõti joba katõ kuu peräst ümbre politseis. Asotust om kutsut nii passilavvas ku kodakondsusammõtis, parhilla sis om politsei- ja piirivalvõammõt (PPA). Ammõdinimetüs om olnu inspektri ja spetsiälist, parhilla om kundõtiinjä. Küsse Pille käest, kas tä mõist arvada, kuis timä avvomärgi saajas valiti. Pille tiidse, et tüüseldsilidse tahtsõ tedä inne politseiammõdi aastapäivä esitä prefekti ja päädirektri tenokirä saamisõs, a Kagu politseijaoskunna juht oll’ toda miilt, et ku joba esitä,... The post Avvomärgi saaja Rüga Pille appeared first on UMA Leht.

  • Lauri Varju: kõgõ suurõmb tunnustus om, ku latsõ ja latsõlatsõ su tüüd edesi veevä
    by umaleheke on 25.02.2026 at 22:01:00

    Mitte õnnõ võrokõisi, a ka hulga eestläisi silmänägemist avitas terräv hoita ja näil julgõlõ päävä poolõ kaia Võrol sündünü ettevõtõ Pro Optika. Ettevõttõ luuja LAURI VARJU om üts noidõ hulgast, kiä saiva timahava presidendi käest avvomärgi. A miä om Varju jaos elon ja tüün tähtsä? * * * Kuis läts’ nii, et teiti 1990. aastidõ alostusõn Võrol valla prillipoodi? Ma tüüti 1980. aastidõ lõpun ja 1990. aastidõ alostusõn riigi optigasüstemin ja ku vaban Eestin naksi sündümä edimädse kooperatiivi ja eräettevõttõ, tull’ mul kah mõtõ tetä uma firma ja pakku Võro inemiisile selget silmänägemist ja vahtsit mooduliidsi prilliraamõ, midä tuul aol... The post Lauri Varju: kõgõ suurõmb tunnustus om, ku latsõ ja latsõlatsõ su tüüd edesi veevä appeared first on UMA Leht.

  • Priinime lugu: Liivamets
    by umaleheke on 25.02.2026 at 22:01:00

    Seod nimme kand Eestin 17 inemist. Kõik nä omma uma nime saanu ütest paigast, Karula mõisa Lajassaarõ talust. A huvitav om tuu, et alostusõn kirutõdi tuud nimme ü-ga kõikin dokumenten: Liewamütz 1826. aastaga hingelugõmisõn, Liwamüts Karula kerigu meetrikan 1826. aastagast pääle ja ka Karula personaalraamatun 1837. aastagast pääle. Nime saaja olli Lajassaarõ Juki Ott uma perrega ja timä lell Tätä Ott kuun Juki poja Tätä Kaarli perrega. Tätä Kaarlil olli õnnõ tütre ja sääl talun pantu nimi edesi es lää. Nimi püssü kujul Liivamüts õigõ kavva, ka õigõusku lännüil perreliikmil kirutõdi tuud iks edesi Ливамюцъ. Nimme kääneti dokumenten Liivamütsi. Sõski... The post Priinime lugu: Liivamets appeared first on UMA Leht.

  • Mooska rahvas Norramaal sannakäräjil
    by umaleheke on 25.02.2026 at 22:01:00

    Norramaal oll’ 6.–8. radokuud Norra sannarahva (Norges Badstulaug) kärräi. Ollimi küllä kutsudu ja kõnõlimi Vana-Võromaa savvusannakombist, a mi maarahva sannaga köüdetüist tegemiisist kah. Käräjä alostusõs pallõldi Edal üldä sannateretüs. Norra, nigu tõõsõki põh’amaa, om olnu põlinõ sannamaa. 15. aastasaal häötedi Norrah sanna ja sannaelo. Vahtsõst opiti sannu ehitämä ja pruukma mõtsasuumlaisi käest, kiä kutsuti Norra elämä ja kinkalõ sääl maad anti, ja sakslaisi käest. Parhilla kasus Norrah sannu nigu siini sügüse. Viil tossin aastakka tagasi oll’ Norrah sannu harvuisi. A no om õnnõ Oslo liina tett inämb ku kolmkümmend sanna ummilõ ni turistõlõ. Norra sannaseltsih om 200 osalist, kiä pidävä... The post Mooska rahvas Norramaal sannakäräjil appeared first on UMA Leht.

  • Tõsõ karmanihe vahtmisõst olõ-i määnestki kassu
    by umaleheke on 25.02.2026 at 22:01:00

    Vanastõ oll’ ütelüs, et ku esi mõistat ellä, olõ-i vaia tõsõ karmanihe kaia. Ja nii ollegi. Ku esi ollit tüütegijä ja saisit katõ jalaga maa pääl, sait egäst rasõhusõst jako. Ku ma umal aol tüüle lätsi, olle mu palk 62 ruublit ja 50 kopkast. Es olõ kõgõ suurõmb. A tuu iist sai rõiva sälgä ja kuu aigu süvvä ja jäi viil ülegi teno madalilõ hindulõ. Leeväpäts olle 14 kopkast, saiapäts 12 kopkast, elektri olle 2 kopkast kilovatt ja muu teenüse olli kah odava. A proovi sa prõlla midä nii odavahe saia. Puuti läät, sis alla kolmõ euro nigu ei saaki... The post Tõsõ karmanihe vahtmisõst olõ-i määnestki kassu appeared first on UMA Leht.

  • Ilvese Aapo: püvvä eesti ja võro kiilt vii pääl hoita
    by umaleheke on 25.02.2026 at 22:01:00

    Räpinä mehe ILVESE AAPO jalajälg kultuurin om nii sükäv, et sinnä astmisõs tulõ vähembält kalameheseerigu jalga säädi. Uuri Aapo käest timä täämbäidsi tegemiisi kotsilõ. * * * Olõ hää, tulõta miilde tuud Hermann Julius Schmalzi asja. Kas oll’ niimuudu, et timä tekk’ esi hindäle avvoraha ja säädse rõnda? Timä oll’ praktilidsõ meelega inemine jah. Tunnustust oll’ vaia, a kiäki ordenit andma es tüki, no tull’ eis tetä. Sa liigutat viiolimängoga pilvi, kirotat hitte ja raamatit, märgütät maailmaraha vällä, a kitmist kostki tulõ-õi joht! Tõõsõ maailmasõa aol Räpinäh laatsaretih olnu Saksa soldani anni tälle Hitleri kotka. Jo näil oll’ ikäv, a... The post Ilvese Aapo: püvvä eesti ja võro kiilt vii pääl hoita appeared first on UMA Leht.

  • Kiri Võrolt. Nostalgia
    by umaleheke on 25.02.2026 at 22:01:00

    Olõ jõudnu säändsehe ikkä, kon mullõ tunnus, et kõgõ ägedämb ja vägevämb om mu elon joba olnu. Kae igätsüsega innembi olnut aigu, tuu tähendäs tunnõ nostalgiat. Kae kõrrast tihhembäle vannu pilte ja tulõta olnut miilde. Esiki und näten tunnõ makõthallu. Nostalgia om esieräline mitmõ kihiga tunnõ – kõrraga lämmi ja vallus, trüüstvä ja rahulda. Sõna esi om peri kreeka keelest: nostos tähendäs kodotulõkit ja algos vallu. Seoga om nostalgia õkva ku igätsüs kodo perrä – mitte õnnõ füüsilidse paiga, a ka ao, inemiisi ja esihindä varatsõmba variandsi perrä. Seo om tunnõ, miä köüt meid minevikuga ja avitas olõvalõ aolõ mõtõt... The post Kiri Võrolt. Nostalgia appeared first on UMA Leht.