Võru keel

Ma kuuli raadiost, et inemise nakkasõ harinõma tuuga, et telehvoni pääle tulõ teedüs üle riigipiiri linnanu taivamassina kotsilõ. Nigu telekaäri saat inne pikse tulõkit hoiatusõ, et tõmmakõ egäs juhus kõik juhtmõ takast. Pall’o tõmbasõ, a pall’o mitte. Innembä uutva, nika ku pümme pilv paistus vai om jo mürstämist kuulda. Niisama om tuu essünü linnumassina hoiatusõga. Mõnõ pakõsõ kõrraga keldrihe, mõnõ kaesõ taivahe ja uutva tsärinät. Õigõ om kõigil, uma elo iist kand egäüts esi huult. Näütüses tõuksiga võlssi ja ilma kiivrildä sõitmisõ iist karistõdas kõik aig, a iks om mito inemist hukka saanu. Ku täämbädsel lipupääväl lauldas hümni, et Jummal... The post Muda Mari pajatus. Hoiatamisõst ja hoitmisõst appeared first on UMA Leht.

Vanast saadõti lehetoimõndustõ hulga kirju, inämbüisi kaibuisi naabridõ pääle. Kirju osakunna juhataja oll’ ütsvahe ildaaigu mi hulgast lännü pikäaolinõ aokiränik Silla Ants. Toimõndustõ tull’ ütspäiv väega paks kiri. Sääl seen oll’ vinnekeeline leht Literaturnaja Gazeta, kohe sisse lõigadu väiku pilukõsõ. Kiäki miis kirot’, et timä naanõ käü üte tüüseldsilidse mehega Nöörimaa söögitarrõ, ja pallõl’, et toimõndus võtnu hindä pääle vällä uuri ja tälle teedä anda, midä nuu kats sääl umavahel kõnõlõsõ. Mano oll’ pant kolm ruublit rahha. Mi, tõõsõ toimõndusõ aokiränigu, kävemi kah Nöörimaal söömän. Ütspäiv näimi, et nukan istus üts miis, aoleht silmi iin. Tuu oll’ Ants. Lätsi timäga... The post Tossu Tilda pajatus. Kiri toimõndusõlõ appeared first on UMA Leht.

Lehekuu algusõn oll’ mul ütenkuun säitsme tõõsõ võro noorõga võimalus kävvü Soomõn Joensuu liinan tutvas saaman kar’alakiilside ja -miilside nuuriga. Arotõt sai nii võro ku ka kar’ala keele opmisõ võimaluisi, niisamatõ rassõhit kotussit keele püsümäjäämise man. Mõlõmbat kiilt ja kultuuri sai tutvas tett läbi mängu, laulu, tandsu ja jututsõõrõ. Reisi tähtsämbä as’aajaja olli Saarõ Hipp ja soomõ-ugri kiili huvilinõ Nico Hannes, sotsiaalmeediän tunnõt ku @segasukukiel. Projekti tugõsi Eesti Kultuurkapital. 7. lehekuu Alostami umma rännütiid neläpäävä hummogu kell 7.38, ku läämi Tarto-Tal’na rongi pääle. Sõidami viil trammi, laiva ja üte rongiga ni 12 tunni peräst jõvvami Soomõ pääliinast Helsingist umbõs 440... The post Võro noorõ Kar’ala nuuriga tutvust tegemän appeared first on UMA Leht.

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. The post Parm tsuskas: vahtsõnõ Võro liinapää appeared first on UMA Leht.

Nimel Taro om Eestin 66 kandjat, Taru – 53, Tarro – 31. Kujul Tarro, midä tuudaigu loeti [taro], panti taa 1820. aastil nellän Lõuna-Eesti mõisan, minkast kolm olli Võrumaal. Vahtsõliina mõisan panti Tarro Lasva (Vaarkali) külä Järveotsa talun. Nime saiva katõ vele, Vaarkali Aabrami ja Tanila perrätulõja.  Põlva kihlkunna Kähri mõisa Karilatsi nukan panti nimi Tarro Kindsi Märdi Hindriku, Kaarli ja Juhani perrätulõjilõ. Põlva personaalraamadu järgi sai sama nime ka Tilsi mõisa tarõpoiss Juhan uma naasõ ja tütrega, a tä oll’ joba 1807 perre mant är maakaitsõväkke võet. Harglõ kihlkunna Mõnistõ mõisan panti seo nimi Tiidsa talu hingekirän olnulõ Jaanilõ.... The post Priinime lugu: Taro, Tarro ja Taru appeared first on UMA Leht.

Lehekuu keskpaigan Mõnistõ koolimaja ja rahvamaja manh peet koristustalgu olli Mehkamaa kandin see keväje viimädse. Aprilin tetti kogukonnarahvaga tüüd Karisöödi ja Mõnistõ mõisa pargin. «Kooli ja rahvamaja ümbre ja Kuutsi külä tii veeren jouti 16. mail pall’u ärä tetä,» kõnõli kooli majandusjuhataja ja talgu iistvedäjä Ruveni Merike. «Rahvast oll’ pall’u nigu alasi, päält kuuõkümne inemise. Tetti kõrda kooli spordiplatsi ja latsiaia liivakastõ, puhastõdi koolimaja katust, mõsti lipuvardõid nii kooli ku rahvamaja iihn, säeti lillipendreid.»  Suur tüü oll’ ka vahtsõ kuusõheki istutamine spordiplatsi viirde, konh vana puu enämbüisi väsünü ja kuijunu. Merike tiise üldä, et uusi kuusõkõisi sai kasuma 150. Kuijunu... The post Mehkamaal koristõdi hoolõga appeared first on UMA Leht.

Võro liin om nii väikukõnõ, et kae kost veerest tahat, keriku torn om iks nätä. Ja kalmuaid om kah nii lähkül, kiviga visata. Et sinnä minnä, ei olõ vaia autoga müristä ja tossuta. Jalaga saat mõnõ kilo kaalu alla ja süä ei lää kah rasva. Ma esi käü tihtsäle sääl. Minevä kuu imäpääväl tegi pikä tsõõri haudu vahel. Kai, kas mõni tutva nimega om talvõl matõtu, võtsõ mõnõ murdunu ossa havva päält är, pandsõ mõnõ kistunu kündle palama ja kõnõli mõttõn pikä jutu ummi häie sõpru havva pääl, et kuis mul lätt ja midä näide silmä inämp ei näe. Olõ... The post Õnnõlik pere appeared first on UMA Leht.

Seo kuu tõsõn poolõn mängitäs Ihamaru vanan kõrdsihuunõn suvõlavastust «Päeva lõpus», miä om reklaami perrä terrävmeeline lugu Eesti küläst. Lavastaja TAGAMETSA TARMO kõnõlõs tiatritüküst tsipa lähkümpä. * * * Mis tükk om «Päeva lõpus»? Seo om Lennuki Urmasõ autoritekst aastast 2009 ja kõnõlõs katõst vellest, näide latsõpõlvõ kaastiiliidsist ja tuust, kuis nä vahtsõst kokko saava. Vellil tulõ jaka umavahel vanaesä perändüst, tõisil kõigil tulõ jaka noilõ vellile armastust, egälütel esimuudu. A laembalõ om taa lugu Eesti küläütiskunnast täämbä, tan ja parhilla. Kirotimi taad Urmassõga tsipa ümbre, nii et peris 2009. aasta näütemäng taa ei olõ. Urmas esi om ütelnü, et... The post Tagametsa Tarmo: sürreaalnõ, kuis läbisaamisõ perändüse jagamisõga muutusõ appeared first on UMA Leht.

Sõida egä nätäl Võrolt Karulahe tüüle ja seokõrd õnnistu mul peräkõrd ummõhtõ Karula mõtsu vaihõl kullõrkukkõ nätä! Jah, mu jaos oll’ tuu väega rõõmsa löüdmine, perämädse kümne aasta seen omma nä egält puult teie veerest ja hainamaiõ päält kaonu. Mu maakotussõ nurmõ olli kunagi noid kullatsit nuppõ hektärre viisi täüs, a no olõ-i inämb üttegi.  Mu latsõpõlvõn tuudi näid iks üsätäüsi kaupa vaasi ja anti koolilõpõtajilõ kingis. Arvada om süüdü nurmi ülearvonõ kihvtitämine ja muu inemiisi toimõndamisõ mõosõ kah, et seo kinä lillikene kaoman om. Tege kurvas, et mu eloiä joosul sünnüs sääne muutus, kon üts imeperäne kasv nakkas vällä... The post Kiri Võrolt. Häöjä piinü ilo  appeared first on UMA Leht.

1986. aastal peeti Võrol viies vabariiklik rahvamuusigapido 900 pillimängjäga. Võikimängmisel võitsõ kandlõmängjist Kasõsalu Ärni ja lõõdsamiihist Teppo Aivar, kiä oll’ sõs õnnõ 28aastanõ. * * * 12. piimäkuu pääväl 1987. aastal käve USA president Reagan Berliinih, koh ütel’ vällä, et Berliini müür tulõ är lahku. * * * 1988. aasta oll’ kuum nii ütiskunnah ku ilma poolõst. Edimäst kõrda tunnist’ NASA tiidläne Hansen, et Maa kliima lätt pall’o lämmäs. 7. piimäkuul mõõdõti Võrol viluh 33,5 kraati lämmind, tuu rekord püsse viil mito aastat. 2. piimäkuul võtsõ Eesti Muinsuskaitsõ Selts vasta deklaratsiooni «Eesti rahvusvärvest ja eesti rahvuslipust». Õkva naksi pääle Tal’na... The post Kaemi üle ola tagasi: piimäkuu edimäne puul appeared first on UMA Leht.