Võru keel

Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.

Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.

Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.

Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)

Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.

Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.

1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.

 

Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.

 

1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.

1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”

 

 

1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s

 

 

 

 

1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga  “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.

 

 

 

 

1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu)  poolt koostatud ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”,  mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s

 

 

 

 

Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.

Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts

 

Loading...
  • Parm tsuskas: aastapäävä avvuraha
    by Priit on 19.02.2024 at 16:10:37

      Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

  • Muda Mari pajatus
    by Priit on 19.02.2024 at 16:08:27

    Võro keele sõbõr   Ma kuuli raadiost, et om vällä mõtõld sääne plaan, kon eesti kiilt häste mõistva inemise kõnõlõsõ juttu noidõ inemiisiga, kiä omma eesti kiilt opnu ja tahtva kõnõlõmist har’ota. Tuud om tettü jo kolm aastat. Sääne programm võissi olla iinkujos ka kõikilõ noilõ, kiä murõhtasõ võro keele kõnõlõmisõ peräst. Olõ kuulnu nii [...]

  • Tossu Tilda pajatus
    by Priit on 19.02.2024 at 16:07:43

    Vastlakukli   Minevä aastasaa 60. aastil nõstõti vahtsõst avvu sisse eesti rahvakallõndri tähtsä päiv – vastlapäiv. Vet oll’ tedä kõik aig iks meelen peetü, a esäkese Stalini aol es peetä tedä tähtsäs. Vastlapäivä peeti nigu vanal aol hernesupi ja tsiajalguga, makussöögis vastlakukli. Tuukõrd olli joba ehitedü edimädse Soomõ sanna, kon oll’ ruumi nii pito pitä [...]

  • Laku p….t!
    by Priit on 19.02.2024 at 16:06:36

    Mai oll’ väega viks koolilats, nõstsõ tunnin mugu kätt ja tahtsõ teedä anda, ku tark tä om. A päält tuu oll’ tä puha kaibaja. Kõik aig tä mugu selet’ ja selet’, mis kõik võlssi om. Ütel pääväl kaivas’ Mai oppajalõ, et Tõnu ütel’ tälle roppuisi. Oppaja küsse perrä, mis tuu Tõnu sis ütel’. «Laku p....t, [...]

  • Ei via mul täämbä
    by Priit on 19.02.2024 at 16:06:05

    Mu tütrekese olli tuukõrd viil väikukõsõ, a joba nii suurõ, et neid sai süämerahugõ paaris pääväs vanaimä huuldõ jättä. Sõitsõ Raplamaalt liinibussigõ Antslalõ ummi vannu kaema. Tartun tull’ ümbre istu. Igä kõrd, ku Tartust umakandi rahvas bussi nakas’ kogunõma, oll’ nii hää jäl kuulda peris umma kodukiilt. Tartu bussil oll’ alati tsipa pikemb piätüs Kanepin. [...]

  • Lenini plakati ettekuulutus
    by Priit on 19.02.2024 at 16:05:21

    Mõni aig tagasi avast’ üts Leevi inemine, et lauda saina vasta oll’ tuulõ kaitsõs pantu umaaignõ vineerist plakat. Avastajat köütse sääl pääl Lenini pilt. Mis tah sis viil om, tahtsõ tä tiidä ja ai prahi lakja. Oh imeht, määne rariteet säält nättäväle tull’ – valgõ alusõ pääl musta värmi Lenini pää ja kõrvalõ suuri sinitside [...]

  • Priinime lugu: Virk, Virks ja Virga
    by Priit on 19.02.2024 at 16:00:34

    Priinimel Virk om 57 kandjat ja pandmisõ kotussit om üle Eesti peris hulga – 14. Lõuna-Eestin omma nuu mõisa, kon Wirk vai Wirck nimespanti, Vana-Kuuste, Sangaste kihlkunna Laatre, Vana-Puka, Piiskopimõisa Tartun, Karstmõisa Kanepin, Vahtsõliina, Haani ja Rogosi. Mitmal puul om nime saanu mõisan elänü pere vai ütsik inemine – Piiskopi mõisan mõisatüülise pere, Laatren vaesõslatsõs [...]

  • Um sääne aeg
    by Priit on 19.02.2024 at 15:55:51

    I   Lustilidse tihalasõ kündlekuu lumõsaon lindlõsõ, lumitside puiõ pääl pillõlõsõ ja keväjäst armu igätsese. Üüse unõn tihalasõ joba pojakõisi lämmistäse ja rammutsid mutukid püüdvä. Kikstu esändä tähtsäl istangil prostalt haukva, hinnäst taivani targass kitvä ja vastansaisjide poolõ paksu karjaaia väke pilva. Üüse unõn esändä vahtsõt riiki nägevä, sääl niä valitsõsõ ku vürsti vägevä. Tähtsüst [...]

  • Kahrupesä noorõ pedäjä all
    by Priit on 19.02.2024 at 15:52:12

    Löüdse 6. radokuu pääväl kahrujälgi piten minnen unõst heränü kahru pesä. Arvada olli mõtsamassina tä unõst üles herätänü. Noorõl pensionäril õkva trehväs! Panni ma, tõist päivä pensionär, üle aastidõ suusa ala, et minnä uma soepiniga mõtsa suusatama. Üüse oll’ tsipa lummõ sadanu ja kõik jäle väega värski. Panni tähele, et mu mõtsast tulõva suurõ eläjäjäle. [...]

  • Kiri Võrolt. Egäpääväelo tähtsämbäs muutminõ
    by Priit on 19.02.2024 at 15:47:50

    Ku om üts peris harilik päiv, ku taivas om ütetasa hahk, välän satas lumõga segi vihma ja latsõl juusk nõnast kõvastõ tatti, sis tüküs meil mõlõmbal tujo är minemä. A mu tütär löüd säändside johtumiisi man kõgõ hääd nõvvo: mille es võinu timä üsäeläjäl Jäno-Jussil olla sünnüpäiv! Tuud om täl loomuligult mito kõrda aastan ja [...]