Võru keel

Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.

Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.

Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.

Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)

Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.

Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.

1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.

 

Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.

 

1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.

1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”

 

 

1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s

 

 

 

 

1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga  “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.

 

 

 

 

1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu)  poolt koostatud “ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”,  mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s

 

 

 

 

Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.

Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts

 

Helüait Kirändüs ja perimüs. Latsilõ ja suurilõ. Võro keelen.

UMA Leht

  • Tossu Tilda pajatus. Tutvassaamisõ kuulutus
    by umaleheke on 20.05.2026 at 21:01:00

    Ei tiiäki, om taa lugu periselt juhtunu vai aolehehannast loetu. Uma tõõterä paistus siski seon jutun seen ollõv. Ütsik naistõrahvas pand’ lehte kuulutusõ, kon kirän, et taht tutvas saia kõrralidsõ mehega, kiä viina ei võta ja suitsu ei tii. Kuulutus ilmu lehen är ja järgmädsel pääväl kõlisigi naasõl ussõkell. Ussõ takan kõiksõ purjun miis, suits suun, ja ütel’: «Muti, ma tulli su kuulutusõ pääle!» Hiitünü naanõ naas’ ust kinni tougatõn seletämä, et tä jo taht tutvas saia kõrraligu mehega, kiä ei juu ja suitsu ei tii, mitte säändse joobõriga, nigu seo tan ussõ takan. «Ma jo tulligi ütlemä, et mukka... The post Tossu Tilda pajatus. Tutvassaamisõ kuulutus appeared first on UMA Leht.

  • Väikut viisi põllupidäjä
    by umaleheke on 20.05.2026 at 21:01:00

    Vahtsõmbal aol tüküs vägüsi päähä arvaminõ, et kõikõ saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kõigil veidü, a nii pall’o iks, et kõrrakõnõ poodi mano minnä. Ja ku sis poodist ei anda toda, midä tahat, käänüs miil kur’as. Kuis nii, et ei saa, ma taha süvvä ja õkva parhilla!  Niimuudu mõtõldõh olt iks väega võlssi liikmah. Tähtsä om kasvai veidükeses tagasi minnä juuri mano, sinnä, kost kõik algusõ saa. Poodist ei saa mitte. Kõik saa algusõ siimnest. Om tä sis väikump vai suurõmp. Panõt terä, panõt väiku kardoka mulda ja nakkat uutma. Ooda noh, uutmisõst... The post Väikut viisi põllupidäjä appeared first on UMA Leht.

  • Parm tsuskas: Ukraina flamingo
    by umaleheke on 20.05.2026 at 21:01:00

    Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. The post Parm tsuskas: Ukraina flamingo appeared first on UMA Leht.

  • Muda Mari pajatus. Takkaperrä tutipäiv
    by umaleheke on 20.05.2026 at 21:01:00

    Ma kuuli raadiost, et meil kaitstas eläjit inämb ku latsi. Tõtõstõ omma olõmah nii eläjäkaitsõ- ku latsikaitsõammõtnigu, a perämädse kammandasõ inämb vanõmbidõga, kiä latsõ ilma hoolõda omma jätnü. A kiä kaits koolilatsi, näütüses haridusministri iist? Tõist aastat tetäs keväjä latsiga inemkatsit.  Oll’ aig, ku uibu ja tsireli häitsivä ni patsõ ja valgidõ põlvsukkõga koolilõpõtaja joosiva ümbre koolimaja. Sõs oll’ tutipäiv, pääle tuud naksi lõpueksämi. A parhilla om ütsändikel jo mahlakuust pääle kõrraga nii koolitunni ku eksämi. Pääle eksämit tulõ kunagi tutipäiv kah, a koolitunni läävä iks edesi. Katõkõrdnõ pingõ om nii koolilatsil ku oppajil, kiä piät niisama mitund asja kõrraga... The post Muda Mari pajatus. Takkaperrä tutipäiv appeared first on UMA Leht.

  • Küläpillimehi päivi om peetü 20 kõrda
    by umaleheke on 20.05.2026 at 21:01:00

    Mahlakuu 18. pääväl peeti Oravil pidulidsembält 20. küläpillimehi päivä. Säändse kokkusaamisõ omma algusõ saanu Oravilt Pähnä Külli iistvidämisel. Pähnä Külli sõnnu perrä oll’ edimäne pidu sääne lihtsä: kuvvõ lõõdsamehe ja rahvamaja tsõõrõga sai pidu peetüs, rahvast oll’ hulga, a tunnõ oll’ jäänü sääne, et lõõdsamehi tasus viil kokku kutsu. Noist kuvvõst lõõdsamehest olli 20. juubõlipidul kohal Lindmõtsa Harri, Kahari Heinar ja Andersoni Jaak, kats miist mängvä joba pilvi pääl. Kolmandat küläpillimehi päivä tulõtas Külli miilde ku «sajandi pitu» – rahvast oll’ ollu nii pall’u, et saali es mahu är. Teedäki mille, küläline oll’ tuukõrd Kihnu Virve! Egä aastaga om tulnu... The post Küläpillimehi päivi om peetü 20 kõrda appeared first on UMA Leht.

  • Luulõrännäng tulõvikku
    by umaleheke on 20.05.2026 at 21:01:00

    Toda, et näet tulõvat aigu, juhtu-i egä päiv. 7. lehekuul Sännän tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulõpäiv lasksõ kõrrakõsõs hiitä pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulõvikku. Mitte kavvõl helkeleväst Pärlijõõst sais Sännä kultuurimõis, suur kõllanõ maja uma ehidü saaliga. Kiä tiid joba mitmõs aastak saava sääl ütel keväjädsel pääväl kokko Vana-Võromaa noorõ, et lukõ hindäle ja tõisilõ ette võrokeelist luulõt. Timahava olli kokko tulnu lugõja ja näide juhendaja Võro latsiaia Tähesära Sõlekese majast, Kääpä koolist, Võro Kreutzwaldi koolist, Rõugõ põhikooli Haani opipaigast, Tarto Waldorfgümnaasiumist ja Põlva gümnaasiumist.  Päävä kava oll’ üles ehitet niimuudu, et... The post Luulõrännäng tulõvikku appeared first on UMA Leht.

  • Raudsepä Vambola: kõik sõa saava läbi, moodu löüdvä uma kotussõ aoluun, a väärtüse piät alalõ püsümä!
    by umaleheke on 20.05.2026 at 21:01:00

    Majandustiidläne, profesri RAUDSEPÄ VAMBOLA pidi Tarto ülikooli majandustiidüskunnan oppõjõuammõtit pia 40 aastakka. Pensionipõlvõn om Vambola naanu inämb huvvi tundma ao- ja kodoluu vasta, a märgotas iks ilmaelost laembalõ kah. Tä om pandnu kirja hulga perimüst täämbädse kodopaiga Koorastõ, a päält tuu viil uma sünnükihlkunna Urvastõ kotsilõ. 24. lehekuu pääväl tähüstäs tä 85. sünnüpäivä. * * * Kuis lätt, Vambola, määndse omma Su egäpäävädse tegemise? Uuri Osola kalmuaida edesi. Õkva aroti kalmuaiavahi Alaniidu Aigariga, määne saatus om olnu meilt maailma vällä rännänüil (esieränis üleminevä aastasaa vaihtusõl) eestläisil Vinnemaal, Ameerikan, Soomõn, Roodsin ja muial. Ja viil. Tervüs nakkas tassakõistõ tagasi tulõma. Olli... The post Raudsepä Vambola: kõik sõa saava läbi, moodu löüdvä uma kotussõ aoluun, a väärtüse piät alalõ püsümä! appeared first on UMA Leht.

  • Priinime lugu: Pang
    by umaleheke on 20.05.2026 at 21:01:00

    Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om seost nimest kirutanu Fastrõ Mariko. Nimi panti hingelugõmiisi perrä kuvvõn mõisan. Kõgõ rohkõmb om nime Pang kandjit, kink edevanõmba saiva seo Harglõ kihlkunna Taheva mõisa Tilga talun. Tõsõn Tilga talun panti Pang ja tõsõn Poolik (Polik), nimi, minkal om alla kuvvõ kandja. Arvada, et neo kats nimme omma kõrraga vällä mõtõldu. 20. aastasaal ellivä Pangi nimega perekunna naabrusõn Saru külä Keveli ja Peede talun, Peede hõimust om peri ka näütlejä Pangi Evelin (Võigemast). Rõugõ Vahtsõ-Kasaritsa mõisan Palomõtsa külän panti Pang Jaani-Piitre ehk Jambre Paabu poigõ perridele. Peränpoolõ omgi tuud kotust... The post Priinime lugu: Pang appeared first on UMA Leht.

  • Plaan om hää, a kas taast midä tulõ kah?
    by umaleheke on 20.05.2026 at 21:01:00

    Oll’ kuulda, et valitsus plaan vahtsõt säädüst inemiisi tervüse parandamisõ ja arstiabi parõmba kättesaamisõ hääs. Muidoki om kõgõ tähtsämb inemiisi hindä hariminõ tervüse hoitmisõ as’an, nigu egäpääväne liikmine ja muido tervüsele hää elämise muud. A ku inemine iks haigõs jääs, sis piät peretohtri vastavalt vahtsõlõ plaanilõ haigõ viie päävä joosul hindä mano kutsma, är kullõma ja ravi määrämä. Ja ku om vaia edesi eriarsti mano saata, tulõ perearstil tetä e-konsultatsioon eriarstiga, kes umakõrda piät vastama ja ku vaia, sis haigõ hindä mano kutsma nelä päävä joosul. Nii et kokkovõttõn piät haigõ api saama ütsä päävä joosul. Ekäpite hää plaan. A... The post Plaan om hää, a kas taast midä tulõ kah? appeared first on UMA Leht.

  • Kaemi üle ola tagasi: lehekuu
    by umaleheke on 20.05.2026 at 21:01:00

    «Ku kavva sutt Võromaa hinnäst hoita õigõl tiil?» küsüti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga päivil laulti edimäst kõrda ütitselt Eestimaa luudusõ kaitsõs. Aasta innemb oll’ lehekuu algusõh Võrolt kah mito bussitäüt nuuri miihi viidü Tšornobõli tuumaasku kraamma. Nüüd oll’ alanu fosforiidisõda. Radokuul jõudsõ inemiisile tiidmine, et Moskvast om ant käsk Viromaal fosforiiti kaibma naada. Tulli kokko edimädse rahvakuunolõgi kaibmisõ vasta. Eski edimädse mai paraadil olli verevide lippõ vaihõl tudõngi Pandivere järvi kaitsmisõ plakatidõga. * * * 1988. aasta lehekuu muusigapäivil laulti joba viit esämaalist laulu ni takkaperrä või üteldä, et sõs nakas’ pääle laulva revolutsiooni aig. A fosforiidisõa... The post Kaemi üle ola tagasi: lehekuu appeared first on UMA Leht.