Võru Ilmateade

2026. aasta aprill tõusis maailmas soojuselt kolmandaks vaatlusajaloos. Maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 14,89 °C, mis on 0,52 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 aprillikuu keskmisest. Kuud iseloomustasid äärmuslikud ilmastikuolud, sealhulgas troopilised tsüklonid Vaiksel ookeanil, üleujutused Lähis-Idas ja Kesk-Aasia lõunaosas ning põuad Aafrika lõunaosas. Äkktulvad tabasid suurt osa Araabia poolsaarest. Iraanis, Afganistanis, Saudi Araabias ja Süürias esines The post Copernicus: maailmas soojuselt kolmandaks tõusnud aprillis mõõdeti rekordilähedased mere pinnatemperatuurid appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

2026. aasta aprilli keskmine õhutemperatuur oli 4,8 °C, mis on 0,1 °C pikaajalisest keskmisest madalam. Pikas aegreas paigutub tänavune aprill soojuse poolest keskmike hulka. Aprilli madalaim õhutemperatuur –5,5 °C mõõdeti Jõhvis 21. aprillil. Kõige soojem päev oli 15. aprill, mil Kuusikul oli 17,8 °C. Sademete poolest asetub tänavune aprilli kuivemate aprillide hulka – ligi 100-aastases The post Aprill oli kevadele omaselt päikeseline, sademetevaene ja normilähedase õhutemperatuuriga appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Keskkonnaagentuur jälgib igal talvehooajal jääolusid Eesti vetes. Jäävaatluste põhjal koostatud ülevaated ja jääkaardid annavad olulist teavet nii meresõiduohutuse, jäämurdetööde kui ka jääteede rajamiseks ning aitavad paremini mõista meie talvede muutlikkust. 2025/2026. aasta jäähooaeg kujunes seekord mitmes mõttes tähelepanuväärseks. Keskkonnaagentuuri hinnangul oli 2025/2026. aasta merejäähooaeg Eestis erakordselt aktiivne, tuues ulatusliku jääkatte Läänemere idaossa ning keerulised jääolud The post Merejäähooaeg 2025/2026 appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

2026. aasta märtsi keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi, mis on pikaajalisest keskmisest 4 kraadi soojem. Pikas andmereas jagab tänavune märts esikohta 2007. aastaga. Kuu madalaim temperatuur -6,5 kraadi mõõdeti 8. märtsil nii Kuusikul kui Lääne‑Nigulas. Kõige soojem päev oli 14. märts, mil Türil oli 16,3 kraadi. Päikesepaiste poolest oli märts tavapärasest säravam – Eesti keskmisena The post Märts oli erakordselt soe, väga kuiv ja päikesepaisteline appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Ilmunud on 16. väljaanne aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilisest seirevõrgust antud aastal, seal tehtud meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, samuti kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne. Aastaraamatus antakse ülevaade nii meteoroloogilise aasta (01.12.2024–30.11.2025) kui ka 2025. kalendriaasta kohta. Täpsemalt saab lugeda aastaraamatust, mis on olemas nii kaardiloona kui ka pdf-formaadis. Milline oli aasta 2025? Aasta 2025 The post Ilmus Eesti meteoroloogia aastaraamat 2025. aasta kohta appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, taas üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud? Täna tähistame ülemaailmset veepäeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte 2025. aasta hüdroloogilise seire tulemustest. Keskkonnaagentuuri blogis kirjutab kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk põhjalikult möödunud The post Tähistame ülemaailmset veepäeva: 2025. aasta hüdroloogias – täis ilmavempe ja kliimamuutuste ilminguid appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kalendri järgi algab 20. märtsil kell 16.46 kevad. Seda nimetatakse astronoomilise kevade saabumiseks, kuna on seotud põhjapoolkeral kevadise pööripäevaga. On olemas ka teisi kevade definitsioone ja mõisteid. Üks neist on näiteks klimaatiline kevad, mis saabub siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Kuupäevaliselt on ajaloos kõige varem klimaatiline kevad saabunud meile 16. The post Millal saabub Eestimaale kevad? appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Meteoroloogiapäeva konverents „Tänased teadmised, homsed otsused“ toimub 25. märtsil 2026 kell 9.00‒17.00 Tallinna Botaanikaaia konverentsikeskuses (Kloostrimetsa tee 52). Konverentsil arutame, kuidas ilmastiku- ja kliimateadmised aitavad teha paremaid otsuseid nii riigi, ettevõtte kui ka kogukonna tasandil. Ettekannetes kuuleme: Lisaks ettekannetele on kavas interaktiivsed arutelud, meelelahutuslik vahepala ning Päästeameti juhitud töötuba. Päeva modereerib Veronika Uibo. Päevakava Registreeru The post Meteoroloogiapäeva konverents appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

2026. aasta veebruar oli soojuselt viies vaatlusajaloos – möödunud kuul oli globaalne keskmine õhutemperatuur tööstuseelsest tasemest 1,49 °C võrra kõrgem. Lääne-Euroopas oli veebruar äärmiselt sademeterohke, mis tõi kaasa ka ulatuslikke üleujutusi. Arktikas registreeriti vastava kuu arvestuses madaluselt kolmas mere jääkatte ulatus. Need andmed pärinevad Copernicuse kliimamuutuste seire teenuselt (C3S), mida juhib Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus The post Copernicus: veebruar oli Lääne-Euroopas erakordselt sademeterohke ja maailmas soojuselt viies appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Eesti talve 2025/2026 ülevaates võtame kokku meteoroloogilise talve ehk detsembri, jaanuari ja veebruari ilmanäitajad. Tänavune päristalv algas detsembri viimastel päevadel (28.-30. detsember), mil tekkis püsiv lumikate. Veel veebruari lõpul püsis talv veel peaaegu kõikjal, vaid üksikutes kohtades saartel lagunes püsiv lumikate kuu lõpul. Viimati oli selline püsiv lumikate kõikjal Eestis 2017/2018 talvel. Talve keskmine õhutemperatuur The post Talve ülevaade appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.