Eesti valitsus

Eesti valitsus ja ministeeriumid

  • Kaitseminister Laanet moodustas nõuandva koja
    by liina.ruutel on 06.04.2021 at 04:22:44

    Kaitseminister Kalle Laanet allkirjastas käskkirja, millega moodustab enda ametiajaks teda riigikaitsega seonduvates küsimustes nõustava koja.Nõukoja esimees on Taavi Rõivas ning liikmed Merle Maigre, Riho Terras, Katri Raik ning Toomas Luman. Nõukoja liikmed valiti eesmärgiga katta viit olulist valdkonda: rahvusvahelised suhted, küberpoliitika, kaitsevägi, kohalik omavalitsus ja vabatahtlikkus riigikaitses.Nõukoja ülesanded on kaitseministri nõustamine laiapindse riigikaitse ja kaitseministri vastutusvaldkonda kuuluvates küsimustes ning ettepanekute tegemine ja soovituste andmine kaitse- ja julgeolekupoliitika edendamiseks ja arendamiseks.Kaitseminister Kalle Laanet märkis, et „Kaitseministri nõukoda saab olema võimendus Eesti laiapindse riigikaitse arengule nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelistelt.“Nõukojal on õigus oma ülesannete täitmiseks kaasata, sh kutsuda nõukoja koosolekutele seisukohti esitama, informatsiooni andma või küsimuste arutelust osa võtma, eksperte.Nõukoja esimees Taavi Rõivas ütles, et „Eesti riigi julgeolek ei saa mitte kunagi valmis, selle nimel tuleb iga päev pingutada. Anname hea meelega oma panuse tagala kindlustamisse.“Nõukoja liikme tööd ei tasustata. Kõik uudised Keel EST

  • Õppused Läänemerel näitavad liitlaste pühendumust
    by andres on 12.06.2019 at 07:59:23

    Liitlased viivad sel suvel Läänemerel läbi suuremahulised õppused, Ameerika Ühendriikide juhtimisel iga-aastase Balti regiooni rahvusvahelise õppuse BALTOPS ning Ühendkuningriigi eestvedamisel siirmisõppuse Baltic Protector. Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et Ühendkuningriigi eestvedamisel moodustatud ühendekspeditsioonivägi on Eestile oluline koostööformaat ning Baltic Protector on esimene suurem mereõppus selles osalevate partnerite koostöövõime arendamiseks. „Mõlemad õppused näitavad liitlaste tahet, otsustavust ja võimet kaitsta Läänemere piirkonda,“ lausus kaitseminister Jüri Luik. „Õppus Baltic Protector annab väga hea võimaluse harjutada ühendekspeditsiooniväe koostöövõimet, jagada kogemusi ning näidata seda, et üheskoos oleme tugevamad ja suudame teha enam. Õppus süvendab ka partnersuhteid ühendekspeditsiooniväe riikide vahel,“ lisas minister Luik. Homme, 12. juunil viiakse Saaremaal läbi õppuse BALTOPS maabumisharjutus, millest võtavad osa kaitseväelased USA-st, Poolast, Rumeeniast ja Eestist. Oma panuse õppusesse annavad kaitseliitlased Saaremaa malevast. „Suurepärane näide ühise eesmärgi nimel pingutamisest on see, et BALTOPS ja Baltic Protector on sel aastal oma jõud ühendanud,“ leidis Jüri Luik. BALTOPS on koostööõppus, mis on alguse saanud 1970ndatel aastatel. BALTOPS-i eesmärk on edendada riikidevahelist kaitsevägede koostöövõimet, harjutatakse koostööd nii merel, maal kui õhus. Taanis 24. mail alanud Baltic Protectori esimene etapp Danex, teine etapp BALTOPS ja juuli alguses Eestis toimuv õppuse viimane etapp Amphibex toovad Läänemere piirkonda ligikaudu 20 merevägede alust. Nende hulgas saabuvad siia Briti kuningliku mereväe laevad ning umbes 3000 ühendekspeditsiooniväe riikide sõjaväelast üheksast riigist. Baltic Protector on esimene mastaapsem ühendekspeditsiooniväe siirmisõppus ja selle eesmärk on kinnitada pühendumust Balti regiooni kaitsmisele. Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi poolt juhitud üheksa riigi kaitsekoostöö raamistik, mis keskendub heidutusele ja julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas ja laiemalt Põhja-Euroopas, samuti ollakse valmis panustama operatsioonidesse kriisikolletes. Ühendekspeditsioonivägi algatati 2014. aastal ning 28. juunil 2018 allkirjastasid koostööraamistiku riikide kaitseministrid Londonis ühendekspeditsiooniväe alusdokumendi. Ühendekspeditsiooniväega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Holland, Norra, Taani, Rootsi, Soome ja Ühendkuningriik. Kõik uudised Keel EST

  • Kaitseinvesteeringute keskuse järgmine direktor on Kusti Salm
    by andres on 31.05.2019 at 13:06:48

    Kaitseminister Jüri Luik nimetas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse järgmiseks direktoriks ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salmi. Kusti Salm asub ametisse 23. juulil, mil lõpeb praeguse direktori kolonel Rauno Sirgi kolmeaastane ametiaeg. Kolonel Sirk jätkab rotatsiooni korras teenistust kaitseväes. Kaitseminister Jüri Luige sõnul peab kaitsevaldkonna hangete korraldus pidama sammu suurenenud mahtudega ja Kaitseväe vajadustega. „Vajalik varustus ning tehnika peab jõudma kohale vastavalt vajadustele, plaanitule, õigeaegselt ning ettenähtud eelarves,“ ütles Luik. Minister tänas kolonel Rauno Sirki väga hea töö eest. „Selleks, et  kindlustada kaitsevägi kvaliteetsete teenustega nii hangete, taristu ehituse kui ka korrashoiu valdkonnas, on hädavajalik, et keskuse areng jätkuks,“ ütles kolonel Sirk, kelle sõnul on kaitseväe kiire areng peamiseks põhjuseks, mille tõttu on investeeringute maht võrreldes 2017. aastaga kasvanud märgatavalt. „Keskuse edasisi arenguplaane oleme kavandanud mõnda aega ning ambitsioonid koos tegevusplaanidega on paigas. Uue direktori suurimaks väljakutseks saab olema kaitseplaneerimise ja investeeringute sidumine ühtseks süsteemiks,“ ütles Sirk.  „Kaitseinvesteeringute keskuse eesmärk on tagada, et iga riigikaitsesse investeeritud euro, iga hange ning taristuobjekt tooks Eestile võimalikult palju sõjalist võimet,“ ütles Kusti Salm. „Kolonel Sirk annab üle asutuse, mis on hästi käivitatud ning efektiivselt juhitud,“ lisas Salm. Kusti Salm on kaitseministeeriumis töötanud 12 aastat. Selle aja jooksul on ta juhtinud kaitseinvesteeringute planeerimist ning töötanud NATO peakorteris relvastuskoostöö valdkonnas. Salmil on suur rahvusvaheline kogemus. Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal juhtis ta Euroopa Kaitsefondi loomise läbirääkimisi, mille tulemusena investeerib Euroopa Liit järgmise 7 aastal jooksul liikmesriikide relvastuse arendusse 13 miljardit eurot. Salmi eestvedamisel on Eestisse loodud NATO küberharjutusväljak ning käivitatud üle-euroopaline mehitamata maismaasõidukite arendamise projekt. Kusti Salm on lõpetanud Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal, täiendanud ennast ärijuhtimise valdkonnas Hollandis ning relvastuskoostöö kursustel Prantsusmaal. Ta on läbinud ajateenistuse Tapal Suurtükiväegrupis miinipildurina. Kaitseinvesteeringute keskus alustas tööd 2017. aasta 1. jaanuaril. Keskuse ülesandeks on  kaitsevaldkonna hangete läbi viimine ning taristu planeerimine, arendus ja haldus. Keskuse loomine vabastas kaitseväe mittesõjalistest ülesannetest ning tõi kogu hanketegevuse ning kinnisvara arenduse ja halduse  ühtse juhtimise alla. Praegu on keskuse läbi viidavate hangete maht on üle 200 miljoni euro aastas, samuti on keskus Eesti riigiasutuste seas üks suuremaid kinnisvarahaldajaid. Keskuses töötab 132 töötajat. Kõik uudised Keel EST

  • Sõjalise riigikaitse eelarve saab jätkuvalt olema 2% SKP-st
    by andres on 31.05.2019 at 05:52:24

    Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 kasutab Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks jätkuvalt vähemalt 2 protsenti SKPst ning sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ja kaitseinvesteeringute programm vastavalt julgeolekupoliitika alustes ja koalitsioonilepingus väljatoodud põhimõtetele. See on ka NATO liitlaste vahel kokkulepitud minimaalne sihtmäär riigikaitseks. Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskendub järgmiste aastate kaitse-eelarve sõjalise kaitse jaoks eluliselt oluliste võimete arendamisele, mis on hädavajalikud riigi kaitsmiseks. Need võimed lähtuvad kehtivast riigikaitse arengukavast aastateks 2017-2026 ning kaitseministeeriumi arengukavas kokkulepitust, mis vaatab ette 4 aastat. „Riigikaitse arendamisel on oluline terviklike võimete saavutamine, mis nõuab põhjalikku planeerimist pikalt ette. Iga euro paigutus on väga täpselt läbi mõeldud,“ lausus Luik. „Meil on vajadus jätkata kaitseväe sõjaaja struktuuride arendamist, seda nii täiendava kaitse kui ka suurema tulejõu osas,“ ütles minister Luik. „Peame reservarmeed varustama tugevamate vahenditega sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning võitlejate paremaks kaitsemiseks.“ Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro. Põhiosa summast moodustavad pikaajalise riigikaitse arengukava elluviimise kulud, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ning kaitseinvesteeringute programm. Kaitsevaldkonna põhilised investeeringud lähevad sõdurite parema kaitstuse, moodsama relvastuse ning suurema tulejõuga relvasüsteemide peale. Lisaks on plaanis parandada side- ja juhtimissüsteeme, õhutõrjet ning logistikat. Eesmärgiks on varustada kaitseväelased kuuli- ja killuvestidega, kaasaegsete automaatide, kuulipildujate ja öövaatlusseadmetega. Kaitseväe tankitõrjeüksused saavad kaasaegsed tankitõrjesüsteemid, kaitsevägi saab varustatud uute side- ja juhtimissüsteemidega. Maaväe jalaväebrigaadid saavad välja arendada pioneerivõime ning tugevnevad brigaadide tagalatoetuse süsteemid. Liikursuurtükkide kasutuselevõtmine suurendab tulejõudu, arendatakse välja 2. brigaadi lühimaa õhutõrje. Kaitseotstarbeliste hangete mahuks kokku koos Riigikaitseinvesteeringute programmiga on perioodil üle 980 miljoni euro. Väljaõppe tagamiseks jätkub harjutusväljade arendamine, üksuste varustamiseks jätkuvad laskemoonahanked.   Reservarmee valmiduse tagamiseks kasvab kaitseväe õppuste maht, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud vahendeid 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale. Lisaks Eesti panusele toetab meie riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamist ja sõjalise riigikaitse arengut ka NATO, järgnevatel aastatel toetab allianss kaitsevõime erinevaid arendusi kokku rohkem kui 39 miljoni euro ulatuses. Kõik uudised Keel EST

  • Konkurss Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muusemi direktori ametikohale
    by andres on 27.05.2019 at 07:05:50

    Kaitseministeerium kuulutas 18. aprillil välja avaliku konkursi Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muusemi direktori ametikohale. Viimasesse konkursivooru jõudis Hellar Lill. Pärast viimast konkursivooru otsustas valikukomisjon esitada kaitseministrile ettepaneku sõlmida Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi direktori tööleping Hellar Lillega. Kõik uudised Keel EST

  • Kaarli kirikus mälestati Teises maailmasõjas langenuid
    by andres on 08.05.2019 at 12:18:10

    Täna mälestati Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuse juhatamisel Kaarli kirikus Teises maailmasõjas langenuid, okupatsioonivõimude poolt toime pandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Tseremoonial kõnelnud kaitseminister Jüri Luik ütles, et tänast riikide kooseksisteerimist reguleerivad raamistikud on ehitatud Teise maailmasõja varemetele ja selle sõja ohvrite hinnaga. Kaitseminister rõhutas, et rahu hoidmiseks tuleb ka täna teha pingutusi, sest agressiivsus ja ekspansionism ei ole maailmast mitte kuhugi kadunud. „Me teame lähiajaloost, et suveräänseid riike Euroopas rünnatakse, nende territooriume okupeeritakse ja annekteeritakse. See on vastuvõetamatu ega lähe kokku nende põhimõtetega, millele põhineb Teise maailmasõja järel üles ehitatud rahvusvaheliste suhete süsteem,“ ütles kaitseminister Luik. Kaitseminister ütles oma kõnes, et Eesti on tugev ja kaitstud siis, kui meil on head sõbrad ja liitlased, täna on see nii ja meie ülesanne on teha kõik endast olenev, et see nii ka jääks. „Mälestades Teises maailmasõjas langenuid ning neid, kelle saatust sõda karmilt määras, oleme me moraalselt kohustatud tegema kõik selleks, et see iial ei korduks,“ ütles kaitseminister Luik. „Oleme selles kohustuses koos, sõltumata päritolust, veendumustest ja sõjalisest võimsusest.“ Tseremoonial kõnelesid ka Saksamaa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn diplomaatilise korpuse esindajana, Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Maria Elisa Tinnuri. Täna hommikul asetasid kaitseväe kaplanid pärjad Eesti rahvalt kaitselahingutest osavõtnute mälestusmärgile, Saksa sõdurite haudadele ning punaarmeelaste mälestusmärgile Maarjamäe mälestusväljakul, punaarmeelaste hauatähisele Kaitseväe kalmistul ja Rahumäe Juudi kalmistule. Fotod tsremooniast Kõik uudised Keel EST

  • Kaitseministeerium käivitas küberjulgeoleku väljaõppekeskuse
    by andres on 08.04.2019 at 13:17:58

    Täna alustas tegevust küberjulgeoleku väljaõppekeskus CR14, millest kujuneb Kaitseministeeriumi valitsemisala ja tema partnerite küberkoolituste keskus ning baas kaitseväe ja NATO  küberharjutusväljale. Kaitseminister Jüri Luik ütles küberharjutuskeskuse avamisel, et kuna tegevused kübervaldkonnas on saanud NATO üheks oluliseks ülesandeks, tuleb tegevusi selles valdkonnas tõhustada.  „NATO on alliansina viimastel aastatel teinud olulise edasisammu küberheidutuse edendamisel. Nii küberharjutusvälja arendamise kui väljaõppekeskuse rajamisega annab Eesti  silmapaistva panuse kogu alliansi küberoperatsioonide võimekuse tõstmisse,“ ütles kaitseminister Luik. Tallinnas, Rävala 14 asuvas endise IT Kolledži hoones paiknevad erinevad ruumid väljaõppe ning kübervaldkonna koostöötegevuste läbiviimiseks. Väljaõppekeskust saavad kasutada ka Tallinnas asuv NATO küberkaitsekoostöö Keskus, NATO struktuurielemendid ning partnerid. Keskuses saab pidada rahvusvahelisi küberkaitseõppusi ning arendada koostööd kaitse- ning kübervaldkonna ettevõtete ja ülikoolide vahel. Lähiajal paigutatakse keskuse ruumidesse ka kaitseväe küberharjutusvälja tehnika. Küberharjutusväli on süsteem, mis on võimeline imiteerima keeruka arvutivõrgu toimimist ning annab võimaluse harjutada erinevaid küberoperatsioone ilma tavalisi arvutivõrke ohustamata. Eesti ja NATO küberharjutusvälja on kasutatud erinevatel õppustel, kus on osalenud üle 5000 inimese enam kui 30 riigist. Täiendavalt on välja arendamisel riigisaladusega kaitstud teabe kasutamist võimaldav küberharjutusväli, mille valmimisel tekib võimalust läbi viia klassifitseeritud infot kasutavaid küberjulgeoleku tegevusi. Kõik uudised Keel EST

  • Kantsler Prikk Varssavis: NATO idatiiva riikide kaitsekoostöö süveneb
    by andres on 05.04.2019 at 14:11:17

    Kantsler Prikk Varssavis: NATO idatiiva riikide kaitsekoostöö süvenebarssavis toimus 4.- 5. aprillil NATO idatiiva ehk B9 riikide kaitseministrite kohtumine, mida võõrustasid Poola president Andrzej Duda ja Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak. „Eesti koos ülejäänud NATO idatiiva riikidega on ühel nõul, et NATO heidutus- ja kaitsehoiakus on veel lünki, seda nii planeerimise, jätkuvägede tugevduse kui õhukaitse vallas,“ sõnas Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk. „Kohtumisel räägiti ka sõjalisest panustamisest NATO valmidusinitsiatiivi, mille raames luuakse 2020. aastaks kõrges valmiduses maa-, õhu- ja mereväe võimeid,“ lisas Prikk. Euroopa Liidu eesistuja Rumeenia juhtis B9 riikide arutelu Euroopa kaitsekoostöö initsiatiivide ja tuleviku osas. „Konsensuslikult rõhutati vajadust teha Euroopa Liidus tihedat koostööd strateegiliste partnerite USA ja Ühendkuningriigiga, seda nii PESCO, Euroopa kaitsefondi kui sõjalise mobiilsuse vallas,“ märkis Prikk. Kantsler Prikk pidas kahepoolseid kõnelusi ka Poola asekaitseministri Tomasz Szatkowskiga, kellega räägiti NATO juhtimisstruktuurist ja väehoiakust Balti regioonis. „Eestit ja Poolat seob väga tihe ja nähtav kaitsekoostöö. Poola panustab nii Balti õhuturbesse, liitlaste lahingugruppi Lätis ning peatselt ka Eesti, Läti ja Taani juhitud Põhjadiviisi peakorterisse,“ rõhutas Prikk. Lisaks osaleb Poola õppusel Kevadtorm 2019. B9 riikideks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari. Tavapäraselt osaleb B9 kohtumisel ka Ameerika Ühendriikide esindaja. Kõik uudised Keel EST

  • Eestis teenivate NATO üksuste ülem sai missioonimedali
    by andres on 15.03.2019 at 06:47:31

    NATO kohaloleku raames Eestis teenivad Ühendkuningriigi sõjaväelased said täna kaitseministeeriumis aset leidnud tseremoonial kätte missioonimedalid. Teiste seas sai medali liitlaste juhtimiselemendi ülem kolonel Giles Harris, kes on Eestis teeninud alates liitlasüksuste saabumisest 2017. aasta kevadel. „Liitlaste kohalolek Eestis on olnud meie viimase aastakümne kaitsepoliitika üks suuremaid pingutusi ja kolonel Harris oma meeskonnaga on kahe aastaga aidanud muuta selle käega katsutavaks reaalsuseks,“ ütles kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk, kelle sõnul on Tapal teeniv liitlaste lahingugrupp hästi integreeritud meie kaitseväe üksustega. Lisaks kolonel Harrisele said missioonimedalid mitu tema staabi liiget. Tseremoonial osalesid ka Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Theresa Bubbear ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Praegu Ühendkuningriigi ja Belgia sõduritest koosnev NATO lahingugrupp alustas Tapal teenistust 2017. aasta aprillis ning kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Sel kuul vahetavad praegu Eestis teeniva Ühendkuningriigi Yorkshire´i rügemendi sõdurid välja kuninglikud husaarid (King’s Royal Hussars), kellega saabub Eestisse ka senisest rohkem rasketehnikat, sealhulgas tanke. Fotod üritusest Kõik uudised Keel EST

  • Lätis alustas tööd NATO Põhjadiviisi staap
    by andres on 08.03.2019 at 14:49:54

    Täna avasid Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid Lätis Adaži sõjaväelinnakus NATO Põhjadidviisi staabi, mis tõhustab piirkonna kaitsevõimet ja ühendab regiooni sõjalised üksused alliansi kõrgema juhtimisstruktuuriga. „Meie jaoks on äärmiselt oluline, et Põhjadiviisi loomisega lisandub NATO väestruktuuri spetsiifiliselt Eesti ja Läti kaitsele keskenduv sõjaline juhtimistasand,” ütles kaitseminister Jüri Luik ja märkis, et Taani on alati mõistnud meie julgeolekumuresid, sest oli Külma sõja ajal ise üks NATO piiririikidest nagu täna on Balti riigid ja Poola. „Meil on Lätiga väga suur ühisosa, mis puudutab regiooni kaitsevõimet,” ütles staabi avamisel osalenud kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja rõhutas, et peale taasiseseisvumist on ühiselt lätlaste ja taanlastega uues staabis loodavate riigipiire ületavate kaitseplaanide abil võimalik meie regiooni koostöö viia täiesti uuele tasemele. „Ja see staap ei ole mõeldud vaid treeningute läbiviimiseks, vaid peab juhtima vajadusel reaalset kaitsetegevust regioonis,” ütles kindral Herem. Rahvusvahelise Põhjadiviisi (Multinational Division North, HQ MND N) põhiülesandeks saab olema sõjaliste operatsioonide juhtimine oma vastutusalas. Täna avatud diviisi staap hakkab planeerima ja juhtima sõjalisi operatsioone, planeerima ja integreerima piirkonda tugevduseks antavate NATO üksuste tegevust ning korraldama staapide tasandil väljaõpet vastavalt riiklikele ja NATO kaitseplaanidele. Esmase tegutsemisvõime saavutab staap 2019. aasta esimeses pooles, täielik tegutsemisvõime saavutatakse mõne aasta jooksul. Staabi loomise eesmärgiks suurendada piirkonna kaitsevõimet ja ehitada lõpuni loogiline sõjaline juhtimisskeem, kus piirkonnas olevad rahvuslikud üksused brigaadide näol allutatakse vajadusel diviisi juhtimise alla, mida omakorda juhib Poolas Szczecinis paiknev mitmerahvuseline Kirde-korpus. Põhjadiviisi raamriikideks on Eesti, Läti ja Taani. Diviisi staabi osised hakkavad rahuaegselt paiknema valdavalt Lätis Ādažis, aga ka Taanis Karupis. Eesti panustab diviisi staabi tegevusse vähemalt 15 kaitseväelasega. Fotod avamisest Kõik uudised Keel EST

    Feed has no items.

    Feed has no items.

  • Kliimaministeerium tunnustas eripreemiaga kolme õpilasuurimust
    by KAROLI NOOR on 11.04.2024 at 10:50:27

    Eile, 10.04 Tartus Ahhaa keskuses toimunud õpilaste teadusfestivalil jagati õpilaste teadustööde riikliku konkursi preemiaid. Kolmele tugevale kliima- ja keskkonnavaldkonna nooruurijale andis hoogu ka Kliimaministeerium.

  • Valitsus sai ülevaate Nordica erastamisest
    by MARION LEETMAA on 11.04.2024 at 08:52:20

    Kliimaminister tegi täna valitsuskabinetile ettepaneku mitte jätkata läbirääkimisi Nordic Aviation Groupi ostmiseks pakkumise teinud kahe ettevõttega. Kliimaministeeriumi, rahandusministeeriumi ja erastamisnõustaja koostöös jätkatakse erastamist eesmärgiga saada erastamisel lennundusvarade eest parim võimalik turuhind, arvestades Nordica keerulist olukorda.

  • Kliimaministeerium toetab Pärnu uue silla ehitamist 7,5 miljoni euroga
    by MARION LEETMAA on 11.04.2024 at 06:21:59

    Kliimaminister Kristen Michal kirjutas täna alla lepingule, et toetada 7,5 miljoni euroga Pärnu uue silla ehitamist. 2025. aasta suveks valmiv sild ühendab Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Laia tänavaga.

  • Universaalteenuse lõpetamine toimub eeldatavasti suvel
    by VIKTORIA KORPAN on 09.04.2024 at 13:20:29

    Homme, 10. aprillil jõuab Riigikogus teisele lugemisele elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega plaanitakse muuhulgas lõpetada universaalteenuse pakkumine. Kuniks Riigikogu teeb vastava otsuse ja määrab universaalteenuse kehtivuse lõpuaja, jätkatakse teenuse pakkumisega.

  • Aprillis avaneb rekordilise eelarvega väikeelamute renoveerimistoetus
    by MARION LEETMAA on 04.04.2024 at 07:50:05

    Kliimaminister allkirjastas täna eelnõu, millega jagatakse väikeelamute omanikele ligi 30 miljonit eurot renoveerimistoetust. Toetusvoor avatakse sellel kuul.

  • Katse
    by SANDER LILLEMÄE on 04.04.2024 at 06:56:25

    Katse katse

  • Kevadine tolmukoristus toob kasu vaid õigeid võtteid kasutades
    by VIKTORIA KORPAN on 28.03.2024 at 14:06:08

    Iga-aastane tänavate kevadpuhastus on hädavajalik, kuid see on tulemuslik vaid siis, kui kasutatakse õigeid võtteid. Tänavapuhastuses on oluline järgida elanike tervise ja keskkonnakaitse vaatest olulisi põhimõtteid.

  • Anname metsaandmetele hoogu juurde
    by MARJU KAASIK on 28.03.2024 at 09:00:56

    Metsaandmete talgutel otsisid teadus- ja riigiasutused, idu- ja eraettevõtted võimalusi, kuidas meie metsaandmeid veelgi kvaliteetsemaks muuta ja paremini kasutada. Üheskoos tõdeti, et meil on palju metsaandmeid, kuid puudub ühine arusaam nende usaldusväärsusest ja teadmised potentsiaalist.

  • Juhtkomisjon uuendas rohereformi tegevuskava
    by KAROLI NOOR on 27.03.2024 at 13:16:57

    Täna kogunes rohereformi valitsuskomisjon, et arutada pea kõiki eluvaldkondi puudutava rohereformi arenguid. Komisjon otsustas heaks kiita rohereformi tegevuskava uuendamise ning sai ülevaate kliimaseaduse koostamise ja riigiasutuse keskkonnajalajälje hindamise arengutest.

  • Uus toetus aitab leevendada üleujutuste kahjulikke tagajärgi
    by AGNES AASLAID on 25.03.2024 at 06:38:42

    Peatselt on vee-ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel ning maakondlikel omavalitsusliitudel võimalik taotleda toetust, et vähendada võimalike üleujutuste kahjulikke tagajärgi. Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas määruse, millega toetatakse üleujutusohu riskipiirkondi seitsme miljoni euroga.