Eesti valitsus ja ministeeriumid
- Peaminister Kallas sõidab visiidile Berliiniby HELEN RITS on 18.03.2024 at 10:03:31
Stenbocki maja, 18. märts 2024 – Peaminister Kaja Kallas viibib homme, 19. märtsil visiidil Berliinis, kus ta kohtub Saksamaa liidukantsler Olaf Scholzi ja president Frank-Walter Steinmeieriga ning pälvib Walther Rathenau instituudi auhinna.
- Kaja Kallas kohtus Gridironi õhtusöögil Joe Bidenigaby Jevgenia Värä on 18.03.2024 at 02:19:10
Washington, 18. märts 2024 – Peaminister Kaja Kallas kohtus laupäeva õhtul USA presidendi Joe Bideniga. Vestluse käigus räägiti Ukraina toetamisest, julgeolekust ja eesseisvast NATO tippkohtumisest Washingtonis.
- Kaja Kallas osaleb koos USA presidendiga tuntud Gridironi õhtusöögil Washingtonisby Jevgenia Värä on 16.03.2024 at 06:13:26
Stenbocki maja, 16. märts 2024 – Peaminister Kaja Kallas viibib laupäeval, 16. märtsil USAs, kus võtab aukülalisena osa Gridironi Klubi iga-aastasest õhtusöögist. Tegemist on üritusega, kuhu kogunevad USA tippajakirjanikud ja -poliitikud nii vabariiklaste kui demokraatide hulgast. Eesti peaminister istub USA presidendi Joe Bideni lauas.
- Valitsuse pressikonverents, 14. märts 2024by Gert Uiboaed on 14.03.2024 at 08:30:00
Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning regionaalminister Madis Kallas.
- Valitsuse kabinetinõupidamise päevakord, 14. märts 2024by Kateriin Pajumägi on 14.03.2024 at 08:17:48
Algus kell 10.15
- Istung läbi, pressikonverentsil kolm esinejatby Kateriin Pajumägi on 14.03.2024 at 08:12:11
Stenbocki maja, 14. märts 2024 – Valitsus kiitis istungil heaks päevakorrapunktid 1-13. Kaitseminister lisas päevakorda ühe teema.
- Valitsuse 14.3.24 istungi kommenteeritud päevakordby Kateriin Pajumägi on 13.03.2024 at 14:58:49
Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki pressiruumis pressikonverents, millest võtavad peaminister Kaja Kallase kõrval osa majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning regionaalminister Madis Kallas.
- Eesti tervitab Rootsi liitumist NATO-gaby HELEN RITS on 07.03.2024 at 16:17:24
Stenbocki maja, 7. märts 2024 – Täna deponeeris Rootsi oma NATO liitumisdokumendid Washingtonis, misjärel sai Rootsist NATO 32. liikmesriik. Eesti tervitab Rootsi liitumist NATO-ga.
- Valitsuse pressikonverents, 7. märts 2024by Gert Uiboaed on 07.03.2024 at 09:27:10
Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, välisminister Margus Tsahkna, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja siseminister Lauri Läänemets.
- Valitsuse kabinetinõupidamise päevakord, 7. märts 2024by Kateriin Pajumägi on 07.03.2024 at 08:30:51
Algus kell 10.15
- Kaitseminister Laanet moodustas nõuandva kojaby liina.ruutel on 06.04.2021 at 04:22:44
Kaitseminister Kalle Laanet allkirjastas käskkirja, millega moodustab enda ametiajaks teda riigikaitsega seonduvates küsimustes nõustava koja.Nõukoja esimees on Taavi Rõivas ning liikmed Merle Maigre, Riho Terras, Katri Raik ning Toomas Luman. Nõukoja liikmed valiti eesmärgiga katta viit olulist valdkonda: rahvusvahelised suhted, küberpoliitika, kaitsevägi, kohalik omavalitsus ja vabatahtlikkus riigikaitses.Nõukoja ülesanded on kaitseministri nõustamine laiapindse riigikaitse ja kaitseministri vastutusvaldkonda kuuluvates küsimustes ning ettepanekute tegemine ja soovituste andmine kaitse- ja julgeolekupoliitika edendamiseks ja arendamiseks.Kaitseminister Kalle Laanet märkis, et „Kaitseministri nõukoda saab olema võimendus Eesti laiapindse riigikaitse arengule nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelistelt.“Nõukojal on õigus oma ülesannete täitmiseks kaasata, sh kutsuda nõukoja koosolekutele seisukohti esitama, informatsiooni andma või küsimuste arutelust osa võtma, eksperte.Nõukoja esimees Taavi Rõivas ütles, et „Eesti riigi julgeolek ei saa mitte kunagi valmis, selle nimel tuleb iga päev pingutada. Anname hea meelega oma panuse tagala kindlustamisse.“Nõukoja liikme tööd ei tasustata. Kõik uudised Keel EST
- Õppused Läänemerel näitavad liitlaste pühendumustby andres on 12.06.2019 at 07:59:23
Liitlased viivad sel suvel Läänemerel läbi suuremahulised õppused, Ameerika Ühendriikide juhtimisel iga-aastase Balti regiooni rahvusvahelise õppuse BALTOPS ning Ühendkuningriigi eestvedamisel siirmisõppuse Baltic Protector. Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et Ühendkuningriigi eestvedamisel moodustatud ühendekspeditsioonivägi on Eestile oluline koostööformaat ning Baltic Protector on esimene suurem mereõppus selles osalevate partnerite koostöövõime arendamiseks. „Mõlemad õppused näitavad liitlaste tahet, otsustavust ja võimet kaitsta Läänemere piirkonda,“ lausus kaitseminister Jüri Luik. „Õppus Baltic Protector annab väga hea võimaluse harjutada ühendekspeditsiooniväe koostöövõimet, jagada kogemusi ning näidata seda, et üheskoos oleme tugevamad ja suudame teha enam. Õppus süvendab ka partnersuhteid ühendekspeditsiooniväe riikide vahel,“ lisas minister Luik. Homme, 12. juunil viiakse Saaremaal läbi õppuse BALTOPS maabumisharjutus, millest võtavad osa kaitseväelased USA-st, Poolast, Rumeeniast ja Eestist. Oma panuse õppusesse annavad kaitseliitlased Saaremaa malevast. „Suurepärane näide ühise eesmärgi nimel pingutamisest on see, et BALTOPS ja Baltic Protector on sel aastal oma jõud ühendanud,“ leidis Jüri Luik. BALTOPS on koostööõppus, mis on alguse saanud 1970ndatel aastatel. BALTOPS-i eesmärk on edendada riikidevahelist kaitsevägede koostöövõimet, harjutatakse koostööd nii merel, maal kui õhus. Taanis 24. mail alanud Baltic Protectori esimene etapp Danex, teine etapp BALTOPS ja juuli alguses Eestis toimuv õppuse viimane etapp Amphibex toovad Läänemere piirkonda ligikaudu 20 merevägede alust. Nende hulgas saabuvad siia Briti kuningliku mereväe laevad ning umbes 3000 ühendekspeditsiooniväe riikide sõjaväelast üheksast riigist. Baltic Protector on esimene mastaapsem ühendekspeditsiooniväe siirmisõppus ja selle eesmärk on kinnitada pühendumust Balti regiooni kaitsmisele. Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi poolt juhitud üheksa riigi kaitsekoostöö raamistik, mis keskendub heidutusele ja julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas ja laiemalt Põhja-Euroopas, samuti ollakse valmis panustama operatsioonidesse kriisikolletes. Ühendekspeditsioonivägi algatati 2014. aastal ning 28. juunil 2018 allkirjastasid koostööraamistiku riikide kaitseministrid Londonis ühendekspeditsiooniväe alusdokumendi. Ühendekspeditsiooniväega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Holland, Norra, Taani, Rootsi, Soome ja Ühendkuningriik. Kõik uudised Keel EST
- Kaitseinvesteeringute keskuse järgmine direktor on Kusti Salmby andres on 31.05.2019 at 13:06:48
Kaitseminister Jüri Luik nimetas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse järgmiseks direktoriks ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salmi. Kusti Salm asub ametisse 23. juulil, mil lõpeb praeguse direktori kolonel Rauno Sirgi kolmeaastane ametiaeg. Kolonel Sirk jätkab rotatsiooni korras teenistust kaitseväes. Kaitseminister Jüri Luige sõnul peab kaitsevaldkonna hangete korraldus pidama sammu suurenenud mahtudega ja Kaitseväe vajadustega. „Vajalik varustus ning tehnika peab jõudma kohale vastavalt vajadustele, plaanitule, õigeaegselt ning ettenähtud eelarves,“ ütles Luik. Minister tänas kolonel Rauno Sirki väga hea töö eest. „Selleks, et kindlustada kaitsevägi kvaliteetsete teenustega nii hangete, taristu ehituse kui ka korrashoiu valdkonnas, on hädavajalik, et keskuse areng jätkuks,“ ütles kolonel Sirk, kelle sõnul on kaitseväe kiire areng peamiseks põhjuseks, mille tõttu on investeeringute maht võrreldes 2017. aastaga kasvanud märgatavalt. „Keskuse edasisi arenguplaane oleme kavandanud mõnda aega ning ambitsioonid koos tegevusplaanidega on paigas. Uue direktori suurimaks väljakutseks saab olema kaitseplaneerimise ja investeeringute sidumine ühtseks süsteemiks,“ ütles Sirk. „Kaitseinvesteeringute keskuse eesmärk on tagada, et iga riigikaitsesse investeeritud euro, iga hange ning taristuobjekt tooks Eestile võimalikult palju sõjalist võimet,“ ütles Kusti Salm. „Kolonel Sirk annab üle asutuse, mis on hästi käivitatud ning efektiivselt juhitud,“ lisas Salm. Kusti Salm on kaitseministeeriumis töötanud 12 aastat. Selle aja jooksul on ta juhtinud kaitseinvesteeringute planeerimist ning töötanud NATO peakorteris relvastuskoostöö valdkonnas. Salmil on suur rahvusvaheline kogemus. Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal juhtis ta Euroopa Kaitsefondi loomise läbirääkimisi, mille tulemusena investeerib Euroopa Liit järgmise 7 aastal jooksul liikmesriikide relvastuse arendusse 13 miljardit eurot. Salmi eestvedamisel on Eestisse loodud NATO küberharjutusväljak ning käivitatud üle-euroopaline mehitamata maismaasõidukite arendamise projekt. Kusti Salm on lõpetanud Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal, täiendanud ennast ärijuhtimise valdkonnas Hollandis ning relvastuskoostöö kursustel Prantsusmaal. Ta on läbinud ajateenistuse Tapal Suurtükiväegrupis miinipildurina. Kaitseinvesteeringute keskus alustas tööd 2017. aasta 1. jaanuaril. Keskuse ülesandeks on kaitsevaldkonna hangete läbi viimine ning taristu planeerimine, arendus ja haldus. Keskuse loomine vabastas kaitseväe mittesõjalistest ülesannetest ning tõi kogu hanketegevuse ning kinnisvara arenduse ja halduse ühtse juhtimise alla. Praegu on keskuse läbi viidavate hangete maht on üle 200 miljoni euro aastas, samuti on keskus Eesti riigiasutuste seas üks suuremaid kinnisvarahaldajaid. Keskuses töötab 132 töötajat. Kõik uudised Keel EST
- Sõjalise riigikaitse eelarve saab jätkuvalt olema 2% SKP-stby andres on 31.05.2019 at 05:52:24
Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 kasutab Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks jätkuvalt vähemalt 2 protsenti SKPst ning sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ja kaitseinvesteeringute programm vastavalt julgeolekupoliitika alustes ja koalitsioonilepingus väljatoodud põhimõtetele. See on ka NATO liitlaste vahel kokkulepitud minimaalne sihtmäär riigikaitseks. Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskendub järgmiste aastate kaitse-eelarve sõjalise kaitse jaoks eluliselt oluliste võimete arendamisele, mis on hädavajalikud riigi kaitsmiseks. Need võimed lähtuvad kehtivast riigikaitse arengukavast aastateks 2017-2026 ning kaitseministeeriumi arengukavas kokkulepitust, mis vaatab ette 4 aastat. „Riigikaitse arendamisel on oluline terviklike võimete saavutamine, mis nõuab põhjalikku planeerimist pikalt ette. Iga euro paigutus on väga täpselt läbi mõeldud,“ lausus Luik. „Meil on vajadus jätkata kaitseväe sõjaaja struktuuride arendamist, seda nii täiendava kaitse kui ka suurema tulejõu osas,“ ütles minister Luik. „Peame reservarmeed varustama tugevamate vahenditega sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning võitlejate paremaks kaitsemiseks.“ Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro. Põhiosa summast moodustavad pikaajalise riigikaitse arengukava elluviimise kulud, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ning kaitseinvesteeringute programm. Kaitsevaldkonna põhilised investeeringud lähevad sõdurite parema kaitstuse, moodsama relvastuse ning suurema tulejõuga relvasüsteemide peale. Lisaks on plaanis parandada side- ja juhtimissüsteeme, õhutõrjet ning logistikat. Eesmärgiks on varustada kaitseväelased kuuli- ja killuvestidega, kaasaegsete automaatide, kuulipildujate ja öövaatlusseadmetega. Kaitseväe tankitõrjeüksused saavad kaasaegsed tankitõrjesüsteemid, kaitsevägi saab varustatud uute side- ja juhtimissüsteemidega. Maaväe jalaväebrigaadid saavad välja arendada pioneerivõime ning tugevnevad brigaadide tagalatoetuse süsteemid. Liikursuurtükkide kasutuselevõtmine suurendab tulejõudu, arendatakse välja 2. brigaadi lühimaa õhutõrje. Kaitseotstarbeliste hangete mahuks kokku koos Riigikaitseinvesteeringute programmiga on perioodil üle 980 miljoni euro. Väljaõppe tagamiseks jätkub harjutusväljade arendamine, üksuste varustamiseks jätkuvad laskemoonahanked. Reservarmee valmiduse tagamiseks kasvab kaitseväe õppuste maht, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud vahendeid 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale. Lisaks Eesti panusele toetab meie riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamist ja sõjalise riigikaitse arengut ka NATO, järgnevatel aastatel toetab allianss kaitsevõime erinevaid arendusi kokku rohkem kui 39 miljoni euro ulatuses. Kõik uudised Keel EST
- Konkurss Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muusemi direktori ametikohaleby andres on 27.05.2019 at 07:05:50
Kaitseministeerium kuulutas 18. aprillil välja avaliku konkursi Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muusemi direktori ametikohale. Viimasesse konkursivooru jõudis Hellar Lill. Pärast viimast konkursivooru otsustas valikukomisjon esitada kaitseministrile ettepaneku sõlmida Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi direktori tööleping Hellar Lillega. Kõik uudised Keel EST
- Kaarli kirikus mälestati Teises maailmasõjas langenuidby andres on 08.05.2019 at 12:18:10
Täna mälestati Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuse juhatamisel Kaarli kirikus Teises maailmasõjas langenuid, okupatsioonivõimude poolt toime pandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Tseremoonial kõnelnud kaitseminister Jüri Luik ütles, et tänast riikide kooseksisteerimist reguleerivad raamistikud on ehitatud Teise maailmasõja varemetele ja selle sõja ohvrite hinnaga. Kaitseminister rõhutas, et rahu hoidmiseks tuleb ka täna teha pingutusi, sest agressiivsus ja ekspansionism ei ole maailmast mitte kuhugi kadunud. „Me teame lähiajaloost, et suveräänseid riike Euroopas rünnatakse, nende territooriume okupeeritakse ja annekteeritakse. See on vastuvõetamatu ega lähe kokku nende põhimõtetega, millele põhineb Teise maailmasõja järel üles ehitatud rahvusvaheliste suhete süsteem,“ ütles kaitseminister Luik. Kaitseminister ütles oma kõnes, et Eesti on tugev ja kaitstud siis, kui meil on head sõbrad ja liitlased, täna on see nii ja meie ülesanne on teha kõik endast olenev, et see nii ka jääks. „Mälestades Teises maailmasõjas langenuid ning neid, kelle saatust sõda karmilt määras, oleme me moraalselt kohustatud tegema kõik selleks, et see iial ei korduks,“ ütles kaitseminister Luik. „Oleme selles kohustuses koos, sõltumata päritolust, veendumustest ja sõjalisest võimsusest.“ Tseremoonial kõnelesid ka Saksamaa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn diplomaatilise korpuse esindajana, Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Maria Elisa Tinnuri. Täna hommikul asetasid kaitseväe kaplanid pärjad Eesti rahvalt kaitselahingutest osavõtnute mälestusmärgile, Saksa sõdurite haudadele ning punaarmeelaste mälestusmärgile Maarjamäe mälestusväljakul, punaarmeelaste hauatähisele Kaitseväe kalmistul ja Rahumäe Juudi kalmistule. Fotod tsremooniast Kõik uudised Keel EST
- Kaitseministeerium käivitas küberjulgeoleku väljaõppekeskuseby andres on 08.04.2019 at 13:17:58
Täna alustas tegevust küberjulgeoleku väljaõppekeskus CR14, millest kujuneb Kaitseministeeriumi valitsemisala ja tema partnerite küberkoolituste keskus ning baas kaitseväe ja NATO küberharjutusväljale. Kaitseminister Jüri Luik ütles küberharjutuskeskuse avamisel, et kuna tegevused kübervaldkonnas on saanud NATO üheks oluliseks ülesandeks, tuleb tegevusi selles valdkonnas tõhustada. „NATO on alliansina viimastel aastatel teinud olulise edasisammu küberheidutuse edendamisel. Nii küberharjutusvälja arendamise kui väljaõppekeskuse rajamisega annab Eesti silmapaistva panuse kogu alliansi küberoperatsioonide võimekuse tõstmisse,“ ütles kaitseminister Luik. Tallinnas, Rävala 14 asuvas endise IT Kolledži hoones paiknevad erinevad ruumid väljaõppe ning kübervaldkonna koostöötegevuste läbiviimiseks. Väljaõppekeskust saavad kasutada ka Tallinnas asuv NATO küberkaitsekoostöö Keskus, NATO struktuurielemendid ning partnerid. Keskuses saab pidada rahvusvahelisi küberkaitseõppusi ning arendada koostööd kaitse- ning kübervaldkonna ettevõtete ja ülikoolide vahel. Lähiajal paigutatakse keskuse ruumidesse ka kaitseväe küberharjutusvälja tehnika. Küberharjutusväli on süsteem, mis on võimeline imiteerima keeruka arvutivõrgu toimimist ning annab võimaluse harjutada erinevaid küberoperatsioone ilma tavalisi arvutivõrke ohustamata. Eesti ja NATO küberharjutusvälja on kasutatud erinevatel õppustel, kus on osalenud üle 5000 inimese enam kui 30 riigist. Täiendavalt on välja arendamisel riigisaladusega kaitstud teabe kasutamist võimaldav küberharjutusväli, mille valmimisel tekib võimalust läbi viia klassifitseeritud infot kasutavaid küberjulgeoleku tegevusi. Kõik uudised Keel EST
- Kantsler Prikk Varssavis: NATO idatiiva riikide kaitsekoostöö süvenebby andres on 05.04.2019 at 14:11:17
Kantsler Prikk Varssavis: NATO idatiiva riikide kaitsekoostöö süvenebarssavis toimus 4.- 5. aprillil NATO idatiiva ehk B9 riikide kaitseministrite kohtumine, mida võõrustasid Poola president Andrzej Duda ja Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak. „Eesti koos ülejäänud NATO idatiiva riikidega on ühel nõul, et NATO heidutus- ja kaitsehoiakus on veel lünki, seda nii planeerimise, jätkuvägede tugevduse kui õhukaitse vallas,“ sõnas Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk. „Kohtumisel räägiti ka sõjalisest panustamisest NATO valmidusinitsiatiivi, mille raames luuakse 2020. aastaks kõrges valmiduses maa-, õhu- ja mereväe võimeid,“ lisas Prikk. Euroopa Liidu eesistuja Rumeenia juhtis B9 riikide arutelu Euroopa kaitsekoostöö initsiatiivide ja tuleviku osas. „Konsensuslikult rõhutati vajadust teha Euroopa Liidus tihedat koostööd strateegiliste partnerite USA ja Ühendkuningriigiga, seda nii PESCO, Euroopa kaitsefondi kui sõjalise mobiilsuse vallas,“ märkis Prikk. Kantsler Prikk pidas kahepoolseid kõnelusi ka Poola asekaitseministri Tomasz Szatkowskiga, kellega räägiti NATO juhtimisstruktuurist ja väehoiakust Balti regioonis. „Eestit ja Poolat seob väga tihe ja nähtav kaitsekoostöö. Poola panustab nii Balti õhuturbesse, liitlaste lahingugruppi Lätis ning peatselt ka Eesti, Läti ja Taani juhitud Põhjadiviisi peakorterisse,“ rõhutas Prikk. Lisaks osaleb Poola õppusel Kevadtorm 2019. B9 riikideks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari. Tavapäraselt osaleb B9 kohtumisel ka Ameerika Ühendriikide esindaja. Kõik uudised Keel EST
- Eestis teenivate NATO üksuste ülem sai missioonimedaliby andres on 15.03.2019 at 06:47:31
NATO kohaloleku raames Eestis teenivad Ühendkuningriigi sõjaväelased said täna kaitseministeeriumis aset leidnud tseremoonial kätte missioonimedalid. Teiste seas sai medali liitlaste juhtimiselemendi ülem kolonel Giles Harris, kes on Eestis teeninud alates liitlasüksuste saabumisest 2017. aasta kevadel. „Liitlaste kohalolek Eestis on olnud meie viimase aastakümne kaitsepoliitika üks suuremaid pingutusi ja kolonel Harris oma meeskonnaga on kahe aastaga aidanud muuta selle käega katsutavaks reaalsuseks,“ ütles kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk, kelle sõnul on Tapal teeniv liitlaste lahingugrupp hästi integreeritud meie kaitseväe üksustega. Lisaks kolonel Harrisele said missioonimedalid mitu tema staabi liiget. Tseremoonial osalesid ka Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Theresa Bubbear ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Praegu Ühendkuningriigi ja Belgia sõduritest koosnev NATO lahingugrupp alustas Tapal teenistust 2017. aasta aprillis ning kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Sel kuul vahetavad praegu Eestis teeniva Ühendkuningriigi Yorkshire´i rügemendi sõdurid välja kuninglikud husaarid (King’s Royal Hussars), kellega saabub Eestisse ka senisest rohkem rasketehnikat, sealhulgas tanke. Fotod üritusest Kõik uudised Keel EST
- Lätis alustas tööd NATO Põhjadiviisi staapby andres on 08.03.2019 at 14:49:54
Täna avasid Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid Lätis Adaži sõjaväelinnakus NATO Põhjadidviisi staabi, mis tõhustab piirkonna kaitsevõimet ja ühendab regiooni sõjalised üksused alliansi kõrgema juhtimisstruktuuriga. „Meie jaoks on äärmiselt oluline, et Põhjadiviisi loomisega lisandub NATO väestruktuuri spetsiifiliselt Eesti ja Läti kaitsele keskenduv sõjaline juhtimistasand,” ütles kaitseminister Jüri Luik ja märkis, et Taani on alati mõistnud meie julgeolekumuresid, sest oli Külma sõja ajal ise üks NATO piiririikidest nagu täna on Balti riigid ja Poola. „Meil on Lätiga väga suur ühisosa, mis puudutab regiooni kaitsevõimet,” ütles staabi avamisel osalenud kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja rõhutas, et peale taasiseseisvumist on ühiselt lätlaste ja taanlastega uues staabis loodavate riigipiire ületavate kaitseplaanide abil võimalik meie regiooni koostöö viia täiesti uuele tasemele. „Ja see staap ei ole mõeldud vaid treeningute läbiviimiseks, vaid peab juhtima vajadusel reaalset kaitsetegevust regioonis,” ütles kindral Herem. Rahvusvahelise Põhjadiviisi (Multinational Division North, HQ MND N) põhiülesandeks saab olema sõjaliste operatsioonide juhtimine oma vastutusalas. Täna avatud diviisi staap hakkab planeerima ja juhtima sõjalisi operatsioone, planeerima ja integreerima piirkonda tugevduseks antavate NATO üksuste tegevust ning korraldama staapide tasandil väljaõpet vastavalt riiklikele ja NATO kaitseplaanidele. Esmase tegutsemisvõime saavutab staap 2019. aasta esimeses pooles, täielik tegutsemisvõime saavutatakse mõne aasta jooksul. Staabi loomise eesmärgiks suurendada piirkonna kaitsevõimet ja ehitada lõpuni loogiline sõjaline juhtimisskeem, kus piirkonnas olevad rahvuslikud üksused brigaadide näol allutatakse vajadusel diviisi juhtimise alla, mida omakorda juhib Poolas Szczecinis paiknev mitmerahvuseline Kirde-korpus. Põhjadiviisi raamriikideks on Eesti, Läti ja Taani. Diviisi staabi osised hakkavad rahuaegselt paiknema valdavalt Lätis Ādažis, aga ka Taanis Karupis. Eesti panustab diviisi staabi tegevusse vähemalt 15 kaitseväelasega. Fotod avamisest Kõik uudised Keel EST
- Tänasega kaotavad kolmandate riikide kodanike relvaload Eestis kehtivuseby MERIT VILLANDBERG on 15.03.2024 at 08:19:49
15. märtsist 2024 tunnistati kehtetuks mitte EL ja NATO liikmesriikide kodanikele antud relvaload. Need relvaomanikud, kel seaduse jõustumisest aasta jooksul polnud õnnestunud oma relva võõrandada, pidid relvad Politsei- ja Piirivalveametisse tänaseks hoiule andma. Eelkõige puudutas see Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodakondsusega relvaomanikke.
- Veebruaris registreeriti 790 sündiby MERIT VILLANDBERG on 13.03.2024 at 11:26:54
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti veebruaris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 790 sündi. Sündis 412 tüdrukut ja 378 poissi. Möödunud aasta veebruaris registreeriti 781 sündi.
- Siseministeerium ja Sisekaitseakadeemia panevad gümnasistidele välja sisekaitseõppe stipendiumiby Kristi Sobak on 13.03.2024 at 07:56:43
Siseminister Lauri Läänemets kuulutas välja 5000 euro suuruse fondiga stipendiumi, mille eesmärk on toetada ja innustada gümnaasiumiklasside õpilasi, kes on võtnud sisekaitseõppe valikaine.
- Siseministeerium soovib kehtestada varjendi ja varjumiskohtade nõudedby Kristi Sobak on 08.03.2024 at 08:24:10
Siseministeerium veab eest varjumise korraldamise reguleerimist Eestis. Kavas on kehtestada varjendi rajamise kohustus uutele ehitistele ja varjumiskoha nõuded olemasolevatele hoonetele. Plaanidest andsid täna ülevaate ministeeriumi ja Päästeameti esindajad.
- Siseminister: varjumisvõimalused kindlustavad sõjalise rünnaku korral tugeva tagalaby Kristi Sobak on 07.03.2024 at 11:30:51
Vabariigi Valitsus sai ülevaate varjumise korraldamise põhimõtetest. Siseministeeriumis ettevalmistamisel oleva eelnõuga soovitakse reguleerida varjumise korraldus Eestis ning kehtestada varjendi rajamise kohustus uutele ehitistele ja varjumiskoha nõuded olemasolevatele hoonetele. Täpsed tehnilised nõuded koostatakse koostöös eriala ekspertide ja liitudega.
- Siseministeerium saatis kooskõlastusringile riigilõive puudutavad ettepanekudby MERIT VILLANDBERG on 06.03.2024 at 14:07:47
Siseministeerium soovib muuta kulupõhiseks rea riigilõive, mis tähendab 2025. aastast osade lõivude tõstmist selliselt, et nad ka tegelikult kataks nendega seotud kulutused.
- Siseministeerium saatis kooskõlastusringile välismaalaste seaduse muudatusedby MERIT VILLANDBERG on 06.03.2024 at 13:57:15
Täna kooskõlastusringile saadetud eelnõu eesmärk on ajakohastada välismaalaste seadust ning võtta kasutusele meetmed, et tõhustada rändemenetluste läbiviimist ja tugevdada rändekontrolli võimekust.
- Balti siseministeeriumite esindajad: elanikkonnakaitses seisame sarnaste küsimuste eesby Kristi Sobak on 29.02.2024 at 12:36:27
Tallinnas kohtusid Balti riikide siseministeeriumite kõrgetasemelised esindajad, et jagada elanikkonnakaitse parimaid praktikaid ja kogemusi. Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim, Läti siseministeeriumi asekantsler Janis Bekmanis ja Leedu aseminister Vitalij Dmitrijev arutasid kolme riigi elanikkonnakaitse üldise korralduse, ulatusliku evakuatsiooni ning ohuteavituse ja varjumise teemadel.
- Siseminister: elanikkonnakaitse on mistahes kriisis riigi toimepidevuse eelduseksby Kristi Sobak on 22.02.2024 at 09:07:26
Vabariigi Valitsus kiitis heaks elanikkonnakaitse tegevuskava, millega saab esmakordselt elanikkonnakaitse neljaks aastaks püsirahastuse. Siseministeeriumi valitsemisala fookuses on elanike ja kohalike omavalitsuste kriisiteadlikkuse ja valmisoleku tõstmine, keskse ohuteavitussüsteemi arendamine ning reageerivate asutuste varude ja võimete loomine.
- Lauri Läänemets majandusjulgeoleku konverentsil: toimekindlad ettevõtted ja toimiv elanikkonnakaitse on julgeoleku tagalaby KAJA SEPP on 20.02.2024 at 10:11:47
Siseminister Lauri Läänemets esines 20. veebruaril avakõnega konverentsil „Majandusjulgeolek 2024“.
- Avatud talude päev kutsub talusid osalemaby Kaisa Väärtnõu on 18.03.2024 at 12:40:07
Avatud talude päev toimub tänavu 20.–21. juulini ning tähistab oma 10 aasta juubelit. Kõik talud üle Eesti on väga oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu.
- Ministeeriumi plaan: omavalitsustele suurem otsustusõigus maamaksu määramiselby Kaisa Väärtnõu on 14.03.2024 at 08:30:32
Regionaalminister Madis Kallas saatis Eesti Linnade ja Valdade Liidule, ministeeriumitele ning riigiasutustele kooskõlastuseks eelnõu, millega soovitakse muuta alates 2025. ja 2026. aastast maamaksu määramise põhimõtteid.
- Riik leevendab põllumeeste pindala- ja loomatoetuste taotlemisega kaasnevaid nõudedby Kaisa Väärtnõu on 14.03.2024 at 08:23:52
Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikas on toetuste taotlemise eeldus, et põllumajandustootjad jätavad vähemalt 4% oma maast tootmisest kõrvale. 2024. aastal lubab riik põllumeestel erandkorras sellisel maal kasvatada liblikõielisi kultuure, mis toetavad elurikkust ning mulla kvaliteedi paranemist.
- Maaelu Teadmuskeskuse direktorina jätkab Andre Veskiojaby Kaisa Väärtnõu on 13.03.2024 at 10:07:49
Veskioja järgmise viie aasta põhifookuses on põllumajandussektori innovatsiooni ja konkurentsivõime toetamine Maaelu Teadmuskeskuses välja töötatud praktiliste lahenduste kaudu.
- Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel valmis süsinikujalajälje hindamise tööriist põllumajandussektorileby Kaisa Väärtnõu on 13.03.2024 at 07:40:00
Tööriista esimest versiooni saavad katsetamiseks kasutada taimekasvatuse, loomakasvatuse või segapõllumajandusega tegelevad ettevõtted oma süsinikujalajälje hindamiseks nii ettevõtte kui ka toote tasandil.
- Selgusid projektid, millele on Ida-Viru omavalitsustel õigus taotleda Õiglase Ülemineku Fondist toetustby Kaisa Väärtnõu on 08.03.2024 at 10:45:00
Regionaalminister Madis Kallas kinnitas Õiglase Ülemineku Fondi kohalike omavalitsuste investeeringute kava. Selle põhinimekirja arvati kuus projekti, mida saab fondist toetada kokku 15 miljoni euroga. Lisaks on üks projekt nimetatud kava reservnimekirja, juhuks kui meetmesse eraldatakse lisaraha või teistest projektidest jääb raha üle.
- Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid soovivad lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamistby Kaisa Väärtnõu on 01.03.2024 at 13:33:57
Brüsselis toimunud kohtumisel tegid liikmesriigid ettepanekuid, kuidas vähendada põllumajandustootjate administratiivset koormust, mida uus ühine põllumajanduspoliitika on tekitanud. Lepiti kokku meetmetes, mida saab juba lähiajal bürokraatia vähendamiseks rakendada.
- Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava aitab muuta toidupakenditel esitatava teabe paremini loetavaksby Kaisa Väärtnõu on 01.03.2024 at 09:21:00
Toidu märgistuse loetavuse suurendamist toetavas materjalis on visuaalselt selgitatud praktilisi võtteid, mida tasub toidupakendeid kujundades kasutada. Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava töötati välja koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega.
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium arutab märtsis sektoriga liikuvusreformi esialgset kontseptsiooniby Kaisa Väärtnõu on 28.02.2024 at 04:15:00
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tutvustab märtsis huvirühmadele esialgset nägemust liikuvusreformist, mille keskmes on eri transpordiliikide seotus, ühtne piletisüsteem ning ühistranspordi ligipääsetavus.
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tänas valdkonna silmapaistvaid eestvedajaidby Kaisa Väärtnõu on 27.02.2024 at 15:18:32
Regionaalminister Madis Kallas ning kantsler Marko Gorban andsid Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul üle ministeeriumi teenetemärgid inimestele, kes on seisnud põllumajanduse ja regionaalvaldkonna hea käekäigu ja arengu eest. Kokku tunnustati teenetemärkidega 20 inimest, neist 18 hõbedase ja kahte kuldse teenetemärgiga.
- 11. nädala kokkuvõte eesti viipekeelesby Janne Oja on 15.03.2024 at 11:19:19
Sotsiaalministeeriumi ja haldusala asutuste iganädalane eesti viipekeelne kokkuvõte
- Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osales ÜRO naiste staatuse komisjonilby Auris Aleksandrov on 14.03.2024 at 08:48:15
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osales esmaspäevast neljapäevani New Yorgis toimuval ÜRO 68. naiste staatuse komisjoni istungil, mis on olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas. Lisaks ametlikule programmile osales minister mitmel olulisel kõrvalsündmusel ning kohtus näiteks Saksamaa pereministri Lisa Pausega ja lausus avasõnad ka Eesti poolt korraldatud kõrvalüritusel.
- Ministrid arutasid kvaliteetse koolitoidu toetamise sammeby Susanne Rosenberg on 12.03.2024 at 13:19:33
Sotsiaalministeeriumis kogunes 11. märtsil koolitoidu teemaline ümarlaud, kus terviseminister Riina Sikkut, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja regionaalminister Madis Kallas arutasid partneritega värskelt valminud koolitoidu teekaardi eesmärke ja elluviimistegevusi.
- Pensionipäev 2024 veebikonverents: Võta hetk olevikust, et võita suurelt tulevikusby Auris Aleksandrov on 12.03.2024 at 07:35:23
Täna kell 10 alustab esimest korda sotsiaalministeeriumi korraldatud tasuta veebikonverents Pensionipäev 2024, kus kogumise ja pikaajalise investeerimise spetsialistid aitavad lahti mõtestada pensionipõlveks kogumise vajalikkust ja võimalusi. Kogumise ja pikaajalise investeerimise teemadel mõtlevad kaasa Jaak Roosaare, Tarvo Vaaramets, Liisi Kirch, Miljonineiu, Riin Mäesalu, Marin Vallikivi jpt. Päeva juhib Andreas Melts.
- 10. nädala kokkuvõte eesti viipekeelesby Janne Oja on 08.03.2024 at 13:32:48
Sotsiaalministeeriumi ja haldusala asutuste iganädalane eesti viipekeelne kokkuvõte
- Alates 2025. aastast jääb pensionide tulumaksuvaba piir püsima 776 eurole kuusby Auris Aleksandrov on 06.03.2024 at 11:31:07
Riigikogu poolt vastu võetud 2024. aasta riigieelarve seadusega kiideti heaks ka 2024-2027. aasta riigi eelarvestrateegia, kus lepiti kokku vanaduspensioniealiste tulumaksuvabastuse määr 776 eurot. Sellest tulenevalt saatis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo täna kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse tulevast aastast vanaduspensioniikka jõudnud inimeste tulumaksuvaba piirmäära. 2025. aastast hakkab kehtima ka ühetaoline maksuvaba tulu 700 eurot kuus kõikidele tööealistele inimestele.
- Sotsiaalministeerium soovib magustatud jookide maksuga vähendada suhkru ja magusainete tarbimist, et parandada rahvastiku tervistby Hendrik Jaanre on 06.03.2024 at 09:30:33
Terviseminister Riina Sikkut allkirjastas magustatud jookide maksu seaduse eelnõu, et vähendada rohke suhkrusisalduse ja magusainetega jookide tarbimist. Koosmõjus teiste tegevustega aitab see kaasa mitmete haiguste ja terviseriskide vähendamisele elanikkonnas, näiteks aitab see ohjata murettekitavat ülekaalulisuse levikut eestlaste hulgas. Ühtlasi on eesmärk motiveerida tootjaid jookides suhkru ja magusainete kogust vähendama.
- Täisealiste eestkosteuuring toob tähelepanu eestkoste kitsaskohtadeleby Anett Sihver on 04.03.2024 at 11:04:19
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE viis läbi uuringu eestkostekorraldusest Eestis. Uuringu eesmärk oli kaardistada eestkostekorralduse kitsaskohti ning võimalusi toetatud otsuse tegemist soosiva keskkonna kujundamiseks Eestis.
- 9. nädala kokkuvõte eesti viipekeelesby Janne Oja on 01.03.2024 at 14:55:20
Sotsiaalministeeriumi ja haldusala asutuste iganädalane eesti viipekeelne kokkuvõte
- Sotsiaalministeerium leiab, et kavandatav reklaamiseadus on vastuolus rahvatervise eesmärkidegaby Auris Aleksandrov on 01.03.2024 at 08:24:55
Sotsiaalministeerium ei kooskõlastanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud reklaamiseaduse muudatusettepanekuid, mille tulemusel leevendataks alkoholi reklaaminõuded ja leevendataks või tühistataks tervishoiuteenuste reklaami keeld.
- Justiitsminister Raivo Aeg kutsub küüditatute mälestuseks koduaknal küünalt süütamaby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 18.03.2024 at 19:12:55
25.03.2020. Märtsiküüditatute mälestustseremoonia jääb tänavu traditsioonilisel kujul Maarjamäe memoriaalil ära, et hoida kõigi inimeste tervist. Minister Raivo Aeg asetab memoriaalile pärja kogu Eesti rahva eest. Justiitsministeerium ja vabaühendused kutsuvad täna mälestuseks koduaknal küünalt süütama.
- Algas konkurss kolme notari ametikoha täitmiseksby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 18.03.2024 at 19:12:55
- Eelnõu täiendab vangidele seatavaid piiranguidby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 18.03.2024 at 19:12:55
- Süsteemne lähenemine vaenukuritegudele aitab neid kuritegusid ennetada ja paremini tuvastadaby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 18.03.2024 at 19:12:55
- Eelmisel aastal registreeriti üle 19 000 uue ettevõtteby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 18.03.2024 at 19:12:55
- Märtsiküüditamise 70. aastapäeval heisatakse leinalipudby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 18.03.2024 at 19:12:55
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsminister Urmas Reinsalu ettepaneku kuulutada 25. märts 2019 ühekordselt lipupäevaks, sest tänavu möödub 70 aastat 1949. aastal toimunud märtsiküüditamisest.
- Justiitsministri õigusloome nõukoja esimeheks nimetati Jüri Raidlaby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 18.03.2024 at 19:12:55
Täna kogunes esimest korda justiitsministri õigusloome nõukoda, kelle ülesandeks on anda ministrile nõu seaduste ületootmise vähendamiseks ja Eesti õiguspoliitika arengu küsimustes üldisemalt. Nõukoja esimeheks nimetati vandeadvokaat Jüri Raidla.
- Riik soovib väärtegude rahatrahvide trahvimäära suurendadaby Andri Küüts on 18.03.2024 at 19:12:55
Justiitsminister Kalle Laanet saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi on plaanis suurendada füüsiliste isikute väärtegude rahatrahvide aluseks olev trahviühik seniselt neljalt eurolt kaheksale eurole.
- Laanet: Euroopa ponnistused organiseeritud kuritegevusega võitlemise ja agressori vastutusele võtmise nimel jätkuvadby Andri Küüts on 18.03.2024 at 19:12:55
Eilsel Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite nõukogu kohtumisel Brüsselis arutati organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse küsimusi õiguskoostöös. Venemaa vastutusele võtmiseks agressiooni eest Ukrainas teevad riigid jätkuvalt ühiseid jõupingutusi.
- Laanet: Turvalisust saab teistele pakkuda see, kes tunneb end ise turvaliseltby Elisabet Mast on 18.03.2024 at 19:12:55
Justiitsminister Kalle Laanet tänas Tallinnas toimunud arutelul „Aita aidata aitajaid“ traumeeritud lastega töötavaid spetsialiste ning rõhutas aitajate toetamise olulisust. Ministri sõnul vajavad abistajad samamoodi tuge ning teinekord võid ootuspärane abivajaja olla ise hoopiski aitajaks.
- Riik suunab 5 miljonit eurot ettevõtete digitaliseerimise toetuseksby RIINA SOOBIK on 18.03.2024 at 10:53:40
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas määruse, millega suunatakse 5 miljonit eurot ettevõtete digitaliseerimise teekaartide loomisesse.
- Majanduspoliitika plaan seab eesmärgiks Eesti majanduse kujunemise uueks edulooksby RIINA SOOBIK on 15.03.2024 at 14:02:52
Täna esitleti superministeeriumis Eesti majanduspoliitika plaani. Plaanis toodud põhimõtete ja nendes pakutavate lahenduste eesmärk on luua majanduskeskkond, kus on lihtne olla ettevõtja ning anda jõudu uutele ja arenevatele valdkondadele tehes seda ministeeriumite ja ettevõtjate koostöös.
- Minister Tiit Riisalo allkirjastas Kataris topeltmaksustamise vältimise lepinguby RIINA SOOBIK on 14.03.2024 at 13:14:17
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo oli möödunud nädalal koos Eesti ettevõtete äridelegatsiooniga visiidil Saudi-Araabias ja Kataris, kus allkirjastas 8. märtsil Katariga topeltmaksustamise vältimise lepingu.
- Minister Riisalo: Majanduspoliitika vajab ühist sihtiby RIINA SOOBIK on 14.03.2024 at 12:21:14
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ütles Äripäeva konverentsi „Tark Tööstus 2024“ avasõnades, et Eesti majanduse elavdamisel on oluline roll targa ja kõrget lisandväärtust loova tööstuse arendamisel.
- Analüüs soovitab luua reisiettevõtjate tagatissüsteemile reserviby RIINA SOOBIK on 12.03.2024 at 12:01:12
Täna esitleti MKM-is reisiettevõtjate tagatissüsteemi ja tagatisnõuete analüüsi tulemusi. Analüüsist selgub, et reisiettevõtjate individuaalne garantiidel ja kindlustustel põhinev tagatissüsteem on üldjoontes hästi toimiv, kuid tarbijate õiguste tõhusamaks kaitseks tuleks luua täiendav tagavarareserv, mis aitaks lahendada nii reisiettevõtjate maksejõuetuse menetlemise kui ka reisijate reisilt tagasi toomisega seotud väljakutseid.
- EL nõukogu kiitis heaks platvormitöö direktiiviby LAURA LAASTER on 12.03.2024 at 08:00:00
Eile kiitsid ministrid Brüsselis Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogus heaks platvormitöö direktiivi. Eesti toetas kokkuleppe heakskiitmist. Direktiivi eesmärk on parandada platvormitöö tegemise tingimusi ning suurendada läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises.
- Minister Riisalo arendab koos Eesti ettevõtetega ärisuhteid Saudi Araabiasby LAURA LAASTER on 05.03.2024 at 14:45:00
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo on sel nädalal koos äridelegatsiooniga visiidil Saudi Araabias ja Kataris, et arendada koostööd tehnoloogia ja ettevõtluse vallas. Visiit algas täna ministri ettekandega maailma enimkülastatud tehnoloogiakonverentsil LEAP, lisaks toimuvad mitmed kohtumised kohalike ministrite ja digi- ning ettevõtlusorganisatsioonidega.
- Täna on Eestis võrdse palga päevby LAURA LAASTER on 05.03.2024 at 10:00:00
5. märtsil tähistatakse võrdse palga päeva. See tähistab hetke, mil Eesti naised on keskmiselt teeninud välja sama palga, mille mehed teenisid eelmise aasta lõpuks. Sooline palgalõhe on Eestis 17,7 protsenti, mis tähendab, et Eesti naised on pidanud meestega võrdse palga teenimiseks töötama 45 tööpäeva rohkem.
- Riik toetab inseneeriatudengite arendusprojekte taas miljoni eurogaby RIINA SOOBIK on 05.03.2024 at 09:41:26
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EASi ja KredExi ühendasutusega toetavad 11 tudengite inseneeriavaldkonna arendusprojekti kogumahus ligi 1 miljoni euroga.
- Statistikaminutid: Jahenev tööstus - kas trend või hetkeseis?by RIINA SOOBIK on 04.03.2024 at 10:34:55
Seekordses Statistikaminutite saates räägivad Karel Lember ja Mario Lambing tööstusest.
- Uuring: Eesti ettevõtted ja asutused kasutavad aina rohkem disainiby Hannus Luure on 15.03.2024 at 15:12:07
Täna esitleti Kultuuriministeeriumi tellitud ja Civitta läbiviidud uuringut disainikasutusest Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes. Tulemused näitasid, et disaini kasutatakse aina enam ning see on aina enam põimunud muude tegevuste ja põhiprotsessidega.
- Riik toetab poole miljoni euroga rahvaraamatukogude innovatsiooni üle Eestiby Liisa Johanna Lukk on 13.03.2024 at 11:17:04
Kultuuriministeerium avas sel aastal teist korda rahvaraamatukogude arengule suunatud taotlusvooru ehk kiirendi, millest toetati kokku poole miljoni euroga rahvaraamatukogude koolitus- ning investeeringuprojekte. Riigi toetusele lisandub kohalike omavalitsuste samaväärne panus.
- Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi juhina jätkab Kai Lobjakasby Liisa Johanna Lukk on 12.03.2024 at 07:24:47
Täna asutatava Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum juhatuse liikmeks valiti senise riigimuuseumi juht Kai Lobjakas. Sihtasutus alustab tegevust 1. mail.
- Kultuuri- ja spordiprojektide ning -investeeringute toetamine õiglaseks üleminekuks Ida-Virumaalby Liisa Johanna Lukk on 11.03.2024 at 07:53:57
Novembrist on avatud võimalus taotleda toetust Ida-Virumaaga seotud projektidele, mis tugevdavad kogukonna kuuluvustunnet ja identiteeti, parandavad sellega elukeskkonda, suurendavad piirkonna atraktiivsust ning toetavad sotsiaalse ettevõtluse arendamist. Meede on mõeldud eelkõige kohalikele kogukondadele, kuid toetust saavad taotleda ka teised regiooni arengusse panustavad organisatsioonid. Toetuse taotlemisest kultuuri- ja spordivaldkonna vaates kirjutas lähemalt ministeeriumi välisvahendite juht Kärt Kallion.
- Kompromisside leidmine pärandi hoidmisel: Maardu hiiemetsby Liisa Johanna Lukk on 06.03.2024 at 14:15:28
Looduslikud pühapaigad on kohad, paigad ja objektid, mille kohta on säilinud rahvapärimust nendega seotud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevuse kohta. Maardu külas asuv ohverdamiskoht “Hiiemets” on pühapaik, mille asukohta ja ulatust on pärimuslikes teadetes kirjeldatud mitmeti. Mälestiste piiride ja sellega seonduvate kitsenduste seadmise puhul on Muinsuskaitseameti roll kaaluda kõiki asjaolusid - nii pärandi aegumatut väärtust, omanike huve kui ka laiemat avalikku huvi. Kompromisside leidmisest kirjutab ameti arheoloogipärandi osakonna juhataja Helena Kaldre.
- Värske lõimumismonitooring näitab positiivset arengut lõimumisesby Hannus Luure on 06.03.2024 at 07:23:57
Kultuuriministeerium koostöös Kantar Emoriga tutvustas 5. märtsil Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu 2023 tulemusi. Järjekorras üheksanda lõimumismonitooringu tulemused näitavad, et pikas vaates oleme lõimumises teinud märkimisväärseid edasiarengud.
- Kultuuriministeerium ootab ettepanekuid riigi spordistipendiumide määramiseksby Liisa Johanna Lukk on 01.03.2024 at 14:56:08
Kuni 15. märtsini saavad spordialaliidud ja maakondade spordiliidud esitada taotlusi riiklike spordistipendiumide määramiseks. Stipendium määratakse füüsilisele isikule sportlike tipptulemuste toetamiseks.
- Kultuuriteed aitavad kujundada lugu, mida Eesti kohta räägimeby Liisa Johanna Lukk on 01.03.2024 at 12:01:32
2023. aasta aprillikuus alustas Eesti vaatlejana Euroopa Nõukogu kultuuriteede osalisleppes, mille kaudu tutvustatakse Euroopa ühist kultuuripärandit ning arendatakse kestlikku kultuuriturismi. Nüüd valmistub Eesti saama leppe alaliseks liikmeks.
- Asutatava Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum juhiks saab Karen Jagodinby Liisa Johanna Lukk on 01.03.2024 at 07:11:29
Märtsikuus asutatava Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum juhatuse liikmeks valiti senine okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu tegevdirektor ja juhatuse liige Karen Jagodin. Jagodin alustab tööd 1. juunil.
- Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond ootab oma meeskonnaga liituma osakonnajuhatajatby Maarja Aeltermann on 29.02.2024 at 09:09:27
Kultuurilise mitmekesisuse osakonna ülesanne on tagada lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna poliitika kujundamine ja koordineerida selle elluviimist, samuti toetada Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu arengut ning väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste tagasipöördumist ja kohanemist. Osakonnajuhataja töötab tihedas koostöös kultuurilise mitmekesisuse asekantsleriga, tagades osakonna ülesannete sujuva ja tõhusa täitmise ning olles inspireeriv ja toetav juht oma meeskonnale.
- Kasvuhoonegaaside heide väheneb vaevaliseltby KAROLI NOOR on 18.03.2024 at 15:08:18
Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12% vähenenud.
- Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev maailmajaguby KAROLI NOOR on 18.03.2024 at 07:21:22
Sagedased metsatulekahjud, terviserikkeid tekitavad kuumalained, ohustatud energia- ja toidujulgeolek – selliseid ja veel kümneid riske toob värskes Euroopa kliimariskide hindamise aruandes (EUCRA) välja Euroopa Keskkonnaagentuur. EUCRA kohaselt on mitmed riskid juba saavutanud kriitilise taseme ning võivad ilma kiirete ja otsustavate meetmeteta muutuda reaalsuseks.
- Eesti mereala seisund näitab esimesi paranemise märkeby AGNES AASLAID on 15.03.2024 at 09:23:24
Värske Eesti mereala seisundihinnangu kohaselt on rannikumere kinnikasvamine mitmel pool pidurdunud ja 15% meie rannikumerest on toitainete osas heas keskkonnaseisundis. Võrreldes kuus aastat tagasi tehtud hindamisega on tegu selge pöördega paremuse poole, kuigi tervikuna on eutrofeerumine endiselt meie mereala peamiseks probleemiks ning heas seisundis on vaid Kassari-Õunaku veekogum.
- Uudsete materjalide ettevõtted alustavad teekonda Beamline'i süvatehnoloogia rohekiirendisby KAROLI NOOR on 14.03.2024 at 08:26:44
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Kliimaministeeriumi algatus tähistab olulist verstaposti Eesti pühendumuses innovatsiooni edendamisele rohetehnoloogia sektoris, rõhutades teaduspõhiste lahenduste tähtsust globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel.
- Kliimaministeerium toetab Kiviõli kaugküttesoojuse tootmise renoveerimist viie miljoni eurogaby VIKTORIA KORPAN on 13.03.2024 at 11:10:18
Kliimaministri allkirjastatud määrusega saab Kiviõli viis miljonit eurot toetust kaugküttesoojuse tootmise renoveerimineseks. Tegemist on õiglase ülemineku fondist rahastatava meetmega, mille abil toetatakse Ida-Virumaa üleminekut põlevkivikeskselt majandamiselt uutele tootmistele ja teenustele.
- Järgmisel aastal jõustuvad uued hoonete energiatõhususe nõudedby MARION LEETMAA on 12.03.2024 at 09:40:19
Kliimaminister kinnitas uued hoonete energiatõhususe nõuded, et tagada Eesti hoonete kliimakindlus ja täpsem ülevaade nende energiakasutusest. Muudatused puudutavad muuhulgas energiaarvutuste täpsustamist, päikeseelektri veebipõhise kalkulaatori kasutuselevõttu ja energiamärgiste skaalade uuendamist. Uued nõuded jõustuvad 1. märtsil 2025.
- Üleeuroopalised metsaandmed muutuvad kvaliteetsemaksby MARJU KAASIK on 07.03.2024 at 11:58:33
Valitsus otsustas toetada Euroopa Komisjoni plaani täiustada metsaseiret, et täita lüngad Euroopa metsi käsitlevas teabes ja luua terviklik metsaalane teadmusbaas, kuid tunneb muret selle üle, mis see maksma läheb. Uute teadmiste tulemusel saavad liikmesriigid kavandada meetmeid, millega muuta metsad vastupanuvõimelisemaks kliimamuutuste tõttu üha võimenduvate ohtude suhtes. Üleeuroopaline koostöö võimaldab paremini ära kasutada satelliidiandmete võimalusi ja sillutab teed uute digitaalsete lahenduste väljatöötamiseks.
- „Avatar“ hakkab uurima Eesti geotermaalenergia lahendusiby VIKTORIA KORPAN on 05.03.2024 at 13:35:12
Veebruari lõpus sai Kliimaministeeriumis heakskiidu ainulaadne pilootprojekt „Avatar“, mille raames hakkab Eesti Geoloogiateenistus uurima Eestis veel vähe levinud geotermaalenergia lahendusi.
- Eesti liitus maavarade rahvusvahelise varustuskindluse initsiatiivigaby VIKTORIA KORPAN on 05.03.2024 at 10:35:35
Eestist sai Maavarade Varustuskindluse Partnerluse (Mineral Security Partnership, MSP) liige. Liikmelisus selles partnerluses parandab rahvusvahelist koostööd varustuskindluse tagamisel kriitiliste toormetega.
- Kuidas valmib seadus, mis mõjutab kõiki Eesti inimesi?by KAROLI NOOR on 04.03.2024 at 12:13:34
Kliimamuutuste vähendamiseks ja selle tagajärgedega hakkama saamiseks peame tegema mõningaid muudatusi oma elukorralduses. Kõigi osapoolte vajadustega arvestamiseks on kliimaseaduse loomisel käima lükatud üks Eesti seadusloome ajaloo suurimaid kaasamisprotsesse, kus saab kaasa rääkida iga Eestimaa inimene.