Tervis

ERR – Novaator

Loading...

Terviseleht.ee

    Feed has no items.

Meditsiiniuudised.ee

Terviseinfo.ee

Forte Uudised

Terviseamet.ee

  • Nädalaga lisandus 189 gripijuhtu
    by kadi.villa on 28.03.2024 at 11:41:12

    Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumine on püsinud stabiilsena. Gripilevikut saab hinnata laialdaseks, haigestumuse intensiivsust madalaks. Eelmisel nädalal registreeriti 2668* ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 44,5% olid kuni 14-aastased lapsed. Lisandus 189 gripijuhtu, millest 106 olid laboratoorselt kinnitatud**. Kasvab B-gripi osakaal. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumus on vähese langustrendiga, gripiviirusega seotud hospitaliseerimiste arv langeb. TEHIKu andmetel vajas viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravi 53 patsienti. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 1320 inimest. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal esinenud 91 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtu. 90,5% surmajuhtudest on olnud üle 60-aastaste seas. Mediaanvanus oli 82.  Eelmisel nädalal lisandus 97 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on nädalaga vähenenud kolmandiku võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti seitse patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. COVID-19 põhihaiguse tõttu vajas hospitaliseerimist üks patsient. Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel surmajuhte ei esinenud. *Esitatud andmed ning nendel põhinevad arvutused on lähtuvalt TEHIKu andmetele seisuga 26.03.2024. **Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse tüüpi: A-gripiviirus ja B-gripiviirus. Ringleb kolm alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviirus alatüüp Victoria. Alatüpeeriti 14 gripiviirust, neist kaheksa olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09, üks A(H3N2) ning viis B-gripiviiruse alatüüpi Victoria. Kõik uudised Keel EST

  • Число случаев заболевания клещевым энцефалитом в Эстонии за последние годы выросло почти в три раза
    by kirsi.pruudel on 18.03.2024 at 08:18:29

    В прошлом году клещевым энцефалитом заболели 209 человек. По данным Департамента здоровья, за последние три года число случаев заболевания клещевым энцефалитом в Эстонии выросло почти в три раза. Клещи становятся активными ранней весной, когда температура воздуха стабильно превышает 5-7 градусов. Поэтому сейчас самое время сделать прививку от клещевого энцефалита. По данным Департамента здоровья, за последние три года число случаев заболевания клещевым энцефалитом выросло почти в три раза. По словам Марии Викентьевой, главного специалиста отдела инфекционных заболеваний и эпидемиологии Департамента здравоохранения, в этом году уже диагностирован первый случай энцефалита, а в прошлом году заразились 209 человек. «Если посмотреть на последние несколько лет, то заболеваемость клещевым энцефалитом значительно возросла. Если в 2021 году было зарегистрировано 82 случая заболевания клещевым энцефалитом, то в 2022 году их было уже 140», - пояснила она. С ростом заболеваемости увеличивается и стоимость лечения. «На лечение клещевых заболеваний в Эстонии тратятся миллионы евро. В прошлом сезоне расходы на лечение составили более двух миллионов евро», - добавила Ханна Яэ, руководитель услуги вакцинации Кассы здоровья. Согласно исследованию, проведенному Институтом развития здоровья в 2023 году, почти 70% клещей в городской среде являются переносчиками возбудителей инфекционных заболеваний, опасных для человека, таким образом, получается что это болезнь, угрожающая людям не только в дикой природе, но можно заразиться и от инфицированного клеща в городских условиях. Единственный способ предотвратить заболевание − вакцинация. «Для профилактики клещевого энцефалита существуют эффективные и безопасные вакцины как для взрослых, так и для детей в возрасте от одного года. Курс первичной вакцинации состоит из трех инъекций», - говорила Викентьева, добавляя, что если начать курс вакцинации в марте, то к началу лета будет обеспечена первичная защита. Сделать прививку можно во многих центрах семейных врачей, кабинетах вакцинации и определенных аптеках по всей Эстонии. В этом году вакцинация будет проводиться в 41 аптеке, информацию о которых можно найти на веб-сайте vaktsineeriapteegis.ee. На том же веб-сайте можно также забронировать удобное время для вакцинации в аптеке. Вакцина платная, стоимость одной дозы составляет от 30 до 45 евро. По словам руководителя Союз провизорских аптек Эстонии Ли Роотслане, прививку от клещевого энцефалита теперь стоит сделать как тем, кто ранее не был привит, так и тем, кто хочет обновить защиту. «В Эстонии вакцинация сделана максимально удобной, и в аптеках, например, созданы все условия для быстрой вакцинации наряду с другими видами деятельности. Мы рекомендуем забронировать время заранее, вакцинация занимает 10-15 минут. Если в прошлом человек уже получал инъекцию вакцины против клещевого энцефалита, обязательно следует весной проверить на портале здоровья или карте профилактических прививок, сколько времени прошло с момента последней вакцинации. В зависимости от возраста пациента новую дозу следует вводить каждые три или пять лет», - объяснила Роотслане. Клещевой энцефалит − это инфекционное заболевание центральной нервной системы. Заражение чаще всего происходит через укусы клещей. Болезнь может принимать различные формы, от легкого гриппоподобного состояния до воспаления головного мозга. Специфического лечения против клещевого энцефалита нет, заболевание лечат симптоматически. В редких случаях клещевой энцефалит может привести к летальному исходу. Kõik uudised Keel RUS

  • Puukentsefaliidi juhtude arv on Eestis viimaste aastatega pea kolmekordistunud
    by kirsi.pruudel on 18.03.2024 at 08:17:21

    Eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 209 inimest. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtude arv Eestis viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Seega on just praegu õige aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtumite arv viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud. Terviseameti nakkushaiguste ja epidemioloogia osakonna peaspetsialisti Maria Vikentjeva sõnul on tänavune esimene entsefaliidi juhtum juba diagnoositud ning eelmisel aastal sai nakkuse koguni 209 inimest. „Kui vaadata varasemaid aastaid, siis on haigestumine puukentsefaliiti märkimisväärselt tõusnud. Kui 2021. aastal registreeriti veel 82 puukentsefaliidi juhtu, siis 2022. aastal oli neid juba 140,“ selgitas ta. Üha tõusva haigestumise trendiga kasvavad ka ravikulud. “Eestis kulub puukide põhjustatud haiguste raviks miljoneid eurosid. Möödunud hooajal ulatusid ravikulud üle kahe miljoni euro”, lisas Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.  Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70% linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat, mistõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega, vaid selle võib nakatunud puugilt saada ka linnakeskkonnas. Ainus viis haiguse ennetamiseks on vaktsineerimine. „Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist,“ rääkis Vikentjeva ja lisas, et märtsis vaktsineerimiskuuri alustades on suve alguseks esmane kaitse olemas. Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides ja valitud apteekides üle Eesti. Sel aastal vaktsineeritakse 41 apteegis, mis on toodud veebilehel vaktsineeriapteegis.ee. Samal veebilehel on võimalik broneerida ka endale sobiv aeg vaktsineerimiseks apteegis. Vaktsiin on tasuline ja doosi hind jääb 30-45 euro vahemikku. Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul tasub praegu vaktsineerima tulla nii neil, kes pole varem end puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, kuid ka neil, kes soovivad kaitset uuendada. „Eestis on vaktsineerimine tehtud võimalikult mugavaks ning näiteks apteekides on tagatud kõik tingimused, et see kaitsesüst muude tegevuste kõrval kiirelt ära teha. Soovitame aeg eelnevalt broneerida, vaktsineerimiseks kulub 10-15 minutit. Juhul, kui inimene on varem juba puukentsefaliidi vastase vaktsiinisüsti saanud, tuleks kevadel kindlasti terviseportaalist või paberkandjal vaktsineerimispassist üle vaadata, kui palju aega on eelmisest vaktsineerimisest möödunud. Sõltuvalt patsiendi vanusest peaks uue doosi tegema kas kolme- või viieaastase intervalliga,“ selgitas Rootslane. Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Nakatumine toimub enamasti puugihammustuse kaudu, kuid viiruse võib saada ka töötlemata toorpiima tarbimisel. Haigus võib avalduda mitmes vormis, alates kergest gripilaadsest seisundist kuni ajupõletikuni. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Puukentsefaliidi põdemine võib harvadel juhtudel lõppeda ka surmaga. Kõik uudised Keel EST

  • Nädalaga lisandus 165 gripijuhtu
    by kadi.villa on 14.03.2024 at 08:58:27

    Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumine langeb. Gripilevikut saab hinnata veel laialdaseks, haigestumuse intensiivsus on madal. Eelmise nädala jooksul registreeriti 2591 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 43,3% olid kuni 14-aastased lapsed. Kokku registreeriti 165 gripijuhtu, laboratoorselt kinnitati 74 gripijuhtu*.  TEHIKu andmetel on kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravi vajanud 74 patsienti. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 1231 inimest. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal esinenud 85 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtu. 89,2% surnutest on olnud üle 60-aastased. Mediaanvanus oli 79 a. Eelmisel nädalal lisandus 160 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on nädalaga vähenenud 18,4% võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 28 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. Üle 60-aastaste osakaal moodustab 90% kõikidest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest. Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel esines kaks COVID-19 kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtumit. *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse tüüpi: A-gripiviirus ja B-gripiviirus. Ringleb kolm alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Alatüpeeriti 17 gripiviirust, neist 12 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ning 5 B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Kõik uudised Keel EST

  • Nädala jooksul lisandus 159 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
    by kadi.villa on 06.03.2024 at 13:50:29

    Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 159 gripijuhtu, kokku registreeriti 352 gripijuhtu. Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on püsinud stabiilsena väikese langustrendiga. Eelmisel nädalal registreeriti 2993 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 44,5% olid kuni 14-aastased lapsed. Grippi haigestumine väheneb aeglaselt. Gripiviirus levib kõikides vanuserühmades, grippi haigestumuse intensiivsus on jätkuvalt keskmisel tasemel. TEHIKu andmetel oli viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravi vajanud 74 patsienti. Hooaja algusest ehk 2023. aasta 40. nädalast on hospitaliseeritud kokku 1157 inimest. Hospitaliseeritud patsientidest on olnud gripi vastu vaktsineeritud 7,42%. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal esinenud 80 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtu. 96% gripi tõttu surnutest olid vanuserühmas 60 aastat ja vanemad. Surnute mediaanvanus oli 79 aastat. Eelmisel nädalal lisandus 196 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on nädalaga vähenenud 22,2% võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 23 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse tüüpi: A-gripiviirus ja B-gripiviirus. Ringleb kolm erinevat alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Alatüpeeriti 25 gripiviirust, neist 20 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09, 1 A(H3) ning 4 B-gripiviiruse alatüüpi Victoria.   Kõik uudised Keel EST

  • Nädala jooksul lisandus 189 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
    by kadi.villa on 29.02.2024 at 08:36:04

    Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 189 gripijuhtu, kokku registreeriti 379 gripijuhtu. Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on püsinud stabiilsena. Grippi haigestumuse intensiivsust saab endiselt hinnata keskmiseks ning viiruse levikut laialdaseks. Eelmisel nädalal registreeriti 3160 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 48,3% olid kuni 14-aastased lapsed. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades, viirusega seotud haigusjuhtude arv kasvas nädalaga 13% võrra. TEHIKu andmetel oli viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravil 97 patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1083 inimest, patsientide keskmine vanus oli 71. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal esinenud 78 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtu. 96% gripi tõttu surnutest olid üle 60-aastased. Surnute keskmine vanus oli 71. Nädala jooksul lisandus 252 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenes nädalaga 20,8% võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 32 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. Enamik haiglaravi vajavatest on üle 60-aastased. Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel surmajuhte ei esinenud.  *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse tüüpi: A-gripiviirus ja B-gripiviirus. Ringleb kolm alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Alatüpeeriti 27 A-gripiviirust, neist 22 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09, 3 A(H3) ning 2 B-gripiviiruse alatüüpi Victoria.  Kõik uudised Keel EST

  • Valitsus toetas Sotsiaalministeeriumi haldusalade kriisivalmidust 18 miljoni euroga
    by kadi.villa on 26.02.2024 at 11:33:41

    Valitsus toetas elanikkonnakaitse eesmärke ja võttis vastu tegevusplaani järgmiseks neljaks aastaks, suunates täiendavalt 18 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kriisivalmiduse arendamiseks. Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets sõnas, et valitsuse poolt eraldatud lisarahastus võimaldab muu hulgas Terviseametil oma võimekust erinevate kriisidele reageerimisel märkimisväärselt tugevdada. "See investeering aitab meil säilitada ja arendada vältimatut meditsiiniabi, katastroofimeditsiini ning esmaabi pakkumise võimekust kriisiolukordades," selgitas ta. Terviseameti peadirektori asetäitja tõi esile, et COVID-19 pandeemia on olnud proovikiviks, mille käigus arendati välja efektiivsed lahendused hädaolukordadele reageerimiseks. "Meie kogemus pandeemiaga on näidanud, et oleme võimelised kiiresti reageerima ja kohanduma,“ selgitas ta ja lisas, et kriisi käigus töötati välja efektiivne süsteem hädaolukordadele reageerimiseks, mis nüüdsest toimib osana laiemast riigikaitsest. „See hõlmab ööpäevaringset kriisijuhtimist ja hädaolukorrale reageerimise võimekust, samuti partnerite kaasamist ja kriisistaabi moodustamise oskusi,“ selgitas Vaiknemets. Lisaks kriisijuhtimisele keskendub Terviseamet ka nakkushaiguste seire süsteemi arendamisele, mis hõlmab ööpäevaringset epideemiatõrje reageerimisvõimekust ja laboratoorset kiirreageerimist. "Meie labor on varustatud kaasaegsete seadmetega, mis võimaldab meil kiiresti tuvastada ja reageerida nakkushaigustele," lisas Vaiknemets. Terviseameti eesmärk on täiustada andmete analüüsi oskusi, et paremini seirata ohtusid ja prognoosida sündmuste arengut nii rahuajal kui ka kriisiolukordades. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti meditsiinisüsteem on valmis erinevate kriiside edukaks lahendamiseks, suurendades riiklikku varu masskannatanutega toimetulekuks. Paindlikkus ja võime tööd ümber korraldada või vajadusel ümber paikneda on kriisiolukordades hädavajalik, sealhulgas elektrikatkestuste ja võimalike välisohtude korral. Eesti kaitsevägi toetub tsiviilmeditsiinisüsteemile, samal ajal kui elanikkond on paremini ette valmistatud esmaabi andmiseks, mitte ainult kiirabi või haiglate erakorralise meditsiini teenuste peale lootma jäädes. Kõik uudised Keel EST

  • Nädalaga lisandus 157 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu
    by kadi.villa on 22.02.2024 at 11:13:28

    Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 157 gripijuhtu, kokku registreeriti 334 gripijuhtu. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on püsinud stabiilsena. Gripi haigestumuse intensiivsust saab endiselt hinnata keskmiseks ning viiruse levikut laialdaseks. Eelmise nädala jooksul registreeriti 3097 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 47,9% olid kuni 14-aastased lapsed. Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades, viirusega seotud haigusjuhtude arv vähenes 16% võrra. TEHIKu andmetel vajas viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravi 96 patsienti. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 986 inimest. Hospitaliseeritud patsientide keskmine vanus oli 73. Esialgsetel andmetel on sel viirushooajal esinenud 68 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtu. 96,2% gripi tõttu surnutest olid üle 60-aastased. Keskmine vanus oli 71. Eelmisel nädalal lisandus 318 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on nädalaga vähenenud 25% võrra. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 27 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega. COVID-19 põhihaiguse tõttu vajas hospitaliseerimist kolm patsienti. Kõik COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsiendid olid üle 60-aastased. Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel esines üks COVID-19 põhihaigusega seotud surmajuhtum. *Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse tüüpi: A-gripiviirus ja B-gripiviirus. Ringleb kolm alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviirus alatüüp Victoria. Alatüpeeriti 25 A-gripiviirust, neist 23 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja 2 A(H3). Kõik uudised Keel EST

  • Veebruarist saavad HPV vastu tasuta vaktsineerida ka poisid
    by kadi.villa on 08.02.2024 at 09:08:52

    Selle aasta veebruarist on võimalik HPV vastu tasuta vaktsineerida ka poistel. Tasuta vaktsineerimist võimaldatakse kõigile 12–18-aastastele poistele ja tüdrukutele. Vaktsineerimine on lihtne ja tõhus viis HPV põhjustatud vähkide ennetamiseks. “HPV vastast vaktsineerimist võimaldatakse nii tüdrukutele kui poistele kõikjal Euroopas. Eestis on HPV vastast vaktsineerimist seni seostatud peamiselt emakakaelavähi ennetusega naistel. Oluliselt vähem teatakse, et HPV põhjustab vähki ka pea- ja kaelapiirkonnas, näiteks suuõõnes või neelus ja sagedamini just meestel,” ütles Põhja- Eesti Regionaalhaigla pea- ja kaelakirurg dr Birgit Volmer. “Suuneelu vähki haigestumine on kasvamas nii Eestis kui mujal maailmas. Samas puuduvad seni riiklikud sõeluuringuprogrammid nende vähkide varajaseks avastamiseks. Seega on vaktsineerimine ainus tõhus viis vähi ennetamiseks.” HPV ehk inimese papilloomiviirus on Eestis laialt levinud ja elu jooksul nakatub sellega enamik inimesi. Viirus ohustab nii mehi kui naisi. Viirus levib inimeselt inimesele nahk-naha kontaktis või limaskestade kokkupuutel. Nakkuse võib saada seksuaalvahekorra ajal, kuid piisab ka lihtsalt intiimsetest puudutustest. HPV võib põhjustada meestel ja naistel pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku-, peenisevähki ja vähieelseid seisundeid) ning pea- ja kaelapiirkonnas (nt suu- ja neeluvähk).  “Poistele tasuta vaktsineerimise võimaldamine on väga oodatud muudatus. Enamik mehi on elu jooksul mõne HPV tüübi kandja. Praegu HPV-vastast ravimit ei ole ning võimalik on ravida vaid HPV põhjustatud tagajärgi või ennetada HPV-sse nakatumist vaktsineerimisega,” ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku juht dr Kristjan Pomm. “Seejuures on HPV vaktsiini puhul tegemist ohutu ja väga hästi talutava vaktsiiniga − kõrvaltoimeid on äärmiselt harva ning nende tekkimisel on tegu kiirelt mööduvate ja kergete nähtudega.“ Sellest aastast vaktsineeritakse Eestis HPV vastu ühe doosiga. Värsked teadusuuringud on kinnitanud, et HPV vaktsiini üks doos annab piisava ja pikaajalise kaitse HPV nakkuse vastu. HPV vaktsiin on ohutu - sagedasemad kõrvalnähud on kerged (nt süstekoha valu, punetus), harvem võivad esineda palavik ning pea- ja lihasvalu, mis mööduvad tavaliselt mõne päevaga. “HPV vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega kokkupuutumist ehk vanuses 12–14 aastat. Samas on senine tütarlaste vaktsineerimine näidanud, et paljudes peredes tekib huvi vaktsineerimise vastu alles laste 15-16aastaseks saamisel. Seepärast võimaldatakse sellest aastast tasuta HPV vaktsineerimist ka 15-18-aastastele, kes pole varem vaktsineeritud,” ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova. “Võimalikult tõhusa kaitse saamiseks soovitame vaktsineerimist siiski mitte edasi lükata ja teha see esimesel võimalusel 12–14 aasta vanuses.” Eestis haigestub HPV põhjustatud vähki igal aastal enam kui 300 inimest, neile lisanduvad vähieelsete seisundite ja genitaaltüügaste juhud. Õigeaegse vaktsineerimisega oleks enam kui 90% neist ennetatavad. HPV-st põhjustatud haiguste hinnanguline ravikulu on 6,8 miljonit eurot aastas. Vaktsineerimine toimub enamasti koolis. Kooliõde küsib selleks lapsevanema nõusolekut. Põhjendatud juhtudel võib vaktsineerimine toimuda ka perearsti juures.  Vaata lisaks: www.vaktsineeri.ee/hpv  Kõik uudised Keel EST

  • Viie aasta järel tuvastati Eestis taas siseriiklik leetrijuhtum
    by kadi.villa on 07.02.2024 at 11:51:34

    Sellel nädalal sai Harjumaal elav täiskasvanud patsient kinnituse, et on nakatunud leetritesse. Tegemist on kohaliku juhtumiga, sest nakatunu ei ole viimasel ajal välisriiki reisinud. Patsient on küll lapsena leetrite vastu vaktsineeritud, kuid sünniaasta viitab sellele, et 60ndate lõpus saadud üks vaktsiinidoos ei hoidnud ära haigestumist. Terviseamet selgitas välja nakatumise asjaolud ning haigestunu võimalikud lähikontaktid. Muret valmistas asjaolu, et tegemist oli koolieelse lasteasutuse töötajaga, kuid hetkel ei ole pereliikmete hulgast ja töökohaga seonduvalt täiendavaid nakatumisi tuvastatud. Ühtlasi saadeti teavitus tervishoiutöötajatele, et nad pööraksid enam tähelepanu lööbega patsientidele, sest pole välistatud leetrite riigisisene varjatud levik. Leetrid on Terviseameti terava tähelepanu all, sest tegemist on ülimalt nakkava viirushaigusega. Üks nakatunu võib vaktsineerimata inimeste hulgas nakatada kuni 18 inimest. Viirus kulgeb üle 40-kraadise palavikuga, peenikese täpilise punase lööbega ja suurenenud lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad tekkida kõrva-, kopsu- või raskematel juhtudel ajukoe põletik. Leetrid võivad olla eluohtlikud. Eestis on seni suudetud leetrite levikut tõhusalt kontrollida ning avastatud nakatumised on reeglina seotud reisilt kaasa toodud haigusega. Näiteks 2023. aastal registreeriti neli sisse toodud haigusjuhtu (kaks inimest nakatus Taimaal, üks Saksamaal ja üks Araabia Ühendemiraatides) ja kohaliku levikuga juhtumeid ei olnud. Viimane siseriikliku leviku juhtum oli 2019. aastal. Kuigi leetrite vastu on olemas efektiivne vaktsiin (MMR-vaktsiin), on vastutustundetu valeinfo levitamise tagajärjel vähenenud nende vanemate hulk, kes on nõus oma last kaitsma. „Eestis on praegusel ajal vähemalt 30 000 last, kes pole haiguse vastu vaktsineeritud ja võivad seetõttu nakatumise järel sattuda eluohtlikkusse seisu. See ei ole enam kauge oht, vaid reaalsus, millele tuleb kiirelt reageerida,“ hoiatas Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova. Filippova selgitas, et vaktsineerimisi ei viida läbi ainult inimese enda tervise kaitsmise huvides, vaid sellega hoitakse ära puhangute teket. „Paraku on Eestis MMR-vaktsiini esimese doosiga vaktsineerimisega hõlmatus langenud alla 90 protsendi ja teise doosiga juba alla 80 protsendi, mis pole enam piisav siseriiklike haiguspuhangute vältimiseks. Äsjane juhtum kinnitab, et oht võib varitseda kõikjal ning lähipäevad näitavad, kas haigusjuhtumeid lisandub veelgi,“ ütles Filippova. Terviseamet kutsub äsjase juhtumiga seoses lapsevanemaid üles kiirelt tegutsema, kui laps on jäänud seni mingil põhjusel leetrite vastu vaktsineerimata. Immuniseerimise võimaluste kohta oskab nõu anda perearst või koolitervishoiuteenuse osutaja. Kõik immuniseerimiskava vaktsiinid on lastele tasuta. Vaktsineerimine on võimalik ka täiskasvanueas ja samuti tuleks oma vaktsiinikaitset uuendada neil Eesti elanikel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992, kui oli kasutusel Venemaalt toodud ebastabiilse kvaliteediga leetrivaktsiin. Korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline ja nõu saab küsida perearstilt. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti Euroopas 2023. aastal 23 riigis kokku 2361 leetrite juhtu. Enamik leetritest tuvastati Rumeenias (1755), kuid haigestuti ka Austrias (186), Prantsusmaal (118), Saksamaal (82), Belgias (69), Itaalias (44), Poolas (37), Hispaanias (13) ja Rootsis (11). Teistes Euroopa riikides tuvastati leetreid alla 10 juhu riigi kohta. Lisainfot vaktsiinvälditavatest haigustest, sh leetritest, saab Tervisekassa podcastist. Kõik uudised Keel EST