Loading...
Loading...
Sõpradele, kes peavad lugu Võrukatest & Võrumaast
Sõpradele, kes peavad lugu Võrukatest & Võrumaast
Sõpradele, kes peavad lugu Võrukatest & Võrumaast
Eeloleval nädalavahetusel, 29.–30. jaanuaril kogunevad Haanjasse nii Eesti, Läti kui Leedu nooremad ja vanemad laskesuusatajad, et selgitada välja Baltic Biathlon Cupi II etapi parimad.
Reede, 28. jaanuari õhtul kell 18 tähistavad Võrumaa rahvamuusikud Haanja Rahvamajas koosolemise ja pillimänguga Haanjamaa kandlemeistri Ilmar Kuke 90. sünniaastapäeva.
Olenemata valitsuse kehtestatavatest uutest meetmetest jätkub arvete hüvitamine samadel alustel kuni märtsikuuni ning vajadusel võidakse toetusmeedet pikendada mai lõpuni.
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) algatas sotsiaaltöötajate päeva tähistamise traditsiooni Eestis 2007. aastal, et tutvustada inimestele sotsiaaltööd ja tunnustada sotsiaalvaldkonnas töötavaid tublisid inimesi. Üleilmset sotsiaaltöö päeva peetakse sotsiaaltöötajate saavutuste tähistamiseks ja selle tänuväärse töö esiletoomiseks.
G.M. Racing Spordiklubi annab teada ralliautode treeningsõitudest Rõuge vallas asuval Vakari-Pari-Tsiistre riigiteel neljapäeval, 27. jaanuaril kell 10–18.
„Imelised aastad" on 2–8-aastaste laste vanematele mõeldud tõenduspõhine vanemlusprogramm, mis pakub tuge ja võimalust õppida, kuidas laste kasvatamisega paremini toime tulla.
Põlvamaa Omavalitsuste Liit on sunnitud kahetsusega teatama, et koroonaviiruse leviku tõttu ei toimu ka tänavu vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõttu.
Mooste Folgikojas toimus äsja möödunud nädalavahetusel üleriigiline pillimeeste ühismäng Jaanuarijämm, kuhu tuli kokku üle 120 erineva pillimehe kõikjalt Eestist Alutagusest Sõrve sääreni ja Tallinnast Valgani. Tänavune Jaanuarijämm, mis sel korral kandis alapealkirja Go With Folk, toimus juba teist korda.
9-aastane Arhanna Sandra Arbma, kelle õpetajaks Räpina Muusikakoolis on Margot Suur, osales sellel õppeaastal neljal rahvusvahelisel võistlusel, kus pälvis kolm Grand Prix`i ja ühe III koha.
SA Põlvamaa Arenduskeskus otsib oma kollektiivi hariduse ja noorte ettevõtlikkuse suunajuhti, ettevõtluskonsultanti rohemajanduse alal ja rohemajanduse suunajuhti.
Kolmapäeval, 19. jaanuaril korraldasid Põlvamaa Arenduskeskus ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit Räpina Sillapää lossis piduliku vastuvõtu, kus tunnustati Põlvamaa 2021. parimaid ettevõtjaid, vabaühenduste esindajaid ning samuti leidis tunnustamist maakonna ettevõtlikeim kool ja Aasta bussijuht.
Valitsus kiitis heaks NATO ja EL-i julgeoleku- ja kaitsesätete rakendamise korra Stenbocki maja, 27. jaanuar 2022 – Valitus kiitis heaks Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 ning Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise siseriikliku korra. Kateriin Pajumägi N, 27/01/2022 - 11:58
Alaealiste vaktsineerimistõendite kehtivus Eestis pikeneb 15 kuule Stenbocki maja, 27. jaanuar 2022 - Valitsus pikendab alates 1. veebruarist alaealiste vaktsineerimistõendite kehtivust 9 kuult 15 kuuni. 15 kuu jooksul pärast vaktsineerimist ei pea alaealised jääma reisilt tulles eneseisolatsiooni ja saavad Eestis osaleda kontrollitud tegevustes tõendi… Kateriin Pajumägi N, 27/01/2022 - 11:46
Valitsus otsustas anda neljale olulisele spordiüritusele eriloa Stenbocki maja, 27. jaanuar 2022- Valitsus otsustas toetada kultuuriministeeriumi ettepanekut nelja ülekaaluka ühiskondliku või riikliku huviga spordiürituse toimumiseks. Eriluba antakse Tartu Maratonile, Eesti meeste rahvuskoondise korvpalli maailmameistrivõistluste valikmängule, laskesuusatamise… Kateriin Pajumägi N, 27/01/2022 - 11:34
Valitsuse pressikonverents, 27. jaanuar 2022 Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Gert Uiboaed N, 27/01/2022 - 10:55
Valitsuse kabinetinõupidamise päevakord, 27. jaanuar 2022 Algus kell 10.15 Kateriin Pajumägi N, 27/01/2022 - 10:20
Istung läbi, pressikonverentsil: Kallas, Kiik, Kersna ja Aas Stenbocki maja, 27. jaanuar 2022 – Valitsus kiitis istungile esitatud kujul heaks päevakorrapunktid 1-17. Kateriin Pajumägi N, 27/01/2022 - 10:16
Kultuuriminister Tiit Terik külastab Põlvamaad Kultuuriminister Tiit Terik on täna, 28. jaanuaril visiidil Põlvamaal. Kavas on külastada kultuuriasutusi ning osaleda Eesti Muuseumide Aastaauhindade galal. Liisa Johanna Lukk R, 28/01/2022 - 11:56
Euroopa uus Bauhaus – mis see on? Eestis ja ka mujal Euroopa Liidus pööratakse viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile. Euroopa uus Bauhaus toob pildile ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. Mis see on, avavad arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska ning Euroopa Liidu asjade nõunik Heili Jõe. Liisa Johanna Lukk R, 28/01/2022 - 11:52
Margus Allikmaa: kultuur ei tohi odavalt kätte tulla Veebruarist alustab Kultuurkapitali juhina tööd Margus Allikmaa. Pika ja mitmekesise kogemusega juhina on tal mitmeid mõtteid Kultuurkapitali toimimise ja tuleviku ning kultuuri toimeloogikate kohta. Liisa Johanna Lukk N, 27/01/2022 - 11:55
Kuidas luua Euroopa parim süsteem loomevaldkonna vabakutselistele? Sõna „vabakutseline“ on kultuuris aktuaalsem kui iial varem: pandeemiakriisis on just iseendale tööandjad eriti teravalt pihta saanud. Kuidas loomevaldkonna vabakutseliste probleemidega tegelemiseks toimiv süsteem luua, kirjutab kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Liisa Johanna Lukk N, 27/01/2022 - 11:54
Raamatukogud kui kirjandus- ja kultuurikeskused Alanud raamatukogude teema-aasta esimesed kolm kuud keskenduvad raamatukogudele kui kirjandus- ja kultuurikeskustele. Teema-aasta projektijuht Liina Valdre kirjeldab, mida eesootaval veerandaastal pakkuda on. Liisa Johanna Lukk N, 27/01/2022 - 11:53
Kultuuriministeerium toetab rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamist ligi 1,4 miljoni euroga Kultuuriminister Tiit Terik allkirjastas kaks käskkirja, millega eraldatakse 44 rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimiseks kokku 1 397 300 eurot. Liisa Johanna Lukk K, 26/01/2022 - 09:11
28.01.2022 - Täna, 28. jaanuaril möödub kakskümmend aastat esimese ID-kaardi väljastamisest. Kahe kümnendi jooksul on Eestis välja antud 4 066 781 ID-kaarti, ühes kuus antakse ca 3 miljonit digiallkirja. Keel EST
RIA analüüsi- ja ennetusosakond koostas ühes CERT-EEga ohuhinnangu, mis keskendub Ukraina vastastele küberrünnakutele ning selle võimalikule mõjule Eestis. Keel EST
21.1.2022 – NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse õigusosakonna juhataja Kadri Kaska ja RIA juhtivanalüütik Marju Hendre kirjutavad 13. jaanuari hilisõhtul Ukraina valitsuse veebilehti tabanud ulatuslikust küberrünnakust ning sellest, milliseid järeldusi võiks sellest teha oma küberruumi kaitseks Eesti. Keel EST
21.1.2022 – Aasta suurim turvanõrkus mõjutab sadu miljoneid süsteeme. Töö valimiste küberturvalisusega kandis vilja. Ummistusründed koolide ja õppekeskkondade vastu on hüppeliselt suurenenud. Eesti inimeste küberhügieeni harjumused paranevad jõudsalt Keel EST
20.1.2022 – PPA, MTA ja RIA tuletavad meelde, et enne tulude deklareerimist tasub üle kontrollida enda dokumentide kehtivusaeg ja PIN-koodide olemasolu. Dokumentide ja PIN-koodide olemasolul võtab tuludeklaratsiooni esitamine veebis aega vaid mõned minutid. Keel EST
17.1.2022 – Detsembris registreerisime 343 mõjuga intsidenti. Keskmisest palju kõrgem näitaja tuli tänu avastatud kompromiteeritud Eesti veebilehtedele. Keel EST
Keskkonnaamet koostas plakati aasta tegijatest looduses, kellele keskkonnaorganisatsioonid tänavu erilist tähelepanu pööravad. Plakatilt saab esmase ülevaate nii aasta linnust, loomast, puust, samblast, kalast kui ka teistest aasta tegija tiitli pälvinutest.
Viimase viie aasta jooksul on Keskkonnaameti järelevalve teinud ligi 450 kontrollkäiku, mille eesmärk on ranna või kalda ehituskeeluvööndi kaitse. Ehituskeeluvööndisse rajatud ehitiste tõttu oleme alustanud üle 70 väärteomenetluse ja poolsada haldusmenetlust, kinnitab Keskkonnaameti peadirektor…
Kõre ehk juttselg-kärnkonn on Eestis väljasuremisohus liik, kelle kaitseks plaanib Keskkonnaamet moodustada kolm uut püsielupaika. Kolme olemasoleva püsielupaiga piire tuleb loomakeste paremaks kaitsmiseks muuta, nii ka Eesti ühe suurima kõrepopulatsiooniga Männiku liivakarjääris.
Eesti Keele Instituut tegi möödunud aastal Keskkonnaametile selge keele auditi ja koolituse. Nüüd tunnustas EKI ametit eeskujuliku selge keele põhimõtete rakendamise eest.
Täna avati pärast remonti ja Keskkonnaameti eluslooduse, keskkonnakasutuse ja järelevalve poole kokku kolimist Keskkonnaameti Kärdla kontor Kõrgessaare maanteel majas number 18.
Tartu linnas Ihaste linnaosas raiutakse looduskaitsetööde käigus laiguti alusmetsa, et luua paremad tingimused männikus leiduvate haruldaste ja looduskaitse alla võetud taimede levikuks.
The results of the Health Board’s wastewater survey show that levels of coronavirus in the water remain high. The majority of colour-coded marking dots are in orange or red. Merli Jõemaa, an advisor from the Health Board’s Environmental Health Department, noted that virus levels are rising across Estonia. ‘Virus levels have increased around Tallinn, notably in the Laagri, Peetri, and Maardu areas. There was also a noticeable increase on the islands, with Kärdla becoming a red zone,’ she explained. Virus levels also remain high in South Estonia. ‘Põlva and Valga have now reached orange level. Both Elva and Jõgeva are in the red, while Tartu remains in the red for the second week running,’ explained Jõemaa, adding that Ahtme had been added to Ida-Viru County as a red zone. ‘Given that nationwide infection levels continue to rise, it is not surprising that the results for wastewater are also worsening,’ Jõemaa added. The infection rate over the past fourteen days has been rising at an average of 64% in all counties. The increase in the number of infections continues. At the beginning of this year, the Health Board took over the work of testing wastewater for coronavirus from the University of Tartu. The aim of the University of Tartu’s initial work was to develop a SARS-CoV-2 effluent monitoring system and method. The method, having been developed and tested, was handed over to the Health Board so that, in future, all wastewater testing and studies can be carried out at the Health Board’s Laboratory of Infectious Diseases. Instead of the previous sixty samples being collected each week, an average of thirty-four samples will be collected by the Estonian Environmental Research Centre on behalf of the Health Board. There will be no further changes to the content of the monitoring process. The Health Board will continue to publish the results from its wastewater sampling procedures in the same way as before, and all of the information will be visually displayed on a monitoring map which will be available on the Health Board’s website. Kõik uudised Keel ENG
Результаты исследования сточных вод, проводимые Департаментом здоровья, показывают, что количество коронавируса продолжает оставаться высоким. Большинство точек оранжевые или красные. Советник по вопросам состояния окружающей среды Департамента здоровья Мерли Йыэмаа отметила, что по всей Эстонии наблюдается рост уровня вируса. "Повышение уровня вируса произошло в окрестностях Таллинна – в регионах Лаагри, Пеэтри и Маарду. Значительное повышение было отмечено также на островах, где точка Кярдла была красной“, - пояснила она. Уровень вируса продолжает оставаться высоким в Южной Эстонии. "К оранжевому подошли Пыльва и Валга. Как Эльва, так и Йыгева красные, Тарту вторую неделю остается красным", — пояснила Йыэмаа и добавила, что к Ида-Вирумаа добавился Ахтмэ в качестве красной точки. Учитывая, что уровень зараженности по всей Эстонии продолжает расти, неудивительно, что результаты сточных вод ухудшаются", - добавила Йыэмаа. Заболеваемость за последние 14 дней в среднем имеет тенденцию роста на 64% во всех уездах. Заболеваемость продолжает расти. С начала этого года исследование сточных вод на содержание коронавируса было передано Департаменту здоровья от Тартуского университета Цель Тартуского университета заключалась в разработке системы мониторинга SARS-CoV-2 в сточных водах и развитии метода. Разработанный метод был передан Департаменту здоровья, и в дальнейшем исследования будут проводиться в Лаборатории инфекционных заболеваний Департамента здоровья. Вместо 60 проб теперь отбирается в среднем по 34 пробы в неделю, пробы по заказу Департамента здоровья отбирает Центр исследований окружающей среды Эстонии. Больше изменений в содержании процесса мониторинга не будет. Департамент здоровья продолжит публиковать результаты проб сточных вод, как и раньше, и вся информация будет визуально переноситься на карту мониторинга, которую можно найти на домашней странице Департамента здоровья. Kõik uudised Keel RUS
As of the morning of 28 January, hospital treatment is being provided to 292 individuals who have been infected with COVID-19. A total of 186 patients who have COVID-19 are currently receiving hospital treatment after having developed serious symptoms, including 143 patients who have not been vaccinated (which covers 77% of the overall figure), and forty-three patients who have been fully vaccinated (which amounts to 23% of the overall figure). Twenty-nine new COVID-19 cases have been opened by hospitals within the past 24 hours. Two new deaths have been added within the same period, including a 66 year-old woman and an 80 year-old man. Neither of those individuals had been vaccinated. The last 24 hours have also seen 12,466 tests being analysed in Estonia in relation to coronavirus, of which the results of 5,823 were positive. The average infection rate for the last seven days for every 100,000 members of the country’s vaccinated population is 304.5, while for the unvaccinated population the figure is 506.6. A total of 3,275 vaccine doses have been administered over the past 24 hours, with 295 individuals receiving their first injections. As of this morning, 374,583 individuals had received their additional or booster doses. Of the total population in Estonia, 62.2% are fully vaccinated. Further information can be found on the Health Board’s website: www.terviseamet.ee/en/coronavirus/coronavirus-dataset Kõik uudised Keel ENG
Kui teil on küsimusi testimise korralduse, piirangute või isolatsioonitingimuste kohta, siis helistage riigi infotelefonile 1247. Infot leiab ka kriis.ee veebilehelt. Tõsisemate tervisemuredega pöörduge perearstikeskusesse või kui ei õnnestu perearstikeskusega ühendust saada, siis abistab perearsti nõuandetelefon 1220. Lihtsamate tervisemuredega pöörduge perearstikeskuse poole e-kirja teel. 1. Kuidas saan aega testile panna? Koroonaviiruse tasuta testimine on mõeldud haigussümptomitega patsientidele. Testimiseks on vaja saatekirja. Haigussümptomite esinemisel helistage oma perearstikeskusesse või perearsti nõuandeliinile 1220 (välismaalt helistades +372 634 6630), mille kaudu saab saatekirju E-P 8.00-22.00. Pärast saatekirja laekumist testimise süsteemi saadetakse täisealisele (alates 18 eluaastat) testitavale saatekirjas märgitud telefoninumbrile lühisõnum (SMS), mis annab võimaluse broneerida proovi andmise aeg online-broneerimissüsteemi kaudu: www.veebiregistratuur.ee Keskmiselt 24 tundi pärast koroonaviirus SARS-CoV-2 testi väljastab labor tulemused Terviseinfosüsteemi ning tulemusi näeb digilugu.ee keskkonnas. Reisieelsele tasulise testile saab aega kinni panna konkreetse teenuseosutaja kaudu. 2. Sain kõnerobotilt kõne, et olen positiivne. Kuidas pean edasi käituma? Kui oled COVID-19 positiivne või kahtlustad haigestumist, siis mistahes haigussümptomite korral püsi kodus ja võta ühendust oma perearstikeskusega. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi hingamisteede ja käte hügieeni ning lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada. Juhul, kui ei saa ühendust oma perearstikeskusega, helista perearsti nõuandeliinile 1220. Töövõimetuslehe saamiseks pöördu oma perearstikeskuse poole. Positiivse testitulemuse korral tuleb jääda vähemalt 10 päevaks koju karantiini. Karantiin alguseks loetakse sümptomite tekkimise päeva ja seda on võimalik arvutada siit: https://isolatsioonikalkulaator.netlify.app/ Teavita oma lähikontaktseid võimalikust nakatumise riskist. Kodune ravijuhend on leitav: www.perearstiselts.ee/patsient/koduse-ravi-juhend-taeiskasvanutele 3. Olen lähikontaktne, kas pean testima? Lähikontaktsel puudub testimiskohustus. Vaktsineerimata inimesed peavad lähikontaktsuse korral jääma seitsmeks päevaks eneseisolatsiooni. Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud. Soovitame teha võimalusel kaugtööd ja jääda koju vähemalt viieks päevaks. Haigussümptomite tekkimise korral võtke ühendust oma perearstikeskusega või helistage nõuandeliinile 1220, kes saavad väljastada saatekirja testile. Pärast saatekirja saamist saate telefonile lühisõnumi, mille kaudu saate endale broneerida aja testimiseks. Veebist saab endale aja broneerida aadressil: www.veebiregistratuur.ee Veebi vahendusel aja broneerimine on kiireim viis testimisaja saamiseks. Kui saatekirja saanud inimene ei pane endale ise aega, tuleb jääda ootama kõnekeskuse kõnet. 4. Sain saatekirja testimiseks. Kas pean vaktsineerituna suunduma testima? Juhul, kui teil esinevad COVID-19 iseloomulikud haigussümptomid, on tungivalt soovituslik ka vaktsineeritutel suunduda testimisele. 5. Sain saatekirja aga soovin testida end tulevikus. Kas saab nii? Tuletame meelde, et saatekirjaga testimine on mõeldud haigussümptomitega inimestele. Juhul, kui puuduvad koroonaviirusele viitavad sümptomid, pole vaja testimisele suunduda. Reisimiseks tuleb kasutada tasulisi testimisvõimalusi. 6. Kuidas saan testi aega tühistada? Veebilehel koroonatestimine.ee saab aegu broneerida ja tühistada. Kui tühistate veebis aja ja uut ei broneeri, helistatakse teile kõnekeskusest ja pakutakse uut aega. Kui testimisaja broneeringut on alustatud kõnekeskusest ja inimene testimisele kohale ei tule, siis kaotab saatekiri kehtivuse. Uue testimisaja saamiseks on sellisel juhul vaja küsida uus saatekiri. 7. Kiirtesti tulemus positiivne. Kuidas saan saatekirja PCR-testile? Saatekirja PCR-testile saab perearsti nõuandeliinilt 1220 või perearstikeskusest. 8. Kui pikk on eneseisolatsiooni aeg, liikumispiirangud? Positiivse testitulemuse saanud inimene peab olema koduses isolatsioonis vähemalt 10 päeva ja alles seejärel saab arst otsustada patsiendi tervenemise üle. Isolatsiooni aega aitab arvutada kalkulaator: https://isolatsioonikalkulaator.netlify.app Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni püsivast viibimiskohast lahkuda. Lähikontaktse eneseisolatsioon on seitse päeva. Eneseisolatsiooni määratud inimene ei tohi minna tööle, kooli (v.a. lihtsustatud karantiini korral), avalikesse kohtadesse ega kasutada ühistransporti. Viibida tuleb kodus. Poe või apteegi külastamise asemel soovitame paluda lähedaste abi või kasutada vajalike kaupade tellimiseks e-teenuseid. Kui tellid toidu- ja esmatarbekaubad kulleriga, väldi otsekontakti. Kodust võib väljuda vaid hädavajadusel, näiteks arsti juurde minekuks või esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks, kui inimene neid kodust lahkumata kätte ei saa. Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud. Soovitame teha võimalusel kaugtööd ja jääda koju vähemalt viieks päevaks. 9. Laps lasteaias lähikontaktne, ilma PCR-testita lasteaeda ei lubata, kes teeb saatekirja? Lasteasutustes kehtib lihtsustatud karantiin. Kui lähikontakt COVID-19 viiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, võivad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbipõdenud, jääda lihtsustatud karantiini. Lasteaialapsed saavad jätkata lasteaias või -hoius käimist ilma täiendava testimiseta. Mistahes haigussümptomite korral tuleb jääda koju ja suunduda testimisele. 10. Mida tähendab lihtsustatud karantiin? Kui lähikontakt COVID-19 viiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, võivad lapsed ja noored, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbipõdenud, jääda lihtsustatud karantiini. Pärast lähikontaktist teada saamist tuleb jääda koju tavapärasesse karantiini ning tegema viienda päeva hommikul antigeeni kiirtesti. Kui testi tulemus on negatiivne, tohib ta samal päeval ja edasised kaks päeva käia üksnes koolis, osaleda huvihariduses ja noorsootöös. Muud tegevused, kus kontrollitakse COVID-tõendit, nagu kinos, teatris, kontserdil, muuseumis, spaas, kohvikus käimine, on 7 päeva pärast lähikontakti keelatud. COVID-19 sümptomite ilmnemisel tuleb õpilasel jääda kohe koju. Kui õpilane on COVID-19 haiguse läbipõdenud viimase 6 kuu jooksul või selle vastu vaktsineeritud, siis ta ei pea karantiini jääma ega sooritama ka PCR-testi lähikontaktsuse korral. Küll aga peavad nad jälgima hoolikalt oma tervist, kandma rahvarohketes kohtades maski, vältima mittevajalikke kontakte ning mitte külastama riskirühma kuuluvaid lähedasi. 11. Kui usaldusväärsed on kiirtestid? Kiirtesti usaldusväärsus sõltub suuresti konkreetse testi eripärast ja tundlikkusest, samuti testi kasutamise viisist ja ajast. Kiirtesti kasutusjuhendis on kirjeldatud testi tundlikkus ja muud võimalikud eripärad ehk tõenäosus saada valepositiivne või valenegatiivne tulemus. Kuna alati on võimalus, et kiirtestiga saadud tulemus ei pruugi olla täpne, tuleb positiivne tulemus kinnitada PCR-testiga. Sama kehtib ka kiirtesti negatiivse tulemuse korral, kui inimesel esinevad koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid. Juhinduma peab PCR-testi tulemusest. Tuletame meelde, et negatiivne kiirtest ei vabasta eneseisolatsiooni nõudest. 12. Kuidas saan luua tõendi positiivse tulemuse kohta? Tõendi saab endale tasuta luua patsiendiportaalis: www.digilugu.ee Täpsem juhis tõendi loomiseks on leitav aadressil: www.tehik.ee/el-covid-toendite-loomise-juhend Kõik uudised Keel EST
По состоянию на утро 28 января в больницах находятся 292 пациента с COVID-19. Из них ввиду тяжелой формы симптоматической инфекции COVID-19 в стационарном лечении нуждаются 186 человек, из которых 143 человека (77%) не были вакцинированы, у 43 человек (23%) курс вакцинации завершен. В течение суток были открыты 29 новых историй болезни. Умерли два человека, зараженные коронавирусом, оба не были вакцинированы: 66-летняя женщина и 80-летний мужчина. В течение последних суток был проведен анализ 12 466 тестов на коронавирус, результат 5823 из них оказался положительным. В течение последних семи дней в расчете на 100 000 полностью вакцинированных жителей коронавирусом заражались в среднем 304,5 вакцинированных человека в день, а на 100 000 невакцинированных — в среднем 506,6 невакцинированных человек в день. За сутки было введено 3275 доз вакцины, при этом первичная вакцинация была произведена в 295 случаях. По состоянию на сегодняшнее утро дополнительную или бустерную дозу получили 374 583 человека. Среди всего населения Эстонии двумя дозами вакцины привиты 62,2%. Детальную информацию можно найти на сайте Департамента здоровья: www.terviseamet.ee/ru/statistika-po-koronavirusu Kõik uudised Keel RUS
Terviseameti reoveeuuringu tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus on jätkuvalt kõrge. Enamik punkte on oranžid või punased. Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Merli Jõemaa tõdes, et üle Eesti on näha viirustaseme tõusu. „Viirustaseme tõus oli Tallinna ümbruses – Laagri, Peetri ja Maardu piirkondades. Märgatav tõus oli ka saartel, kus Kärdla punkt oli punane,“ selgitas ta. Viirustase on jätkuvalt kõrgel Lõuna-Eestis. „Oranži jõudsid Põlva ja Valga. Nii Elva kui Jõgeva on punased, Tartu püsib teist nädalat punane,“ selgitas Jõemaa ja lisas, et Ida-Virumaale lisandus punase punktina Ahtme. „Arvestades, et üle-eestiline nakatumise tase jätkuvalt tõuseb, ei ole ka üllatav, et reovee tulemused halvenevad,“ lisas Jõemaa. Viimase 14 päeva haigestumus oli kasvutrendis keskmiselt 64% võrra kõikides maakondades. Haigestumise kasv jätkub. Selle aasta algusest võttis Terviseamet Tartu Ülikoolilt üle koroonaviiruse reoveeuuringu. Tartu Ülikooli eesmärk oli SARS-CoV-2 reoveeseire süsteemi välja töötamine ja meetodi arendamine. Väljatöötatud meetod anti üle Terviseametile ja edaspidi viiakse uuringud läbi Terviseameti Nakkushaiguste Laboris. Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas, proovid kogub vastavalt Terviseameti tellimusele Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Seireprotsessi sisus rohkem muudatusi ei tule. Terviseamet jätkab reoveeproovide tulemuste avaldamisega sarnaselt varasemaga ning kogu info kantakse visuaalselt seirekaardile, mille leiab Terviseameti kodulehelt. Kõik uudised Keel EST
2019. aastal Soome lahe Venemaa vetest avastatud Mehhiko päritolu merekarp Rangia cuneata on nüüdseks laiendanud oma areaali ja jõudnud ka Muuga lahte, tuli ilmsiks ADRIENNE projekti välitööde käigus.
Eesti nõustub Euroopa Komisjoni ettepanekuga muuta inimesele ohtlike kemikaalide piirnormid käideldavates jäätmetes rangemaks.
Veebruaris algab USA väikeste moodulreaktorite vastutustundliku kasutamise programmi FIRST* raames kuni septembrini vältav koolitus Eesti spetsialistide tuumaalase pädevuse suurendamiseks. Koolitustel osalevad valdkondlikku puutumust omavate ministeeriumite, nende allasutuste, ülikoolide ja…
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas asub tänasest Riigikantseleis juhtima Eesti rohepöörde elluviimist.
Keskkonnaministeerium ja peamiselt teadlastest koosnev juhtkogu tutvustasid huvigruppidele metsanduse uue arengukava hetkeseisu ja kuulasid huvigruppide seisukohti.
Valitsus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu. Vajaduse uue seaduse järele tingisid keskkonnaõiguse ulatuslikud muudatused ning vee-ettevõtja järjest suurenev roll veekeskkonna kaitsmisel.
Tule uudista „ Virumaa veed puhtaks“ uut kaardilugu! Millised rändevõimalused on kaladel Virumaa jõgedel? Mis annab Aidu karjääri veele iseloomuliku türkiissinise värvi? Kuidas eemaldatakse nõukogudeaegset jääkreostust? Innar Kaldlaur N, 27/01/2022 - 17:05
Laures'e brändi esindaja: meid motiveerib hoolivus inimeste tervisest ja meid ümbritseva keskkonna säästmine Jätkame lugude sarjaga, milles tutvustame ettevõtteid, mille tooted on saanud Euroopa Liidu ökomärgise (EL EcoLabel). Kertu Kula N, 27/01/2022 - 15:51
Eskaro AS: tootmisettevõttena tunnetame enda vastutust jätkusuutlikus arengus Jätkame lugude sarjaga, milles tutvustame ettevõtteid, mille tooted on saanud Euroopa Liidu ökomärgise (EL EcoLabel). Seekord saame tuttavaks rahvusvahelise ettevõtete grupiga Eskaro AS, mis toodab laias valikus värve, lakke ja liime. Kertu Kula K, 19/01/2022 - 14:36
Värske Loodusveebi reklaamklipp suunab tuntud multifilmitegelasi Eesti elurikkust avastama Möödunud aastast on kogu Eesti elurikkust kajastav teave koondunud portaali loodusveeb.ee, mida haldab Keskkonnaagentuur koos Keskkonnaministeeriumi haldusala teiste asutustega. Loodusveebi kutsuvad tänasest külastama samuti “Vanamehe multika” kangelased, kes proovivad õpetlikus videoloos õppida… Kertu Kula T, 18/01/2022 - 11:25
Mitmeid ilmarekordeid mõõtnud Jõgeva ilmajaam tähistab 100. sünnipäeva Eeloleval laupäeval, 15. jaanuaril tähistab Keskkonnaagentuuri Jõgeva ilmajaam oma 100. sünnipäeva. Esimene ilmavaatlus tehti jaamas pühapäeval, 15. jaanuaril 1922 kell 7. Termomeetri näit oli -12 kraadi, tuul puhus põhjakaarest kiirusega 7 m/s, taevas oli pilves ja lume paksus oli 31 sentimeetrit. Kertu Kula R, 14/01/2022 - 10:47
Ain Kallis: sajand ilmavaatlusi Eesti külmapoolusel Jõgeva on pea kindlasti ainus linn Eestis, mille mainimine meenutab kohe ilma – on ju seal meie külmapealinn. Talvel on harilik küsimus hommikuti: „ Aga palju Jõgeval oli?“ Tavainimesele tuleb kindlasti meelde ka ´Jõgeva kollane´, populaarseim kartulisort, mis on “tähtsal kohal ka Eesti kultuuris“,… Kertu Kula R, 14/01/2022 - 09:19
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil kaht „Eesmärk 55“ kliimapaketi algatust ja kinnitas Eesti seisukohad. Sellega on Riigikogu seisukoha kujundanud kõigi 13 algatuse kohta, millega Euroopa Komisjon mullu suvel välja tuli. Link uudisele: Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas „Eesmärk 55“ algatuste seisukohad
Riigikogu esimees Jüri Ratas kõneles kohtumisel Hispaania parlamendi esindajatekoja esimehe Meritxell Batet Lamañaga ühiskondade toimetulekust pandeemiaga, Euroopa Liidu ees seisvatest ülesannetest kliimamuutuste mõjudega võitlemisel ning Euroopa Liidu ja NATO ühisest vastusest Venemaa agressiivsuse kasvule. Link uudisele: Ratas kõneles Hispaania kolleegiga Euroopa julgeolekust, pandeemiast ja rohepöördest
Riigikogu esimees on visiidil Hispaanias Madridis, kus ta kohtub täna Hispaania parlamendi esindajatekoja esimehe Meritxell Batet Lamañaga. Kohtumisel on kahepoolsete suhete kõrval arutelu all Euroopa julgeolekut puudutavad küsimused. Link uudisele: Riigikogu esimees Jüri Ratas on visiidil Hispaanias
Eesmärk 55 Kliimapakett omab laiaulatuslikku mõju. Link uudisele: Menetlusse võeti avalduse eelnõu kliimapaketi läbirääkimiste seisukohtadest
Riigikogu arutas tänasel istungil riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning otsustas sotsiaalkomisjoni ettepanekul eelnõu teise lugemise katkestada, et fraktsioonid saaksid muudatusettepanekuid esitada. Link uudisele: Riigikogu katkestas energiahüvitisi võla katteks arestimist keelava eelnõu teise lugemise
Riigikogu sai tänasel istungil peaminister Kaja Kallaselt ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Peaminister ütles, et Eesti eesmärk on muutuda teadmusühiskonnaks, kus saame oma valikutes alati teadmistele toetuda ning oskame neid teadmisi Eesti inimeste heaolu ja majanduse edendamiseks kasutada. Link uudisele: Riigikogu sai peaministrilt ülevaate teadus- ja arendustegevusest
Riigikogus läbisid täna esimese lugemise sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele ja vabastavad lapselapsed vanavanemate ning vanavanemad täisealiste lapselaste ülalpidamiskohustusest. „Eesti riik panustab praegu pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Pikaajalise hooldamise kulu on paljudele peredele käinud üle jõu juba enne energiahindade tõusu ja praegune olukord näitab meile valusalt kätte, kui haavatav see valdkond on. Täna ei ole enam võimalik täiendavate rahastusallikate loomiseta liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas“, ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ministri sõnul on sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega esimesed sammud siiski tehtud ja tegemist on olulise lähenemise muutusega pikaajalise hoolduse süsteemis, mille eesmärk on vähendada põlvkonnaülest hoolduskoormust ja võimaldada hooldust vajaval inimesel võimalikult kaua oma kodus elada. Muudatusega pakuvad nii riik kui kohalik omavalitsus edaspidi puudega inimestele kiiremini ja terviklikumat vajalikku abi. Ehkki kohalikul omavalitsusel on juba praegu kohustus oma inimesi aidata, täpsustab eelnõu, et edaspidi tuleb välja selgitada ka lähedast hooldava inimese toetusvajadus ja korraldada abi pakkumine. „Lähedase hooldamine on perele raske nii vaimselt, füüsiliselt kui ka majanduslikult. Mida varem saab tuge ka lähedast hooldav inimene, seda suurema tõenäosusega saab ta uuesti tööle minna ja ennetatakse võimalikke vaimse tervise probleeme,“ lisas minister Riisalo. Veel olulisi muudatusi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muutmise eelnõus: KOVidele luuakse õigus saada ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. Riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise andmevahetuse loomise eesmärk on märgata iga lapse ja pere ning täisealise abivajadust võimalikult vara ning luua lahendused, mis võimaldavad õigeaegset abi ja ennetavad probleemide süvenemist. Praegu peab inimene ise abi saamiseks KOVi pöörduma. Laste heaolu suurendamiseks täpsustatakse eelnõus ka riigi ja KOVide ülesandeid seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel, milleks on loodud lastemajad Eesti eri piirkondades. Riik tagab omavalitsustele iga-aastaselt lisavahendeid puudega lastele erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks. Eelnõuga muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks, et paremini toetada abivajava lapse toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ja vähendada perekonna hoolduskoormust. Toetavate teenuste saamiseks ei pea pered enam tingimata lapsele puuet taotlema. Riigikohtu lahendi tulemusena täiendatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), selgitades, et lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele on kõrvalabi ja juhendamine abi osutamine ka inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime ravitoimingutega. Samuti lihtsustub puude raskusastme tuvastamine muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealistel, võimaldades puude raskusastet tuvastada pikema kestusega kui viis aastat. Lisaks peab eelnõu järgi omavalitsuse sotsiaaltöötajal senise mistahes kõrghariduse asemel olema erialane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus. Sotsiaaltöötaja töö on kriitilise tähtsusega, sageli inimeste elusid muutev ning tema tegevus peab olema kooskõlas seadusandlusega, ta peab teadma oma töö teoreetilist tausta, tundma parimaid praktikaid ning omama eetilist väärtusbaasi. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks. Muudatustega jätkatakse ka teenuste saamise õiguse lahti sidumist puude raskusastmest. Toetavate erihoolekandeteenuste saamine on olnud aastaid puudest lahti seotud ja ning seda tehakse edaspidi ka ööpäevaringsete erihooldusteenuste puhul. Muudatuse tulemusel ei ole teenuse saamise eelduseks raske või sügav puude raskusaste, vaid hinnatud abi- ja toetusvajadus. Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 10. veebruar 2022. Kõik uudised Keel EST
Riigikogus olid täna varahommikul esimesel lugemisel perehüvitiste seaduse muudatused, millega on edaspidi võimalik lapsel saada riigilt elatisabi ka vanema pankrotimenetluse ajal. Lisaks paranevad surnult sündinud laste vanemate vanemahüvitise saamise tingimused. Vanemapuhkusi ja -hüvitisi saab lapsevanem hakata lihtsalt ja mugavalt planeerima sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Praegu on võimalik elatisabi saada kohtumenetluse ja täitemenetluse ajal, kuid toetuse saamise võimalus puudub neil lastel, kelle võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ja algab pankrotimenetlus. Heaks kiidetud seadusemuudatustega see probleem laheneb. Samuti on uue korra järgi võimalik elatisabi saada ka juhul, kui elatise osas on lapsevanemad kokkuleppe teinud notari või perelepitaja juures ning üks vanematest enam kokkulepitud ülalpidamiskohustust ei täida. „Elatisabi ja vanemahüvitise muudatused on järjekordsed sammud, et toetada perede majanduslikku toimetulekut. Lisaks soovime vanematele luua lihtsad ning proaktiivsed lahendused ülalmainitu haldamiseks. Sarnaselt septembrist käivituva riikliku perelepitusteenusega, on meie eesmärk ka selle muudatuse puhul soodustada lahku läinud vanemate kohtuväliste kokkulepete tegemist, nii säästame lapsi ja ka vanemaid kurnavatest kohtuvaidlustest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Eelnõuga muudetakse paremaks ka vanemahüvitise ja emapuhkuse tingimusi olukorras, kus laps sünnib surnult või sureb 70 päeva jooksul pärast sündi. Emadele, kellel on õigus emapuhkusele, antakse võimalus kasutada hüvitatud emapuhkust 100 kalendripäeva ning kui emal on jäänud lapse surma hetkeks saada emapuhkust vähem kui 30 kalendripäeva, tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust. Ka isadel ja töö- või teenistussuhteta emadel on võimalik saada vastavalt isa või ema vanemahüvitist 30 päeva ulatuses, kui laps peaks sündima surnult või surema 70 kalendripäeva pärast sündi. Samuti luuakse tehniline lahendus, mis võimaldab teha vanematele proaktiivne perehüvitiste pakkumine, vähendades vanemate vaeva emotsionaalselt keerulisel ajal. 1. aprillist 2022 jõustuvad juba 2018. aasta sügisel vastu võetud vanemapuhkusi ja -hüvitisi puudutavad muudatused, et suurendada vanemate töö- pereelu ühitamise võimalusi ning soodusta hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel. Et lapsevanematel oleks lihtne ja mugav ise oma vanemapuhkused planeerida, luuakse sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse keskkonda kalendervaade, mis annab lapsevanemale hea ülevaate juba kasutatud ja veel kasutatavatest puhkusepäevadest ja -hüvitistest. Lahendus vähendab ka tööandjate koormust puhkuste administreerimisel, sest praegu käib puhkuste taotlemine ja tasustamine tööandja kaudu, kes suhtleb sotsiaalkindlustusametiga. Edaspidi peab tööandja suhtlema sotsiaalkindlustusametiga üksnes siis, kui talle töötaja valitud puhkuseperiood ei sobi. Nimetatud puhkuste puhkusetasu maksab töötajale sotsiaalkindlustusamet riigieelarvest. Vanemahüvitist puudutavad muudatused jõustuvad esimesest aprillist 2022 ja elatisabi muudatused esimesest juulist 2022. Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 10. veebruar 2022. Kõik uudised Keel EST
Sotsiaalministeeriumi COVID kriisi juhtrühm uuendas eile COVID-19 vaktsineerimise rakenduskava, millega seati eesmärk riigis järgmistel kuudel keskenduda eelkõige üle 60-aastaste inimeste esmasele vaktsineerimisele ja tõhustusdoosidele. Tõhustusdoosid kaitsevad väga hästi raske haigestumise eest ja on aidanud ära hoida haiglakoormuse kasvu. Uuendatud vaktsineerimise rakenduskava kohaselt on tänavu märtsi lõpuks eesmärk saavutada Eestis üle 60-aastaste hõlmatus esmase vaktsineerimiskuuriga 80% ja tõhustusdoosidega 60%. Lisaks soovitakse jõuda tõhustusdoosiga hõlmatusega täisealise elanikkonna puhul 50 protsendini. Üldine eesmärk on aasta lõpuks jõuda vanuses 12+ elanikkonna lõpetatud vaktsineerimisega 80 protsendini. „Võttes arvesse uute tüvede kiiret levikut ja just vaktsineerimata vanemaealiste väga suurt riski sattuda haiglaravile, keskendume järelejäänud haigushooajal riigina eelkõige eakate esmasele vaktsineerimisele ja täisealistele tõhustusdooside tegemisele,“ kirjeldas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Mida suurem on vaktsineeritud inimeste ja eriti eakate hulk meie riigis, seda kindlama ja vabamana saame kogu ühiskonnana ennast tunda. Iga inimese otsus end vaktsineerida või tõhustusdoosiga kaitsta aitab meid pandeemia lõpule lähemale.“ COVID-19 vastane vaktsineerimine on Eestis kõigile soovijatele alates 5. eluaastast tasuta ja kergesti kättesaadav ning nii saab see olema ka järgnevatel kuudel. Vaktsineerida saab haiglates, erameditsiini asutuste vaktsineerimispunktides, apteekides ja oma perearsti juures. Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerija kutsuda endale tasuta koju helistades telefoninumbril 1247 või andes soovist teada oma perearstile. Vaktsineerimise rakenduskava eesmärgid ja nende täitmine: Eesmärgi kirjeldus Eelmine hõlmatuse eesmärk (kuupäev) Praegune hõlmatus (26.01.2022) Uus hõlmatuse eesmärk (kuupäev) üle 18-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga 75% (31.01.2022) 74,7% - üle 18-aastaste hõlmatus esmase vaktsineerimiskuuriga 70% (31.12.2021) 73,0% - 16-17-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga 70% (31.12.2021) 66,6% - üle 60-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga 80% (31.01.2022) 79,4% - Üle 60-aastaste hõlmatus esmase vaktsineerimiskuuriga - 78,0% 80% (31.03.2022) üle 18-aastaste hõlmatus tõhustusdoosidega 20% (31.12.2021) 34,4% 50% (31.03.2022) üle 60-aastaste hõlmatus tõhustusdoosidega 40% (31.12.2021) 51,3% 60% (31.03.2022) Üldeesmärk: üle 12-aastaste esmase vaktsineerimiskuuriga hõlmatus - 71,5% 80% (31.12.2022) Kõik uudised Keel EST
Kolmandal nädalal nakatus hooldekodudes 58 elanikku, mis moodustab 0,2% kõigist nakatunutest ning 1,5% kõikidest hospidaliseeritutest. Niisamuti ei esinenud eelmisel nädalal hoolekandeasutustes ühtegi surmajuhtumit. „Hoolekandeasutuste pingutused nii tõhustusdooside tegemisel kui ka erinevad ennetusmeetmed koos kiirtestimisega on aidanud juba mitmeid nädalaid hoida hooldekodudes nakatumise madala ja loodetavasti see trend ka jätkub,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kiidan ja tunnustan kõiki hoolekandeasutuste töötajaid ja julgustan jätkama vaktsineerimisega, sest andmed näitavad, et vaktsineeritud inimeste nakatumine on leebem ning hoiab ka haiglasse sattunute arvu madalal.“ 20. jaanuari seisuga on tõhustusdoosiga vaktsineeritud üle 90% hooldekodude elanikest ning 77% töötajatest. Sotsiaalministeerium on tänaseks toetanud rahaliselt 100 hoolekandeasutust, kes on täitnud tingimused kõrge vaktsineerituse saavutamiseks. Tänaseks on toetusi välja makstud 619 869 euro eest. Kolmandal nädalal nakatus 58 hoolekandeasutuse elanikku, kellest neli elanikku hospitaliseeriti ning surmajuhtumeid ei esinenud. Hoolekandeasutuste elanikud moodustasid 0,2% kõigist kolmandal nädalal nakatunutest, 1,5% kõigist kolmandal nädalal hospitaliseeritutest ning 0,0% kõigist kolmanda nädala surmajuhtumitest Hoolekandeasutustes on ka tuvastatud kollete arv vähenenud. Kolmandal nädalal on terviseametis jälgimisel 9 hoolekandeasutuse kollet, mis on neli kollet vähem, kui eelmisel nädalal. Omikron-tüve osakaal ringlevatest tüvedest moodustab ca 89%. Vanemaealiste hulgas on delta tüvega nakatumise osakaal suurem kui nooremates vanusrühmades - enam kui 30% üle 85-aastastest on nakatunud koroonaviiruse delta tüvega. Kõik uudised Keel EST
Eilsest hakati jagama puudust kannatavatele inimestele toiduabi Euroopa Liidu abifondist. Toiduabi jagamist korraldab maakondlikes jagamispunktides SA Eesti – Hollandi Heategevusfond ehk Eesti Toidupank. Ostetud toiduabi maksumus sellel jagamise korral on 400 000 eurot. 2022. aastal jagatakse toiduabi neli korda, algusega jaanuaris, aprillis, augustis ja oktoobris. Kokku jagatakse 30 päeva jooksul pea 16 000 toidupakki ning varjupaikadesse saadetakse üle 600 toidupaki. Toidupakke jagatakse 40 jaotuspunktis üle Eesti, lisaks Toidupangale toimub pakkide kätteandmine ka kohalikes omavalitsustes. „Juba eelmise aasta alguses eraldas riik toiduabi ostmiseks ja jagamiseks lisavahendid 4,5 miljonit eurot, millega saime suurendada toiduabi jagamise mahtusid ligi poole võrra,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Lisaks laiendasime sellest aastast ka annetatud toiduabi sihtrühma, andes KOV sotsiaaltöötajale senisest suuremad õigused otsustada, kes on nende piirkonnas toiduabi vajajad. Peame riigina kindlustama raskustes inimeste toimetuleku ja seda mitte ainult kriisi tingimustes.“ Sotsiaalkaitseminister on teinud ka ettepaneku tõsta toimetulekupiir 150-lt eurolt 200-le eurole. Ministri sõnul tuleks toimetulekutoetuse piiri tõsta kiiremas korras, sest nii tarbijahinnaindeks kui energiahinnad on tõusnud ja see paneb kõige haavatavamad inimesed majanduslikult varasemast veelgi keerulisemasse olukorda. Toiduabi saajate nimekiri koostatakse toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste taotluste ja saajate alusel nende taotlemiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Samuti saavad toiduabi kodutute öömajades viibivad kindla elukohata inimesed. Toidupakk sisaldab lisaks kuivainetele ka liha- ja kalakonserve, õli, kohvi, moosi, šokolaadi, kõrvitsaseemneid, kuivatatud puuvilju. Toidupaki sisu valikule ja komplekteerimisele aitas kaasa Tervise Arengu Instituut, toiduainete tarnija on OÜ Sanitex. Lisaks ostetud toiduabile jagatakse 2019. aastast alates puudust kannatavatele inimestele ka annetatud toiduabi, mida koguvad ja jagavad toidupangad jooksvalt kogu aasta jooksul. Sihtrühma kuulub majanduslikult raskes olukorras olev füüsiline isik või leibkond (vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad lapsed), kelle abivajaduse on välja selgitanud KOVi sotsiaaltöötaja. Annetatud toiduabi on õigus saada abivajaduse hindamise kuul ja sellele järgneval kolmel kuul. Pikema abivajaduse korral hindab sotsiaaltöötaja olukorra uuesti üle. Valitsus toetas 2021. aasta detsembri alguses sotsiaalministeeriumi ettepanekut alustada Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi, et taotleda REACT-EU vahenditest aastateks 2021-2023 puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmiseks ja jagamiseks lisavahendeid 4,5 miljonit eurot. See võimaldas sotsiaalministeeriumil kiirendada abivajajatele toiduabi jagamist ja suurendada abi mahtu 2021. aastal 50% võrra. Kõik uudised Keel EST
Tänasest on sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantslerina ametis Hanna Vseviov, kes juhtis viimased kuus aastat sotsiaalministeeriumis laste ja perede osakonda. Hanna Vseviov on sotsiaalministeeriumis töötanud alates 2010. aastast. Ta omandas 2012. aastal kiitusega (cum laude) sotsiaalteaduste magistrikraadi ja õpib hetkel demograafia doktorantuuris. Kuni 2021. aastani oli Hanna Vseviov ka Euroopa Nõukogu Laste õiguste juhtivkomitee büroo liige. „Hanna Vseviov on sotsiaalvaldkonna tippekspert, kes laste ja perede osakonna juhina on andnud olulise panuse valdkonna arengusse nii siseriiklikult kui mujal, tuues Eesti erialases kogukonnas maailmakaardile ka rahvusvaheliselt“, ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Olen Hannaga koos töötanud ning tean, et ta on tubli ja võimekas juht. Ühtlasi rõõmustan selle üle, et sotsiaalministeeriumis kasvavad ja arenevad tulevased tippjuhid, „On vähe poliitikavaldkondi, mis mõjutavad inimese elu ja heaolu niivõrd vahetult kui seda on sotsiaalvaldkond. Minu eesmärk on, et mure korral oleks riigi tugi inimesele võimalikult nähtamatu, mugav ja proaktiivne. Hiljutised kriisid näitavad ka, et sotsiaalsüsteem peab olema senisest paindlikum ja valmis kiirelt reageerima uutele vajadustele, ütles sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov. „Meditsiini ja tehnoloogiate areng ning nutikas andmete kasutamine võimaldab meil sotsiaalprobleeme tuvastada ja lahendada varasemast oluliselt kiiremini ja tulemuslikumalt. Minu soov on, et oleksime nende võimaluste kasutamisel julged.“ Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on sotsiaalvaldkond riigipiire ületavate tervise-, energia- ja julgeolekukriiside keskel ühelt poolt uute väljakutsete ees ja samas ei ole kuhugi kadunud ka varasemad mured. „Sotsiaalvaldkonna lähiaastate suurimad väljakutsed on seotud sellega, kuidas tagada kõikidele inimestele ligipääs teenustele, muuta lapsesõbralikuks ja inimkeskseks erivajadusega laste teenused ja pikaajaline hooldus, abistada ohvreid, toetada sündimust ja palju muud. Riigisekretär kuulutas avaliku konkursi sotsiaalala asekantsleri ametikoha täitmiseks välja eelmise aasta novembris. Eelmine sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse alustas jaanuarist tööd justiitsministeeriumi vanglate asekantslerina. Kõik uudised Keel EST
Öösel: Ilmaprognoos Läänemere kohta 24 tunniks 07:00 UTC 29.01 kuni 07:00 UTC 30.01.2022. Sünoptiline ülevaade: aktiivne madalrõhkkond Skandinaavia keskosast liigub Ahvenamaa suunas. Hoiatused: Läänemere põhjaosa edelatuul 12, puhanguti 17, päeval 15-20, puhanguti 28 m/s. Laine kõrgus 2-5 m. Soome lahe lääneosa edelatuul 12, puhanguti 17, päeval edela, lõunatuul 12-16, puhanguti 24 m/s. Laine kõrgus 2-3 m. Liivi lahe põhjaosa, Väinameri lõuna-, edelatuul 14-17, puhanguti 25 m/s. Laine kõrgus jäävabas vees 1-3 m. Soome lahe idaosa lõuna-, kagutuul 12-16, puhanguti 22 m/s. Laine kõrgus jäävabas vees 1.5-2.5 m. Läänemere põhjaosa: loodetuul 15-20, puhanguti kuni 27, õhtiul veidid nõrgeneb, pärast keskööd lääne poolt alates pöördub loodesse ja põhja 17-23, hommikul puhanguti 32 m/s m/s. Laine kõrgus 2-5 m. Vihm, lörts. Nähtavus mõõdukas või halb. Soome lahe lääneosa: päeval edela- ja lõunatuul tugevneb 12-16, puhanguti 20, õhtul kuni 24 m/s, öösel kagu, lõunatuul ja 10-15, puhanguti 20 m/s, hommikuks nõrgeneb. Laine kõrgus 1.5-3.0 m. Pärastlõunal lörts, lumi, öösel lörts, vihm. Nähtavus hea, alates pärastlõunast halb. Väinameri, Liivi lahe põhjaosa: päeval edela- ja lõunatuul tugevneb 12-17, puhanguti 22, õhtul kuni 25 m/s, hommikuks nõrgeneb. Laine kõrgus jäävabas vees 1-3 m. Pärastlõunal lörts, lumi, öösel lörts, vihm. Nähtavus hea, pärastlõunast halb. Soome lahe idaosa: tuul pöördub edelast kagusse ja tugevneb 12-16, puhanguti kuni 22 , öösel kagutuul 14-18, puhanguti kuni 24 m/s. Laine kõrgus õhtul ja öösel jäävabas vees 1.5-2.5 m. Alates pärastlõunast lumi. Nähtavus hea, pärastlõunast halb. Päeval:
Öösel: Muutliku pilvisusega ilm. Öö hakul sajab Ida-Eestis kohati lund. Puhub loodetuul 4-10, öö hakul rannikul puhanguti kuni 15 m/s, vastu hommikut pöördub läände ja edelasse. Õhutemperatuur on -5..-11, kohati kuni -14°C, saartel ja läänerannikul 0..-4°C. Päeval: Lääne poolt pilvisus tiheneb. Keskpäeva paiku jõuab saartele lume- ja lörtsisadu, mis levib edasi mandrile, tuiskab, õhtul muutub sadu tugevamaks ja saartel sajab ka vihma. Lõuna- ja edelatuul, Ida-Eestis pärastlõunal lõuna- ja kagutuul järk-järgult tugevneb 8-15, puhanguti 20, saartel ja läänerannikul 15-20, puhanguti 25 m/s. Õhutemperatuur tõuseb pärastlõunaks 0..-3, saartel ja läänerannikul 0..+2°C-ni. Jäiteoht!
Peipsi järv: 29.01 pärastlõunal tugevneb lõuna-, kagutuul 8-13, puhanguti kuni 18 m/s.Läänemere põhjaosa: 29.01 varahommikul tugevneb edelatuul 12, puhanguti 17, päeval 15-20, puhanguti 28 m/s.Harju maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti kuni 17 m/s. 29.01. päeval algab lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul tugevneb puhanguti 15, rannikul 20 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev tuul, lörtsi- ja vihmasadu. Jäiteoht!Lääne maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti kuni 17 m/s. 29.01. päeval algab lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul tugevneb puhanguti 15, rannikul 20 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev tuul, lörtsi- ja vihmasadu. Jäiteoht!Pärnu maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti kuni 17 m/s. 29.01. päeval algab lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul tugevneb puhanguti 15, rannikul 20 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev tuul, lörtsi- ja vihmasadu. Jäiteoht!Harju maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti kuni 17 m/s. 29.01. päeval algab lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul tugevneb puhanguti 15, rannikul 20 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev tuul, lörtsi- ja vihmasadu. Jäiteoht!Lääne maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti kuni 17 m/s. 29.01. päeval algab lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul tugevneb puhanguti 15, rannikul 20 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev tuul, lörtsi- ja vihmasadu. Jäiteoht!Pärnu maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti kuni 17 m/s. 29.01. päeval algab lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul tugevneb puhanguti 15, rannikul 20 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev tuul, lörtsi- ja vihmasadu. Jäiteoht!Harju maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti kuni 17 m/s. 29.01. päeval algab lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul tugevneb puhanguti 15, rannikul 20 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev tuul, lörtsi- ja vihmasadu. Jäiteoht!Lääne maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti kuni 17 m/s. 29.01. päeval algab lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul tugevneb puhanguti 15, rannikul 20 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev tuul, lörtsi- ja vihmasadu. Jäiteoht!Pärnu maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti kuni 17 m/s. 29.01. päeval algab lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul tugevneb puhanguti 15, rannikul 20 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev tuul, lörtsi- ja vihmasadu. Jäiteoht!Hiiu maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti 15, rannikul 21 m/s. 29.01. päeval lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 21 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk, hiljem vihm, jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 25 m/s.Saare maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti 15, rannikul 21 m/s. 29.01. päeval lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 21 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk, hiljem vihm, jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 25 m/s.Hiiu maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti 15, rannikul 21 m/s. 29.01. päeval lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 21 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk, hiljem vihm, jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 25 m/s.Saare maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti 15, rannikul 21 m/s. 29.01. päeval lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 21 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk, hiljem vihm, jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 25 m/s.Hiiu maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti 15, rannikul 21 m/s. 29.01. päeval lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 21 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk, hiljem vihm, jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 25 m/s.Saare maakond: 28.01 päeval langeb õhutemperatuur alla 0°C ja teed muutuvad jäiseks. Põhjatuul puhanguti 15, rannikul 21 m/s. 29.01. päeval lumesadu, tuisk. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 21 m/s. 29.01. õhtul tugev lume- ja lörtsisadu, tuisk, hiljem vihm, jäiteoht. Lõuna- ja edelatuul puhanguti 25 m/s.Ida-Viru maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Jõgeva maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Järva maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Lääne-Viru maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Põlva maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Rapla maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Tartu maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Valga maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Viljandi maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Võru maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Ida-Viru maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Jõgeva maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Järva maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Lääne-Viru maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Põlva maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Rapla maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Tartu maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Valga maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Viljandi maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Võru maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Ida-Viru maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Jõgeva maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Järva maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Lääne-Viru maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Põlva maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Rapla maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Tartu maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Valga maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Viljandi maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Võru maakond: 28.01 Teed on jäised ja libedad. Põhjatuul puhanguti 15 m/s. 29.01 pärastlõunal algab lumesadu, tuisk. Lõunatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. 29.01.õhtul lumesadu tugevneb, tuisk. Lõuna- ja kagutuul puhanguti 20 m/s. 30.01 öösel jätkub tugev lumesadu, tuisk, tuul on väga tugev.Soome lahe idaosa: 29.01 pärastlõunal tugevneb lõuna-, kagutuul 12-16, puhanguti 22 m/s.Soome lahe lääneosa: 29.01 hommikul tugevneb edelatuul 12, puhanguti 17, päeval edela, lõunatuul 12-16, puhanguti 24 m/s.Väinameri: 29.01 päeval tugevneb lõuna-, edelatuul 14-17, puhanguti 25 m/s.Liivi lahe põhjaosa: 29.01 päeval tugevneb lõuna-, edelatuul 14-17, puhanguti 25 m/s.
Lääne poolt pilvisus tiheneb. Keskpäeva paiku jõuab saartele lume- ja lörtsisadu, mis levib edasi mandrile, tuiskab, õhtul muutub sadu tugevamaks ja saartel tuleb sekka ka lörtsi ja vihma. Lõuna- ja edelatuul, Ida-Eestis pärastlõunal lõuna- ja kagutuul järk-järgult tugevneb 8-15, puhanguti 20, saartel ja läänerannikul 15-20, puhanguti 25 m/s. Õhutemperatuur tõuseb pärastlõunaks 0..-4, saartel ja läänerannikul 0..+2°C-ni. Jäiteoht.
Tuul on palju jääd randa kuhjanud 13.01.2022, Merivälja Foto: Merike Valdlo Ilma ülevaade 29.01 - 4.02.2022
Lõuna-Eesti Postimees seadis taas kokku Lõuna-Eesti kõige mõjukamate inimeste edatabeli.
Küllap igaüks teab rääkida mõnd lugu oma õpetajast ja ilmselt on just pedagoogid need, kes kujunemisjärgus noore inimese elu ta vanemate kõrval kõige rohkem mõjutavad. Sestap on omamoodi paradoks, et saja mõjukama Lõuna-Eesti inimese sekka õpetajaid peaaegu ei mahtunudki.
Võru-, Valga- ning Põlvamaal on 1653 inimest, kellele toidupank järgmisest nädalast Euroopa Liidu toiduabi jagama hakkab. Kohalikud koordinaatorid usuvad, et abivajajate arv kasvab.
Kuigi nakatumine koroonaviirusse on Võrumaal tõusnud pandeemiaaja kõige kõrgemale tasemele, ületades sügisest nakatumise laineharja juba kahekordselt, pole koole ega lasteaedu kavas sulgeda ega muid lisapiiranguid kehtestada.
Reformierakonna Võru piirkond valis 25. jaanuaril toimunud üldkoosolekul järgmiseks kaheks aastaks piirkonna esimeheks Anti Haugase.
Eelmisel nädalal pidi Põlva haigla taas avama oma koroonaosakonna, Valga haiglas on see avatud olnud juba mitu nädalat. Keerulisemas seisus on aga Võru vallas asuv Lõuna-Eesti haigla, kus kahekümnest koroonahaigete kohast täidetud kuusteist.
Viis aastat Lõuna prefekti ametit pidanud Vallo Koppeli sõnul on selle ajaga ametikohti küll koomale tõmmatud, aga seda politseinike palgatõusu nimel. Nagu idapiiril, on tema hinnangul vaja infotehnoloogiat kasutada ka igapäevatöös, et patrulle tõhusamalt jaotada.
Selver kogus Eesti haiglate laste- ja sünnitusosakondadele heategevuskampaaniaga «Koos on kergem» viimaste aastate rekordsumma 120 000 eurot toetusraha, millest 7400 jõuab Lõuna-Eesti kolmele haiglale.
Eesti Hoiuraamatukogu (EHR) Võru kampaaniapäeval «Anna raamatule uus elu» koguti kokku ligi 5000 raamatut ning sadu perioodikaväljaandeid, millest osad leidsid kohapeal juba ka uue lugeja.
Tuntud Nopri talumeierei Võrumaal tõstab alates veebruarist oma toodete hinda umbes kümnendiku võrra, kuid tõenäoliselt sellega piimatoodete kallinemine ei piirdu.
Koroonaviiruse leviku ja ametnike haigestumise tõttu katkestas Võru vallavalitsus alates esmaspäevast kodanike vastuvõtu, teatas vallavalitsus.
Aasta noore naisettevõtja tiitli üks tänavusi nominente oli Psühhobussi asutajaliige ja tegevjuht Kadri Treial (28). Üllataval kombel välistas ta abituriendina esialgu üldse võimaluse siirduda ülikooli psühholoogiat õppima. Mõttekäigud ning arutlused isikliku blogi pidamisel aga näitasid, et tegemist on erialaga, mida oli võrukas eneselegi aru andmata tegelikult juba pikemat aega tasapisi uurinud.
Talllinna tehnikaülikool viib koos Võru linnavalitsusega Võru kesklinnas ellu katseprojekti, millega luuakse mudel terve hoonekvartali renoveerimiseks.
Laupäeval võistlesid Võrumaal Kütioru puhkekeskuses noored lumelaua ja freestyle suusatamise noortesarja teisel etapil.
Reedel leidis Võru kultuurimajas Kannel aset Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) gala, kus kuulutati välja aasta naine, kelleks osutus ka aasta parimaks naissportlaseks valitud olümpiavõitja ning epeevehkleja Katrina Lehis. Aasta noore naisettevõtja tiitli pälvis Viljandimaalt pärit Kadri Tuisk, kes on haridussüsteemi parandava idufirma Clanbeat asutaja ja tegevjuht.
Et transpordiametil tuleb tänavu oma tegevuskulusid rohkem kui 3,5 miljoni euro väärtuses kokku tõmmata, langevad kärpekääride ohvriks ka mitme Võru,- Põlva- ning Valgamaa maanteeäärse parkla prügikastid ning välikäimlad. Transpordi ametiühing ega autojuhid seda aga mõistlikuks ei pea.
Lõuna-Eesti Postimees seadis taas kokku Lõuna-Eesti kõige mõjukamate inimeste edatabeli.
Tänavusse Lõuna-Eesti mõjukate esisajasse kuulub 24 õrnema soo esindajat erisugustelt elualadelt. Neist paljudele oli lõppenud aasta katsumusterohke.
Võrumaal Misso alevikus sõitis neljapäeva õhtul kraavi vedelgaasi lastis veok, mis õnneks maandus küll nii pehmelt, et midagi lekkima ei hakanud ning ka otsest plahvatusohtu ei tekkinud. Ka juht pääses vigastusteta.
Eeloleval nädalavahetusel kogunevad Haanjasse Eesti, Läti ja Leedu nooremad ja vanemad laskesuusatajad, et selgitada välja Baltic Biathlon Cupi II etapi parimad.
Tuntud Nopri talumeierei Võrumaal tõstab alates veebruarist oma toodete hinda umbes kümnendiku võrra, kuid tõenäoliselt sellega piimatoodete kallinemine ei piirdu.
Eestimaa peaaegu et kõige lõunapoolsemas tipus, Võrumaal Karisöödi pargis kogunesid 15. jaanuari pärastlõunal Mõniste päkapikumaa tegelased.
Transpordiamet plaanib sel aastal Lõuna-Eesti kolmes maakonnas pinnata ühtekokku 191,4 kilomeetrit sõiduteid. Sealjuures Võrumaal pinnatakse rohkem kilomeetreid kui Valga ja Põlva maakonnas kokku.
Mitmedki üle Eesti tuntud vaatamisväärsused asuvad Rõuge vallas, kus turism on tähtis sissetulekuallikas. Et aga valla aarete tutvustajaid napib, otsustas omavalitsus uueks turismihooajaks välja koolitada vähemalt 20 giidi.
Suhtlemisvaeguses vanur või täiskasvanud erivajadusega inimene võib taas loota sellele, et vähemalt kord nädalas astub tema juurest läbi või helistab seltsiline, kellega on koos võimalik ka jalutama minna.
Mahetoidu soosimine Võrumaa koolides innustas Mõnistes asuvat Metsavenna talumeiereid alustama pastöriseeritud mahepiima tootmist, mida seni on Võrumaa lastele hangitud Saaremaalt või Lätist.
Teist aastat järjest on kolme Lõuna-Eesti maakonna omavalitsustest elanike arvu eelmise aastaga võrreldes kasvatanud kaks naabrit: Põlvamaal asuv Kanepi ja Valgamaal asuv Otepää vald.
Politseinikel õnnestus napilt päästa Võrumaal kadunuks jäänud proua elu.
Kolmapäeval kella 17.50 ajal juhtus liiklusõnnetus Võrumaal.
Transpordiameti soovitud kärpenõude tõttu võib lähikuudel linnadevaheline bussisõit muutuda taas tasuliseks, liinivõrgu kokkutõmbamisega omavalitsused nõus ei ole.
Lõuna-Eesti Postimees seadis taas kokku Lõuna-Eesti kõige mõjukamate inimeste edatabeli.
Transpordiamet plaanib sel aastal Lõuna-Eesti kolmes maakonnas pinnata ühtekokku 191,4 kilomeetrit sõiduteid. Sealjuures Võrumaal pinnatakse rohkem kilomeetreid kui Valga ja Põlva maakonnas kokku.
Suhtlemisvaeguses vanur või täiskasvanud erivajadusega inimene võib taas loota sellele, et vähemalt kord nädalas astub tema juurest läbi või helistab seltsiline, kellega on koos võimalik ka jalutama minna.
Teist aastat järjest on kolme Lõuna-Eesti maakonna omavalitsustest elanike arvu eelmise aastaga võrreldes kasvatanud kaks naabrit: Põlvamaal asuv Kanepi ja Valgamaal asuv Otepää vald.
Hinnatõus suurendas mitu korda elektri börsipaketti kasutavate ettevõtete detsembrikuiseid elektriarveid. Hõlpu loodetakse saada kevadel, mil lõpeb kütteperiood ning hoogustub ka roheelektri tootmine. Paljud ettevõtted on juba rajanud või plaanivad rajada oma päikesepargi.
Transpordiameti soovitud kärpenõude tõttu võib lähikuudel linnadevaheline bussisõit muutuda taas tasuliseks, liinivõrgu kokkutõmbamisega omavalitsused nõus ei ole.
Pühapäeval, 9. jaanuaril sai politsei väljakutse Antsla valda, kus ühise alkoholi tarvitamise käigus puhkenud tüli lahendamiseks haaras 49-aastane mees terava eseme ja lõi sellega sõpra.
Veidi üle nelja aasta tagasi jõustus Eestis haldusreform, mida oli plaanitud pikki aastaid, kuid mis seni polnud õnnestunud. Kuigi arvamusi on erinevaid, jääb asjaosaliste hinnangutest kõlama, et eesmärgile tagada paremad teenused on reform tõepoolest lähemale viinud. Samas on vallajuhid nüüd tavainimesele varasemast kaugemal.
Antsla metsakalmistu kabelist saadeti reede pärastlõunal viimsele teekonnale pikaaegne Antsla vallavanem, kaitseliitlane ja abipolitseinik Tiit Tõnts.
Mees lõi ööl vastu neljapäeva Võru maakonnas Antslas tüli käigus teist tuttavat meest. Politsei pidas lööja kinni.
Et eilset kolmekuningapäeva loetakse jõuluaja lõpuks, on hakatud kodudesse soetatud jõulupuid välja viskama. Siiski ei lähe kuused-nulud igal pool lihtsalt hakkpuiduks, vaid puid saadetakse ära ka lõkkes.
Esmaspäeval lahkus meie seast pikaaegne Antsla vallavanem, kaitseliitlane ja abipolitseinik Tiit Tõnts.
Nii nagu varasematel aastatel, tõi ka eelmise aasta lõpp Lõuna-Eesti omavalitsustes suurele osale töötajatest ja ametnikest rahasaju.
Ehkki ilmad on heitlikud, kastetakse mitmel pool uisuväljakuid, et need uue aasta algul avada.
Lõuna-Eesti Postimehe toimetusel on tavaks valida aasta lõpus parim töötaja. Seekord sai selle väärika tiitli ajakirjanik Arved Breidaks. Lisaks valisime välja aasta parima taustajõu, kelleks osutus küljendaja Ivari Lipp.
Setomaa vallas vajus reede hommikul libedaga teelt välja kruusaveok, mille juht viidi vigastustega haiglasse.
Lõuna-Eesti Postimees seadis taas kokku Lõuna-Eesti kõige mõjukamate inimeste edatabeli.
Tänavusse Lõuna-Eesti mõjukate esisajasse kuulub 24 õrnema soo esindajat erisugustelt elualadelt. Neist paljudele oli lõppenud aasta katsumusterohke.
Haridus- ja teadusministeerium on hakanud ärgitama omavalitsusi väiksemates koolides gümnaasiumiosa kinni panema. Vallavanemate sõnul jääb pakutav idee lõpuni segaseks või kõrvad üldse kurdiks.
Telia teeb sel nädalal mobiilivõrgu arendusi Värskas, mille tõttu võib ettevõtte mobiilse interneti ja kõneside teenustes esineda ajutisi häireid, teatas ettevõte.
Aasta noore naisettevõtja tiitli üks tänavusi nominente oli Psühhobussi asutajaliige ja tegevjuht Kadri Treial (28). Üllataval kombel välistas ta abituriendina esialgu üldse võimaluse siirduda ülikooli psühholoogiat õppima. Mõttekäigud ning arutlused isikliku blogi pidamisel aga näitasid, et tegemist on erialaga, mida oli võrukas eneselegi aru andmata tegelikult juba pikemat aega tasapisi uurinud.
Et transpordiametil tuleb tänavu oma tegevuskulusid rohkem kui 3,5 miljoni euro väärtuses kokku tõmmata, langevad kärpekääride ohvriks ka mitme Võru,- Põlva- ning Valgamaa maanteeäärse parkla prügikastid ning välikäimlad. Transpordi ametiühing ega autojuhid seda aga mõistlikuks ei pea.
Transpordiamet plaanib sel aastal Lõuna-Eesti kolmes maakonnas pinnata ühtekokku 191,4 kilomeetrit sõiduteid. Sealjuures Võrumaal pinnatakse rohkem kilomeetreid kui Valga ja Põlva maakonnas kokku.
Eestimaa servas Luhamaal pühitseti reedel õhtul sisse ja avati pidulikult Luhamaa vastvalminud külamaja, kus hakkab tööle Setomaa valla teeninduspunkt, raamatukogu ning koos käima külarahvas.
Suhtlemisvaeguses vanur või täiskasvanud erivajadusega inimene võib taas loota sellele, et vähemalt kord nädalas astub tema juurest läbi või helistab seltsiline, kellega on koos võimalik ka jalutama minna.
Teist aastat järjest on kolme Lõuna-Eesti maakonna omavalitsustest elanike arvu eelmise aastaga võrreldes kasvatanud kaks naabrit: Põlvamaal asuv Kanepi ja Valgamaal asuv Otepää vald.
Transpordiameti soovitud kärpenõude tõttu võib lähikuudel linnadevaheline bussisõit muutuda taas tasuliseks, liinivõrgu kokkutõmbamisega omavalitsused nõus ei ole.
Reedel avatakse piduliku sissepühitsemisega Luhamaa külamaja, mille nurgakivipanek toimus möödunud kevadel ning sarikapidu juulikuu kuumuses ning viimane viimstlusdetail saab paika täpselt vana kalendri uue aasta alguseks.
Ameerika Ühendriigid saadavad täiendavaid väeüksusi Ida-Euroopasse lähiajal, ütles president Joe Biden reedel.
Korvpalli Euroliiga selle hooaja ajaliselt pikimas mängus alistas Madridi Real lisaajal 90:84 Monaco ja säilitas liigatabelis esikoha.
Poeskäik lõppes eakale narvalannale raske vigastusega ja tõi kaasa pika vägikaikaveo politseiga. Politsei ei pea liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastusi raskeks tervisekahjustuseks, mistõttu ei saa naine hüvitist taotleda. ETV+ saade "Insight" otsustas selles esmapilgul lihtsas liiklusõnnetuses selgust saada.
Kolme uuringufirma koondkeskmiste reitingute järgi oli detsembris populaarseim partei Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), millele järgnesid sisuliselt võrdse toetusega Reformierakond, Keskerakond ja Eesti 200.
Nädalavahetus toob neljale Eesti klubile käsipalli Balti liigas kaks kohtumist. Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper sõidavad külla Läti klubidele, Viljandi HC ja SK Tapa aga võõrustavad Leedu meeskondi. Raasiku/Mistra on sel nädalavahetusel mänguvaba.
Seoses Eesti olümpiakoondislase Riho Roosipõllu koroonajuhtumiga selgus, et talle lennukis lähedal istunud laskesuusakoondislane Susan Külm on tunnistatud lähikontaktseks. Külm saab siiski olümpiamängudel treeningutega jätkata, kui tema testid on negatiivsed.
Eesti korvpallikoondislane Kristian Kullamäe viskas reedel Burgose eest enda Hispaania kõrgliiga punktirekordit tähistavad üheksa silma.
Hollandis toimuvatel Euroopa saalijalgpallimeistrivõistlustel on mängud lõppenud kahes alagrupis ja edasipääsejate seas on ka Soome.
Pühapäeval, 30. jaanuaril peetakse Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti karikavõistlused täiskasvanute ja noorte arvestuses. Stardis on mitmed Eesti tipud ja tulevikulootused nagu Karl Erik Nazarov, Hans Christian Hausenberg, Diana Suumann, Kreete Verlin, jt. Kokku on starti oodata võistlejaid 41 klubist.
Saatejuht Alvar Tiisler
Kahevõistleja Kristjan Ilves alustas viimast olümpiaeelset MK-sarja nädalalõppu Seefeldis viienda kohaga.
Jäistel tänavatel liiklemiseks võiks abiks olla Soome kelk, millega sõitmine muutus Eesti linnades populaarseks pea 100 aastat tagasi. Algselt rannarahva tõsisest töövahendist sai kiiresti tõsine nuhtlus, mis täitis linnatänavad ja ajalehtede politseikroonika rubriike.
Ida-Ukrainas ei tunneta kohalikud elanikud ega Ukraina sõjaväelased olukorra teravnemist. Katerinivkas on olukord praegu rahulikum võrreldes möödunud aasta lõpuga.
Saksamaa kaitseministeerium teatas, et neil pole plaanis saata Leetu sõjaväelasi juurde.
Eesti korvpallikoondislane Sander Raieste lõpetas reede õhtul pika vigastuspausi, kui jooksis koduklubi Baskonia eest Euroliiga raames väljakule.
Saksamaa hägused sõnumid Ukraina relvatarnete ja Nord Stream 2 torujuhtme sanktsioonide kohta võivad vähendada liitlaste heidutusvõimet, leiavad riigi Ida-Euroopa eksperdid. Nende arvates ei ole Saksamaa soov jõuda Venemaaga Ukraina kriisis diplomaatilise lahenduseni praeguses pingelises olukorras enam võimalik.
Laskesuusatamise lahtistel Euroopa meistrivõistlustel sai Grete Gaim reedeses naiste 7,5 km sprindisõidus parima eestlannana 42. koha.
Kõrgkoolid nõuavad valitsuselt 126 miljonit eurot lisaraha. Koalitsiooni hinnangul on järgmisel aastal tõenäoliselt võimalik kõrghariduse rahastamist suurendada, kuid mil määral, ei ole veel selge.
Eesti murdmaasuusakoondise taustajõud Riho Roosipõld andis taliolümpiamänge võõrustavasse Pekingisse jõudes positiivse koroonaproovi ning viidi spetsiaalsesse karantiinihotelli.
Copyright © 2021 Võrumaa Sõprade Selts