Võrumaa Sõprade Selts MTÜ – The Society of Friends of Võrumaa
Neile, kel hinges on Võrumaa…
Võrumaa Sõprade Selts MTÜ – The Society of Friends of Võrumaa
Neile, kel hinges on Võrumaa…
Võrumaa Kogujate Klubi on väike klubiline seltskond/kogukond, kes armastab midagi koguda.
Meid leiab:
27.–30. märtsil viib 2. jalaväebrigaadi üksus läbi väljaõpet Misso ümbruses.
Kuis hoita’ umma põlist kiilt, kultuuriperändüst, puhast elokeskkunda, mürgüvapa maad, majanda’ mõtsa mõistligult ja kokkohoitligult, edendä’ turismi, luvva’ ja edendä’ maaettevõttit ja tüükotussit, löüdä’ võimaluisi tullo tiini’, hoita’ teenüssit pakva’ kogokunnakeskusõ’ maakotussin vallalõ.
Hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala.
Viimastel nädalatel on õhutemperatuur püsinud termomeetri plusspoolel ning soe ilm on muutnud siseveekogude jää hapraks. Sellistes oludes on jääle minek eluohtlik ning õnnetuste vältimiseks keelab Päästeamet homsest Eesti siseveekogude jääle mineku.
Rõuge Vallavalitsus kuulutab välja konkursi lastekaitsespetsialisti ametikohale (tähtajaline ametikoht).
Riigimetsa Majandamise Keskus andis 08.03.2023 Rõuge Vallavalitsusele teada nelja uue metsatee kasutusele võtmisest Luutsniku ja Pähni külas.
Brüssel, 23. märts 2023 - Täna arutasid Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid Ukraina abistamist ning võimalusi, kuidas Ukrainat veelgi enam toetada, sealhulgas Venemaa juhtide vastutusele võtmist ja sanktsioone. Lisaks kiideti heaks ühiselt laskemoona hankimine.
Stenbocki maja, 23. märts 2023 – Valitsus kiitis e-istungil heaks päevakorrapunktid 1-8.
Pressikonverentsil osalevad välisminister Urmas Reinsalu, siseminister Lauri Läänemets ja kaitseminister Hanno Pevkur.
Stenbocki maja, 23. märts 2023 – Peaminister Kaja Kallas osaleb Brüsselis täna ja homme Euroopa Ülemkogul, mis keskendub Ukraina abistamisele ning majanduse konkurentsivõime kasvatamisele. Reedel toimub euroala tippkohtumine, kus arutatakse majanduse hetkeolukorda ning eelarve- ja majanduspoliitikat.
Valitsuse e-istung algab kell 10. Valitsuse tavapärane pressikonverents algab Stenbocki maja pressiruumis kell 12. Sellel osalevad välisminister Urmas Reinsalu, siseminister Lauri Läänemets ja kaitseminister Hanno Pevkur. Istungi päevakord on kinnitamata ja sellesse võib tulla muudatusi.
Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Täna, 21. märtsil allkirjastas kultuuriminister Piret Hartman taotluse, millega esitatakse Mulgi pudru valmistamine ja söömine Mulgimaal UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Otsus nimekirja kandmise kohta tehakse UNESCOs 2024. a lõpus.
Marek Strandberg on "Postimehes” ilmunud följetonis talle omasel värvikal moel kokku seganud mõttekilde siit ja sealt nurgast, jagades hoope paremale ja vasakule. Tõsi, head lugu ei saa faktidega ära rikkuda! Teen siiski katse ootuses, et kultuurivaldkonna strateegiliste küsimuste arutelu ühiskonnas toimuks eri osapoolte vahel argumenteeritult, avatult ning eriarvamusi ning nägemusi aktsepteerides. Nii nagu vabale ühiskonnale kohane.
Täna esitleti Kultuuriministeeriumis uuringut „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“. Esimese selletaolise uuringu põhiline järeldus on, et loometöö eest makstakse liiga väikest tasu, mis on ebastabiilne ja ei küündi Eesti keskmiseni ühelgi loomealal.
Nõuniku ülesanne on tegelda uussisserändajate lõimumise, sh kohanemist toetavate poliitikate väljatöötamise, analüüsimise ja elluviimise koordineerimisega. Kandideerimisdokumente saab esitada 30. märtsini.
Kultuuriminister Piret Hartman allkirjastas täna käskkirja, millega jagatakse era- ja munitsipaalteatritele taotlusvoorust ligi 3,72 miljonit eurot toetust. Lisaks kasutati sel aastal ühekordselt ligi 850 000 eurot etenduskunstide eriprojektide ja ministeeriumi täiendavaid vahendeid, et ühegi teatri toetus võrreldes eelmise aastaga ei langeks.
Kuni 15. märtsini saavad spordialaliidud ja maakondade spordiliidud esitada taotlusi riiklike spordistipendiumide määramiseks. Stipendium määratakse füüsilisele isikule sportlike tipptulemuste toetamiseks.
Valitsus kinnitas viimased ülevaatamist ja uuendamist vajanud kaitsealade kaitse-eeskirjad. Sellega jõudis lõpule Keskkonnaministeeriumi mitu aastat kestnud töö, mille käigus viidi kõik kaitse-eeskirjad kooskõlla looduskaitseseadusega.
Praeguseks on selle aasta esimesed hülgekutsikad juba sündinud. Nende lapsepõlve üks osa on omapäi rannas lesimine. Sellel ajal ei tohi hülgepoegi häirida, tegelikult on kõige parem neist eemale hoida, et loomad saaksid muretult suuremaks sirguda.
Keskkonnaameti poolt ette valmistatud määruse eelnõu järgi on kavas võtta kaitse alla 15 uut lendorava püsielupaika ning muuta 10 olemasoleva püsielupaiga piire. Lisaks on plaanis muuta lendorava püsielupaikade piiranguvööndi kaitsekorda. Määruse kehtestamisel suureneb lendorava püsielupaikade pindala 1614 ha võrra.
Keskkonnaameti süsteemne järelevalve pesitsusrahu kaitseks on kavandatud 15. aprillist 30. juunini. Täna tutvustas Keskkonnaamet pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimise juhendit, prioriteete ja korraldamise temaatikat Keskkonnaministeeriumile. Juhendit on tutvustatud ka kodanikuühendustele ja metsamajandajatele.
Keskkonnaamet kuulutas veebruari alguses välja konkursi Aakre, Hummuli, Tõrva, Uniküla, Vana-Otepää, Kaansoo, Lahmuse, Paistu, Paldiski ja Vormsi jahipiirkondade kasutajate leidmiseks. Kõigi nimetatud jahipiirkondade kasutusõiguse load lõppevad selle aasta 31. mail.
Keskkonnaamet leidis partneri, ettevõtte AS Epler & Lorenzi, kellega koostöös korraldatakse võimaliku keskkonnareostuse ennetamiseks Tallinnas Silikaltsiidi tänaval reformimata riigimaal asuvast kuurist ladestatud värvitünnide koristamine. Lisaks on töövõtjal kohustus tõkestada edasine ligipääs antud krundile, et takistada sinna uute jäätmete vedamist. Töödega alustatakse täna.
11. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3062 inimest, 34,1% nendest olid lapsed. Kokku registreeriti 205 gripi haigusjuhtu, COVID-19 juhtumeid lisandus 1494. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsust hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Sentinel seire andmete põhjal osutusid 58,8% proovidest positiivseks gripilaadsete viiruste suhtes. Suurenes B-gripiviiruse osakaal, moodustades 29,4%, SARS-CoV-2 viiruse osakaal moodustab 17,6%, rinoviiruste osakaal 11,8% kõikidest positiivsetest sentinel-proovidest. Laboratoorse kinnituse said 90 gripiviirust, neist 21 olid A- ja 69 B-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 10 A-gripiviirust ja 11 B-gripiviirust. Ringluses on kolm gripiviiruse alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H3N2) ja A(H1N1)pdm2009 ning B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Domineerib B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Grippi haigestumuse langustrend on aeglustunud. Haigestumus kasvas väikelaste hulgas 22,4% võrra, teistes vanusrühmades püsib haigestumus stabiilsena. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 28 patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1129 inimest. Neist 69,4% on olnud üle 50-aastased. Hospitaliseeritute arv on aeglases langustrendis. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on sel hooajal gripi tõttu surnud 54 inimest vanuses 9-97. Nädala jooksul lisandus 1494 COVID-19 haigusjuhtu. Eelmise nädalaga võrreldes on registreeritud haigusjuhtude üldarv suurenenud 19,2% võrra. Hoolekandeasutustes registreeritud kolletesse on lisandunud kaks uut kollet ja nendes tuvastatud nakatunute arv on võrreldes möödunud nädalaga tõusnud. Teisipäevahommikuse seisuga oli haiglas 149 COVID-19 patsienti, kellest 55 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul suri kaheksa inimest vanuses 60-94, kõigil olid rasked kaasuvad haigused. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon uuendas COVID-19 vastu vaktsineerimise soovitusi kevad-suviseks hooajaks. Tutvu valminud spikriga, mis võtab nõuanded lihtsustatult kokku. Kõik uudised Keel EST
10. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3107 inimest, 31,3% nendest olid lapsed. Kokku registreeriti 225 gripi haigusjuhtu, COVID-19 juhtumeid lisandus 1253. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsust hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Sentinel seire andmete põhjal osutusid 62,9% proovidest positiivseks gripilaadsete viiruste suhtes. A-gripiviiruse osakaal vähenes oluliselt ja moodustab 2,9%, suurenes B-gripiviiruse ning rinoviiruse osakaal, moodustades võrdselt 14,3%. Inimese metapneumoviiruse (hMPV) ja RSV viiruste osakaal moodustab võrdselt 5,7% kõikidest positiivsetest sentinel-proovidest. Grippi haigestumus on langustrendis. Ringluses on kolm gripiviiruse alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H3N2) ja A(H1N1)pdm2009 ning B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Laboratoorse kinnituse said 87 gripiviirust, neist 33 olid A- ja 54 B-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 11 A-gripiviirust ja 6 B-gripiviirust, nendest üheksa olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm ja kaks A(H3). Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) esialgsetel andmetel hospitaliseeriti 10. nädalal gripi tõttu 14 patsienti. Gripi tõttu hospitaliseeritute arv on languses. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on gripi tõttu surnud 53 inimest vanuses 9-97. Nädala jooksul kinnitati 1253 COVID-19 haigusjuhtu. Eelmise nädalaga võrreldes on registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenenud 4,2% võrra. Haigestumus enamikus vanusrühmades püsib stabiilsena. Teisipäevahommikuse seisuga oli haiglas 131 COVID-19 patsienti, kellest 59 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul suri kolm inimest vanuses 76-92, kõigil olid rasked kaasuvad haigused. Sekveneerimise andmetel on omikron-tüve osakaal 100%. Hetkel ringlevad huvipakkuvad (VOI) ja jälgitavad (VUM) variandid, neist XBB variandid moodustavad üle 70%. Loe nädala epiidülevaadet. Kõik uudised Keel EST
Terviseamet kogus kokku Legionella bakteri kohta kõige enam esitatud küsimused ning selgitab, et Eesti vee- ja saunakeskuste külastamine on endiselt ohutu, kui peetakse kinni bakteri leviku tõkestamise soovitustest. Terviseamet jätkab laekunud kaebuste põhjal asutuste pistelist kontrollimist ning võtab Legionella tuvastamiseks proove, mida analüüsitakse Terviseameti nakkushaiguste laboris. Kolm kõige olulisemat fakti Legionella bakter ei ohusta tervet inimest Legionella bakter ei levi basseinivees Legionella bakter ei nakata inimest legionelloosi, kui juhtute saastunud vett alla neelama Mis on Legionella bakter ja kui palju seda meie ümber leidub? Legionella baktereid leidub igal pool - nad on looduses tavalised mulla- ja veebakterid. Bakter saab inimese jaoks probleemiks, kui see satub majapidamiste ja asutuste tehnilistesse süsteemidesse, sealhulgas veesüsteemidesse. Tehiskeskkonnas leidub legionellasid eelkõige joogiveesüsteemides, kraanides, duššides, purskkaevudes, konditsioneerides ning ventilatsiooni- ja õhuniisutussüsteemidest. Legionella bakteri leviku ulatus sõltub torustikes oleva vee temperatuurist, vee liikuvusest, torustiku materjalist, teistest veetorustikus elavatest mikroorganismidest ja sademest. Terviseameti varasemad sihtuuringud on näidanud, et uuritud asutustest esines legionellasid ligi pooltes. Niisiis võib Legionellasid veetorustikes leiduda üsna sagedasti, kuid enamasti jääb nende hulk inimesele ohutuks. Keda Legionella bakter ohustab? Bakteri põhjustatud haigust ehk legionelloosi põhjustab torustikues elutsevatest bakteritest vaid Legionella pneumophila. Terviserisk oleneb sellest, milliseid liike ja tüvesid ja kui suures koguses veesüsteemis leidub. Legionella bakteri inimesele ohutu kogus on ära toodud Euroopa parlamendi ja nõukogu uues direktiivis 2020/2184, mis käsitleb olmevee kvaliteeti. Selles direktiivis on välja toodud tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamise parameetrina kogus <1000 pmü/1l ehk ühes liitris vees võib olla vähem kui 1000 pesa moodustavat ühikut baktereid. Kui see normtase ületatakse, tuleb asutusel rakendada bakteri hävitamiseks vastavaid meetmed. Mõnes tervishoiuasutuses (näiteks dialüüsi protseduuri teostavas asutuses) on kehtestatud lubatud bakterite hulgaks null. Legionella bakter põhjustab tõsiseid tervisehädasid õnneks harva, kuid märjas keskkonnas levib ka teisi baktereid. Näiteks oksendamist ja kõhulahtisist võivad põhjustada mitmed teised bakterid ja viirused. Näiteks nö kõhugrippi põhjustavad viirused levivad väga kergelt ühelt inimeselt teisele, sealjuures on need viirused kloori suhtes üsna vastupidavad. Legionella bakter ise inimeselt inimesele ei levi ja haigestutakse veepiiskade sissehingamisel (näiteks duši all). Legionella bakter ei ohusta tervet inimest. Legionella-nakkuse riskirühmad on: üle 50 aasta vanused inimesed; immuunpuudulikkusega; diabeediga; krooniliste kopsu- ja neeruhaigustega; pahaloomuliste kasvajatega inimesed; suitsetajad. Legionelloosi peiteperioodi pikkuseks on 2 kuni 10 (keskmiselt 5 kuni 6) päeva. Haigusenähtudeks on palavik, pea-, kõhu- ja lihasevalu, halb enesetunne, isutus, kõhulahtisus ja mitteproduktiivne köha. Kujuneb kopsupõletik koos hingamisraskusega. Haiguse kulg võib olla raske ja võib lõppeda surmaga umbes 15%-l juhtudest. Kuidas Terviseamet ja asutused Legionella levikut jälgivad? Terviseamet kontrollib spaasid ohuprognoosi alusel üldiselt korra aastas ning Terviseameti regionaalosakonnad võtavad kord aastas seireproove. Legionella bakteri esinemist veetorustikes uuritakse reeglina siis, kui inimene haigestub legionelloosi ja soovitakse leida nakkuse allikas. Üks viimaseid Legionella-juhtumeid avastati just nimelt ühe eaka patsiendi haigestumise järel, mille tõttu asutust epidemioloogilise uuringu käigus kontrolliti. NB! Veekeskustele on kehtestatud karmid nõuded eelkõige basseiniveele ning veekvaliteet ujula veevõrgus peab vastama joogivee nõuetele. Basseinivee kvaliteedinõuded, basseinivees määratavad kvaliteedinäitajad ja nende piirnormid on toodud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. aasta määruses nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele”. Vastavalt määruse nõuetele peab basseiniomanik võtma basseinivee proove vähemalt kord kuus, lisaks peab ta kolm korda päevas koha peal määrama vaba ja seotud kloori sisaldust, vee pH-d, temperatuuri ja hägusust. Legionella baktereid regulaarse seire käigus määrama ei pea, samas sätestab määrus, et basseinivesi ei tohi sisaldada Legionella baktereid. Niisiis ei kohusta määrus nr 80 kontrollima veekvaliteeti tarbeveetorustikus, samas aga peab basseini toitevesi vastama joogiveele kehtestatud nõuetele (Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid). Terviseamet juhib regulaarselt ettevõtete ja asutuse tähelepanu Legionella bakterite esinemise võimalusele veevarustussüsteemis ja nendega seotud ohtudele. Samuti nõustab ettevõtteid kasutusele võetavate meetmete osas, kui tellitud uuringud peaksid kinnitama Legionella olemasolu. Kas Legionella bakteri vohamine on seotud energiakokkuhoiuga? Terviseametil puudub alus väita, et mitme spaa veetorustikest avastatud Legionella bakteri levik on tingimata seotud energiakokkuhoiuga. Tegemist on mitmete asjaolude koosmõjuga, mis võivad levikuni viia, kuid ennetustegevuste hulka peaks tingimata kuuluma dušiotsikute regulaarne puhastus ja vee seismise vältimine. Legionellad paljunevad ja levivad väga hästi veetemperatuuril 20-45 °C, kuid võivad pikemat aega säilida ka külmemas vees (6-20 °C) ja soojemas vees (45-60 °C) ning seisvas vees. Seetõttu võib neid veetorustikes leiduda üsna sagedasti, kuid enamasti ei ületa nende hulk tervisele ohutut normi. Basseinivesi on tavaliselt korras, probleeme esineb just torustikes voolava veega. Mida teeb asutus, kui selle torustikest avastatakse Legionella bakter? Kui asutusest avastatakse Legionella bakter, teeb Terviseamet järgmised ettepanekud: viia läbi veesüsteemide läbipesu vähemalt 60 °C veega ja termiline dekontaminatsioon („termiline šokk”) vähemalt 5 minutit temperatuuril 71-77 °C. teha korduvad kontrolluuringud järgmisel päeval pärast läbipesu ja 2-4 nädalat hiljem. edaspidi vältida vee seiskumist torustikes, teostada regulaarselt torustike mehaanilist puhastamist. kui tegemist on majutusasutusega ja tubasid ei kasutata 2-3 päeva või enam, tuleb enne tubade kasutamist teostada veesüsteemide läbivool. hoida külma vee temperatuur alla 20 °C ja sooja vee temperatuur 55-60 °C tasemel. Teatud juhtudel võib olla vajalik läbi viia torustike pesu klooriga rikastatud veega ehk kloorišoki tegemine koos boilerite temperatuuri tõstmise ja kõikvõimalike kohtade täiendava puhastusega. Enamasti on ülaltoodud meetodid efektiivsed, toimivad kiirelt ning bakter õnnestub hävitada. Konkreetses asutuses rakendatavad meetmed sõltuvad avastatud bakterite hulgast ja näiteks sellest, kas saastunud veega torustiku osa on võimalik ülejäänud süsteemist eraldada, kuni torustik on puhastatud. Nii võib mõne asutuse puhul Terviseamet piirduda soovitusega sulgeda duširuum või selle osa, teise asutuse puhul tuleb aga uksed puhastuse ajaks sulgeda. Asutuse ajutine sulgemine on alati kõige viimane ehk äärmuslik meede, mida rakendatakse juhul, kui teiste meetoditega pole võimalik vältida kokkupuudet saastunud veega. Kas Legionella bakter ohustab mind kodumajapidamises? Kuivõrd Legionella bakter levib sõltumata sellest, kas tegemist on asutuse või koduse majapidamisega, võib seda leiduda kõikjal. Niisiis tuleb ka kodudes torustikke kuuma veega läbi jooksutada, eriti pärast pikemat kodust eemalviibimist. Millised on Terviseameti edasised tegevused? Kas kontrollitakse kõiki vee- ja saunakeskusi ja spordiklubisid? Terviseametile on laekunud mitmeid kaebusi veekeskuste, saunakeskuste ja spordikeskuste klientide poolt. Peamised kaebused on seotud sellega, et külastajatel tekkisid pärast asutuse külastust analoogsed sümptomid legionellaga. Hetkel on Terviseamet võtnud proove vee- ja saunakeskustest ning spordiklubidest Tallinnas kui ka teiste teenuse osutajate juurest Lõuna regiooni piirkonnas. Ka veekeskused ja ujulad ise on tundnud huvi proovide võtmiseks legionellade määramiseks ning küsinud nõu legionellade esinemise ja vajadusel kasutusele võetavate meetmete osas. Kindlasti teeb Terviseamet Legionella bakteri leviku riskidest kokkuvõtliku analüüsi ja jagab seda spaa- ja saunakeskuste ning teiste asutustega, mille klientidel on kokkupuude torustikest tuleva veega. Tegemist ei ole erandlikult tekkinud olukorraga ning reeglina on veekeskustel, spordiklubidel ja teistel asutustel kehtestatud sisemised nõuded, mille järgimisel on võimalik bakteri vohamist kontrolli all hoida. Kõik uudised Keel EST
Terviseamet korraldab Tartus ja Viljandis ilu- ja isikuteenuste osutajatele tasuta infopäeva, mille eesmärk on suurendada teenuseosutajate teadlikkust valdkonnaga kaasnevatest ohtudest. Infopäev on suunatud nii praktiseerivatele kui ka alustavatele ja alles õppivatele ilu- ja isikuteenindajatele. Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Olga Gurjanova sõnul suurendab iluteenindaja puhul kogemuse ja teadmiste puudumine tüsistuste tekke riski ja võib viia ebakvaliteetse tulemuseni või halvimal juhul pöördumatute tervisekahjustusteni. „Salongi omanik ja töötajad peavad omama piisavalt tervisekaitsealaseid teadmisi, et nad suudaksid pakkuda ohutut teenust nii enda kui ka kliendi tervise seisukohast,“ selgitas ta. Ilu- ja isikuteenuse infopäeval annavad valdkonda puudutavatel teemadel ülevaate Terviseameti spetsialistid. Täpsemalt räägitakse valdkonda puudutavatest tervisekaitsenõuetest, järelevalve käigus enim tuvastatud puudustest, teenuse osutamisel kasutatavatest kemikaalidest, meditsiiniseadmetest ja kosmeetikatoodetest ning „piiripealsetest“ iluteenustest. Viljandi infopäev toimub 21. märtsil kell 10 aadressil Vabaduse plats 4, kabinetis 318. Tartu infopäev toimub 20. aprillil kell 10 Tartu Tervishoiu kõrgkooli saalis. Infopäevad on kõigile tasuta. Registreeri end infopäevale SIIN. Kõik uudised Keel EST
9. nädalal haigestus ägedatesse ülemiste hingamisteede nakkustesse 3336 inimest, kellest 36,1% olid lapsed. Kokku registreeriti 353 gripi haigusjuhtu ning COVID-19 juhtumeid lisandus 1308. Ägedate ülemiste hingamisteede ehk respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu (sentinel-seire) põhjal saab haigestumuse intensiivsust hinnata keskmiseks ning gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. 56,3% proovidest osutus positiivseks gripilaadsete viiruste suhtes. A-gripiviiruse osakaal moodustab 18,8%, B-gripiviiruse ja rinoviiruse osakaal moodustab võrdselt 12,5%. Inimese metapneumoviiruse (hMPV) ja RSV viiruste osakaal moodustab võrdselt 6,3% kõikidest positiivsetest sentinel-proovidest. Hetkel on Eestis ringluses kolm gripiviiruse alatüüpi: A–gripiviiruse alatüübid A(H3N2) ja A(H1N1)pdm2009 ning B–gripiviiruse alatüüp Victoria. Terviseameti andmetel püsib grippi haigestumus stabiilsena ning 41% haigestunutest olid lapsed vanuses kuni 15 eluaastat. Haigestunute arv kasvas vanusrühmades 0-4 a, kerkides 22% võrra. Laboratoorse kinnituse sai 136 gripiviiruse juhtumit, millest 45 olid A- ja 91 B-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 8 A-gripiviirust ja 17 B-gripiviirust, millest kuus olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm ja kaks A (H3). Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kolm viiruse alatüüpi: A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1), B-gripiviiruse alatüüp Victoria ning A-gripiviiruse alatüüp H3N2. Domineerib B-gripiviirus, alatüüp Victoria. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) esialgsetel andmetel viibis 9. nädalal gripi tõttu haiglaravil 24 patsienti (eelmisel nädalal 16). TEHIKu täpsustatud andmeil hospitaliseeriti 32 inimest. Haiglaravile jõudis senisest enam patsiente vanemaealiste ja tööealiste inimeste seast. Sel hooajal on gripi tõttu surnud 16 inimest vanuses 13-91 eluaastat. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve, teised lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või raskete krooniliste haiguste tõttu. Eelmise nädalaga võrreldes suurenes registreeritud COVID-19 haigusjuhtude üldarv 37,1% võrra. Positiivsete testide osakaal moodustab 10,3% (eelmisel nädalal 7,7%). Haigestunute arv kasvas vanusrühmades 20-24 a – 100%, 55-59 a – 82%, 50-54 a –76% ning vanusrühmades 65-69 ja 75-79a mõlemas võrdselt – 38% võrra. 7-päeva keskmine uute sümptomaatilise COVID-19 hospitaliseeritute arv on vähenenud 6,0 pealt 4,7 peale. 9. nädalal hospitaliseeriti 120 inimest, neist sümptomaatilise COVID-19 tõttu 32 patsienti (eelmisel nädalal 39). Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haiglaravi vajanud inimeste arv 18% võrra. Kuivõrd esineb rohkelt suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult. Sekveneerimise andmetel on omikron-tüve osakaal 100%. Omikroni BA.5 alamvariandid koos oma järglastega moodustavad 31,5% kõikidest sekveneeritud proovidest. BA.2.75 liinist evolutsioneerunud variandid ja BA.2 järglaste XBB rekombinandid moodustavad 68,4%. XBB variantide osakaal kasvab, moodustades 54,4% kõikidest sekveneeritud proovidest. XBB.1.5 variandi osakaal moodustab neist 12,8%. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul ei kuulu koroonaviiruse alamtüved BA.2, BA.4 ja BA.5 alates 3. märtsist 2023 enam murettekitavate variantide (VOC – variants of concern) hulka. Hetkel ringlevad üksnes huvipakkuvad (VOI – variants of interest) ja monitooritavad (VUM - variants under monitoring) variandid. See näitab stabiilset epidemioloogilist olukorda. Arvestades lõppenud koolivaheaega, võib oodata järgmisel nädalal nii gripi kui SARS-CoV-2 viirustega seoses haigestumise ja hospitaliseerimise aeglast kasvu. Tervisekassa otsuse alusel saavad alates 6. veebruarist kõik inimesed end gripi vastu tasuta vaktsineerida, kuniks vaktsiini jätkub. Vaktsineerimist peaksid kindlasti kaaluma riskirühma inimesed ja nendega kokkupuutuvad inimesed. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab kolmanda tõhustusdoosiga vaktsineerimist kõigile üle 80-aastastele ja selleks on soovituslik kasutada omikroni alamtüvede BA.4-5 vastu kohandatud vaktsiini. Sama vaktsiiniga revaktsineerimise soovituse said ka üle 18-aastased COVID-19 riskirühma kuuluvad inimesed, kui seda peab arst vajalikuks. Värskeima COVID-19 epiidülevaate leiate Terviseameti lehelt. Kõik uudised Keel EST
Terviseamet teavitab, et 1. juunist 2023 jõustuvad biotsiidiseaduse muudatused. Biotsiidiseaduse muudatused on avaldatud Riigi Teatajas 03.02.2023 ja jõustuvad 01.06.2023. Terviseamet pöörab tähelepanu, et lisatud on nõuded avalikus kohas kasutamiseks kättesaadavaks tehtud desinfektsioonivahendile, samuti milline teave desinfektsioonivahendi kohta peab olema tarbijale nähtav. Laiendatakse terminit ja asendatakse „kahjuritõrjeteenus” sõnaga „kahjulike organismide tõrje teenus” ning asendatakse „kahjuritõrje” sõnadega „kahjulike organismide tõrje” vastavas käändes. Muutuvad ka seni kehtinud riigilõivud, hindamistasud ja vastavate toimingute nimetused. Jõustuva biotsiidiseadusega saab tutvuda Riigi Teatajas. Kõik uudised Keel EST
Keskkonnaministeerium arutab koos ettevõtete ja teiste huvitatud osapooltega, milline seisukoht võtta Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku suhtes karmistada pärast 2030. aastat raskeveokite CO2-heite norme.
Kolmapäevast reedeni New Yorgis toimuva veekonverentsiga soovib ÜRO survestada maailma riike astuma otsustavaid samme vee senisest jätkusuutlikumaks majandamiseks. Veekonverents leiab taas aset pärast ligi 50-aastast pausi. Paljud küsimused, mida arutati ÜRO esimesel veekonverentsil 1977. aastal Argentiinas, on aga endiselt lahendamata.
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Tänane veepäev kutsub riike üles veeprobleemide lahendamiseks kiiremalt tegutsema.
Teadlikkus kliimamuutuste hävitavast mõjust inim- ja keskkonnale pole sundinud veel riike piisavalt kiiresti kasvuhoonegaaside teket piirama. Värske uuring aga kinnitab, et inimeste tegevusel tekkinud kliimamuutused võtavad meilt elamisväärse elukeskkonna.
2032. aastaks investeeritakse Eesti elurikkuse püsimiseks ja ökosüsteemide säilimiseks kokku 18,8 miljonit eurot. Üle kogu Eesti viiakse ellu mitmeid tegevusi, mis aitavad meie keskkonnal ja inimestel kliimamuutustega kohaneda.
Tänasest kuni 19. aprillini on avatud looduskaitsepreemiate konkursid. Keskkonnaministeerium otsib inimesi, kellest võiks saada Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitse märgi ja Noore looduskaitsja märgi laureaadid.
Iga aasta 23. märtsil tähistab kogu maailm meteoroloogiapäeva. Kuna ilm, kliima ja veeringlus ei tunne rahvuslikke ega poliitilisi piire on rahvusvaheline koostöö selles valdkonnas hädavajalik. See filosoofia on juhtinud maailma meteoroloogiakogukonna tööd juba 150 aastat.
Igal aastal märtsis tähistame koos Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) päeva, mil jõustus WMO asutamise konventsioon. Sellel aastal peame auväärset 150. aasta juubelit.
Täna avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma kuuenda hinnanguperioodi kokkuvõtva raporti „Sünteesiraport: kliimamuutused 2023“.
Täna ilmunud blogipostituses räägime sellest, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge kohe ja mugavalt ning teha keskkonnale ja endale kasulikumaid valikuid.
Viimastel päevadel ja kuul on ilmunud mitmeid artikleid metsastatistika teemal. Olles mures võimaliku eksitava informatsiooni leviku pärast ning tasakaalustatuma arvamuse kujundamiseks soovime omalt poolt kommenteerida olulisemaid väiteid.
Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Sven Sester ja liige Marko Šorin on vaatlusmissioonil Kasahstanis, kus pühapäeval toimuvad ennetähtaegsed parlamendivalimised. Link uudisele: Sester ja Šorin vaatlevad Kasahstani parlamendivalimisi
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed võtavad osa IPU 146. assamblee tööst, kus sel korral on tähelepanu keskmes parlamentide roll rahumeelse kooseksisteerimise ja kaasavate ühiskondade edendamisel ning sallimatusega võitlemisel. Link uudisele: Rahvusparlamentide fookuses on rahumeelne kooseksisteerimine ja sallimatusega võitlemine
Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt osaleb täna ja homme Stockholmis toimuval Euroopa Liidu parlamentide välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsil, kus arutatakse Ukraina edasist toetamist ja Euroopa julgeoleku tugevdamist. Link uudisele: Sutt arutab Stockholmis ELi kolleegidega Ukraina edasist toetamist
Balti Assamblee kuulutas välja rahvusvahelise konkursi Balti Assamblee 2023. aasta kirjandus-, kunsti- ja teadusauhinna väljaandmiseks. Link uudisele: Balti Assamblee kuulutas välja tänavuse konkursi
Riigikogu Eesti-Armeenia parlamendirühma liikmed tunnevad sügavat muret Latšini koridori blokaadi jätkumise pärast. Link uudisele: Eesti-Armeenia parlamendirühm avaldab muret Latšini koridori blokaadi pärast
Riigikogu esimees Jüri Ratas ning Läti, Leedu ja Poola parlamendi esimees tegid täna ühisavalduse, kus kinnitasid täielikku solidaarsust Ukraina rahvaga, mõistsid taas kord karmilt hukka Venemaa jätkuva agressiooni Ukraina vastu ning rõhutasid, et Ukraina võit on ainus võimalus rahu taastamiseks Euroopas. Link uudisele: Balti ja Poola spiikrid: Ukraina võit on ainus võimalus rahu taastamiseks Euroopas
Läänemere põhjaosa: 24.03 õhtu poole tugevneb kagu- ja lõunatuul, hilisõhtuks pöördub edelasse 13, puhanguti 18 m/s.Väinameri: 24.03 õhtul tugevneb kagu- ja lõunatuul, enne keskööd pöördub edelasse 13, puhanguti kuni 18 m/s.Liivi lahe põhjaosa: 24.03 õhtul tugevneb kagu- ja lõunatuul, enne keskööd pöördub edelasse 13, puhanguti kuni 18 m/s.Harju maakond: 24.03 õhtul pöördub tuul lõunasse ja edelasse ning tugevneb puhanguti 15, rannikul 18 m/s. 25.03 öösel jätkub edela- ja läänetuule tugevnemine puhanguti 16-19, saartel ja rannikul 15-17, puhanguti kuni 23 m/s.Hiiu maakond: 24.03 õhtul pöördub tuul lõunasse ja edelasse ning tugevneb puhanguti 15, rannikul 18 m/s. 25.03 öösel jätkub edela- ja läänetuule tugevnemine puhanguti 16-19, saartel ja rannikul 15-17, puhanguti kuni 23 m/s.Lääne maakond: 24.03 õhtul pöördub tuul lõunasse ja edelasse ning tugevneb puhanguti 15, rannikul 18 m/s. 25.03 öösel jätkub edela- ja läänetuule tugevnemine puhanguti 16-19, saartel ja rannikul 15-17, puhanguti kuni 23 m/s.Pärnu maakond: 24.03 õhtul pöördub tuul lõunasse ja edelasse ning tugevneb puhanguti 15, rannikul 18 m/s. 25.03 öösel jätkub edela- ja läänetuule tugevnemine puhanguti 16-19, saartel ja rannikul 15-17, puhanguti kuni 23 m/s.Saare maakond: 24.03 õhtul pöördub tuul lõunasse ja edelasse ning tugevneb puhanguti 15, rannikul 18 m/s. 25.03 öösel jätkub edela- ja läänetuule tugevnemine puhanguti 16-19, saartel ja rannikul 15-17, puhanguti kuni 23 m/s.Ida-Viru maakond: 25.03 öösel tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 16-19, rannikul 15-17, puhanguti kuni 23 m/s.Lääne-Viru maakond: 25.03 öösel tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 16-19, rannikul 15-17, puhanguti kuni 23 m/s.Jõgeva maakond: 25.03 öösel tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 16-19 m/s.Järva maakond: 25.03 öösel tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 16-19 m/s.Põlva maakond: 25.03 öösel tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 16-19 m/s.Rapla maakond: 25.03 öösel tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 16-19 m/s.Tartu maakond: 25.03 öösel tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 16-19 m/s.Valga maakond: 25.03 öösel tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 16-19 m/s.Viljandi maakond: 25.03 öösel tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 16-19 m/s.Võru maakond: 25.03 öösel tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 16-19 m/s.Soome lahe lääneosa: 24.03 õhtul tugevneb edelatuul 14, puhanguti 18 m/s. 25.03 hommikupoole ööd edela- ja läänetuul 13-17, puhanguti 23 m/s.
Öösel: Ilmaprognoos Läänemere kohta 24 tunniks 13:00 UTC 24.03 kuni 13:00 UTC 25.03.2023. Hoiatused: Läänemere põhjaosa: edelatuul, hilisõhtuks pöördub edelasse 13, puhanguti 18 m/s. Laine kõrgus 1,5-3 m. Väinameri, Liivi lahe põhjaosa: kagu- ja lõunatuul, enne keskööd pöördub edelasse 13, puhanguti kuni 18 m/s. Laine kõrgus Liivi lahel 1,5-2,5 m, Väinamerel 0,7-1,2 m. Soome lahe lääneosa: edelatuul 14, puhanguti 18 m/s. 25.03 hommikupoole ööd edela- ja läänetuul 13-17, puhanguti 23 m/s. Laine kõrgus 2-4 m. Sünoptiline ülevaade: kõrgrõhuhari liigub Baltimaadelt itta. Skagerraki väina kohal süveneb uus osatsüklon, mis jõuab õhtuks Stockholmi lähedale ja liigub järgneval ööl üle Soome lõunaosa kirde poole, homme päeval on Läänemere kohal lauge kõrgrõhuhari. Läänemere põhjaosa: kagu- ja lõunatuul 7-12, hilisõhtuks pöördub edelasse 9-14, puhanguti kuni 20, pärast keskööd edela- ja läänetuul 13-18, puhanguti kuni 25 m/s, varahommikul pöördub järk-järgult loodesse ja nõrgeneb 4-10 m/s, homme päeval pöördub lõunavetest alatest edelasse ja tugevneb veidi. Laine kõrgus õhtul 1,5-3 m, öösel 2-4 m. Täna sajab mitmel pool, homme kohati vihma. Nähtavus mõõdukast heani. Väinameri, Liivi lahe põhjaosa: edela- ja lõunatuul 6-9, puhanguti 13, õhtul tugevneb kagutuul, enne keskööd pöördub edelasse 8-12, puhanguti 15-18, varahommikul edela- ja läänetuul 11-15, puhanguti kuni 21 m/s, hommikul nõrgeneb järk-järgult 4-10 m/s, homme päeval pöördub lõunakaarde. Laine kõrgus õhtul ja öösel Liivi lahel 1,5-3 m, Väinamerel 0,7-1,5 m. Täna sajab mitmel pool, homme kohati vihma. Öösel on kohati udu, muidu nähtavus mõõdukast heani. Soome lahe lääneosa: edelatuul, õhtul pöördub kagusse 5-9, puhanguti kuni 13, öösel pöördub edelasse ja tugevneb 10-14, puhanguti 18, hommikul edela- ja läänetuul 12-17, puhanguti 23 m/s, ennelõunal nõrgeneb järk-järgult ja pöördub lõunakaarde. Laine kõrgus öösel ja hommikul 1-4 m. Öösel sajab mitmel pool, homme päeval kohati vihma. Nähtavus mõõdukast heani. Soome lahe idaosa: lõunakaare 5-11, enne keskööd tugevneb kagutuul, pärast keskööd pöördub edelasse ja tugevneb 6-12, puhanguti 15 m/s, hommikul edela- ja läänetuul 12-17, puhanguti kuni 23 m/s, pärastlõunal nõrgeneb järk-järgult ja pöördub lõunakaarde. Laine kõrgus öösel 1-2, ennelõunal 2-4 m. Öösel sajab mitmel pool, homme päeval kohati vihma. Nähtavus mõõdukast heani. Päeval:
Öösel: Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma, pärast keskööd sadu harveneb. Kohati on udu. Tuul pöördub kõikjal edelasse ja läände ning tugevneb 7-13, puhanguti 18, saartel ja rannikul 11-17, puhanguti kuni 23 m/s, hommikul saartelt alates nõrgeneb. Õhutemperatuur on 1..6°C. Päeval: Pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vihma, sekka võib tulla ka lörtsi. Puhub edela- ja läänetuul saartel 4-10, mandril 6-13, ennelõunal puhanguti kuni 20 m/s, pärastlõunal järk-järgult nõrgeneb ja pöördub lõunakaarde 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 2..8°C.
Tume taevas. Klooga-rand 12.03.2023. Foto: Koidula Sippol Ilmaprognoos 24.03.2022 - 31.03.2023
Kaitseväe Nursipalu harjutusala laiendamisega kasutusele võetavad uued relvasüsteemid ja kasvav väljaõppe maht suurendavad kõrge müratasemega päevade arvu veerandi võrra ning tõuseb ka müra tugevus. Muu hulgas on polügoonil tulevikus võimalik tulistada mitmikraketisüsteemist HIMARS ning lasta märki lennukilt.
Rõuge vallas tegutsevas Haanjamehe turismitalus peaks suve teises pooles valmima Baltimaade esimene taluhotell-loodusspaa, mille juurde kuulub ka restoran.
Soojad kevadvihmad annavad põllumeestele põhjust rõõmustada, sest lume alt välja sulanud talivili on talve kenasti üle elanud ning lompide vähesus näitab, et maapind pole ka ülemäära külmunud. Aprillis alustatakse esimeste kevadtöödega.
Riigikokku valitud Võru linnapea Anti Allas loobub talle kavandatud preemiast ning palub vastava eelnõu volikogu menetlusest tagasi võtta.
Õpilasfirma Katex on Võru gümnaasiumi õpilastest koosnev ettevõtlik meeskond, kes toodab kaitsekotte amplites ja rõdukastides kasvatatavate lillede jaoks.
Võrumaal Tsiatsungõlmaa lasketiiru kõrval tehakse ettevalmistusi raadamiseks ligikaudu 11 hektari suurusel alal, rajamaks kaitseväele täiendavat taristut.
Lõuna-Eesti muusikakoolidel, õppuritel ja nende lähedastel on põhjust rõõmustada, sest vabariikliku konkursi "Parim noor instrumentalist 2023" finaalvoorus saavutasid III vanuserühmas esikoha nii Heleene Anton, Minna Emilia Vürst kui ka Joonatan Kirschbaum.
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tunnustas tänasel ülemaailmsel sotsiaaltöötajate päeval Viljandi Pärimusmuusika Aidas aasta parimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid ja valdkonda panustajaid. Aasta lastekaitsetöötaja tiitli pälvis Hannela Teaste Võru linnavalitsusest.
Riigikokku valitud Võru linnapea Anti Allase (SDE) järel saab suure tõenäosusega Võru järgmiseks meeriks viimased 16 aastat riigikogu liige olnud ja praegu Rõuge vallavolikokku kuuluv sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva (48).
Võru külje all asuva Lõuna-Eesti haigla günekoloogiaosakond sai endale heategevusfondi abil uue seadme, mis võimaldab tulevastel sünnitajatel seda kasutada ka liikudes ja isegi vees olles.
Võru pensionäridel avanes tänu Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppuritele lihvida kolme tunni jooksul oma digioskusi, iga õppur sai endale kaks abilist.
Hawaii Expressi noorte suusasari kulmineerus laupäeval Tallinna lauluväljakul. MK-etapi jaoks valmis ehitatud kunstlumest rajal võttis mõõtu üle 300 suusataja 22 spordiklubist. Viiest osavõistlusest koosnenud sarjas selgusid hooaja üldvõitjad kuueteistkümnes vanuseklassis.
Võrumaa kunstnikud on valmis saanud rändnäituse «PrykkArt», milles pööravad tähelepanu ülemaailmsele keskkonnaprobleemile – toiduraiskamisele.
Käes on aeg, mil karud talveunest ärkavad ja näiteks Otepää looduspargis nähtigi hiljuti karujälgi. Kuigi on levinud arvamus, et kevaditi on mõmmikud eriti ohtlikud ja ründevalmis, lükkas keskkonnaameti spetsialist selle väite ümber.
21. märtsil Tallinnas toimuval suusasprindi maailma karikasarja etapil võistlevad teiste seas ka lõunaeestlased.
Võru linnavolikogu otsustas anda linnavalitsusele loa võtta järgnevaks kümneks aastaks kuni 1,016 miljonit eurot laenu investeeringuteks.
Järgmisest nädalast hakkavad üle Eesti sõitma Google Street View kaameratega varustatud autod, et värskendada Google Mapsi pildipanka Eesti linnadest, tänavatest ja maanteedest.
Võru linnavolikogus lükkus opositsiooni venitamistaktika tõttu edasi riigikokku valitud Võru linnapeale Anti Allasele (SDE) ametist lahkumise puhul kolme kuupalga ehk 10 500 euro suuruse preemia määramine.
Mitmes Tartu veekeskuses on tänavu avastatud inimeste tervisele ohtlikku Legionella bakterit. Lõuna-Eestis pole viimastel kuudel ühtegi bakterileidu küll olnud, ent siinsetes spaades tehakse haigusetekitajate vältimiseks hoolega ennetustööd.
Kaitseväe Nursipalu harjutusala laiendamisega kasutusele võetavad uued relvasüsteemid ja kasvav väljaõppe maht suurendavad kõrge müratasemega päevade arvu veerandi võrra ning tõuseb ka müra tugevus. Muu hulgas on polügoonil tulevikus võimalik tulistada mitmikraketisüsteemist HIMARS ning lasta märki lennukilt.
Rõuge vald võitis kohtus eurotoetusi jagavat riigi tugiteenuste keskust (RTK), kes jättis valla ilma enam kui 323 000 eurost. RTK nimetab selle põhjuseks Haanja rolleriradade ehitustööde nihkumist.
21. märtsil Tallinnas toimuval suusasprindi maailma karikasarja etapil võistlevad teiste seas ka lõunaeestlased.
Lumerikas talv on nõudnud Lõuna-Eesti omavalitsustelt arvatust suuremaid kulutusi teede lahtihoidmisele, mistõttu kipub suvine kruusateede hööveldamine ning teeremont jääma sel aastal lahjemaks.
Rõuge rahvamajas korraldatud ümarlaual «Kupallo massva’ mahekängä’?» olid luubi all mahetoit ja -põllumajandus nii ülemaailmses kui kohalikus kontekstis, andis teada Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht Triinu Laan.
Jakob Hurda nimeline Põlva rahvahariduse selts seadis kokku ülevaate olulisematest Põlvamaaga seotud tähtpäevadest märtsis.
MTÜ Meie Nursipalu ei nõustu koalitsioonikõnelustel kokku lepitud plaaniga minna Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel edasi riigikaitselise erandiga, selleks seadusi muutes.
Maailmas on ühe emakeelega inimesi vähem kui neid, kes valdavad emakeelena mitut, tavaliselt kaht keelt. Enamasti on üks emakeel pärandunud, kohalikule hõimule kuulunud, talupoeglik, ja teine hariduse, riigivõimu, kaubanduse, avaliku elu keel.
Klassivend Erkki Koort kirjutas toreda romaanitriloogia keskaegse Liivimaa nende paikade ainetel, mida nüüdisajal Võrumaana tunneme. Kirumpää varemetes on enamik Võru poisse luusinud ning tundnud seal kadunud aegade hingust, rääkimata Vastseliina linnusest, millest meie päevini säilinud mõnevõrra rohkem omaaegset kaitsetahet.
Ukraina sõjapõgenikele sotsiaalkorterite ostmiseks või värskendamiseks taotlesid riigilt toetust ka Lõuna-Eesti omavalitsused. Suurimad summad lähevad siin kandis Valga ja Rõuge valda ning Võru linna.
Kui Nursipalu polügooni laienduse plussina tuuakse esile kaitseväe kohaloleku kasulik mõju ümberkaudsele eluolule, siis Tapa kandi arengu analüüsijal pole selle väite kinnituseks suurt midagi välja tuua. Pigem vastupidi: miinuseid on tema hinnangul rohkem.
Rõuge vallamajas küpsenud plaan liita neli põhikooli ja lasteaiad üheks asutuseks ning kärpida Mõniste põhikool 6-klassiliseks lasti kohalike elanike kriitikaga auklikuks nagu märklaud Nursipalu lasketiirus. Volikogu võtab Rõuge hariduselu reformimise üle otsustada märtsi lõpus.
Kolmapäeva varahommikul märgati Võrumaal Missos, et üks reka on asulat läbival suurel maanteel välja sõitnud. Või nagu kohalikud elanikud teada andsid: kurikuulsaks saanud Misso kurv läks ühel veokil jälle sirgeks.
Lõuna-Eesti Postimees kajastab riigikogu valimisi Lõuna-Eestis. Jagame lugejatega päevakajalist infot, valijate ning kandidaatide meeleolusid ning infot valimistulemuste kohta kuni nende selgumiseni.
Haanja suusakeskusest anti laupäeva ennelõunal start 46. Haanja suusamaratoni sõitudele, mis kulges pea pidevas lumesajus ning tegi sellevõrra raja läbimise raskemaks.
Kaitseväe Nursipalu harjutusala laiendamisega kasutusele võetavad uued relvasüsteemid ja kasvav väljaõppe maht suurendavad kõrge müratasemega päevade arvu veerandi võrra ning tõuseb ka müra tugevus. Muu hulgas on polügoonil tulevikus võimalik tulistada mitmikraketisüsteemist HIMARS ning lasta märki lennukilt.
Esmaspäeval möödub 120 aastat esimese Hauka laada toimumisest, mis sellise nime all 1903. aasta 20. märtsil ja sügisel 23. oktoobril esmakordselt Vana-Antslas aset leidis.
Antsla kultuurikeskuses leidis teisipäeval aset emakeelepäevale pühendatud õhtu.
Antslas vaadata olnud purustatud Vene tanki transportimisel Valka kippus sõjamasin teel olles treilerilt maha pudenema, mistõttu jäi see ööseks Antsla lähistele kraanat ootama.
Antsla kesklinnas võttis teisipäeva hommikul koha sisse Eesti linnades näidatav Ukraina sõjas purustatud Vene tank T-72, mis päeva teises pooles jätkab teekonda Valka.
MTÜ Meie Nursipalu ei nõustu koalitsioonikõnelustel kokku lepitud plaaniga minna Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel edasi riigikaitselise erandiga, selleks seadusi muutes.
Maailmas on ühe emakeelega inimesi vähem kui neid, kes valdavad emakeelena mitut, tavaliselt kaht keelt. Enamasti on üks emakeel pärandunud, kohalikule hõimule kuulunud, talupoeglik, ja teine hariduse, riigivõimu, kaubanduse, avaliku elu keel.
Klassivend Erkki Koort kirjutas toreda romaanitriloogia keskaegse Liivimaa nende paikade ainetel, mida nüüdisajal Võrumaana tunneme. Kirumpää varemetes on enamik Võru poisse luusinud ning tundnud seal kadunud aegade hingust, rääkimata Vastseliina linnusest, millest meie päevini säilinud mõnevõrra rohkem omaaegset kaitsetahet.
Võrumaa gümnaasiumides ja kutsehariduskeskuses algas esmaspäeval ühine õpilasvarjutamise nädal, mil kõigil põhikoolilõpetajatel on võimalik õpilasvarjuna tutvuda kohalike koolidega, teatas Võru Gümnaasium.
Kaitseministeerium ja Eesti sõjamuuseum tõid koostöös Ukraina kolleegidega Eestisse muuseumieksponaadiks sõja algusfaasis Ukraina kaitsjate purustatud Vene T-72 tanki. Enne tanki muuseumisse viimist jõuab see ringreisil ka Antslasse ja Valka.
Antsla vallas põles neljapäeva õhtul korstnas tahm. Päästjad avasid kinni ehitatud korstna ümbrust.
Kui Nursipalu polügooni laienduse plussina tuuakse esile kaitseväe kohaloleku kasulik mõju ümberkaudsele eluolule, siis Tapa kandi arengu analüüsijal pole selle väite kinnituseks suurt midagi välja tuua. Pigem vastupidi: miinuseid on tema hinnangul rohkem.
Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Põlva-, Valga- ja Võrumaalt parlamenti kandideerinud võrumaalasest kirjanik ja tõlkija Margus Konnula sai valimistel 231 häält.
Lõuna-Eesti Postimees kajastab riigikogu valimisi Lõuna-Eestis. Jagame lugejatega päevakajalist infot, valijate ning kandidaatide meeleolusid ning infot valimistulemuste kohta kuni nende selgumiseni.
Kahe Võrumaa naabripere suhted pöörasid mõne aastaga nii halvaks, et aprillist paneb üks teise kodutee lõplikult lukku. Viie lapsega lesknaine peab ette võtma uue juurdepääsutee ehituse kodule, kust ennegi tuli välja ja sisse liikumiseks läbida omalaadne takistusrada.
Tallinnas Ülemiste keskuses avati kollaažinäitus «Vana mets on nagu muinasjutt». Konkursile saabus üle 160 töö, millega saab tutvuda virtuaalnäitusel, väike valik töödest on kevade lõpuni üleval Ülemiste keskuse pea-aatriumis.
Paljud Lõuna-Eesti kultuuritegijad on nüüdseks Euroopa kultuuripealinna sündmuste korraldajate sekka haaratud. Aga nii mõnelegi on alles nüüd jõudnud pärale teadmine, et Euroopa suurim kultuurisündmus on tulnud meie kodutanumale.
Petseris on viimastel päevadel põhjustanud ärevust Petseri kloostri Uspenski kirikus väidetavalt veritsema hakanud püha Nikolai ikoon. Kuigi kloostri juhtkond kuulutas kogu loo valeks, poleks tegemist sugugi esimese korraga kui ikoonid midagi eritama hakkavad.
IT- ja telekommunikatsiooniettevõtte Telia telekanalis Inspira alustab aprillis uut hooaega saade «Laula mu laulu», kus paljud tuntud lood saavad uue lahenduse.
Esmaspäevast on keelatud Lämmijärve ja Pihkva järve kui ka teiste väiksemate piiriveekogude järvejääle minek nii sõidukitega kui jalgsi.
Kuna ilmastikuolude muutumisega on teede kandevõime oluliselt vähenenud ja liiklus võib teid kahjustada, otsustas Setomaa vallavalitsus sulgeda alates 20. märtsist riiklikku teeregistrisse kantud kõik Setomaa valla kohalikud pinnas- ja kruusakattega teed üle 8 tonni registrimassiga transpordivahenditele.
Valgast pärit näitleja Anne Veesaar käis hiljuti Kiievis Ukraina sõjast rääkiva filmi võtetel. Tegu on Ukraina stuudio Osnova Film Production LLC mängufilmiga, mis valmib tõestisündinud loo põhjal ja mille tööpealkiri kannab peategelase nime «Yurik».
Värska talumuuseumis sündis selle talve ühel kõige külmemal ööl, 10. märtsil kaks kitsetüdrukut. Et uutele asukatele tähelepanu tõmmata, palus muuseum neile oma Facebooki lehel nimesid pakkuda.
Viimasel ajal on Setomaa vallas sõlmitud kolm neljapoolset koostöölepingut, millesse kaasatud politsei, vallavalitsus, kohalikud ja Eesti Naabrivalve ühing.
Eile varahommikul avastasid piirivalvurid Pihkva järvel Terepinki traaversil ebaseadusliku ajutise kontrolljoone ületuse suunaga Eestist Venemaale ning tagasi.
Setomaa vallavalitsus tunnustas valla tänukirjaga mullusel spordiaastal silma paistnud vallakodanikke ja organisatsioone.
Setomaa vallavalitsuse välja antava Hilana Taarka nimelise omakultuuripreemia laureaadid on tänavu ansambel Trad.Attack! ja kirjanik Kauksi Ülle.
Maailmas on ühe emakeelega inimesi vähem kui neid, kes valdavad emakeelena mitut, tavaliselt kaht keelt. Enamasti on üks emakeel pärandunud, kohalikule hõimule kuulunud, talupoeglik, ja teine hariduse, riigivõimu, kaubanduse, avaliku elu keel.
Klassivend Erkki Koort kirjutas toreda romaanitriloogia keskaegse Liivimaa nende paikade ainetel, mida nüüdisajal Võrumaana tunneme. Kirumpää varemetes on enamik Võru poisse luusinud ning tundnud seal kadunud aegade hingust, rääkimata Vastseliina linnusest, millest meie päevini säilinud mõnevõrra rohkem omaaegset kaitsetahet.
Võrumaa gümnaasiumides ja kutsehariduskeskuses algas esmaspäeval ühine õpilasvarjutamise nädal, mil kõigil põhikoolilõpetajatel on võimalik õpilasvarjuna tutvuda kohalike koolidega, teatas Võru Gümnaasium.
Mikitamäel paisjärve ääres pühapäeval toimunud Lumes lumega lustimise päeval voolisid osalejad lumeskulptuure, sõitsid kelgukaruselliga ning kosutasid end sooja supiga.
Nädalavahetusel tõkestati Kagu piiripunktides riiki sisenemine kahel Venemaa kodanikul, keda peetakse ohuks avalikule korrale ja Eesti julgeolekule. Neile väljastati sisenemiskeeld ning saadeti tagasi Venemaale, teatas Lõuna prefektuur.
Lõuna-Eesti Postimees kajastab riigikogu valimisi Lõuna-Eestis. Jagame lugejatega päevakajalist infot, valijate ning kandidaatide meeleolusid ning infot valimistulemuste kohta kuni nende selgumiseni.
Pärnus ehitatakse mitut kortermaja ning hulk arendusi on veel algusjärgus.
Reedel algab Eesti-Läti korvpalliliiga play-off, milles on esindatud ka neli Eesti meeskonda. ERR küsis korvpallitreener Siim Raudlalt analüüsi play-off'is vastamisi minevate paaride kohta.
Riigikogu liikme, reformierakondlase Aivar Sõerdi sõnul on oktoobrikuise võlakirjaemissiooniga laenatud miljardist eurost jaanuari lõpuks kulutatud 500 miljonit eurot ning tänavu peab riik tõenäoliselt sama palju laenama.
Iisraeli vastuolulise justiitsreformi vastu jätkuvad protestid nii Iisraelis kui ka välismaal. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Londoni visiidi tarbeks oli ka Suurbritannia pealinnas reformi vastu protest.
Tallinnas Jõe tänaval vigastati hommikul teetööde käigus gaasitrassi.
Soomes Lahtis toimuval kahevõistluse MK-sarja viimasel võistlusel hüppas kahevõistleja Kristjan Ilves suure mäe treeninghüppel 123 meetrit, mis oli proovivooru viies parim tulemus.
Venemaa relvajõud on alustamas uut värbamiskampaaniat, mis seekord puudutab ka suurlinnade elanikke. Ilm Ukrainas lubab aga paari nädala jooksul alustada suuremate tankimanöövritega, rääkis kolonel Tarmo Kundla kaitseväe peastaabist.
Ilmast räägib sünoptik Helve Meitern.
Välisministeerium kuulutas soovimatuks isikuks ühe Vene diplomaadi ning nõuab tema riigist lahkumist viie päeva jooksul.
"Laulu- ja tantsumängudes" panevad sel reedel oma teadmised laulu- ja tantsupeost proovile Ilma Adamson, Agne Kurrikoff-Herman ja Meelis Kompus ning Elina Nechayeva, Toomas Uibo ja Margus Põldsepp.
Sel nädalal Mehhikos Tepicis toimuval Elite 16 taseme rannavõrkpalli MK-etapil alustas Eesti parim rannavolleduo Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar kahe võiduga, tagades sellega ka edasipääsu veerandfinaali
Kolmapäeval suri 82 aasta vanuselt kirjanik, dramaturg ja kultuurikorraldaja Jaak Kõdar (07.07.1940–22.03.2023), teatas Eesti Kirjanike Liit.
Esimese Eesti ülikoolina Euroopa kaitsefondi projektis osalevad Tallina Tehnikaülikooli teadlased loodavad leida võimaluse ohtlike keemiliste ja bioloogiliste ühendite kiiremaks tuvastamiseks. Edu korral oleks võimalik näiteks Sergei ja Julija Skripali mürgitamisele sarnanevate juhtumite korral saada esimene aimdus toimunust juba sündmuskohal.
Soome ärimees Thomas Zilliacus teatas neljapäeval, et on teinud pakkumise Inglismaa jalgpalliklubi Manchester Unitedi omandamiseks. Soomlase plaani järgi kuuluks pool klubist fännidele, kes oleks otsuste tegemisel kaasatud.
Ukraina abistamisega tegeleva MTÜ Slava Ukraini juhatuse liikmeks nimetatud endine kõrge riigiametnik Marika Priske ütles, et tema eesmärgiks on ühe kuni maksimaalselt kolme kuu jooksul organisatsiooni kahtluse alla sattunud raha-asjadesse selgus tuua ning siis taanduda.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütles vastulauses transpordiameti juhile Priit Saukile, et saartega peab olema tagatud tihe ühendus nii parvlaeva kui ka lennukiga.
Kalevi jahtklubi alustab uue sadamahoone ehitamisega maikuus ning ehitustööd võtavad aasta, ütles ERR-ile jahtklubi ülem Ain Roosma.
Välisministeerium kuulutas soovimatuks isikuks ühe Vene diplomaadi ning nõuab tema riigist lahkumist viie päeva jooksul.
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja kritiseeris teravalt transpordiameti juhi Priit Sauki väljaütlemisi suursaarte ja mandri ühenduste kohta ja ütles, et riik peaks tagama ühendused üle Eesti, mitte ainult mandril.
Copyright © 2050 Võrumaa Sõprade Selts
