Muuseumide uudised, arheoloogia, ajalugu….
Võrumaa Muuseum
Vana-Võromaa Kultuurikoda Vana- Võromaa Kultuurikoda on Võru Instituudi muuseumiosakond
- Koos käsitööga laulma!by Tiia on 28.02.2024 at 07:19:34
Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 18 laulavad Vahtsõliina Leelotsõõri naised Vana-Võromaa Kultuurikojas regilaule. Neil on kaasas käsitöö, mida hea laulu saatel nokitseda. Sündmus toimub Läti rahvakunstinäituse „Meie“ värvikirevate tekstiilide vahel. Kutsume teid regilauluõhtule kaasa laulma ja käsitööd tegema! Sissepääs muuseumipiletiga. Foto: Andres Treial Ma lää liina kudame. – Sääl ma koa kolme rätti, kolme rätti, kuvve The post Koos käsitööga laulma! appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- Audiogiid aitab väljapanekuid kuulataby Tiia on 27.02.2024 at 13:25:13
Alates veebruarikuust võtab Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumisaalis külastajaid vastu audiogiid. Eesti-, võru- või ingliskeelse lisainfo kuulamiseks tuleb külastajal kasutada isiklikku internetiühenduse ja ruutkoodi skaneerimise rakendusega mobiiltelefoni. Esialgu rõõmustavad ajaloohuvilisi 33 lugu. Kuulda saab eksponeeritud esemete päritolu kohta, kohati avatakse Võrumaa ajalootausta ka laiemalt. Ootame näitust kuulama! The post Audiogiid aitab väljapanekuid kuulata appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- Koolilinn Võru mälestustesby Tiia on 27.02.2024 at 13:18:18
Hästi teatakse Võrus asunud, tuntud koolimehe Johannes Käisi juhitud õpetajate seminari (1921–1930) ja kooliga seotud harjutuskooli. Kuid juba palju aastaid varem (1832–1866) oli Võru üks Liivimaa tähtsamaid hariduskeskusi. Nüüd saab selle kohta lugeda äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud tollase Heinrich Krümmeri erakooli õpetaja Heinrich Eisenschmidti mälestusteraamatust „Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus“ (saksa keelest tõlkinud Ene Kuus). The post Koolilinn Võru mälestustes appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- Läti meistrite köitev loomingby Tiia on 29.01.2024 at 08:27:40
Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis avatud käsitöönäitus on osake möödunud aastal Riias Läti juubelilaulupeole pühendatud rahvakunstinäitusest „Meie“. Väljapanekus näeb ligi 300 käsitöölise umbes 700 värvikirevat teost. Ainult Võrus eksponeeritavat näitust on võimalik vaadata kuni 30. märtsini. Võru väljapaneku on vaatajad hästi vastu võtnud, külastajaid on nii Eestist kui ka Lätimaalt. Lätlased kiidavad näituse kujundust ja on rõõmsad, The post Läti meistrite köitev looming appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- Läti rahvusliku käsitöö näitus “Meie”by Tiia on 29.01.2024 at 07:49:57
Laupäeval, 3.veebruaril kell 12 Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis avatud näitus „Meie“ on väike osa 2023. aasta suvel Riias toimunud Läti üldlaulu- ja tantsupeo ajaks loodud väljapanekust, mis andis ülevaate Läti käsitöömeistrite – kudujate, keraamikute, seppade, ehtekunstnike, nahakunstnike, puidutöötlejate ja punujate viimaste aastate loomingust. Väljapanek kinnitab taas, et käsitööl on tähtis osa rahvuslikus identiteedis ja tänapäeva käsitöömeistrite The post Läti rahvusliku käsitöö näitus “Meie” appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
Kreutzwaldi muusuem
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võru Instituudi muuseumiosakond
- Muinasjututund 28. veebruaril kell 11 ja 13by toimetaja on 27.02.2024 at 08:55:48
The post Muinasjututund 28. veebruaril kell 11 ja 13 appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- Emakeelepäeva lugemistunnis Kristjan Jaak Petersonby toimetaja on 27.02.2024 at 08:52:47
Kui minust ükskord kuulukse: „Ta elas ammu!” – Siis püha laulupikse heidan teie hinge, Mu haruharvad sõbrad! läbi halli aja. K. J. Peterson Kristjan Jaak Peterson (1801–1822) oli esimene luuletaja, kes ülistas oma oodis „Kuu“ selle maa keelt. Tema aegumatus sõnumis kõlab usk eesti keele püsimisse. 14. märts, K. J. Petersoni sünnipäev, on meie emakeelepäev. The post Emakeelepäeva lugemistunnis Kristjan Jaak Peterson appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- Ruutkoodimäng Kreutzwaldi muinasjuttudegaby toimetaja on 27.02.2024 at 08:47:27
Võru Kreutzwaldi Kooli robootikute meeskond tegi programmi First Lego League raames Kreutzwaldi muinasjuttudel põhineva ruutkoodimängu. Õpilased rakendasid mängu loomisel uuendusi, mida võimaldab QR-koodi kasutus, et äratada huvi Lauluisa muinasjuttude vastu. Mängu on võimalik mängida nii internetis, Kreutzwaldi muuseumis kui ka Kreutzwaldi koolis. Võru Kreutzwaldi Kooli robootikud Heili Eliise Simson, Perli Luik, Georg Luik, Hugo Laugamets The post Ruutkoodimäng Kreutzwaldi muinasjuttudega appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- Valmis virtuaalnäitus „Fr. R. Kreutzwald 220“by toimetaja on 27.02.2024 at 08:40:07
2023. aastal tähistati Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjaniku ja luuletaja, tõlkija, rahvavalgustaja ja publitsisti, keelemehe, ühiskonnategelase ja arsti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 220. sünniaastapäeva. Peeti konverentse, korraldati näitusi ja konkursse, anti välja trükiseid ning räägiti suurmehe pärandist meie rahva kujunemisel ja kestmisel. Link virtuaalnäitusele: https://lauluisa.ee/wp-content/uploads/2024/02/Fr.-R.-Kreutzwald-220.pdf The post Valmis virtuaalnäitus „Fr. R. Kreutzwald 220“ appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- EESTI KIRJANDUSE PÄEVby toimetaja on 29.01.2024 at 10:28:21
The post EESTI KIRJANDUSE PÄEV appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
Mõniste Muuseum
Karilatsi Muuseum
Rahvusarhiivi ajaveeb
Eesti Rahva Muuseum
Tartu Linnaajaloo Muusuemid
Arheoloogia.ee – Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
Muuseumiühing
Õhtuleht ajalugu
ERR Ajalugu
uudised | ERR uudised
- Arheoloog: aeg on uurida hauapanuste kõrval maetud inimest ennaston 02.03.2024
Tänavu Tartu Ülikooli teadusteo auhinnaga pärjatud arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv põimib oma töös kokku erinevate teaduste võimalusi. Matusekultuuri uurijana huvitub ta esemete asemel rohkem maetust endast ja tolle kogukonnast ehk inimkäitumisest.
- Arheoloog: mullu oli põnevaim leid 5000-aastane talbon 07.02.2024
Tallinna Suurgildi hoones on avatud rändnäitus 2023. aasta põnevamatest arheoloogilistest leidudest. Eesti Arheoloogide Liidu esimehe Ulla Kadaka sõnul oli kõige kõnekam leid kiviaja lõpust pärit väike metallist lõikeriist ehk talb.
- Saaremaal ja Muhus võib leiduda rohkem maalinnuseid, kui varem arvation 19.01.2024
Saaremaal ja Muhus võib seni teadaoleva 14 maalinna asemel olla siiski rohkem kunagisi kaitserajatisi, kui varem arvatud, selgus Saaremaa Muuseumi välja antud Jaan Tamme raamatu "Saaremaa ja Muhu linnused ja maalinnad" koostamisel.
- Eesti tagastab Ukrainale piirikontrollis tabatud kulla-aardeon 17.01.2024
Eesti toll tabas Ukrainas Venemaa okupeeritud aladelt pärit kulla-aarde, mille annab Kiievile tagasi.
- Üleminek maaharimisele kulges Läänemere idakaldal sinkadi-vinkadion 24.11.2023
Arheoloogiline materjal ja biomolekulaarsed analüüsid näitavad, et üleminek küttimiselt-kalastuselt-koriluselt viljelusmajandusele polnud siinsetel laiuskraadidel 3000 aastat e.m.a ühesuunaline ega lihtne, kirjutavad Tartu Ülikooli arheoloogid.
- Teadur: Eesti laevavrakid paistavad silma esemerikkusegaon 21.11.2023
Eesti Meremuuseumi arheoloogia teadur Priit Lätti tõi "Terevisiooni" stuudiosse kaasa vanu esemeid, mis leiti Tallinna sadama kõrvalt, Lootsi tänaval olnud laeva vrakilt. Näiteks on sealt pärit ilmselt Euroopa vanim kompass.
- Keskaegsed klaasikillud pajatavad kunagise linnaruumi näost ning kunstitehnikate arenguston 13.11.2023
Kalamajast välja tulnud keskaegne prügimägi andis uurijatele tööd mitmeks aastaks. Arheoloog Monika Reppo sõnul pajatavad leiud mõndagi olulist elust 15. sajandi Tallinnast.
- Maailma vanim püramiid asub Indoneesiason 09.11.2023
Indoneesia teadlased väidavad, et Jaava saarel asuv iidne maastikuline struktuur nimega Gunung Padang on inimeste ehitatud püramiid ja seejuures maailmas teadaolevalt vanim.
- Tallinna Reaalkooli kõrvalt leiti kuni 1500 aasta vanuseid esemeidon 07.11.2023
Arheoloog Rivo Bernotase sõnul on kaevetööl olnud suur teaduslik väärtus, mida Tallinnas enam sellises mahus läbi viia ei saa.
- Kivikalmest tuhasõrmuseni: Eesti matmiskommetel on värvikas ajaluguon 07.11.2023
Koos uskumuste ja tavadega on Eestis aastatuhandete jooksul märkimisväärselt muutunud ka matmiskombed. Teadlased arvavad, et kindlad matmiskombed tekkisid koos religiooniga. Eesti usundiuurija ja arheoloog Tõnno Jonuks annab lühiülevaate eestlaste matmiskommetest erinevatel ajajärkudel.