Ajalugu

Muuseumide uudised, arheoloogia, ajalugu….

Võrumaa Muuseum

  • Saunakalender pakub avastamisrõõmu
    by Tiia on 29.11.2022 at 12:55:55

    Ilmunud on Vana-Võromaa muuseumide sauna-aastale pühendatud kalender. 2023.a on Eestis sauna-aasta. Vana-Võromaa muuseumid koostasid seinakalendri, mille pildid ja pärimuslood kajastavad osakest muuseumide kogudes olevast saunaga seotud pärimusest. Kalendri esikaanel on pilt kunstnik Vanda Juhansoo akvarellist „Nõiamaja saun“. 1959. aastal maalitud pildil on saun, mis asus Vanda salapärases ja muinasjutulises Valgemetsa-kodus ja oli algselt kasutusel meeaidana. The post Saunakalender pakub avastamisrõõmu appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.

  • Kursi koolkonna looming Võrus
    by Tiia on 23.11.2022 at 08:53:13

    Kultuurikoja galeriis on avatud Kursi koolkonna sünnipäevanäitus.  Kursi koolkonna värvikas seltskond rändab esimest korda Võrru, et tähistada oma XXXV sünnipäeva. Selleks puhuks on kokku kogutud üheksa Kursi koolkonna liikme ning ühe külaliskunstniku loomingu huvitavamad palad. Mitmed neist töödest on aastaid ateljeedes peidus olnud, kuid nüüd kohtuvad nad jälle. Kursi koolkond on 1988. aastal Tartus Peeter The post Kursi koolkonna looming Võrus appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.

  • Rahvamuusikapäev kultuurikojas
    by Tiia on 28.10.2022 at 08:03:21

    Pühapäeval, 6. novembril kell 12 on muusikasõbrad oodatud Vana-Võromaa kultuurikotta (Katariina allee 11) muusikapäevale. Kandle kapelli rahvas kutsub kokku oma sõbrad ja rahvamuusika huvilised, et veeta meeleolukas pühapäev muusika saatel. Esineb Kandle kapell  ja külalisi on tulemas ka Tartu- ja Viljandimaalt. Muusikapäevale pääseb muuseumipiletiga, pilliga tulijatele on sissepääs prii.       The post Rahvamuusikapäev kultuurikojas appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.

  • Eritehnikas tööde näitus kultuurikojas
    by Tiia on 28.09.2022 at 08:19:06

    Ove Maidla näitus „Raskete õlgade taga“ teeb vaataja tuttavaks erinevate fototehnikate pruukimise tulemusel valminud teostega. Väljapanek on autori retrospektiivne pilk tema eri tehnikas loodud teostele ja on seni üks suuremaid ja mahukamaid isikunäitusi, kus on väljas jäädvustused Lõuna-Eestist. Ove Maidla (snd 1959) on Tartus tegutsev fotokunstnik, keda tuntakse ka pressifotograafi ning muusikuna ansamblitest Suuk, Fix, Justament The post Eritehnikas tööde näitus kultuurikojas appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.

  • Aleksander Krull 100
    by Tiia on 30.08.2022 at 07:26:16

    5.septembril 2022 möödub 100 aastat Aleksander Krulli sünnist. Võru on andnud Eestile hulga erakordseid inimesi ja nende hulka kuulub ka Aleksander Krull. Tema hauamärgil Võru kalmistul on kirjas: Vabariigi teeneline kultuuritegelane, 1965 Võru linna aukodanik Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler, 1999 Võrumaa Muuseumi rajaja, esimese muuseumi jaoks projekteeritud hoone ehitaja vabariigis Kreutzwaldi majamuuseumi memoriaalse ansambli The post Aleksander Krull 100 appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.

Kreutzwaldi muusuem

  • Kreutzwaldi mälestuspäev
    by toimetaja on 29.11.2022 at 10:42:03

      Kreutzwaldi muuseumis toimub 14. jõulukuu päeval algusega kell 14 järjekordne Kreutzwaldi mälestuspäev. Antakse kätte Kreutzwaldi mälestusmedalid ja stipendium. Avatakse Ago Ruusi koostatud näitus „Doktor Kreutzwaldi visiitportreed. Päevapildistusi Kreutzwaldist ja tema ajast“. Tutvustatakse Võru Instituudi toimetisi „Tänapäevavaateid Kreutzwaldile. Täämbädse ao Kreutzwaldi-kaemiisi“. Kõik huvilised on oodatud! Mälestuspääväl tutvustadas Võru Instituudi toimõndusi nr. 37 „Tänapäevavaateid Kreutzwaldile“. „Täämbätse The post Kreutzwaldi mälestuspäev appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.

  • Võro keele nätäl Kreutzwaldi muusõumin
    by toimetaja on 27.10.2022 at 10:22:09

    17. võro keele nädälil kõnõldas muusõumin latsilõ Kreutzwaldi juttõ ja andas täüskasunuilõ välläpanõkidõ kotsilõ teedüst võro keelen. Muinasjututunni omma 9.–11. märdikuu pääväl kell 10 ja 11 ja muusõumiga tetäs tutvas alostusõga kell 16. Võimalus om osta muusõumist üten Papa Kreutzwaldi Õueteatri plaat ja kullõlda koton viil viit Kreutzwaldi juttu. Kreutzwaldi juttõ plaadi päält saa kullõlda: The post Võro keele nätäl Kreutzwaldi muusõumin appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.

  • Vaheaeg Kreutzwaldi juures
    by toimetaja on 28.09.2022 at 08:43:31

    Koolivaheajal, 26.–28. oktoobril kella 11–14, on lapsed oodatud Kreutzwaldi muuseumi taimetrüki töötubadesse, kus saab riidest kotile sügislehtedega mustreid trükkida, ja tasuta muinasjututundi. Koolivaheajal 26.–28. oktoobrini on lapsed oodatud Kreutzwaldi muuseumi. Kella 11–14 toimub taimetrüki töötuba, kus trükime sügislehtedega mustreid riidest kotile, mida saab kasutada näiteks sussikotina. Osalustasu 5 eurot. Kell 12 algavad tasuta muinasjututunnid: oktoobril The post Vaheaeg Kreutzwaldi juures appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.

  • Näitus “Aleksander Krull 100”
    by toimetaja on 26.09.2022 at 06:40:34

    The post Näitus “Aleksander Krull 100” appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.

  • Õpetajate päev muuseumis
    by toimetaja on 25.09.2022 at 08:51:27

    Õpetajate päeval, 5. oktoobril kella 12–16 pakub muuseum vaadata Kreutzwaldi loominguga seotud filmiprogrammi. Päeva motoks sobib Lauluisa öeldu (1839): „Sest alati valmib viljadeks hea õpetaja külv…“  Kreutzwaldi sõprade ja mõttekaaslaste seas olid ju mitmed toonased Võru õpetajad (J. Caplick, H. Krümmer) ning muuseumil on hea koostöö paljude õpetajatega, kes toovad Lauluisa elu ja loominguga tutvuma The post Õpetajate päev muuseumis appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.

Mõniste Muuseum

Mõniste Talurahvamuuseum Vanim vabaõhumuuseum Eestis

  • Päkapikumaal käib nimekonkurss
    by haldaja on 29.11.2022 at 13:46:03

    Juba 25 aastat on bussid vuranud Mõnistesse, et lapsed saaksid päkapikumaale seiklema minna. Ka sel aastal on muuseumil oma jõuluprogramm (https://monistemuuseum.ee/muuseumitnnid/jouluprogramm/). Jõulukuul soovivad kaks lapsi saatvat päkapikku aga endale pasliku nime leida. Nad ei taha olla ühed paljudest päkapikkudest, vaid päris oma nimega päkapikud. Paku välja, kuidas võiks üht rahulikku ja üht rahmeldavat päkapikku kutsuda! The post Päkapikumaal käib nimekonkurss appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.

  • Pühade-eelne perepäev Mõnistes
    by haldaja on 29.11.2022 at 13:29:26

    Lumi on laotunud üle maa ja nüüd on paras aeg teha üheskoos ettevalmistusi pühadeks. Talvine Mõniste Talurahvamuuseum kutsubki 17. detsembril peresid külla. Tegevused algavad kell 10:00 ja 14:00. Koos käiakse metsas loomi söötmas ja köetakse suitsusauna, meisterdatakse ja süüakse piparkooke. Muu hulgas saab teada, kuidas erinevad Lääne-Eesti jõulud Lõuna-Eesti omadest. Külla tuleb ka Jõuluvana. Selleks, The post Pühade-eelne perepäev Mõnistes appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.

  • Väljapanek „Klaas meie laual“
    by haldaja on 29.11.2022 at 13:17:09

    Mõniste muuseumis on avatud uus klaasnõusid tutvustav väljapanek. Kaupmehe eluruumi vitriinkapis on väljas nii Eesti klaasidisaini klassikuid 20. sajandi teisest poolest kui ka vanemaid esemeid 1900ndate algusest. Sealhulgas näiteks klaasist noa- ja kahvlialused Mõniste mõisast ning Tarbeklaasi kunstniku Eino Mäelti 1985. aastal disainitud tsentrifugaalklaasist kauss „Kaali“. Lisaks silmailule pakub väljapanek nii vanematele kui ka noorematele The post Väljapanek „Klaas meie laual“ appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.

  • Lambapäev
    by haldaja on 08.11.2022 at 09:23:09

    12. novembril kell 11-13 toimub muuseumis LAMBAPÄEV, mis on üks EESTI VILLA NÄDALA üritus https://viljandi.ut.ee/et/sisu/eesti-villa-nadal Tutvustame läbi praktiliste tegevuste villa teekonda lõngani. Kõigepealt saavad osalejad näha ja katsuda lambaid. Räägime, mida lammas sööb, kui vanaks elab ja mida hea villa kasvatamiseks vajab. Proovime kätt lambapügamisel. Seda küll mitte päris lambal, vaid lambanahal. Kraasime, tallame vokki, kerime lõnga ja The post Lambapäev appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.

  • Videoblogija meenutab suve
    by haldaja on 31.10.2022 at 10:05:34

    Videoblogija meenutab suve Mõniste Talurahvamuuseumi kanad on läinud lauta talvepuhkusele ja käes on sügisega seotud muuseumitunnid. Suure suvesooja on videoblogija Rivo Veber Võrumaa Arenduskeskuse tellimisel aga videolõigule salvestanud ja see on nüüd vaatamiseks valmis. VAATA LÄHEMALT   The post Videoblogija meenutab suve appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.

  • Jõuluootus
    by haldaja on 31.10.2022 at 07:49:02

    Mõniste Talurahvamuuseumi Päkapikumaa jõuluprogramm toimub tänavu 5.–22. detsembrini. Sel aastal kutsume teid pererahvale appi jõulueelseid toimetusi tegema. Et saaks rahuliku meelega jõuluootust nautida, tasub oma osavõtusoovist aegsasti teada anda.        Jõuluprogramm algab loomade toitmisega metsas. Seejärel kütame sauna nii, nagu seda vanasti tehti – varem kuivama pandud oksaraagudega. Kui saun on küdema pandud, The post Jõuluootus appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.

  • Mõnistesse võru keelt otsima!
    by haldaja on 31.10.2022 at 07:44:08

    Võru keele nädalal ootab muuseum avastama oma väärtusi võrukeelse otsimis- ja sõnamängu kaudu. Mäng sobib kõigile vanuseastmetele. Kui ilm vähegi lubab, toimub tegevus õues. Sügisvärvid on looduses peaaegu taandunud ja toonidest jäänud valdavaks pruun ja hall. Aga muuseumi territoorium on kaunistatud paljude värviliste sedelitega, millel küsimused võru keele meeldetuletamiseks ja õppimiseks. Võru keele nädala sõnamäng The post Mõnistesse võru keelt otsima! appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.

  • Leeni läks puhkusele
    by haldaja on 29.09.2022 at 09:27:28

    Leeni nukk oli üle poole sajandi rehetoa püsiekspositsioonis kasutuses hällis magava imikuna. 1. augustil 2022 vahetati nukk oma kahjustunud väljanägemise tõttu välja. Aeg ja olud olid teda tugevalt kahjustanud ning toonud talle koguni hüüdnime „Õudne titanukk“.  Nuku tulmelegendi uurides selgus, et see võis kuuluda Mõniste Talurahvamuuseumi esimesele järelvaatajale Helene Hermannile. Peale pikka ja väärikat teenistust The post Leeni läks puhkusele appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.

  • Rehekuul lambast ja leivast
    by haldaja on 29.09.2022 at 08:48:27

    Ongi käes oktoobrikuu ja vaja panna kätte käpikud, pähe müts, kaela sall. Tänapäeval ostame need sageli poest. Aga kust saadi need esemed vanasti, kui villaseid tooteid poodides ei müüdud? Sellele küsimusele saame vastuse Mõniste muuseumis toimuval teemapäeval. Muuseumitunnis „Lambapäev“ saab laps käed külge panna töödes alates lambapügamisest kuni lõngakerimiseni. Programm lõpeb villasest lõngast kootud kudumite The post Rehekuul lambast ja leivast appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.

  • Kolmas Mehkade maapäev
    by haldaja on 29.08.2022 at 13:55:23

    mehkademaapaev_2022_plakat The post Kolmas Mehkade maapäev appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.

Karilatsi Muuseum

    Feed has no items.

Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveebRahvusarhiivi ajaveeb Alates huvitavatest leidudest hoidlasügavustest kuni värskemate digiteenuste tutvustusteni

Eesti Rahva Muuseum

  • Ole valmis!
    by Liis.Lainemae on 06.12.2022 at 12:23:29

    Näitus sellest, kuidas inimesed saavad kriisi korral hakkama. Avatud ERMi filmisaalis (püsinäituse "Kohtumised" keskel) 14.12.2022 kuni 5.03.2023. Sissepääs püsinäituse "Kohtumised" piletiga (7.-/5.-). Keel Eesti keel Külalisnäitused Enable side menu Hide ticket link Map is hidden Käesolev näitus

  • MOI Mõjukad muuseumid
    by Liis.Lainemae on 28.11.2022 at 12:28:54

    MOI mudel Projekt MOI! Mõjukad muuseumid Agnes Aljas   MOI on mõjuhindamise mudel, mis on koostatud muuseumide ühiskondlikku mõju analüüsimiseks. Mudel aitab kriitiliselt vaadelda oma tegevust ja tulemuslikkust, et leida valdkonnad, kus on võimalik ja vaja oma mõju veelgi suurendada. MOI mudel on mõeldud enesehindamise vahendina muuseumisiseseks kasutuseks. Mudel on loodud Loov Euroopa projekti MOI! Museums of impact (MOI! Mõjukad muuseumid) raames, mille partner oli Eesti Rahva Muuseum. Lisaküsimused: ERMi teadussekretär Agnes Aljas, agnes.aljas@erm.ee. Kui kasutate MOI mudelit, siis on meil hea meel saada tagasisidet, kuidas see toimis ja kas teil on parendusettepanekuid. MOI mudeli materjalid allalaetaval kujul   Struktuur ja sisu MOI mudel on loodud kaheksa moodulina, mis sisaldavad 151 väidet, mille üle osalejatel palutakse arutleda. Tugimoodulid: Kuidas me tegutseme – mõjueesmärgid ja strateegiad. Kuidas me töötame – organisatsioonikultuur ja pädevused. Kuidas meie organisatsioon toimib – ressursid ja teenuste arendamine. Kuidas me kasutame ja arendame digiteenuseid ja -protsesse – digitaalne suhtlus. Mõjumoodulid aitavad hinnata muuseumi kõige olulisemate valdkondade mõjukust: Kogukonnad ja ühine pärand. Tähtsad ja usaldusväärsed teadmised. Ühiskondlik tähtsus. Kestlik organisatsioon ja ühiskond. Moodulitest koosnev ülesehitus pakub muuseumidele võimalust kohandada mudelit vastavalt oma vajadustele ja eripärale. Mudelil ei ole üht õiget kasutamisvõimalust, see on mõeldud toetavaks materjaliks oma tegevuse analüüsimisel. Te võite aluseks võtta kõik või ka ainult mõne mooduli, samuti keskenduda teatud hindamis- ja arenguvaldkondadele või valida üksikud teemad, mida vestlustel aluseks võtta.   Kolm võimalust MOI mudeli kasutuseks       Arutelutulemuste kasutamine Hindamisprotsessi arutelud on tööriist, mis aitab kaardistada teemasid, mida on vaja arendada ja toetada. Pärast hindamisprotsessi saate tulemuste põhjal paika panna eesmärgid ja koostada arengukava, mille eesmärgid tuleks sõnastada võimalikult konkreetselt, et nende täitmist saaks jälgida. Arengukava mustand aitab läbi viia konstruktiivseid arutelusid. Hindamisprotsessi läbiviimise juhend MOI mudeli sõnastik Arengukava mustand   Keel Eesti keel Enable side menu Hide ticket link Map is hidden Käesolev näitus

  • Kultuuriasutused ja andmed
    by Liis.Lainemae on 28.11.2022 at 12:24:06

    Projekt „Me-Mind. Museums, Events. Measuring Impact on Local Environment with Data Analytics“ („Muuseumid, sündmused. Andmeanalüütilised lähenemised kohalikule keskkonnale avaldatava mõju mõõtmisele) uuris kuidas aitavad andmed meil mõtestada kultuuri mõjukust? Projekti partneriteks olid muuseumide esindajana Eesti Rahva Muuseum, festivalide näitena Pisa Interneti Festival, mida toetasid Pisa Ülikooli andmeteadlased ja andmete visualiseerijad Domestic Data Streamersist.   Projekti käigus valmisid juhendid kultuuriorganisatsioonidele: Kuidas leida, mõista ja koguda andmeid kultuuriorganisatsioonides; Milliseid andmekogumismeetodeid kultuuriorganisatsioonid saavad kasutada; Kuidas andmeid visualiseerida? Kuidas kasutada andmeid otsustamisprotsessis? Kuidas aitavad andmed mõista kultuuriorganisatsiooni mõjukust?   Juhendid: https://www.memind.eu/results/#management   Keel Eesti keel Enable side menu Show ticket link Map is hidden Käesolev näitus

  • Kultuuriasutused ja andmed
    by Liis.Lainemae on 28.11.2022 at 12:21:55

    Projekt „Me-Mind. Museums, Events. Measuring Impact on Local Environment with Data Analytics“ („Muuseumid, sündmused. Andmeanalüütilised lähenemised kohalikule keskkonnale avaldatava mõju mõõtmisele) uuris kuidas aitavad andmed meil mõtestada kultuuri mõjukust? Projekti partneriteks olid muuseumide esindajana Eesti Rahva Muuseum, festivalide näitena Pisa Interneti Festival, mida toetasid Pisa Ülikooli andmeteadlased ja andmete visualiseerijad Domestic Data Streamersist.   Projekti käigus valmisid juhendid kultuuriorganisatsioonidele: Kuidas leida, mõista ja koguda andmeid kultuuriorganisatsioonides; Milliseid andmekogumismeetodeid kultuuriorganisatsioonid saavad kasutada; Kuidas andmeid visualiseerida? Kuidas kasutada andmeid otsustamisprotsessis? Kuidas aitavad andmed mõista kultuuriorganisatsiooni mõjukust?   Juhendid: https://www.memind.eu/results/#management   Keel Eesti keel Enable side menu Show ticket link Map is hidden Käesolev näitus

  • Juhendid
    by Liis.Lainemae on 28.11.2022 at 12:17:49

    Kultuuri mõju hindamine Küsimus, kuidas hinnata kultuuriinstitutsioonide tegevust, on kultuurivaldkonna diskussioonides esil olnud juba pikemat aega. 1980. aastastel kesksel kohal olnud asutuste majandusliku mõju hindamisele tekkis kriitika 1990. aastatel, mil teaduskirjandus asus rõhutama seda, et kultuuri ei saa taandada vaid finantstabelitele. Sellest olulisemaks on hinnata muuseumide sotsiaalsete rollide täitmise edukust. See vaateviis on omakorda viinud arusaamani, et kultuuri mõjukuse hindamine on keerukas ja kompleksne ning muu hulgas on sellega seotud ajaline mõõde. Kultuuri mõjukus võib olla näiteks esteetiline, vaimne, sümboolne või hariduslik. Kultuuril on otsene mõju paljudele muudele eluvaldkondadele alates keskkonnast ja majandusest kuni vahetu linnaruumi arenguni. Kuigi sellised mõjud on intuitiivselt arusaadavad, jääb küsimus, milliste meetodite abil seda hinnata ja milliseid indikaatoreid seejuures oluliseks pidada. Kuidas näiteks hinnata ühe keskkonnateemalise näituse mõju külastajate keskkonnateadlikkuse kasvule? Kuidas mõjutab üks muuseum või kultuurisündmus kohalikku ja riiklikku arengut ning millise perioodi jooksul avalduvaid mõjusid on otstarbekas kirjeldada või hinnata? Kas muuseumide külastamine, muusika kuulamine, raamatute lugemine või tantsutrennis käimine teeb meid õnnelikumaks? Mõjukuse hindamise küsimustele on vastuseid otsinud kaks Eesti Rahva Muuseumi osalusel toimuvat muuseumide arendusprojekti: „MOI! Museums of Impact“ („Mõjukad muuseumid“), mis aitas luua enesehindamise mudelit kõigile Euroopa muuseumidele. Lisainfo ja juhendmaterjalid: https://www.erm.ee/et/MOI „Me-Mind. Museums, Events. Measuring Impact on Local Environment with Data Analytics“ („Muuseumid, sündmused. Andmeanalüütilised lähenemised kohalikule keskkonnale avaldatava mõju mõõtmisele), mis tegeles andmepõhise kultuuriasutuste ja kultuuriürituste mõjude hindamisega ning töötas koostöös andmeteadlastega välja vahendeid andmepõhiseks planeerimiseks, tegevuste tõhustamiseks, juhtimisotsuste tegemiseks ning kultuuriorganisatsioonide nähtavuse suurendamiseks. Lisainfo ja juhendmaterjalid: https://www.erm.ee/et/me-mind-juhendid    Keel Eesti keel Enable side menu Hide ticket link Map is hidden Käesolev näitus

  • Peeter Mudisti elu ja looming ühel õhtul nii laval kui näitusesaalis
    by Liis.Lainemae on 23.11.2022 at 08:14:16

    Eesti Rahva Muuseumi galeriis on avatud Peeter Mudisti maalide ja skulptuuride näitus “Põlev mees Peeter Mudist”. Vaid 6. detsembril saab osaleda tantsuetendusel ja kuraatorituuril, mis mõlemad on nii kunstnikule kui tema loomingule pühendatud.   Kell 19 tantsivad ERMi Jakob Hurda saali laval Triinu ja Sergei Upkin (Eesti Rahvusballett), et läbi etenduse „Öö on lühike, päev on pikk, pintsel on paras“ tuua vaatajateni kunstniku lugu. Lavastaja-koreograaf on Triinu Upkin, muusikaline kujundus Roy Boswell (kõlab G. Mahleri, J. S. Bachi ja A. Bernsteini muusika) ning valguskunstnik Priidu Adlas. Kuraatorituurid koos Reet Margiga kunstinäitusele „Põlev mees Peeter Mudist“ toimuvad nii kell 18 kui kell 19.30. Vaatajal on võimalik piletit soetades otsustada, kas enne nautida kuraatorituuri ja seejärel tantsuetendust või vastupidi. Piletid on müügil Piletilevis.   Keel Eesti keel 6. detsembril ERMis Kolmapäev, november 23, 2022 - 10:15

  • ERMi teadusseminar 5. detsembril keskendub visuaalantropoloogiale
    by Liis.Lainemae on 22.11.2022 at 08:29:40

    5. detsembril kell 13–16 peab professor Andrew Irving (University of Manchester, Professor of Anthropology) meistriklassi pealkirjaga “Everyday Adventures in the Land of the Living” ja koos Alex Tomkinsiga (University of Manchester, PhD researcher of Visual Anthropology) loengu pealkirjaga “The World is Full of Magic Things. Vision as Fieldwork Method and Documentary Art”. Seminari saab jälgida nii ERMis kohapeal kui üle veebi. Sel korral keskendub ERMi teadusseminar visuaalantropoloogiale ning selle raames võõrustame Manchesteri Ülikooli antropoloogia professorit Andrew Irvingut ja visuaalantropoloogia doktoranti Alex Tomkinsit. Seminari esimeses osas annab prof. Irving oma meistriklassis ülevaate mitmekülgsetest audiovisuaalsetest ja loovuurimuslikest projektidest, mis on Manchesteri ülikooli visuaalantropoloogia osakonnas teostatud. Meistriklassile järgneb Irvingu ja Tomkinsi loeng nende praegusest uurimis- ja loometööst. Teadusseminar kestab kella 16ni ning kõik huvilised on väga oodatud kuulama. Ettekannetele järgneb akadeemiline arutelu.   Sel korral toimub ERMi teadusseminar inglise keeles. Üritus toimub hübriidvormis Jakob Hurda saalis ja veebis. Link veebis osalemiseks: https://bit.ly/3TrFozA   Ürituse info ka inglise keeles: https://www.erm.ee/et/teadusseminar-everyday-adventures-in-the-land-of-the-living ERMi teadusseminaride Facebooki leht: https://www.facebook.com/ermiteadusseminarid   ERMi varasemad teadusseminarid on vaadatavad muuseumi YouTube'i kanalil. Keel Eesti keel * Teisipäev, november 22, 2022 - 10:30

  • Ootame õpetajaid ja muuseumitöötajaid ajarännaku seminarile
    by Liis.Lainemae on 21.11.2022 at 11:35:55

    2023. aastal on üle-eestilise ajarännaku teemaks „Jüriöö 1343“. Üle-eestiline ajarännak toimub aprilli viimastel ja maikuu esimestel päevadel. Reedel, 25. novembril kell 11 toimub Eesti Rahva Muuseumis esimene koolituspäev, mis keskendub ajastu ajaloolisele taustale ning argielule.   Päevakava: 10.30 Registreerumine 11.00 „Jüriöö ülestõusu uurimise hetkeseis". Mihkel Mäesalu (Tartu Ülikool) 12.15 „Pilk 14. sajandi argipäeva: toit ja rõivad, töö ja pidu“. Inna Jürjo (Tallinna Ülikool) 13.00 Arutelu. Esialgsed mõtted stsenaariumi teemal. 13.30- 14.30 Ajarännaku meetodi tutvustus algajale ajarändurile. Pille Rohtla (Audentese erakool, EAÜS)​ Osalustasu: 10 eurot. Tasuda saab nii muuseumi e-poes kui kohapeal. Palume end registreerida infopäevale siin:  https://www.erm.ee/et/content/ajarannak-1343-infopaev  Info: hariduskeskus@erm.ee või tel 7363085 Keel Eesti keel 25. novembril Esmaspäev, november 21, 2022 - 13:30

  • ERMi Heimtali muuseum kutsub sünnipäevale
    by Liis.Lainemae on 21.11.2022 at 09:30:28

    ERMi Heimtali muuseumil täitub 35 tegutsemisaastat ning reede pärastlõunal on kõik oodatud sünnipäevapeole. Plaanis on nii uuenenud kinda-aia avamine, giidiga ekskursioon, mälestuste jagamine, meeleolukad etteasted ja sünnipäevatordi söömine.  Muuseumi asutaja ning tugitala Anu Raud ja Tuuli Tubin McGinley, muuseumi näituste- ja programmijuht kutsuvad külalisi reedel Mulgimaale: „ERMi Heimtali muuseum on jõudnud juba päris väärikasse ikka ning see on hea aeg, et vaadata korraks tagasi sündmusterohkele käidud teele. Jagame vana koolimaja soojuses värvikamaid hetki ning heidame pilgu ka muuseumi praegustesse ja tulevastesse tegevustesse.“   ERMi Heimtali muuseum asub vanas külakoolis, mis valmis 1864. aastal. Samaaegselt toimis kool ka külarahva kooskäimise kohana. 1932. aastal kolis kool Heimtali mõisasse, vana koolimaja kohandati aga eluhooneks. 1980. aastate keskpaigas rajati hoonesse kohalikku elu tutvustav muuseum. 1991. aastal asutas Anu Raud oma isa tallu tekstiiliesemete muuseumitoa. Peagi laienes see vanasse Heimtali külakoolimajja ning liitus sealse muuseumiga. Eesti Rahva Muuseumi 100. juubeli puhul kinkis Anu Raud Heimtali koduloomuuseumi Eesti riigile.   ERMi Heimtali muuseumi sünnipäev reedel, 25. novembril: 15.00 uuenenud kinda-aia avamine 15.15 giidiga ekskursioon püksipaikamise konkursi tööde näitusel “Lipp lipi peal, lapp lapi peal” 15.45 kogunemine muuseumi peamajas, kokkuvõte muuseumi ajaloost ning mälestuste jagamine 16.30-18.00 esineb ansambel Sirgutii ning kohalik tantsurühm Ramsi Roosid. Kingituseks palutakse tuua mõni muuseumiga seotud tore lugu või mälestus või midagi ühisele pidulauale. Kuid võib tulla ka vaid lihtsalt sünnipäevale. Kõik huvilised on oodatud.     Keel Eesti keel 25. novembril Esmaspäev, november 21, 2022 - 11:30

  • Tartu Folk-Off otseülekanne ERMist 19. novembril
    by Liis.Lainemae on 18.11.2022 at 09:48:31

    Tartu Folk-Off on veebisaade, kus erinevate Euroopa riikide folkloorirühmad esitavad üksteisele väljakutseid: ära tuleb õppida teise riigi pärimuslaul ja -tants. Meeleolukas otseülekanne on täis pärimuslikku muusikat, tantsu ja humoorikaid proovilepanekuid. Võitja selgub žürii ja osalejate punktide ning publikuhääletuse tulemusena.   Otsesaade läheb eetrisse 19. novembril kl 18.00. Stuudiopublikut oodatakse teatrisaali  kl 17.30.  Saate korraldus ja teostus: Tartu Folklooriklubi Maatasa ja Eesti Rahva Muuseum  Sündmuse ülekanne Postimees online kanalil. Päisefoto: Tartu Folk-Off Keel Eesti keel * Reede, november 18, 2022 - 11:45 Varia

Tartu Linnaajaloo Muusuemid

  • Kriisiaja nipid: lihtne ja geniaalne keedukast
    by Liisi-Reet Reinet on 22.11.2022 at 11:08:40

    Pea üheksakümmend aastat tagasi rahvuslike suurmeeste sarjas ilmunud raamatus Jüri Vilmsist kirjeldab raamatu autor Andres Pärl, kuidas noor Jüri Vilms valmistub üliõpilaspõlveks kõige „kitsama” elu vastu Tartus aastal 1907. ”Arutatakse reaalselt, kuid täis kindlat optimismi! – linnas on elu kallis. Puud on kallid, toit söögimajades on kallis. Kuidas oleks odavam? Tullakse algupärasele mõttele: tarvis ehitada... The post Kriisiaja nipid: lihtne ja geniaalne keedukast appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.

  • Tartu tänavanimedest
    by Liisi-Reet Reinet on 09.11.2022 at 18:12:27

    Vanimad andmed Tartu tänavanimedest ulatuvad teadaolevalt 16. sajandisse. Aastasadade jooksul on linna nii vähem kui rohkem tähtsamatele tuiksoontele antud nimesid, mis viitavad siis kas kohtadele, kuhu nad suunduvad, erinevatele ametitele, isikutele või siis erinevatele nähtustele. Sageli on moodustunud nendest linna sees paikkondlikult grupeerunud sarjad, mida seovad ühised nimetajad – olgu selleks siis loodus, tehnika, ühiskonna-... The post Tartu tänavanimedest appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.

  • Jõulud muuseumis
    by Liisi-Reet Reinet on 03.11.2022 at 10:09:37

    Tartu linnamuuseum„Kadunud jõulukinkide müsteerium” 8. detsembrist kuni 22. detsembrini pakume eelkooliealistele alates 5. eluaastast ning 1.-5. klassi õpilastele võimalust tähistada jõule Tartu linnamuuseumis ja osaleda jõuluprogrammis „Kadunud jõulukinkide müsteerium”.Kaunis linnamuuseumi palees sattuvad lapsed sajandite taguse Tartu jõulumelusse. Sajandite jooksul on jõuluvana Toomemäelt saaniga alla sõites korduvalt korralikult raputada saanud ja seetõttu hulga üle saani ääre... The post Jõulud muuseumis appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.

  • Tartus kogutakse Ukraina toetuseks kudumeid
    by Liisi-Reet Reinet on 03.11.2022 at 10:05:16

    MTÜ Slava Ukraini ja Eesti Rahvamajade Ühingu eestvedamisel oodatakse kõiki kudujaid valmistama ja annetama ukrainlastele talve eel villaseid sokke, kindaid, salle ja mütse.Need, kes kudumist veel selgeks pole saanud, võivad ukrainlastele saadetava soki- või kindapaari osta ning annetada. Kõigil tartlastel on võimalus anda oma panus! Tartus saab sooje kudumeid tuua kõikidesse linnaraamatukogu ja linnaajaloo muuseumide... The post Tartus kogutakse Ukraina toetuseks kudumeid appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.

  • XIII Laulupeomuuseumi joonistusvõistluse tulemused
    by Liisi-Reet Reinet on 29.09.2022 at 12:38:58

    29. septembril toimus Laulupeomuuseumis üritus sarjast „Raamatukogude aasta“ XIII Laulupeomuuseumi joonistusvõistlus “Elamus raamatust”.Võistlesid lapsed kuueteistkümnest Tartu linna ja Tartumaa koolist, jäädvustades paberile muljeid, mille nad on saanud raamatut lugedes või kuulates.Toredad auhinnad panid välja Laulupeomuuseum, Teater Vanemuine ja Lähte Ühisraamatukogu. Maiustused  firmalt TRIDENS. Töid hindasid: Arhitekt ja kunstnik Martti Ruus ja Lähte Ühisraamatukogu juhataja Heili Tali. Parimad joonistajad: Liisbet Bakhoff  Tartu Reiniku kool ... The post XIII Laulupeomuuseumi joonistusvõistluse tulemused appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.

  • Vastupanuvõitluse päev
    by Liisi-Reet Reinet on 22.09.2022 at 06:23:39

    Tänasel Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril, mälestame ja mõtleme tänutundega nende inimeste peale, kes läbi mitmete Eesti jaoks süngete 20. sajandi kümnendite seisid nii relva, sõna kui teoga Eesti iseseisvuse taastamise eest ja okupatsioonivõimu laiutamise vastu. Traagilisel 1944. a sügisel, mil Saksa okupatsiooniväed olid Hitleri käsul Eestist taandumas ning Nõukogude väed järjekordselt üle Eesti marssimas, nimetas... The post Vastupanuvõitluse päev appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.

  • Otsime ekspositsiooniosakonna juhatajat!
    by Liisi-Reet Reinet on 15.09.2022 at 07:51:40

    Tartu Linnamuuseum pakub töödEKSPOSITSIOONIOSAKONNA JUHATAJALE TARTU LINNAL ON LUGU!Tule ja aita Tartu Linnaajaloo Muuseumidel jutustada Tartu lugu läbi põnevate näituste, väljapanekute, installatsioonide ja haridustegevuse. Tööülesanded ekspositsiooniosakonna (näituse- ja haridustegevus) juhtimine näitustega seotud projektide juhtimine Tartu Linnaajaloo Muuseumide näitusetegevuse koordineerimine  näituste koostamine Kandidaadilt ootame varasemat töökogemust kuraatori ja/või kultuurikorraldajana kõrgharidust humanitaarvaldkonnas väga head inglise keele oskust... The post Otsime ekspositsiooniosakonna juhatajat! appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.

  • Hilda Kamdroni pliiatsijoonistused sõjapurustustest
    by Liisi-Reet Reinet on 12.09.2022 at 09:02:26

    Tartu Linnamuuseumi kunstikogus on hoiul Hilda Kamdroni pliiatsijoonistused. Kunstnikku tuntakse kui väga täpset dokumenteerijat, seetõttu on joonistused sisuka infoga ja reeglina tehtud natuurist. Muuseumi kogudes on 193 joonistust Tartu vaadetest, mille seas on üle 30 sõjapurustuste joonistuse, mille kunstnik on teinud vahetult pärast 1944. aasta pommitamist ja põlengut. Kunstnik oli väga terava sotsiaalse närviga. Õitsev... The post Hilda Kamdroni pliiatsijoonistused sõjapurustustest appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.

  • Liitu Tartu Linnaajaloo Muuseumide perega!
    by Liisi-Reet Reinet on 17.08.2022 at 10:04:25

    19. sajandi linnakodaniku muuseum otsib KURAATORIT(asenduskoht) Kuidas sulle meeldiks töötada ühes Tartu linna vanimatest majadest ning rääkida nii noorematele kui vanematele generatsioonidele Tartu ajaloost?Tule meie muuseumisse kuraatoriks! TÖÖÜLESANDED Näituste koostamine või vahendamine 19. sajandi linnakodaniku muuseumis Töö muuseumi kogudega Giidituuride, haridusprogrammide ning muude sündmuste läbiviimine Muuseumi heakorra eest seismine KANDIDAADILT OOTAME Kõrgharidust humanitaarvaldkonnas Väga head... The post Liitu Tartu Linnaajaloo Muuseumide perega! appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.

  • Näitusetund näitusel “Mina ise ja Kristjan. Helju Sarnet Zaurami autoportreed 1946-1998”.
    by Joonas Õunapuu on 11.08.2022 at 07:06:39

    Kolmapäeval, 17. augustil kell 16.00 toimub 19. sajandi linnakodaniku muuseumis näitusetund, kus Enn Lillemets tutvustab Helju Sarnet Zaurami väikest suvenäitust. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! The post Näitusetund näitusel “Mina ise ja Kristjan. Helju Sarnet Zaurami autoportreed 1946-1998”. appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.

Arheoloogia.ee – Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu

Arheoloogia.ee Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu

  • Uus AVE 2021
    by Mari-Liis Posti on 05.12.2022 at 09:52:14

    Reedel, 2. detsembril toimunud arheoloogiliste välitööde päeval esitleti väljaannet “Archaeological Fieldwork in Estonia / Arheoloogilised välitööd Eestis 2021”, mis on esimene põhjalikum ülevaade eelmise aasta arheoloogiliste uuringute tulemustest. Värsket väljaannet saab hankida Artiklid, sh ka varasemad, suisa 2008. aastast alates, … Jätka lugemist →

  • Muinsuskaitseameti aastaauhindade tänuüritusel pälvis Aive Viljus parima restauraatori tiitli
    by Mari-Liis Posti on 26.11.2022 at 06:54:35

    24.11.2022 toimus Tallinnas Mustpeade majas Muinsuskaitseameti iga-aastane tänuüritus, millel tunnustatakse 2022. aastal valdkonnas silma paistnud mälestisi, tegevusi ja inimesi. Aasta leiu kategoorias võitis kevadel Tallinnas Lootsi tänavalt leitud 14. sajandi laevavrakk, kuid TLÜ arheoloogia teaduskogul on eriti hea meel selle … Jätka lugemist →

  • Lahkus Vilma Trummal
    by Mari-Liis Posti on 18.10.2022 at 19:35:16

    18. oktoobril 2022.a. lahkus kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud ja arheoloog Vilma Trummal. Oma teadustöödes keskendus Trummal peamiselt Tartu arheoloogilisele uurimisele ning ta oli üks Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli taasrajajatest 1992.a. Vilma Trummal pälvis 2018.a. Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Järelehüüe Tartu … Jätka lugemist →

  • Teaduskogu arhiivi fotokogu Fotises
    by Mari-Liis Posti on 17.06.2022 at 04:57:45

    Arheoloogia teaduskogu arhiivi fotokogu klaas- ja filminegatiivid nüüd avalikult kättesaadavad Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames massdigiteeriti Rahvusarhiivi koordineerimisel 24 Eesti mäluasutuse fotopärand. Selles projektis osales ka arheoloogia teaduskogu arhiiv. Kokku digiteeriti 5500 arheoloogiaarhiivi klaas- ja filminegatiivi, mis jäid ajavahemikku 1921-1960. Tegemist on … Jätka lugemist →

  • Pärandihäkaton 2022
    by Mari-Liis Posti on 04.06.2022 at 05:50:21

    17.-18. mail toimus Viljandi pärimusmuusika aidas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia eestvedamisel Eesti esimene pärandihäkaton, milles II koha sai arheoloog Tuuli Kurisoo võistkond, kelle loodud lahenduse kohaselt hakatakse loodetavasti tulevikus pakkuma teenust kultuuripärandi paremaks avastamiseks maastikul: QMa retki.

  • Artikkel eestlaste muistsetest pelgupaikadest
    by Mari-Liis Posti on 26.05.2022 at 09:03:33

    Maalehes ilmus 26.mail 2022 huvitav artikkel eestlaste muistetest pelgupaikadest, soosaartest ning saladeedest, autor teaduskogu numismaatik Mauri Kiudsoo.

  • Salme viikingid
    by Mari-Liis Posti on 21.12.2021 at 21:00:53

    ETV2 kanalil linastus põnev ja palju uut teavet viikingite ajaloo kohta pakkuv dokumentaalsari “Salme viikingid”, kus eksperdina esineb ka arheoloogia teaduskogu numismaatik Mauri Kiudsoo. Salme laevmatuste leiumaterjal konserveeriti teaduskogu laboris ning inim- ja loomaluude määramisega tegelesid, samuti sarjas üles astuvad, … Jätka lugemist →

  • Pühadetervitus
    by Mari-Liis Posti on 20.12.2021 at 21:32:21

    Kauneid pühi arheoloogia teaduskogu poolt! Kaardi autor Jaana Ratas.

  • Muinsuskaitseameti tunnustus Jaana Ratasele
    by Mari-Liis Posti on 16.12.2021 at 13:21:18

    Palju õnne Jaana Ratasele, keda Muinsuskaitseamet tunnustas preemiaga TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias 2021.a. kaitstud magistritöö eest! Töö pealkiri on “Õmbluskunst keskaegsetes linnades Tallinna Jahu tn arheoloogiliste leidude näitel”. Meie teaduskogu jaoks on see oluline, kuna töös käsitletakse Jahu tn leiukollektsioonis sisalduvaid … Jätka lugemist →

  • Koduhobuste päritolust Vikerraadios
    by Mari-Liis Posti on 05.11.2021 at 09:46:27

    Tänapäevaste koduhobuste päritolust ja nende võimalikest Eestisse jõudmise viisidest käisid rääkimas Vikerraadio Labori 31.oktoobri saates meie teaduskogu arheozooloog Lembi Lõugas ja Tartu Ülikooli zooarheoloog Eve Rannamäe. Samal teemal saab lugeada ERR’i Novaatori lehelt.

Muuseumiühing

EMÜ Veebiajakiri Eesti Muuseumiühingu ajakiri Muuseum

  • Muuseumid ja heaolu. Eesmärgi saavutamine kogukonna kaasamise kaudu
    by Ajakiri Muuseum on 04.12.2022 at 18:52:58

    28. septembril õnnestus mul tänu NEMO reisitoetusele osaleda Brescias Itaalias toimunud koolitusel sarjast „Open doors. participatory museums today“ ning tutvuda koolitust korraldava muuseumiga -Fondazione Brescia Musei. Tegelikult koondab see asutuse ühe katuse alla kolme Eesti kontekstis suurt muuseumi. Koolituse kaaskorraldajad on kohalik hariduse ja kultuuripärandiga tegelev riiklik institutsioon ja NEMO. Kaasava muuseumi koolitussarja kureerib professor The post Muuseumid ja heaolu. Eesmärgi saavutamine kogukonna kaasamise kaudu appeared first on EMÜ Veebiajakiri.

  • Tervisemuuseumi õppereis Oxfordi ja Dresdenisse
    by Ajakiri Muuseum on 04.12.2022 at 11:29:09

    2019. aasta sügisel kirjutasime Erasmus+ programmi K1 õpirände projektitaotluse, et külastada kolleege välismaal – vahetada muljeid, kuulata, kuidas neil asjad käivad ning õppida parimatest tavadest. Eelkõige huvitasid meid teiste muuseumide kogukondade kaasamise ja sihtrühmadeni jõudmise programmid, nende ülesehitus, rahastus ja korraldus. On ju ka Eesti Tervisemuuseumi visioon jõuda iga Eesti inimeseni, ent kuna asume Tallinna The post Tervisemuuseumi õppereis Oxfordi ja Dresdenisse appeared first on EMÜ Veebiajakiri.

  • Kestlikuma muuseumitöö poole: miks ja kuidas?
    by Ajakiri Muuseum on 04.12.2022 at 09:23:15

    EMMA-l – Espoo moodsa kunsti muuseumil – on suurimad näituseruumid Soomes ja kokku umbes 70 töötajat. Muuseumis käib umbes 140 000 külastajat aastas. Meie strateegiline eesmärk on luua mõjuvaid kunstielamusi ja jutustada kunsti väest. Soovime ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkida ning pakkuda inimestele mõtteainet ja kogemusi. Et see õnnestuks, peab muuseum muutuma koos maailmaga. EMMA on The post Kestlikuma muuseumitöö poole: miks ja kuidas? appeared first on EMÜ Veebiajakiri.

  • Tutvus Veneetsiaga. Veneetsia Giudecca naistevangla haridusprogramm
    by Ajakiri Muuseum on 02.11.2022 at 16:07:01

    Kokkuvõte Fondazione Musei Civici di Venezia (MUVE) hiigelpärand pakub erakordset õppimisvõimalust, sealhulgas kultuurivahetuse ja kultuurilise kasvamise vormis. MUVE muuseumid pakuvad ka vahetut võimalust õppida itaalia keelt. „Tutvus Veneetsiaga“ on katseline haridusprogramm, millega Veneetsia muuseumiinstitutsioon MUVE tutvustas 2022. aasta märtsis ja aprillis Veneetsia Giudecca naistevangla vangidele Veneetsia linna. Programmis osalesid eri vanuses, eri rahvusest ja eri The post Tutvus Veneetsiaga. Veneetsia Giudecca naistevangla haridusprogramm appeared first on EMÜ Veebiajakiri.

  • Saare KEK – Saaremaa Kena Elu Keskus, boonuseks muuseum
    by Ajakiri Muuseum on 31.10.2022 at 15:55:34

    EKE-KEKi päästetud pärl The post Saare KEK – Saaremaa Kena Elu Keskus, boonuseks muuseum appeared first on EMÜ Veebiajakiri.

  • Kirjandusmuuseumide võim. Eesti Kirjanike Muuseumite Ühing ICOMi konverentsil
    by Ajakiri Muuseum on 19.09.2022 at 10:14:50

    Augustikuu eelviimasel nädalal toimus Prahas 26. ICOMi konverents, mis tänavu keskendus teemale „Muuseumide võim“ („The Power of Museums“). Eesti Kirjanike Muuseumite Ühingul oli suurepärane võimalus käia selle raames ICLCMi (ICOM International Committee for Literary and Composers’ Museums) kohtumisel, mis toimus peagi taasavatavas (oktoober 2022) Tšehhi kirjandusmuuseumis The post Kirjandusmuuseumide võim. Eesti Kirjanike Muuseumite Ühing ICOMi konverentsil appeared first on EMÜ Veebiajakiri.

  • Muuseumikaardist võidavad nii muuseumid kui külastajad
    by Ajakiri Muuseum on 19.09.2022 at 09:31:39

    Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saab juba järgmise aasta kevadel teoks Eesti Muuseumiühingu eestvõttel alustatud muuseumikaardi projekt. Nii on varsti igal huvilisel võimalik osta endale muuseumikaart ehk muuseumide aastapilet, mis annab võimaluse ühe aasta vältel külastada Eesti muuseume piiramatult. The post Muuseumikaardist võidavad nii muuseumid kui külastajad appeared first on EMÜ Veebiajakiri.

  • Rohkem kui lihtsalt sõnad ehk Muuseumiterminoloogiast ja muuseumidefinitsioonist
    by Ajakiri Muuseum on 07.09.2022 at 10:22:59

    Keel on sõnade kasutamise süsteem, et suhelda teiste inimestega. Sõnad on olulised tähenduse kandjad ja suhtluse vältimatu osa. Oskuskeelel, mis on kirjakeele allkeel ning mida kasutatakse erialasuhtluses, on sama funktsioon, kuid teine tase. Terminoloogia ehk oskussõnavara on terminikogum, mida kasutatakse konkreetses valdkonnas (õigus, meditsiin, mesindus, museoloogia jm). Kui mitteprofessionaalidele on oskuskeele valdamine valikuvõimalus, siis spetsialistidele The post Rohkem kui lihtsalt sõnad ehk Muuseumiterminoloogiast ja muuseumidefinitsioonist appeared first on EMÜ Veebiajakiri.

  • Ajakiri Muuseum muutub
    by Ajakiri Muuseum on 01.09.2022 at 06:49:49

    The post Ajakiri Muuseum muutub appeared first on EMÜ Veebiajakiri.

  • Kaasav muuseum Kalamajas
    by Ajakiri Muuseum on 31.08.2022 at 10:16:43

    Kui 2018. aastal alustati Tallinna Linnamuuseumi toonase direktori Triin Siineri eestvõttel Kalamaja muuseumi loomist, kaasati esimesest hetkest endisi ja praegusi Kalamaja elanikke, põhjatallinlasi ja muid huvilisi. Hiliskeskaega ulatuv kirev ajalugu, aktiivne kogukond, muuseumimaja Kalamajas Kotzebue tänaval – need on peamised komponendid, mis julgustasid seiklust nimega „Kogukonnamuuseum“ ette võtma.Kalamaja ja selle elanike kaasamise võtmeks sai julgus The post Kaasav muuseum Kalamajas appeared first on EMÜ Veebiajakiri.

Õhtuleht ajalugu

Ajalugu Õhtuleht: Ajalugu

  • KATSE TAPPA DŽÄSSI: Eesti džässifestivalide traditsiooni lõpetasid võimud 1967. aastal
    by Tiit Lauk (PhD), muusikaajaloolane on 05.12.2022 at 11:44:00

    Eesti esimesest, 1949. aasta džässifestivalist möödunud 73 aasta jooksul on juhtunud mõndagi – muu hulgas seegi, kuidas džäss 1967. aastal piltlikult öeldes juba teist korda keelu alla pandi. Tallinna esimestest festivalidest võtsid eeskuju aga kõigepealt tartlased, siis aga juba Moskva ja Leningrad. Eesti kahest esimesest, 1949. aastal toimunud džässifestivalist oleme juba rääkinud. Edasi võtame vaatluse alla suuremad džässisündmused kuni 1967. aastani.

  • ALLVEEARHEOLOOG IMMI WALLIN: „Olen Juminda miinilahingu laevavrakke uurinud oma kulul ja vabast ajast.“
    by Hanno Ojalo on 03.12.2022 at 11:43:00

    Käesoleval aastal möödus 81 aastat ainsast sõjasündmusest, millega Eesti on end ka rahvusvaheliselt teise maailmasõja ajalukku kirjutanud: 28. augustil 1941 põgenesid aasta varem okupeeritud Tallinnast punavõim ja Punalipuline Balti laevastik. Põgenemisteekonnal Tallinnast Kroonlinna toimus Soome lahel maailma üks ohvriterohkemaid meretragöödiaid, mis sai nimeks Juminda miinilahing. Tuntuimad Eestiga seotud nimed, kes seal elu jätsid, on Johannes Lauristin ja Viktor Kingissepa poeg, verine NKVD-lane Sergei Kingissepp.

  • TEEL SOTSIALISMILEERI: 1. detsembril 1939 loodi Soome demokraatlik vabariik
    by Hanno Ojalo on 02.12.2022 at 17:50:00

    Venemaa lõi Ukrainas 2014. aastal Luhanski ja Donetski „rahvavabariigid“, kuid selleski polnud midagi uut. On ju sarnaseid asju varemgi proovitud – Nõukogude Liit klopsis kohe pärast kallaletungi soomlastele 30. novembril 1939 kokku uue „rahvavalitsuse“ ja kuulutas välja niinimetatud Soome demokraatliku vabariigi. Ei seganud seegi, et nukuvalitsuse liikmed olid Nõukogude Liidu kodanikud.

  • TEGELIK MOWGLI: huntide seas kasvanud poiss sõi toorest liha ega õppinud kogu elu jooksul inimese moodi suhtlema
    by Aare Kartau on 02.12.2022 at 17:19:00

    1867. aasta talveõhtul sattusid India jahimehed ootamatult eriti kummalise leiu otsa. Bulandshahri lähedal džunglis loomi küttinud mehed nägid ühe koopa ees neljakäpukil liikunud olendit, keda nad pidasid esialgu hundiks. Ent lähenedes selgus, et tegemist polnudki loomaga, vaid hoopis väikese poisiga. Jahimehed olid veendunud, et hundid on poisi eest hoolitsenud. Sarnaseid „metsikuid lapsi“ on leitud aga veelgi.

  • Vana mees voodikaaslaste jahil: härra Tuhkru väitel oli tal tuhat armsamat
    by Tõnis Erilaid on 02.12.2022 at 15:50:34

    Reede, 16. novembri varahommik 1990. aastal. Esimene lumi on maas. Päev valgeneb. 73aastane mees joob ühe Pirita maja köögis kohvi. „Kahe suletud ukse taga magas 20aastane ajutine heledapäine elukaaslane,“ meenutab endisest õppejõust pensionär, et just sel hommikul tuli otsus kirjutada raamat, kuidas ja milliste naistega on ta kokku puutunud. „Kirjeldan avameelselt ja siiralt mehe seksuaalelu rohkem kui tuhande noore naispartneriga,“ kinnitab Paul Tuhkru ohtrate nilbete fotodega varustatud raamatus „Elu rõõmud“. „Minu edukamateks seksaastateks olid viiekümnendad ja kuuekümnendad eluaastad.“.

  • NATSID TIIBETIS: sakslased üritasid leida vastuolulise ekspeditsiooni käigus tõendeid müstilisest rassist
    by Aare Kartau on 01.12.2022 at 17:42:00

    Vahetult enne II maailmasõda korraldasid natsid vastuolulise ekspeditsiooni Tiibetisse, kust loodeti leida müstilise aaria rassi algseid esindajaid. Suurt rahvusvahelist tähelepanu äratanud missioon valmistas aga natside juhfiguuridele pettumuse – viis Tiibetisse lähetatud sakslast keskendusid joomisele, loomade ja lindude tapmisele ning kohalike elanike peade mõõtmisele. Nad ei suutnud leida üleloomulikku abivahendit, mis oleks Saksamaad eelolevas sõjas aidanud.

  • Kuramaa hertsogiriiki ihaldanud krahvile andis tehinguks vajaliku summa tema kuulus armuke
    by Tõlkinud Allan Espenberg on 01.12.2022 at 07:17:00

    Kui Saksimaa krahv Moritz võttis vastu otsuse nõutada endale Kuramaa hertsogiriik, andis talle vajaliku rahasumma tolle ajastu kuulsaim Prantsuse näitlejanna Adrienne Lecouvreur.

  • IMELINE LEIDMINE: väikelapsena röövitud naine kohtus enam kui pool sajandit hiljem oma tegeliku perekonnaga
    by Aare Kartau on 30.11.2022 at 17:11:00

    Novembri alguses kogunes Highsmithide perekond Texases asuvasse Fort Worthi, et tähistada üheskoos vanima tütre Melissa hällipäeva. Nagu tavaliselt korraldati koosviibimine sünnipäevalapseta. Nimelt sattus Melissa 51 aastat varem inimröövi ohvriks – ta oli toona vaid aasta ja pea kümne kuu vanune. Ent tänavu osutus tähtpäev perekonna jaoks täiesti erakordseks. Nimelt saabus eakatele vanematele teade, et nende Melissa võib olla viimaks tänu DNA testidele leitud.

  • PUTINI TEISIKUD: Venemaa valitseja kehadublantide olemasolu usuvad nüüd vandenõuteoreetikute kõrval ka tähtsamad ametnikud
    by Aare Kartau on 29.11.2022 at 17:26:00

    Kehadublantide maailm on keeruline ning külvab palju segadust ja kuulujutte. Teisikute näol on tegemist vahendiga, mida kasutavad eelkõige paranoilised diktaatorid oma turvalisuse tagamiseks. Viimasel ajal on olnud palju teooriaid selle kohta, kas kehadublanti kasutab ka Venemaa riigipea Vladimir Putin. Kuigi varem vihjasid sellele eelkõige vandenõuteoreetikud, siis Ukraina invasiooni järel on rääkinud sellest ka kõrgemad riigiametnikud.

  • „LAULMINE LAKKAS JA INIMESED HAKKASID SUREMA.“ Stalin tappis kunstlikult tekitatud näljahädaga miljoneid ukrainlasi
    by Aare Kartau on 27.11.2022 at 14:49:00

    Mitmetes Ukraina kriisikolletes valitseb sõja tõttu humanitaarkriis. Puudus on ravimitest, toidust ja isegi joogiveest. Keeruline olukord on paljudele taas meelde tuletanud riigi ajaloo kõige kohutavama sündmuse – aastatel 1932–1933 toimunud holodomori ehk kunstlikult tekitatud näljahäda, mille organiseeris Jossif Stalin.

ERR Ajalugu

  • Doktoritöö: Eesti keskaegne linnalaps sõi nagu väike täiskasvanu
    on 05.12.2022

    Eesti laste eluolu ning ühiskondlikku rolli kesk- ja uusajal on seni uuritud vähe. Nüüd osutab Tartu Ülikooli doktoritöö Tartu linnast leitud materjali põhjal, et last peeti ilmselt igas mõttes inimeseks juba päris vastsündinuna. Alates kolmandast eluaastast sõid lapsed sarnast toitu nagu täiskasvanud ehk neid võidi sealt peale seoses perekondlike töökohustustega näha kõrgemas staatuses.

  • Luuanalüüs võib nihutada koera kodustamise varasemaks
    on 30.11.2022

    Kuigi üksmeelt koera kodustamisaja kohta pole, osutab Baskimaa Ülikooli teadlaste uus töö, et see võis juhtuda arvatust varem. Enam kui 17 000 aasta vanune leid osutus selgelt kodustatud koera luuks.

  • Tartu Ülikooli teadlane uurib miljonigrandi toel immuunsüsteemi kujunemist
    on 25.11.2022

    Tartu Ülikooli iidsete biomolekulide kaasprofessor Christiana Lyn Scheib töötab välja uuenduslikku metoodikat, et leida vastused seni lahendamata küsimustele inimese immuunsüsteemi kujunemise kohta. Euroopa Teadusnõukogu (ERC) toetab tema uurimistööd ligi 1,5 miljoni euro suuruse alustava teadlase grandiga.

  • Kingitud ämblikahvist jäi maiade julgeoleku kindlustamiseks väheks
    on 24.11.2022

    Mehhikos asuvast muistse Teotihuacani linnast tuli välja ämblikahvi luustik. See viitab arheoloogide sõnul linna diplomaatilistele suhetele toonaste maiade linnriikidega. Samas nähtub arheoloogilistest leidudest, et diplomaatilised suhted päädisid lõpuks Teotihuacani sissetungiga maiade võimukeskustesse.

  • Inimesed küpsetasid toitu juba 780 000 aastat tagasi
    on 21.11.2022

    Toidu küpsetamine on üks neid tegevusi, mis eristab inimest muudest loomadest. Sest tõesti, rebane küpsetab sitikat ainult muinasjutus, ja ka siis läheb see tal kõrbema.

  • Poolamäe tenniseväljakute juures võib olla kiviaegne asulakoht
    on 16.11.2022

    Tallinna esiajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Täit pilti meil siin toimetanud rahvast veel pole, aga tihe ehitustöö ja sellega seotud päästekaevamised toovad lagedale üha uusi infokilde.

  • Joonkeraamikud olid Euroopa esimesed piimajoojad
    on 23.10.2022

    Piima on Euroopas joodud juba vähemalt umbes seitse ja pool tuhat aastat.

  • Must surm mõjutab kaude ka tänapäeva inimeste tervist
    on 21.10.2022

    Rahvusvaheline töörühm analüüsis keskaegsete katkuohvrite ja katkust pääsenud inimeste pärilikkusainet. Ilmnes, et Euroopat 14. sajandil räsinud must surm mõjutab inimkonna tervist tänase päevani.

  • Arheoloog: Salme laevade uurijad niipea rahu ei saa
    on 29.09.2022

    Viisime iidsete Salme laevmatuste avastamise juures olnud arheoloog Jüri Peetsi mere randa Salme seikluse ja selle tähenduse üle arutlema: "Ma ei oska öelda, kas viikingite buum on saanud Salmest hoogu, aga teema püsib väga tulisena üleval."

  • Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud
    on 24.09.2022

    Loomapidamise mõttes on Eesti ajalooliselt olnud ääreala, millega soojas kliimas kodustatud loomad esimesel katsel ei kohanenudki. Jaht ja lemmikloomapidamine jäid aga pikaks ajaks ühiskonna kõrgkihi pärusmaaks. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Eve Rannamäe heidab nüüd koos Novaatoriga pilgu Eesti elanike suhtele loomadega läbi aastasadade.