Ajalugu

Näitus tutvustab eripalgelisi ja silmapaistvaid käsitöömeistreid, kes on õppinud TÜ Viljandi kultuuriakadeemias, kelle looming lähtub kultuuripärandist ning keda on tunnustatud Anu Raua stipendiumiga. Stipendiumi antakse välja 2014. aastast ning see on mõeldud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia ja kultuuripärandi loovrakenduste õppekavade (rahvuslik tekstiil, rahvuslik ehitus, rahvuslik metallitöö, ringtehnoloogia) üliõpilastele, kes on silma paistnud ainelise kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega. 2023. aastal anti Anu Raua stipendiumit välja kümnendat korda ja siiani on selle saanud 16 inimest. Stipendiaadid 2023 Jaana Reissaar, kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava Meelika Hainsoo, pärandtehnoloogia õppekava metallitöö eriala 2022 Koidu Ahk, kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava Kristi Everst, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala 2021 Kadi Vingisaar, kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava 2020 Jaanus Vaabla, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku metallitöö eriala 2019 Maarja Palu, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku metallitöö eriala Liis Luhamaa, pärandtehnoloogia magistrikava 2018 Marko Aatonen, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku ehituse eriala Kätli Saarkoppel-Kruuser, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala 2017 Kati Kuusemets, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala Mareli Rannap, pärandtehnoloogia magistrikava 2016 Malvo Tominga, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku ehituse eriala Marit Külv, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala 2015 Indrek Ikkonen, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku metallitöö eriala 2014 Anu Laiapea (Arm), pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku ehituse eriala Näitusega viidatakse ühtlasi sellele, et pärandtehnoloogia osakonna esimene õppekava „Talukujundus ja rahvuslik käsitöö" loodi 30 aastat tagasi, 1994. aastal, üheks eestvedajaks tekstiilikunstnik Anu Raud. Kutsume inimesi mõtestama rahvakunsti kui elavat, arenevat ja ühiskonna muutustega kohanevat kultuurinähtust ning väärtustama käsitöömeistreid, kes kultuuripärandit ja vanu tehnilisi võtteid ning oskusi oluliseks peavad ja neid tutvustavad-õpetavad. Näituse kujundaja Kaari Metslang Näituse graafiline kujundaja Katri Smitt Kuraator ja produtsent Tuuli Tubin McGinley Toimetaja Karin Kastehein ERMi meeskond: Artur Kasepuu, Merle Puusepp, Aivi Jürgenson, Taavi Toom Näitust toetas Eesti Kultuurkapital Täname TÜ Viljandi kultuuriakadeemiat, Lembe Lahtmaad, Ave Matsinit Keel Eesti keel Anu Raua stipendiumi laureaatide tööde näitus ERMi Heimtali muuseumi rahvamajas 4. maist 14. septembrini 2024 Heimtali Muuseum Disable side menu Hide ticket link Map is hidden Käesolev näitus

Poola illustraator ja kunstnik Joanna Concejo on üks tunnustatuimaid ja hinnatumaid illustraatoreid tänapäeva maailmas. Ta on tuntud oma isikupärase käekirja poolest, on oma loomingus detailirikas ja täpne. ERMis näitus tuleb aga lausa interaktiivne.  Joanna Concejo on poola juurtega illustraator ja kunstnik, kes lõpetas 1988. aastal Poznańi Kaunite Kunstide Akadeemia. 1990ndatel kolis ta Prantsusmaale, kus ta elab ja töötab tänaseni. Lisaks illustraatoritööl tegeleb ta ka skulptuuri ja keraamikaga.  Concejo on illustreerinud üle 20 raamatu, mille eest ta on pälvinud mitmeid auhindu. Tema illustratsioonid on tuutavad üle maailma – olnud näitustel nii Portugalis, Itaalias, Poolas, Taiwanis, Lõuna-Koreas, Prantsusmaal kui mujal. Näituse avamise päeval viib kunstnik läbi ka illustratsioonide meistriklassi. Lisainfo ja registreerimine. Keel Eesti keel Näitus on avatud 17. maist 17. juunini 2024 Saabuvad näitused Disable side menu Hide ticket link Map is hidden Käesolev näitus

Küünlaid tegivad ikka oma pere inimesed, vanad eided-taadid. Ei peremehel ega sulasel olnud aega niisuguste asjadega mängima hakata, sulane oleks lambarasva ära söönud ja küünlaid poleks siis saanudki. (ERM KV 232 Kadrina, 1969​) Tule kasutuselevõtt ligi miljon aastat tagasi on inimkonna ajaloo üks tähtsamaid verstaposte. Lisaks soojusele ja töödeldud toidule saadi enda käsutusse ka valgus. See on eriti oluline põhjapoolsetel laiuskraadidel, kus talveajal jätkub päikesevalgust vaid nappideks tundideks. Pikki sajandeid oli ainukeseks valgusallikaks koldetuli või põlev puulaast – peerg. Kuigi küünlaid osati valmistada juba 5000 aastat tagasi, võisid Eestis 18. sajandi lõpus vaid üksikud jõukamad talupojad läita pidupäevadel küünla, vaesemad toimetasid peeruvalgel veel 20. sajandi algusaastailgi. Viimase 150 aasta jooksul on valgusallikate areng olnud tormiline, suuremad arenguhüpped kajastuvad ka ERMi valgustitekogus. ERMi kogus on ligi 2000 valgustusega seotud eset, neist kõige arvukamalt küünlajalgu – ligi 800. Õli- ja gaasilampe on umbes 400, küünlalühtreid üle 200, pilakuid 160. Enamik esemeid iseloomustavaid tekste on valitud Eesti Rahva Muuseumi etnograafilisest arhiivist (ERM EA) ja korrespondentide vastuste arhiivist (ERM KV). Väljapaneku kuraator on ERMi koguhoidja Ülle Jäe, kujunduse tegi loovdisainer Emma Eensalu. Väikesi tattnina lampisi oli juba varemalt, aga mäletan veel hästi 1894. aastal, jõuluõhtul, siis pandi meil suur, valge klaasiga laelamp põlema, oi, küll oli ilus. See ilus lamp vist toodi kusagilt poest. Peale selle ei tarvitatud teisi lampisi enam. (ERM KV 109 Reigi, 1961) MEEDIAKAJASTUSED: 17. aprill, Virumaa Teataja: "ERM seab valgusvihku valgustid" 15. aprill, Delta: Ülle Jäe: "Küünal polnud kunagi number üks, küünlaid kasutati pühade ajal." 13. aprill, Tartu Postimees: "ERM avab 115. sünnipäeval valgustite näituse" 12. aprill, Tervisioon: "Terevisioon: Valgustid läbi ajaloo" Keel Eesti keel Väljapanek jääb püsinäituse "Kohtumised" avatud hoidlas avatuks 2026. aasta augustini Avatud hoidla Disable side menu Hide ticket link Map is hidden Käesolev näitusEnglish

Eesti Rahva Muuseum korraldab 2024. aastal eesti keele praktikat 400 inimesele Eesti kultuuriruumi tutvustamise kaudu.  Tartu grupi kursuse kava (gruppi mahub 16-50 inimest): Liitu grupiga. 27. aprill kl 13-18, „Eesti keel on huvitav“. Õppekäik ERM-i püsinäituse „Kohtumised“ keelekatla saali. Õppepäeval vaadatakse ühiselt ERM-is toimunud ümarlaua „Võime rääkida: kas keel muudab meelt?“ salvestust, järgneb tagasiside, arutelu ja rühmatöö „Minu ümarlaud“. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: Eesti Rahva Muuseum (ERM), Muuseumi tee 2, Tartu 30. aprill kl 15-20, „Riik ja rahvas, kultuuriloolised teetähised“. Õppekäik püsinäituse „Kohtumised“ saalidesse: „Tulekud ja minekud“ ja „Paralleelilmad“. Õppepäev arutletakse, kuidas rääkida keerulistest aegadest. Vaatame filmi „Seltsimees laps“ ja teeme rühmatööd digitaalse haridusplatvormi „Ajalugu ekraanil“ abil. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu 4. mai kl 13-18, „Kes või mis on eestlane? Riik ja rahvas“. Õppekäik soome-ugri püsinäitusel „Uurali kaja“. Õppepäeval käsitletakse riigi ja rahva ning kultuurilooliste teetähiste teemasid. Räägime eri kultuuride omavahelistest seostest ja mõjudest laiemalt ning Eesti kultuurimälu kujunemisest ja mälutraumadest. Lisaks toimub ajurünnak järgmise ümarlaua „Võime rääkida“ teema leidmiseks, luuakse teemaportfell. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu 7. mai kl 15-20. Õppekäik Raadil: „Mõisast sõjalennuväljani. Ajastu kihid“. Õppepäev teemal: „Kuidas koguda ja jäädvustada esivanemate lugusid. Julgus rääkida“. Ümarlaua läbimängimine grupi poolt valitud teemal. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu. 22. juuni kl 15-18. Kell 15.00-15.30 saabumiskohv, 15.30 kogunemine ERM-i Hurda saalis, juhised ümarlauaks. 16.00-18.00 Tartu ja Pärnu kursuslaste ühine õppekäik, osalemine ümarlaua „Võime rääkida“ lindistusel ERM-is. Samal päeval kell 11.00-15.00 vajadusel täiendav õppepäev ja/või õppekäik neile, kellel on üks koolituspäev vahele jäänud. Õppepäeval vaatame filmi „Olemise ilu“, millele järgneb arutelu. Õppekäik püsinäitusel „Kohtumised“: „Inimene ja looduskeskkond“. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu Pärnu grupi kursuse kava (gruppi mahub 16-50 inimest): Liitu grupiga. 10. mai kl 11-16. Õppepäeval Pärnu Muuseumis vaadatakse ühiselt ERM-is toimunud ümarlaua „Võime rääkida: Kas keel muudab meelt?“ salvestust, järgneb tagasiside, arutelu, rühmatöö „Minu ümarlaud“. Giidituur Pärnu muuseumi Punasesse torni.  Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: Pärnu Muuseum, Aida 31 ja muuseumi Punane torn, Hommiku 11. 11. mai, kl 11-16. Õppepäeval Pärnu Muuseumis arutletakse, kuidas rääkida keerulistest aegadest? Vaatame filmi „Seltsimees laps“ ja teeme rühmatööd digitaalse haridusplatvormi „Ajalugu ekraanil“ abil. Õppekäik, giidituur Pärnu Muuseumi püsinäitusele „11 000 aastat ajalugu“. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: Pärnu Muuseum, Aida 31. 12. mai kl 12-15.45. Õppepäeval Koidula Muuseumis käsitletakse ärkamisaja temaatikat, järgnevad kohvipaus ja tegevused välialal. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi. Toimumise koht: Koidula muuseum, Jannseni 37, Pärnu. 25. mai, kell 8.30. Õppepäev ja õppekäik Tartusse: „Eesti keel on huvitav. Kes või mis on eestlane? Riik ja rahvas“. Kultuurilooline giidiekskursioon bussis Pärnu-Tartu (õppekäik), buss stardib Pärnu Muuseumi eest, Aida 3.  Õppepäev ERMi püsinäitusel „Kohtumised“ ja soome-ugri püsinäitusel „Uurali kaja“. Õppepäeval käsitletakse riigi ja rahva ning kultuurilooliste teetähiste teemasid. Räägime eri kultuuride omavahelistest seostest ja mõjudest laiemalt ning Eesti kultuurimälu kujunemisest ja mälutraumadest. Lisaks toimub ajurünnak järgmise ümarlaua „Võime rääkida“ teema leidmiseks, luuakse teemaportfell. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisaks kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu 22. juuni Pärnu grupp saabub Tartusse kl 11, tervituskohv kl 11.00-11.30. Vaba aeg 11.30-15.00, soovijatel võimalus tasuta tutvuda kõigi ERM-i ekspositsioonidega. 15.00-15.30 Tartu ja Pärnu gruppide kohvipaus. 15.30-kogunemine ERM-i Hurda saalis, juhised ümarlauaks. 16.00-18.00 Tartu ja Pärnu kursuslaste ühine õppekäik: Osalemine ümarlaua „Võime rääkida“ lindistusel ERM-is. Samal päeval kell 11.00-15.00 vajadusel täiendav õppepäev ja/või õppekäik neile, kellel on üks koolituspäev vahele jäänud. Õppepäeval vaatame filmi „Olemise ilu“, millele järgneb arutelu. Õppekäik püsinäitusel „Kohtumised“: „Inimene ja looduskeskkond“. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu. Registreerimine: www.integratsioon.ee Projekt (viitenumber 275495) saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.4 „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“ raames. Keel Eesti keel Tartu grupp alustab 27. aprillil, Pärnu grupp 10. mail Esmaspäev, aprill 15, 2024 - 13:30 Kairi Ustav

Kõigil, kes on kas või kordki elus soovinud näitust teha, tasub oma idee nüüd kirja panna ja ERMile saata. Seekordne konkurss võtab fookusesse raamatu ja lugemisega seonduva. Eesti Rahva Muuseumi osalussaal on mõeldud näitusteks, mille loovad inimesed, kes tavaliselt näituste kureerimisega või muuseumitööga ei tegele. Küll aga on paljudel meist mõni hea idee, millest ka teisi kõnetav näitus teha. Nüüd on võimalus see idee teostada. Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest ja ERMis avatakse suur eesti raamatu aastat tähistav näitus. Näitus käsitleb trükiseid ja lugemist ning lugejaid kõige laiemas tähenduses. Ootame konkursilt „Oma näitus 2025“ ideid, mis annavad suurnäitusele põneva täiendava vaatenurga. 2. mail avatakse osalussaalis eelmise aasta konkursi võidunäitus „Kummalised kohtumised“. Näitus keskendub öistele kohtumistele linnas elavate loomadega. Lugude, helisalvestiste, foto- ja videojäädvustuste kaudu joonistub välja, kuidas me neid kohtumisi kogeme, mäletame ja tõlgendame. „Filmisin kaks aastat tagasi kevadel linnaloomi ja et see teema oli tookord alles plaanimisjärgus näitusel „Kellele kuulub öö?“ käsitlemata, siis julgustati mind oma ideed esitama,“ meenutab näituse „Kummalised kohtumised“ kuraator Hildegard Reimann ja jätkab: „Osalussaali konkurss tundus olevat hea turvaline platvorm, kus astuda esimesed sammud näituse tegemise maailmas.“ Näitusekavandi saab esitada ERMi kodulehel, saata e-postile osale@erm.ee või postiga aadressile Eesti Rahva Muuseum, Muuseumi tee 2, 60532 Tartu. Ideede esitamise tähtaeg on 31. august 2024. Konkursile esitatud ideede seast valitakse võidutööd sügisel avalikul hääletusel. Konkursi võitja avab oma näituse ERMis 2025. aastal, ERMi meeskond tuleb appi ideed teostama ja kaetakse ka näitusega seotud otsesed kulud kuni 6000 euro ulatuses. Keel Eesti keel Konkurss „Oma näitus“ ootab põnevaid ideid, millest võiks saada ERMi osalussaali järgmine näitus. Neljapäev, aprill 18, 2024 - 13:15

Eesti Rahva Muuseumi sünnipäevale järgnenud päeval, 15. aprillil anti välja neli olulist auhinda. Oskar Kallase stipendiumi pälvis Heiki Pärdi, Ferdinand Linnuse stipendiumi ehk ERMi kolleegipreemia Taavi Toom, aasta vabatahtliku tunnustusega pärjati Kalle Nurm. Lisaks valisid muuseumi giidid endi hulgast 2023. aasta giidipreemia vääriliseks Epp Tohvri. Tuhande euro suuruse Oskar Kallase stipendiumiga premeeriti väsimatut rahvapärase arhitektuuri ja traditsioonilise elulaadi uurijat ja populariseerijat Heiki Pärdit.  Oma karjääri jooksul on ta töötanud Eesti Rahva Muuseumis teaduri, osakonnajuhataja ja teadusdirektorina, olnud Tartu Kunstimuuseumi direktor ning Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor. Praegu on Pärdi ametis Eesti Vabaõhumuuseumis vanemteadurina. Selle kõrval on ta jaganud oma teadmisi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ehituse eriala üliõpilastele alates eriala loomisest 2005. aastal. Ferdinand Linnuse stipendiumi annab muuseum välja ERMi töötajale silmapaistvate tööalaste saavutuste eest eelmisel kalendriaastal. Stipendiumi saaja selgitatakse välja sisehääletusel. 2024. aastal valisid ermikad parimaks kolleegiks tehnikajuhi Taavi Toomi. Tema iseloomustamiseks kasutati enim sõnu „professionaalne“, „heatujuline“ ja „vastutulelik“. Veel toodi välja, et ta leiab alati lahenduse ka kõige ootamatule soovile või olukorrale. Taavi kõrval jõudsid finaali hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer ning müügi- ja teenuste juht Liina Kuzemtšenko. Sel aastal andis ERM välja ka aasta vabatahtliku tiitli. Kes täna ja lähinädalatel ERMi tuleb, saab imetleda lilleilu, millele pandi algus eelmisel sügisel, kui istutati 12 000 nartsissisibulat. Sibulate annetamise eest tänati nartsissikasvatajat Kalle Nurme aasta vabatahtliku tunnustusega. Aasta giidi Epp Tohvrit kirjeldavad kolleegid kui väga meeldiva, abivalmis, täpse ja korrektse inimesena, kes leiab ühise keele nii laste kui noortega. Tohvri viib muuseumis läbi eesti-, saksa- ja venekeelseid tuure ja on kolleegiga kahasse töötanud välja eesti muusika ajalooga seotud haridusprogramme. Keel Eesti keel * Teisipäev, aprill 16, 2024 - 13:00 Berta Jänes

Registreerumine on lõppenud! Laagrikohad on täitunud. Ootame koolilapsi 23. ja 24. aprillil kevadlaagrisse „Öösürr“! Miks küll on meie laagril sel korral niivõrd kummaline nimi? Sest selles laagris saab minna keset päist päeva pimedasse öösse, olla sürrealistlik kunstnik, uurida lambivalgust ning viia läbi üks kevadine linnuvaatlus. Olgu siiski hoiatatud, et öösorri me selles laagris ei kohta! Laagri esimesel päeval külastame näitusi „Kellele kuulub öö?“ ning "Pirrust prožektorini“, mängime, külvame ja meisterdame. Teisel päeval kehastume kunstnikeks ning teeme ühise kunstiteose. Muuseumi välialal teeme läbi orienteerumismängu ning laagri lõpetuseks küpsetame kooki. Kuna väljas on juba mõnusad kevadilmad, siis oleme mõlemal päeval õues. Selga sobivad riided! Laagriinfo Toimumisaeg: 23.-24. aprill kell 10–15. Toimumiskoht: Eesti Rahva Muuseum (Muuseumi tee 2, Tartu). Kogunemine A-sissepääsu infoleti juures. Sihtrühm: 8–11-aastased lapsed. Laagritasu: 40 eurot/osaleja. Hind sisaldab laagri tegevusi ja materjalitasu ning sooja lõunat koos magustoiduga muuseumi restoranis Pööripäev. Registreerimine: Osalemiseks palume kindlasti laps kõigepealt registreerida ning seejärel tasuda laagri osalustasu ERMi e-poes. Palun pane tähele! Kohtade arv on piiratud, laagrisse mahub 20 last. Registreerimisvorm ei võta vastu uusi vastuseid, kui kohad on täitunud.  Koha laagris tagab laagritasu õigeaegne maksmine, s.o hiljemalt 19. aprilliks. Kohast loobumisest palume teatada vähemalt viis päeva enne laagri toimumist, s.o 19. aprilliks. Sel juhul saame tagastada ka osalustasu. Muuseumil on õigus teha programmis muudatusi. Lisainfo: hariduskeskus@erm.ee Keel Eesti keel Registreerimine 19. aprillini Esmaspäev, aprill 15, 2024 - 17:15 Maria Kilk

Eesti Rahva Muuseum tähistas 14. aprillil oma 115. sünnipäeva rikkaliku eriprogrammiga. Traditsiooniliselt avati sel päeval ka uus näitus, milleks seekord on põnev valgustite väljapanek „Pirrust prožektorini. Valgusteid ERMi kogudest“. Näitus tutvustab valgusteid, mis on olnud osa Eesti kultuuripärandist erinevatel aegadel, aga eriti nende viimase 150 aasta tormilist arengut. Külastajad saavad näha mitmekesist valikut tavapärasematest, haruldasematest ja huvitavamatest valgusallikatest alates traditsioonilistest lambikujudest keerukate prožektoriteni. ERMi kogus on ligi 2000 valgustusega seotud eset, neist kõige arvukamalt küünlajalgu – ligi 800, õli- ja gaasilampe on kokku umbes 400, küünlalühtreid üle 200 ja pilakuid 160, näituselt leiab aga ka pirru ja prožektori. Väljapanek on avatud püsinäituse „Kohtumised“ avatud hoidlas ja selle on kureerinud ERMi koguhoidja Ülle Jäe. Foto: Vaade valgustite näituselt. Berta Jänes  Lisainfo: Aivi Jürgenson kommunikatsiooni- ja turundusjuht Eesti Rahva Muuseum aivi.jurgenson@erm.ee 5866 7773   Keel Eesti keel Väljapaneku leiab püsinäituse "Kohtumised" avatud hoidlast Esmaspäev, aprill 15, 2024 - 11:30 Vaade valgustite näitusele Berta Jänes

ERMi sünnipäeval on majja oodatud nii väiksed kui suured, näitusehuvilised ja muidu uudistajad. Avame uksed tavapäraselt kell 10. Tule veeda ERMis kiirustamata kogu pühapäev. Püsinäituste "Kohtumised" ja "Uurali kaja" kõrval on avatud uus põnev näitus „Kellele kuulub öö?“. Ajutiste näituste saali on end sisse seadnud verivärske kunstinäitus "Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood...". A-fuajees on kõigile tasuta imetlemiseks Armeenia kunstniku Vahan Shahbazyani värviküllaste maalide näitus. Traditsiooniliselt avame ERMi sünnipäeval ka uue näituse, seekord on selleks väljapanek ERMi kogudesse kuuluvatest valgustitest "Pirrust prožektorini", mille leiab püsinäituse "Kohtumised" avatud hoidlast.  Päevakava: Kell 11.00 ERMi direktori Kertu Saksa eksklusiivne majatuur “Ühest uksest sisse, teisest välja" (registreerumisega, kokku mahub tuurile 30 inimest). Sisene peauksest ja vaata, kuhu tuuriga välja jõuad! Kell 11.00-12.00 külvame maja ümber rukkililli, et suvel õiteilu nautida. Seemnetega tuleb appi Click & Grow. Kell 12.00-13.30 sillal-alal ERM tantsib. Tantsusamme näitavad rahvatantsuselts Torbikud, juhendajad Trine Lepp ja Kati Grauberg-Longhurst, ja EMÜ Rahvatantsuansambel Tarbatu - juhendajad Kristel Maruste, Anna-Liisa Kirsch, Kristel Schreiner, Maarja Pärn ja Teet Kannike. Üllatusrühmana lööb kaasa ERMi sünnipäevaks kokku kutsutud rahvatantsuansambel „ERMi kebjakad“, kes saab oma esimesed tantsuristsed just nüüd. Ära unusta ka ise tantsususse kaasa võtta! Kell 12.00-15 perepäev. Otsime püsinäitusel "Kohtumised" õnnetoova kaheksakanna märke. Püsinäituse tegelusaalis teeme üheskoos õnnitluskaarte ja meisterdame paberist lambikesi. Töötuppa ootame 5-11-aastaseid lapsi ja nende vanemaid, töötoaga saab liituda jooksvalt. Kell 13.30 valgustite väljapaneku "Pirrust prožektorini. Valgusteid ERMi kogudest" avamine püsinäituse "Kohtumised" avatud hoidlas. Väljapanekut tutvustab koguhoidja Ülle Jäe. Kell 20.00 öölaulude kontsert "Kellele kuulub öö?". Öise meeleolu loovad  Piret Krumm, Liisi Koikson, Stig Rästa, Vaiko Eplik ning Toomas Lunge eestvedamisel selleks õhtuks kokku kutsutud üheöö-liblikbänd. Konferansjeed ja ööpoeesia suursaadikud on Piret Simson ja Alo Kõrve. Piletid ERMi kassas ja Piletilevis. Kontserdipileti omanikul tasub kohale tulla juba varem, sest alates kl 18 saad rahulikult külastada kõiki näitusi ja kell 18.30 osaleda Terje Toomistuga näituse „Kellele kuulub öö?“ eksklusiivsel kuraatorituuril (registreerumisega, kokku mahub tuurile 25 inimest, kohad täitunud!), mille käigus tutvutakse Blingi installatsiooniga. Eripakkumised: poole hinna pühapäev, mis tähendab, et näitusepiletid on kaotanud pool oma hinnast (v.a aastapiletid)! muuseumikaardiga nüüdsest kõikidele näitustele tasuta! poes ja e-poes on langenud kõik hinnad -15% (v.a eelnevalt allahinnatud tooted, margid, postkaardid)! ERMi muuseumi aastapileti ja ERMi perekonna aastapileti omanikele ERMi muuseumipoes kõik -20% (v.a eelnevalt allahinnatud tooted, margid, postkaardid)! ERMi muuseumipood ja restoran avatud kell 10-20. Ootame kõiki sünnipevarõõmust osa saama! Keel Eesti keel Sünnipäeva eriprogramm 14. aprillil Neljapäev, aprill 11, 2024 - 22:30 Kujunduse autor on Märt Puusta

ERMi teadlased võtavad 10.-12. aprillini osa esimesest Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsist Tallinna Ülikoolis, mille seekordne katusteema on „Tulevikuhumanitaaria“. Konverentsi eesmärk on toetada Eesti humanitaariavaldkonna arutelusid ja suurendada kollegiaalset läbikäimist. Algatuse taga on viis ülikooli ning neli teadus- ja arendusasutust, sh Eesti Rahva Muuseum. Konverentsid toimuvad edaspidi üle aasta, vaheldumisi Tallinnas ja Tartus. „2023. aastal moodustati Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi nõukogu, kuhu kuulub ka ERM. Algatusest on jõutud esimese konverentsini, mille rohke osalejate arv annab tunnistust humanitaarteadlastele väga vajalikust ühisest aruetluruumist," sõnas ERMi teadussekretär Agnes Aljas. ERMi teadurite ettekanded konverentsil: 10. aprill, Karin Leivategija "Linnaöö atmosfääri uurimine ja vahendamine ERMi näitusel ”Kellele kuulub öö?”” (paneel 3: Atmosfäärid, ruumid ja rakenduslikkus humanitaarteadustes, kell 15.30-17.30); 11. aprill, Tenno Teidearu “Parandamine ja taaskasutus kui kultuuripärand: jätkusuutlikud kodused tarbimispraktikad mineviku ja tuleviku vahel” (paneel 16a: Kultuuri loov potentsiaal keskkonnakriisis, kell 14.00-16.00); 11. aprill, Pille Runnel, Agnes Aljas, Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Eesti Rahva Muuseum / Malmö ülikool ) “Digitaalse kultuuripärandi esitusviisid muuseumis” (posterettekanne 7, tutvustus kell 13.00–14.00); 12. aprill, Piret Koosa "Kultuuriväärtused, mälestusesemed ja kola: ideelised ja praktilised valikud kogumistöös” (paneel 29: Tuleviku pärand – tänaste valikute tagajärg, kell 14.30-16.30); 11. aprill, paneel 33: Vastupanu või kollaboratsioon? Eesti humanitaarteadlased 20. sajandi keskel, korraldajad Indrek Jääts (ERM), Ave Goršič (Eesti Kirjandusmuuseum); 12. aprill, Marleen Metslaid “Ferdinand Linnuse tegevus nõukogude võimu esimesel aastal” (paneel 33b: Vastupanu või kollaboratsioon? Eesti humanitaarteadlased 20. sajandi keskel, kell 14.00-16.00); 12. aprill, Indrek Jääts “Harri Moora Nõukogude Eesti etnograafia sihiseadjana” (paneel 33b: Vastupanu või kollaboratsioon? Eesti humanitaarteadlased 20. sajandi keskel, kell 14.00-16.00); 12. aprill, Anu Kannike (ERM), Ester Bardone (TÜ) “Naisteadlase valikud ja võimalused nõukogude ajal – etnoloog Aliise Moora” (paneel 33b: Vastupanu või kollaboratsioon? Eesti humanitaarteadlased 20. sajandi keskel, kell 14.00-16.00).   Keel Eesti keel 10.–12. aprill 2024, Tallinna Ülikool Kolmapäev, aprill 10, 2024 - 23:45