Võru linn – Uudised

13. veebruaril  lõppes Võrumaa Partnerluskogu 2023. a meetme 1 Kogukondlik areng taotlusvoor. Vooru raames esitati kokku 18 projektitaotlust. Toetust taotletakse 579 000 euro ulatuses. Esitatud projektitaotlused on läbinud tehnilise kontrolli ja edastatud hindamiskomisjonile hindamiseks. Projektide paremusjärjestus on planeeritud esitada PRIAle aprilli teises pooles.

Võrumaa Partnerluskogu korraldab 16.veebruaril 2023.a. arengustrateegia koostamise raames õppereisi Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonda elluviidud LEADER projektidega tutvumiseks! Õppereis on osalejatele tasuta, kohtade arv piiratud! Registreerimine on avatud Tutvu programmi kavaga

30.11.2022  Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm valis välja 19 projekti väärtuspõhiste sündmuste korraldamiseks Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm valis LEADER-tegevusgruppide korraldatud taotlusvoorus välja 19 projekti, mis saavad 2023.–2024. aastal Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi raames ellu viia oma välja pakutud väärtuspõhised sündmused Lõuna-Eestis.Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht ja Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi koordinaator Kristiina Tammets ütles, et taotlusvooru laekus hea hulk projekte, mis kannavad Lõuna-Eesti väärtusi ja aitavad tutvustada kogu piirkonda. „Paremiku väljaselgitamine ei olnud kerge, kuid mitmeastmelise hindamise tulemusena sõelusime välja kõige tugevamad projektid, mis rikastavad Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi ning toovad esile Lõuna-Eesti eripära ja mitmekülgsuse,“ selgitas Tammets.  Väärtuspõhiste sündmuste ideid said avatud taotlusvooru esitada kõik huvilised: nii vabaühendused, sihtasutused kui ka omavalitsused. Taotlusvoor kestis 16. maist kuni 15. septembrini ning tähtajaks esitati kokku 32 taotlust, millest hindamisele läks 31 taotlust. Projektide hindamine toimus kahes etapis: esmalt hindas taotlusi kohaliku LEADER-tegevuspiirkonna hindamiskomisjon ning seejärel Lõuna-Eesti piirkonnaülene hindamiskomisjon. Hindamistulemused kinnitasid ka kõigi antud piirkonna LEADER-tegevusgruppide juhatused. Täiendav taotlusvoor on kavas korraldada veel Tartu vallas, et leida sobiv sündmus ka selle omavalitsuse piiresse. Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammis osutusid valituks järgmised projektid: Peipsi Toidu Tänav 175 km, „Taliteed Emajõe-Suursoos“, „Läbi linna: Valga+Valka“, Seto tantsupidu „Kad´ah kavvõkõ´“, konverents „Kohalik kultuur kui ruumiloome komponent“ Valga linnas, „Seto kostipäiva aastaring“, Tartumaa toidufestival 2023 ja Tartumaa toidufestival 2024, kogukonnafestival „Mina tean, kust tuleb minu toit”, dokumentaalne osaluslavastus „Ellujäämiskunstid. KMOMID“, projekt „Sanna!“, roosifestival Kaagjärvel, jõeretkede sari „Avasta Emajõgi!“, maaliliste maastike väärtustamise ja jäädvustamise matkasari Otepääl, „Meelterännak looduses“, Kagu-Eesti kultuuri- ja inspiratsioonifestival „Loovus loob lootust!“, „Avastamata Antsla aarded – järved“, I Kodavere laalupido, kogukonnaetendus „Leevaku kullakaevur“ ja Navi küla kogukonnafestival 2024.Välja valitud ideede teostamiseks saavad sündmuste korraldajad lisaks rahalisele toele osaleda ka ideede arendusprotsessis, mis algab jaanuaris. Tugiprogrammi raames toimuvad koolitusseminarid ja mentorkohtumised aitavad neil sündmuste läbiviimist ette valmistada. Toetust sündmuse korraldamiseks annavad Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgrupid Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider. Rahastus tuleb LEADER-meetmest ning SA Tartu 2024 poolt Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammile eraldatud eelarvest.Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames korraldatakse aastatel 2023–2024 ca 20 väärtuspõhist sündmust, mis kutsuvad osalema külastajaid Eestist, Euroopast ja mujalt maailmast. Kogukonnaprogrammi eesmärk on anda hoogu omavahelisele koostööle ja tugevdada Lõuna-Eesti identiteeti, tutvustades Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammis ühiselt kogu piirkonda külalistele just nende väärtuste põhjal, mis on olulised siinsetele inimestele ja kogukondadele. Kõik valitud sündmused aitavad esile tõsta Lõuna-Eesti väärtusi – puhast loodust, mitmekülgset kultuuripärandit, kohalikku toitu ja käsitööd, tervislikku eluviisi, jätkusuutlikke ja innovaatilisi lahendusi ning aktiivseid ja elujõulisi kogukondi.Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm on ametlik osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm kasvas välja 2013. aastal Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgruppide käima lükatud kollaste akende projektist „Elu kahe maailma piiril“. Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi viivad ellu LEADER-tegevusgrupid Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider ning koostööpartneritena löövad kaasa Tartu, Elva, Võru ja Valga linn. Kogukonnaprogrammi tegemistesse on partnerina kaasatud teinegi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekt Tartu Maailmaülikool. Lisainformatsioon: Kristiina Tammets, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht ja Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi koordinaator / telefon +372 5340 9873, e-post kristiina@tas.ee  www.visitsouthestonia.com/tartu-2024/ tartu2024.ee/kogukonnaprogramm 

27.10 - 28.10.2022 toimus juhatuse liikmete ning tegevbüroo väljasõidukoosolek ja õppereis Mulgimaa Arenduskoja tegevuspiirkonda. Esimene objekt, mida külastati oli MTÜ Suislepa Kultuuripärand ja OÜ Oktar MT OÜ. Veski soetati 2002. aastal valla enampakkumiselt ning peale seda algas pikk renoveerimise protsess. Tänaseks on esitatud kokku 30 erinevat projektitaotlust hoone renoveerimiseks. Veskihoone ise pärineb 1857 aastast ning on üks kõrgemaid Eestis, kokku viis korrust. Veskis tegutseb toidukoht, mis on peamiselt avatud suveperioodil ning MTÜ, mis tegeleb eelkõige laste laagrite ning töötubade korraldamisega. Leader toetusega on soetatud erinevaid seadmeid nii köögi, kui veski sisustamiseks ning uute klaasuste paigalduseks. Holstre Pere Selts tegevused said alguse 1997. aastal ning mille eesmärgiks on olnud Holstre piirkonna välisilme ja atraktiivsuse tõstmine. Seltsi aktiiv koosneb peamiselt 10 aktiivset perest, kes kõik elavad väljaspool asulat. Koostöö kohaliku omavalitsusega on hea ja toetava. Kohaliku kooli lähedale on rajatud mänguväljak ning puhkeala, mida on võimlik kasutada kõigil huvilisetel. Oma tegevuste ning kooskäimiskohana kasutatakse ka seltsihoonet, milleks on vana magasiait. Lisaks erinevatele huviringi tegevustele näidatakse seltsiruumides ka kino, eriti aktiivset kasutust leidis see koolivaheajal. Erinevad Leader projektid puhkeala rajamiseks ning seltsitegevuse arendamiseks. Mulgimaa Savikoda Loodis oli hea näide sellest, kuidas kogu perekond on eestvedaja tegevusse kaasatud ning toetusi pole küsitud. 2015 aastal rajas perenaine Leili Mulgi savikoja endisesse Loodi kaupluse ruumidesse. Savikojas toimuvad erinevad töötoad, saab korraldada mitmesuguseid üritusi ja osta keraamikat. Ülimalt positiivne ning tore näide, kuidas hobist saab töö, mis on kestnud juba kaheksa aastat. Leerimaja, Mulgimaa Arenduskoda, tutvusime tegevusgrupi tegemistega ning toimus ühine arutelu seniste tegevusgrupi toimimiste ning uue perioodi tegevuste osas. Mulgimaa Arenduskoda hõlmab kolme piirkonda Tõrva, Viljandi ja Mulgi valda ning igast piirkonnast on juhatuses üks kohaliku omavalitsuse, ettevõtja ning mittetulundusühenduse esindaja, kokku üheksa liiget. Projektide eelarve on jaotatud samuti vastavalt piirkondadele, mis tähendab, et ühe piirkonna projektid konkureerivad omavahel, mitte kõigi esitatud projektidega. Samuti on taotlejatele seatud toetuste piirmäär, millest rohkem pole võimalik taotleda. Nt ühe programmperioodil sai üks taotleja esitada taotlusi 70 000 euro ulatuses. Vahetati kogemusi ja mõtteid oma igapäevaste tegemiste paremaks korraldamiseks. Karksi- Nuia Kultuurikeskus on piirkonna suurimaid keskusi, mis tegeleb erinevate kultuurisündmuste korraldamise ja läbiviimisega. Suur saal võimaldab mitmeid rahvatantsurühmade treeninguid ning muid tegevusi. Aastas toimub vähemalt kaks suuremat üritust, millest üks on seotud jõuludega. Veel kasutavad kultuurikeskust oma kooskäimiseks erinevate vanuserühmade huvitegevuste grupid. Leader programmist on toetust saadud mitmetele projektidele nagu: heli ning kõlarisüsteemi soetuseks, mis võimaldavad toimuvaid üritusi paremini võimenda. Lisaks on soetatud ning paigaldatud kultuurikeskuse välisseinale LED -ekraan, mis võimaldab Mulgi valla elanikel hankida, jagada ja kasutada uut infot välitingimustes. Maja seinal paiknev väliekraan annab võimaluse kuvada ekraanil kohaliku elu ja piirkonda tutvustavaid videolõike. Mulgi valla asutused, ettevõtted ja MTÜ-d saavad ekraanil tasuta tutvustada oma piirkonna toodangut, tooteid ja teenuseid. Eelistatud on erinevate ürituste teadaanded. Samuti on oodatud Mulgi valda tutvustavad reklaamklipid ning huvitavad algatused kooliõpilaste poolt. Kõige uuem projekt on mobiilse lava soetamine, mis võimaldab ürituste korraldust paremini kavandada. Projekti kogumaksumuseks oli 60 000 eurot, millest toetuse osa moodustas 26 000 eurot. Kultuurikeskus on ühisprojekti raames rajanud ka mesila, et pakkuda rohkem võimalusi oma külastajatele. Marja Talu Puhkekompleksi rajamist alustati 2004 aastal. Rajatud on uued hooned, spordiplats ning parkla. Viimased Leader projektid on seotud päikesepargi ja maakütte rajamisega, mis võimaldab olla enargiasäästlikum ning aida valmimisega, et pakkuda võimalusi ka väliüritusteks. Puhkekompleskil on kokku 38 voodikohta. Peamiselt pakutakse võimalusi laagrite korraldamiseks. Kavas on hakata pakkuma ka toidukoolitusi, et meelitada piirkonda rohkem turiste ning mitmekesistada oma teenuste pakkumist. Marja talus toimus ka õhtusöök. Õppereisi teine päev algas Tõrva Veemõnula tutvumisega- Neli Tõrva piirkonna omavalitsust otsustasid, et 1,2 miljoni euro suurune ühinemistoetus antakse uuele Tõrva vallale ujula-SPA rajamiseks. Eesmärgiks oli rajada kaasaegne ujulakompleks, mis oleks traditsioonilise ujula ja kaasaegse SPA sümbioos, pakkudes lisaks sportimisele ja harjutamisele ka lõõgastumisvõimalusi. 2020 aastal sõlmiti ehitamise leping ning ujula-SPA sai valmis 2021 aasta aprillis. Ehitusprotsess viidi läbi kahes etapis. Esimeses etapis valmis I korrus, koos basseinide ja saunadega, mis võimaldas hoonet kasutama hakata. Kompleski omanik on vald kuid tegevust opereerib erafirma. Piirkonna koolide lastele on ujumine kindlaksmääratud kellaaegadel tasuta. Teises etapis valmisid II korrusele planeeritud toad ja parkla, mis valmis 2022 aasta alguses. Objekti kogumaksumus oli 3,6 miljonit eurot. Leader programmist taotlenud toetust veemõnula teenuste arendamiseks. Tõrva kino, Tõrva Noorte Liit, Tõrva raadio – Tõrva kino hoone valmis 1953 aastal ning kasutati aktiivselt kino näitamiseks kui 2004 aastani. Toonane linnavalitsus otsusta hoone ära müüa ning seejärel on see käinud käest kätte kui 2013 aastani. Siis otsustas linnavalitsus selle endale tagasi osta ning uuesti kino avada. Vabatahtlike abiga puhatati hoone rämpsust ning esimesed filmid, mida näidati olid Eesti filmid. Erinevate Leader projektide toel on soetatud kinotehnikat ja sisustust. Restaureeritud on vanad klapiga toolid ning lisaks on soetatud 6 uut moodsat kinotooli. Kokku on saalis 75 istekohta. Kino näidatakse reedest laupäevani ning kogu tehnika on täielikult digitaliseeritud, mis võimaldab kino juhtida ükskõik kustkohast. Töötajaid ei ole, noortel on võimalik olla klienditeenindajad, müüa piletid ning popkorni. Et olla keskkonnasäästlikum on oluliselt vähendatud paberi kulu, mis on seotud kuulutuste väljaprintimisega. Selleks on soetatud kinoruumi ning veel seitsemesse kohta telerid, mis võimaldavad erineva kultuuriinfo kättesaadavust. Uuenduslikud lähenemised on seotud beebide ning eakatele suunatud kinopäevade läbiviimisega. Tõrva Raadio on noorte vabatahtlik raadio, mis levib internetis ning Tõrva piirkonnas. Saade ise on eetris üks kord aastas. Tõrva Raadiot haldab MTÜ Tõrva Noorte Liit. Kivimäe Hostel OÜ ja Loodusturism OÜ, kohtume Imre Arroga Ala koolimaja hoovis, kus oli meie jaoks valmis pandud tõukerattad, millega alustasime liikumist Taagepera lossi suunas. Loodusturism OÜ 2009 aastal loodud ettevõte, mis pakub loodus-, seiklus- ja matkaturismi teenuseid. Kokku ligi 100 erinevat looduses liikumise programmi ja sihtkohta, mis aitavad huvilistel looduses puhata , uusi kogemusi ja teadmisi hankida. Aktiivse puhkuse korraldus ja matkad toimuvad igapäevaselt, iga ilmaga ja kõigil "viiel" aastaajal.
Ettevõte tegeleb ka laste- ja noortelaagrite ning ettevõtete suve- ja talvepäevade läbiviimisega. Leader toetusega on Loodusturism OÜ soetanud erinevat matkavarutust hooajalisuse vähendamiseks. Tõukeratta matka käigus tutvume piirkonna looduse ning ettevõtte tegemistega, külastame ka peatselt avatavat Mulgi Elamuskeskust, mille eesmärk on tutvustada ning hoida mulgi rikkalikku kultuuripärandit. Seejärel liigume edasi Taagepera külla, kus asub Kivimäe Hostel OÜ. Tegemist on 2006 aastal loodud ettevõttega. Turismitalu kompleks on sobilik erinevateks sündmusteks, peopaigaks, seminarideks ja looduslaagriteks. Avaral õuealal saab telkida ning minna lühemale või pikemale matkale. Territooriumil asuvad mitmed lõkkekohad. Leader programmist on toetatud hoone põranda valmimist. Taagepera loss 2018 aastal rajati Taagepera lossi keldriruumisesse spaa, mis on väike, hubane samas aga elegantne ja luksuslik. Lossispaas on külmaveoaas, veemassaziga bassein, Jaapani vann, auru- ja aroomisaun, soola-aurusaun, suitsusaun, soome saun ja merevaigusaun. Leader projektiga rajati spaa väliala, mis võimaldaks pakkuda külastajatele spaateenuseid lossi siseõuel. Projekti raames soetati ning paigaldati suur välibassein, millel on aastaringne küte ning mida saab edukalt siduda tänase spaa-lahendusega. Basseini ümber on klaasist hoone, mis on ühendatud keldris asuva spaaga. Projekti kogumaksumus oli 68 000 ja toetuse osa 26 000 eurot. Uus väliala avati 2021 aastal. Kaasiku talu loomaaed on koht, kus on vaatamist igas vanuses inimesele. Siin on nii traditsioonilised ponid, jänesed, hobused kui ka eksootilisemad isendid. Nende kõigi kohta saab teada palju infot ning mõningaid saab ka katsuda või sülle võtta. Loomaia perenaine on tohutult optimistlik ning rõõmsameelne, jagab infot erinevate loomade ning nende harjumuste kohta. Leader programmiga on soetatud kaks moodulsoojakut, kus paiknevad nüüd eksootilised loomad nagu kõrberebane, gekod, kuningboad, valgetups-marmosett, konnad ja veel teised.

Kutsume seiklushuvilisi eakaid avastama oma kodukandi kaugemaid nurki! Võrumaa Partnerluskogu ja Navi Külaseltsi koostöös toimub õppereis, kus uurime, kuidas käib elu teistes Võru maakonna kantides ja mida põnevat võiks noppida üles ka neist algatustest!