Umaleht-ee

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

Mine mõtsa!   Ma kuuli raadiost, et seo aasta pandas riigimõtsa kasuma katskümend neli miljonit puud. Külmä keväjä peräst jääs mõtsaistutamisõs paar nädälit veidemb aigu. Mito kõrda om hõigatu, et inemiisi appi kutsu nuuri puukõisi kükkämä. Seo nätälgi omma suurõ mõtsakükkämistalgo. Looda, et kõik nuu mõtsamajandamisõ vastadsõ kah läävä ja pandva mõnõ puu kasuma. Eski [...]

Hää hõnguga kraam   Ku mi sõsaraga väiku latsõ ollimi, kõnõl’ esä meile umast nuurusõaost. Tä elli perrega Kasaritsan Kööri talon ja tedä kutsuti Kööri Ruudis. Võro liinan oll’ laat. Sinnä läts’ pall’o rahvast, Kasaritsa poisi kah uma kambaga. Kül oll’ laadu pääl kõkkõ värki: koomuskitegijit, lõõtsmoonigumängjit, kaartõ päält kaejit. Oll’ näpomiihi ja lõbusit naisi [...]

Midä latsõpõlv kavvõmbalõ jääs, toda armsambas lätt. Ja mi armsa väiku Kaika kuul tulõ õks miilde. Mi kandist käve tuul aol uma 14–15 last Kaikamäel koolin. Minnen oll’ koolitii lühemb, väiku jalgrada vei õkva üle hainamaa. Tagasi tullimi harilikult Haapsaarõ kaudu. Tii oll’ pikemb, a tuu iist oll’ aigu, nall’a, naaru, krutskit rohkõmb. Keväje ja [...]

1964. aastal opsõ ma parhillatsõs aos kinni pantuh Kolepi koolih. Et keväjä panti koolimajja liinalatsi laagri, tull’ pido pitä välänpuul koolisainu ja sobilikus kotusõs sai Vahtsõ-Saalusõ rahvamaja. Ku päiv nakas’ õdaguhe vaoma, naksimi kotost, Räpomõtsa küläst, katõkõisi naabrilatskõsõga pitto minemä. Tii pääl trehvsimi paari koolisõsaraga kokko. Üteh oll’ teedäki minek lust ja lillipido. Jõudsõmi Havvõ [...]

Neo nime (Jagomägi – 50 kandjat, Jagomäe 40 kandjat) omma tegünü päämidselt Võrumaal Vaabinan pantust nimest Jagomä. Tõnõ võimalus om Harjumaa Jõelähtme kihlkunna Ülgase mõisa, kon panti Jagomae. Alla kümne kandjaga vahtsõn kiräviien varjantsi (topõlt a-ga) Jaagomäe ja Jaagumägi omma päämidselt Ülgase nimest saadu, kuigi kirutamisõ varjantsi Jaagomäe tulõ ette ka Vaabinast peri nime man. [...]

Järgmädsel katõl aastagal otsva Itaalia, Türgü, Poola ja Eesti nuuri- ja kultuuritüütäjä Euruupa Liidu tugõmisõl viise, kuimuudu noorõ hinnäst kogokunna osana võissi tunda ja näid inämb kultuuri mano tuvva. Edimäst kõrda saiva nelä riigi kultuuri- ja nuuritüütäjä ja kultuuriperändüse huvilidsõ kogokunnaliikmõ kokko 4.–10. lehekuul Rõugõ vallan. Ütel pääväl kaiva kultuurisaadigu ka Mehkamaa kultuuriello ja Fastrõ [...]

Pääpreemiä sai konkursil Alla Helve tähti ja värme opmisõ mäng väikeisile latsilõ. Vildiperäkeisist ummõlduid tsillokõisi rõõmsit tegeläisi om terve tähistü jago. Vildieläjide pargiga and koton tetä pupitiatrit vai võtta näid appi jutussidõ kõnõlamisõ man. Latsilõ piäsi mitund muudu mängmisemoodu egäte meeleperi olõma. Preemiä sai Viksi Heli tett mäng «Tamkaplats». Tuu om tamkamäng (kabe), midä saa [...]

Pühäpäävä, 7. lehekuul pidi Tal’na võro selts umma kõrralist keväjäst suurkoko. Nigu õks, oll’ suurõlõkogolõ kutsutu küläline. Ütenkuun laulti võrokõisi laulõ ja anti vällä avvokirju. Tal’na võrokõsõ saiva tunda ütist tunnõt. Koržetsi Kersti lugõ Kürsa Ere luulõtust ette. Plumanni Kaja-Riina pilt Seokõrd oll’ mi küläline Kürsa Ere, kiä näüdäs’ umma vahtsõlt ilmunut luulõkoko «Taivast [...]

Loide Endel. 20. aastasaa edimädsel poolõl elli Hänike külän kirämiis Loide Endel (1900–1987), kiä kirot’ näütemänge ja jutustuisi. Tä oll’ aokiränik ja edend’ taarausku. Paigapäälitsit inemiisi kutsõ tä üles kodo-uurmist tegemä ja kirja pandma. 1944. aastagal pidi tä Eestist är pagõma. Tä läts’ Ameerikalõ ja elli sääl uma elo lõpuni. Küläpillimiis oll’ Raudsepä Gustav [...]