Umaleht-ee

Üts provva oll’ haigõmajan. Tä naas’ joba umast hädäst terves saama, tuuperäst oll’ täl ikäv ja tä lugi mugu raamatit. Noidõ hulgan oll’ raamat, miä kõnõl’ inemise tervüsest ja haiguisist. Ütekõrraga nõstsõ tä silmä raamatust üles ja kost’: «Taivakõnõ, mul om malaaria!» Huuldaja, kiä oll’ palatilõ jõudnu, püüdse provvat maaha rahusta. Tä ütel’: «Ajagu-i, olõ-i sul määnestki malaariat.» Asi oll’ tollõn, et huuldaja tiidse: tuul provval oll’ kommõ esihindäle tõpi löüdä. A provva es anna alla. Tä võtsõ uma raamadu kätte ja näüdäs’ huuldajalõ õigõ kotussõ kätte: «Kaegõ esi, ma loi õkva taast raamatust, et malaarial olõki-i edimält määndsitki tunnussit!» The post Tossu Tilda pajatus. Malaaria appeared first on UMA Leht.

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. The post Parm tsuskas: Vabariigi aastapäävä avvoraha appeared first on UMA Leht.

Ma kuuli raadiost, et mi ei saa valli olokõrda, a saami valli ummi mõttit. Sõnno vägi om nii suur, et tuu, millest kõik aig kõnõlõt ja mõtlõt, lätt tõõs. A rassõ om tõistmuudu mõtõlda, ku egä päiv kõnõldas raadiost, et elo om halv ja kõik om nii kallis. Sõs ei saa jo inemise tõistmuudu mõtõlda. Ja mõttõvägi om nii suur, et nakkaski halvastõ minemä. Kiä kaes kolmõkümne vai katõkümne aasta tagotsit «Õnnõ 13» jakõ, sõs sääl kah es kõnõldagi muust ku tollõst, ku kallis kõik om ja ku rassõ om elo. Ja näet, tuu pääle kaemalda olõmi siiämaalõ vällä jõudnu... The post Muda Mari pajatus. Sõnno vägi  appeared first on UMA Leht.

Pille tull’ umal aol Peri kuuli luudusainidõ oppajas. Sai kümme aastakka olla Vilde kolhoosin sekretär-as’aõiõndaja kah. Parhillast ammõtit naas’ Pille pidämä vabariigi vahtsõst esisaismisõ aigu. Tuukõrra oll’ asotusõl viil miilidsä nimi, a muudõti joba katõ kuu peräst ümbre politseis. Asotust om kutsut nii passilavvas ku kodakondsusammõtis, parhilla sis om politsei- ja piirivalvõammõt (PPA). Ammõdinimetüs om olnu inspektri ja spetsiälist, parhilla om kundõtiinjä. Küsse Pille käest, kas tä mõist arvada, kuis timä avvomärgi saajas valiti. Pille tiidse, et tüüseldsilidse tahtsõ tedä inne politseiammõdi aastapäivä esitä prefekti ja päädirektri tenokirä saamisõs, a Kagu politseijaoskunna juht oll’ toda miilt, et ku joba esitä,... The post Avvomärgi saaja Rüga Pille appeared first on UMA Leht.

Mitte õnnõ võrokõisi, a ka hulga eestläisi silmänägemist avitas terräv hoita ja näil julgõlõ päävä poolõ kaia Võrol sündünü ettevõtõ Pro Optika. Ettevõttõ luuja LAURI VARJU om üts noidõ hulgast, kiä saiva timahava presidendi käest avvomärgi. A miä om Varju jaos elon ja tüün tähtsä? * * * Kuis läts’ nii, et teiti 1990. aastidõ alostusõn Võrol valla prillipoodi? Ma tüüti 1980. aastidõ lõpun ja 1990. aastidõ alostusõn riigi optigasüstemin ja ku vaban Eestin naksi sündümä edimädse kooperatiivi ja eräettevõttõ, tull’ mul kah mõtõ tetä uma firma ja pakku Võro inemiisile selget silmänägemist ja vahtsit mooduliidsi prilliraamõ, midä tuul aol... The post Lauri Varju: kõgõ suurõmb tunnustus om, ku latsõ ja latsõlatsõ su tüüd edesi veevä appeared first on UMA Leht.

Seod nimme kand Eestin 17 inemist. Kõik nä omma uma nime saanu ütest paigast, Karula mõisa Lajassaarõ talust. A huvitav om tuu, et alostusõn kirutõdi tuud nimme ü-ga kõikin dokumenten: Liewamütz 1826. aastaga hingelugõmisõn, Liwamüts Karula kerigu meetrikan 1826. aastagast pääle ja ka Karula personaalraamatun 1837. aastagast pääle. Nime saaja olli Lajassaarõ Juki Ott uma perrega ja timä lell Tätä Ott kuun Juki poja Tätä Kaarli perrega. Tätä Kaarlil olli õnnõ tütre ja sääl talun pantu nimi edesi es lää. Nimi püssü kujul Liivamüts õigõ kavva, ka õigõusku lännüil perreliikmil kirutõdi tuud iks edesi Ливамюцъ. Nimme kääneti dokumenten Liivamütsi. Sõski... The post Priinime lugu: Liivamets appeared first on UMA Leht.

Norramaal oll’ 6.–8. radokuud Norra sannarahva (Norges Badstulaug) kärräi. Ollimi küllä kutsudu ja kõnõlimi Vana-Võromaa savvusannakombist, a mi maarahva sannaga köüdetüist tegemiisist kah. Käräjä alostusõs pallõldi Edal üldä sannateretüs. Norra, nigu tõõsõki põh’amaa, om olnu põlinõ sannamaa. 15. aastasaal häötedi Norrah sanna ja sannaelo. Vahtsõst opiti sannu ehitämä ja pruukma mõtsasuumlaisi käest, kiä kutsuti Norra elämä ja kinkalõ sääl maad anti, ja sakslaisi käest. Parhilla kasus Norrah sannu nigu siini sügüse. Viil tossin aastakka tagasi oll’ Norrah sannu harvuisi. A no om õnnõ Oslo liina tett inämb ku kolmkümmend sanna ummilõ ni turistõlõ. Norra sannaseltsih om 200 osalist, kiä pidävä... The post Mooska rahvas Norramaal sannakäräjil appeared first on UMA Leht.

Vanastõ oll’ ütelüs, et ku esi mõistat ellä, olõ-i vaia tõsõ karmanihe kaia. Ja nii ollegi. Ku esi ollit tüütegijä ja saisit katõ jalaga maa pääl, sait egäst rasõhusõst jako. Ku ma umal aol tüüle lätsi, olle mu palk 62 ruublit ja 50 kopkast. Es olõ kõgõ suurõmb. A tuu iist sai rõiva sälgä ja kuu aigu süvvä ja jäi viil ülegi teno madalilõ hindulõ. Leeväpäts olle 14 kopkast, saiapäts 12 kopkast, elektri olle 2 kopkast kilovatt ja muu teenüse olli kah odava. A proovi sa prõlla midä nii odavahe saia. Puuti läät, sis alla kolmõ euro nigu ei saaki... The post Tõsõ karmanihe vahtmisõst olõ-i määnestki kassu appeared first on UMA Leht.

Räpinä mehe ILVESE AAPO jalajälg kultuurin om nii sükäv, et sinnä astmisõs tulõ vähembält kalameheseerigu jalga säädi. Uuri Aapo käest timä täämbäidsi tegemiisi kotsilõ. * * * Olõ hää, tulõta miilde tuud Hermann Julius Schmalzi asja. Kas oll’ niimuudu, et timä tekk’ esi hindäle avvoraha ja säädse rõnda? Timä oll’ praktilidsõ meelega inemine jah. Tunnustust oll’ vaia, a kiäki ordenit andma es tüki, no tull’ eis tetä. Sa liigutat viiolimängoga pilvi, kirotat hitte ja raamatit, märgütät maailmaraha vällä, a kitmist kostki tulõ-õi joht! Tõõsõ maailmasõa aol Räpinäh laatsaretih olnu Saksa soldani anni tälle Hitleri kotka. Jo näil oll’ ikäv, a... The post Ilvese Aapo: püvvä eesti ja võro kiilt vii pääl hoita appeared first on UMA Leht.

Olõ jõudnu säändsehe ikkä, kon mullõ tunnus, et kõgõ ägedämb ja vägevämb om mu elon joba olnu. Kae igätsüsega innembi olnut aigu, tuu tähendäs tunnõ nostalgiat. Kae kõrrast tihhembäle vannu pilte ja tulõta olnut miilde. Esiki und näten tunnõ makõthallu. Nostalgia om esieräline mitmõ kihiga tunnõ – kõrraga lämmi ja vallus, trüüstvä ja rahulda. Sõna esi om peri kreeka keelest: nostos tähendäs kodotulõkit ja algos vallu. Seoga om nostalgia õkva ku igätsüs kodo perrä – mitte õnnõ füüsilidse paiga, a ka ao, inemiisi ja esihindä varatsõmba variandsi perrä. Seo om tunnõ, miä köüt meid minevikuga ja avitas olõvalõ aolõ mõtõt... The post Kiri Võrolt. Nostalgia appeared first on UMA Leht.