Esileht

Ma kuuli raadiost, et suumlasõ kuulutasõ seo voori jälki külmä talvõ ette. Eesti vanarahvatarkus ütles, et simunapääväst nakkasõ pääle säändse külmä, ku maa om kõva ja lumpõ pääle tulõ iä. Vanastõ üteldi viil, et ku simunapääväl satas lummõ, tulõ talv varra ja om külm, a ku simunapäävä ilm om lämmi ja satas vihma, tulõ süküs pikk ja pehme. A olkõ ilm ütsõik määne, Lindora laat om simunapäävä egäl juhul. Eski säidse aastat tagasi pääle suurt tormi, ku terve Võromaa jäi üüses pikält ilma elektrivoolulda, olli simunapäävä hummogu nii kaupmehe ku ostja laadaplatsi pääl. Lindora om vast ainumas laat, kon kaubapakja... The post Muda Mari pajatus. Simunapäävä laat appeared first on UMA Leht.

«Kuis elo lätt noorõ naasõga?» «Mitte peris häste. Egä hummogu, lõunaaigu ja õdagu küsüs rahha.» «Midä tä nii pall’o rahaga tege?» «Ei tiiä, ma ei olõ tälle viil kopkastki andnu.» * * * «Kohe ma pildi riputa?» «Ma jo kolm aastakka tagasi esi riputi!» «No kül ti, naasõ, olõti läbemäldä!» * * * Naanõ tulõ vangimajja miist kaema. «Kuis sis tan om kah?» «Nigu koton. Kehvä süük ja vällä kah ei tohe minnä.» * * * Ku sa ei lasõ mehel sõpruga olut juvva, sis tä nakas naisiga šampust juuma. * * * Miis poodin. «Kas tuu viin om makõ... The post Hirnu hinnäst hernes! appeared first on UMA Leht.

Seo pildi pääl omma timahavadsõ Adamsoni Hendriku murdõluulõvõistlusõ ossavõtja ja kõrraldaja. Mitte peris kõik, a nuu, kiä olli tulnu 6. rehekuu pääväl Kärstna mõisalõ võistlusõ pidolidsõlõ lõpõtamisõlõ. Kõgõ iin istus võistlusõ võitja, võrokõnõ Säinasti Ene. Timä saatsõ võistlusõlõ luulõkava «Haha ao laulu». «Ku ilma omma undsõdsõ ja kehvä, sis om aigu inämb mõtõlda muust kah ku tüüst ja kipõst aost. Sis tulõvagi luulõtusõ rohkõmb miilde,» kõnõlõs Säinasti Ene umist vahtsist luulõtuisist. Viil om timä vahtsidõ luulõtuisi man esieräline, et tä ei tarvita kirävahemärke, ei olõ päälkirju ja mõttõ omma är üteldü vähätside sõnnoga. «Ku om vähämb sõnno, sis om sõnnol... The post Pildikene Adamsoni luulõvõigõlusõlt appeared first on UMA Leht.

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. The post Parm tsuskas: Sandisuu mehe säädvä presidendi pilti üles appeared first on UMA Leht.

17. Abielo Abielo om pühä tõotusõga ant lubahus, kon, olkõ hään vai halvan, piässi miis ja naanõ elo lõpuni üten elämä ja tõnõtõist avitama. Inämbjaolt iks om kah nii. A mitte egä kõrd. Naisist, kes omma edimält nigu tibukõsõ, saava perän kur’a kulli. Mehe püüdvä kah edimält herräsmehe olla, kooni eloraskusõ näid hindä ala matva. Ku omma viil väiku latsõ kah ja vanavanõmbit abis ei olõ, lättki pingõ väega suurõs. Tüü, kodo, latsõ, massu ja vaihõpääl võla kah. Ei olõ inämb tõnõtõsõ ja perre jaos aigu. Üttemuudu elämine-olõminõ ja rahulõolõmalda olõk tekütäs tüllü. Abielon lätt vaia häste pall’o kannahtust ja... The post Tundõ läbi elo appeared first on UMA Leht.

Teedä om, et Tal’na võrokõisi lauluansambli Liiso om ainumas sääne ansambli, kiä 30 aastakka jutti om laulnu õnnõ võrokeelist laulukavva. Liisokõsõ noorõkõsõ, nigu roosinupukõsõ… saiva timahava rehekuu 11. pääväl 30 aastakka ja viis päivä vanas. Tuul puhul anni Liiso Tal’na huviklubi Raavis saalin uma juubõliaasta säitsmendä kontsõrdi. Külälises tulli üles astma Eesti Ukuleleorkestri väikumb kuunsais Sanga Joosepi juhtmisõl ja rahvatandsja rühmäst Raabiku. Näidega om varrampagi üten üles astutu. Kontsõrt läts’ häste kõrda. Kõiva Inda ütel’, et tä olõ õi ilosambat esitüst umalõ laululõ «Võrukõsõ tandsva» seeni kuulnu-nännü. Parhilla laulva Liison soprani Müürsepä Külli, Traksi Lia, Valtna Ülle, Tammisõ Kristin Liis,... The post Tal’na Võro Seldsi lauluansambli Liiso om laulnu 30 aastakka appeared first on UMA Leht.

Pidulinõ kõnõ Antsla valla «vapilõvilõ» Väega avvustõt Tammõ-Lauri tamm! Saisat ütsindä kesk lakõt nurmõ. Ei pelgä sa tormi, kõvva külmä ega suurõtükütuld. Keväjä panõt jäl vahtsõ lehekuvvõ sälgä ja kaet rahuga, kuis inemiselatsõ su ümbre toimõndasõ. Võtat vasta hulga küläliisi lähküst ni kavvõst, piät näidega üten piknikut ja õnnistat ekä nuurtpaari, kiä tulõva sukka uma rõõmu jagama. Olõt kõigildõ ausa ja suurõmeeleline puiõ kuning. Tiidjä ütlese, et sa lätsit kasuma joba 1326. aastal. Nii et timahavva om sul väkev juubõl. Säitsmesaa aasta seen olõt nännü ja kuuldnu hoobis inämb ku üts eluluuraamat või mahuta. Om sul meelen, kuis Jüriüü mäss... The post Eesti kõgõ vanõmb kodanik – Tammõ-Lauri tamm appeared first on UMA Leht.

Nimel Koobak om Eestin 45 kandjat, vanan kiräviien nimekujul Kobak 28 kandjat. Nimel Koobakene om 34 kandjat, vanan kiräviien kujul Kobakene katõssa kandjat, lisas om tegünü nimekuju Kobake kuvvõ kandjaga. Koobakene panti Rõugõ kihlkunna Sännä mõisa Kaugu ja Heedu külän, edimäne kerigu personaalraamadu nimekuju oll’ Kobakene. Hingelugõmisõn 1826 panti mõisakirja hoobis nimekuju Kobek. Nime saaja olli Koobakõsõ (Kobakesse) Hansu ja Juhani Piitre perrätulõja. Hingelugõmisõn 1834 om nimme parandõt: Kobakenne. Nimekuju Kobakenne nakkas juuskma ka Rõugõ personaalraamatin 1829. aastagast pääle. Sõski, Sännä suguvõsan tegüsi ka nimekuju Kobak, tuud ka kerikliken dokumenten 19. aastagasaa kesken. Üts alguperäne Koobak (Kobak) panti Rogosi mõisan... The post Priinime lugu: Koobak ja Koobakene appeared first on UMA Leht.

«Aiteh, armsa taivaesä! Ja olõ hää, hoia viil kavva säänest Eestit, mink siseministeeriümi kõgõ suurõmb murõ om tuu, määnest värmi tetä passi kaasõ.» Trelli Kristel (Moľovihun) The post Kae, miä üteľ! appeared first on UMA Leht.

1986. aasta 18. rehekuul oll’ Jüri kerkoaiah ja koolimajah edimäne Eesti muinsuskaitsõklubidõ kokkosaaminõ. 21. rehekuul nakas’ pääle ETV keskkunnasaadõ «Panda», mille autor ja juht oll’ Aare Juhan. * * * 1987. aasta 21. rehekuul kõrrald’ Vaba-Sõltumalda Nuurikolonn Nr. 1 Võro kalmuaiah meele vällänäütämise Vabahussõah hukka saanuisi inemiisi mälehtüses. Kuiki võimu ja KGB segäsi rahva liikmist, kogosi kalmuaida pia 3000 inemist. Nätä oll’ sinimustvalgõt lippu. * * * 1988. aasta 17. rehekuul jõudsõ tagasi NSV Liidu vangimajast priis saanu Tarto Enn, kellele tetti vastavõtt nii Tarto ku Tal’na vaksalih. 20. rehekuul ilmu kolonni tiidüs kalmuaiah kokkosaamisõ kotsilõ Tüürahva Eloh. 21. rehekuul... The post Kaemi üle ola tagasi: rehekuu tõnõ puul appeared first on UMA Leht.