Esileht

Pur’on miis lätt uulitsat pite. Politsei küsüs: «Kohes läät?» Miis: «Loengulõ alkoholi kahjulikkusõst.» Politsei: «Üüse kell kolm… Kiä sis loengut pidä?» Miis: «Naanõ ja ämm.» * * * «Imä, mille esäl nii lühkü hiussõ omma?» «A targal inemisel ommaki lühkü hiussõ.» «A mille sul sis pikä hiussõ omma?» «Olõ vakka, süü umma putru!» * * * Tütär sai juhilua ja vei imä massinaga kodo. «Suur teno sullõ!» ohas’ imä. Tütär: «Võta no hääs!» Imä: «Ma es ütle sullõ, a taivaesäle.» * * * «Tohtri, mul varba pelgäse külmä.» «Mul kah, a õdagu naasõ man läävä lämmäs.» «Hää külh, a kost... The post Hirnu hinnäst hernes! appeared first on UMA Leht.

Minevä aastaga süküskuun tekk’ Tal’na võrokõisi lauluansambli Liiso suurõ «sõanõvvupidämise», et arota, kuis aasta peräst umma suurt ja tähtsät 30 aasta juubõlipitu pitä. Plaanin oll’ kõrralda kontsõrdituur, mink kirsis tordi pääl olnu uma helüplaadi välläandminõ. Kõik liisokõsõ (v.a üts eräpoolikus jäänü) olli plaaniga peri. Tuuperäst tull’ jo aigsahe naada kullõma, kas, kon, kuna ja kuimuudu plaadikettä asi viirdümä panda. Võtsõ nellä-viie teedä stuudio käest hinnapakmisõ ja tundsõ, et noidõ pakutuisi rahanumbridõ pääle nakkasõ nuu hamba kah haltama, miä omma vällä tõmmadu. A et mu tutvidõ siän om peris pall’o muusigainemiisi, sis tutva tutva kaudu löüdse Henry stuudio, mis oll’ kõgõ... The post Vanajumala abiga valmis saanu plaat appeared first on UMA Leht.

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. The post Parm tsuskas: latsivorst appeared first on UMA Leht.

19. Ausus Inemine sünnüs siiä ilma ausan. Väikulatsõn om tä sääne paikõnõ. Suurõmbas saiõn saa ausus parra hoobi. Ku imä ja esä omma kur’a ja last egä koirusõ peräst nuhtlõsõ, nakkas lats pelgämä. Tä ei julgu inämb tettüt tunnista, peläten karista saia. Tä om sis vaiki vai nakkas pruukma hädävõlssmist. Ja ku vanõmba arvo saava, et lats võlss, saa tä viil rohkõmb nahuta.  A mille tuu hädävõlss teküs? Iks tuuperäst, et vanõmba ei viisi latsõ põhjõnduisi är kullõlda ja hinnäst latsõs mõtõlda. Suurõmban iän tulõ võlss joba tollõst, et meil om mugavamb ummi häti käkki ku näid är seletä. Näüde... The post Tundõ läbi elo appeared first on UMA Leht.

Nätäl algu hingipääväga ja no omgi joulukuu tulõkini sääne aig, ku enämb nuide pääle mõtõldas, kiä siist ilmast lännü. Muiduki omma siist ilmast ärä lännü sugulasõ ja ka muidu tutva alasi meelen, a pümmel aol kaias vast enämb vannu albumiid, uuritas mitma põlvõ takka sugulaisi kohta. Om aigu küüssü ütte ja tõist vanõmbõidõ inemiisi käest, kel enämbüisi uskmadä hää meelenpedämine sääntseist asjust, mea viiskümmend, kuuskümmend ja enämbki aastõid tagasi ollu, ja kiä tiidvä vai unõ päält, kiä kellele sugulanõ, kiä kellele konagi mehele läts’ ja konh elämä naksi…  Valgõl ja lämmäl aol otsitas tõnõkõrd võsõrikust üles vai vundamendinulk, miist teedä,... The post Mälestämise ja mäletämise aig appeared first on UMA Leht.

Aol, ku võrokõsõ kungõlõsõ – tahtva nä vai taha-i –, mugu kehvembä keelesaiso peräst eksistentsiaalsõ valigu iin, kas näide identiteedil om kotus 21. aastasaa maailman vai jääs tuu häöväs anakronismis, midä pruugitas kõrd aastagan talomuusõumi hoovi pääl pääliinakülaliisile komejandis, om hää miil nätä, et määndsegi segädse jutumulli ajamisõ asõmõl võtt jälki üts päälenakkaja nuur naanõ selge saisukotussõ ja talitas õkvalt ummi sõnno perrä. «Võro keelen kirotaminõ om tävvelidselt poliitilinõ otsus,» ütel’ Kuslapuu Kaisa ildaaigu uma vahtsõ võrokeelidse sooloplaadi «var’o» kotsilõ riigiraadion. Kuslapuu om täämbä vaest kõgõ inämb tunnõt uma bändi Lonitseera perrä, a om teküs folkmuusik kah (näütüses perimüskerigulaulu-ansambli 6hunesseq).... The post Säändse huuga Kaisa appeared first on UMA Leht.

Nimme Pintmann kand Eestin 31 inemist, lühenüt nimme Pintman 36 inemist. Kõgõ hariligumba eestistüse Pintmanni alussõl omma Pindmaa (49) ja Peedomaa (8). Nimi panti algkujul Pintmann Räpinä kihlkunna Veriora mõisa Pindi külän, miä tuudaigu oll’ viil Pääsnä külä osa. Nime saaja olli Pindi Märdi poja Paabu perrätulõja. Paabu velle Jakapi perrätulõja saiva priinime Pentmann. Tuud nimme panti nii siin ku Harjumaal Juurun. Pintman(n) ja Pentman(n) omma edimält küländ häste erälde püsünü, viimädsele om jäänü kandjit alla kuvvõ. Lisanimi Pindi (kõnnõkeelen ka hellitävält Pind’o) oll’ Pääsnä külän levinü 18. aastagasaast pääle, varatsõmba kiräpildi olli e-ga: 1731 Pendj Michel Witwe, 1738 Pendi... The post Priinime lugu: Pintmann appeared first on UMA Leht.

Mõni aig tagasi vidi üts hää sõbõr minnu kunstinäütüsele. Euruupast oll’ Eestimaalõ tuudu van Goghi maalõ näütüs. Olli innembä lugõnu kunstnigu raamatut ja märgotanu, läbi määndse vaiva ja valu tä ummi pilteni jõudsõ. Uma elu joosul sai tä müvvä õnnõ üte maali, ülejäänü olli laon. Kümne aastaga jõudsõ tä tetä 900 maali ja 1100 graafilist lehte. Määne palaminõ ja tüükus! Ja täämbädses pääväs um van Goghi kõgõ kallimba maali iist mastu päält 100 miljoni euro. Mõni aig ildampa sai käütüs Prantsusmaal Bordeaux’ piirkunnan veinimõisin. Sääl jõudsõ mullõ tiidmine, et naidõ mõisidõ veinitego um sammamuudu kunstitegemine. Kõigi veine takan um lugu.... The post Tõsõ kundi otsast. Hengega tett kunst appeared first on UMA Leht.

Ku tan olnu foto, sis sääl pääl olnu paarkümmend latsiaialast kõllatsidõ helkvide vestega, kiä kõndva üten ummi oppajidõga läbi Lindora laadu rahvamöllü. Ei tiiäki, kas näil olnu kabõl kah üten, minkast kõik kinni hoitva, et kiäki kaoma es lännü, a kuigimuudu hanirita näide minek tulõtanu miilde külh. Lindora laadust om aastit kirotõt ja kõik jutt nakkas tsipakõsõ kõrdama. Et oll’ pall’o autit, Tabina tõistõ otsa vällä, et es mahu söögiuulidsa pääl käümä jne. Iks otsitas ja löütäs laadu päält hans’at, kaias eläjit ja imehtedäs, kuis rahvas taast kõgõst är ei väsü. Olõ sääl laadu pääl käünü kümnit ja kümnit aastit... The post Lindora laadust jäi silmä, kõrva, miilde appeared first on UMA Leht.

Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä timahavasügüsedse Uma Lehe jututalgo. Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talossõtüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2027. aastaga joosul lehen är. Innekõkkõ oodami kirätöid, miä passisõ lehe perämädse küle pääle, a saata või ka eloliidsi märgotuisi. Talossõjuttõ sordi: 1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu. Võinu olla periselt sündünü. 2. Esi tettü, häste tettü Umatett asi om inämbüisi õks kõgõ parõmb. Esi... The post Uma Lehe sügüsedse jututalgo appeared first on UMA Leht.