Esileht

Ma kuuli raadiost, et hainakuu oll’ seo aasta kõgõ lämmämb suvõkuu, põimukuu inämb nii kuum ei tulõ. Parõmb omgi, hainakuu tõõsõl poolõl oll’ mõni päiv iks ülearvo kuum. Mi kandih om vähämbält vihma viländ tulnu. Nii omma mõtsa kikkasiini täüs. Ja mõtsamarju om inämb ku viimädse suvõ.  Õnnõ ütte õigõ suvõ mano käüvät asja om puudu. Seo aasta olõ-i kiholaisi. Mõtsa saat minnä niisama: piä-i laskma hindäle pääle tuud kihvti, mis kiholasõ kõrras minemä aja, a esi saat tuust kihvtist päähalu. Nüüd võit mõtsah rahulidsõlt värskit pedäjähõngu nuhuta ja puhta peoga must’kit suuhtõ toppi. Jakkus tävveline Võromaa suvi.  The post Muda Mari pajatus. Tävveline suvi appeared first on UMA Leht.

Timahavadsõ festivali «Aigu om!» kavan oll’ Rõugõ kerikun kontsõrt, kon muusik ja laululuuja Kuslapuu Kaisa kandsõ edimäst kõrda laembalõ rahvalõ ette umma vahtsõt võrokeelist laulukavva, miä sügüse plaadi pääle kah jõud. Võro kultuuri jaos või kontsõrti märgilidses pitä: laulukava oll’ otsast otsani umakeeline, kerikun ettekandmisõs pasvalõ küländ tõsinõ, a säälsaman lihtsä, ütenhaardva ja kõrduisi täüs. Kuigi kontsõrt oll’ küländ ilda õdagu, oll’ kerikun kinäste rahvast. Tuu näütäs, et inemise uutva vahtsõt võrokeelist laululoomingut. No kõnõlõs Kuslapuu Kaisa esi kõgõst lähkümpä. * * * Kuimuudu Sa jõudsõt mõttõni tetä võrokeeline kontsõrdikava ja plaat? Lihtsäle heräsi ütel pääväl üles ja mõtli, et... The post Väkev umakeeline kontsõrt Rõugõn appeared first on UMA Leht.

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. The post Parm tsuskas: verrev kikkasiin appeared first on UMA Leht.

6. Vanõmb kooliigä Vanõmban kooliiän teküse joba kamba, inämbjaolt poiskõisi hulgan. Egäüts taht kohegi kuuluda, kamban teküs üttehoitmisõ tunnõ. Kes ei viisi trennin vai muial kävvü, nakkasõ tõisi kiusama, et kuigi silmä paistu. Säändse kamba juhis om harilikult kehvä opmisõga poiskõnõ. Muidoki om tollõs mitmit põhjuisi, kas hindäst tulõvit vai kotost saaduid. Üts asi om opminõ, a tõsõlt puult kodonõ ütskõiksus. Vanõmbil ei olõ aigu vai tahtmist last är kullõlda. Esiasi om viil alkohol. Sis unõhtõdas lats ülepää är. Tä saa ka n’aaguta vai tetäs midägi viil halvõmbat. Tuu om nigu kettreaktsiuun. Ku koton kõgõ pahandõdas ja lats määnestki trüüsti... The post Tundõ läbi elo appeared first on UMA Leht.

Vahtsõst tarvitamine on põra teedäki vääga moodun. Ku vähämb prahti tiit, saavat ilma iiba lämmäs minekile kimmämbält vasta nakada.  Aastõidõ iist, ku mi oma kemmergu saina pääle lille jaos poti löüse, tuust vahtsõst tarvitamisest viil vääga huuga es kõnõlda, aga sääne annum, konh mõni torujupp purus lännü ja medä õigõn paigan enämb tarvitada ei saa, kõlbas lillipotis armõdu häste. Tinavaasta om petuunial sääntse korteri üle ilmkistumada hää miil. Nõlvaku Kaie pilt The post Esimuudu lillipott  appeared first on UMA Leht.

Üldäs, et vahtsõnõ om ärunõhtõt vana. Vahtsõnõ suvi nakas’ pääle, a jo tä – parhillanõ – om kimmäle mõnõ inneskidse suvõ muudu. Jalkan tetti vahtsõt ilmameistrit Ameerikan, panti mugu pärmi manu ja valmis tä sai. Nigu Eestingi presidente tetäs. Harilikult võit tuu, kiä edimält vällä ei paistu. Jalkan om turniir päält kuu ao pikk, tuuga jõvvat hindä lõpus vormi timmi. Noil, kiä edimält väretiid pesvä, saa vunk lõpus otsa. Arvada, et presidendis saa kah määnegi säändene tegeläne, kink nimmegi viil vällä hõigat olõ-i. Presidente tegemine om jalkaturniirist viil pikemb ja parhilla vällähõigatuisi pääle naatas nii kõvva haukma, et näil kaos... The post Midä vahtsõt sünnüs? appeared first on UMA Leht.

Seol nimel om Eestin 145 kandjat. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Nimi panti kolmõn mõisan Liivimaal.  Võrumaal panti Wardja Mooste mõisan Vardja Hansu perrele. Nimä ellivä üten Vardja talun, talunimme kirutõdi mõisakirän Wardia. Hansu vanõmb poig Märt oll’ kuulmeistre, mõisakirju perrä oll’ kuul säälsaman Vardja talun. Talunimi om väega vana, joba 1627 oll’ Mooste mõisa all kirän Wardi Pap. 1874. aastaga kaardi perrä oll’ Vardja talu mõisast õdagu puul, õkva üle järveotsa suukõsõ, tuu talu eestiaignõ nimi om Sikamäe. Või ka olla, et varahampa oll’ Vardja talu kongi muial Mooste külän, näütüses sääl, kon no om Kooli... The post Priinime lugu: Vardja appeared first on UMA Leht.

1986. aasta põimukuu nakas’ pääle suuri vihmuga, Piusa ja Võhandu aiva üle. Suurvesi uhtsõ är teid, lahksõ truupõ ja põllu jäivä vii ala. * * * 1987. aasta 7. ja 8. põimukuul mõõdõti Võrol 51 millimiitret vihma, uputus oll’ Liitva silla man ja Võlsil. 15. põimukuul teivä inneskidse poliitvangi MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp). Tsiht oll’ kõnõlda ausalõ tuu lepingu salahaisist protokollõst. * * * 7. põimukuul 1988 tetti Haanih Suurõ Munamäe man vallalõ kõrda tettü mälehtüssammas 1919. aastal Munamäe lahinguh surma saanuilõ edimädse ratsapolgu sõamiihile. Paiga pääle tull’ tuhandit sinimustvalgidõ lippõga inemiisi. 10. põimukuul ilmu Rahva Hääleh edimäst... The post Kaemi üle ola tagasi: põimukuu edimäne puul appeared first on UMA Leht.

Tinavanõ jaaniõdak oll’ kül väega illus. Es sata vihma, oll’ parajalõ lämmi ja kihulaisi trehvsi nägemä kah mõnda ütsikut. Kes praatsõ tulõ pääl lihha, kes sannalava pääl hinnäst, kes pildsõ ütsindä mõrro suuhtõ. Mu jaaniõdak lõppi vahtsidõ sõpru löüdmisega. Nakas’ joba hämäräs kiskma. Kraamsõ mõnõ anuma lavva päält, kai tulõasõmõ üle ja lätsi aianukka «hobõst juutma». Kõrraga näi, et murumättä naksiva liikma. Siil uma kolmõ pojaga käve aian ümbre, otsõva maahasadanuid leevä- ja lihatükükeisi. Nelläs siilipoig krõbist’ kassikrõbinidõ kausi man. Hoitsõ kõvastõ kausiveerest kinni, ku ma tahtsõ tedä kätte võtta ja tõisi manu panda. Hanirian naksiva nä naabri aida minemä.... The post Õnnõlik siilipere appeared first on UMA Leht.

Paganamaa seenetark Mürgü Marje om peris õigõlõ ütelnü: ku tahat teedä, kon omma kikkaseenekotussõ, kae, kohe omma mõtsan sisse sõkutu suurõ raa. Näi säändsit suuri rato uma silmäga, ku ütspäiv ummi kikkaseenekotussit üle kaema lätsi. Vast kümne vai esiki paarikümne aasta iist mõtli, miä saa sis, ku koolõsõ är nuu inne sõta sündünü vanamehe, kiä kõiki seenekotussit tiidvä ja hummogu varra uma tsõõri är tegevä. Mõtli, et sis tulõ mu aig, olõ ütsindä seenekotussidõ tiidjä ja saa suurõ saagi. A nii ei olõ lännü. Koskilt omma tulnu vahtsõ korjaja, arvada nii treenitüisi silmiga, et mul tulõ õnnõ seenekotussidõ viiri päält... The post Kikkaseenemõtsan appeared first on UMA Leht.