Keskkond

Bioneer

Loading...

Keskonnaamet

  • Keskkonnaamet lubab haneliste heidutusjahti kuues maakonnas

    Käesoleval aastal lubab Keskkonnaamet 15. märtsist 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist kuues maakonnas, kus viimasel kolmel aastal on täheldatud kõige rohkem kevadiste hanekahjustuste esinemist. Need maakonnad on Harju-, Ida- ja Lääne-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa - küttida tohib seal suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle.

  • Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise teade

    Keskkonnaamet teatab, et pikendas Lääne-Lahemaa Jahiselts (registrikood: 80358454) (aadress Tamme-Oja, Hara küla, Kuusalu vald, Harjumaa 74810) väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr HJR-7, kehtivusega kuni 21.07.2034.

  • Infosüsteem KOTKAS muutus kasutajasõbralikumaks

    Infosüsteem KOTKAS viidi uuele tehnilisele platvormile, mis võimaldab veelgi mugavamaid võimalusi kasutajatele ja vähendab kliendi halduskoormust. Tänu uuenenud KOTKASele saab Keskkonnaamet pakkuda kliendile senisest paremat teenust ja mugavamat asjaajamist riigiga ning seda loomulikult paberivabalt ja keskkonnasäästlikult.

  • Keskkonnaamet kahtlustab viit inimest salaküttimises ja sellele kaasaaitamises

    6. märtsil pidasid Keskkonnaameti ametnikud koostöös Lääne prefektuuriga kinni neli meest, keda on alust kahtlustada jahiuluki küttimise nõuete rikkumises ning ühe mehe, keda kahtlustatakse jahiuluki küttimise nõuete rikkumisele kaasaaitamises, tekitades sellega olulist kahju keskkonnale. Kahtlustuse kohaselt võisid mehed salaküttimise tulemusena ebaseaduslikult tappa kümneid metsloomi.

  • Keskkonnaamet saadab Ukrainasse 19 sõidukit

    Keskkonnaamet saadab täna, 8. märtsil humanitaarabina Ukraina päästeteenistusele 19 sõidukit. Eesti Välisministeeriumi abil Ukrainasse jõudvate masinate turuväärtus on 185 000 eurot.

  • Enamus keskkonnaalaseid rikkumisi on ennetatavad

    Keskkonnaameti järelevalve tegutseb igapäevaselt selle nimel, et inimeste keskkonnateadlikkus oleks suurem. Inimesed vajavad erinevate nõuete ja kohustuste osas mõistmist, miks need on olulised, kui mõistmine tekib, siis paraneb ka õiguskuulekus. Enamus rikkumisi on läbi keskkonnateadlikkuse kasvu ennetatavad.

Keskkonnaministeerium

  • Kasvuhoonegaaside heide väheneb vaevaliselt
    by KAROLI NOOR on 18.03.2024 at 15:08:18

    Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12% vähenenud.

  • Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev maailmajagu
    by KAROLI NOOR on 18.03.2024 at 07:21:22

    Sagedased metsatulekahjud, terviserikkeid tekitavad kuumalained, ohustatud energia- ja toidujulgeolek – selliseid ja veel kümneid riske toob värskes Euroopa kliimariskide hindamise aruandes (EUCRA) välja Euroopa Keskkonnaagentuur. EUCRA kohaselt on mitmed riskid juba saavutanud kriitilise taseme ning võivad ilma kiirete ja otsustavate meetmeteta muutuda reaalsuseks.

  • Eesti mereala seisund näitab esimesi paranemise märke
    by AGNES AASLAID on 15.03.2024 at 09:23:24

    Värske Eesti mereala seisundihinnangu kohaselt on rannikumere kinnikasvamine mitmel pool pidurdunud ja 15% meie rannikumerest on toitainete osas heas keskkonnaseisundis. Võrreldes kuus aastat tagasi tehtud hindamisega on tegu selge pöördega paremuse poole, kuigi tervikuna on eutrofeerumine endiselt meie mereala peamiseks probleemiks ning heas seisundis on vaid Kassari-Õunaku veekogum.

  • Uudsete materjalide ettevõtted alustavad teekonda Beamline'i süvatehnoloogia rohekiirendis
    by KAROLI NOOR on 14.03.2024 at 08:26:44

    Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Kliimaministeeriumi algatus tähistab olulist verstaposti Eesti pühendumuses innovatsiooni edendamisele rohetehnoloogia sektoris, rõhutades teaduspõhiste lahenduste tähtsust globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel.

  • Kliimaministeerium toetab Kiviõli kaugküttesoojuse tootmise renoveerimist viie miljoni euroga
    by VIKTORIA KORPAN on 13.03.2024 at 11:10:18

    Kliimaministri allkirjastatud määrusega saab Kiviõli viis miljonit eurot toetust kaugküttesoojuse tootmise renoveerimineseks. Tegemist on õiglase ülemineku fondist rahastatava meetmega, mille abil toetatakse Ida-Virumaa üleminekut põlevkivikeskselt majandamiselt uutele tootmistele ja teenustele.

  • Järgmisel aastal jõustuvad uued hoonete energiatõhususe nõuded
    by MARION LEETMAA on 12.03.2024 at 09:40:19

    Kliimaminister kinnitas uued hoonete energiatõhususe nõuded, et tagada Eesti hoonete kliimakindlus ja täpsem ülevaade nende energiakasutusest. Muudatused puudutavad muuhulgas energiaarvutuste täpsustamist, päikeseelektri veebipõhise kalkulaatori kasutuselevõttu ja energiamärgiste skaalade uuendamist. Uued nõuded jõustuvad 1. märtsil 2025.

  • Üleeuroopalised metsaandmed muutuvad kvaliteetsemaks
    by MARJU KAASIK on 07.03.2024 at 11:58:33

    Valitsus otsustas toetada Euroopa Komisjoni plaani täiustada metsaseiret, et täita lüngad Euroopa metsi käsitlevas teabes ja luua terviklik metsaalane teadmusbaas, kuid tunneb muret selle üle, mis see maksma läheb. Uute teadmiste tulemusel saavad liikmesriigid kavandada meetmeid, millega muuta metsad vastupanuvõimelisemaks kliimamuutuste tõttu üha võimenduvate ohtude suhtes. Üleeuroopaline koostöö võimaldab paremini ära kasutada satelliidiandmete võimalusi ja sillutab teed uute digitaalsete lahenduste väljatöötamiseks.

  • „Avatar“ hakkab uurima Eesti geotermaalenergia lahendusi
    by VIKTORIA KORPAN on 05.03.2024 at 13:35:12

    Veebruari lõpus sai Kliimaministeeriumis heakskiidu ainulaadne pilootprojekt „Avatar“, mille raames hakkab Eesti Geoloogiateenistus uurima Eestis veel vähe levinud geotermaalenergia lahendusi.

  • Eesti liitus maavarade rahvusvahelise varustuskindluse initsiatiiviga
    by VIKTORIA KORPAN on 05.03.2024 at 10:35:35

    Eestist sai Maavarade Varustuskindluse Partnerluse (Mineral Security Partnership, MSP) liige. Liikmelisus selles partnerluses parandab rahvusvahelist koostööd varustuskindluse tagamisel kriitiliste toormetega.

  • Kuidas valmib seadus, mis mõjutab kõiki Eesti inimesi?
    by KAROLI NOOR on 04.03.2024 at 12:13:34

    Kliimamuutuste vähendamiseks ja selle tagajärgedega hakkama saamiseks peame tegema mõningaid muudatusi oma elukorralduses. Kõigi osapoolte vajadustega arvestamiseks on kliimaseaduse loomisel käima lükatud üks Eesti seadusloome ajaloo suurimaid kaasamisprotsesse, kus saab kaasa rääkida iga Eestimaa inimene.

Keskkonnaagentuur

  • Tänavune meteoroloogiapäev pöörab tähelepanu nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega kohanemisele

    Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva. Meteoroloogiapäeva eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.

  • Blogis: Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas esimese Euroopa kliimariskide hinnangu

    Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas täna esimese Euroopa kliimariskide hinnangu (European climate risk assessment - EUCRA), mille eesmärk on aidata kindlaks määrata edasised poliitilised meetmed kliimamuutustega kohanemiseks.

  • Copernicus: 2024. aasta veebruarist sai mõõtmisajaloo kõige soojem – maailmamere pinnatemperatuurid kerkisid rekordiliselt kõrgele

    Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse arvutianalüüside ja andmekogu ERA5 (kombinatsioon mudelandmetest ja seireandmetest, 1940–2024) baasil, mis omakorda põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle kogu maailma.

  • Keskkonnaagentuuri blogis ja Keskkonnaportaalis: 2023. aasta hüdroloogias oli kui sõit Ameerika mägedel

    „Kokkuvõtvalt võib öelda, et aasta 2023 oli hüdroloogias nagu Ameerika mäed. Kolm suurvett jaanuaris, veebruaris ja märtsis, kõrgveerekordid mitmes Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamas ja lõpuks üleujutusoht Võru linnas. Kevadisele kõrgveele järgnes pikk põuaperiood ja juuni lõpuks kahanes Eesti jõgede äravool poole peale võrreldes pikaajalise keskmisega. Vihmane sügis aga toitis pinnaveevarusid korralikult ning külmade saabudes novembris olid veetasemed taas tõusnud tavapärasele tasemele. Jõulude-eelne sula ja vihmad viisid jõgedelt jääkaane, sulavesi ja jääummistused kergitasid veetasemed paljudes jaamades rekordiliselt kõrgele. Kõik see kokku aga moodustas pikaajalises võrdluses täiesti keskmise hüdroloogilise aasta,“ võtab aasta kokku hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk.

  • Mida ütlevad loendustulemused kormoranide arvukuse kohta

    Keskkonnaagentuur tegi kokkuvõtte kormoranide 2023. aasta arvukusest.

  • Talv oli normist külmem, päikesepaistet ja sademeid oli normist vähem

    Veebruariga sai läbi viimane meteoroloogiline talvekuu ja aeg on teha ülevaade. Enamikus kohtades Eestis algas talv 14.–25. novembril, Edela-Eestis ja siin-seal saartel ajavahemikus 22. detsember– 3. jaanuar. Klimaatiline päristalv algab püsiva lumikattega, millega kaasneb külmailmade sagenemine.