Keskkond

Bioneer

Loading...

Keskonnaamet

  • Keskkonnaamet korraldab ehituskeeluvööndisse rajatud puhkemajade likvideerimise

    Ligi kahe aasta jooksul ei ole Kanakülla jõe kaldale ehituskeeluvööndisse ebaseaduslikult rajatud puhkekompleksi omanik seaduse rikkumist lõpetanud. Hoolimata Keskkonnaameti korduvatest märgukirjadest, kontrollkäikudest, silmast silma kohtumisel antud selgitustest ja korduvalt määratud sunnirahadest ei ole omanik ebaseaduslikke hooneid likvideerinud ning jätkab nende väljaüürimist. Viimase sammuna pöörab Keskkonnaamet hoonete likvideerimiseks tehtud ettekirjutuse sundtäitmisele.

  • Arhitektuurikonverents vaatleb uusarhitektuuri ja ajaloolise keskkonna suhteid Lahemaa rahvuspargi näitel

    Arhitektuurikonverentsil „Uus ja vana ajaloolises keskkonnas“ käsitletakse seda, kuidas sobitada omavahel uut hoonestust ning ajaloolist ja pärandiväärtusega keskkonda. Konverents ettekannetega nii arhitektuuri kui pärandikaitse vaatevinklitest toimub 9. detsembril Lahemaa rahvuspargis Viinistu kunstimuuseumis. 

  • Keskkonnamõju hindamise register kolis keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS

    Keskkonnaameti algatatud või heaks kiidetud keskkonnamõju hindamise aruanded ning keskkonnamõju hindamise strateegilised aruanded kolisid keskkonnaotsuste infosüsteemi. Uues registris on loodud mitmeid uusi funktsioone, näiteks on loodud kaardirakendus erinevate keskkonnamõju hindamise aktide leidmiseks. Keskkonnaameti klientidele registriga seoses lisakohustusi seega ei lisandu.

  • Omavalitsuste jäätmekorraldus on aastaga märgatavalt paranenud

    Keskkonnaameti jäätmebüroo ülevaade kohalike omavalitsuste jäätmekorraldusest näitab, et aasta jooksul on jäätmeveo korraldus muutunud elanikule mugavamaks 33 omavalitsuses. Lisandunud on 11 omavalitsust, kus biojäätmete äravedu on korraldatud jäätmeveo teenuste hulgas. 

  • Keskkonnaamet taastas vee-elupaiku Vasalemma jõel ja Keeri järvel

    Keskkonnaametil on valminud kaks järjekordset vee-elupaikade taastamise projekti, mis parandavad kalade sigimisvõimalusi ja rikastavad veeökosüsteeme.

  • Alates 1. detsembrist saab esitada kalastuskaardi taotlusi järgmiseks aastaks

    Alates järgmisest neljapäevast, 1. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2023. aastaks. Kalastuskaarti saab taotleda ka Keskkonnaameti kontoris kohapeal, posti ja e-posti teel. Enne kalastuskaardi taotlemist tuleb veenduda, et oleks esitatud kohustuslik püügiaruanne eelneva perioodi kalastuskaardi eest.

Keskkonnaministeerium

Loading...

Keskkonnaagentuur

  • Keskkonnaagentuuris toimunud ümarlaual otsiti lahendusi, kuidas teha keskkonnasõbralikumaid riigihankeid

    Keskkonnaagentuuris kohtusid avaliku- ja erasektori esindajad, et ühise laua taga arutada keskkonnahoidlike riigihangete temaatikat.

  • Jäätmemajanduse analüüs näitab, et taaskasutusse suunatud jäätmete maht on kasvamas 

    Keskkonnaagentuur on uuendanud jäätmemajanduse näitajaid. Aastatel 2000 − 2017 kahekordistus Eestis jäätmete teke 11,6 miljonilt tonnilt 25,2 miljonile tonnile. Selle ühe põhjusena võib välja tuua põlevkivitööstuse jäätmete mahu suurenemise. 2017. aastal moodustas 80,4 protsenti jäätmete koguhulgast just põlevkivi tuhk. Vaatamata ajutisele vähenemisele perioodil 2018 − 2020, on põlevkivitööstuse jäätmetekke tase alates 2021. aastast kiiresti taastunud, seda ka energiaressursside nõudluse kasvu tõttu.

  • Tõrked telefonisides

    Mobiiltelefonilt helistades ei saa hetkel kätte meie klienditeenindust numbril +372 666 0901. Küsimuste korral kirjutage meie klienditoele aadressil klienditugi@envir.ee.

  • Eesti vetes loendati tänavu rekordarv hallhülgeid

    2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.

  • 2020. aasta puidubilansi kogumaht oli 16 miljonit kuupmeetrit

    Puit on Eesti majandusele oluline toorme-ja energiaallikas. Keskkonnaagentuuri koostatav puidubilanss koondab infot puidu ja sellest valmistatud toodete päritolu, töötlemise, tarbimise ning kaubanduse kohta. Puidubilansi kogumaht oli 2020. aastal 16 028 000 m3, mis on ligi viis protsenti väiksem 2017. aasta kogumahust. Enim mõjutas kahanemist raiemahu vähenemine kahe miljoni kuupmeetri võrra. Peamised puiduallikad on metsa raie 10,4 miljoni kuupmeetriga ja puitmaterjali import 4,1 miljoni kuupmeetriga.

  • Keskkonnaagentuur toob Peipsi järvelt ära talvekorterisse poijaama ja Lainepoisi

    Külmade saabudes lõpeb meie seadmete hooaeg järvel, sest tekkiv jää võib neid kahjustada.