Kultuur

 

kultuur | ERR kultuur

Kultuur Kultuur.postimees.ee haarab tekstis, pildis, videos ja helis kõike, mida on vaja teada tänapäeva Eesti ja maailma kultuurist: kirjandus, teater, muusika, kunst, film ja mistahes muud kultuurinähtused. Loe lähemalt

  • Suri näitleja Janek Sarapson
    on 12.06.2026

    VAT Teater andis teada, et 54 aasta vanuselt lahkus meie seast näitleja Janek Sarapson.

  • Sinijärv soovitab raamatut: «Jube muhe suvelugemik, võtke julgesti!»
    on 12.06.2026

    Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab Jaan Pehki värsket raamatut «Minu Türi. Laiali on kõik taevas ja maa».

  • Putini režiimi kriitikust Vene miljardärile kuuluv Olümpiapurjespordikeskus läheb ümberehitamisele
    on 12.06.2026

    Tänapäeva teismelisi valdab rahutu hing. Mitte ükski suletud uks ega aken, ei aed ega turvamees suuda peatada neid tühjadesse hoonetesse sisenemisel, kus sotsiaalmeedia tähelepanu pälvimiseks filmida ja oma vaprusega uhkustada. Viimase aja üheks tõmbenumbriks selles trendis on saanud renoveerimist ootav endine Pirita Marina hotell Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses (TOP).

  • Suri Briti kunstiklassik David Hockney, kes tahtis, et tema teosed inimestele rõõmu teeksid
    on 12.06.2026

    88-aastaselt suri Briti kunstiklassik David Hockney, kelle tuntuimad tööd kujutavad basseine. Hockney ise ütles, et ta tahab, et tema teosed inimestele rõõmu teeksid, sest rõõm on oluline asi.

  • JUURIKAS ⟩ E-Popi tõus ja langus
    on 12.06.2026

    Kus on Vikerkaar Boyz, Piim Sisters, Mulgid United ja paljud teised, kes alles hiljuti pop­muusikamaastikul ilma tegid?

  • JUURIKAS ⟩ Allan Hmelnitski joonistus
    on 12.06.2026
  • Kultusfilm «Sotsiaalvõrgustik» saab peagi järje
    on 12.06.2026

    Avalikkuse ette on jõudnud 2010. aasta menudraama «Sotsiaalvõrgustik» (The Social Network) järgfilmi «The Social Reckoning» esimene treiler. Fännid on vaimustuses näitleja Jeremy Strongi välimusest, kes on kehastunud tundmatuseni sarnaseks Meta asutaja Mark Zuckerbergiga.

  • Ehe eksootika Aafrikast jõuab juunis Saaremaale
    on 12.06.2026

    Festival Orient toob 19. juunil Saaremaa Jämaja kirikusse Lääne-Aafrika riigist Burkina Fasost pärit ränd-trubaduuride neliku, kes esitavad oma maa lugulaule ja mängivad seninägemata pillidel. Ansambli Burkina Azza avastasid festivali korraldajad juhuslikult, rännates läbi Aafrika metsikute piirkondade. Kontsert toimub erilises Jämaja kirikus, mis on kaugeim kirik Eestimaa südamest ning kõige mereäärsem. Algne kirikuhoone ehitati sinna juba 13. sajandil, tänapäeva vormi sai kirik aga 19. sajandil.

  • Martin Scorsese liitumine AI-idufirmaga vallandas kunstnike pahameele
    on 12.06.2026

    Oscari-võitjast lavastaja Martin Scorsese, keda tavaliselt austatakse kui kino suurmeistrit ja filmiloo süvatundjat, on jäänud avalikkuse pahameeletormi kätte. Põhjuseks on tema otsus hakata näoks ettevõttele, mis arendab generatiivse tehisintellekti tooteid.

  • Taylor Swiftist sai kuulsuste halli ajaloo noorim naine
    on 12.06.2026

    Taylor Swiftil on selja taga erakordne nädal. Vaid mõned päevad pärast seda, kui ta elas kaasa New York Knicksi ajaloolisele suurt tagasitulekut NBA finaalis, tähistab 36-aastane superstaar järgmist suursaavutust – temast sai kõigi aegade noorim naine, kes on võetud mainekasse laulukirjutajate kuulsuste halli (Songwriters Hall of Fame).

  • Progressi murdumine eksponentsiaalsesse kasvu
    on 12.06.2026

    Aastaid tagasi küsisin ühelt inimeselt, et kui tal oleks võimalik valida, kas lõunatada Platoniga või kultuurilist arengut minevikust tänapäevani kirjeldava õpiku autoritega, siis keda ta eelistaks? Tema eelistanuks tolle raamatu autoreid, sest nood teavad juba rohkem kui Platon. Nüüdseks „teab“ tehisintellekt kaugelt rohkem kui need autorid ja ka lõuna tuleks odavam. TI on realiseerinud valgustusaja kandva idee üsna omamoodi: valgustus tõstis esikohale inimmõistuse ja siis, mõnisada aastat hiljem, jõuti tehis­intellekti tegemiseni. Sellega on kaasnenud progressi murdumine eksponentsiaalsesse kasvu. Ja meie tunnetus ei tule sellele järele. Seni on elatud sisima eeldusega, et progress on lineaarne. Muidugi võib meenutada tööstusrevolutsiooni ja märkida:... The post Progressi murdumine eksponentsiaalsesse kasvu appeared first on Sirp.

  • Ajalugu – paratamatus või süüdlane?
    on 12.06.2026

    Kui tõsisemad ajaloo- ja antropoloogiahuvilised kõrvale jätta, ei seostu enamikule eestlastest sõna „hutsuulid“ ilmselt just paljuga. Ega ka Bukoviina piirkonna ajalugu. Tuues pilti mõned esimesed vihjed – ukraina etniline rühm Karpaatides Tšernivtsi ja Ivano-Frankivski oblasti mägedes –, tekivad meie kultuuriruumi ja elulaadi taustal pigem eksootilised assotsiatsioonid. Seda hämmastavam on, et Maria Matiose mälestustest kantud Bukoviina hutsuulide külaühiskonna atmosfäär mõjub siiski nii tuttavalt. Olen veetnud lapsepõlvesuved 1980ndate ja 1990ndate vahetumise aegu unise väikelinna Mõisaküla servas. „Magusa Darusja“ reljeefsed külaelus domineerivad karakterid ja neid antiikdraama koorina arvustav anonüümne külaklatš meenutavad peaaegu füüsiliselt tajutavalt kõike seda, mida mäletan noist lapsepõlve suvenädalatest. Täpselt niisugune, hea südamega... The post Ajalugu – paratamatus või süüdlane? appeared first on Sirp.

  • Nüüdismuusika minevikust olevikku
    on 12.06.2026

    Nüüdismuusika puhul räägitakse korraga minevikust ja olevikust, sest ehkki meie kaasajal loodud muusika normaalolek ongi olla „uus“ või „nüüdis-“, toimib see siiski struktuurides ja süsteemides, mis on valdavalt pärit minevikust. Selle mõtestamiseks on põhjust pöörduda saksa muusikateadlase Carl Dahlhausi (1928–1989) muusika stiili- ja struktuuriajaloo eristuse poole. Stiiliajaloo keskmes on muusikateosed ja kompositsioonitehnikad ning sellise muusikalookirjutuse raammõiste ongi „stiil“. Ehkki stiil kui selline võib olla omane üksikutele heliloojatele või koolkondadele, ent ka žanridele ja kompositsioonitehnikatele, on seda sorti stiiliajastute liigendus muusikasse laenatud kultuuriloost, mis on seeläbi andnud muusikaloole raamsüsteemi.1 Erinevalt stiiliajaloost keskendutakse struktuuriajaloos ka sellele, mis muusikat ümbritseb: uuritakse muusikat sotsiaalsete... The post Nüüdismuusika minevikust olevikku appeared first on Sirp.

  • Tossud-dressid teevad Williamsi vanemaks
    on 12.06.2026

    Kertu Moppeli lavastatud ja Artur Arula kujundatud „Trammi nimega Iha“ esimese stseeni lavapilt paigutab Tennessee Williamsi tegelaskonna tänapäeva Euroopasse, mitte 1940. aastate New Orleansi vaesesse prantsuse kvartalisse. Väike tänavaäärne kebabiputka Coca-Cola külmikuga ja neoonkirjaga „PARADISE LOST“. Putka ees laua ümber istub meeste seltskond, üks neist kannab Eesti lipuga kaitseväelase fliisi. Mitch (Ilja Bolotov) ja Stanley (Stanislav Kolodub) olid ju ka Williamsi algtekstis äsja Teisest maailmasõjast naasnud veteranid. Stanley Kowalski joomarlust ja vägivaldsust (nii seksuaalset kui ka füüsilist) võib ju ka hea tahtmise korral seletada sõjatrauma, PTSD jms. Putka fassaadil särab vikerkaarevärviliste südametega silt „KAYA“, mis võiks vabalt osundada geibaari lähedusele.... The post Tossud-dressid teevad Williamsi vanemaks appeared first on Sirp.

  • Kes kardab nõmmehunti?
    on 12.06.2026

    Klassikaline raamatuarvustus on valdavalt ühehäälne. Arvustaja lähtub kas kirjaniku püstitatud eesmärgist, kirjandusloolisest ja teoreetilisest kontekstist või siis võimaliku lugejaskonna ootustest, aga kindlasti ka omaenda lugemiskogemustest. Olgugi et sündiv tekst peegeldab kriitiku dialoogi raamatuga, on see ainult üks võimalik vaade. Kui tahes mahukas ja mitmekihiline arvustus on ikkagi üksainus käsitlus. Järgnev arvustus on kahekõne, aga mitte traditsioonilises sokraatilises mõttes, kus üks vestluskaaslane on maskiga ämmaemand õigete mõtete sünni juures, vaid toimub vahetu muljete ja analüüsi vaheline eksperiment. Boris Veizenen: Saksa kirjaniku Markus Thielemanni romaani „Põhjakaares kõmab kõu“ lühitutvustuses võetakse süžee kokku lausega, et noor peategelane Jannes põgeneb ühiskonnakonfliktide tõttu oma karjaga... The post Kes kardab nõmmehunti? appeared first on Sirp.

  • Palju vana pisut uues kuues
    on 12.06.2026

    Rahvusvaheline pärimuspidu „Baltica“ toimus tänavu 38. korda. Festivali korraldamine liigub kolme Balti riigi vahel ning pidu keskendub just eheda ja seadmata pärimuse esitamisele ja tutvustamisele, sel aastal oli taas Eesti kord festivali võõrustada. Tänavuse festivali kõige suuremad pidustused leidsid aset 5. – 7. juunini Tallinnas, kus toimusid pealinnapäevad, kuid sellele eelnesid maapäevad Sondas ja Amblas ning alates eelmisest sügisest peetud eelpeod üle Eesti. Pealinnapäevad leidsid aset Harjumäel, kuhu oli mõnusalt paigutatud mitu lava ja teemanurka: seal jagasid oma pärimust ligi 2000 esinejat kodumaalt ning külalised Lätist, Leedust, Tšehhist ja Mehhikost. Esindatud olid ka vähemusrahvused, kes rikastasid festivali oma töötubade ja... The post Palju vana pisut uues kuues appeared first on Sirp.

  • Ärgata või mitte ärgata – see on küsimus
    on 12.06.2026

    Üks naine läks üle mäe, et taastada oma kadunud au – mida see küll tähendada võiks? Naine on poisi riietes ja kaaslaseks on tal narr, kellel nimeks Pasun. See on Calderóni näitemängu „Elu on unenägu“ avatakt. Selles au-loos on midagi hämarat. Üle-mäe-mineja on tulnud Venemaalt Poolamaale ja sattunud kuningakoja võimupöörisesse. Hispaania baroki suurmeister Pedro Calderón de la Barca paigutab oma loo võõrasse eksootilisse ümbrusse, et saaks sündmustega vabamalt ümber käia. Ajaloost teada tõde – lõunaeurooplase meelest on kõik, mis jääb teisele poole mägesid, sõge barbarite maa. Vaatad seda 400 aasta tagust draamat ja mõtled, kus on meie Alpid ja Püreneed,... The post Ärgata või mitte ärgata – see on küsimus appeared first on Sirp.

  • Putukaväil 3.0
    on 12.06.2026

    Putukaväil ei olnud alguses park, vaid taristu. Väil kujunes endise raudteetammi ja kõrgepingeliinide koridori alla. See oli ala, mis jäi pikaks ajaks linna tavapärasest arendusloogikast välja. Piirangud, ligipääsu katkestused ja ehituskeelud hoidsid siin alles selle, mis tihendatavas linnas enamasti esimesena kaob: katkematu, poolmetsik, omaette elama hakanud ruum. Aja jooksul arenes tehnilisest jääkmaast ökoloogiline väärtus. Putukad, niidutaimed, isetekkelised kooslused ja rohealade katkendid olid kohal enne Putukaväila projekti, enne brändingut ja enne seda, kui ala hakati nimetama Tallinna roheliseks selgrooks. Putukaväil ei sündinud tühjale kohale, see oli olemasoleva märkamine ja väärtustamine. Hiljem lisandusid sellesse koridori uued ootused: turvaline liikumistee, avalik ruum, kogukonnaaiad,... The post Putukaväil 3.0 appeared first on Sirp.

  • Tuleviku päästavad vaid julged ja jultunud visioonid
    on 12.06.2026

    Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näitus-festival „Tase“ on tänavu suurem kui eales varem ja mingi ime läbi paigutatud kõikjale EKA peahoone korruste ruumidesse-koridoridesse-soppidesse ning lisaks ka kahte kõrvalhoonesse Kotzebue tänaval. Näitusele on välja pandud ligi 270 lõputööd – avatseremoonia kõnede kohaselt rekordarv –, hõlmates akadeemia ligi kolmekümne eriala bakalau­reuse- ja ka magistriastet. Põhimõtteliselt on maht erakordselt suur, mõtestamisvõimekuse piire ületav. Veetsin kunstiakadeemia seinte vahel viie päeva jooksul tunde ja tunde, uudistades niivõrd suurel hulgal kontseptuaalselt või materiaalselt ergutavaid kunstiteoseid, kui palju keha ja mõistus olid võimelised vastu võtma. Lõppkokkuvõttes kaesin üle umbes kolmveerandi jagu pakutust. Mõned valdkonnad jätsin eos sihilikult kõrvale, kuna... The post Tuleviku päästavad vaid julged ja jultunud visioonid appeared first on Sirp.

  • Kui palju on liiga palju?
    on 12.06.2026

    Iga päev kõnnivad tuhanded inimesed läbi Tallinna kesklinna, pööramata teadlikult tähelepanu kümnetele reklaamidele, mis nende vaatevälja täidavad. Ometi võivad just needsamad ekraanid, plakatid ja valgustatud logod mõjutada meeleolu ning stressitaset rohkem, kui arvata võiks. Mismoodi ikkagi tajuvad linlased välireklaame ning kuidas mõjutavad need linnaruumis inimese heaolu? Mis köidab tähelepanu? Välireklaam ei ole uus nähtus. Aastasadu on kasutatud kaupade ning teenuste tutvustamiseks avalikus ruumis silte ja kujutisi. Viimased paarkümmend aastat on kaasa toonud suure muutuse: staatiliste lahenduste kõrval on linnaruumis domineerima hakanud digitaalsed ekraanid ja heledad valguslahendused. Linnaruumis liigeldes peatub pilk tõenäoliselt mõnel digiekraanil või valgustatud logol. Kas neid vaadatakse teadlikult?... The post Kui palju on liiga palju? appeared first on Sirp.

  • TEATRIVAHT. „NÕUSOLEK” JA „PIMEKAADER”
    on 09.06.2026

    Valle-Sten Maiste, Meelis Oidsalu ja Madis Kolk räägivad Mari-Liis Lille lavastusest „Nõusolek” ning Leeni Linna lavastusest „Pimekaader”. The post TEATRIVAHT. „NÕUSOLEK” JA „PIMEKAADER” appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • AINESE KUNSTNIKULE MITTEALLUMISE MÕTLEMA KUTSUV VEETLUS
    on 29.05.2026

    „Kastepunkt”. Autor ja lavastaja: Kristina Norman. Helimaastik, stsenograafia, graafiline disain: Raul Keller. Lavastaja assistent: Meelis Muhu. Tõlketekstide toimetaja: Klaire Kolmann. Video: Erik Norkroos (kaamera), Meelis Muhu (kaamera-/video montaaž), Danek Kaunissaare (heli järeltöötlus). Live-video operaator: Erik Norkroos. Subtiitrid: Tom Karik. Tehniline lahendus ja abi: Kalle Tikas. Valguskujundus: Heikki Paasonen/Kiasma Teater (Soome). Visuaal/fotod: Kristina Norman, Minna Henriksson ja Raul Keller. Produktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Baltic Circle festival (Helsingi) ja Barents Spektakel festival/Pikene pa Broen(Kirkenes). Laval: Kristina Norman ja Katrin Essenson. Esietendus: 28. XI 2025 festivalil „Baltic Circle” Kiasma Teatris. I Kristina Norman on jonnakas, häirivatest mõtetest haaratud autor, kes ei jäta järele... The post AINESE KUNSTNIKULE MITTEALLUMISE MÕTLEMA KUTSUV VEETLUS appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • ÜHISKONDLIKU KASTEPUNKTI REGULEERIMINE
    on 29.05.2026

    „Kastepunkt”. Autor ja lavastaja: Kristina Norman. Helimaastik, stsenograafia, graafiline disain: Raul Keller. Lavastaja assistent: Meelis Muhu. Tõlketekstide toimetaja: Klaire Kolmann. Video: Erik Norkroos (kaamera), Meelis Muhu (kaamera-/video montaaž), Danek Kaunissaare (heli järeltöötlus). Live-video operaator: Erik Norkroos. Subtiitrid: Tom Karik. Tehniline lahendus ja abi: Kalle Tikas. Valguskujundus: Heikki Paasonen/Kiasma Teater (Soome). Visuaal/fotod: Kristina Norman, Minna Henriksson ja Raul Keller. Produktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Baltic Circle festival (Helsingi) ja Barents Spektakel festival/Pikene pa Broen (Kirkenes). Laval: Kristina Norman ja Katrin Essenson. Esietendus: 28. XI 2025 festivalil „Baltic Circle” Kiasma Teatris. Kastepunkt on füüsikaline termin, mis tähistab õhutemperatuuri, millel veeaur hakkab kondenseeruma veeks.... The post ÜHISKONDLIKU KASTEPUNKTI REGULEERIMINE appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • HETK VÄIKESEST AJALOOST, MILLEST SAI SUUR LUGU
    on 29.05.2026

    Eero Epner, „500 aastat sõprust”.Lavastaja: Hendrik Toompere jr. Kunstnik: Kristel Zimmer (Von Krahli teater). Valguskujundaja: Priidu Adlas. Helikujundaja: Lauri Kaldoja. Liikumisjuht: Eve Mutso. Videorežissöör ja operaator: Ivar Taim (ESC). Osades: Hanna Jaanovits, Ülle Kaljuste, Helena Lotman, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Mirtel Pohla, Emili Rohumaa ja Harriet Toompere. Muusikud: Ahto Abner, Kirke Karja ja Andre Maaker. Esietendus 1. IV 2026 Eesti Draamateatri suures saalis. Mait Malmsten. „1. september 1939. See on reedene päev. Suvi on olnud põuane ning parkides pumpavad mootorpritsid norgu vajunud lilledele vett. Ilm on päikseline, tuul on õrn, pilvi on vähe. Tuhandete kilomeetrite kaugusel hakkavad jõrinal liikuma tankid,... The post HETK VÄIKESEST AJALOOST, MILLEST SAI SUUR LUGU appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • VALELIKKUSE ÜLETAMISEST
    on 29.05.2026

    Kohalolu ja ansamblimängu aasta Numbritest esimesena. 2025. aastal jõudis sõnateatri žürii nimekirja 128 uus­lavastust. Kui spekuleerida, et ühes lavastuses on keskmiselt viis tegelast, teeb see 640 rolli. Neist parimate valimine ei ole tegelikult keeruline, kui tead, mille alusel hindad ja aktsepteerid oma paratamatut subjektiivsust. Hoopis žürii ühise väärtusruumi kujunemine on see, mis aega võtab ja peabki võtma, sest see väärtusruum on selle konkreetse seltskonna parim püüdlus objektiivsuse suunas. Ühised otsused on ju alati keerulisemad kui isiklikud. Siin ja praegu kirjutan isiklikult kogetust ja lavastaja perspektiivist. Ning ma ei taha piirduda nominentide ja laureaatide õigustamisega. Püüan just nimelt hoomata tervikut ja... The post VALELIKKUSE ÜLETAMISEST appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • TEATRILIIGIÜLESTE AUHINDADE ÜHISŽÜRII FINIŠIS
    on 29.05.2026

    Alguses oli mõte kirjutada möödunud aastat saatvatest eredatest sähvatustest, lahkumistest ning muutustest, kuid õnneks on palju, kui mitte kõik, juba samas väljaandes varem oma tähenduslikud hetked leidnud. Head teed, Jörgen Liik! Tere tulemast, uued kelmikad teatrite nimed, Südalinna Teater ja Rahvusteater Vanemuine! Hurraa Karl Birnbaumi lavastajadebüüdile „Rätsep”! Ja eesriided võiksidki sulguda. Nii radikaalset, laia pintslilöögiga äsamist minult õnneks siiski ei oodata, mis jätab mulle võimaluse keskenduda hoopis teistsugustele, muidu tähelepanuta jäävatele sfääridele. On äärmiselt tänuväärne, et Eesti Teatriliit on võimaldanud teatriliigi­üleste auhindade ühisžüriile sellist didaktilist luksust. Kuus (paaril aastal suisa kaksteist) liiget liigi- ja erižüriidest on saanud aastaga kõvasti teadlikumaks... The post TEATRILIIGIÜLESTE AUHINDADE ÜHISŽÜRII FINIŠIS appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • AUSTUSAVALDUS SEKUNDAARSETELE NAISTELE
    on 29.05.2026

    ,,B-Movies”. Autor, lavastaja, produtsent ja etendaja: Carolina Cappelli. Dramaturgid: Carolina Cappelli ja Heneliis Notton. Dramaturgilised nõustajad: Teresa Barbagallo, Philippe Riera, Charlotte Bastam. Valguskujundaja: Martin Schwab. Helikujundaja: Tony Wagner. Kostüümikunstnik: Rosa Wiesauer. Esietendus 23. III 2026 festivalil ,,Imagetanz Wienis”. Kui vaadelda narratiivi teenimise nimel loodud naissoost kõrvaltegelasi väljaspool loo konteksti, jäävad järele üsna ebakoherentsed, poolikud ja mitterahuldavad fragmendid. Just nendest sekundaarsetest killukestest loob Cappelli oma lavastuse ,,B-Movies”. See on filmiesitlus ilma filmita, mis saab alguse piinlikest apsakatest ja ettekannetest ning lõpeb hirmujudinate ja olematu filmi lõputiitritega. Filmiesitlus, pinge laes. Carolina Cappelli hakkab esitlema uut linateost, mille fookuses on erinevatest (nimetamata jäävatest)... The post AUSTUSAVALDUS SEKUNDAARSETELE NAISTELE appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • KÜMME TUHAT AASTAT MÄLU
    on 29.05.2026

    „Laskumine orgu”. Režissöör ja operaator: Johan Huimerind. Produtsendid: Maie Rosmann ja Johan Huimerind. Helilooja: Maarja Nuut. Helirežissöör: Indrek Soe. Monteerija: Martin Männik. Dokumentaalfilm, portreefilm, kestus 64 min. © Ilmatar Film. Kaastootja: © Dokfilm. Esilinastus festivalil „DocPoint” 5. II 2026. Ametlik esilinastus 23. III 2026. Film jutustab Kütioru metsavaikuses elavast erakpiltnikust Peeter Lauritsast. Üheksakümnendatel hakkas stagnaaja sumbuurist üle saav Eesti ajakirjandus jõudsalt arenema. Esimene Eesti Ekspress tuli juba 1989. aasta sügisel. Ekspress Grupp otsis kontakti Eesti kuulsaimate päevapiltnikega, et toota laienemisele väärilist visuaali. Kaks meest olid eriti hinnatud: Herkki-Erich Merila ja Peeter Laurits. Nad kasutasid pildistamisel uusi tehnoloogiaid ja vaatenurki, just... The post KÜMME TUHAT AASTAT MÄLU appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • KUI HAPRUSEST SAAB TUGEVUS
    on 29.05.2026

    Jevgeni Gribi lühiballett „Läbi/paistev”/„Almost Air” Béla Bartóki ja Sander Möldri muusikale.Lavastaja ja koreograaf: Jevgeni Grib.Muusikajuht ja dirigent: Risto Joost.Dirigent: Aleksandr Brazhnyk.Lava- ja kostüümikunstnik: Tanel Veenre.Muusikaline kujundaja: Sander Mölder.Videokunstnik: Alyona Movko-Mägi.Valguskunstnik: Priidu Adlas.Repetiitorid: Nanae Maruyama ja Jelena Karpova.Osades:Luna— Irina Pähn,noor Luna — Ana Maria Gergely või Selma Strandberg,Torm—Alain Divoux või Bradley Howell. Vanemuise balletitrupp ja sümfooniaorkester. Edward Clugi ballett „Kevadpühitsus”/„The Rite of Spring” Igor Stra­vinski muusikale. Lavastaja ja koreograaf: Edward Clug (Sloveenia Rahvusteater Mariboris). Muusikajuht ja dirigent: Risto Joost. Dirigent: Aleksandr Brazhnyk. Kunstnik: Marko Japelj (Sloveenia). Kostüümikunstnik: Leo Kulaš (Sloveenia). Valguskunstnik: Tomaš Premzl (Sloveenia Rahvusteater Mariboris). Valguskunstniku assistent: Priidu Adlas. Lavastaja... The post KUI HAPRUSEST SAAB TUGEVUS appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • MINEVIKU ÕPPETUNNID: KLAVESSIIN JA GILJOTIIN
    on 29.05.2026

    Niinimetatud vanamuusika ajastu läheneb lõpule. 17.–18. sajandil hakkas üha jõulisemalt arenema instrumentaalmuusika, mis alustas iseseisvat elu. Selle vormid on üldtuntud ja see pole enam tundmatu maa. Kirikumuusika tähtsus langeb järsult ja see omandab ilmaliku iseloomu. Pärast Trento kirikukogu oli rangem periood, seejärel muutus asi vastupidiseks — et inimesi kirikusse meelitada, pidi kõik protestantide kiuste olema võimalikult uhke. Juba Monteverdi ja isegi Gabrieli vaimulikud teosed kõlavad toretsevalt. Sedasama võime märgata ka kujutavas kunstis. Näiteks ikooni ees sobib palvetada, aga Raffaeli „Madonna” ees mitte. Ikoonimaal on teoloogia vahendusel kujutava kunsti vormi võtnud palve. Näeme seda selgesti Rubljovi „Kolmainsust” vaadates. Seal on igal... The post MINEVIKU ÕPPETUNNID: KLAVESSIIN JA GILJOTIIN appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • Meile tuntud jumalad
    on 12.06.2026

    Seoses sellega, et Itaalias leiti nüüd Tarkovskist järele jäänud asjade hulgast ootamatult need filmilindid, mida ta ise oli monteerinud, ja kavandatakse selle poolikuks jäänud filmi DVD-reliisi, palus Teater. Muusika. Kino minult artiklit ehk mälestusi võttepäevilt. Hästi, ma panen need kirja, kuigi mingit sidusat narratiivi sellest ei moodustu, ja kes jaksab need lõpuni lugeda, saab ka ehk aru, miks ma varem ei ole rääkinud ega kirjutanud nendest ammustest aegadest, nendest suvepäevadest Raplamaal ja kõigest, mis seal juhtus – kuigi mis täpselt juhtus, ei oska ma siiani öelda ega arvata. Teater. Muusika. Kino palus minult ka fotosid, aga nendega on veel keerulisem. Miks,... The post Meile tuntud jumalad appeared first on Looming.

  • Puhastades sisemist peeglit
    on 10.06.2026

    Doris Kareva: „Maast leitud, tuulde tõlgitud. Palveid ja mõtlusi”. The post Puhastades sisemist peeglit appeared first on Looming.

  • Persephone kirjutab emale kirja
    on 08.06.2026

    The post Persephone kirjutab emale kirja appeared first on Looming.

  • Esimene/Teine/Kolmas
    on 05.06.2026

    The post Esimene/Teine/Kolmas appeared first on Looming.

  • Kaks luuletust
    on 04.06.2026

    Elust tüdinuile Veel leidub teid, kel elus miski pole püha,Kes tunnete end asetatuna kui puuri.Teid haletsen, sest tean – teil pole toitvaid juuri;Vaid haigetele paistab tüütav elu rüha. Selsamal tunnil meeliskella võib vaid üha:Liig’ vähe hetki kütkestatud elu-uuri;Ei aita oktavist, mis moodustab me duuri,Kui igavesti tahaks kuulda aja müha! Sa olla võid mistahes adventist või kveeker,Sind ootab ikka sama ülevoolav peeker.Kuid oled loll, kui vähe naudid selle sisu! Pead tervitama võitlust, armu, söögiisu –Neid kõiki võrdselt; nõnda Jumal on su loonud,Või ole viimne, Meistrile kes häbi toonud! Päiksekiired jootvad poore Saabub kevad – saabub päike,saabub naeratuste aeg.Kõik mis suur ja... The post Kaks luuletust appeared first on Looming.

  • Kõigile midagi, aga mõni jääb ikka ilma
    on 03.06.2026

    Suurejooneliselt tähistatud raamatuaastal ilmus algupärase lastekirjanduse esmatrükke 116 nimetust. Nende seas 15 luuleraamatut ja 4 koomiksit. Lastele mõeldud eesti aimeraamatute esmatrükke ilmus 53, algupäraseid noorteraamatuid esmatrükina 16. Mahult pole seda ju teab mis palju. Kui aga ilmunut lähemalt vaadelda, olgu siis žanrite või vanuserühmade kaupa, on pilt üllatavalt kirev ja mitmekesine. Oli põnevat ja head nii kõige pisematele, keskmistele kui sedapuhku ka noortele. Oli pildiraamatuid, koomikseid ja graafilisi romaane. Oli üle põlvkondade ulatuvaid teemasid ning asjatundlikku aimet. Häid kirjutajaid on küllaga, aasta-aastalt tuleb aga üha tõsisemalt tegeleda hoopis lugejate kasvatamisega. Olgu need siis lapsed ise, neid suunavad lapsevanemad või hoopis... The post Kõigile midagi, aga mõni jääb ikka ilma appeared first on Looming.

  • Optimus Maximus
    on 01.06.2026

    Maria astus Sõõrikukohviku uksest sisse, selg ees. Põsed tuulepunased, müts kuklasse vajunud, läbipaistev tilk nina all laiali valgumas. Ta kompas vasaku käega pimesi ust lahti teha, paremaga sikutas härmatanud lapsevankrit üle läve, vasaku jalaga toksis vankriratta külge tekkinud jääd ja paremaga püüdis lumesulaveest libedal põrandal püsti püsida. Püsis kah, pole midagi öelda. Maria võttis mütsi peast, kussutas hajameelselt siin kohvikus nii ebaloogiliselt suurena näivat vankrit – nagu keegi oleks oma Hummeri leti äärde parkinud – ja asus kriiditahvlil laiutavat menüüd uurima. Vaatasin kella: ainult kaks minutit hiljem, kui kokku sai lepitud. Pole paha. Mind Maria alguses ei märganudki, ilmselt mõtles, et hilinen;... The post Optimus Maximus appeared first on Looming.

  • Udo Uibo 70!?
    on 29.05.2026

    „Mine põrgu. See pole mingi teema, ma ei taha seda puudutada, see on mind ära tüüdanud. Mu kallal kogu aeg naagutakse, et ma nagu kekkan sellega, et mul pole passi. No ei ole, jah. Küll ma ükskord võtan passi, kui mul seda vaja on. Lennart Meril ka ei olnud tükk aega passi.”[1] Nii vastas tollane Loomingu peatoimetaja Udo Uibo aastal 2001 Õhtulehe ajakirjaniku Jüri Pino küsimusele passi puudumise kohta. See oli aasta enne ID-kaartide tulekut, kui pass oli ainus dokument, mis inimese olemasolu ja kodanikukorrektsust tõestas. Nüüd on Udol pass kindlasti olemas. Kuda sa väljapoole Euroopat mudu reisid. Kunagi olla... The post Udo Uibo 70!? appeared first on Looming.

  • Omaenese valguse varju all
    on 27.05.2026

    On sügav arusaamatus, kuidas on nii kaua ja nii süüdimatult suudetud mööda vaadata sellest, mis mõõtu kirjanikuga on tegemist kirjandusuurija Toomas Haugi puhul. Mööda vaadata peaaegu, mitte täiesti, sellest räägib selget keelt Tuglase auhind, mis anti üle novelli „Mustjala”[1] autorile 2. märtsil 2022 Eesti Teaduste Akadeemia saalis. See ei olnud juhus. Väga kaugel sellest. Niisugune asi ei saa kunagi juhus olla. Siiski, avalikkuse taoline häirimatus nii kirglikul tegevusväljal, nagu seda on kirjandus, paneb mõtlema. Sel loomealadest mitmekesiseimal väljal, mis ühendab eneses filosoofia, psühholoogia, keeled, eetika, esteetika, poliitika ja oh kui palju veel, puutub iga loetud ja leitud kirjatükk ikka kellessegi. Ilmunud... The post Omaenese valguse varju all appeared first on Looming.

  • Solidaarsus ja omakasu on sugulased
    on 25.05.2026

    Maarja Kangro: „Parim võimalik punane. Luuletusi aastaist 2020–2025”. The post Solidaarsus ja omakasu on sugulased appeared first on Looming.

  • RIIETUSE VAIKIV REVOLUTSIOON EHK KUIDAS VABARÕIVASTUS MUUDAB VÕIMUSUHTEID
    on 18.09.2025

    I. SISSEJUHATUS Laialdane üleminek vabarõivastusele (casual wear free dress code) tähistab vaikivat revolutsiooni sotsiaalses tähendusloomes. See revolutsioon ei seisne niivõrd avalikus murrangus, vaid traditsiooniliste, visuaalselt eristuvate riietuskoodide järkjärgulises, ent põhjalikus murenemises – koodide, mis ajalooliselt on toetanud selgelt väljendunud sotsiaalseid hierarhiaid ja võimusuhteid. Selle “vaikivus” tuleneb protsessi järkjärgulisusest ja normaliseerumisest, mida sageli tõlgendatakse pelgalt isikliku eelistuse või mugavusena, mitte struktuurse nihkena. Ometi on selle mõju revolutsiooniline, sest vabarõivastuse domineerimine seab kahtluse alla sajanditevanused semiootilised süsteemid, kus rõivastus oli otsene staatuse, autoriteedi ja kuuluvuse märk, ning kujundab seeläbi ümber võimu väljendamise ja tajumise viise tänapäeva ühiskonnas. Riietus on alati olnud enam... The post RIIETUSE VAIKIV REVOLUTSIOON EHK KUIDAS VABARÕIVASTUS MUUDAB VÕIMUSUHTEID appeared first on Akadeemia.

  • FINIS NIHILI – VAADE LÄHEDALT
    on 18.09.2025

    Finis nihili on esimene Madis Kõivu näidend, mida lugesin. Kunagi 1990. aastate teisel poolel andis ta mulle sellest esimese masinakirjaeksemplari ja ütles: vaata, kas sa tahad sellest midagi teha. Lugesin läbi, sain aru, et kõik on seal täiesti valmis ja omal kohal, mul pole vaja ja pole võimeidki midagi muuta. Lugeda oli muidugi huvitav, sest nii mõnigi tegelane ja kujutluspilt oli äratuntavalt tuttav. Kui nüüd Henri Otsing asus filosoofipäeva korraldama ja arvas, et “asi näib kujunevat nõnda, et iga ettekanne keskendub Kõivu ühele teosele”, siis Finis nihili oli minu jaoks ainuvõimalik valik. Minu arvates on selles näidendis kolm liini. Ettekanne... The post FINIS NIHILI – VAADE LÄHEDALT appeared first on Akadeemia.

  • KOLM KÕNET EESTI RAAMATULE
    on 18.09.2025

    Eesti Vabariigi president, eesti raamatu aasta patroon EESTI KIRJANDUSE PÄEVAL 30. JAANUARIL 2025 PÄIKESETÕUSUL TARTU TOOMEMÄEL Head eesti kirjanduse hoidjad, austajad ja edasikandjad, täna algab suur eesti raamatu aasta. 1525. aasta 9. novembril kirjutas Lübecki toomdekaan Johannes Brandes oma päevaraamatusse, et “raad on pannud Kuldsarve kõrtsis aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi, läti ja eesti rahvakeeles missasid, et seda ei viidaks laevale [ja] et ta ei mürgitaks ristiusus veel harimata rahvast”. Sel ajal katoliiklikul Saksamaal tundus luterlik missaraamat ketserliku jumalateotusena, mistõttu tuli nimetatud trükised ära põletada. Sestap pole neist trükistest midagi säilinud. Kuid ajalugu on ka... The post KOLM KÕNET EESTI RAAMATULE appeared first on Akadeemia.

  • KIRJANDUSE DEMOKRAATLIK PLAHVATUS
    on 18.09.2025

    Kirjandus selle sõna loomulikus tähenduses on kogu kirjapandud sõnade, lausete ja lugude maailm, mille algus ulatub hämaratesse aegadesse, mil inimene asus endast märke maha jätma — arvatavasti esmalt samal eesmärgil, mille pärast loomad oma territooriumi tähistavad. Seega võiks eesti kirjanduse alguse paigutada sellesse aega, kust esimesed peremärgid meieni on jõudnud. Ikka palju kaugemale kui 500 aastat tagasi, mil esimesed eesti sõnad raamatusse raiuti. Sellest annab tunnistust ka sõna kiri enda päritolu, mis selgelt osutab kirja mõiste tekkimisele ammu enne kirjaoskuse algust, olgu siis vöö- või kindakirjana. Kaugest ajaloost pärineb ka kirja funktsioon — viia inimest ja tema öeldud sõna sinna,... The post KIRJANDUSE DEMOKRAATLIK PLAHVATUS appeared first on Akadeemia.

  • NULLPUNKTIS
    on 18.09.2025

    Sinivalge tramm vähendas kiirust ja kitsal valgustablool välkusid sõnad: Genbaku Dome-mae. Seejärel kuulutati peatust ka inglise keeles: Atomic Bomb Dome. Aatomipommikuppel. Ainuüksi nimi ajas ihukarvad püsti. Pugesin inimeste vahelt juhini ja poetasin mündid tema kõrval asuvasse karpi. Trammisõidu eest tasuti alles väljudes. Astusin Kirsi järel välja ja päikesepaiste lahvatas mulle otse näkku. Kissitasin silmi. Kui silmad valgusega harjusid, märkasin, et seisan neljakorruselise varemetes hoone juures. Osa seintest oli kokku varisenud, varemed nägid välja kui tähetorni mustunud skelett. Läksime varemeid vaatama ja otsekui eikusagilt ilmus meie kõrvale naine, kes tervitas ja tutvustas end Naokona. Ta silmitses meid sõbralikult ja ütles, et... The post NULLPUNKTIS appeared first on Akadeemia.

  • KIRJANDUSSÜNDMUS: Novellett
    on 17.09.2025

    Meeliste ei saanud rahu. Jälle helises telefon. Ta kuulas kannatlikult. Harald Imeline on linnas ja läheb kirjandussündmusele. Lilled on ostetud. Ta ei tea veel, kes auhinna saab, aga lilled kuluvad igal juhul ära. Ta on elevil, vaimu täis ja kutsub kaasa. Mulle meeldib olla sündmuste epitsentris, teatab ta Meelistele, ja ma ei saa aru, millega sina tegeled. Kus kohas sa oled?Meeliste oli surnuaial. Oli jäänud mõtisklema Underi ja Adsoni hauakivide kõrval. Ta enda suguvõsa plats oli seal lähedal, nii et surnuaial käies pidi ta alati Underist ja Adsonist mööda kõndima. Ja siis oli tal ikka tunne, et siin, selles paigas,... The post KIRJANDUSSÜNDMUS: Novellett appeared first on Akadeemia.

  • NATO ei pruugi Trumpi ajastut üle elada
    on 11.06.2026

    Pärast Esimest maailmasõda oli Euroopa ärevil. Kindlustamaks oma kaitset Saksa-maa vastu, ehitasid prantslased 1930. aastatel Maginot’ liini – tohutu kindlustuste, tõkete ja relvarajatiste süsteemi Prantsuse-Saksa piiri äärde. 1940. aastal läksid sakslased Maginot’ liini ümbert ringi ja tungisid Prantsusmaale sisse põhja poolt, Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi kaudu, alistades prantslased lõpuks kõigest kuue nädalaga. Prantsuse eliidi peaaegu müstiline usk Maginot’ liini murdmatusse oli üks põhjusi, miks see riik 1940. aastal nii kummalisel kombel lüüa sai, on väitnud ajaloolane William L. Shirer oma tunnustatud raamatus „Kolmanda Reichi tõus ja langus“.[1] „Prantslased panid kogu oma usu ja lootuse sellele kindlustuste liinile, millest lõpuks sai... The post NATO ei pruugi Trumpi ajastut üle elada appeared first on Vikerkaar.

  • Reekviem
    on 09.06.2026

    The post Reekviem appeared first on Vikerkaar.

  • Tsüklist „Viis laulu“
    on 09.06.2026

    The post Tsüklist „Viis laulu“ appeared first on Vikerkaar.

  • Iraan ja Ameerika: väsimatud vanad vastased.
    on 04.06.2026

    Aro Velmet: Praegu muutuvad sündmused Lähis-Idas nii kiiresti, et käimasolevast sõjast pole mõtet liiga palju rääkida. See info vananeb tundidega. Nii palju tahaks sellel ikkagi peatuda, et aru saada, millised on üldse USA eesmärgid Iraanis. President Donald Trump on andnud Ameerika eesmärkide kohta vastuolulisi selgitusi. Kord on ta öelnud, et eesmärk on Iraani tuumaprogrammi peatamine. Kord on ta öelnud, et loodab režiimimuutusele, et Iraani rahvas kukutab islamistliku režiimi. Kord on ta öelnud, et teda huvitab ligipääs Iraani naftale. Mida on tegelikult üldse võimalik öelda USA strateegiliste eesmärkide kohta selles sõjas? Sven Mikser: Selle üle spekuleeritakse Ameerika ajakirjanduses palju ja juhitakse... The post Iraan ja Ameerika: väsimatud vanad vastased. appeared first on Vikerkaar.

  • Vana maailmakorra lõpp ja Euroopa Liidu missioon uues
    on 02.06.2026

    Vana maailm on suremas ja uus maailm vaevleb, et sündida; käes on koletiste tund. – Antonio Gramsci Umbes poolteist aastat tagasi, kui Trump oli äsja teistkordselt valitud USA presidendiks, ennustasin USA sumbumist Lääne versiooniks Venemaast ja sellega liberaalse maailmakorra lõppu.[1] Nüüdseks, kui Trump on olnud võimul üle aasta, paistab ennustus olevat täide läinud: USA on ähvardanud annekteerida Kanada ja Gröönimaa ning rünnata Kuubat, kiusanud Ukraina presidenti, röövinud Venezuela juhi, läinud sõtta Iraaniga ja koos Iisraeliga tapnud selle kõrgeima usujuhi, andnud Iisraelile rahvusvahelise egiidi palestiinlaste genotsiidi jätkamiseks rahuprotsessi nime all, kehtestanud seadusevastased tollid riikidele üle maailma, massiivselt kärpinud USAID-i arenguabi, põhjustades... The post Vana maailmakorra lõpp ja Euroopa Liidu missioon uues appeared first on Vikerkaar.

  • Salakorterist linnavalitsusse
    on 02.06.2026

    Tänavu möödub 100 aastat eesti naisliikumise algusest — 1887 hakkas ilmuma Lilli Suburgi toimetatud ajakiri «Linda». Muidugi on see piiritähis võrdlemisi tinglik, sest näiteks naisajaloo klassik Lydia Koidula oli selleks ajaks juba surnud. Lilli Suburg seevastu jõudis täis kirjutada eesti naisajaloo esimese lehekülje ja jaksas alustada veel teistki, tehes nõnda kokkuvõtte naisliikumise esimese perioodi (1887—1917) saavutustest. Eesti esimesel naiskongressil 1917 rääkis ta nõnda: «Seda vahvat väesalka, seda Eesti naiste vaimuväge, kes, oma lootuslippu kõrgel hoides, vapruses särades oma vabaduse, õiguste, inimsuse au eest võitlusele, enne nägemata kogu Eestis, välja astub, seda Eesti naiste värskest elust hõõguvat ühendust tervitan ma armastusest... The post Salakorterist linnavalitsusse appeared first on Vikerkaar.

  • *alasti inimene… jt luuletusi
    on 28.05.2026

    The post *alasti inimene… jt luuletusi appeared first on Vikerkaar.

  • Meetod ja hullus Trumpi Ameerikas
    on 26.05.2026

    Aro Velmet: Oma postliberalismi-teemalises artiklis[1] rääkisite mitmesugustest väljakutsetest Ühendriikide liberaalsele traditsioonile. Kellest Trumpi koalitsioon koosneb? Jan-Werner Müller: Trumpi koalitsioon on väga heterogeenne. Seal on igat liiki gruppe,  tihti väga erinevate agendadega. Mu meelest ei tohiks postliberaalide tähtsust üle võimendada. Mõned neist on kindlasti tähtsad ringkondades, mis ümbritsevad asepresident J. D. Vance’i, kes on kõige enam panustanud intellektuaalselt ambitsioonikama agenda kujundamisse. Tema on selgesti inimene, kes tahab, et teda peetaks intellektuaalselt auväärseks, ta pillab heal meelel nimesid, esineb suurtel konverentsidel ja püüab kasutada teoreetilisi märksõnu – väga erinevalt näiteks Silicon Valley maailmast ja MAGA otsesematest juhtidest. Nii heterogeenne kui see koalitsioon... The post Meetod ja hullus Trumpi Ameerikas appeared first on Vikerkaar.

  • Pikad õhtud
    on 21.05.2026

    Kas te ei olnud siis sõbrannad? Olime. Kunagi. Ma ei saa aru. Millest sa aru ei saa? Miks sa siis ei võiks tulla? Ma ei taha. Sina pööritasid silmi, näol ilme, nagu oleksin mina kuidagi kaasosaline. Süüdlane, kuigi ometi on sellest, kui me Minnaga viimati päriselt lähedased olime, kindlasti üle kümne aasta. Vähemalt. Surusin hambad kokku, ei öelnud rohkem midagi seni, kuni su natuke kühmus selg kui alati avarust lõhkuv vahesein, laiuv etteheide, juba auto juures oli, mootor läks tööle, esituled mulle näkku. Augustiõhtu on juba hämar. Sina tagurdasid, mina keerasin valgusele selja ja lasin hääle välja, õlad vajusid ettepoole,... The post Pikad õhtud appeared first on Vikerkaar.

  • Väikeriigid muutuvas rahvusvahelises korras ning õiguses
    on 19.05.2026

    1. Sissejuhatus 2026. aasta on alanud mitmete vägivaldsete rahvusvaheliste sündmustega või nende jätkumisega. Kestab juba 2014. aastal alanud ning 2022. aastal täiemahu-liseks lahvatanud Venemaa agressioon Ukraina vastu, mille eesmärkideks Moskva sõnul on kahe riigi vahelise piiri muutmine Ukraina arvelt ja Ukraina kui riigi iseseisvuse piiramine. Kui näidetega teise maailma otsa liikuda, siis jaanuari alguses tungisid USA eriväelased Venezuelasse, kasutasid relvajõudu ja vahistasid erioperatsiooniga president Nicolás Maduro, kes anti USA-s kohtu alla. Lisaks alustasid USA ja Iisrael 28. veebruaril 2026. aastal sõjategevust Iraani vastu, mille tulemusena Iraan sulges Hormuzi väina ja mh tõusid maailmas kütusehinnad. USA pommitas Iraani tuumarajatisi juba varemgi,... The post Väikeriigid muutuvas rahvusvahelises korras ning õiguses appeared first on Vikerkaar.

  • Kultuuriharidus ei jõua õpilaseni ainult heast tahtest
    on 12.06.2026

    Tallinna ülikooli ELU projektis „Kultuuriharidusele ligipääsetavuse ja kaasamise parendamine läbi uute digitehnoloogiate“ raames uuriti õpetajate ja kultuuriasutuste ootusi Kultuuriranitsa digiplatvormile. Projekti partner oli kultuuriministeerium, koostööd aitas suunata ministeeriumi kultuurihariduse ja ligipääsetavuse nõunik Annikki Aruväli ning uurimustööd juhendasid Tallinna ülikooli infoteaduse lektor Merle Laurits ja mitteformaalhariduse professor Kai Pata haridusteaduste instituudist. Projekt toimus erialade koostöös. Õpetajate seisukohti uurisid klassiõpetaja, eripedagoogika ja sotsiaaltöö eriala üliõpilased. Kultuuriranitsa digiplatvormi äri- ja süsteemianalüüsi ning prototüübi loogilise aluse väljatöötamisse panustasid informaatika, psühholoogia, riigiteaduste ja klassiõpetaja eriala tudengid. Just selline kooslus võimaldas vaadata kultuurihariduse probleemi korraga õpetaja tööprotsessi, õppijate vajaduste, ligipääsetavuse, avaliku teenuse ja infosüsteemi arenduse vaatenurgast.... The post Kultuuriharidus ei jõua õpilaseni ainult heast tahtest appeared first on Õpetajate Leht.

  • Riik küsib õpetajate palgatõusuks 90 miljonit eurot
    on 12.06.2026

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitab, et haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) ettepanek tõsta õpetaja töötasu alammäära 2027. aastal 2246 euroni on ametlik eelarvetaotlus. Tema sõnul tähendaks see umbes 14-protsendist palgatõusu ning selleks läheb vaja ligikaudu 90 miljonit eurot lisaraha. „Otsus tehakse 2027. aasta riigieelarve läbirääkimistel,“ ütleb Kallas. “Otsus tehakse 2027. aasta riigieelarve läbirääkimistel. Kristina Kallas Eesti haridustöötajate liit (EHL) on soovinud, et õpetaja töötasu alammäär tõuseks 2027. aastal 2304 euroni ehk prognoositava keskmise palgani. Kallase sõnul lähtub ministeeriumi taotlus eesmärgist, et õpetajate keskmine palk kasvab 120 protsendini Eesti keskmisest töötasust. Lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide ja teiste haridustöötajate palgakorralduse eest vastutavad Kallase sõnul... The post Riik küsib õpetajate palgatõusuks 90 miljonit eurot appeared first on Õpetajate Leht.

  • Väikesed ideed viivad suurte seiklusteni
    on 11.06.2026

    Juuni alguses toimunud koostööpäeval jagasid eTwinningu mentorid digiretsepte, kogemusi ja tulevikuideid. 2. juunil toimus Märjamaa gümnaasiumis eTwinningu mentorite koostööpäev, mis tõi kokku seitse eTwinningu mentorit, kaks platvormi eksperti ning kolm projektijuhti. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi, tutvustada digivõimalusi ning arutada, kuidas toetada õpetajate koostööd, digipädevuse arengut ja rahvusvaheliste projektide elluviimist. eTwinning on Euroopa koolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuste koostööprogramm, mis võimaldab õpetajatel ja õppijatel teha rahvusvahelist koostööd, jagada kogemusi ning viia ellu ühiseid projekte digikeskkonna abil. Üha enam pööratakse tähelepanu ka digipädevuse ja tehisintellekti teadlikule kasutamisele õppetöös. Koostööpäeva võõrustas Märjamaa gümnaasium, kes osaleb TI-hüppe programmis ning pöörab teadlikult tähelepanu digipädevuse, rahvusvahelise... The post Väikesed ideed viivad suurte seiklusteni appeared first on Õpetajate Leht.

  • Õues õppimine ja vähe lapsi rühmas – Eesti lasteaednikud õppereisil Islandil
    on 11.06.2026

    Põhjamaine loodus, uuenduslik haridussüsteem ja tugev kogukonnatunnetus on märksõnad, mis saatsid Tartu alusharidusasutuste juhte, õppejuhte, linna haridusosakonna ja hariduse tugiteenuste keskuse töötajaid õppereisil Islandil. Saareriigis tutvuti kohalike lasteaedade töökorralduse, õpikäsituse ning laste ja töötajate heaolu toetavate tavadega. Reis pakkus osalejatele võimaluse vahetada kogemusi, koguda uusi ideid ja vaadata värske pilguga ka Eesti alushariduse tugevustele ja arenguvõimalustele. Viie Islandil viibitud päeva jooksul saime osa islandlaste hoolivast ja avatud hoiakust ning sõbralikkusest. Külastasime kolmes eri piirkonnas asuvaid lasteaedu ja Reykjaviki haridusosakonda, kus võeti meid väga sõbralikult vastu. Käisime Reykjaviki Stakkaborgi lasteaias, pealinnast 100 km kaugusel asuvat Álfaborgi lasteaias ja Grundarfjörðuris asuvas lasteaeda-kooli... The post Õues õppimine ja vähe lapsi rühmas – Eesti lasteaednikud õppereisil Islandil appeared first on Õpetajate Leht.

  • Waldorfi lasteaed 100: sajand usaldust lapse loomuliku arengu vastu
    on 09.06.2026

    Ülemaailmne juubel pakub võimalust vaadata tagasi selle pedagoogilise liikumise kujunemisele, kuid veelgi olulisem on küsida, miks kõnetavad sada aastat tagasi sõnastatud haridusideed ka tänapäeval õpetajaid ja lapsevanemaid üle maailma. Kui 1990. aastate alguses sündisid Eestis esimesed Waldorfi lasteaiad, kandis neid vabaduse ja uue loomise vaim. Nüüd, üle kolmekümne aasta hiljem, seisavad õpetajad ja lapsevanemad silmitsi hoopis teistsuguste küsimustega. Ometi on üks põhimõte jäänud samaks: lapse arengut ei saa kiirendada ilma midagi olulist kaotamata. Juubeliaasta tähistamiseks kogunes 8.–12. aprillini Šveitsis Dornachis üle tuhande õpetaja, kasvataja ja koolitaja kogu maailmast. Rahvusvahelise Waldorfi lasteaedade ühenduse (IASWECE) korraldatud konverents kandis pealkirja „Kindness. Strength. Love.... The post Waldorfi lasteaed 100: sajand usaldust lapse loomuliku arengu vastu appeared first on Õpetajate Leht.

  • Kas vorm on Eesti hariduses tähtsam kui sisu?
    on 09.06.2026

    Mõni aeg tagasi ilmus Õpetajate Lehes arutelu võimalusest lühendada Eestis koolivaheaega. Olen töötanud koolis küll lühikest aega, kuid pilt, mis kevadeks nii õpilaste kui ka õpetajate seas avaneb, ei pane selle mõttega kuidagi nõustuma. Vähemalt mitte enne, kui meie koolikeskkond muutub mõlema jaoks oluliselt vähem kurnavaks. Muuhulgas väidetakse, et pikem kooliaasta aitab vähendada survet õppekava läbimisele ning seeläbi vähendada koolistressi. Eesti õpilased on stressis Eesti haridus on tugevalt tulemuskeskne. PISA tulemused on saanud meie haridusliku identiteedi mõõdupuuks ning numbrid on muljetavaldavad. PISA 2022 järgi oli Eesti matemaatikas 510 ja lugemises 511 punktiga Euroopa tipus ning loodusteadustes 526 punktiga suisa esimene.... The post Kas vorm on Eesti hariduses tähtsam kui sisu? appeared first on Õpetajate Leht.

  • Probleem on karjäärimudeli kõrgeim, varjatud aste
    on 09.06.2026

    Mis on mõõdupuu hindamaks õpetaja tööd? Kas pole veider, et isegi praegusel täppisteaduslikul, andmepõhisel, tehisintellektuaalsel ajastul selle üle endiselt vaieldakse! Kui palju kuuleb enesekindlat õhkamist, et mis sularaha, meil on 21. sajand, kes see pabervaluutat veel kasutab; või et kes see ometi teeb veel nüri konveieritööd, meil on 21. sajand, meil on selleks robotid! Ikka 21. sajand seda ja 21. sajand teist. Ometi tiksub seesama 21. sajand siin ja praegu oma teist veerandit ja mitte kuskil ei terenda võluvõtmekest, mis aitaks õiglaselt hinnata, kui palju väärib üks või teine õpetaja palka. “Kvalifikatsioon, ametijärgud ja teaduskraadid pole õpetaja puhul kaugeltki nii... The post Probleem on karjäärimudeli kõrgeim, varjatud aste appeared first on Õpetajate Leht.

  • Noor õpetaja Ida-Virumaal: eestikeelsele õppele üleminek läheb üle kivide ja kändude
    on 09.06.2026

    Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur on eestikeelsele õppele ülemineku probleemidele palju tähelepanu juhtinud. Seda eeskätt kutseõppe aspektist, aga kuidas on lood üldhariduskoolis? Kas tunned, et saad noore õpetajana piisavalt tuge? Eestikeelsele õppele üleminek läheb üle kivide ja kändude, aga vähemalt teeme seda nüüd, mitte 30 aasta pärast. Puudu on korralikest õppematerjalidest, ja seda igas aines. Need võiksid sisaldada teaduspõhiseid ülesandeid ja harjutusi, mida õpetajad saaksid kas kohe kasutada või endale sobivamaks teha. Lisaks õpetust, kuidas teha tund LAK-tunniks.  Kuidas sa hindad sealsete õpilaste ajalootaju? Kas see, mida on neile varem riikliku õppekava järgi õpetatud, kattub ajalookäsitusega, mille nad kodust kaasa... The post Noor õpetaja Ida-Virumaal: eestikeelsele õppele üleminek läheb üle kivide ja kändude appeared first on Õpetajate Leht.

  • Mis aitaks last eredalt (läbi)põlevaid õpetajaid täis toas?
    on 09.06.2026

    Möödunud aasta läks Eesti kooli jaoks ajalukku mitte ainult põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järjekordse muudatuse, vaid ka õpetaja eetikakoodeksile rakendusliku lahenduse otsimise aastana. Haridus- ja teadusministeeriumi ning Tartu ülikooli (TÜ) eetikakeskuse juhendamisel loodi üle Eesti katseliselt õpetaja eetikakoodeksi rakendamist jälgivad eetikanõukojad. Mõnes koolis piirduti esialgu töö võimaliku raamistamisega, teistes jõuti juba lahendada mitmeid koolielumuresid.  Mullu detsembris kohtusid Tartus katsekoolide ja -lasteaedade esindajad ning HTM-i ja TÜ eetikakeskuse inimesed, et kogemust ühiselt arutleda. Ühele meelele jõuti selles, et eetikanõukojad ei ole kohtu aseained ega distsiplinaarorganid. Need tuletavad meelde väärtusi, selgitavad tähendusi ja maandavad pingeid – need on üksused, mis töötavad seal, kus süsteem... The post Mis aitaks last eredalt (läbi)põlevaid õpetajaid täis toas? appeared first on Õpetajate Leht.

  • Memme ja taadu, pärnaõietee ja sõber Juhan 
    on 09.06.2026

    „Luukere Juhani juhtumised“ • Autor Triinu Laan.  • Dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka.  • Kunstnik Liina Unt.  • Valguskunstnik Sander Põllu.  • Helilooja Veiko Tubin.  • Koreograaf Marge Ehrenbusch.  • Osades Triinu Meriste, Margo Teder, Lauli Koppelmaa, Meelis Põdersoo.  • Esietendus 21. mail 2026 Sakala 3 teatrimaja suures saalis. Ma päris täpselt ju ei tea, mis värk lastel luukeredega on. Aga mul oli kord üks väike sõber, kellest nüüdseks on saanud noor täiskasvanu, temale kangesti meeldisid luukerega riided ja muu kraam. Eriti lahe oli „luupea“, niimoodi kutsus see väikemees pealuud. Tema vaimustus tärkas Kariibi mere piraatide filmisaagast. On mul endalgi... The post Memme ja taadu, pärnaõietee ja sõber Juhan  appeared first on Õpetajate Leht.