Kultuur

 

kultuur | ERR kultuur

Kultuur Kultuur.postimees.ee haarab tekstis, pildis, videos ja helis kõike, mida on vaja teada tänapäeva Eesti ja maailma kultuurist: kirjandus, teater, muusika, kunst, film ja mistahes muud kultuurinähtused. Loe lähemalt

  • Võrus avatakse kupplemaastikust inspireeritud moekunsti näitus 
    on 06.03.2026

    Reedel 13. märtsil avatakse Võrumaa muuseumis grupinäitus „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”, mis toob kokku kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel. Näitus käsitleb moodi kui reljeefi — vormi, mis suhestub kehaga nagu maastik ja milles kohtuvad loodus, müüt ja isiklik kogemus. Näituse osalevad kunstnikud Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt, Liina Viira. Näituse kuraatorid on Marion Laev, Bianka Soe, kujundajad Erle Nemvalts ja Marion Laev. Lõuna-Eesti kuppelmaastik oma kumerate tõusude ja langustega on... The post Võrus avatakse kupplemaastikust inspireeritud moekunsti näitus  appeared first on Sirp.

  • Pisarad kaotatud kujutlusvõime ajastul
    on 06.03.2026

    Näituse „Galatea triumf“ avatuuril jäi mul hing kinni ja silmi täitsid pisarad. Kuigi Timo Toots demonstreeris parasjagu tehisintellekti juhitud robotmesilast, mis asus vahast inimaju augustama, ei olnud tegemist paanikahooga. See polnud ka ekstaas. Näitusesaale eraldavatest PVC-kardinatest ning videobokside vaipkattest lenduvate ühendite mõjul tabas mind allergiahoog – immuunsüsteemi häireseisund. Midagi väga kehalist selles justkui immateriaalsete jõudude triumfi kuulutavas keskkonnas. Ebamugavus ei olnud aga ainult füüsiline: dissonants aja, ruumi, oleva ja meenuva vahel nõudis tähelepanu. Näitusega tähistab Kumu oma XX sünnipäeva, viibates muuseumi eluloole läbi tehnoloogilise kunsti prisma. Niisugune fookus seab ootused üpris kõrgele, sest Kumu minevikust meenub nii suurejoonelisi kui ka süvitsi... The post Pisarad kaotatud kujutlusvõime ajastul appeared first on Sirp.

  • Kui aru, siis tehis?
    on 06.03.2026

    „Galatea triumf“ demonstreerib ulme, futurismi ning ennustamise ühist pealisülesannet, mille tõttu ka kõik kolm ühtmoodi ämbrisse astuvad. Sattudes juba etteaimatavalt esteetilise korduse ning retrohõngu lõksu, peab võtma – nagu iga tulevikukunstinäituse puhul – uue maailma vormiliste väljenduste suhtes positsiooni, mida anno Domini 2026 võib olla võimatu välja mõelda. Alapealkiri „Kunst tehisaru ajastul“ sobib naljaga pooleks tänapäeval kirjeldama iga teost kunstiajaloos. Näitus ise aga esindab kahte võimalikku suunda, kuidas mõelda kunsti tegemisest üha digitaalsemas pildimaailmas, kus domineerivad masina pildiloogika ning algoritmilised esteetilised valikud. On võimalik, et müstiline ning asünkroonne lähenemine (sukeldumine poolmaagilisse retroesteetikasse) on ainuõige valik, kui tahetakse säilitada optimism. Teiselt... The post Kui aru, siis tehis? appeared first on Sirp.

  • Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu
    on 06.03.2026

    Eesti ajakirjanduses jääb sageli tehnoloogilise arenguga seonduv piisavalt sügavalt käsitlemata. Pärast ajakirjanik Taylor Lorenzi meediaharjumuste uurija Ian Alex Andersoniga tehtud intervjuu1 kuulamist on mul keeruline lugeda sõna „nutisõltuvus“. Teadlaste sõnul kasutatakse seda liiga palju ning vääralt: valdavalt on tegu hoopis harjumusega.2 Kelle puhul kehva, kelle puhul kobeda harjumusega. Sõna ja selle, mida ta tähistab, mõistmine on hädavajalik, et päriselt juurutada tervislikke harjumusi seoses nutitelefonide ja ühismeediaga. Paistab ju, et see on meie – vanemate, õpetajate, noorte jt – ühine eesmärk. Sõltuvusele viitamine häbimärgistab ka telefoni tervisliku kasutamise. Niisamuti on see andnud hagu ühismeedia keeldudele; muusuguste poliitiliste otsuste puhul raiskab ähmitsemine... The post Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu appeared first on Sirp.

  • Ühetaolist homo islamicus’t pole olemas
    on 06.03.2026

    Tänapäeval tuleb sageli omavahel suhelda inimestel, kes erinevad nahavärvi, kultuuri, seksuaalsuse või usundi poolest. Maailmas toimetulek sõltub nüüd sellest, kui suuteline on inimene „teisega“ kohanema, end „teise“ seltsis mugavalt tundma ja probleemideta koostööd tegema. Kohanemisvõimet võib pärssida hirm: mis on tundmatu, näib ühtlasi hirmutav. Ehkki islam on sügavalt juurdunud mitmetes maailmajagudes ning selle mõju Euroopa kultuuri­loo kujunemises arvestatav, selle järgijad seotud pöördeliste sündmustega maailmapoliitikas, ühes rände ja muude meid puudutavate fenomenidega, jääb Eestis islami mõistmist pidevalt vajaka. Selle järgijate suhtes valitsevad eelarvamused ja hirmud, kuigi siin on moslemitega juba sajandeid kõrvuti elatud. On suurepärane, kui ka eesti keeles saab lugeda... The post Ühetaolist homo islamicus’t pole olemas appeared first on Sirp.

  • Kirjanduse veritsev serv
    on 06.03.2026

    „Valu, kaotus ja kurbus on kunstiteoste loomiseks paljulubav stardipositsioon. Kuid kas selline kompromiss on miski, millega looja – kes ju ometigi on samuti inimene – peaks leppima? Pärast kahte viimast aastat oleksin ma meeleldi valmis rebima puruks kõik lood, mis ma üldse kunagi kirjutanud olen, kui see aitaks meid tagasi praegusest vähem verisesse maailma.“ Nii kirjutas aastavahetuse paiku oma blogis Etgar Keret – tänapäeva üks loetumaid ja tõlgitumaid Iisraeli kirjanikke, kelle vahedat musta huumorit ja samal ajal õrna inimlikkust saame nautida ka eesti keeles („Kissingeri igatsedes“. Tõlkinud Margus Alver. Loomingu Raamatukogu 2019). Mõni kirjanik on justnagu majakas: nad on mind... The post Kirjanduse veritsev serv appeared first on Sirp.

  • Õiglane üleminek kui tasakaal jaotusõigluse ja tunnustusõigluse vahel
    on 06.03.2026

    Kestlikku siiret ehk Euroopa Liidu mõistes „õiglast üleminekut“ mõtestatakse enamasti kui majanduse vabastamist kasvuhoonegaaside heitmetest. Ometi on teadlased juba üle kümnendi rääkinud, et siire toob kaasa ühiskondlik-kultuurilise süvamuutuse nii elanike kui institutsioonide jaoks. Oskusliku juhtimise korral teisenevad ühiskonnaelu eri sfäärid rööbiti ja üksteist võimestades, oskamatu või puuduva juhtimise korral aga doominoefektina. Seetõttu kõneldakse teadusringkondades üha sagedamini mitmemõõtmelisest siirdest. Teemakohaste publikatsioonide hulk on viimastel aastatel mitmekordistunud.1 Euroopa Liidus on kestlikku siiret raamistav norm sotsiaalne õiglus, protsess on poliitiliselt koordineeritud ja ELi õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) meetmete poolt ligi 20 miljardi euroga toetatud. Eestis on teadupärast ELi õiglase ülemineku piirkond Ida-Virumaa. Vaatamata... The post Õiglane üleminek kui tasakaal jaotusõigluse ja tunnustusõigluse vahel appeared first on Sirp.

  • Kes on naine? Kes on mees?
    on 06.03.2026

    Paremradikaalsuse leviku keskel võib hakata näima, et maailm ongi binaarne, on õige-vale, hea-halb ja nende kõrval ka ainult kaks sugu: mees-naine. Selline kitsalt dualistlik maailmavaade ei lase eritleda elu keerukust ja selle tahke. Siinkohal soovime bioloogilistele ja filosoofilis-psühholoogilistele uurimustele toetudes põgusalt näidata, kui keeruline ja mitmekihiline on muu hulgas soo küsimus. „Kes on inimene?“ „Elu keskmes on DNA ja see ei kanna endas mingit liigispetsiifilist eripära. Inimese genoom kattub ligikaudu 98% ulatuses šimpansi omaga ja umbes 35% ulatuses nartsissi genoomiga. Osa DNAst on rämps-DNA, kaasa kulgev kahjutu parasiit, mis ei väljendu fenotüübis. DNA tasandil ei ole võimalik eristada „autentseid” genoomseid... The post Kes on naine? Kes on mees? appeared first on Sirp.

  • Hermanis sõlmib laval kokku Läti Atlantise loo
    on 06.03.2026

    Lavastus kõneleb Daugava jõesaarest nimega Zaķusala, kust 1970. aastatel sunniti elanikud lahkuma, et ehitada sinna Riia telemast ja -maja. Kogenematule silmale võib piklik saar jääda märkamatuks, aga seda leida pole keeruline: kui astuda bussijaamast jõe äärde, siis jääb saare läänepoolne tipp otse ette. Asula oli kunagi saare keskel, umbes seal, kust praegu suur sild üle läheb. Mullu novembris esimest korda rambivalgust näinud „Õunapuuõites jõe“ võiks liigitada kodulooliseks näitemänguks, kui seal poleks midagi enamat kui pelgalt ühe linnaosa lugu. Näidendi on kirjutanud Alvis Hermanisega kahasse Riia Uue teatri dramaturg Margarita Zieda. Osaliselt dokumentaalses lavastuses on kasutatud Zaķusala elanike mälestusi, töödeldud ja... The post Hermanis sõlmib laval kokku Läti Atlantise loo appeared first on Sirp.

  • „Eluterved etnotsentristid“
    on 06.03.2026

    Ei läinud nädalatki, kui pumppüssiga transsoolisi ja homoseksuaalseid lapsi maha nottima õhutanud Kris Kärneri eest viskus Postimehes tulepesale Martin Ehala, nähes koolitulistaja mentaliteediga tõpra sõnades „elutervet etno­tsentrismi“. Kuidas saab enesekirjelduse kohaseltki „nats nats“ kehastada kunagi lugupeetud filoloogile „elu­tervet etnotsentrismi“? Kas on avalikkuse silmis lugupidamise kaotus põhjustanud Ehala peas ka üleüldise semantilise kriisi? Kuidas saab lastetapmisega ähvardamises ühelgi mõeldaval moel näha eluterve etnose ilminguid? Lähiajaloost leidub seda sorti näiteid. Anders Behring Breivik viljeles elutervet etnotsentrismi üsna laialdaselt Utøya saarel 15 aastat tagasi. Breivik arvas ka, et lastetapmine tugevdab rahvust, mida immigrandid, vasakpoolsed, roosad, punased ja lillad kõik õõnestavad. Tegelik küsimus on,... The post „Eluterved etnotsentristid“ appeared first on Sirp.

  • MÄRKMEID FESTIVALIPÄEVIKUST
    on 01.03.2026

    Noortekontserdid 22. XI, Arvo Pärdi keskus Püha Cecilia päeva noortegala Esinejad: noored muusikud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist (VHK MK), Tabasalu Muusika- ja Kunstidekoolist (TMKK), Tallinna Muusika- ja Balletikoolist (MUBA) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast (EMTA). Juhendajad Ene Nael (VHK MK), Natalia Kostrõkina (TMKK),Tõnu Jõesaar (VHK MK), Reet Sukk (MUBA), Reinut Tepp (MUBA), Taavi-Mats Utt (MUBA), Peeter Klaas (MUBA), Elo Tepp (MUBA), Imbi Tarum (EMTA) ja Meelis Orgse (EMTA). Festivalil „Tallinn feat. Reval” on alati pööratud suurt tähelepanu muusikute järelkasvule, andes neilegi võimaluse esineda kõrvuti professionaalidega. Seekord said nad esineda festivali avakontserdil. Õhtu avas Irene Reinman (VHK MK, 5. kl) Johann Sebastian... The post MÄRKMEID FESTIVALIPÄEVIKUST appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • B + B = 200
    on 28.02.2026

    U: ja Ludensemble’i ühiskontsert „Boulez 100/Berio 100” 29. XI MUBA suures saalis. Esinejad: solistid Taavi Kerikmäe (klaver), Talvi Hunt (klaver), Tuuri Dede (metsosopran) ning ansambel U: ja Ludensemble, dirigent Kaspar Mänd. Kavas Boulez, Berio, Messiaen, Alessandrini, Nieder, Tulve, Lill, Kallastu, Tulev ja Kozlova-Johannes. Ansambel U: [Tarmo Johannes (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägilä (tšello), Vambola Krigul (löökpillid) ja Taavi Kerikmäe (klahvpillid) on juba mitu aastakümmet olnud ilmselt aktiivseim nüüdismuusikale  keskendunud eesti kooslus. Ludensemble on olnud sellega üsna võrdväärselt aktiivne alates möödunud aastast, mil selle nime alla koondusid järgmise põlvkonna uue muusika huvilised mõttekaaslased-interpreedid [Alexander Avramenko (klarnet), Ingely... The post B + B = 200 appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • KÜSIMUSTE DIAGONAAL: KUNSTIARUTELU RISKID EESTI RAHVUSBALLETIS
    on 28.02.2026

    Balletiõhtu „Forsythe & Looris” William Forsythe’i ballett „In the Middle, Somewhat Elevated”. Koreograaf: William Forsythe. Muusika: Thom Willems koostöös Leslie Stuckiga. Lava-, valgus- ja kostüümikujundus: William Forsythe. Lavastaja: Kathryn Bennetts. Valguse ja tehniline teostus: Tanja Rühl. Osades: Sylvie — Ami Morita, Anna Roberta, Laura Maya või Madeline Skelly; Isabelle — Phillipa McCann, Caroline Hamilton või Madeline Skelly; Jete girl — Marta Navasardyan, Rio Morisawa või Ketlin Oja; Releve girl — Laura Maya, Karina Laura Leškin või Alice Pelizza; Sidekick girl — Gabriella Vidano, Yukina Yokoyama või Polina Sosimova; Sidekick girl — Sophie Farquhar, Alice Pelizza või Anne-Sophie Marjeram; Ashley Chiu Lionel — Luca Giovanetti, Cristiano Principato, Antonio Gallo või Yuki... The post KÜSIMUSTE DIAGONAAL: KUNSTIARUTELU RISKID EESTI RAHVUSBALLETIS appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • MIDA ROHKEM, SEDA UHKEM?
    on 28.02.2026

    Sissejuhatus Delfis domineerib kollane sisu uudis- ja lugemisväärtuse üle. Linnapildis riivavad silma erksad loosunglikud reklaamplakatid ja videod. Youtube’i videote vahele trügivad aina sagedamini ja üha pikemad reklaamvideod. Minul näiteks jooksevad poliitikateooria loengute, ususektidest põgenenud inimeste elulugude, malestriimerite ja joogavideote vahele pidevalt loop-kõrvatroppide reklaamklipid, mis sest, et langesin juba ammu selle reklaami ohvriks ja uusi kõrvatroppe mul lähiajal vaja ei lähe. Reklaamid jooksevad pidevalt muidugi ka Facebooki, Instagrami ja TikToki sisuvoos: nii varjatult, näiteks suunamudijate kaudu, kui ka lihtsalt platvormi sisuna. Infomüra loovad ajakirjanikud, arvamusliidrid ja poliitikud, kes selle asemel, et rääkida lihtsatest asjadest otse, keerutavad sõnavahtu. Infomüra loovad ka copywriter’id... The post MIDA ROHKEM, SEDA UHKEM? appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • PERSONA GRATA LIISA HÕBEPAPPEL
    on 28.02.2026

    Kuidas sa  muusika juurde jõudsid? Ma õppisin Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis (põhikooli ajal) inglise keele klassis ja gümnaasiumiosas reaalklassis, kus mul oli kuus korda nädalas matemaatikatund imelise matemaatikaõpetaja käe all — see arendas minu mõtlemist. Esimeses klassis olevat ma emale öelnud, et tahan hakata õppima klaverit. Tol ajal oli võimalik Westholmis õppida ka klaverit ja plokkflööti. Alustasin klaveriõpingutega, aga mul ei tekkinud õpetajaga head kontakti. Minu vanatädi õpetas klaverit Mustamäe Gümnaasiumi huvikoolis ja tema soovitas mulle sealset õpetajat, Tiiu Tamme, kelle juures ma õppisin kuni gümnaasiumi üheksanda klassini. Samal ajal käisin laulmas Ellerheina tütarlastekooris Tiia-Ester Loitme käe all.  Ma kasvasin... The post PERSONA GRATA LIISA HÕBEPAPPEL appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • VASTAB SERGEI LOZNITSA
    on 28.02.2026

    Sergei Loznitsa.Allikas: Sergei Loznitsa veebileht Sergei Loznitsa on Saksamaal ja Leedus elav ukraina režissöör, kes on filmihariduse saanud VGIKis. Oma kodumaaks peab ta Ukrainat. „Ma elan kinos, oma raamatutes, ma elan koos oma sõpradega üle kogu maailma, oma ideedega. Mu kodu on Kiiev, Ukraina, seal ma kasvasin, seal kujunes mu iseloom. Kõik muu on lisandus,” räägib ta. Kohtusime PÖFFil kolmandat korda. Esimene kord oli 2010. aastal, kui Sergei Loznitsa film „Minu õnn” võitis festivali grand prix’. Selle filmi peategelane, kaugveoautojuht Georgi sõidab tavalisele tööreisile kaugele Venemaa sisemaale ja satub kummalisse ruumi, kus teekond muutub üha ohtlikumaks, kus kõik sõdivad kõigi... The post VASTAB SERGEI LOZNITSA appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • JUHAN TOOMPEAL
    on 28.02.2026

    Katkend käsil olevast teosest „Juhani evangeelium” (Algus TMK 2026, nr 1) Olukord muutub teisel kursusel, kui Heliloojate Majas tuleb 25. XII 1970 ettekandele nende lennu nn eeldiplomitöö, Karl August Hermanni „lauleldus” (midagi ooperitaolist) „Uku ja Vanemuine”. Lavastab Panso, dirigeerib Matti Reimann. Etenduses on patriootlikkust, aga ka irooniat, mis Viidingule sobib. Maimu Valteri kommentaar talvisel vahearvestusel: „Viiding on kõik kahtlused enda suhtes ümber lükanud” (protokoll nr 148, 27. XII 1969).                Rein Olmaru (prokoll nr 150, 6 I 1971): „Viiding on end maksma pannud.”                Karl Ader: „Viidingust tuleb hea koomik, puuduseks on püsimatus.”                Lea Tormis: „Viidingul oli indrekulikku sisemist... The post JUHAN TOOMPEAL appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • TEATRIVAHT. „VAIKUS” JA „HAMLET”
    on 27.02.2026

    Valle-Sten Maiste, Meelis Oidsalu ja Madis Kolk räägivad Uku Uusbergi lavastusest „Vaikus” Tallinna Linnateatris ja Rainer Sarneti lavastusest „Hamlet” Eesti Draamateatris. The post TEATRIVAHT. „VAIKUS” JA „HAMLET” appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • DRAAMATEATRI „CALIGULA” EHK CAMUS ILMA EKSISTENTSIALISMITA
    on 26.02.2026

    Albert Camus, „Caligula”. Tõlkija: Ott Ojamaa. Lavastaja ja valguskujundaja: Hendrik Toompere. Kunstnik: Elisa Sinisalu. Videokujundaja: Ura Sihet. Helikujundaja: Lauri Kaldoja. Osades: Tõnis Niinemets, Karmo Nigula, Andres Puustusmaa, Gert Raudsep, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Raimo Pass, Markus Luik, Christopher Rajaveer, Britta Soll, Hanna Jaanovits ja Merle Palmiste. Esietendus 22. XI 2025 Eesti Draamateatri suures saalis. On näidendeid, mille abstraktsus lubab neid peaaegu piiranguteta kohandada eri aegadesse ja oludesse. Klassikaline näide sellest on Samuel Becketti „Godot’d oodates” oma ebamäärase aja ja kohaga ning ühiskondliku ja ajaloolise identiteedita tegelastega. Arvukates lavastustes on selle näidendi tegevust paigutatud küll maailmasõdadejärgsesse Euroopasse, apartheidiaegsesse Lõuna-Aafrikasse, Gulagi või... The post DRAAMATEATRI „CALIGULA” EHK CAMUS ILMA EKSISTENTSIALISMITA appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • ANDEKS, KAS TEIL ON VEEL RUUMI?
    on 25.02.2026

    Siin me nüüd siis (jälle ) oleme — riiklikud tegevustoetused on teatritele jagatud, aga päris rahul pole vist keegi. On aeg endale tunnistada, et nokitsemine määruse sõnastuse kallal ei too lahendust, kui lükkame järjepidevalt edasi arutelu selle üle, milleks teatreid riiklikult toetame ehk mis on need teatri funktsioonid ja väärtused, mida eelistame. Valikuid tuleb teha, sest senine taktika — loota, et ehk ikka kultuuri osakaal riigieelarves hakkab tõusma — on vangistanud meid rahulolematuse limbosse. Tegelikult oli praegune olukord ette näha juba päris ammu. Ühelt poolt ei saagi praeguse poliitika puhul riigi asutatud sihtasutuste ja avalik-õigusliku Estonia tegevustoetuste osakaal teatrite rahastussummas... The post ANDEKS, KAS TEIL ON VEEL RUUMI? appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • Chat of all trades
    on 05.03.2026

    Kaur Riismaa: „Väsinud valguse teooria”. The post <i>Chat of all trades</i> appeared first on Looming.

  • Intervjuu: Sädemed kivide kokkulöömisest
    on 02.03.2026

    Heneliis Notton (sünd. 2001) kirjutab ja kureerib – mõlemat väga erisugustes kontekstides. Tema arvamuslugusid ja arvustusi on ilmunud mitmetes kultuuri­väljaannetes, nagu Vikerkaar, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Levila ja Müürileht, 2021. aastal pälvis ta äramärkimise Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel näidendiga „Emesis”. Tema proosat on ilmunud ajakirjas Värske Rõhk ning 2023. aastal pälvis ta selle eest ajakirja aastaauhinna. Põhikohaga töötab ta aga maja­dramaturgina kaasaegsete etenduskunstide keskuses Kanuti Gildi SAAL.Möödunud aasta detsembris ilmus Heneliisi debüütproosakogu „Tähed Agnesele”, milles ta seob fiktsiooni teoreetilise mõtisklusega lugemis- ja kirjutamisviisidest. Kohtusimegi Heneliisiga vaid paar päeva pärast tema raamatu trükist ilmumist Kanuti Gildi SAAL-is. SAARA LIIS JÕERAND: Sa oled nüüd juba... The post Intervjuu: Sädemed kivide kokkulöömisest appeared first on Looming.

  • ossisin taevand päeva
    on 27.02.2026

    The post ossisin taevand päeva appeared first on Looming.

  • Katkuemad
    on 26.02.2026

    See pidi olema õige plats. Ta suunas telefoni valgusvihu hauakivile, märg graniit läikis, sellele graveeritud kirja oli halb näha. Surnuaiale oli selle pooleteise tunni jooksul, mil ta siin ringi oli ekselnud, jõudnud laskuda hilissügise uduvihmane hämarus, nagu hall kissell. Ta vaatas uuesti telefoniekraani, kissitas silmi. Foto ei olnud ka eriti terav, ilmselt samuti hämaras klõpsatud. Aga jugapuu! Jugapuu oksad olid need pildil kindlasti. Jugapuu marjad on tegelikult mürgised käbid. Ta vaatas ühele ja teisele poole, enne kui põlvili laskus. Kalmistul ei paistnud tööpäeva õhtul olevat ühtegi teist elavat peale tema. Selleks et käsi kivi taha maa sisse suruda, pidi ta... The post Katkuemad appeared first on Looming.

  • Kirjad tütrele 1969–1991
    on 25.02.2026

    Raimond Kaugveri (25. II 1926 – 24. I 1992) kirjad tütrele ei ole ilukirjanduslik fiktsioon ega visand kiriromaanile, vaid päriselt aset leidnud kirjavahetus isa ja tütre vahel rohkem kui 20 aasta jooksul. Esimesed kirjad vahetasime isaga 1969. aasta suvel, kui olin just lõpetanud keskkooli ja valmistusin Tartu ülikooli astuma. Sealtpeale olid kirjad ainus enam-vähem toimiv viis kodustega Tallinnas sidet pidada. Digiajastu polnud veel saabunud, inimestel polnud kõige tavalisemat telefonigi. Niisiis hakkasime kirjutama ja tegime seda kuni isa viimaste päevadeni. Nende aastate sisse jäävad mõlema elus mitmed järsud pöörded ja käänakud, mis on ka kirjadele ohtralt ainest pakkunud. Ootuspäraselt on kirjades... The post Kirjad tütrele 1969–1991 appeared first on Looming.

  • Kirjanik loeb. Joonas Veelmaa
    on 23.02.2026

    Ma arvan end mäletavat hetke, kus lugemine muutus raskeks. See oli Jack Londoni „Ürgne kutse”, mida kohustati lugema seitsmendas klassis. Istusin tigeda näoga oma toas ja püüdsin kaasa elada kaugel elava koera olelusvõitlusele. Mäletan, et raamatus oli urisemist, jooksmist ja palju rasket lund. See raskus muudkui kogunes ja kogunes mu õlgadele, kuni jõudsin tõdemuseni, et lugemine ise on raske. Hiljem ei ole ma seda teost raamatukogus isegi piilunud, sest kardan, et lugema asudes keerlen tagasi sellesse lugemishetke ja pean elu samast kohast alates uuesti elama hakkama. Loen mõõdukalt distantsilt raamatu kohta Goodreadsi arvustusi ja näen, et paljud nautisid seda raamatut... The post Kirjanik loeb. Joonas Veelmaa appeared first on Looming.

  • Hullumeelsuse lehekülg
    on 13.02.2026

    Misasi see on, et augusti lõpus on lehed juba kollased, lendlevad juhuslikus tuulehoos nagu pöörased, maanduvad teeservadesse ja säravad seal kuni esimese vihmani. Pihlakad õhetavad, nagu oleksid nad verd joonud, harakad parastavad ja haavad võbelevad murelikult. Misasi see on, et kõik kiirustab surma poole, lagunemise ja kõdu poole, et kõige vohavamad taimedki määnduvad. Tean, et see pole allaandmine, vaid oskus õigel ajal puhata. Aga mina vaatan seda ikka üksnes nende silmadega, mis mul on: kõik kaob ja valmistub surema. Päike paistab tuppa, köögilauale. Puuviljakausis on üksik banaan, jälgin teda juba hulk päevi. Alul oli ta toores ja prink, aga mida... The post Hullumeelsuse lehekülg appeared first on Looming.

  • Veebruar, 2026
    on 13.02.2026

    6. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitlesid Maarja Pärtna ja Liis Ring oma helikassetti „Siin oli soo. Once was mire”. 7. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval anti üle Visnapuu auhinnad. Sõna said Piret Viires, Epp Annus ja Toomas Liivamägi. Üles astusid laureaadid Janika Kronberg ja Reijo Roos. Kalev Vapperi ning Jürgen Rooste esituses kõlasid muusika ja luule. 7. jaanuaril tähistati Tartu Linnaraamatukogus Oskar Lutsu 139. sünniaastapäeva, kirjanikust kõneles Meeli Väljaots. 8. jaanuaril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Aasta Rosina auhind, mille pälvis Katrin Tõnissoni ja Ulla Saare koomiksiraamat „Salalaegas”. 9. jaanuaril toimus Tartu Kirjanduse Majas ulmereede, kus esitleti Mo Xiang Tong Xiu romaani „Deemonliku... The post Veebruar, 2026 appeared first on Looming.

  • Pagulane Aino Kallas
    on 13.02.2026

    Soomes ilmus möödunud sügisel Suvi Ratineni romaan „Pakolainen” („Pagulane”), mille peategelane on Aino Kallas ning mis seepärast kõnetab ka meid. Kallase loomingut on ikka peetud Eesti kirjanduskaanoni osaks ja pea kõik tema teosed on välja antud mõlemal maal. Aino Krohn abiellus 1900 eesti rahvaluuleteadlase ja diplomaadi Oskar Kallasega ning elas aastatel 1903–1918 Tartus ja 1934–1943 Tallinnas. 1943. aastal lahkus Aino Tallinnast Soome ja 1944. aasta sügisel koos Oskari ja tütar Virve ning tema lastega Rootsi. Romaan kujutabki Kallaste elu pagulastena. Oskar oli juba põgenedes haige ja suri 1946. aasta jaanuaris, nii et vananev ja haige kirjanik jäi tütre hoole alla... The post Pagulane Aino Kallas appeared first on Looming.

  • *igal hommikul mu otsaesisele
    on 11.02.2026

    The post *igal hommikul mu otsaesisele appeared first on Looming.

  • RIIETUSE VAIKIV REVOLUTSIOON EHK KUIDAS VABARÕIVASTUS MUUDAB VÕIMUSUHTEID
    on 18.09.2025

    I. SISSEJUHATUS Laialdane üleminek vabarõivastusele (casual wear free dress code) tähistab vaikivat revolutsiooni sotsiaalses tähendusloomes. See revolutsioon ei seisne niivõrd avalikus murrangus, vaid traditsiooniliste, visuaalselt eristuvate riietuskoodide järkjärgulises, ent põhjalikus murenemises – koodide, mis ajalooliselt on toetanud selgelt väljendunud sotsiaalseid hierarhiaid ja võimusuhteid. Selle “vaikivus” tuleneb protsessi järkjärgulisusest ja normaliseerumisest, mida sageli tõlgendatakse pelgalt isikliku eelistuse või mugavusena, mitte struktuurse nihkena. Ometi on selle mõju revolutsiooniline, sest vabarõivastuse domineerimine seab kahtluse alla sajanditevanused semiootilised süsteemid, kus rõivastus oli otsene staatuse, autoriteedi ja kuuluvuse märk, ning kujundab seeläbi ümber võimu väljendamise ja tajumise viise tänapäeva ühiskonnas. Riietus on alati olnud enam... The post RIIETUSE VAIKIV REVOLUTSIOON EHK KUIDAS VABARÕIVASTUS MUUDAB VÕIMUSUHTEID appeared first on Akadeemia.

  • FINIS NIHILI – VAADE LÄHEDALT
    on 18.09.2025

    Finis nihili on esimene Madis Kõivu näidend, mida lugesin. Kunagi 1990. aastate teisel poolel andis ta mulle sellest esimese masinakirjaeksemplari ja ütles: vaata, kas sa tahad sellest midagi teha. Lugesin läbi, sain aru, et kõik on seal täiesti valmis ja omal kohal, mul pole vaja ja pole võimeidki midagi muuta. Lugeda oli muidugi huvitav, sest nii mõnigi tegelane ja kujutluspilt oli äratuntavalt tuttav. Kui nüüd Henri Otsing asus filosoofipäeva korraldama ja arvas, et “asi näib kujunevat nõnda, et iga ettekanne keskendub Kõivu ühele teosele”, siis Finis nihili oli minu jaoks ainuvõimalik valik. Minu arvates on selles näidendis kolm liini. Ettekanne... The post FINIS NIHILI – VAADE LÄHEDALT appeared first on Akadeemia.

  • KOLM KÕNET EESTI RAAMATULE
    on 18.09.2025

    Eesti Vabariigi president, eesti raamatu aasta patroon EESTI KIRJANDUSE PÄEVAL 30. JAANUARIL 2025 PÄIKESETÕUSUL TARTU TOOMEMÄEL Head eesti kirjanduse hoidjad, austajad ja edasikandjad, täna algab suur eesti raamatu aasta. 1525. aasta 9. novembril kirjutas Lübecki toomdekaan Johannes Brandes oma päevaraamatusse, et “raad on pannud Kuldsarve kõrtsis aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi, läti ja eesti rahvakeeles missasid, et seda ei viidaks laevale [ja] et ta ei mürgitaks ristiusus veel harimata rahvast”. Sel ajal katoliiklikul Saksamaal tundus luterlik missaraamat ketserliku jumalateotusena, mistõttu tuli nimetatud trükised ära põletada. Sestap pole neist trükistest midagi säilinud. Kuid ajalugu on ka... The post KOLM KÕNET EESTI RAAMATULE appeared first on Akadeemia.

  • KIRJANDUSE DEMOKRAATLIK PLAHVATUS
    on 18.09.2025

    Kirjandus selle sõna loomulikus tähenduses on kogu kirjapandud sõnade, lausete ja lugude maailm, mille algus ulatub hämaratesse aegadesse, mil inimene asus endast märke maha jätma — arvatavasti esmalt samal eesmärgil, mille pärast loomad oma territooriumi tähistavad. Seega võiks eesti kirjanduse alguse paigutada sellesse aega, kust esimesed peremärgid meieni on jõudnud. Ikka palju kaugemale kui 500 aastat tagasi, mil esimesed eesti sõnad raamatusse raiuti. Sellest annab tunnistust ka sõna kiri enda päritolu, mis selgelt osutab kirja mõiste tekkimisele ammu enne kirjaoskuse algust, olgu siis vöö- või kindakirjana. Kaugest ajaloost pärineb ka kirja funktsioon — viia inimest ja tema öeldud sõna sinna,... The post KIRJANDUSE DEMOKRAATLIK PLAHVATUS appeared first on Akadeemia.

  • NULLPUNKTIS
    on 18.09.2025

    Sinivalge tramm vähendas kiirust ja kitsal valgustablool välkusid sõnad: Genbaku Dome-mae. Seejärel kuulutati peatust ka inglise keeles: Atomic Bomb Dome. Aatomipommikuppel. Ainuüksi nimi ajas ihukarvad püsti. Pugesin inimeste vahelt juhini ja poetasin mündid tema kõrval asuvasse karpi. Trammisõidu eest tasuti alles väljudes. Astusin Kirsi järel välja ja päikesepaiste lahvatas mulle otse näkku. Kissitasin silmi. Kui silmad valgusega harjusid, märkasin, et seisan neljakorruselise varemetes hoone juures. Osa seintest oli kokku varisenud, varemed nägid välja kui tähetorni mustunud skelett. Läksime varemeid vaatama ja otsekui eikusagilt ilmus meie kõrvale naine, kes tervitas ja tutvustas end Naokona. Ta silmitses meid sõbralikult ja ütles, et... The post NULLPUNKTIS appeared first on Akadeemia.

  • KIRJANDUSSÜNDMUS: Novellett
    on 17.09.2025

    Meeliste ei saanud rahu. Jälle helises telefon. Ta kuulas kannatlikult. Harald Imeline on linnas ja läheb kirjandussündmusele. Lilled on ostetud. Ta ei tea veel, kes auhinna saab, aga lilled kuluvad igal juhul ära. Ta on elevil, vaimu täis ja kutsub kaasa. Mulle meeldib olla sündmuste epitsentris, teatab ta Meelistele, ja ma ei saa aru, millega sina tegeled. Kus kohas sa oled?Meeliste oli surnuaial. Oli jäänud mõtisklema Underi ja Adsoni hauakivide kõrval. Ta enda suguvõsa plats oli seal lähedal, nii et surnuaial käies pidi ta alati Underist ja Adsonist mööda kõndima. Ja siis oli tal ikka tunne, et siin, selles paigas,... The post KIRJANDUSSÜNDMUS: Novellett appeared first on Akadeemia.

  • Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas
    on 05.03.2026

    Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta. Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi sõltumatu instituudi“ laadseid teadustöid eksib ikka ja jälle meiegi meediasse. Tõepoolest kulub kõigile meile ära parem teaduslik kirjaoskus ehk oskus hinnata meile esitatavate väidete usaldusväärsust. Ent siis selgus, et teadlased oli spetsiifilisem mure: fMRI uuringute kajastus. Lugejat detailidest säästes tähendab fMRI funktsionaalset magnettomograafiat, mille abil saab jälgida vere liikumist... The post Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas appeared first on Vikerkaar.

  • Stefan
    on 03.03.2026

    Millal ma teda esimest korda nägin? Ikka vist seal Hamburgi baaris, Grosse Freiheiti tänaval, üle tee venue’st nimega Grosse Freiheit 36, kus kunagi olid mänginud noored ja tundmatud biitlid ja kus sel õhtul oli olnud The Sisters of Mercy kontsert. See oli hea gig, soojendas Chris Catalysti ühemehebänd Robochrist, mohawkiga ja hõbedaseks värvitud näoga Chris keevitas sämplite taustal metal-riffe ja tilkus higist. Ja pärast mängis veel Sistersis. Ja see oli ikka üks äge laiv. Kristiina, kelle pool ma ööbisin ja kes mulle linna näitas, oli lõpuks ka otsustanud kontserdile tulla. Ma ei tea, kas sellepärast, et näha, mis kuradi bänd... The post Stefan appeared first on Vikerkaar.

  • Kust lapsed tulevad?
    on 03.03.2026

    Tulin poodi viina ostma. Iga kord, kui ostan alkot, on kuidagi imelik olla, sest kardan, et keegi näeb. Varem, kui ma veel jõin, mul kunagi sellist hirmu polnud. Keegi ei näinud, ja kui nägigi, oli see mu identiteedi osa – olla metsik, olla rebel. Teatud vanuses see ongi rebel. Aga neljakümnendate eel pigem luuser. Mul oli kapuuts ka peas. Tuttavaid ei olnud, ainult müüja vaatas järele. Mõtlesin, et raudselt seda, et näed, sellised need keskealised naisalkohoolikud ongi. Panevad kapuutsi pähe, et keegi ära ei tunneks. Aga kapuuts oli peas sellepärast, et ilmad on külmaks läinud. Lumi on viimaks maha tulnud,... The post Kust lapsed tulevad? appeared first on Vikerkaar.

  • Masinate kultuurist
    on 26.02.2026

    Andmepangad on homse entsüklopeedia. Nad ületavad iga oma kasutaja võimed. Nad on postmodernse inimese „loodus“. – Jean-François Lyotard (1984) Killukesi tulevikust William Gibsonile omistatakse mõte, et tulevik on juba kohal, kuid ebaühtlaselt jaotunud. Kunstnik Steph Maj Swanson leidis killukese ühest võimalikust tulevikust 2022. aasta aprillis. Ühe siiani teadmata teksti põhjal pilte genereeriva mudeli latentsest ruumist[1] „avastas“ ta tegelase, kellele pani nimeks Loab. Loabi loomine ei olnud Swansoni eesmärk. Ta sattus selle tegelase peale nii, et lasi mudelil genereerida Marlon Brandost võimalikult erineva pildi ning tulemuseks saadud logost omakorda võimalikult erineva pildi. Osana uute kujutiste loomise promptidest hakkas Loab korduma üha... The post Masinate kultuurist appeared first on Vikerkaar.

  • *2008nda aasta hakul… jt luuletusi
    on 19.02.2026

    The post *2008nda aasta hakul… jt luuletusi appeared first on Vikerkaar.

  • Vabrikulapsed masinate varjus
    on 17.02.2026

    Masinad on tööstusmaastiku kujutlustes kesksel kohal: nad vuhisevad ja kõrisevad, rebivad ja vedivad, ihuvad töölistele hammast ja kustutavad oma kättemaksuhimu. Eesti varases tööliskirjanduses on vaenulikel masinatel oma hääl, isegi hambad ja küüned. Seevastu vabrikulapsed liiguvad neis kujutlustes kummituslikult: tasakesi vabrikuväravas, trepil või treipingi taga nukrutsedes. Või realiseeruvad nad hoopis mälestustes. Marie Hållander rõhutab Rootsi tekstiilitööstuse töölislaste lugusid käsitledes, et töö ajalugu kajastatakse minimaalselt ja pigem langeb fookus kas vaba aja veetmisele või koolis käimisele, kusjuures minevikunostalgiat luuakse tindiplekiste koolipinkide või kunagiste armastatud mänguasjadega.[1]Romantiseeritud arusaam lapsepõlvest kui töövabast perioodist varjutab tõsiasja, et eelmise sajandi alguse töölisperedes pidid tihti ka pisemad liikmed... The post Vabrikulapsed masinate varjus appeared first on Vikerkaar.

  • Noor proosa oma kaasaegset kajastamas
    on 13.02.2026

    Oh mis kena oleks kirjutada ülevaadet, kui meil oleks käepärast võtta viis kuni kümme inimest, kahekümne ja kahekümne viie eluaasta vahel, igaühel jutukogu või paar, romaan või teinegi juba trükitud. Ei ole aga ü h t e g i taolist praegu. Nii peame noore kirjutaja vanusepiiri kümmekonna aasta võrra tõstma. Kas on siis aga enam põhjust noorusest rääkida? Meie — ja mitte ainult meie — proosa kurbloolus avaldub teatud professionaalsustasemest alates igas vanuseastmes ühelaadselt. Nimelt: harva kohtab teoseid, mis oleksid ühtaegu elulised ja sügavad. On raamatuid, mis tegelevad igavikuliste ja igaüht puudutavate probleemidega, mille lugemine aga heatahtlikultki lugejalt pingutust nõuab.... The post Noor proosa oma kaasaegset kajastamas appeared first on Vikerkaar.

  • Kangelased ja ärapanijad
    on 12.02.2026

    Andrus Kasemaa. Minu kangelased. Tallinn: Varrak, 2025. 294 lk. 26.99 €. Mõne aja eest pidin käigu pealt mõtestama, mida tähendab minu jaoks eestlaseks olemine. Mis on minu Eesti? Drooniga jäädvustatud „Terevisiooni“ või „Telehommiku“ avakaadrid härmas metsast lamemaal? Ilus? Loodus. #visitestonia. Mulle on Eesti peamiselt keel, mitte rabad, mis on kaunid küll, kuid rohkem vist sellised pealinlase iluasjad: kasvasin üles Ladina-Eestis ja raba on nagu raba. Soo. Muidugi tuleb neid hoida ja me hoidsimegi. Ei visanud prügi maha ja ega ei käinud seal palju ka. Hea oli küll. Kui püüan kodumaaga seoses teist pilti vaimusilma ette manada, siis algaks kaader aiaäärsel... The post Kangelased ja ärapanijad appeared first on Vikerkaar.

  • Sitt ajude asemel
    on 10.02.2026

    Pettumusel on kaks kuju. Esimene võimaldab sul säilitada fantaasiat soovitud asjast, mis on lihtsalt libisenud käest või ehk sinu vastu pöördunud. Teine paljastab, et asja, millesse sa uskusid, polnud algusest peale päriselt olemas. Kui on valida kahe pettumuse vahel tehnoloogiatuleviku osas, siis kalduvad kosmoseajastu jonnakad lapsed ja nende pettunud millenniaalidest võsud esimese lohutuste poole. See pettumus ütleb, et neile lubatud reaktiivseljakotid ja teleportatsioon polnud mitte fantaasia, vaid et need hakkavad avalduma tumedamal kujul, sellistena, nagu neid pakuvad Silicon Valley isandad. Parem olla reedetud kui avastada, et asi ise on kogu aeg olnud illusoorne; isegi kui meie ei jõua Marsile, jõuab... The post Sitt ajude asemel appeared first on Vikerkaar.

  • Teine blackout
    on 05.02.2026

    Taskulambid köögis, taskulambid kempsus. Lampidega juhtmed tilpnevad, akud tagant ära võetud. Segavad, kriibivad silma. Tuletavad ennast meelde, tuletavad meelde mööda läinud blackout’i. „Ära pane ära. Paned ära – lülitavad välja.“ Tilbendavad juhtmed, kõikjale pandud taskulambid jäävadki rippuma ja seisma nagu memento mori, järgmise blackout’ini. Nüüd juba, mil suur voolukatkestus on seljataga, ent samas lubatakse talveks uut blackout’i, saab seda kõike kirjeldada enam-vähem rahulikult. Normaalses keeles, ropendamata. Isegi mõningase irooniaga. Mõistagi traagilisega, nagu antiikaja kreeklastel. Ja Beckettil. Kirjeldada fikseerimaks: oleme üle elanud veel ühe blackout’i. Ja üle elatuna muutub see ajalooks. Ja ajalugu tuleb kirja panna, talletada. Mida muidu hakkavad viiekümne... The post Teine blackout appeared first on Vikerkaar.

  • Õpetajate Leht 10. märtsil
    on 08.03.2026

    Miski pole tähtsam kui eesti keele tunnid Maarja Vaino: „Kui nüüd haridus- ja teadusministeerium plaanib uuesti lahti võtta õppekavad ja vaadata süsteemselt kõik üle, oleks paras aeg muuta tunniplaanides õppetundide arvu nii, et selgelt esimesel kohal oleks eesti keel ning kirjandus – ained, mis kõige rohkem tegelevad eesti kultuuri ning inimeseks olemisega. Valdkonnad, mis on aina rohkem ohus. Võõrkeeled peaksid igal juhul olema väiksema mahuga ning B-võõrkeel võiks vabalt olla lihtsalt valikaine.“ Õpetaja kohustab, õpilane loeb. Mõtteid ja märkmeid Jaak Urmet: „Olen kuulnud, kuidas ülikooliõppejõud on hakanud tehisarupettuste vältimiseks loobuma kodus tehtud kirjalikest töödest ja siirdunud tagasi õppejõu silma all... The post Õpetajate Leht 10. märtsil appeared first on Õpetajate Leht.

  • Ela, kuni elu on
    on 05.03.2026

    Esimene hea uudis on see, et talve selgroog on murtud, ilmad lähevad soojemaks ja valgemaks, ka küttearved vähenevad. Majandus kosub tasapidi, muidugi tahaks, et kiiremini, aga vähemalt enam ei lange. Tarbijahinnaindeks tõusis uue metoodika järgi arvestades 3,7%. Vanaduspension tõuseb 1. aprillist 860 euroni ehk 43 euro võrra. Ajateenija toetus tõuseb kolmandiku võrra. Alampalk tõuseb 60 eurot ja kasv ületab hinnatõusu. Õpetajate töötasu alammäär on 1. jaanuarist 1970 eurot. 1. märtsist rakendus õpetajate karjäärimudel. Vanemõpetaja palk hakkab olema 2167 eurot ja meisterõpetajal 2561 eurot. Osa inimesi saab tuludeklaratsiooniga raha tagasi. Hariduses on murdepunkt, vana kord laguneb ja uus alles kujuneb. Üleminek... The post Ela, kuni elu on appeared first on Õpetajate Leht.

  • Et eesti keel ei taanduks teaduses kõrvalkeeleks
    on 03.03.2026

    Kõige lihtsamalt öeldes tehakse terminitööd selleks, et igal erialasel sõnal oleks üheselt mõistetav ja selgelt piiritletud tähendus. Mõistete ja nende tähiste ehk terminite süstemaatilise kogumise, kirjeldamise ja korrastamise tulemused koonduvad terminoloogiasõnastikesse – valdkondlikesse oskussõnastikesse – ja standarditesse, mis loovad aluse täpsele erialasele suhtlusele. See ei saa olla vaid kellegi hobi või kapriis. Selgus terminikasutuses on vältimatu kõigis eluvaldkondades – õiguses, meditsiinis, halduses, tehnikas ja tehnoloogias –, sest ebatäpsus võib kaasa tuua arusaamatusi ja isegi vigu. Eriti oluline on täpne ja korrastatud oskussõnavara seadustes ja ametlikes dokumentides, kus sõnade tähendus mõjutab otseselt õigusselgust. Kõige laiemas mõttes arendab süsteemne terminitöö eestikeelset erialakeelt,... The post Et eesti keel ei taanduks teaduses kõrvalkeeleks appeared first on Õpetajate Leht.

  • Rohkem õpiteid matemaatikaõpetajaks saamisel
    on 03.03.2026

    Raporti kohaselt lahkus 2022. aastal kas pensionile või teisele töökohale 244 matemaatikaõpetajat. Selle eriala lõpetab Tallinna ja Tartu ülikoolis igal kevadel üldjuhul aga kümme korda vähem värskeid magistreid. Paraku on neistki enamik juba aastaid õpetajana töötanud, mis tähendab, et päris uusi õpetajaid on veelgi vähem.  Kui paarikümne aasta eest astusid matemaatikaõpetaja erialal magistriõppesse pea eranditult matemaatika bakalaureuseõppe värsked lõpetanud, siis praegu on selliseid põhjaliku erialase ettevalmistusega kandidaate vastuvõtueksamil vaid üksikuid. Suurem osa sisseastujatest on nüüd karjääripöörajad, kel esimese kõrghariduse omandamisest mingis muus valdkonnas juba üle kümne aasta möödas. See on toonud kaasa vajaduse lisatingimuste järele vastuvõtul, nimelt kohustatakse Tallinna ülikoolis... The post Rohkem õpiteid matemaatikaõpetajaks saamisel appeared first on Õpetajate Leht.

  • Matemaatika on mõtlemine, mitte arvutamine
    on 03.03.2026

    Kõnealuseid projekte veavad Tartu ülikooli teaduskooli metoodik Raili Vilt ja Tallinna ülikooli matemaatika didaktik Annika Volt. Mõlemad tunnistavad, et oli suur üllatus saada toetus kahele matemaatikaprojektile. „Tihti proovitakse taolisi toetusi jagada regionaalselt ja valdkonniti, et kõik midagi saaksid. Seetõttu ongi väga kõnekas, et kaks projekti on ühest valdkonnast – järelikult on matemaatikale ka meie kitsast ringist väljaspool hakatud rõhku panema,“ alustab Vilt. „Matemaatika võiks olla populaarne. Sellest huvitumine ei tähenda, et oled kummaline või veidrik, vaid matemaatikat osata on äge,“ lisab Volt sissejuhatuseks.  Matemaatikakeele arendamine Voldi juhitud projekt kannab tabavalt nime „Mõtlemine nähtavaks“ ja puudutab Pärnu linna ning Pärnumaa teise kooliastme... The post Matemaatika on mõtlemine, mitte arvutamine appeared first on Õpetajate Leht.

  • Matemaatikat on võimatu mitte rakendada
    on 03.03.2026

    Miks matemaatikat vaja poleJAAGUP KIRMEMiks on füüsikat õppida vaja?Ma ju ei hakka ehitama maja,ei lähe inseneriteadusessening isegi siis on valemid olemas –lihtsalt pane arvud sisseja sealt ongi vastus tulemas.Miks on ometi kunsti vaja?Ega siis maailm alla saja,kui nüüd kustutada taktiliseltkõik see, mis ei kõla praktiliselt.Kes kordki ajalugu vajas?Aitab juba sellest kajast!Rääkige seda ainult neile,keda huvitab, mis juhtus eile.Miks on eesti keelt õppida vaja?Saab ju telefonist EKI najal,leides üles õige sätte,vajalikud vastused kätte.Ekraanilt kohe vastust näebki,kuigi see võib võtta päevi.Aga ka ilma saame edasi jõudsalt,samas keel võib kõlada õudsalt.Kas tõesti sa filosoofiat vajad?Kõik need tülikad heietajad,kel elu möödub mõtetes –mingu nad nagu Sokrates.Ja... The post Matemaatikat on võimatu mitte rakendada appeared first on Õpetajate Leht.

  • Eesti matemaatika selts 100
    on 03.03.2026

    Millega Eesti matemaatika selts tegeleb? Meie seltsi liikmed tegelevad paljude asjadega, aga ühise nimetajana saaks välja tuua matemaatika hariduse arendamise Eestis. Üks meie tugevaimaid ja aktiivseimaid harusid on koolimatemaatika ühendus. Sellest kuulevad inimesed kõige rohkem, sest see koondab kogu tegevuse, mis on seotud koolimatemaatikaga: õpetamine, koolitused õpetajatele, kohtumised ministeeriumiga jpm. Selle ühenduse esinaine on teenekas matemaatikaõpetaja Hele Kiisel. Tema nimi on lugejatele kindlasti tuttav.  Suhteliselt uus haru olümpiaadimatemaatika ühendus koondab seltskonda, kes korraldab igasuguseid koolimatemaatika võistlusi. Neid võistlusi on Eestis väga palju ja lisaks sellele, et neid on vaja läbi viia, peab nende tarbeks koostama ja kontrollima ka väga palju... The post Eesti matemaatika selts 100 appeared first on Õpetajate Leht.

  • Loovus matemaatikas – andekate luksus või eluline vajadus?
    on 03.03.2026

    Iga laps on loov! Tõenäoliselt ei kahtle oma loovuses just väga paljud eelkooliealised. Üheksa aastat koolis käia rühkinud noor aga juba küll. Enam kui kolmveerand 15-aastastest Eesti õpilastest on küll nõus, et pea igas aines on võimalik olla loov (PISA 2022 andmetel), kuid võimesse iseenda loovust arendada usuvad ainult pooled. Loovust peetakse igasuguse innovatsiooni aluseks ning innovatsioonita ei ole arengut.   Kui PISA 2022 tulemused avalikustati, rõõmustasime ka Eesti 15-aastaste õpilaste loovmõtlemise kõrgete tulemuste üle. Matemaatikatesti tulemus kirjeldas 31% loovmõtlemise tulemuse varieeruvusest. Saime teada, et matemaatikateadmised ja loovmõtlemine on seotud (vt joonis). Meil praktiliselt ei ole õpilasi, kes oleksid matemaatikas... The post Loovus matemaatikas – andekate luksus või eluline vajadus? appeared first on Õpetajate Leht.

  • Äratage tiigri taltsutaja!
    on 03.03.2026

    Oleme harjunud Eestit nägema uuendusmeelse ja kaasaegsete tehniliste lahenduste eestvedajana. Lähiaastatel oleme aga kogenud mitmeid ebaõnnestumisi IT-lahenduste kasutuselevõtul: tervise infosüsteemide või riigiportaali eesti.ee uuendustega kaasnenud segadus, arvutipõhise eksami ebaõnnestumine, probleemid ID-kaardi kiipidega või THI arvutamisel, ja nüüd ka kooli sisseastumisportaali SAIS3-ga. Korduv põrumine ütleb meile, et Eestil on digiriigi arendamisega probleeme, tiiger magab. Pole uudis, et viimasel ajal kadestame sõjas oleva Ukraina uuenduslikke digilahendusi. “Kutsekoolid on ülima pingutuse tulemusel suutelised 30. märtsil vastuvõtu avama. Ebaõnnestumised ei tulene tehnoloogilise võimekuse puudumisest. Probleemide kiire lahendamine näitab, et tehnilist pädevust jagub. Raskused on seotud pigem muutuste juhtimise kvaliteediga – sellega, kuidas siduda digiarendus süsteemi loogika,... The post Äratage tiigri taltsutaja! appeared first on Õpetajate Leht.

  • Olaf Prinitsa nimelise preemia pälvis Mirjam Süvari
    on 03.03.2026

    Eesti matemaatika selts andis juba teist korda välja Olaf Prinitsa nimelise preemia, mille eesmärk on tunnustada matemaatika õpetajakoolituse magistriõppekava lõpetanud üliõpilasi. Preemia on mõeldud nende tööde esiletõstmiseks, mis toetavad otseselt matemaatika õpetamise arengut ning on kasulikud kooli igapäevatöös. Preemia on ühekordne rahastipendium viimase 12 kuu jooksul kaitstud magistritöö või õppematerjali eest, mis käsitleb matemaatika didaktika või metoodika küsimusi. Preemia suurus võrdub poolega Eesti Vabariigis kehtestatud õpetaja miinimumpalgast. Täpsemad tingimused on kirjas preemia statuudis.  Preemia saaja valib EMS-i juhatuse moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad nii matemaatika didaktikud kui ka tegevõpetajad. Töid hinnatakse mitmest vaatenurgast, kuid keskne kriteerium on selle praktiline... The post Olaf Prinitsa nimelise preemia pälvis Mirjam Süvari appeared first on Õpetajate Leht.