Sõpradele, kes peavad lugu võrukatest & Võrumaast
Sõpradele, kes peavad lugu võrukatest & Võrumaast
Õppuse jooksul liigub Rõuge ja Haanja piirkonnas rännakul ligikaudu sada tegevväelast, sõiduteedel kasutatakse ka veoautosid ja maastureid.
Kuna riigipüha, 20. august on sel aastal laupäevasel päeval, siis on Rõuge vallamaja ja teenuskeskused reedel, 19. augustil suletud.
Kupatama Motorsport teavitab võistlusautode treeningsõitudest Rõuge valla teedel kolmapäeval, 17. augustil.
Reedel, 19. augustil toimub Valga militaarfestivali raames rukkilille päev, mida tähistatakse Hargla kirikus mälestusplaadi avamisega ja Mõnistes Eesti Kodu mälestuskompleksis.
22. augustil kell 15.00 avatakse Rõuge rahvamajas fotonäitus „Pärnumaalased Põhjalat uurimas“, mis kajastab Pärnumaa avaliku sektori töötajate Põhjala õppereisidelt kogutud muljeid ja kogemusi.
Rõuge vallavalitsus kuulutab kuni 15. septembrini välja perede elamumaa konkursi – kahe Rõuge alevikus asuva elamumaa krundi hoonestusõiguse müügi.
Selle tähtsa sündmuse tähistamiseks kutsuvad korraldajad Rikka Ivvani tallu Küllätüvä külla Setomaal endisi ja praegusi laagrilisi, nende vanemaid, õpetajaid, vabatahtlikke, pillilaagri toetajaid ning lihtsalt toredaid inimesi, kes on laagri tegemistele kaasa elanud.
Meremäe raamatukogu kutsub kolmapäeval, 10.augustil kell 12.00 kohtuma pisikese, aga väga sisuka ja kaasahaarava mälestusteraamatu „PILGUHEITE MU ELURADADELE" autori ja endise Meremäe valla Looska Algkooli ning Meremäe 7- kl. Kooli lõpetanud VLADIMIR PILDIGA
Seto Kuningriigipäeval, mis toimub 6.augustil Luhamaal, on Setomaa vallas avatud Kuningriigi bussiliin järgnevate peatustega
President Alar Karis viibib reedel ja laupäeval Setomaal, kus osaleb Seto Kuningriigi päeva avamisel Luhamaal, kohtub kohalike elanike ja Setomaa eestvedajatega Lüübnitsas ja Võõpsus.
Võru maakonna noortevaldkonna tänusündmusel 4.augustil Varstu Kultuurikeskuses tunnustati maakonna noori ja noortetegevusi. Tänusündmus toimus Võrumaa noorte suvepäevade raames. Aasta teoks noorsootöös sai Värska noortekeskuse tegu „Südamega kingitus“. Palju õnne ja suur tänu Värska noortekeskusele!
Teist suve saab Räpinas teoks kultuuriõhtute sari „Kolm korda üle piiri“. Sarja raames toimub kolm sündmust, kus osaleb muusikaline tandem, mille üks osaline on Eestist ja teine Eesti naaberriigist. 18. augustil on Eesti-Leedu õhtul külas leedu juurtega eesti poeet ja kitarrist Kristjan Tamošiunas ning kandlemängija Gerda Lõokene.
Peipsi kandi rahvas kutsub kõiki Eestimaa gurmaane nautima parimat toitu juba viiendat korda toimuvale hea toidu festivalile Peipsi Toidu Tänav 175 km.
Nõukogude sõjasümbolitega monumendid Narvas on teisaldatud Stenbocki maja 16. august 2022 – Täna pärastlõunaks on Narva linnast ja linnaümbrusest teisaldatud kuus Nõukogude sõjamonumenti, nende senistes asukohtades toimuvad korrastus- ja haljastustööd. Lisaks sai II maailmasõjas langenute ühishaud Narva jõe kaldal neutraalse hauatähise. Tank T-34 paikneb… Gert Uiboaed T, 16/08/2022 - 17:57
Valitsuse erakorraline pressikonverents Nõukogude sõjamonumentide teisaldamisest Peaminister Kaja Kallas, välisminister Urmas Reinsalu, siseminister Lauri Läänemets ning politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher annavad kell 8.30 Stenbocki maja pressiruumis pressikonverentsi Nõukogude sõjamonumentide teisaldamise kohta Narvas. Kateriin Pajumägi T, 16/08/2022 - 07:05
Valitsus teisaldab Narvas Nõukogude Liidu sõjamonumendid Stenbocki maja, 16. august 2022 – Valitsus võttis vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist Nõukogude Liidu sõjamonumendid. Tank T-34 viiakse Eesti Sõjamuuseumisse, mis tegeleb sõjaajaloo ja kultuuripärandi säilitamise, uurimise ja tutvustamisega. Kateriin Pajumägi T, 16/08/2022 - 07:03
Valitsus piirab Venemaa kodanikele nii viisade väljastamise kui välispiirilt riiki sisenemise Stenbocki maja, 11. august 2022 – Valitsus kiitis heaks sanktsiooni, millega piirab Vene Föderatsiooni kodanikele nii viisade väljastamise kui ka Eesti poolt väljastatud Schengeni viisaga välispiirilt riiki sisenemise. Erandina pikendatakse üheks aastaks elamisluba Eestis neile üliõpilastele, kel… Kateriin Pajumägi N, 11/08/2022 - 13:34
Valitsuse pressikonverents, 11. august 2022 Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid välisminister Urmas Reinsalu, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja tööminister Peep Peterson. Gert Uiboaed N, 11/08/2022 - 11:12
Valitsus pidas istungi, pressikonverentsil Reinsalu, Riisalo ja Peterson Stenbocki maja, 11. august 2022 – Valitsus kiitis istungile esitatud vormis heaks päevakorrapunktid 1, 3-4 ja 6. Päevakorrapunktid 2 ja5 avati aruteluks ja kiideti samuti heaks. Kateriin Pajumägi N, 11/08/2022 - 10:15
Kultuuriminister Piret Hartman on kuni kolmapäevani visiidil Ida-Virumaal, kus osaleb ametnike välitöödel, kohtub Narva linnapeaga ning külastab erinevaid Ida-Virumaa kultuuriasutusi.
Teabehalduse juhi ülesanne on ministeeriumi teabehalduse valdkonna korraldamine, sh teabehaldusega seotud protsesside eestvedamine ja arendamine ning haldusala asutuste nõustamine. Kandideerimisdokumente ootame 31. augustini.
Tänasest, 15. augustist kuni 19. augustini toimuvad Ida-Virumaal erinevates kohalikes omavalitsustes ametnike välitööd. Nädala jooksul arutavad riigi- ja kohalikud ametnikud ning ettevõtjad Ida-Virumaa probleemide ja lahenduste üle, keskendudes haridusele, elukeskkonnale ja keskkonnale.
Kultuuriminister Piret Hartman külastas täna koos sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga laeva Isabelle, mis majutab ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikke. Minister tervitas kohanemisprogrammi koolitusel osalejaid ning tutvus laeva elanike elamistingimustega.
Valitsus otsustas täna ühekordselt suurendada tagasimaksefondi Film Estonia mahtu 3,4 miljoni euro võrra. Seega on Film Estonia 2022. aasta maht kokku 5,4 miljonit eurot.
Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas kultuurimälestisteks Jõekääru asulakoha, Sillamäe varauusaegse kalmistu ning Karuste, Muriste ja Altja külade ajaloolised rannalautrid.
10.08.2022 – Juulis registreerisime 206 mõjuga intsidenti, mis on viimase poole aasta keskmine tase. Keel EST
28.07.2022 - Alates 1. augustist võtab ID-kaardi kasutajatugi kõnesid vastu tööpäevadel kella 8.30-17.00ni. Keel EST
20.07.2022 - Riigi infosüsteemi amet avaldas 20. juulil ID-tarkvara uue versiooni (2022.6). Suurim muudatus on toe lõppemine Windowsi 32-bitistele operatsioonisüsteemidele. Keel EST
08.07.2022 - Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) registreeris möödunud kuul 241 mõjuga küberintsidenti, mis on viimase poole aasta kõrgeim näitaja. Keel EST
07.07.2022 – Eestit tabasid teenusetõkestusrünnete lained.Kas see oled sina selles videos? Nutikad kodumasinad ahvatlevad küberründajaid. EL leppis kokku uutes ja rangemates küberturvalisuse nõuetes. Keel EST
7.07.2022 – Juunis registreerisime 241 mõjuga intsidenti, mis on viimase poole aasta kõige kõrgem näitaja. Keel EST
Kodumaist loodust ohustav verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on kärmelt leviv võõrliik. Taime leviku peatamiseks on oluline teda kasvukohtadest kiiresti tõrjuma asuda.
Rahvuspargi kaitse-eeskirja kavandiga saab tutvuda ja ettepanekuid esitada kuni 2. septembrini 2022.
Keskkonnaamet pole nõus Tallinna halduskohtu eilse määrusega, mille järgi pidid kõik jahipiirkonnad karujahi katkestama. Amet plaanib halduskohtu otsuse vaidlustada, sest on seisukohal, et praegune küttimismaht ja küttimiskorraldus tagavad karude populatsiooni hea kaitsestaatuse säilimise.
Pärast esmaseid väärteomenetluse käigus tehtud toiminguid selgus, et Umbusi jõe reostus on osutunud esialgu hinnatust suuremaks. Kuna keskkonda on kahjustatud olulisel määral, alustas Keskkonnaamet reostuse allika ja põhjuste väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse ja seda juhib Lõuna…
Täna, 5. augusti pärastlõunal saabunud laborianalüüs kinnitas, et Saaremaa looderannikult Vilsandi saarest kuni Uudepanga laheni leitud kleepuv aine on rasv, mitte naftasaadus.
Sel nädalavahetusel avastatud Umbusi jõe reostus näitab taandumismärke. Kohalike kaevu- ja kraanivett reostus ei ohusta.
Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 136 COVID-19 patsienti. 32. nädalal avati haiglates 129 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 4157 haigusjuhtu, millest 1933 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2224 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 10,7% võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 13,7% ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv 7,9% võrra. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 2000 laboratoorselt kinnitatud juhu,“ selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R on hetkel 0,94. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 9,1 pealt 8,3 peale. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibib haiglas 136 inimest, neist intensiivravil 7, kes kõik on juhitaval hingamisel. Nädala jooksul suri kaheksa inimest, kelle keskmine vanus oli ca 81,4 aastat. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 130 juures. Nädala jooksul manustati 6000 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 439. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 474 185 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5%. Viimase 14 päeva haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaa, Põlvamaa ja Viljandimaa. Suurem langus on Valgamaal, Läänemaal ja Järvamaal. Ei muutunud haigestumus Jõgevamaal, Tartumaal ja Võrumaal. 32. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees ca 48% ulatuses punasel ohutasemel. Võrreldes varasema nädalaga on viirushulga tõus olnud märgatav üle Eesti. Keskmistatud proovivõtukohtadest tuvastati enim viirusosakesi reovees Ahtmes. Kõrgem viirusosakeste tase oli ka teistes Ida-Viru maakonna proovipunktides. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_15.08.2022.pdf Kõik uudised Keel EST
Viimaste päevadega on jõudnud sinivetikate mass avamerelt Lääne-Eesti randadesse, sh ka saartele. Terviseamet on saanud teateid sinivetikate esinemise kohta nii Lääne- kui ka Saaremaalt. Visuaalsete vaatluste põhjal võib öelda, et sinivetikaid esineb nii Paralepa rannas kui mujal Haapsalu lähedal asuval rannaalal, kus kaldaääred on kaetud tiheda rohelise või sinakasrohelise massiga. Sinivetika puhul võib vesi olla hägune, veepind võib olla kaetud silmaga vaevu nähtavate sinivetikakolooniatega. Sinist värvi tekitavad eelkõige surnud sinivetikate massid, kui nende lagunemise käigus eraldub sinine pigment. Eilne satelliidipilt näitab suuri sinivetikate kogumeid Soome lahe ida osas, samuti Väinameres ja Loode-Eestis, Saaremaa lõunarannikul ja Sõrve poolsaare ümbruses. Lähipäevadeks lubab ilmateade lääne- ja edelatuult, sooja ilma, mis soodustab sinivetikate kasvu ja nende massi jõudmist Lääne- ja Loode-Eesti randadesse. Soodsate tuuleolude jätkudes võivad need jõuda ka Põhja-Eesti mererandadesse. Terviseamet soovitab lähiajal supeldes olla tähelepanelik ja enne vette minekut veenduda vee puhtuses. Kui vesi on muutunud silmaga nähtavate helveste tõttu kollakas-roheliseks, kaldaäär on kaetud tiheda rohelise või sinaka massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada sinivetikarikast vett alla neelates. Mürgistusest on eelkõige ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed, kodu- ja kariloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Sinivetikate rikkas vees ujumine võib eelkõige põhjustada nahaärritust ja sügelust. Suuremas koguses vee allaneelamisel võivad sinivetikamürgituse sümptomid sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud ning tasakaaluhäired. Pärast sinivetikate rikkas vees suplust tuleks ennast võimalusel puhta vee ja seebiga pesta. Kindlasti tuleb jälgida, et väikelapsed ja lemmikloomad merevett alla ei neelaks. Mürgistuskahtluse korral tuleb pöörduda kas oma perearsti poole või helistada Terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662. Kõik uudised Keel EST
По состоянию на утро понедельника в больницах находились 143 пациента с COVID-19. На 31-й неделе были госпитализированы 122 пациента с COVID-19. По словам главного специалиста отдела инфекционных заболеваний Департамента здоровья Ольги Садиковой, на минувшей неделе добавились 4654 случая болезни, 2239 из которых были подтверждены в лаборатории, а 2415 диагностированы клинически. «Заболеваемость демонстрирует признаки стабилизации, но говорить о снижении пока рано. Скорее, в данный момент наблюдается небольшое колебание, но следующие недели прояснят ситуацию», — пояснила Садикова и добавила, что коэффициент заражения R снизился до 1,03. Согласно матрице рисков, учитывающей госпитализацию, уровень риска распространения коронавируса является средним. Средний показатель госпитализации из-за COVID-19 за последние семь дней немного снизился. Среднее количество новых случаев госпитализации из-за симптоматической инфекции за последние семь дней составляет 9,1. По состоянию на утро понедельника в больницах находились 143 пациента, 87 из которых были госпитализированы ввиду симптоматической инфекции COVID-19. В течение недели скончались шесть человек в возрасте 69-102 года. Очевидно, на этой неделе количество госпитализированных будет находиться в районе 140. За неделю были введены 4864 дозы вакцины, при этом первичная вакцинация была произведена в 421 случае. Дополнительную или бустерную дозу получили 472 934 человека. Среди всего населения Эстонии двумя дозами вакцины привиты 63,5%. На основании результатов мониторинга сточных вод за 31-ю неделю распространение вируса в сточных водах примерно в 60% населенных пунктов находится на оранжевом уровне опасности. По сравнению с минувшей неделей снизилось количество населенных пунктов, находящихся на желтом и зеленом уровне опасности, и повысилось количество населенных пунктов на красном и оранжевом уровне. Больше всего частиц вируса из усредненных мест сбора проб было обнаружено в Элва. С эпидемиологическим обзором по COVID-19 за неделю можно ознакомиться здесь: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_08.08.2022.pdf Kõik uudised Keel RUS
Monday morning saw a grand total of 143 COVID-19 patients who required hospitalisation. In week 31, an overall figure of 122 new cases of COVID-19 were registered by hospitals. Olga Sadikova, senior specialist of the Health Board’s Department of Infectious Diseases, said that 4,654 cases were added last week, of which 2,239 were laboratory-confirmed and 2,415 had been clinically diagnosed. ‘The number of new cases is showing signs of stabilisation, but it is too early to speak of a decline. The situation is currently fluctuating somewhat, but the next few weeks will deliver more clarity,’ explained Sadikova, adding that the infection ‘R’ rate has dropped to 1.03. According to the hospitalisation risk matrix, the risk of coronavirus transmission is at the average level. The average number of hospitalisations due to COVID-19 in the last seven days is on a slight downwards trend, dropping to 9.1. As of Monday morning, a total of 143 people are in hospital, of which eighty-seven patients required hospitalisation due to symptomatic COVID-19. During the week, six deaths were added of individuals who were aged between 69 and 102. The number of hospitalisations this week is likely to remain at the 140 mark. During the week 4,864 vaccine doses were administered, of which 421 were new vaccinations. A grand total of 472,934 people have received an additional or booster dose. Coverage of the entire Estonian population with two vaccine doses is at 63.5%. Based on the results of the wastewater monitoring of settlements in week 31, the spread of viruses in Estonian wastewater is at approximately 60%, the orange risk level. When compared to figures for the previous week, the number of settlements in the green or yellow hazard zone has decreased, while the number of orange and red settlements has increased. Of all of the averaged sampling sites, the highest numbers of virus particles were detected in Elva. The weekly epidemiological COVID-19 overview can be found here: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_08.08.2022.pdf 8.2022.pdf Kõik uudised Keel ENG
Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 143 COVID-19 patsienti. 31. nädalal avati haiglates 122 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul lisandus eelmisel nädalal 4654 haigusjuhtu, millest 2239 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2415 kliiniliselt diagnoositud. „Haigestumus näitab stabiliseerumise märke, kuid langusest rääkida on veel vara. Pigem on hetkel väike kõikumine, aga järgmised nädalad annavad selgust,“ selgitas Sadikova ja lisas, et nakatamiskordaja R langes 1,03 peale. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv on kerges langustrendis, 7-päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv langes 9,1-ni. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibib haiglas 143 inimest, millest 87 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul lisandus kuus surmajuhtumit vanuses 69-102 aastat. Tõenäoliselt püsib hospitaliseeritute arv 140 juures. Nädala jooksul manustati 4864 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 421. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 472 934 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5%. 31. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees ca 60% ulatuses oranžil ohutasemel. Võrreldes varasema nädalaga on langenud rohelisel ja kollasel ohutasemel olevate asulate arv ning tõusnud oranžide ja punaste arv. Keskmistatud proovivõtukohtadest tuvastati enim viirusosakesi Elvas. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_08.08.2022.pdf Kõik uudised Keel EST
Tänases Eesti Ekspressis ilmus ametist lahkunud haridus- ja teadusminister Liina Kersna arvamuslugu „Mõtteid tuleriidalt ehk vastutuse võtmisest. Kus on terviseameti kobarkäki korraldaja nägu ja nimi?“, mis sisaldab mitmeid eksitavaid väiteid. Kersna sõnul pidi haridus- ja teadusministeerium hankima koolidele kiirtestid, mida sotsiaalministeerium ja terviseamet ei pakkunud. Samuti väidab Kersna, et terviseamet pakkus ainsa lahendusena koolide distantsõpet. Terviseameti kinnitusel ei vasta väited tõele. 1. Kersna väidab, et Terviseamet ei teinud väiksematki sammu selleks, et juba varem ühiskonnas laialdasemalt kiirtestimist kasutada. Kersna sõnul ei ole meditsiinitarvikute ostmine ja varumine kunagi olnud haridus- ja teadusministeeriumi ülesanne. 17. augustil 2021 saadeti riigiasutustele Valge Raamatu tegevuste elluviimise ülevaade, milles seisab selgelt: 2021. aasta lisaeelarvega eraldati kiirtestide soetamiseks haridusasutustesse 850 000 eurot. Haridus- ja Teadusministeerium eraldab kõigile kohaliku omavalitsuse ja eraüldharidus- ja kutseõppeasutuste pidajatele õppijate testimiseks rahalise toetuse kiirtestide soetamiseks. Elluviimise seis: TÄITMISEL. Terviseamet tellis 2021. aasta juunis kooli tervishoiutöötajatele professionaalseks kasutamiseks mõeldud kiirteste, mis anti enne kooliaasta algust üle HTM-ile. Teise tellimuse tegi Terviseamet HTM-i tarvis septembris, et saada kogus kätte 1. oktoobriks, kuid saabunud tarne ei vastanud EL-i nõuetele ja Terviseamet pidas kauba tollis kinni. Terviseamet ei saanud lubada koolidesse kasutamiseks teste, mille suhtes puudus kindlus. Uus kvaliteetne partii teste jõudis kohale 11. novembriks 2021, kuid veel enne seda korraldas HTM oktoobri lõpus esimese enesetestimiseks mõeldud testidele ostu, mis tulenes HTM-i, Terviseameti ja Teadusnõukoja ettepanekust ja Vabariigi Valitsuse 26. oktoobril 2021 antud korraldusest - hoida koole võimalikult kaua avatuna ja alustada 1. novembrist 2021 koolides laste kiirtestimist. Novembrikuus korraldatud hankel osales Terviseamet oma pädevusest tulenevalt nõustava osapoolena ning tegi kindlaks, kas hankele laekunud testid vastavad nõuetele. Kuidas koolides kiirtestimise korraldamise otsus sündis? 14. oktoobril 2021 arutas koolides testimise vajadust valitsuskabinet ning tervise- ja tööminister tegi koolidega seonduvas ettekandes ettepaneku käivitada koolides skriiningu pilootprojekt. Seejärel valmistati Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti eestvedamisel ette koolide lauaulatuslik skriiningprojekt PCR-meetodil. Testimisega otsustati liikuda piirkondade kaupa, alustades kõrgema nakatumisega piirkondade koolidest. Kõikide õpilaste masstestimine ei olnud plaanis. 26. oktoobril 2021 arutas valitsus koolides testimise teemat uuesti. HTM leidis, et skriiningu asemel tuleb kindlasti läbi viia kõikide õpilaste masstestimine kiirtestidega. Sotsiaalministeeriumi pakutud skriiningprojektist loobuti ning otsustati, et HTM hakkab koolides kaks korda nädalas kiirtestimist korraldama. Lepiti kokku, et iga ministeerium tegeleb vahendite hankimisega enda haldusala piires ning koolidele hangib testid HTM. Niisiis ei vasta tõele, et Terviseamet ei teinud väiksematki sammu ühiskonnas kiirtestimise kasutamiseks. Mis puudutab küsimust, kas ühiskonnas oleks pidanud kiirtestimist laialdasemalt kasutama juba varem, siis Terviseamet alustas antigeeni kiirtestide kasutamist ja hangete ettevalmistamist niipea, kui Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ja WHO seda 2020. aastal soovitasid. Eesti alustas kiirtestide pakkumist sarnaselt teiste riikidega tervishoiuasutustest ja hoolekandeasutustest, et tagada patsientide maksimaalne ohutus. 2. Kersna väitel terviseamet alles menetleb, kas esimeses hankes ostetud üks partii kiirteste oli ikka kvaliteetne! Hoolimata sellest, et testid olid toodetud Saksamaal ning nii seal kui Austrias oli neid kasutatud juba laialdaselt enesetestimisteks, sealhulgas koolides. Kersna tsitaat: „Täna, kolmveerand aastat hiljem loen ajakirjandusest, et ostsime „müügilt kõrvaldatud“ teste. Jah, tegemist oli ühe partiiga, mille firma puuduliku märgistuse tõttu vahetas samaväärsete korrektse märgistusega testide vastu välja. Kui need testid oli vaja ebakorrektse märgistuse tõttu müügilt kõrvaldada, siis kus olid terviseameti silmad enne?“ Terviseamet on kiirtestide nõuetele vastavust kontrollinud läbi terve pandeemia. Sealjuures ei anna Terviseamet testidele müügilube, vaid hinnatakse seda, kas tootja on täitnud kõik tavakasutuseks mõeldud testile kohalduvad ohutuse- ja toimivusenõuded. Testil peab olema õigetel alustel CE-märgis. Kui toode ei ole korrektselt märgistatud, on kahtlus, kas tegemist on kvaliteetse tootega, sest CE-märgis (enesetestide puhul koos teavitatud asutuse numbriga) paigaldatakse seadmele tootja poolt pärast nõuetekohase vastavushindamismenetluse lõpule viimist. Kõnealuse järelevalvemenetluse eesmärk oli kindlaks teha, milliseid teste koolidesse tarniti. Terviseamet selgitas, et ainult professionaalseks kasutamiseks toodetud testid ei ole sobivad enesetestimiseks ja kindlasti mitte laste enda poolt. Kerkis üles kahtlus, et tootja pakendas erinevate tootjate tarvikud ümber enda pakenditesse, kuid võis jätta kohalduvad nõuded täitmata. Sellises ümberpakendamises ei ole alati probleemi, sest COVID-19 kiirtestide pakendid võivad sisaldada erinevate tootjate komponente – sageli on proovivõtuvahend (näiteks vatipulk) teise tootja oma ja on sellisel juhul vastavalt märgistatud. Kuivõrd Terviseamet soovis kontrollida tegevuse õiguspärasust ja olla tarnitud testide vastavuses kindel, said testid meditsiiniseadmete andmebaasi märke „müügilt kõrvaldatud“, kuid selline märgistus ei tähenda, et teste ei tohi Eestis müüa. Seetõttu oli andmebaasi lisatud selgitus kõrvaldamise põhjuse kohta - „Ootame selgitust tootjalt.“ Tänaseks kogutud andmetel ei ole Terviseamet pakendite osas rikkumisi tuvastanud ja järelevalvemenetlus lõpetati. Menetlus on kestnud nii pikalt, sest Terviseamet pöördus Saksamaal asuva tootja tegevuse kontrollimiseks Saksamaa pädeva asutuse poole, kelle vastus viibis. 3. Kersna väidab, et terviseameti uus juht Birgit Lao osutas hiljutises intervjuus taas koolide distantsõppele suunamisele kui esimesele võimalikule piirangule viiruse leviku takistamisel Möödunud kooliaastal oli koolide avatuna hoidmine kõigi ühine pingutus ning Terviseamet soovitas distantsõpet viimase hädameetmena ja seda mitte kogu riigis, vaid koolide põhiselt. Niisiis ei vasta tõele, et distantsõppele suunamine on esimene võimalik piirang, mida Terviseamet viiruse leviku tõkestamiseks soovitab. Vastupidi – distantsõpe tuleb kõne alla üksnes juhul, kui koolis on kontrollimatu viiruse levik ja haigestumisi ei õnnestu enam omavahel seostada või viirusepuhangute tõttu pole enam võimalik kontaktõpet läbi viia. Birgit Lao on öelnud, et nakkuskolletele reageeritakse lokaalselt ehk klassi või õpilasgrupi põhiselt ning peetakse kinni COVID valmisolekukava eesmärgist hoida koolid maksimaalselt avatuna. Meenutuseks: Terviseamet toetas arstide avalikku pöördumist 3. novembril 2021, milles rõhutati veel kord, et otsus koolid ja huviringid sulgeda on viimane võimalus, kui kõik ülejäänud meetmed on ammendunud. Oktoobris 2021 rõhutas Terviseamet valitsuse kabinetiistungi järel, et kõigi eesmärk on jätkuvalt see, et lapsed saavad kontaktõppes jätkata võimalikult kaua. Kui aga mõnes koolis on olukord väga hull, siis Terviseamet annab koolile nõu, kas klass või terve kool distantsõppele suunata. Lisaks saatis Terviseamet 8. novembril 2021 linna ja vallajuhtidele kirja, mille koopia edastati ka HTM-ile. Selleski kirjas kordas Terviseamet, et mitmetes koolides võib küll nakatumisi esineda, aga kui koolilapsed ja personal on vaktsineeritud ja kogukondlik haigestumise tase on kontrolli all, siis ei ole kooli suunamine distantsõppele õigustatud. Seega ei saa nõustuda Kersna väitega, justkui oleks Terviseamet näinud ainsa vahendina distantsõppele suunamist. 4. Kersna: „Kus on terviseameti külmladude kobarkäki eest vastutaja nägu ja nimi? Kus on pahaks läinud vaktsiinide eest vastutaja nägu ja nimi?“ Vastutuse võttis Terviseameti peadirektor, kes lahkus ametist. Riigisekretär viis läbi põhjaliku uurimise ning koostatud raporti tulemustega on tuttavad ka uurimisasutused. Õiguses kehtib põhimõte – kui on toimunud rikkumine, siis tuleb seda menetleda. Raporti sisu hinnanud prokuratuuri kinnitusel ei leitud sealt viiteid kuriteole. Täpsustatud 4. augustil 2022 Kõik uudised Keel EST
Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.
Iga aiapidaja teab, et lopsakad taimed vajavad rammu, mida pakub viljakas muld. Väetavate omadustega komposti saab aga igaüks ise vähese vaevaga valmistada biojäätmetest.
Uudis
Eesti looduse päeval tähistati Lihulas täna kontserdiga Matsalu, Nigula, Vilsandi ja Viidumäe looduskaitsealade sündi 65 aastat tagasi. Lisaks on nädalavahetusel ja järgmisel nädalal võimalus mitmel poole Eestis matkates avastada meie loodust.
Eelmisel aastal teenis Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel tulu 248 miljonit eurot. Seda raha kasutatakse näiteks üleujutusriskide maandamiseks, keskkonnahoidlike transpordiviiside edendamiseks, hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks ning jäätmemajanduse…
Selle aasta juulis pani Keskkonnaagentuur kokku aruande suurulukite seisundi kohta Eestis. Ülevaatest saab teada, millised on loomade arvukused, pikemaajalised trendid ja muutused. Analüüsitud on ka võimalikke põhjuseid ulukiasurkondades toimuva selgitamiseks. Enamuse ulukiliikide olukord on Eestis…
XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverentsi (NHC2022) „Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid" avapäev „100 aastat Eesti hüdroloogilist seiret“ tutvustab Eesti hüdrometeoroloogia uuringuid ja tegevusi läbi ajaloo. Juttu tuleb veeseirest ja ökoloogiast, hüdroloogia tulevikutrendidest ning jõgede…
Keskkonnaportaalis ilmus uus, 2021. aasta välisõhu kvaliteedi seire tulemusi kokkuvõttev video.
Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium toovad Euroopa Liidu ökomärgise juubeliaasta puhul Eestisse omanäolise ökomärgist tutvustava ekspositsiooni.
Täpselt aasta tagasi, 4. augustil tuli Keskkonnaagentuur välja esimese riikliku ilmaäpiga, et pakkuda mugavat ja usaldusväärset ilmainfot nutiseadmes. Sellest päevast alates oleme taganud värsked ilmaandmed kogu Eesti kohta.
Kuressaare lennuvälja kliimateatmik käsitleb 11 aastast perioodi (2010-2020) ja sellele vastavat erinevate meteoroloogiliste elementide (pilvede kõrgus, nähtavus, tuule kiirus ja suund, tuule puhangud, atmosfäärinähtused, sademed, õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus) statistilist analüüsi ning…
Eesti iseseisvuse taastamise 31. aastapäeva puhul on laupäeval, 20. augustil huvilistele avatud Pika Hermanni torn. Link uudisele: Eesti taasiseseisvumispäeval saab külastada Pika Hermanni torni
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel erakorralisel istungil käsitleti koos Keskkonnaameti esindajaga ulatuslikku reostust Põltsamaa vallas Umbusi jõel. Link uudisele: Keskkonnakomisjon arutas erakorralisel istungil Umbusi jõe ulatuslikku reostust
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna erakorralise istungi, et arutada valitsuse planeeritavaid maksutõuse ja -muudatusi. Link uudisele: Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab valitsuse plaanitavaid maksumuudatusi
Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna kaht Riigikogule esitatud kollektiivset pöördumist, millest ühe esitajad soovisid Riigikogu liikme Mart Helme ja teise esitajad peaminister Kaja Kallase tagasiastumist. Komisjon märkis oma otsuses, et kollektiivse pöördumise „Mart Helme Riigikogust välja!“ lahendamine ei ole põhiseaduskomisjoni pädevuses. Lisaks põhiseadusele reguleerib Riigikogu liikme volituste lõppemise aluseid ja tagasiastumist Riigikogu liikme staatuse seadus, kuid Link uudisele: Põhiseaduskomisjon arutas kaht tagasiastumist nõudnud kollektiivset pöördumist
Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks kollektiivset pöördumist ja suunas need menetlemiseks sotsiaalkomisjoni. Link uudisele: Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks kollektiivset pöördumist
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna erakorralise istungi, et saada ülevaade laiapindse riigikaitse kuludest. Link uudisele: Riigieelarve kontrolli erikomisjon võtab fookusesse laiapindse riigikaitse kulud
Harju maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Hiiu maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Ida-Viru maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Jõgeva maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Järva maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Lääne maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Lääne-Viru maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Põlva maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Pärnu maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Rapla maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Saare maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Tartu maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Valga maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Viljandi maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.Võru maakond: 17.-20.08 tõuseb päeval õhutemperatuur 30..33°C-ni ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb 25°C ümbrusse.
Öösel: 17.08.2022 11:10 UTC Ilmaprognoos Läänemere kohta 24 tunniks 13:00 UTC 17.08 kuni 13:00 UTC 18.08.2022. Sünoptiline ülevaade: madalrõhulohk liigub täna Läänemerelt põhja-kirde suunas. Homme tugevneb kõrgrõhuala lääneserv. Hoiatusi ei ole. Läänemere põhjaosa: lõunakaare tuul 5-9, puhanguti 12, öösel nõrgeneb 3-8 m/s, homme päeval idakaare tuul 3-8 m/s. Äikese ajal on tugevamaid puhanguid. Täna mitmel pool hoovihm, äike. Nähtavus hea, sajus halb. Soome lahe lääneosa, Väinameri, Liivi lahe põhjaosa: muutlik tuul 1-7 m/s, äikese ajal on tugevamaid puhanguid. Täna ja homme pärastlõunal kohati hoovihm, äike. Nähtavus hea, sajus halb. Soome lahe idaosa: täna kagu- ja lõunatuul 4-10 m/s, homme muutlik tuul 2-7 m/s. Peamiselt sajuta. Nähtavus hea. Päeval:
Öösel: Lääne- ja Põhja-Eestis on vahelduva pilvisusega ilm ning kohati sajab hoovihma, on äikest. Mujal on vähese pilvisusega kuiv ilm. Tuul on muutliku suunaga 1-6 m/s. Õhutemperatuur on 14..19, rannikul kuni 22°C. Päeval: Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Üksikutes kohtades võib sadada hoovihma, on võimalik äike. Tuul on muutliku suunaga 1-7 m/s. Õhutemperatuur on 28..32, meremõjuga rannikul kuni 25°C.
Kuuma päeva lõpp 16.08.2022 Pirita rannas Foto: Päivi Palts Ilma ülevaade 18.08 – 24.08.2022
Võru linn tähistab tänavu oma 238. sünnipäeva 18.–20. augustil toimuvate traditsiooniliste linnapäevadega. Mitmekesine programm pakub ühtviisi põnevust ja huvitavat tegevust igale vanusegrupile.
Mitu aastat kestnud pandeemia on Lõuna-Eesti majutusasutuste tegevusele mõjunud pärssivalt. Välisturiste on vähe ja ka üldine täitumus ei ole veel samal tasemel nagu enne koroonat, mistõttu on käivegi napp. Kõige enam tekitab aga probleeme tööjõupuudus.
Motokrossi maailmameistrivõistluste 16. etapp sai teoks möödunud nädalavahetusel Soomes Hyvinkää krossirajal. Kaks etappi enne hooaja lõppu kindlustas MXGP klassi tiitlivõidu sloveen Tim Gajser. Meie sõitjaid oli stardis koguni neli.
Iga kahe aasta tagant erinevates maakondades toimuv külaliikumise suursündmus Maapäev toimub 2024. aastal Võru maakonnas.
A1000 Market odavpoodide keti müügitulu oli 2021. aastal 40,6 miljonit eurot, 25 protsenti rohkem kui 2020. aastal, samas kui puhaskasumit teeniti 532 000 eurot.
Võru Taara linnakus andsid reedel truudusvande kaitseväe akadeemia staabiohvitseride sõjalise baaskursuse läbi teinud arstitudengid, kes nüüd vajaduse korral oskavad lisaks haavade sidumisele ka relvaga ümber käia.
Võrus juhtus reede varasel öötunnil liiklusõnnetus, kus 14-aastane noormees sõitis elektritõukerattaga ja kukkus.
Võrust pärit vabakutseline maalikunstnik Evi Tuvikene (63) armastas juba väiksena väga joonistada. Pikaks ajaks jäi naine siiski kunstist eemale, kuid 48-aastaselt jõudis selle juurde tagasi.
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht doktor Urmas Sule, terviseameti peadirektor Birgit Lao ja Haigekassa juht Rain Laane külastasid haiglaid üle Eesti.
Eelmisel aastal koroonapiirangute tõttu ära jäänud 8. Lasva jõe- ja järvejooks sai tänavu Lasva sõprade seltsi abil edukalt peetud.
Päästeamet selgitas välja 16 suuremat linna, kuhu on kavas paigaldada sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem. Teiste seas tuleb selline ka Valga ja Võru linna.
Võru võrkpalliklubi Barrus teatas, et klubiga on uueks hooajaks liitunud sidemängija ameeriklane Garrett Zolg. Tegemist on juba teise ameeriklasega, kes Võruga käed löönud.
Riigihalduse ministri Riina Solmani nõunikuna alustas esmaspäevast tööd metsandusettevõtjast Võru linnavolikogu liige, Isamaa erakonda kuuluv Tarmo Piirmann (47).
Kolme nädala pärast algav õppeaasta toob Lõuna-Eestis koolipinki umbes 210 Ukraina sõjapõgenikust õpilast, kellest paljud jäävad eelmist õppeaastat kordama ning peaksid nüüd suutma juba eesti keeles õppida.
Selle aasta viimased Eesti meistrivõistluste medalid kergejõustikus leidsid omanikud hiljuti Rakveres. Sedapuhku selgitati välja medaliomanikud mitmevõistluses.
Võrus Tamula järvel pühapäeval peetud traditsioonilise G. Otsa mälestusvõistluse pikamaaujumises võitsid Mark Iltsisin ja Kirke Mõtsnik.
Virumaal homme algavast rahvusvahelisest Admiral Pitka luurevõistlusest võtavad 27 võistkonna seas osa ka Võrumaa naiskodukaitsjad ning Kuperjanovi jalaväepataljoni esindus.
Vana-Võromaa kultuurikoja ees murukamarasse kinnitatud puidust päevalilleskulptuurid langesid neljapäeva hilisõhtul kahe kurjategija ohvriks.
Neljapäeval, 11. augustil kella 17.21 ajal põles Rõuge vallas Parmupalu külas 100 ruutmeetrit raielanki ja raiejäätmehunnik.
Mõne aja eest anti Rõuge valla kodulehel teada, et vallavolikogule on esitatud taotlus muuta Metsa tänava nime, millele sooviti ennistada väidetavalt ajalooline kohanimi Vabaduse tänav.
Pealinnast ligi kolmesaja kilomeetri kaugusel Võrumaal Metsavenna poe ees sai eelmisel nädalal voolu taha Alexela elektriautode kiirlaadija. Tegemist on erilise ettevõtmisega, sest avalikud elektriautode kiirlaadijad asuvad enamasti suuremates linnades.
Rõuge vald pani müüki keerulise omandilooga Krabi koolimaja Läti piiri lähistel, lootes teenida kinnistu müügist vähemalt veerand miljonit eurot.
Rõuge kiriku fassaaditööd on lõppenud ning kirik tellingutest vaba. Hiljuti said valmis ka kiriku tornikiivri parandustööd. Nüüd ootab pühakoda tornivarda otsa veel kuldset kikast, mis valmis mõni päev tagasi Tartu metallikunstniku käe all.
Neljapäeval kella 10.41 ajal põles Rõuge vallas Punsa külas 10 ruutmeetrisel alal teeäärne niidetud kuivanud hein, mille päästjad kustutasid. Hein põles seal ka kahel eelneval päeval.
Kütusehinna tõus paneb üha rohkem inimesi kasutama ühistransporti, samas töötavad bussifirmad kahjumiga ning kaaluvad ka lepingute lõpetamist. Kagu ühistranspordikeskuse juhataja Sander Saare sõnul aitaks rasket olukorda riigieelarve vaatevinklist kompenseerida täiendav mõõdukas piletitulu.
Nii teisipäeval kui kolmapäeval põles Rõuge vallas Punsa külas kuivanud hein.
Suvi on täies ilus ja hoogsalt käib elu ka raamatukogus: eelmise nädala keskpaiga seisuga oli juulis Võrumaa raamatukokku tee leidnud üle 5000 külastaja. Enamasti tullakse ikka lugemisvara laenutama. Laenutuste esikümne liider on Nicola May «Väike nurgapood». Lemmikute hulgas on veel Mika Keräneni «Minu Karjala» ja Fred Jüssi «Olemise mõnu».
Mõniste ja Karilatsi muuseumis sel kuul kolm päeva veetnud laste sõnavarasse lisandus koos mängides ja lauldes nii mõnigi võrokeelne ütlemine, kuid kirjalikust tekstist arusaamiseks vajatakse siiski kõrvalist abi.
Rõuge põhikooli staadion sai juulis murukatte alla ning peaks lõplikult valmima juba sel sügisel. Täismõõdus jalgpalliväljak ja staadion on peale kooliõpilaste avatud ka Rõuge kogukonnale ning sobivad võistluste korraldamisekski.
Tehvandi spordikeskuse uuel rattakrossirajal peeti Valga Puu Eesti meistrivõistlusi olümpiakrossis. Naistest krooniti viiendat aastat järjest Eesti meistriks olümpiakogemusega Janika Lõiv.
Võrumaal Rõuge vallas peetud Aigu Om! festival kutsus inimesi üles aega maha võtma. Seejuures tutvustati väga laia valikut tegevusi, mis aitasid osalejatel oma „akusid laadida“.
Ukraina kriisi tagajärjel tekkinud järsule ehitusmaterjali hindade tõusule on järgnenud märkimisväärne langus. Näiteks metall on haripunktiga võrreldes ligi poole võrra odavam, saematerjali tihumeetri hind aga odavnenud 100 euro võrra.
Võrumaal Viitinas anti laupäeval stardipauk traditsioonilisele Viitina järve kuuritsapüügi võistlusele, kus ühtekokku 15 võistkonda pingutas tund aega rinnuni järvevees sumades selle nimel, et tuua ühes põhjamudaga kaldale võimalikult palju kala.
Savikoorikuga kaetud mehe vasarahoopide käes paljastub väikest vulkaani meenutava ahju hõõguv sisemus. Tangidega seal ringi soriva doktori raudsesse käepikendusse jääb kinni miski, millele alasil peale lüües kostub kilks-kõlks. See hääl toob saviste meeste nägudele rõõmupalangu – raud on sündinud ja andnud endast häälekalt teada.
Võrumaal Antsla vallas Kobelas asuva ettevõtte AS Linda Nektar 2022. aasta esimese kuue kuu auditeerimata müügitulu kasvas eelmise aasta 1,6 miljonilt eurolt pea 2,2 miljoni euroni, samas kui puhaskasum enam kui kolmekordistus 100 400 eurolt 363 300 euroni.
Antsla inimeste seas puhkealana armastatud linnaäärses Kasumetsas seisavad lähiaastatel ees raietööd. Kokku 71,4 hektaril laiuvast riigimetsast pea pool on saanud lõikusküpseks ning ürask kipub riisuma manti, mida metsamehed neile sugugi loovutada ei taha.
Laupäeva õhtupoolikul seadsid end Antsla laululava ette ritta 14 autojuhti, et võistelda Hauka romuralli võitja tiitli nimel.
Laupäeva pärastlõunal sai Antsla gümnaasiumi ees näha eripäraste hobiautode ja -mootorrataste näitust.
Täna ja homme saab pärast kaht aastat hingetõmbepausi Antslas teoks järjekordne Hauka laat. Paari aastaga on jõudnud muutuda aga nii Antsla kesklinn kui sündmuse korraldaja.
Lõuna-Eesti päästjail tuli nädalavahetusel aidata ka üht koera ning luigepoega.
Kütusehinna tõus paneb üha rohkem inimesi kasutama ühistransporti, samas töötavad bussifirmad kahjumiga ning kaaluvad ka lepingute lõpetamist. Kagu ühistranspordikeskuse juhataja Sander Saare sõnul aitaks rasket olukorda riigieelarve vaatevinklist kompenseerida täiendav mõõdukas piletitulu.
Pühapäeval, 31. juulil kell 16.12 põletati Antsla vallas Uue-Antsla külas lõket, millest süttis 100 ruutmeetrit kulu lõkke ümbruses.
Suvi on täies ilus ja hoogsalt käib elu ka raamatukogus: eelmise nädala keskpaiga seisuga oli juulis Võrumaa raamatukokku tee leidnud üle 5000 külastaja. Enamasti tullakse ikka lugemisvara laenutama. Laenutuste esikümne liider on Nicola May «Väike nurgapood». Lemmikute hulgas on veel Mika Keräneni «Minu Karjala» ja Fred Jüssi «Olemise mõnu».
Antslas elava Egle Nõmmiku (34) viieaastast poega Leonhardi vaadates ei aimakski, et poisi esimesed eluhetked olid täis küsimusi, kas ta üldse jääb ellu. Leonhard sündis 24. rasedusnädalal, kaalus 734 grammi ja oli 31 sentimeetrit pikk. Seljataga on pikk ja raske teekond.
Antsla vallas kutsuti neljapäeva õhtul päästjad Urvaste külla, kus kortermajast kostus suitsuanduri häire ja levis kõrbelõhn.
AS Võru Vesi sai Haanja ja Kuldre küla ning Väimela aleviku veevärgi uuendamiseks pea 589 000 eurot toetust, teatas ettevõte.
Poolenisti kinnikasvanud tiikides, kus hundinuiade vahel võib suveõhtul silmata vaid mõne kiili rippuvat lendu, käib veepinna all aga vilgas elu. Teiste elukate seas püüavad seal täiskasvanuks saada Eestis väheneva arvukusega mudakonna kullesed, kelle väljasuremisest päästmise on Eestimaa looduse fond (ELF) võtnud sel aastal oma südameasjaks.
Värska talumuuseumis toimub laupäeval kodulindude väljanäitus ja linnupäev, mis pakub avastamist ja tegevust kogu perele.
«Kas kohalik omavalitsus on oma aja ära elanud?» Need ja teised kohalikku kogukonda puudutavad küsimused tulevad arutamisele esmaspäeval Vunki Mano! loometalgute ettevalmistaval seminaril.
Pihkva oblasti veterinaarkomitee kehtestab vastu Eesti piiri 300 meetrit laiuse karantiiniriba, et kaitsta Venemaad siit lähtuvate nakkuslike loomahaiguste eest, teatas Pihkva infoagentuur teisipäeval.
Sel nädalavahetusel muutus Treski festivalikülaks, sest toimus esimene Treski muusika- ja inspiratsioonifestival.
Setomaa külades oodatakse sel nädalavahetusel tuhandeid toiduhuvilisi osa saama kümnendast Seto Kostipäevast, kui letid koduste suupistetega lüüakse lahti ühtekokku 17 talus ja külaplatsil.
Seto kuningriigipäeval selgusid ka kuninga meistrid. Kui suur osa nendest on kohalikud, siis näpotüü- ehk näputöömeister tuli hoopis kaugemalt. Tiitli pälvinud Külli Lääts on pärit Mulgimaalt Tõrvast ja töötab raamatupidajana.
Rikka Ivvani pillilaager tähistab 11. augustil suure peoga oma 20. sünnipäeva.
Öeldakse, et lõunaeestlane on täiesti eriline inimene, kelle tunned juba kaugelt ära. Kes on aga veel paremini äratuntav? Muidugi seto. Värskas setode keskel elades ma aga kunagi sellele mõttekäigule pihta ei saanud – kõik ju täiesti tavalised inimesed.
Värskas varem mitme omaniku käe all tegutsenud Hirvemäe puhkekeskus sulges umbes aasta eest uksed. Koht taasavati juulis, nüüd kannab see nime Seto Man.
Koroonapiirangutest vaba suvi laseb veekeskustel vabamalt hingata. Selja taga olevad rasked aastad on aga mõne spaa jätnud ka kahjumisse.
Jakob Hurda nimeline Põlva rahvahariduse selts seadis kokku ülevaate Põlvamaaga seotud olulisematest tähtpäevadest augustis.
Luhamaal laupäeval peetud Seto kuningriigi päeval valis rahvas setode uueks ülemsootskaks Anzelika Gomozova, kes edestas omapärasel rahvahääletusel Raivo Ristimäed ning on nüüd järgmised kaksteist kuud setode juhtfiguur ja jumal Peko asemik maa peal.
Vabariigi president Alar Karis alustas laupäeva külaskäiguga Obinitsa kirikusse Setomaal, kus andis üle teenetemärgi seto kultuuri edendajale Maidi-Maria Tammikule.
Kütusehinna tõus paneb üha rohkem inimesi kasutama ühistransporti, samas töötavad bussifirmad kahjumiga ning kaaluvad ka lepingute lõpetamist. Kagu ühistranspordikeskuse juhataja Sander Saare sõnul aitaks rasket olukorda riigieelarve vaatevinklist kompenseerida täiendav mõõdukas piletitulu.
Setomaal peetakse 12.–14. augustil esimene Treski muusika- ja inspiratsioonifestival.
Tõrva vallavõim on võtnud plaani kaardistada piirkonna punamonumendid ning need seejärel võimalusel kõrvaldada. Paar sellist monumenti on plaanis teisaldada ka Setomaal.
Tallinn Design House avas neljapäeval, 28. juulil Värskas Setomaa muuseumis fotonäituse «Kummardus». Setomaa ja Lõuna-Eesti märgilistes paikades üles võetud fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga.
Viimase kümne aasta jooksul on Treskis peetava Seto jaanitule järel iga kord mõni ajutine liiklusmärk kadunuks jäänud. Märkide haihtumine mõjub aga korraldaja rahakotile üpris valusalt.
Pärast viimastel aastatel läbitud 20- 40- ja 60-kordseid ultratriatloneid võtab Rait Ratasepp endale ultratriatlonitest vaimupuhkust. Mehe uus väljakutse tuleb ultrajooksus, kus eesmärgiks on joosta üle kõikide Kanaari saarte. Seejuures kavatseb ta ületada ka iga saare kõrgeima tipu.
Saudi Araabia kohus mõistis Twitteri konto kasutamise pärast 34 aastaks vangi kahe lapse ema Salma al-Shehabi. Võimud väidavad, et naine jälgis sotsiaalmeedias teisitimõtlejaid ja jagas nende postitusi.
Drake murdis The Beatlesi rekordi, omades nüüd enim lugusid, mis on jõudnud "Billboardi Hot 100" muusikaedetabeli esiviisikusse.
Oma karjääri jooksul Giro d'Italia ja Vuelta võitjaks tulnud Nairo Quintanalt (Arkea–Samsic) võeti ära tänavuse Tour de France'i kuues koht, kui ilmnes, et kahest tema vereproovist leiti tramadooli.
Paide Linnameeskonnast tuule tiibadesse saanud Alassana Jatta ei saa Konverentsiliigas West Ham Unitedile külla sõita. Põhjuseks Brexiti tõttu muutunud Inglismaale sisenemise eeskirjad.
Rekordeid lööv elektri hind halvendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, kuid majandusminister Riina Sikkuti sõnul on arutelud nende toetamise teemal olnud üksnes teoreetilised ning eraldi ettevõtetele suunatud meetmetes kokkuleppeid tehtud ei ole.
Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Münchenis tuli Janek Õiglane kümnevõistluses 8346 punktiga kolmandaks ja võitis pronksmedali. Terje Õiglane rääkis ERR-ile, et poja võistlusele oli tavapärasest raskem kaasa elada.
Rakvere Vallimäel jõuab sel nädalavahetusel lavale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale pühendatud Koolitantsu Kompanii kontsertetendus "Udus või ilmsi".
Türgi ja Iisrael teatasid kolmapäeval, et nimetasid taas mõlemasse riiki oma suursaadikud. Kaks piirkondlikku suurriiki jätkavad diplomaatiliste suhete parandamist.
Castroli nime kandva motokrossi Eesti meistrivõistluste sarja neljas ja viimane etapp toimub sel nädalavahetusel Tihemetsas ning mitmes klassis on punktiseis väga põnev.
Netflixis esilinastub peagi uus sari "Wednesday", mis põhineb "The Addams Family" originaalsarjal ning milles kehastab ühte naispeaosatäitjatest Catherine Zeta-Jones.
Kolmapäeval ilmus tõsielulistest sündmustest inspireeritud mängufilmi "Kalev" treiler.
Veebiväljaande ConservativeHome uuringu kohaselt toetab endist välisministrit Liz Trussi 60 protsenti tooride partei liikmetest. Endise rahandusministri Rishi Sunaki toetus on 28 protsenti.
Saksamaal Münchenis toimuvatel rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel läheb Eesti rannavolleduo esipaar Kusti Nõlvak - Mart Tiisaar vastamisi tugevate šveitslaste Marco Krattiger – Florian Breeriga. Otseülekanne ETV kanalil ja ERR-i spordiportaalis algab kell 22.00. Võistlust kommenteerivad Johannes Vedru ja Urmas Piik.
Tähtajal esitas Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehitushankele pakkumuse Itaalia ettevõte Rizzani de Eccher S.p.A., pakkumus ületas pea kahekordselt terminali ja seotud taristu ehitushanke eeldatavat ehitusmaksumust, teatas Rail Baltic Estonia (RBE).
18.–20. augustil toimuvad Võrus linnapäevad, millega linn tähistab oma 238. sünnipäeva.
Elektri kolmapäevase hinnarekordi üks põhjuseid on praegu käsil olev Narva elektrijaamade mitme energiaploki remont. Ehkki lähipäevil käivitatakse kaks plokki taas, siis sügisel ootab Auvere elektrijaama kuu aega vältav remont.
Kolmapäeval kella 18–19 vahel on börsipaketiga klientidel näiteks pesu- ja nõudepesumasina ning elektriahju kasutamise hind 5–10 euro vahel, elektrisauna kütmine küündib kuni 50 euroni ja elektriauto laadimine on 10–50 eurot, ütles elektritarbimise optimeerimise teenust pakkuva ettevõtte Gridio tegevjuht Konrad Hanschmidt.
Copyright © 2021 Võrumaa Sõprade Selts
