Arvamus | ERR Arvamus
- Indrek Adler: kalurid kritiseerivad, ametnikud menetlevad, asjad ei edene
on 05.11.2026Kalurid ootavad riigilt lahendusi, ametnikud kaluritelt ettepanekuid ja poliitikud mõlema poole kokkulepet ja kõigil on oma põhjendused, miks asjad ei edene, kirjutab Indrek Adler.
- Harri Tiido: demokraatiast Soomes
on 05.11.2026Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all soomlaste hinnang demokraatia tervisele. Demokraatia on ilmselt üks neid nähtusi, mille puudumist tunneb kõige teravamalt siis, kui seda enam ei ole, märgib Tiido.
- Silja Eek: märkame ka rõõmu, mis õpetajatööd saadab
on 05.11.2026Saame õpetajatena ise valida, kas oleme ohvrid või tõstame esile ameti positiivse poole, kirjutab Silja Eek.
- Rando Kuustik: Eesti hariduse lõputu päästmine
on 05.11.2026Iga valimistsükli eel ilmuvad välja poliitikud, kes teavad, kuidas Eesti haridust päästa. Lubatakse korrastada koolivõrku, kuulata koolijuhte ja väärtustada õpetajaid. Ent miks vajab meie haridus üha uusi päästjaid ning miks peavad koolijuhid vastutama ka nende otsuste eest, mida nad ise teha ei saa, küsib Rando Kuustik.
- Erik Gamzejev: retsept erakondadele Ida-Virumaal edu saavutamiseks
on 04.11.2026Kui erakonnad tahavad päriselt tugevdada eestlust Ida-Virumaal, siis tuleks tuua siia rohkem riigiasutusi. Praegu on see "töö" suuresti maakonnas vähemuses oleva kohaliku eestlaskonna õlul, märgib Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.
- Elise Jalonen: autojuht ei hakka ratturiks üleöö
on 04.11.2026Kui mõte rattaga sõitmisest tekitab sinus õudu, siis võid sa olla üks nendest autojuhtidest, kes ei ole valmis enda käitumist muutma. See ei tähenda aga, et teised seda ei oleks. Osad kaaluvad seda, valmistuvad rattaga sõitmiseks või teevad juba aeg-ajalt osasid sõite rattaga, näitab Tartu Ülikooli uuring neljas Läänemere piirkonna linnas.
- Lauri Haav: IT-sektori kasutamata võimalus peitub teistes majandusharudes
on 04.11.2026Eesti peab kiiresti leidma IT-spetsialistidele rohkem rakendust väljaspool tehnoloogiasektorit. Pipedrive'i ja Telia hiljutised ning ilmselt veel mitmed eesseisvad koondamisteated näitavad, kui aktuaalne see on, kirjutab Lauri Haav.
- Õigusteadlased: omakohtust ja laste kaitsmisest ehk Fotod karistusregistris
on 04.11.2026Justiits- ja digiministeerium soovib, et karistusregistri päringu vastuses kuvataks lapse vastu seksuaalkuriteo toime pannud inimese dokumendifoto, ja seda eluaegselt. Põhiõiguste ja andmekaitse vaatest on eelnõu probleemid ilmsed, kirjutavad Anneli Soo, Diana Kõmmus, Anna Markina, Mari-Liis Mägi ja Paloma Krõõt Tupay algselt Riigiõiguse blogis ilmunud kommentaaris.
- Ülar Allas: Eesti tehisaru tehas asub Soomes
on 03.11.2026Euroopa tehisaru tulevik ei sõltu üksnes sellest, kes loob kõige nutikama algoritmi. Väga oluline on ka arvutusvõimsus, andmed ja teadmised, mis aitavad hea idee töötavaks lahenduseks muuta. Soomes asuv LUMI tehisaru tehas pakub Eestile võimalust selles arengus kaasa lüüa, kirjutab Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse konsultant Ülar Allas.
- TÜ teadlased: kliimaharidus on muutuva keskkonnaga kohanemiseks hädavajalik
on 03.11.2026Süsteemne ja teaduspõhine kliimaharidus aitab mõista ja pehmendada kliimamuutuste mõju, võimestades inimesi uutes oludes vajalike teadmiste ja oskustega ning kujundades nende väärtusi ja hoiakuid, kirjutavad Piia Post, Velle Toll ja Kristel Uiboupin.
- Erkki Keldo: hektar on otsus, tihumeeter on tulemus
on 03.11.2026Riik saab raiemahtu otse piirata ainult riigimetsas, mis annab umbes kolmandiku turule jõudvast puidust. Selle raie maht on ette planeeritud ja muutub peamiselt ilmastiku tõttu, kirjutab Erkki Keldo.
- Harri Tiido: Marine Le Peni partei välispoliitikavaadeteston 03.11.2026
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Prantsusmaa partei Rahvuskogu. Partei traditsiooniline ja eakam tiib jagab paljuski Kremli nägemust sõjast ja leiab, et selle põhjustas NATO idasuunaline laienemine, märgib Tiido.
- Grete Rohi: laena muuseumis näitust vaadates kellegi teise silmad
on 03.11.2026Muuseumitöötajana peaksin justkui "oskama" näitusi vaadata. Ometi olen viimasel ajal järjest sagedamini avastanud, et vahel tasub oma silmadest korraks loobuda ja "laenata" kellegi teise omad, tõdes Eesti Tervisemuuseumi hariduse ja elamuste tiimijuht Grete Rohi arvamusloos.
- Veronika Valk-Siska: ruumiloome pikk mäng vajab omanikku
on 03.11.2026Vajame juhtimiskultuuri, kus osatakse kokkulepitut edasi kanda, vajaduse korral korrigeerida ja ellu viia, tõdes arhitekt Veronika Valk-Siska arvamusloos.
- Peeter Kaldre: üksikute riikide soolod võivad anda valestardi efekti
on 03.11.2026On oluline, et Euroopa kõneleks nii Venemaa kui ka USA-ga ühel häälel, üksikute riikide soolod võivad anda valestardi efekti, kirjutab Peeter Kaldre.
- Raul Rebane: Eesti suurim kasutamata kaitseressurss oleme me ise
on 02.11.2026Meie, oma riigi kodanikud, oleme suuremateks kriisideks nii vaimselt kui ka materiaalselt väga ebaühtlaselt valmis, nendib Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.
- Varro Vooglaid: kolm kriitilist tähelepanekut eutanaasiareferendumi kohta
on 02.11.2026Põhimõtteliselt vale on panna rahvahääletusele seaduse muutmise eelnõu asemel üldine küsimus selle kohta, kas seadust tuleks muuta, kirjutab Varro Vooglaid.
- Margit Sutrop: mille üle elu lõpetamise küsimuses hääletada palutakse?
on 02.11.2026Rahvahääletus ei anna vastust sellele, millistel tingimustel võiks abistatud enesetapp või eutanaasia olla lubatud, kuidas kaitsta haavatavaid inimesi ning millised oleksid tagajärjed patsientidele, arstidele ja ühiskonnale, kirjutab Margit Sutrop.
- Ülo Kaasik: majanduskeskkond on erakordselt muutlik
on 02.11.2026Risk, et hinnatõus osutub prognoositust kiiremaks ja püsivamaks, on endiselt märkimisväärne. Seetõttu on mõistetav, miks finantsturud arvestavad Euroopa Keskpanga täiendavate intressitõusudega, et toetada hinnatõusu naasmist kahe protsendi eesmärgi juurde, kirjutab Ülo Kaasik.
- Meelis Kubits: Sirbi tasuta lugeja ei soovi maksta tasu Sirbi tegijale
on 01.11.2026Sirbi veebisisu eest raha küsimine on osutunud ootamatult keeruliseks ettevõtmiseks. Küsimus pole lõpuks niivõrd euros, vaid põhimõttes: kas kultuuriväljaande tegijate töö väärib tasu ka siis, kui lugeja on harjunud seda tasuta saama? Miks peaks üks lugeja maksma kinni ka teise lugemisharjumuse, kirjutab Meelis Kubits arvamusloos.
- Jonatan Vseviov: laperdava keskpärasuse asemel vajame julget sihikindlust
on 01.11.2026Eesti tuleviku määrab see, kelle lubame kaptenisillale ning sinna on vaja meeskonda, mis ei defineeri ennast vastandumise kaudu ega piirdu senise haldamisega, ütles SDE peaministrikandidaat Jonatan Vseviov erakonna volikogul peetud kõnes.
- Martin Mölder: poliitiline konkurents lõpusirge alguses
on 30.10.2026Praeguse seisuga võidaksid uues riigikogus konservatiivsed erakonnad umbes kaks kolmandikku kohtadest ja liberaalsed erakonnad ühe kolmandiku. Millise valitsuse Eesti võib saada – siin on palju veel lahtine, leiab Vikerraadio päevakommentaaris politoloog Martin Mölder.
- Lindeberg ja Kähari: arstide poolt inimese elu lõpetamine vajab selgeid reegleid
on 30.10.2026Seaduses tuleks senisest selgemalt sõnastada põhimõtted, millest aktiivravi lõpetamise otsustamisel lähtuda. Need peaksid aitama arvestada nii patsiendi tahte kui ka meditsiinilise hinnanguga ning andma otsustusprotsessile kindlama aluse, leiavad Keijo Lindeberg ja Helis Lisette Kähari.
- Carri Ginter, Valts Nerets, Kęstutis Švirinas: põhiõigus rüüstada
on 30.10.2026Euroopas toimuvate rahutuste ja Prantsusmaa värske seaduseelnõu taustal käsitlevad advokaadid Carri Ginter, Valts Nerets ja Kęstutis Švirinas ühisartiklis sõna- ja kogunemisvabaduse piire ning küsimust, kas meeleavaldaja võib vastutada ka teiste osalejate tekitatud kahju eest.
- Harri Tiido: pedantidest ja pedantsuseston 29.10.2026
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Arnoud Visseri abil vaatluse all pedandid ja intelligendid. Tänapäeval on vastuseis intellektuaalsusele üsna levinud ja seda võib laias laastus kirjeldada kui kibestumist või vastuseisu intellektile ja haritlastele, Visser näeb selles ühte nüüdisaja iseloomulikku tunnusjoont, märgib Tiido.
- Allar Raja: Eesti sport ei vaja ainult uusi hooneid, vaid rohkem koostööd
on 29.10.2026Olen veetnud üle 20 aasta Eesti sõudekoondises. Selle aja jooksul olen näinud, kui palju võib üks sportlane saavutada tänu oma tahtejõule, heale treenerile ja toetavatele inimestele. Aga olen näinud ka seda, kui palju energiat kulub asjadele, mis tegelikult ei peaks olema sportlase mure, kirjutab sõudmise olümpiapronks Allar Raja.
- Marko Mihkelson: Euroopa otsustav valik: kas Venemaale järele anda või agressioon tagasi lüüa?
on 29.10.2026Euroopa seisab otsustava valiku ees. Kas anda Venemaa survele järele ja leppida olukorraga, kus agressioon muudab jõuga Euroopa piire ning seab kahtluse alla kogu meie julgeolekukorra? Või kaitsta ühtset, vaba ja laienevat Euroopat ajal, mil autoritaarsed režiimid kogu maailmas oma mõjuvõimu suurendavad, kirjutab Marko Mihkelson.
- Bianca Elizabeth Kruup: kuidas noorukid oleksid päriselt kaitstud?
on 29.10.2026Me eeldame, et noored on kaitstud, kui nad huviringi lähevad. Kuid miks me ei hoia vabal ajal noortega töötavaid inimesi samal standardil kui haridusasutuste õpetajaid, küsib endine teatrikooli õpilane Bianca Elizabeth Kruup iseenda valusa kogemuse pealt.
- Tanel Jairus: kas sügisene kellakeeramine suurendab liiklusõnnetuste arvu?
on 28.10.2026Pärast sügisest kellakeeramist on õhtusel tipptunnil jalakäijaõnnetusi ligi kaks korda rohkem kui enne. Kas see tähendab, et kellakeeramisest loobudes jääksid need õnnetused ära? Vastuseid otsis liikuvusinsener Tanel Jairus.
- Maarja Vaino: "Tõde ja õigus" osutas, et me oleme rahvas oma traditsioonide ja elutunnetusega
on 28.10.2026"Tõe ja õiguse" tundmine tähendab osalemist meie kultuurilises mälusüsteemis. Just selliste tekstide kaudu saame aru, kui sügav on ja kui sügaval istub eestlastes meie päris omailm. See, mida me aina virtuaalsemaks muutuvas maailmas juba unustama kipume, leiab Maarja Vaino Vikerraadio päevakommentaaris.
Arvamus Värsked arvamuslood ühiskondlikel teemadel, päeva karikatuurid, kommentaarid, online-väitlused ning palju muud leiab Postimehe arvamuse rubriigist.
- JUHTKIRI ⟩ Priske kasum, aga koondame – mis on sellel pildil valesti?
on 05.11.2026Meie tänases lehes on lugu sellest, kuidas Eesti Energia kavatseb koondada 10 protsenti töötajatest. Kuna tegemist on väga suure ettevõttega, siis käib jutt 390 ametikohast. Seejuures ei lähe Eesti Energial sugugi halvasti. Vastupidi, müügitulu ja kasum kasvavad ja selle aasta üheksa kuuga on teenitud 235 miljonit eurot kulumieelset ärikasumit. Milles siis asi?
- ALEKSEI KELLI JA IREN NAARITS ⟩ Euroopa andis loa tarbijatel elektrit jagada. Eesti jätab oma inimesed ootama
/nginx/o/2026/08/27/17879685t1hd826.jpg "ALEKSEI KELLI JA IREN NAARITS ⟩ Euroopa andis loa tarbijatel elektrit jagada. Eesti jätab oma inimesed ootama")
on 05.11.2026«Sharing is caring» – jagamine on hoolimine. Elektri puhul võiks see tähendada üsna praktilist asja: naabri katusel toodetud päikeseelekter aitab vähendada ka sinu elektriarvet. Jagamine ei pea olema tasuta heategu. Soodsa kokkuleppe korral võivad sellest võita nii tootja kui ka tarbija. Euroopa Liit kohustas liikmesriike sellist võimalust looma juba tänavu juuliks. Eesti eelnõus terendab aga 2028. aasta aprill, kirjutavad Aleksei Kelli ja Iren Naarits.
- Teadushuvihariduse Liit: huvihariduse hämar rahastus ei tohi hakata hävitama laste vaimset tervist
/nginx/o/2022/06/03/14598931t1hab93.jpg "Teadushuvihariduse Liit: huvihariduse hämar rahastus ei tohi hakata hävitama laste vaimset tervist")
on 05.11.2026Mitmekesine huviharidus annab lastele lisaks enesekindlusele ja oskustele ka sõpru ja kuuluvustunnet. Olukorras, kus üksildus puudutab üha rohkem inimesi, on eriti oluline, et huvihariduse rahastamise süsteem oleks kõikjal Eestis läbipaistev ja tõhus ning et iga euro looks rohkem võimalusi nii laste arenguks kui uuteks tähendusrikasteks suheteks, leiab Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse esimees Heilo Altin.
- ANU VILTROP ⟩ Mind vapustab vastuolu riigi enda otsuse ja vastutuse vahel. Patarei muuseum on järgmine näide
/nginx/o/2023/07/05/15436563t1ha71b.jpg "ANU VILTROP ⟩ Mind vapustab vastuolu riigi enda otsuse ja vastutuse vahel. Patarei muuseum on järgmine näide")
on 05.11.2026Riik otsustas 2018. aastal, et Patareisse on vaja rahvusvahelist kommunismikuritegude muuseumi ja uurimiskeskust. Nüüd, kui muuseum valmistub avamiseks, saame teada, et rahapuudusel on näituse sisust kärbitud ligikaudu kolmandik ning puudub kindlus, millise rahaga muuseum järgmisel aastal üldse tegutsema hakkab. Justiits- ja digiminister soovitas 3. novembril «Aktuaalsele kaamerale» antud kommentaaris, et Eesti Mälu Instituut peaks muuseumi pidamiseks kaasama eraraha, kirjutab MTÜ Eesti Muuseumiühingu tegevjuht Anu Viltrop.
- MIHHAIL KÕLVART ⟩ Surume nurka, hiljem premeerime – valitsus mõjutab kohalikke tuulehoo preemiaga
/nginx/o/2026/10/29/18003159t1hd012.jpg "MIHHAIL KÕLVART ⟩ Surume nurka, hiljem premeerime – valitsus mõjutab kohalikke tuulehoo preemiaga")
on 05.11.2026Reformierakonna valitsuse ideoloogiline plaan katta suur osa Eestimaast tuuleparkidega ei ole täitunud peamiselt kohaliku kogukonna vastuseisu tõttu. Nüüd, vahetult enne valimisi on energeetika- ja keskkonnaminister võtnud tarvitusele viimase õlekõrre ehk raha, kirjutab Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.
- ERKKI BAHOVSKI ⟩ Ameerika kuldajastu lõpp?
on 05.11.2026Meenutagem: kuldajastu algamisest teatas äsja uuesti USA presidendiks valitud Donald Trump oma ametisseastumise kõnes 2025. aasta jaanuaris. Praegu, kui vaadata demokraatide suurt võitu USA vahevalimistel, tekib tunne, et Ameerika valijad ei soovinud enam kuldajastus elada, kirjutab arvamustoimetaja Erkki Bahovski.
- URMAS SULE ⟩ Kas sotsiaalminister ja tervisekassa otsivad eksperte või klakööre?
/nginx/o/2026/02/19/17459121t1hd08d.jpg "URMAS SULE ⟩ Kas sotsiaalminister ja tervisekassa otsivad eksperte või klakööre?")
on 05.11.2026Kui vaadata kavandatava «komisjonireformi» vajalikkust laiemalt, jääb meditsiiniorganisatsioonidele arusaamatuks, mis probleemi lahendada tahetakse, kirjutab Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
- RAINER SAKS ⟩ Venemaa jaoks on USA vahevalimiste tulemus märk. Aeg on otsakorral…
/nginx/o/2026/04/18/17570551t1hb543.jpg "RAINER SAKS ⟩ Venemaa jaoks on USA vahevalimiste tulemus märk. Aeg on otsakorral…")
on 05.11.2026USA Kongressi vahevalimiste tulemused mõjutavad kindlasti Venemaa hinnangut olukorrale Ukraina ümber ning loomulikult ka laiemalt globaalsel tasandil. Vabariiklaste partei täielik lüüasaamine kõigil valimiste tasanditel jätab kindlasti ka Venemaa juhtidele väga sügava mulje ning mõjutab neid oma edasisi samme kujundama, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks (Parempoolsed).
- VALTER PARVE ⟩ Küsimata küsimused pärsivad põlvkondadeüleste sildade ehitamist
on 05.11.2026Selleks, et kasvatada omavahelist empaatiat ja üksteise mõistmist, tuleb eri põlvkondadel leida julgust üksteist süvenenult ära kuulata, et ravida mineviku haavu või ka ennetada probleeme tulevikus, kirjutab õpetaja ja vanavanaisa Valter Parve.
- ERAKONDADE VOX POPULI ⟩ Signe Riisalo: Eestis saame rääkida eeskätt abistatud enesetapust, mitte eutanaasiast
/nginx/o/2022/10/11/14892367t1hedd3.jpg "ERAKONDADE VOX POPULI ⟩ Signe Riisalo: Eestis saame rääkida eeskätt abistatud enesetapust, mitte eutanaasiast")
on 05.11.2026Eesti 200 on esitanud seaduseelnõu, millega soovitakse korraldada rahvahääletust küsimuses, kas raske ja ravimatu haiguse korral võiks lubada eutanaasiat. Kas toetate seda ettepanekut ja kas eutanaasia üle arutamine on praegusel hetkel vajalik?
- MARTIN PENT ⟩ Jõudiski kätte aeg koolidesse turvamehed tuua
on 05.11.2026Kui Põltsamaa põhikool otsustas hiljuti mõne alaealise õigusrikkuja pärast palgata kooli turvamehed, kerkis taas päevakorda küsimus, kas kuritöö eest karistamisel tuleks lähtuda psühholoogiast või praktikast ning kust läheb piir, kirjutab toimetaja Martin Pent.
- EVE KIKAS ⟩ Kas midagi on läinud valesti Eesti haridusmaastikul? Psühholoogi vaatenurk
on 05.11.2026Veel paarkümmend aastat tagasi arvati, et koolipsühholoog suudab veerand tunniga probleemse lapse ära parandada, samas kui tegelikult hõlmab see järjepidevat tööd kõigi osapooltega, kirjutab Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia keskuse juhataja ja riikliku haridustöötaja elutööpreemia laureaat Eve Kikas.
- JUHTKIRI ⟩ Vabariiklased said valijatelt viimase hoiatuse
on 04.11.2026Vabariiklased said USA vahevalimistel hävitavalt lüüa – niihästi esindajatekojas kui ka senatis saavutasid enamuse demokraadid. See on karm, aga õiglane hinnang president Donald Trumpi poliitikale.
- AIMAR ALTOSAAR ⟩ Maaelu päästerõngas? Äkki peaksime noorte asemel nügima elupööret tegema hoopis keskealisi arste
/nginx/o/2014/11/06/3496533t1h5613.jpg "AIMAR ALTOSAAR ⟩ Maaelu päästerõngas? Äkki peaksime noorte asemel nügima elupööret tegema hoopis keskealisi arste")
on 04.11.2026Meie areng sõltub perspektiivitundega tehtud sammudest, kirjutab ajakirjanik Aimar Altosaar päevakommentaaris.
- IMBI PAJU ⟩ See on riiklik enesehävitamine, mis Patarei muuseumiga tehakse. Mälu ja selgroog on meie vaimne riigikaitse
/nginx/o/2020/04/15/13055777t1h721c.jpg "IMBI PAJU ⟩ See on riiklik enesehävitamine, mis Patarei muuseumiga tehakse. Mälu ja selgroog on meie vaimne riigikaitse")
on 04.11.2026Eesti riigi taastatud iseseisvus toetub juriidilisele ja moraalsele järjepidevusele. Kuid see järjepidevus ei seisa paberitel ega loosungitel, vaid ühiskonna teadvustatud mälul ja inimelust hoolimisel. Täna näeme võimukoridorides midagi sootuks vastupidist: hiilivat, poolikut ja lühinägelikku mälupoliitikat, kus vaimne immuunsüsteem lammutatakse tükk-tükilt laiali, kirjutab kirjanik Imbi Paju.
- MART KULDKEPP ⟩ Eesti ei pea ühinema Putini ajalootundidega, aga riskide võtmine võib olla ka meile paratamatu
/nginx/o/2026/01/23/17401211t1h4733.jpg "MART KULDKEPP ⟩ Eesti ei pea ühinema Putini ajalootundidega, aga riskide võtmine võib olla ka meile paratamatu")
on 04.11.2026Eesti välispoliitikale andis 2022. aastal alanud täiemahuline sõda Ukrainas justkui uue hingamise: mitte kunagi varem pole Eesti seisukohti õnnestunud rahvusvaheliselt nii laialdaselt tutvustada ja nii paljusid partnereid nende õigsuses veenda. Kaja Kallase tõus oma praegusele ametikohale on selle kohta ilmekas näide, kirjutab kolumnist ja ajaloolane Mart Kuldkepp.
- RIHO TERRAS ⟩ Ameeriklased pole lollid ja saavad aru, et Trump ei saa vastutust lõputult Ukraina kaela veeretada
/nginx/o/2026/09/11/17910445t1h41e2.jpg "RIHO TERRAS ⟩ Ameeriklased pole lollid ja saavad aru, et Trump ei saa vastutust lõputult Ukraina kaela veeretada")
on 04.11.2026Ameerika vahevalimised näitavad, et rahvast tuleb kuulata. See on märgiks ka meil Eestis, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Riho Terras (Isamaa).
- ANDRES PEETS ⟩ Mida näitab USA demokraatide edu Eesti poliitikule, kes vastasele vaid tõrva krae vahele valab?
/nginx/o/2026/11/04/18016632t1h360c.jpg "ANDRES PEETS ⟩ Mida näitab USA demokraatide edu Eesti poliitikule, kes vastasele vaid tõrva krae vahele valab?")
on 04.11.2026USA 2026. aasta vahevalimiste puhul tõstatub väga huvitav poliitiline küsimus: kas demokraatide edu taga on nende enda poliitika või hoopis vabariiklaste ja Donald Trumpi tegevusest tingitud valijate reaktsioon? Need on küll kaks üsna erinevat asja, mis valimistulemusi vaadates paraku ikkagi põimuvad omavahel. Mida oleks meil siit õppida ja tähele panna, kirjutab Andres Peets.
- RAIMOND KALJULAID ⟩ USA valijad tõid meile mõõdukalt hea uudise. Aga enne läheb kõvasti halvemaks kui paremaks
/nginx/o/2026/10/16/17977461t1h1797.jpg "RAIMOND KALJULAID ⟩ USA valijad tõid meile mõõdukalt hea uudise. Aga enne läheb kõvasti halvemaks kui paremaks")
on 04.11.2026Demokraatide võit ja vabariiklaste kaotus USA vahevalimistel on eurooplastele mõõdukalt hea uudis. Vähemalt ei kiitnud USA valijad kõike seda heaks, mida Trump on viimase kahe aasta jooksul Ameerika nimel teinud, kirjutab riigikogu liige Raimond Kaljulaid (SDE) sotsiaalmeedias.
- KAJAR KASE ⟩ Sinine laine pühkis minema peaaegu kõik vabariiklased, sõltumata nende pädevusest
/nginx/o/2025/02/14/16654107t1h5c17.jpg "KAJAR KASE ⟩ Sinine laine pühkis minema peaaegu kõik vabariiklased, sõltumata nende pädevusest")
on 04.11.2026USAs lõppesid vahevalimised korraliku keretäiega vabariiklastele. Kongressi ujutas üle sinine laine, mis uhtus oma teelt minema peaaegu kõik tammid, mis ette jäid. Jälgisin valimistulemusi südaööst alates ja panen sügavama analüüsita kirja mõned kiired õppetunnid, kirjutab «Telehommiku» peatoimetaja ja USA poliitika pikaaegne vaatleja Kajar Kase.
- URMAS PAET ⟩ Ma kaotasin raha petuskeemis. Nüüd küsib kohus selle uurimiseks veel raha. Kuhu jääb õigusriik?
/nginx/o/2021/05/18/13786855t1h6ed6.jpg "URMAS PAET ⟩ Ma kaotasin raha petuskeemis. Nüüd küsib kohus selle uurimiseks veel raha. Kuhu jääb õigusriik?")
on 04.11.2026Kujutage ette, et kaotate kogu oma säästetud raha. Mitte börsil, mitte ebaõnnestunud investeeringu tõttu, vaid olukorras, kus ettevõttes on olnud kuritegelik tegevus. Raha on läinud. Ettevõte on pankrotis. Teie käes on nõue, kuid raha ei ole, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Reformierakond).
- PEETER KOPPEL ⟩ Pool protsenti pangas, 12 trammipeatuses
/nginx/o/2020/11/14/13475516t1hd2c4.jpg "PEETER KOPPEL ⟩ Pool protsenti pangas, 12 trammipeatuses")
on 04.11.2026Ühel päikeselisel päeval umbes viis aastat tagasi helistas mulle keset tööpäeva ema. Saame hästi läbi, kuid üldiselt ta mulle tööajal ei helista, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.
- THOMAS AUVÄÄRT ⟩ Riik ei saa välistada kõiki investeerimisriske, kuid saab ette näha võrdsed reeglid
on 04.11.2026Viimasel ajal avalikkuses ilmunud lood hoiu-laenuühistute pankrotikaasustest tekitavad taas kord küsimusi riigi rollist inimeste säästude kaitsmisel. Iseenesest on inimestel, kes on kaotanud osaliselt või isegi täielikult oma säästud, õigus oodata vastuseid, toimivat õiguskaitset ja õiglast kohtlemist. Kuid riigi tegevust ei saa hinnata üksnes selle põhjal, kuidas tegeletakse juba tekkinud kahjuga, kirjutab rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.
- TOOMAS PETERSON ⟩ Hea uudis ettevõtetele, halb uudis puhkajatele. Mis saab Air Balticu Eesti reisidest?
/nginx/o/2026/08/14/17846692t1h883e.jpg "TOOMAS PETERSON ⟩ Hea uudis ettevõtetele, halb uudis puhkajatele. Mis saab Air Balticu Eesti reisidest?")
on 03.11.2026Air Balticu saneerimiskava, kallinev lennukikütus, maailmas toimuvad geopoliitilised protsessid ja muud tegurid ilmselgelt vähendavad lennukikohtade pakkumist Tallinnast, ning juhul kui nõudlus püsib samal tasemel või isegi kasvab, suurenevad reisijate jaoks paratamatult ka piletihinnad, kirjutab lennundusekspert Toomas Peterson.
- JUHTKIRI ⟩ Ott Tänaku naasmine on rohkem kui ralliuudis
/nginx/o/2026/11/03/18016061t1h34df.jpg "JUHTKIRI ⟩ Ott Tänaku naasmine on rohkem kui ralliuudis")
on 03.11.2026Pärast mitut edutut tiimivahetust tegi Ott Tänak kaks aastat tagasi autoralli MM-sarjas pausi. Nüüd on selge, et see oli vaid hoovõtt. Tänak ja ta kaardilugeja Martin Järveoja liituvad Toyota tiimiga, et järgmisel aastal taas püüda maailmameistri tiitlit.
Arvamus | Õhtuleht Õhtuleht Arvamus – ausad ja otsekohesed arvamuslood nii Õhtulehe toimetuse liikmetelt kui ka teistelt. Lugema!
- LUUMURDU EI RAVITA KREEMIGA | Ahti Kallikorm: Eesti tervishoiu pärishädadele pakutakse lahenduseks pseudoravi
on 05.11.2026Kui Eesti tervishoid läheks perearsti juurde, siis pajataks ta tohtrile sellistest hädadest nagu rahapuudus, arstide ja õdede nappus ning pikad järjekorrad nii eriarstinduses kui esmatasandi tervishoius.
- HAMBAD RISTIS | Anneli Lahe: mõne inimese põhjal ei saa järeldada, et terve Türgi hambaravi on õudusunenägu
on 05.11.2026„Kaks klienti jagavad oma hoiatavat lugu…“ Ja ongi toon antud. Veel enne, kui oleme jõudnud teada saada, mis nende inimestega tegelikult juhtus, milline oli esialgne raviplaan, millised olid arstide soovitused või mida patsiendid ise soovisid, on talle juba ette öeldud, millise pilguga järgnevat vaadata. See on hoiatav lugu.
- PEVKURI TÜHJAD PIHUD | Mart Soidro: väljub mees, keda soovis rohkem inimesi peaministriks kui Michalit
on 05.11.2026Kui kolmapäeval tuli teade, et suurest poliitikast kavatseb lahkuda Reformierakonna raskekahur Hanno Pevkur, siis meenus mulle Gustav Ernesaksa mälestusteraamat „Nii ajaratas ringi käib“. Ilmselt sai meie laulutaat pealkirja osas meie inspiratsiooni Konstantin Türnpuu „Lahkumise laulust“, mis algab nii: Nii ajaratas ringi käind / Me kaunid päevad mööda läind / Meil tuleb lahkuda / Meid lahkumine kurvaks teeb / Ja süda põues nukralt lööb /Ja hinges raske mul.
- VAIMSED HÄIRED ON SÜSTEEMI SÜÜ! Fabian Niggols: lahendus ei peitu käitumisteraapias ega antidepressantides
on 05.11.2026Meedias on olnud juttu nii sellest, kuidas vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste, eriti noorte hulk on tõusmas kui ka sellest, et suur osa töövõime ja puudetaotluseid on seotud vaimse tervise probleemidega. Peamise murekohana tuuakse siinkohal välja, et see on koormav Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile ja võib põhjustada SKP languse ning väikese riigina ei saa me majanduslikult seda endale lubada. Lahendust otsitakse aga valest kohast.
- JUHTKIRI | Seadusandliku organi mõlemad kojad on nüüd demokraatide kontrolli all
on 04.11.2026Demokraatide võit ehk sinine laine tõi USA kongressi vahevalimistel ajaloolise tulemuse. Selle mõju Donald Trumpi äärmusest äärmusse kõikuvatele välispoliitilistele otsustele ei pruugi aga olla nii suur, kui paljudes maailma riikides loodetakse.
- KÜLAHULL VS. NARKOMAAN | Malluka advokaadid: sõnaduell ei ole kohtuasi, valeväide on
on 04.11.2026Harju Maakohus jättis blogija Brigitte Susanne Hundi hagi Malluka vastu rahuldamata, kuid kohustas Hunti oma Instagramis ümber lükkama valeväite, mille ta oli Malluka kohta avaldanud. Kohus tegi selget vahet kahe blogija vastastikusel pilkel ja ebaõigel faktiväitel.
- KOPLI SOTSIAALMAJA | Riina Solman: ükskõik kui palju pingutada, tuleb viinapood tuulemaalastele ise kodu lähedale
on 04.11.2026Viimase aasta jooksul on pälvinud palju tähelepanu sotsiaalmaja Pelgurannas Tuulemaa tänaval. See tähelepanu pole olnud üldjuhul positiivne ega rõõmustav ei linnale, kohalikele elanikele ega sotsiaalmaja töötajatele, kelle ühine eesmärk on olnud ohjeldada kümneid ebakaines olekus isikuid.
- UUS LOOTUS | Jüri Toomepuu analüüs: Trumpi kibe kaotus, demokraatide võimas võit – mõlemad kojad nende
on 04.11.2026Ameerika vahevalimised tegid presidendile valusa õppetunni, purustasid kõik kampaaniakulude rekordid ja andsid Ukrainale ning Eestile põhjust ettevaatlikuks lootuseks. Valija võttis sõna ja see ei olnud kiidukõne.
- KÜSIMUS VAKTSINEERIMISEST | Lasteintensiivi arst Johanna Hade: see on vaidlus, kus on ainult kaotajad
on 04.11.2026Kui minu vastas istub lapsevanem, kes kahtleb, kas oma last vaktsineerida või mitte ja kes on koondanud enda kätte kogu võimaliku info ja kõikvõimalikud hirmud, küsin arstina endalt sageli, kuidas me sellest punktist edasi liigume?
- EI VENEMAA SPORTLASTELE! Andres Kaarmann: kuniks veel lihtsal vene inimesel on sõjast p****i, ei muutu midagi
on 03.11.2026Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud kaasa enneolematu sõjalise vastuse. Ajalugu aga õpetab, et impeeriumid ei murdu lahinguväljal. Impeeriumid püsivad seni, kuni nende mõju ulatub kaugemale kui tankid, droonid ja raketid.
- JUHTKIRI | Rallinälg läks liiga suureks – Tänak naaseb võistlusauto rooli taha
on 03.11.2026Üks Eesti vana rallihunt, kelle sõiduajad olid Venemaa avarustes, nentis peale Ott Tänaku naasmisuudist, et rallist päriselt loobumine nõuab palju iseloomu ja igaühel seda pole. Ja jumal tänatud.
- IGA KOLMAS LAPS ON ÜLEKAALULINE | Ingrid Põldsaar: lapsed ei otsusta ise, milline on toit kodus, koolis või lasteaias
on 03.11.2026Kas tervislik koolitoit peab tulema maitse arvelt? Kindlasti mitte. Ent laste maitse-eelistused ei kujune ühe lõunasöögi ega ühe päevaga. Need saavad alguse kodusest söögilauast ning arenevad edasi lasteaias ja koolis. Uute maitsetega sõbraks saamine võtab aega ning muutused ei sünnigi üleöö.
- SURMA HINDA KÜSI SURNUTELT | Jaanus Riimets: eutanaasia ehk tapame nõrgad ära ja tugevad elavad sellevõrra paremini?
on 03.11.2026Eelmise ühiskonna ajal oli üks sellise nimega propaganda mängufilm punastest mässajatest, kes arvasid, et kõik on lubatud, eelkõige muidugi neile. Me räägime tihti vabast ühiskonnast ja sisendame endile ja teistele, et nüüd ongi kõik lubatud. Paraku teeb elu korrektiive.
- JÜRI RATAS | Käed eemale pensionidest! Eakad maksavad tarbides osa rahast riigile tagasi
on 03.11.2026Valimiseelses tuhinas kiputakse vahel välja käima ideid, mille tegelikke tagajärgi pole lõpuni läbi mõeldud. Üks selline on mõne poliitiku ettepanek loobuda pensionide indekseerimisest või „kruttida“ pensioniindeks senisest väiksemaks. Mina selliseid lahendusi ei toeta.
- TRUMP ON ÄSS | Greete Kõrvits: USA president tahaks, et valimised keerleksid ümber tema. Vastastele see sobib
on 02.11.2026USA vahevalimistel paiskasid mõlemad erakonnad reklaamides põhienergia vastaste materdamisele. Demokraatidel on aga taskus üks äss: Trump. Vastaskandidaadi kohta saab üles loetleda kõik, milles too on madalavõitu toetusega presidendiga nõus olnud. Eriti magus, kui saab öelda: kõiges! Vabariiklastel jääb üle Trump reklaamikampaaniatest tasahilju üldse välja jätta.
- JUHTKIRI | Kiirabiralli ja pikad ravijärjekorrad – kergem on põlvehaigel loota, et valu möödub või läheb hullemaks
on 02.11.2026Kui Lääne-Tallinna keskhaiglasse toodi tänavu kümne kuuga 720 kiirabipatsienti rohkem kui mullu, siis Ida-Tallinna keskhaiglasse jõudis samal ajal koguni 1300 patsienti rohkem.
- LOOTUS KUSTUS | Karmo Tüür: Venemaast on saanud NSVLi väärastunud vorm, natsionaalsotsialismi ilmingutega
on 02.11.2026„Meid tapeti“ – selliste sõnadega teatas enda tegevuse lõpetamisest Venemaa viimane oluline sõltumatu ajaleht Novaja Gazeta. Varem oli ridamisi tapetud selle väljaande ajakirjanikke, tuntuim neist Anna Politkovskaja, kuid nüüd lõppes riigi vahetu ja repressiivse sekkumise tõttu terve väljaanne.
- PUTIN, TRUMP JA XI KOONDUVAD | Oleg Samorodni: kriitikute sõnul valmistub Venemaa USA ja Hiinaga maailma ära jagama
on 02.11.2026Venemaa diktaatori Vladimir Putini välispoliitikanõunik Juri Ušakov teatas, et juba käib praktiline töö selle nimel, et korraldada Venemaa, Ameerika Ühendriikide ning Hiina rahvavabariigi liidrite kohtumine Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö (Asia-Pacific Economic Cooperation, APEC) tippkohtumise ajal, mis toimub 18.–19. novembril Hiinas Shenzhenis.
- KOLEDAST KÄEKIRJAST | Georg Malvius: ka Darwinist ja Einsteinist jäid maha lohakad ja raskesti loetavad kritseldused
on 01.11.2026Pean midagi üles tunnistama: minu käekiri on kohutav. Mõnikord ei suuda ma isegi enda kirjutatud märkmetest aru saada. Aga tean, et olen väga heas seltskonnas. Ka Charles Darwinist ja Albert Einsteinist jäid maha lohakad ja raskesti loetavad kritseldused. Napoleoni käekiri oli nii kaootiline, et isegi tema alluvatel oli raskusi selle lugemisega, ning väidetavalt ei saanud ta vahel ka ise oma ülestähendustest sotti. Beethoveni käsikirjad on tuntud tindiplekkide ja mahakriipsutuste poolest. Ka arstide käekiri on kurikuulus, kuigi see on pigem stereotüüp kui tõestatud fakt.
- NÄDALA TIPUD | Kõik pühakud nüüd appi, sest enam pole miski püha
on 01.11.2026Tõeline kõigi pühakute eelne periood, alates Kihelkonna kalmistu segipeksmisest Saaremaal kuni sõnumiteni välispoliitikas, kus tahaks väga silmi hõõruda ja loota, et need vahevalimised USAs kiiremini ära oleksid.
- KÕRVITSALATERNAD JA KODUKÄIJAD | Jüri Toomepuu: kas halloween on meie Mardid ja Kadrid ära hirmutanud?
on 31.10.2026Igal sügisel, kui Ameerikas, kus siinkirjutaja elab, hakkavad naabrite verandadele ilmuma nägudega kõrvitsad ja plastist luukered, tuleb meelde, et surnutega suhtlemine on vanem kui ükski supermarket. Ameeriklased kulutavad halloween'ile aastas üle kümne miljardi dollari – summa, millega võiks Eesti riigieelarve augud lappida nii, et jääks veelküllalt üle tondikostüümideks. Kust see kummaline pidu pärineb ja kas eestlastel oli midagi sarnast juba enne, kui esimene kõrvits üle Atlandi purjetas? Oli küll – ja meie variant oli viisakam, odavam ja tunduvalt saunalembesem.
- DAGMAR LAMP: kummitustega elanud näevad vaeva neist vabanemisega, teised maksavad hirmu eest peale
on 31.10.2026Kui me suvel ostsime 122 aastat vana talumaja, ootasin ma huviga, kas siin võiks ka kummitada. Ja tõepoolest – mida aeg edasi, seda rohkem hakkasime kuulma koputusi, millele puudus ratsionaalne selgitus. Sündmuste jada tipnes ühe varahommikuga, kui kogu pere, sealhulgas koer, kuulis valju koputust välisuksele. Loomulikult polnud ukse taga kedagi.
- JUHTKIRI | „Tulge tagasi mardipäeval!“ ütleb tõre onu ja lööb laste nina ees ukse kinni
on 31.10.2026„Tulge tagasi mardipäeval!“ ütleb tõre onu Peep ja lööb laste nina ees ukse kinni. Vampiirideks maskeerunud kommitajad ja pommitajad vaatavad üksteisele nõutult otsa: „Mis see mardipäev on?“
- TALLINN TARGAKS LINNAKS? Škoda ühistranspordi tippjuht: nutikas tramm annab endast teada ja väldib kokkupõrkeid
on 30.10.2026Paljude jaoks seostub sõnapaar „tark linn“ endiselt isejuhtivate sõidukite, tehisintellekti ja futuristliku taristuga. Tegelikult mõeldakse selle all silmas praktilisi tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad linnaruumi ja selles liiklemise lihtsamaks, turvalisemaks ja mugavamaks muuta.
- Sel reedel Sirbis
on 05.11.2026„Lapsed Roosiaia vastuvõtule!“, Elo Kaalep vestles Piret Põldveriga Juhan Raud, „Mis saab EKKMist?“ Kristiina Malm-Olesk, „Kontserdimuljed Coltrane’ist Tjøgersenini“ Merle Karro-Kalberg vestles kriisiuuringute keskuse teaduri Anne-May Nageliga Kadri Kallast, „Muinsuskaitse valgustab renoveerimispoliitika pimenurki“ Kadri Aavik, „Loomade vabastamisest“ Kadi Piikov ja Eiko Nõgols, „Suurepärane tulemus vajab enamat kui eesmärki“ Tanel Vallimäe, „Arvamusliidrid täna“ Kaarel ja Madli Vanamölder, „Au tööriistadele!“ Peet Kask, „Turufundamentalism on turumajanduse vaenlane“ Hasso Krull, „Musta šokolaadi näkku“ The post Sel reedel Sirbis appeared first on Sirp.
- Caius Kulli näitus A-Galerii
on 04.11.2026Ehtekunstnik Caius Kull tähistab 60. juubelit näitusega A-Galeriis. Caius KullKATKINE ILU06.11–28.11.2026A-Galerii SEIF Reedel, 6. novembril kell 18:00 avab ehtekunstnik Caius Kull A-Galerii Seifis oma näituse “Katkine ilu”. Näitus on kõigile huvilistele tasuta külastamiseks avatud kuni 28. novembrini. Näitus “Katkine ilu” vaatleb vana, kulunu ja katkise väärtustamist ning väljendab mõistmist, et kriimud ja mõrad käivad aja ning kasutamisega kaasas ning annavad esemetele iseloomu, hinge ja loo. Kull rõhutab oma töödes ebatäiuse ja ebapüsivuse kaunidust ning annab uue kvaliteedi päevinäinud keraamilistele kildudele, õilistades neid hõbeda, tsirkoonide, punase puidu ja poolvääriskividega. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Caius Kull (1966) on eesti metallikunstnik. Ta õppis Eesti... The post Caius Kulli näitus A-Galerii appeared first on Sirp.
- Selgusid Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate nominendid
on 03.11.2026Selgusid Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate nominendid. Žürii valis 46 kandidaadi hulgast välja 11 nominenti. Preemiakandidaadiks sai esitada objekte, mis valmisid perioodil 21.08.2025–20.08.2026, samuti pikemaaegseid tegevusi ja silmapaistnud isikuid. Žüriisse kuulusid arhitektid Marika Lõoke, Siiri Vallner ja Arvi Anderson, sisearhitekt Maarja Valk-Falk, disainer Ruth-Helene Melioranski ning arhitektuuriajaloolased Andres Kurg ja Carl-Dag Lige. Žürii esimehe Marika Lõokese sõnul võib aastat erialase kvaliteedi osas nimetada vaoshoituks, ent asjalikuks. Taaskord tuli tõdeda, et head tulemust on võimalik siiski saavutada vaid arhitekti ja tellija vahelisel heal koostööl. Rõõmustasid mitu heal tasemel arhitektuurialast raamatut. Sisearhitektuuris andis häid tulemusi pärandiarhitektuuri mõtestamine ning uue ja vana seoste... The post Selgusid Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate nominendid appeared first on Sirp.
- Festival Hullunud Tartu mängib tänavu vormidega
on 03.11.2026UNESCO kirjanduslinnas Tartus toimub 5.–7. novembrini juba seitsmeteistkümnendat korda kirjandust, muusikat ja kujutavat kunsti ühendav festival Hullunud Tartu, mis kannab tänavu alapealkirja „Vormid“. Seekordne alapealkiri viitab ühtaegu nii mitmesugustele ilukirjanduslikele vormidele – kanoonilistele ja mängulistele – kui ka dialoogidele erinevate kunstivormide vahel. Samal ajal saab teemaga seostada kõikvõimalikke vormi ja sisu vahekordi, nende harmoonilisi avaldumisviise, aga ka nihestusi, seda miks mitte lisaks kaunitele kunstidele ka laiemas ühiskondlikus kontekstis. Festival algab neljapäeval, 5. novembril kell 18.00 luulefilmide seansiga „Juuksepõimik“ Elektriteatri Raekoja saalis, kus näidatakse nii eesti kui ka välismaiste autorite loomingut ning arutletakse selle üle, kuidas luulefilmi žanr eri vormidega tegelevaid... The post Festival Hullunud Tartu mängib tänavu vormidega appeared first on Sirp.
- Tartu Kunstimuuseum avab kolm uut näitust
on 02.11.2026Alates 21. novembrist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada kolme uut näitust. Teisel korrusel avaneb armastatud kunstniku ja illustraatori Raivo Järvi seni suurim originaalloomingu väljapanek „Raivo Järvi. Pildi ees ja pildi sees“, mis uurib tema loomingu seni vähem tuntud külgi. Kolmandal korrusel saab külastada näitust „Linda Kits-Mägi. Ja ometi oli ilus“, mis tutvustab andeka 20. sajandi Eesti maalikunstniku loomingut. Projektiruumis avaneb näitus „Andres Ader. Alice Cooper imedemaal“, mis tutvustab koomiksikunstniku Andres Aderi ehk Zassa fantaasiarikkaid joonistusi. Kõik kolm näitust jäävad avatuks kuni 4. aprillini 2027. „Raivo Järvi. Pildi ees ja pildi sees“ Raivo Järvi on kunstnik, kelle loominguga on üles kasvanud paljud... The post Tartu Kunstimuuseum avab kolm uut näitust appeared first on Sirp.
- Juha Metso fotoprojekt „Kaotatud saared“ Pärnu Uue Kunsti Muuseumis
on 02.11.2026Juha Metso (Soome) fotoprojekt „Kaotatud saared“Uue Kunsti Muuseumis07. 11. 2026–10. 01.2027 Avamine 6.novembril kell 16. Videod ja fotod Soome lahe välissaartelt Soome lahe idaosas on neli vana Soome saart: Suursaari, Tütarsaari, Lavansaari ja Seiskari.Saared, eriti Suursaar on omandanud aktuaalse tähtsuse, kuna Venemaa agressioonisõda Ukrainas on pingeid suurendanud ka Läänemerel.Venemaale kuuluvatele saartele ei pääse enam. Näitus sisaldab ainulaadset foto- ja videomaterjali, mis räägib Talvesõjas Nõukogude Liidule kaotatud saartest, nende loodusest ja praegustest elanikest ning kirjeldab jälgi, mida soomlased omal ajal aladele jätsid. Fotograaf Juha Metso käis Suursaarel aastatel 1999-2019 seitse korda ja teistel välissaartel korra. Nende fotod on säilitanud saartele jäänut... The post Juha Metso fotoprojekt „Kaotatud saared“ Pärnu Uue Kunsti Muuseumis appeared first on Sirp.
- Eesti Interpreetide Nädal toob publiku ette 10 kontserti ja üle 50 muusiku
on 02.11.20269.–15. novembrini toimub festival Eesti Interpreetide Nädal, mis toob seitsme päeva jooksul Tallinnas ja Narvas publiku ette 10 kontserti ja üle 50 muusikut. Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldatav festival pakub mitmekülgset läbilõiget Eesti interpretatsioonikunstist, ühendades eri põlvkondade muusikud, ajastud ja muusikastiilid. Eesti Interpreetide Nädal on välja kasvanud viis aastat toimunud Eesti Muusika Nädalast. Uue nime all jätkav festival seab senisest veelgi selgemalt tähelepanu keskmesse interpreedi – muusiku, kelle isikupärane tõlgendus annab helilooja loomingule elu ning loob sideme muusika ja kuulaja vahel. „Eesti Interpreetide Nädal annab võimaluse kuulda ühe nädala jooksul, kui rikas ja omanäoline on meie interpreetide loominguline maailm. Tänavune repertuaar... The post Eesti Interpreetide Nädal toob publiku ette 10 kontserti ja üle 50 muusiku appeared first on Sirp.
- Ühisavamised EKL galeriides
on 02.11.2026Ühisavamised EKL galeriides 5.11.–6.11.2026 🔊EKL galeriid kutsuvad uute näituste avamistele novembris! Avamispäevade programm algab neljapäeval, 5. novembril, juba tavaks saanud maratonavamistega Hop, Hobusepea, Draakoni galeriis ja Draakoni kõhu näituseruumis. Reedel, 6. novembril jätkub kava Jüri Kassi isikunäituse avamisega Vabaduse galeriis. Avamiste kava: 5. november: 17:00 HOP galerii (Hobusepea 2): Kristiina Laurits „Püha pimik“. 17:30 Hobusepea galerii (Hobusepea 2): Hanna Samoson, Mathias Väärsi & Sten Ojavee ühisnäitus „Algaja õnn“. 18:00 Draakoni galerii (Pikk tn 18): Bob Bicknell-Knight „Raamistik“. 18:30 Draakoni kõht (Draakoni galerii 0-korrus, Pikk tn 18): Eesti Lavastuskunstnike Liidu grupinäitus „Katmata“. 6. november: 17:00 Vabaduse galerii (Vabaduse väljak 6): Jüri Kass „KASSI ASI“. Kõik... The post Ühisavamised EKL galeriides appeared first on Sirp.
- Selgusid Eesti Kirjanike Liidu noorte tõlkevõistluse võitjad
on 31.10.2026Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni IX noorte tõlkevõistlusele esitati tänavu 70 tööd. Esimest korda võistluse ajaloos sai tõlkida ka luulet, mis osutus osalejate seas oodatust populaarsemaks. Tõlkevõistlusele laekus kokku 70 tööd neljast keelest: inglise keelest 34, jaapani keelest 15, saksa keelest 11 ja hispaania keelest kümme. Tänavune võistlus toimus neljas tõlkesuunas. Inglise keelest tuli tõlkida James Appleby luuletsükkel “Spurious Language” (2015), saksa keelest Benedict Wellsi novell “Die Nacht der Bücher” (2018), hispaania keelest Munir Hachemi novelli “La Comuna” katkend (2025) ning jaapani keelest Murata Sayaka novell “Pochi” (2019). Inglise-eesti tõlkevõistluse žürii, kuhu kuulusid Mirjam Parve, Liisi Rünkla ja Paul Raud,... The post Selgusid Eesti Kirjanike Liidu noorte tõlkevõistluse võitjad appeared first on Sirp.
- Tegeleda kujundlikumalt eluga meie ümber
on 30.10.2026Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kuraator Evelyn Raudsepp nimetab oma meetodit performatiivseks või ka dialoogiliseks kureerimiseks. Tema näitus, EKKMi 20. aasta programmi kuuluv „Meil on sõnadest maa“ tõukejõuks oli Palestiinaga toimuvast tekkinud jõuetusetunne ning soov näha meediavoogude ja statistika taga inimest. Soov mõista. Toetudes enda tarbeks tehtud videointervjuudele Palestiina kuraatoritega, pani Raudsepp tasapisi kokku meditatiivse ja poeetilise vaatluse elust vägivalla keskel. Millisena sa kureerimist näed, mis on sinu vaates kuraatori ülesanne? Kõik saab alguse mingist urgency’st, pakilisusest. Mingist rahulolematusest. Kusjuures see, millega või mismoodi rahul ei olda, võib olla iga näituse alguses täiesti erinev. Mul on praegu selline tunne, et oli... The post Tegeleda kujundlikumalt eluga meie ümber appeared first on Sirp.
- Kaalepi sahtlikaaped
on 30.10.2026Ain Kaalep oli luuletaja, tõlkija, näitekirjanik ja kriitik, keda võiks nimetada keele ja vormi grand old man’iks. Debüütkogumiku „Aleksandriine ja teisi värsse“ koostades oli ta vaid 21aastane, olles selleks ajaks juba käinud soomepoisiks (1943–44) ja olnud KGB poolt vangistatud (1945–46). Luulekogu anti välja aga Kaalepi 100. sünniaastapäevaks, nii et tema ühed varaseimad luuletused jõuavad lugeja ette hoopis kõige hilisematena.1 Kui pappmärkmiku välimusega kogu köitev oranži-valgetäpiline pael jätab kelmika ja lugemakutsuva mulje, siis luulekogu teises osas, „Teist sorti lauludes“, on tõepoolest teist laadi, tõsisemad ja tummisemad tekstid, mida igast esikkogust naljalt ei leia. Raamatu kolmandasse ossa on koondatud aga luuletused, mis... The post Kaalepi sahtlikaaped appeared first on Sirp.
- Eesti uue kirjandusajaloo poole
on 30.10.2026Eesti vajab uut kirjanduslugu! Eesti kirjanduse ajaloo üle arutatakse ajakirjaveergudel, ülikoolide auditooriumides ja nüüdiskirjanduse kursustel, ent uued teadmised ei ole veel raamatukaante vahele jõudnud. Sestap kutsusid eesti kirjandust uurivad ja õpetavad asutused kokku kolleegiumi, mille tegevuse lõppeesmärk on välja anda uus Eesti kirjanduslugu, mis vastaks kirjandusteaduse praegustele teadmistele ja kajastaks ka teemasid, mis on varasematest kogumikest välja jäänud. 6. oktoobril toimus Tartus kirjandusmuuseumis kirjandusloo kirjutamist ettevalmistavate kollokviumide sarja avaüritus „Eesti kirjanduse lugu ja tänapäeva lugeja“. Ürituse järelkajana arutasid selle üle, millest, miks ja kuidas eesti kirjanduslugu kirjutada, Liina Lukas ja Arne Merilai Tartu ülikoolist, Piret Viires, Eneken Laanes ja Epp... The post Eesti uue kirjandusajaloo poole appeared first on Sirp.
- Valgusega maalitud lein
on 30.10.2026Rakvere teatris etenduv „Vöötrada“, mille tuumsündmuseks on lapse kaotus, asetub mõneti ootamatusse järgnevusse. Eesti autoritelt on viimasel ajal lavale jõudnud suisa kolm näidendit, mille kese on sama: teatris Must Kast lavastati Siret Campbelli näidend „Jäljed meie vahel“ (2025) ning sealsamas Rakvere teatris oli hiljuti mängukavas „Klaaslaps“ (autor Maarja Kangro, dramatiseerija Urmas Lennuk, 2024). „Vöötraja“ autor on Vootele Ruusmaa ning lavastuse sisukalt kavalehelt saab lugeda, et Ruusmaad inspireeris Ugala lavastus „Kahe laine vahel“ (autor Ian Meadows, 2024), kus esineb samuti lapse kaotamise motiiv. On see kokkusattumus? Võib ka olla, et loojad otsivad sügavalt isiklikke ja sisemistele valupunktidele vajutavaid teemasid, mida kunstilises... The post Valgusega maalitud lein appeared first on Sirp.
- Erakordne, mitte eksootiline
on 30.10.2026Eesti kaasaegsete etenduskunstide esitlusfestival on sündmus, mida tutvustab selle kuraator-koordinaator Liisi Aibel tihtipeale sõnadega „tõenäoliselt pole te sellest kunagi kuulnud“. Mitte seetõttu, et tegu oleks äsja asutatud või kommunikatsioonis läbikukkunud festivaliga, vaid eelkõige põhjusel, et info festivali toimumise ja programmi kohta on suunatud üksnes valitud väliskülalistele. Nimelt on sel aastal kolmeteistkümnendat korda korraldatud (7.–10. IX) festival oma algusaegadest peale toiminud isiklike kutsete alusel, et etendustele jõuaksid just need festivali- ja teatrijuhid, kuraatorid ja kriitikud, lavastajad ja produtsendid, kellel võiks olla potentsiaal luua Eesti teatritegijatega koostöösuhteid ja kutsuda neid välismaalegi etendusi andma. Võrreldes muude teatrifestivalidega on esitlusfestivali publik niisiis pisitilluke: tänavu... The post Erakordne, mitte eksootiline appeared first on Sirp.
- AIga Ida-Euroopas
on 30.10.2026Ida-Euroopa on ikka olnud keeltepaabel, rõhutab Jacob Mikanowski. Kuigi ma ei tea, kas see metafoor siin päris kohane ongi. „Paabel“ võis (ja võib) ta olla küll eemalt vaadates, eriti Ameerikast, kust on siiapoole suunatud ka Mikanowski pilk. Kuid seespidiselt oli (ja on) see kõik ju korrastatud ja siinsete inimeste jaoks täiesti loogiline. Nagu ka meie kodumaal, kus pikki sajandeid oli kolm enam või vähem ametlikku keelt: riigikeeleks oli vene (enne seda rootsi), kohalik eliit rääkis saksa ja maarahvas mõistagi maakeelt. Mis omakorda jagunes laias laastus kaheks (ka kirjalikuks) põhivariandiks ja arvututeks murreteks, mis aga samuti kedagi ei seganud. Saadi aru... The post AIga Ida-Euroopas appeared first on Sirp.
- On liiga hilja midagi ette võtta – pingutused on mõttetud …
on 30.10.2026Langevarjur Craig Stapletonil oli taskus maailmameistrivõistluste võit ning kogemusi rohkem kui 7000 hüppe jagu, kui ta 2013. aastal oma meeskonnakaaslastega harjutas õhutrikki, mille eesmärk oli 3 kilomeetri kõrgusel päästa kahe langevarjuri vahel valla USA lipp. Oli see siis hoiatav sõnum järgmise paari aasta jooksul USAs algavate murranguliste protsesside kohta või lihtlabane inimlik viga tehniliselt nõudlikus olukorras, igatahes avastas Craig end pärast ebaõnnestunud manöövrit ja turvasüsteemide järjestikusi äpardumisi sööstmas üle 50-kilomeetrise tunnikiirusega maapinna suunas. Selleks hetkeks, mil Craig aru sai, et rapsimisest kasu ei ole, hakkas tema all kiiresti nähtavaks muutuma jändrike okstega viinapuuistandik, mille taimede vahel hoidsid traati kahemeetrised raudvarvad.... The post On liiga hilja midagi ette võtta – pingutused on mõttetud … appeared first on Sirp.
- Väitlev ekraan ehk Videoessee uurimistöös ja kõrghariduses
on 30.10.2026Humanitaarteadustes on teaduspublikatsioon läbi aegade olnud eelkõige kirjalik tekst. Uurimuse tulemused avaldatakse kas artikli või monograafiana, selle juurde kuuluvad viited ning enamasti on kogu töö läbinud ka anonüümse eelretsenseerimise. Filme käsitleva uurimuse puhul tuleb liikuv pilt ja heli tõlkida sõnadesse. Tegelikult tuleb ka teisi kunste uurides need sõnadesse tõlkida, kuid prantsuse teadlase ja filmikriitiku Raymond Bellouri järgi on film teistega võrreldes erijuhtum.1 Nimelt saab tema sõnul kirjandusteadlane tsiteerida lõike tekstist ja maali saab teadustöös esitada reproduktsioonina. Teatri puhul ei ole tsiteerimatus üllatav, sest lavastus on etenduseti iga kord isesugune ega jäta endast maha päris püsivat teksti. Bellour märgib, et muusikat... The post Väitlev ekraan ehk Videoessee uurimistöös ja kõrghariduses appeared first on Sirp.
- Pisimänguri päevaraamat
on 30.10.2026On selline lauamäng nagu Hiina kabe, meie peres on see ristitud nimega „Nurgast nurka“. Kui kodus käimas olen, siis on see elutoas tugitooli all valmis, mänguks võib minna iga hetk. Pole tarvis küsida, mis värvi keegi olla tahab, see on ju teada, nagu ka avangud, mis on alati samad. Isa püüab sõltuvalt päevast uutmoodi strateegiaga mängu lahendada, mina sõidan traktorina mänguplatsist üle, nagu ikka. „Kes kaardid kaasa võtab?“ on ka tüüpiline küsimus perega reisile minnes. Kompaktne kaardipakk annab palju häid võimalusi aja sisustamiseks. Kreekas elades sai lõputult täringuid veeretatud ja nende rahvusmängu triktrakki (τάβλι) mängitud. Sõbrad, kes külla tulevad, on... The post Pisimänguri päevaraamat appeared first on Sirp.
- Ajalooline õõvaorg
on 30.10.2026Lukustan oma ratta Kosmose kino külje alla tänavavalgustusposti külge. Minu vaatevälja jääb läikiv uunikum, mille numbrimärgi autoregistrisse tipin. Selgub, et sõiduk pärineb aastast 1938. Kosmose sissepääsu ees peatub juba modernsem luksusauto, mille sohver avab ukse säravasse õhtukleiti riietunud naisele, kelle võtab vastu punases pintsakus imposantne kiilaspäine portjee. Välisukse ees kimub seltskond piduriides inimesi suitsu. Kõik minus ütleb, et keera ümber, aga veenan ennast siiski edasi rühkima, meeles internetist üleskorjatud nipp: tee nägu, nagu sa kuuluksid siia. Imbungi peauksest sisse, keegi ei tee teist nägugi. Uskumatu, et olen tagasi Kosmoses. 1997. aastal käisin siin koos kalli vanaemaga vaatamas „Tähesõdade“ viiendat osa1,... The post Ajalooline õõvaorg appeared first on Sirp.
- Halloo, siin Mauno Koivisto!
on 30.10.2026Üks telefonikõne võib anda tööd tuhandetele. Tõlgendajad ja oletajad saavad rohkelt tähelepanu ja meediaruumi. Informeeritud anonüümsed allikad ehk oma tähtsuse nautimisest pakatavad ametnikud, kes enda väite kohaselt „olid juures“, suurendavad oma mõju neist sõltuvate ajakirjanike üle. Uudisvoogu täiendavad lõputult kriitilised avaldused solvunutelt, kellega helistajad ei rääkinud oma kavatsusest piisavalt vara ega põhjalikult. Millisel väljaandel ja lekitajal lõpuks õiged allikad olid, selgub aastate pärast, kui üldse. Aga stsenaarium mängitakse globaalpoliitikas läbi vähemasti korra kuus ja alati jääb lõpuks lahtiseks, kumma poole algatatud ja kumma võiduga lõppenud infooperatsiooniga oli tegu. Selge on, et Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr... The post Halloo, siin Mauno Koivisto! appeared first on Sirp.
- Kalmistu – põlismets, hiis või park?
on 30.10.2026Hingedeaeg. Kuigi mööda tänavaid lippavad meil praegu ringi pealuumaskidega lapsed ja hüüavad uste taga „Komm või pomm!“, on selles ajas mingi sügav rahu. Otsekui pimeduse rahuriik oleks maa peale tulnud, aga me ei karda seda aega. Vastupidi, tuhanded inimesed võtavad ette käigu kalmistule, et panna sinna küünal hingedeõhtul, 1. novembril. Keegi ei tea enam täpselt, millest selline komme alguse sai, aga tuledesäras surnuaed on imeilus. Mõni püüab teha käigu pühapaika enne päikeseloojangut. Siis võib märgata, kuidas puude sahisev lehekuld on juba langenud ja madal päike heidab viimaseid kiiri vanade hauakivide vahele. Surnuaias on elu, millest suvises lilleehtes kalmistul on lihtne... The post Kalmistu – põlismets, hiis või park? appeared first on Sirp.
- Kuhu kaob lugemisoskus?on 30.10.2026
PISA ehk rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogrammi tulemused on eestlasi ikka rõõmustanud, sest oleme kõigis valdkondades alati eesotsas. Ka viimase, 2025. aasta PISA uuringu puhul ei olnud teisiti: Eesti 15aastaste õpilaste lugemistulemus on nii OECD kui ka Euroopa riikide edetabelis paremate seas. Ometi ei piisa vaid kohast edetabelis, sest tulemusi vaadates võib näha, et võrreldes 2018. aastaga, kui lugemisoskus oli PISA põhivaldkond, on Eesti tulemused kukkunud ühe kooliaasta võrra. See, et lugemistulemus on kehvem peaaegu kõigis riikides, ei paku lohutust, sest hea lugemisoskus on nõutud igas eluvaldkonnas. PISAga põhjusi ei seletata, kuid püüan siiski selle alusel üht-teist tuletada. 2025. aasta uuring näitab... The post Kuhu kaob lugemisoskus? appeared first on Sirp.
- Sõda ja filosoofia
on 30.10.2026Filosoofia saab tänapäeva maailmale pakkuda eeskätt mõtteselgust, usub Kaunase Vytautas Suure ülikooli filosoofiaprofessor Viktoras Bachmetjevas, rääkides sõjast, süüst ja filosoofiast. Olete töötanud Emmanuel Levinase, Hannah Arendti ja Karl Jaspersi ning Vladimir Jankélévitchi pärandiga. Mis teid just nende filosoofide juures köidab? Eeskätt on nad kõik holokaustijärgsed mõtlejad. Ei saaks öelda, et posttotalitaarsed, sest keskne oli eeskätt just Saksamaa mõtestamine pärast natsismi. Levinas oli küll ka läänes üks varajasemaid stalinismikriitikuid, see polnud tol ajal kuigi levinud. Mina jõudsin nende juurde leedulasena, kes mõtles enda ja oma rahva osale seoses holokaustiga. Ma ei tea, kas ka Eestis, aga Leedus oli 1990ndatel, minu kujunemisaastatel,... The post Sõda ja filosoofia appeared first on Sirp.
- Kuidas meeldis?on 30.10.2026
Mis ühendab rongisõitu, küsimust netipangas, suhtlust postiteenistusega, veebipoe tellimust, Bolti-takso kasutamist, tollimaksu maksmist Ühendkuningriigist saabunud ajakirja eest, raamatukogust raamatu tellimist, ID-kaardi uuendamist ja kõike muud siin elus, millest jääb digitaalne jälg ajaloo prügikasti? Elu? Seda ka. Täpsemalt ühendab see, et iga firma või asutus, olgu eraettevõte või riigiamet, tahab sinult pärast teada, kuidas meeldis. Tagasiside nuiamisest teenuste rakendustes saab mööda vaadata. Kaalukam on elektronkiri à la „palun vasta meie rahuloluankeedile, võtab kõigest mõne minuti“. Kõigest? Ma muidugi eiran neid, õigemini mitte päris, kõigepealt kihvatab murdosa sekundiks ja alles siis kustutan. Aga siis tuleb mõne päeva pärast kordus: „Meeldetuletus! Milline oli... The post Kuidas meeldis? appeared first on Sirp.
- Kas on õilsam tunda kaasa loomadele või inimestele?
on 30.10.2026Eesti meediamajades on juba aastaid kombeks natuke masohhistlikult toota uudiseid sellest, kuivõrd keeruline on osta pileteid populaarsemate lavastuste etendustele. See ei ole siiski ainult Eesti omapära, sest saalid on tihti võrdlemisi väikesed ka mujal. Põhjanaabrite pealinna selle sügise üks menulavastusi on Helsingi Linnateatri „Surelikud“, mille umbes 40 etendust on kevadeni välja müüdud ja aeg-ajalt müüki paisatavate lisaetendustega juhtub kibekähku sama. „Surelikud“ on osale eesti lugejatest juba tuttav materjal, sest tegu on kirjanik Iida Turpeise samanimelise romaani (ilmus 2024. aasta kevadel eesti keeles Piret Pääsukese tõlkes) lavaversiooniga. See raamat on avaldatud umbes 30 keeles, mis on soome teose kohta väga ebaharilik.... The post Kas on õilsam tunda kaasa loomadele või inimestele? appeared first on Sirp.
- Kui seal ära käid ja tagasi tuled, siis on kõik tuttavlik ühtäkki võõras
on 30.10.2026Kujutelm, et ulme avaldub üksnes žanriulme hermeetilises raamides, pole kunagi olnud lõpuni adekvaatne. Iseäranis silmanähtav on see praegusel ajal, mil ulmelisi motiive, ulmelist kujutamislaadi, ulmelist võõritust ja ulmega seonduvat interteksti leiab peaaegu kõikjalt: kirjandusest, filmist, kunstist, muusikast, videomängudest jne. Otsustavatest muutustest nüüdisaegses žanrisüsteemis annab märku kas või (esimesena ette juhtuv) asjaolu, et Ian McEwani suguse kirjandusklassiku kaks viimast romaani käsitlevad vastavalt androidse tehisaru suhteid oma peremeestega 1980. aastate alternatiivajaloolisel Inglismaal ning kliimakatastroofijärgset tulevikku XXII sajandi üleujutatud Inglismaal. See veenab Carl Freedmani kunagises ettepanekus, et üldisemas plaanis pole žanrist mõtet mõelda kui mahutist, kuhu teosed paigutada, pigem on mõtet mõelda teosest endast... The post Kui seal ära käid ja tagasi tuled, siis on kõik tuttavlik ühtäkki võõras appeared first on Sirp.
- Kummikarud ja küüslaugulõhn
on 30.10.2026Publik saabub hilisõhtusesse Souli tänavatoidubaari: neoonvalguses särav putka ja baarimees keset lavatühermaad. Atmosfäär, mis oleks Clement Yongi sõnul pärit justkui Edward Hopperi maalilt* (kui too oleks olnud Aasia päritolu). Kaks esirea õnnelikku kutsutakse baaripinkidele. Algab maitserännak Koreasse ja Jaha Koo mälestustesse, mille vilju kunstnik kohapeal värskelt serveerib. Kõhu saavad täis küll vaid väljavalitud, ent ka ülejäänud ei jää paljustki ilma: nendeni kanduvad lõhnad ja helid – klaaside kõlin, terava noa sähvatus, kimtšipannkoogi praadimise särin – ning Koo intiimsed jutud identiteedist, kohandumisest ja kulinaariast. Kunstnik kodustas supermarketi kapsast leitud teo, kes aga kunagi ei kohanenud. Ka inimesed ei aklimatiseeru uues kohas... The post Kummikarud ja küüslaugulõhn appeared first on Sirp.
- Kuidas ennustada olevikku
on 30.10.2026Ikka veel jookseb mingi joon ulmekirjanduse ja, nagu ütleksid inimesed, kellele ulme on oluline, tavakirjanduse vahel. „Tavakirjandus“ ei ole muidugi termin, mida väga kasutada tahaks, sest see peaks endasse mahutama kõik ja siis seda enam kasutada ei saakski. Aga seestpoolt välja vaadates saab ulmet kõigest muust eristada näiteks selle alusel, et ulmes on vaja ehitada maailm. Näituse „Aja serval heliseb valgus“ saatetekstis on tsiteeritud Stanisław Lemi eristust: ulmekirjanik peab kogu maailma ise üles ehitama. Teistel, s.t tavalise oleviku põhjal kirjutavatel inimestel, on maailm pigem juba olemas. Üldjoontes see eristus töötab, aga kindlasti mitte alati, eriti tänapäeva ulmeloomingu puhul. Ja siis... The post Kuidas ennustada olevikku appeared first on Sirp.
- Mees, kes müüb iseennast
on 30.10.2026„Üksikvisa“ esietendusel saalis istudes mõtlen Tennessee Williamsi „Klaasist loomaaiale“, mis Maria Petersoni lavastuses esietendus 2023. aastal Eesti Noorsooteatris. „Üksikvisas“ seguneb psühholoogilise draama lavastajakäekiri tänapäevase stand-up’i esteetikast kantud sõnarütmiga. Nii iseloomustabki „Üksikvisa“ hoogsus ja näitlejate täpne suhe. Veel üks iseloomulik joon on briti farsile omane ootamatus ja tegelaste jäägitu eneseusk. Tõsi, naerda saab vähe, aga suu püsib muigel. Priit Pius mängib lahutatud Markot, kes kasvatab kaht eelteismelist poega. Marko maailma keskmes on traditsiooniliseks peetav mehelikkus: pere, abielu, lapsed ja oskus kõrvalise abita hakkama saada. Loomulikult ka liha söömine. Üksikvisa kaubamärgi all ei müü Marko ühismeedias üksnes oma igapäevaelu, vaid ka ettekujutust... The post Mees, kes müüb iseennast appeared first on Sirp.
- Kutsume kultuurile kiirabion 30.10.2026
Kellel on kultuurist vähegi aimu, teab hästi, et kriis on majas. Aastad kuluvad ja valitsused vahetuvad, aga Eesti NSV kultuuriministeerium hingitseb vaikselt edasi. Nii karm hinnang on kahtlemata ebaõiglane, ometi mitte päris põhjendamatu. Mis sellist liialdust võimaldab? Eks ikka võrdlus, et Eesti kultuuri rahastatakse peamiselt riiklikult ja lisavõimalused on välja arendamata. Ministrid küll vahetuvad, ent kuulutavad ühte ja sama, kätt südamele pannes: „Uskuge meid, riik hoolib! Riik teeb! Riigil on meetmed … Kõik saavad võrdsetel alustel toetust taotleda.“ Ometigi on sein ammu vastas, kultuuritöötajad nurisevad üha häälekamalt ja kipuvad streikima. Kuidas seda arengupeetust ravida? Tubli on (ütles Wikmani poiste uus... The post Kutsume kultuurile kiirabi appeared first on Sirp.
Arvamus - Lääne Elu Haapsalu, Läänemaa ja laia maailma uudised
- Juhtkiri: rääkige inimestega
on 03.11.2026Illustratsioon: Karel Rahu Ühismeedias leidis suurt kajastust lugu, kuidas Uuemõisa Circle K tanklas tahtis vanem inimene suurema summa eest osta mängukeskkonna Roblox kinkekaarte. Teadmata ise tõenäoliselt, mis keskkonnaga tegu ja milliseid mänge seal mängida saab. Teda olid ära tinistanud ja kinkekaarte ostma ajanud petturid. Nende plaan olekski õnnestunud, kui poleks sekkunud pealtnägija, kellele asi tundus vildak ja kes helistas kohale politseipatrulli. Tänu tähelepanelikule ja hoolivale inimesele jäi vanainimesele tema raha alles ja petturid said pika nina. See on aga üksikjuhtum ja jäämäe veepealne osa. Vee all on kümned ja võibolla isegi sajad sarnased juhud, kus aetakse p The post Juhtkiri: rääkige inimestega appeared first on Lääne Elu.
- Aimar Ventsel: Ameerika, venelaste mõõdupuu
on 03.11.2026Aimar Ventsel Venemaalastel on nõukogude ajast saadik kummaline armastuse ja vihkamise suhe Ameerika Ühendriikidega; teisi riike justkui polekski olemas. Võib öelda, et teatud mõttes pole ma Venemaal käimist kuni koroonapandeemiani kunagi katkestanud. Nõukogude Liidu mitteeksisteerimise esimesel aastal, ju siis 1992, käisin Karjalas etnograafiapraktikal. Eesti NSVst oli saanud juba Eesti vabariik, piirikontrolli sisuliselt ei eksisteerinud ning mäletan, kuidas üritasime Petroskois tulutult Eesti kroone rubladeks vahetada. Järgmine kord läksin 1990ndate keskel kaks korda Lääne-Siberisse Handimaale magistritöö jaoks materjali koguma. Siis tuli juba 14 kuud Jakuutiat The post Aimar Ventsel: Ameerika, venelaste mõõdupuu appeared first on Lääne Elu.
- Jaanus Riimets: vajame ülejäägiga eelarveid
on 03.11.2026Jaanus Riimets. Foto: erakogu Juhtusin hiljuti kuulma Soome rahvusringhäälingu Yle uudistest, et Helsingi linna tuleva aasta eelarve tuleb väikese ülejäägiga. Postimehes ilmus aga Peeter Koppeli mõtlemapanev artikkel Prantsusmaast, kus viimased aastad on lausa võlgu elatud. Missuguse tee peaksime meie valima? Mida üldse tähendab ülejäägiga eelarve? Kui paljude perede eelarved on ülejäägiga ehk kui paljud meist säästavad? Varasem tarkus ütles, et kokku tuleb hoida ning et kes kopikat The post Jaanus Riimets: vajame ülejäägiga eelarveid appeared first on Lääne Elu.
- Tõnu Mertsina: Eesti majanduse kosumine jätkub
on 03.11.2026Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist Statistikaameti kiirhinnanguna avaldatud kolmanda kvartali SKT kasv – aastases võrdluses 2,2 ja kvartali võrdluses 0,6 protsenti – oli täiesti ootuspärane. Tänavu esimese kolme kvartaliga on majandus kasvanud esialgse hinnangu järgi aastases võrdluses 2,3 protsenti. Samas tuleks arvestada, et kuu aja pärast avaldatav täpsustatud SKT võib neid arve muuta. Mitu näitajat viitab Eesti majanduse kosumisele. Swedbanki kaardimaksete maht kasvas kolmandas kvartalis inflatsiooni arvestamata kiirenevalt, näidates Eesti inimeste tarbimise mahu kosumist. Kui teises k The post Tõnu Mertsina: Eesti majanduse kosumine jätkub appeared first on Lääne Elu.
- Kristjan Mäe: pankade kasumid suurenevad
on 03.11.2026Kristjan Mäe, Eesti Panga ökonomist Pangad teenisid Eestis aasta esimese üheksa kuuga 539 miljonit eurot kasumit ehk ligikaudu 42 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi. Pankade kasum kasvas sama ajaga üheksa protsenti. Kasumeid toetasid laenuportfelli suurenemine ja euribori tõus, mille mõjul kasvas pankade intressitulu. Samuti mõjus kasumile hästi laenuallahindluste vähenemine, mis tähendab, et pangad hindasid võimalikke laenukahjumeid varasemast väiksemaks. Mõnevõrra on seevastu suurenenud pankade halduskulu, eelkõige personalikulu. Pankade intressitulu on kasvanud märksa kiiremini ku The post Kristjan Mäe: pankade kasumid suurenevad appeared first on Lääne Elu.
- Erkki Bahovski: kõne Putinile – rohkem küsimusi kui vastuseid
on 31.10.2026Erkki Bahovski. Erakogu Soome presidendi Alexander Stubbi ja Norra peaministri Jonas Gahr Støre ühine telefonikõne Helsingist Vene režiimi juhile Vladimir Putinile sel nädalal tekitas oodatult tormi ja hulga küsimusi, millele pole tänaseni selgeid vastuseid. Esimene küsimus on, miks just need kaks riiki. Et Helsingis kohtus Põhjamaade nõukogu, võinuks ju eeldada, et Putinile helistama kutsutakse vähemalt ka Rootsi ja Taani. Kuid Rootsil pole praegu toimivat valitsust ja Taani võidi kõrvale jätta lihtsalt sellepärast, et Oslo kohtumine, kus osales ka Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoff, toimuski Norras. Siit võib mõista ka Taani peaministri Mette Frederikseni pahameelt, et tema riik kohtumiselt kõrvale jäi. Vandenõuteooria võib aga punuda teemal, kes teadsid kõnest ja millal nad sellest teada said. On märkimisväärne, et telefonikõnest päev varem kirjutas Helsingin Sanomate peatoimetaja Erja Yläjärvi kolumni, kus küsis, millal kavatseb Stubb Moskvasse helistada. Järgmisel päeval see juhtuski. Kas juhus? Soome peaminister Petteri Orpo teadis kõnest varem, kuid ilmselt mitte seda, et kõne leiab aset nii kiiresti. Jonatan Vseviov ütles ETV saates „Ringvaade”, et Eestigi teadis kõnest varem. Kas kõ The post Erkki Bahovski: kõne Putinile – rohkem küsimusi kui vastuseid appeared first on Lääne Elu.
- Juhtkiri: Lääne Elu muutubon 31.10.2026
Illustratsioon: Karel Rahu Järgmisest nädalast ilmub Lääne Elu paberleht senise kolme korra asemel kaks korda nädalas. Teisipäevane ilmumiskord jääb paika, nelja- ja laupäevase lehe asendab aga reedene leht. Lääne Elu pole graafiku muutmise juures üksi. Kümnendeid kehtinud ilmumisgraafikut ei muudeta kergel käel. Sama sammu on sel sügisel sunnitud tegema suur osa maakonnalehti üle Eesti. Sammu peamine põhjus on ajalehti postkastidesse toimetava riikliku monopoli Omniva hinnakirja muutus. Laupäeviti ilmumine on edaspidi ajalehtedele lihtsalt talumatult kulukas. Üks muutus, mida reedene ilmumine loodetavasti kaasa toob, on Lääne Elu varasem jõudmine tellijate postkasti, sest lisaks kõrgele hinnale on laupäevane kojukanne toimunud ka üsna ebastabiilselt. Kuigi kojukande asjus toimetus midagi lubada ei saa – võime ainult loota –, oskame lubadusi jagada muu suhtes. Kõige tähtsam lubadus on see, et lugeja ei kaota midagi: nii teisipäevane kui ka reedene ajaleht on vastavalt paksemad. Teisipäeval ilmuv paberleht on 12 ja reedene 16 lehekülge paks – ehk teisisõnu jõuab lugejateni täpselt sama arv lehekülgi nädalas kui seni. Teine lubadus on see, et Lääne Elu ei muuda tellimishinda, erinevalt mõnest teisest The post Juhtkiri: Lääne Elu muutub appeared first on Lääne Elu.
- Tänavaküsitlus: kuidas kellakeeramine teid mõjutab?on 29.10.2026
Kuidas kellakeeramine teid mõjutab? Sirje Mulle ei meeldi kellakeeramine. Lihtsalt ei meeldi, et pean vahetama aega, millal üles tõusen ja millal magama lähen. Tegelikult on ju hea, et valget aega on rohkem, aga minu meelest see põhimõtteliselt lööb tükiks ajaks režiimi sassi. Tiit Absoluutselt mitte mingil moel. Ei ole vahet, kas keeran kella kevadel või sügisel. Kui ei mõjuta, siis nii on. https://youtu.be/MdhcoQm1DPc Jari Ei mõjuta mitte midagi. Elu on ikka edasi väga normaalne. Erik Ma ei tea, ei saa suurt arugi – nii et minu meelest on kõik okei. Meid see ei puuduta The post Tänavaküsitlus: kuidas kellakeeramine teid mõjutab? appeared first on Lääne Elu.
- Juhtkiri: huviharidus pole riigi mureon 29.10.2026
Illustratsioon: Karel Rahu Lääne-Nigula vald otsustas aidata vanemaid, kes transpordivad oma last kauge maa taha huvikooli. Aidatakse vaid osaga, loomulikult, sest kogu transpordikulu kinnimaksmine käib valla eelarvele üle jõu. Aga piskustki on abi, see näitab, et vallavalitsus hoolib oma lastest ja tahab, et neil oleks teha midagi huvitavamat ja arendavamat kui koguneda õhtuti bussipeatusse või poe juurde, kraagelda ja kahtlase väärtusega kraami tarvitada. Aga riik seda ilmselgelt ei taha. Mitu aastat järjest on kahanenud riigi makstav huvihariduse toetus. Sellal kui elukallidus tõuseb ja huvikoolide endi ülalpidamise kulu kasvab. Tõenäoliselt ei too leevendust ka tuleva aasta riigieelarve, vastupidi – jälle näeme selle toetuse kärbet. Ilmselt ei jätku ka riigikogul mehisust huvihariduse toetust suuremaks hääletada. Riigikoguliikme palga juures ju keegi huvikooli toetamist ei vaja, pealegi on Tallinnas huviharidus kodu lähedal kättesaadav. Kauged huvikoolid ja vähene sissetulek on maakohtade mur The post Juhtkiri: huviharidus pole riigi mure appeared first on Lääne Elu.
- Heino Tamm: otsustamisprotsessis pole võõraid ja omi
on 29.10.2026Heino Tamm. Erakogu Aeg on läinud kiirelt – kohalikest valimistest möödus juba aasta. Kui esimese aasta võis praegustele võimukandjatele anda veel sisseelamiseks, siis järgnevad peaksid kujunema tegude näitamise aastaiks. Aastapäeva puhul võtsin ette Haapsalu koalitsioonileppe, kust jäid esilehel kohe silma read: „Koalitsioonileppes toodud eesmärkide saavutamiseks koostatakse aastased tegevuskavad, mille täimist seiratakse iga poole aasta tagant ning mille täitmise tulemustest teavitatakse avalikkust.” Püüdsin siis pingsalt otsida võimalikke kohti, kust leida avalikkuse teavitamist, ega leidnud. Ei leidnud ka uusi arengudokumente, mis võiksid olla valitsejatele järgmisel kolmel aastal suunanäitajad. Haapsalule ja linlastele on tähtis järjepidevus ja stabiilsus, kuid kindlasti ka areng. Arenguga on konkurentsiolukorras tavapäraselt nii, et paigal seismiseks on vaja joosta ning edasi liikumiseks on vaja kiiresti joosta. Julgen arvata, et mitmes valdkonnas tegi Haapsalu esimesel aastal üksjagu spurte, kuid kindlasti on valdkondi, kus pole suudetud sörgist enamat. Koalitsioonilepingu kohaselt on Haapsalu kõigi elanike vajadusi arvestav linn, kus normiks on avatud linnajuhtimine ning otsused sünni The post Heino Tamm: otsustamisprotsessis pole võõraid ja omi appeared first on Lääne Elu.
- Feed has no items.
ARVAMUS Archives - Hiiu Leht ajaleht hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele
- JUHTKIRI | Mida me Alarist tahame?on 05.11.2026
Väärikas Alar seisab Sõru sadamas ja laguneb. Ta pole enam mälestusmärk vanale laevaehitustraditsioonile, vaid pigem otsustamatusele. The post JUHTKIRI | Mida me Alarist tahame? appeared first on Hiiu Leht.
- MÕTISKLUS | Hingedeajal väikesel saarelon 02.11.2026
Olen hingedepäevaks tulnud hoopis teisele saarele, hoopis väiksemale veel kui Hiiumaa. Sest Vilsandi kõrval on Hiiumaa ikka kohe kontinent, Saaremaast rääkimata. Saaremaad kutsuti, ja kutsutakse tänini, siin lihtsalt maaks. Minnakse maale ja tullakse maalt. Ja Vilsandit ennast kutsuti lihtsalt Saareks. Aga et Saar ühe saare nimeks nagu ei kõlba, eks siis võetudki kasutusele see võõrapärane Vilsandi, mis tulevat hollandi keelest ja tähendavat “palju liiva”, mis on täiesti vale nimi, sest liivaranda on siin vaid ühesainsas lõukas, mille nimeks ongi Liivarand. Mujal puha kivid, kui mitte kõva krobeline kalju. Hoopis Hiiumaa oma lõputute luidetega võiks olla “Vilsand” või “Felsand”, nagu peenem rahvas vanasti ütles! The post MÕTISKLUS | Hingedeajal väikesel saarel appeared first on Hiiu Leht.
- ARVAMUS | Saar, kus veel saab nutivabalton 02.11.2026
Kes ei oleks tähele pannud, kuidas need va nutitelefonid meid kogu aeg pealt kuulavad? The post ARVAMUS | Saar, kus veel saab nutivabalt appeared first on Hiiu Leht.
- VÄHK JA VAIMNE TERVIS | Psühholoog: igal kolmandal vähipatsiendil on vaimse tervisega raskusion 30.10.2026
Vaimsest tervisest räägitakse kohati rohkemgi kui füüsilisest. Vähem kõneldakse nendest vaimse tervise probleemidest, mis tekivad füüsilise haiguse tõttu. Iga kolmas vähipatsient on kimpus depressiooni, ärevuse või mõne muu vaimse tervise probleemiga. The post VÄHK JA VAIMNE TERVIS | Psühholoog: igal kolmandal vähipatsiendil on vaimse tervisega raskusi appeared first on Hiiu Leht.
- TÄNAVAKÜSITLUS | Milline oli teie viimane filmielamus?on 30.10.2026
Ingrid The post TÄNAVAKÜSITLUS | Milline oli teie viimane filmielamus? appeared first on Hiiu Leht.
- ARVAMUS | Kärdla lasteaed avas Pandora laeka ehk mis saab Hiiumaa valla rahast edasi?on 29.10.2026
Kärdla uue lasteaia ehitamine on Hiiumaa valla jaoks enamat kui ühe hoone rajamine. See on suur rahaline otsus, mille mõju ulatub järgmiste aastate eelarvetesse ning võib kujundada seda, milliseid muid investeeringuid ja avalikke teenuseid vald endale lubada saab. The post ARVAMUS | Kärdla lasteaed avas Pandora laeka ehk mis saab Hiiumaa valla rahast edasi? appeared first on Hiiu Leht.
- HIIUKEELNE JUHTKIRI | Nende mälestuseks, kida meite seltsis änam poleon 29.10.2026
Hingede aeg aa kohe kee. Usu ja keriguga aa eestlaste suhted ösna jahed, aga surnuid peedakse au sees. Eks seda vöib ju ka omad moodi usuks nimeta, kui mei mötleme, et nee inimest, kida meite seltsis änam äi ole, elavad meite sees siiskid edasi. Ja hingede aal aa vöimalus nendega jälle koos olla. Kuida just killegil aa, kas nad tulevad meitele külla vöi lehme mei nende juure. The post HIIUKEELNE JUHTKIRI | Nende mälestuseks, kida meite seltsis änam pole appeared first on Hiiu Leht.
- ARVAMUS | Turvaline Hiiumaa on meie kõigi ühine vastutuson 26.10.2026
Olen töötanud Euroopa turvavaldkonnas alates 2004. aastast ning alates 2007. aastast juhtinud Euroopa turvaassotsiatsiooni (CoESS) töörühma. See tähendab minu jaoks võimalust anda oma panus Euroopa turvavaldkonna arengusse. The post ARVAMUS | Turvaline Hiiumaa on meie kõigi ühine vastutus appeared first on Hiiu Leht.
- ARVAMUS | Õnnelikum Hiiumaaon 23.10.2026
Teadlased eristavad kaht liiki õnne. Esimene on hedonistlik õnn, mis tähendab naudingut ja heaolu hetkes. Teine on eudaimooniline õnn, mis keskendub elu mõttele ja isiklikule arengule. The post ARVAMUS | Õnnelikum Hiiumaa appeared first on Hiiu Leht.
- JUHTKIRI | Elades keset luksuston 22.10.2026
Sügishommikune päikesekumaga udu merel, kasvuhoonest võetud tomat või sügiskuldne mets on kounis, paljudele meist tavaline. Igapäevane, mida me ei panegi enam eriti tähele. Hiidlastel on tegelikult eriline privileeg elada just sellises keskkonnas nagu saar seda on. The post JUHTKIRI | Elades keset luksust appeared first on Hiiu Leht.
- TÄNAVAKÜSITLUS | Kuidas suhtud toidu raiskamisse?on 20.10.2026
Tarvi The post TÄNAVAKÜSITLUS | Kuidas suhtud toidu raiskamisse? appeared first on Hiiu Leht.
Arvamus – Uued Uudised Vabade mõtete portaal
- Sven Sildnik: kliimaparanoia on nakatanud jalgpallion 05.11.2026
Briti nn säästva spordi assotsiatsioon BASIS avaldas hiljuti raporti, mis väidab, et kliimamuutused kujutavad Ühendkuningriigi spordile eksistentsiaalset ohtu. Kõik küsitletud organisatsioonid tunnistasid, et äärmuslikud ilmastikuolud mõjutasid neid 2026. aastal. 86 protsenti kannatas kuuma käes, 78 protsenti põua käes, tormid ja üleujutused samuti. Jalgpallimänge on viimastel hooaegadel ilmastiku tõttu edasi lükatud rohkem kui 118 korral. Manchester The post Sven Sildnik: kliimaparanoia on nakatanud jalgpalli appeared first on Uued Uudised.
- Eeva Helme: justiitsministrile tuleb demokraatia meelde alles siis, kui tegeleda pseudoprobleemidegaon 05.11.2026
Alles see oli, kui tänane president teatas, et Eesti demokraatia ei ole küps selleks, et rahvas ise endale presidenti valida saaks. Meie demokraatia ei ole ka küps selleks, et korraldaks üldse ausad ja põhiseaduspärased valimised ilma e- ja m-hääletusteta. Küll aga tuleb justiitsministrile demokraatia meelde, kui tegeleda pseudoprobleemidega. Nüüd siis ühtäkki on tungiv vajadus lastel, The post Eeva Helme: justiitsministrile tuleb demokraatia meelde alles siis, kui tegeleda pseudoprobleemidega appeared first on Uued Uudised.
- Eesti Energia koondab 400 töötajaton 05.11.2026
Eesti Energia alustab kollektiivseid koondamisi. Ettevõte kavatseb likvideerida ligikaudu 390 ametikohta ehk kümnendiku töötajatest. Muudatused puudutavad Enefit Powerit, Enefit Industryt, Elektrilevit ja kontserni tugistruktuure. Samal ajal on majandustulemused head: üheksa kuuga kasvas müügitulu 12% 1,33 miljardi euroni, EBITDA 235 miljoni euroni ja puhaskasum 42 miljoni euroni. Taastuvelektri ehk rämpselektri osakaal küündis 71 protsendini. Nii koondabki The post Eesti Energia koondab 400 töötajat appeared first on Uued Uudised.
- See, mis toimub Poolas, on Eestis juba läbitud etappon 05.11.2026
Nii Eestis kui rahvusvaheliselt räägitakse palju putšikatsest Poolas, kuid vähemalt eestlased unustavad, et meil on see juba juhtunud. 2021. aastal kukutas kaporatuur rahvusliku valitsuse EKRE osavõtul. Põhjusi on kaks. Esiteks pidi peatselt toimuma rahvahääletus, mis kindlustanuks mehe ja naise abielu ülimuslikkuse. See, et rahvas annab poolthääle, oli tollal ilmselge, ja oli vaja tõusvas homolaines see The post See, mis toimub Poolas, on Eestis juba läbitud etapp appeared first on Uued Uudised.
- Ettevõtted koondavad üha enam, valitsus aga laiendab sisseränneton 05.11.2026
Viimastel nädalatel on tulnud rida koondamisuudised suurtest kaasaegsetest ja oskustööjõudu kasutatavatest ettevõtetest, samas aga jätkab globalismimeelne valitsus võõrtööjõu sissevedu, seejuures seda laiendades. Priskes kasumis Eesti Energia kavandab suurt koondamist TALLINN, 5. november, BNS – Kuigi Eesti Energia kasvatab hoogsalt kasumit, on ettevõttel plaanis suur koondamine, mille käigus kaob ligi 390 ametikohta. Samas aga valmis siseministeeriumis The post Ettevõtted koondavad üha enam, valitsus aga laiendab sisserännet appeared first on Uued Uudised.
- Antonio O’Mullony: Poola putš on osa pikast marsist läbi institutsioonideon 05.11.2026
Brussels Signali peatoimetaja Antonio O’Mullony nendib juhtkirjas, et Donald Tuski põhiseaduslik putš kujutab järjekordset kohtuvõimu poliitilise anastamise näidet. Kunagi toimusid putšid moel, et kolonel luges koidikul riigitelevisioonis ette avalduse, parlamendi ette pargiti tankid ja lennuväli suleti. Tänapäevases Euroopas paistavad need toimuvat ministrite korraldustega, märulipolitseinike kordoni varjus ja pressiteadetega õigusriigi põimõtete teemal, mis on kõik valmistatud The post Antonio O’Mullony: Poola putš on osa pikast marsist läbi institutsioonide appeared first on Uued Uudised.
- Kõigi maade patsiendid, õlg alla…on 05.11.2026
Üks arst kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas riik Karmen Jolleri näol soovib sekkuda iga haige raviprotsessi. Kahest eelnõust üks on suunatud arstide, teine haigete vastu ja mõlemad on suunatud jäädavalt muutma meditsiini senist olemust. Meditsiinis tundub toimuvat sama langus mis majanduses ja demokraatias. Ilmselt on paljud märganud arvukaid telereklaame, kus apteegiketid pakuvad mingeid soodustusi ravimitele, mis The post Kõigi maade patsiendid, õlg alla… appeared first on Uued Uudised.
- Sven Sildnik: riiklikud pärasoole tapatalgud mätsiti kinnion 04.11.2026
Kui te olete linnatänavatel jalutanud, siis olete kindlasti näinud humanistide reklaame, mis kutsuvad teid pärasooleuuringutele. Soolevähk, varajane avastamine, elu päästmine – ilusad sõnad ja klounidega plakatid. Paljud on need reklaamid juba blokeerinud ja perearsti numbri musta nimekirja lisanud, sest soolejutust tekib kiiresti tülgastus. Aga nüüd on ajakirjandus sunnitud avalikustama midagi sootuks jubedamat: kuumaks teemaks on The post Sven Sildnik: riiklikud pärasoole tapatalgud mätsiti kinni appeared first on Uued Uudised.
- Globalistide lemmiklapsed jonnivad Tartu vanglason 04.11.2026
Tartu vanglas on puhkenud ootuspärane möll. Rootsi osakonna vangid keeldusid reeglite järgimisest, töötamisest, jalutuskäikudest ja söömisest pärast seda, kui ühe kaaslase suhtes rakendati julgeolekumeetmeid. Kinnipeetavad ähvardasid kollektiivse näljastreigiga ja avaldasid ühtset vastupanu. Vangla direktor Merle Ulst reageeris otsustavalt: hommikune vaba liikumise aeg lühendati 6.30–12 asemel 8.00–12-ni. See on miinimum, mis seadus lubab. Globalistide lemmiklapsed on The post Globalistide lemmiklapsed jonnivad Tartu vanglas appeared first on Uued Uudised.
- Martin Helme vahevalimistest USA-s: ennustada võib suurte aktsioonide käivitamiston 04.11.2026
Mina, kui suur Donald Trumpi poliitika pooldaja, vaatan USA vahevalimiste tulemust küllalt rahulikult. Kõigepealt tuleb arvestada tausta. Valges Majas võimul olev partei saab alati vahevalimistel lüüa. Valimised kinnitasid seda üle. Alates kodusõjast on vaid kolmel korral juhtunud, et presidendi partei parandab vahevalimistel oma tulemust Kongressis. Arvestades seda, kui napp enamus vabariiklastel oli, oli kaotuse võimalus The post Martin Helme vahevalimistest USA-s: ennustada võib suurte aktsioonide käivitamist appeared first on Uued Uudised.
- “Ja sanktsioonidest pääsenud Oleg ütles Jevgenile: saagu Jonatanist Eesti peaminister!”on 04.11.2026
Sotside ja Eesti 200 kohta kirjutati juba varem, et nad said annetusraha Oleg Ossinovskilt, kellel oli tihe koostöö Kremli-meelse Vene oligarhi Ališer Usmanoviga. Nüüd tuleb skandaalile lisa. Sotsid valisid oma peaministrikandidaadiks süvariiklase Jonatav Vseviovi, kuigi on arusaamatu, kuidas loodavad marksistid esiparteiks saada. Lisaks selgub, et tegu on aferistiga, kes tegutseb kaude Venemaa huvides. Postimees kirjutab: The post “Ja sanktsioonidest pääsenud Oleg ütles Jevgenile: saagu Jonatanist Eesti peaminister!” appeared first on Uued Uudised.
- Demokraatia “päästjad” tegelikult kägistavad tedaon 04.11.2026
Kunagi räägiti klassikalise Lääne demokraatia kohta, et see pole küll täiuslik, aga ta on parim, mis meil saada on. Nn liberaalne demokraatia on tagasilöök: rohkem on individuaalseid vabadusi (sh seksuaalfantaasiate vohamine), vähem aga kodanikuvabadusi, eriti sõna- ja südametunnistusevabadust. Liberaalse demokraatia hukatuslikkust näeme nüüd Euroopas, kus Brüssel käib liikmesriikides “demokraatiat päästmas”. Üldjuhul tähendabki see nende riikide The post Demokraatia “päästjad” tegelikult kägistavad teda appeared first on Uued Uudised.
- Craig Murray: Poola põhiseadusliku kriisi asjaoludon 04.11.2026
Ühendkuningriigi teeneka diplomaadi Craig Murray hinnangul on Poola peaministri korraldatud putši keskmes sündimata laste tapmise, Euroopa Liidu ja Ukrainaga seotud küsimused. Ma olin aastatel 1994–1998 Varssavis Briti saatkonna esimene sekretär. Kuigi see oli tükk aega tagasi, tundsin ma isiklikult paljusid inimesi, kes on tänase kriisi keskmes, nagu näiteks Donald Tuski ja Radek Sikorskit. 1.) The post Craig Murray: Poola põhiseadusliku kriisi asjaolud appeared first on Uued Uudised.
- Valmar Veste: Pärnust kaob siseturvalisuse tugisammason 03.11.2026
Samal ajal kui avalikkuse tähelepanu on tõmmatud sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja kokkupanekule ja nende peaministrikandidaat kohtub Pärnus siinsete mõttekaaslastega, võis paljudel jääda märkamata see, mis toimus Paikusel. 23. oktoobril oli seal politseikooli viimane sügisene lõpuaktus. 2027. aasta juunis tuleb viimase lennu lõpuaktus ja Paikuse politseikooli tegevusele tõmmatakse joon alla. Politseiõppe Paikuselt äraviimise otsus tehti 2024. aastal, kui The post Valmar Veste: Pärnust kaob siseturvalisuse tugisammas appeared first on Uued Uudised.
- Kõik kultuurmarksistid tuleb vallandadaon 03.11.2026
Eelmisel nädalal koondati Eestis ligi 1800 IT-spetsialisti, telekomi töötajat ja pangatsura – tavalised maksuküürakad, kes on aastakümneid teeninud globaalset liberaalset süsteemi. Kahju küll, ikkagi inimesed. Ent kultuuririndelt tulev uudis tekitab siirast rõõmu. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum koondas kolm töötajat, nende seas tegevjuhi Kadi Kesküla ning “Sirbi” kaanestaari Evelyn Raudsepa. Viimane pühendas oma aja peamiselt revolutsioonilise The post Kõik kultuurmarksistid tuleb vallandada appeared first on Uued Uudised.
- Tusk haaras Vene kaardi järeleon 03.11.2026
Eelmisel nädalal üritas Poola peaminister Donald Tusk president Karol Nawrocki äraolekut kasutades põhiseadusvastast võimupööret korraldada, kuid riigipea pöördus välisreisilt tagasi ja nurjas putši. Väidetavalt oli Tusk hirmunud, kui asjade kulg tema kontrolli alt väljus ja rahvas presidendi toetuseks tänavatele tuli. Nii tema kui tema Brüsseli-isandad on pisut paanikas, sest nende plaanid ebaõnnestusid ja juhtunu ei The post Tusk haaras Vene kaardi järele appeared first on Uued Uudised.
- Sven Sildnik: mida lõbusat teha vanakestega?on 03.11.2026
Me elame ajastul, kus meedia ei edasta uudiseid, vaid kujundab teadvust. 80% uudistest on tellitud. Keegi maksab nende eest, sest eesmärk pole informeerida, vaid valmistada avalikkust ette järgmiseks jõleduseks. Viimane näide on Texase ülikooli uuring, mis teatab, et hiirte kastreerimine pikendab eluiga märkimisväärselt – eriti juhul, kui operatsioon tehakse hilises keskeas. Teaduslik artikkel? Vaevalt. See The post Sven Sildnik: mida lõbusat teha vanakestega? appeared first on Uued Uudised.
- Kolumnist: neil on hirmon 03.11.2026
Kolumnist Karl Olaf Rääk lahkab oma sotsiaalmeediapostituses Euroopa Liidus ja Eestis toimuvaid ebademokraatlikke arenguid. “Seoses Ungaris, Poolas ja miks mitte ka Eestis toimuvaga väike meeldetuletus 2022. aastast, kui selveimperaator poolkogemata välja lobises, kuidas Euroopa Liidus “vabad ja sõltumatud” valimised toimuvad. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tegi selle märkuse 2022. aasta septembris Ameerika Ühendriikides The post Kolumnist: neil on hirm appeared first on Uued Uudised.
- Eesti e-valimised – “turvaline oaasike” keset küberrünnakute möllu?on 03.11.2026
Mida ebaturvalisemaks muutub küberkeskkond, seda rohkem hakkab Eesti valimissüsteem küsitavaid e-valimisi turgutama. Asi muutub aina kahtlasemaks – ju vist sõltub kellegi püsimine lihapadade juures just e-valimistest. Kui küberhäkkerid suudavad halvata sageli kogu ühiskondliku elu, siis milliseid raskusi põhjustaks neile labane Eesti e-valimiste süsteem, mida vaatlejatel ei lasta isegi kontrollida? AFP-BNS – Euroopa Liit teatas esmaspäeval, The post Eesti e-valimised – “turvaline oaasike” keset küberrünnakute möllu? appeared first on Uued Uudised.
- Režiim seisab vastu igasugusele opositsioonile: Poolas üritas EL riigipööret tehaon 03.11.2026
Reedel, 30. oktoobril üritas Poolas Euroopa Liitu toetav peaminister Tusk korraldada riigipööret konstitutsioonikohtu vastu, seades sellega kahtluse alla Poola põhiseadusliku korra. Tema õigustus oli, et ta “ei luba parempoolsetel Poolat Euroopa Liidust välja juhtida”. Kas järjekordne Euroopa Liidu korraldatud riigipööre? Kui kuulata EL-i juhtkonda, keda pole kunagi demokraatlikult valitud, siis EL on Lääne vabaduse, kultuuri The post Režiim seisab vastu igasugusele opositsioonile: Poolas üritas EL riigipööret teha appeared first on Uued Uudised.
Arvamus – Harju Elu Harjumaa nädalaleht
- Kultuur ei peaks sõltuma inimeste pahedeston 01.11.2026
Tanel Tein ja Eesti 200 keerasid kokku maksujama, mille tõttu veebikasiinod teenivad rohkem raha ja Eesti kultuuril jääb miljoneid saamata. Eesti kultuur ei tohiks sõltuda sellistest uitmõtetest. Teisipäeval käis Eesti Televisiooni saates „Esimene stuudio“ rääkimas Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa. Ta ei tahtnud otseselt osutada parteipoliitilistele probleemidele, aga tunnistas siiski, et tänu Eesti 200 ja Tanel The post Kultuur ei peaks sõltuma inimeste pahedest appeared first on Harju Elu.
- Merikotkas ja elusloodus näivuse ohvrialtarilon 31.10.2026
Ilmselt igaüks meist teab laste lauamängu „Tsirkus“. Kui veab, võid kiirelt juba alguses peaaegu mängu lõppu tõusta, kus võit on väga lähedal. Seda vaid juhul, kui sul õnnestub õiged täringuveeretused teha ja sammud kitseni vahele jätta, kust kolinal algusesse tagasi lendad. Seega sõltub mäng vaid ühest: vedamisest ehk sellest, kuidas täring veereb. Kogu tegevus on The post Merikotkas ja elusloodus näivuse ohvrialtaril appeared first on Harju Elu.
- Mis siin maailmas head on, kas kõik on halvasti?
on 30.10.2026Lugesin hiljuti üht Makroskoobi artiklit „Vaadates, kuhu maailm on jõudnud – kas meil on veel lootust?“. See pani mind mõtlema – kas kõik on halvasti? Näen tõepoolest enda ümber kultuuri ja kunsti allakäiku, nt muusika, arhitektuur… võib-olla isegi kõik kaunid kunstid… Arhitektuuri allakäigu paralleeliks on ehk paslik tuua 19. saj alguses ehitatud Tartu ülikooli peahoone The post Mis siin maailmas head on, kas kõik on halvasti? appeared first on Harju Elu.
- Rahvast kägistav popsilik valitsemis-kultuurituson 17.10.2026
Kui varastada, midagi kihva keerata, olla hooletu või lihtsalt saamatu ning seeläbi põhjustada riigile korralikku rahalist, varalist või moraalset kahju, siis katki pole midagi – appi tuleb poliitiline vastutus.Kuigi see termin kõlab ju päris uhkelt ja tekitab pealiskaudselt esimese hooga ehk tundegi, et meil siin asjad niisama ei käi – oma tegude ja otsuste eest The post Rahvast kägistav popsilik valitsemis-kultuuritus appeared first on Harju Elu.
- Ettevaatust – küberkurjus on jõudmas kodudesse!
on 16.10.2026Toimus erakordne külmkappidele suunatud küberrünnak, mis peaks meid valvele panema. Oleme peaaegu harjunud teadetega, et häkker võib meid eksitada telefoni teel või internetis, aga kui külmkapp hakkab ründaja käsul toitu soojendama, on see midagi uut. Küberrünnakust rääkides kujutame sageli ette pimedas toas istuvat kurjategijat, kes kuskil kaugel olles varastab raha, halvab veebilehe või krüpteerib ettevõtte The post Ettevaatust – küberkurjus on jõudmas kodudesse! appeared first on Harju Elu.
- Palgapäeva karm matemaatika: kas osta lapsele jalanõud või perele süüa?
on 08.10.2026“Kas ostan liha või lepin makaronidega? Kas ostan šampooni või maksan lapse huvihariduse eest?” Neid küsimusi ei peaks endalt küsima inimene, kes käib iga päev täiskohaga tööl. Ometi on see paljude Eesti inimeste argipäev, ja eriti teravalt annab see tunda meie maakondades, väljaspool suuri tõmbekeskusi. Alates 1. aprillist on Eesti töötasu alammäär 946 eurot bruto. The post Palgapäeva karm matemaatika: kas osta lapsele jalanõud või perele süüa? appeared first on Harju Elu.
- Tõukeratas ei tunne hooaeguon 03.10.2026
Kunagi ärritasid nii autojuhte kui jalakäijaid eelkõige jalgratturid. Nüüd tundub, et teatepulga on üle võtnud elektritõukerattaga sõitjad. Ma ei räägi sellest kõrvalseisjana. Jalutasin kõnniteel, kui tagant sõideti mulle peaaegu otsa. Sõitja ehmatas kellaga ja kostitas mind veel vihase sõimuga, et ma olla teda seganud. Autoroolis olles puutusin elektritõukerattaga samuti ebameeldivalt kokku: tõukeratas sõitis ootamatult sõiduteele The post Tõukeratas ei tunne hooaegu appeared first on Harju Elu.
- Lastelt laenuks võetud maaon 02.10.2026
Matsalu Loodusfilmide Festival (MAFF) toimus tänavu juba 24. korda, esimest korda anti välja arengukoostöö temaatiline eriauhind BIRD, mille pälvis Belgia film „Eat More Trees“. Auhinna nimi BIRD ehk Lind sümboliseerib piire ületavat vaadet ja maailma eri paikade omavahelist seotust. Kuigi enamik filme ei räägi otseselt arengukoostööst, siis tundus kohane auhind välja anda teemakäsitlusele, kust on The post Lastelt laenuks võetud maa appeared first on Harju Elu.
- Käärime käised üles!on 19.09.2026
Pühapäeval, 20. septembril toimub üleilmne maailmakoristuspäev, mis on alguse saanud Eestist ja mille üle tasub uhke olla. Kuid Eesti roll selles loos ei peaks tähendama ainult minevikusaavutuse meenutamist, vastupidi! Kui üks väike riik suutis 2008. aastal näidata, et inimesed on valmis oma kodukoha heaks ühiselt tegutsema, siis peaksime ka nüüd välja paistma nende seast, kes The post Käärime käised üles! appeared first on Harju Elu.
- Elu tuleb jaatada. Muud võimalust ei oleon 18.09.2026
Lähedase inimese kaotus on midagi äärmiselt rasket ja lein võib kesta pikalt. Seda on pea kõik meist kogenud. Lähedase kaotus suitsiidile on aga juba täiesti teine teema – see on lein, millest väljatulek on ääretult keeruline ja millele lisanduvad süütunne, kahetsus, ning vahel ka häbi. 36 aastat tagasi oli Eestis erakordne kevad. 19. märtsil mängisin The post Elu tuleb jaatada. Muud võimalust ei ole appeared first on Harju Elu.
Arvamus – Läänlane.ee Uudised ja kuulutused
- Haapsalu linnapea kandidaat vastab / JANEK MÄGGIon 15.10.2025
MTÜ Vana Haapsalu Selts uuris Haapsalu linnapea kandidaatidelt, mida tuleks vanalinnas teha, et rahul oleksid nii elanikud kui ka turistid. Läänlane avaldab seltsi küsimused ja allpool kandidaadi vastused. Selles artiklis vastab Keskerakonna Haapsalu linnapeakandidaat Janek Mäggi. (Küsimused saadeti kõigile kandidaatidele. Vastamata jättis Martin Judanov.) Milline on linnapeakandidaatide nägemus Haapsalu üld- ja detailplaneeringutest – kes ja kuidas hakkavad
- Haapsalu linnapea kandidaat vastab / URMAS SUKLESon 14.10.2025
MTÜ Vana Haapsalu Selts uuris Haapsalu linnapea kandidaatidelt, mida tuleks vanalinnas teha, et rahul oleksid nii elanikud kui ka turistid. Läänlane avaldab seltsi küsimused ja allpool kandidaadi vastused. Selles artiklis vastab valimisliidu HARI Haapsalu linnapeakandidaat Urmas Sukles. (Küsimused saadeti kõigile kandidaatidele. Vastamata jätsid Janek Mäggi ja Martin Judanov.) Milline on linnapeakandidaatide nägemus Haapsalu üld- ja detailplaneeringutest –
- Haapsalu linnapea kandidaat vastab / OLAVI SEISONENon 12.10.2025
MTÜ Vana Haapsalu Selts uuris Haapsalu linnapea kandidaatidelt, mida tuleks vanalinnas teha, et rahul oleks nii elanikud kui ka turistid. Läänlane avaldab seltsi küsimused ja allpool kandidaadi vastused. Selles artiklis vastab Isamaa Haapsalu linnapea kandidaat Olavi Seisonen. (Küsimused saadeti kõigile kandidaatidele. Vastamata jätsid Janek Mäggi ja Martin Judanov.) VASTUS: Planeeringuid peavad ikka kõik jälgima ja linnavalitsuse ülesanne on
- Haapsalu linnapea kandidaat vastab / MARIKA VON KÜHNon 12.10.2025
MTÜ Vana Haapsalu Selts uuris Haapsalu linnapea kandidaatidelt, mida tuleks vanalinnas teha, et rahul oleks nii elanikud kui ka turistid. Läänlane avaldab seltsi küsimused ja allpool kandidaadi vastused. Selles artiklis vastab Parempoolsete Haapsalu linnapea kandidaat Marika von Kühn. (Küsimused saadeti kõigile kandidaatidele. Vastamata jätsid Janek Mäggi ja Martin Judanov.) VASTUS: Üldplaneering on mingi hetke visioon, mis igal
- Haapsalu linnapea kandidaat vastab / ANDRES ÕIGEon 12.10.2025
MTÜ Vana Haapsalu Selts uuris Haapsalu linnapea kandidaatidelt, mida tuleks vanalinnas teha, et rahul oleksid nii elanikud kui ka turistid. Läänlane avaldab seltsi küsimused ja allpool kandidaadi vastused. Selles artiklis vastab valimisliidu Terve Haapsalu linnapeakandidaat Andres Õige. (Küsimused saadeti kõigile kandidaatidele. Vastamata jätsid Janek Mäggi ja Martin Judanov.) Vana Haapsalu Seltsi küsimused: 1) Milline on linnapeakandidaatide nägemus
- Kas autoga kooli ukse ette viimine teeb lastest liikluses abitud?
on 05.09.2025Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Liiklusohutuse õppekava kuraator Tarmo Vanamõis kirjutab, mis on “uksest ukseni” lapsevanemlus ja selle varjatud hind. Viimastel aastatel on Eestis sagenenud nähtus, mida võib nimetada autovanemluseks ehk lapse igahommikune viimine koolimaja ukse ette. Esmapilgul tundub tegemist olevat turvalise ja mugava lahendusega, sest vanem kontrollib, et laps jõuab õigeks ajaks ja ohutult klassi.
- Eesti tahab vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Kuidas see mõjutab kaupade hindu?on 13.03.2024
Rahandusministeeriumis on valminud ja kooskõlastusringi läbinud eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Selleks ümardatakse poes või teenusepakkuja juures sularahaga tasumisel lõplik ostusumma lähima viie sendini ja vahetusrahana pisisente enam ei tagastata. Rahandusminister Mart Võrklaev selgitab, miks muutus vajalik on. Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku
- Milline on turvaline ööelu ja kuidas selleni jõuda?on 20.08.2023
Kuidas suunata inimesi käituma turvalisemalt? Kas purjus inimest on võimalik suunata vett jooma või järgneb õllele viin? Mis juhtub, kui inimene otsustab alkoholist loobuda, läheb peole ja joob vett? Kas alkoholivaba pidu on üldse võimalik? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisid Arvamusfestivalil vastuseid Lääne-Harju politseijaoskonna juht Lea Bärenson, käitumisteadlane Andero Uusberg, raamatu “Hoog“ autor Piret
- Olukord tööturul halvenebon 20.08.2023
Majanduses on pikalt valitsenud vastuolu, kus SKP langeb, ent tööhõive on kõrge ja palgad aina tõusevad. Kahjuks ei saa see lõputut kestma jääda ja ilmselt on sügisel oodata korrektuuri, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Tööjõu-uuring näitab töötuse kasvu Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet viimase tööjõu-uuringu tulemused 2023. aasta teise kvartali kohta. Suurimat tähelepanu pälvis uuringu tulemustest
- Janne Tomberg: Eestlaste kehaline kirjaoskus on ohuson 08.03.2023
Eesti lastest liiguvad igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik. Eelteismeliste seas langeb liikumisaktiivsus eriti, istuva aja osakaal suureneb järsult. Nemad on meie homsed täiskasvanud, kirjutab Liikumisaasta 2023 projektijuht Janne Tomberg. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub. Laste väärtushinnangute ja liikumisharjumuste kujundamisel on
Arvamus Archives - GoodNews Head Uudised
- Liis Koppel: väärkohtlemine – paratamatus või märkamata jäänud ohumärkide tulem?on 28.04.2023
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni sotsiaalnõunik Liis Koppel tõdeb, et see aasta on alanud sotsiaalvaldkonnas üsna süngelt. Avalikkuse ette on jõudnud mitu juhtumit, kus valdkonna töötajad on oma hoolealaustega käitunud ebaeetiliselt, osadel juhtudel lausa kriminaalselt. Avaldame Liis Koppeli arvamusartikli täismahus. Mõru pitseri valdkonnale vajutab tõsiasi, et iga sotsiaalvaldkonna töötaja esmane missioon on haavatavas olukorras inimesi igas olukorras The post Liis Koppel: väärkohtlemine – paratamatus või märkamata jäänud ohumärkide tulem? appeared first on GoodNews.
- Riigipilve juht: tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb noorte seas murda iganenud stereotüüpeon 27.04.2023
Riigipilve juht Taavi Viilukas sõnab, et praktikante värvates eeldab ta juhina, et kontoriuksest astub sisse elurõõmus noor, kelle silmades on ootusärevus, tahe õppida, asju ära teha ja oma valdkonnas läbi lüüa. Mingil põhjusel see aga alati nii ei ole. Miks? Kas asi on üldhariduskoolide puudulikus ettevalmistuses, ülikoolide keerulistes õppekavades või tööandjate ebarealistlikes ootustes? Miks ei The post Riigipilve juht: tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb noorte seas murda iganenud stereotüüpe appeared first on GoodNews.
- Sivar Irval: biomajandus on Eesti Nokiaon 17.03.2023
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval rääkis, mille üle ta enim südant valutab ja kuhu võiks Eesti põllumajandus areneda. Riigikogu valimised on värskelt seljataga ja toimuvad valitsuse moodustamiseks koalitsiooni kõnelused. Milliste mõtetega jälgid läbirääkimiste protsessi? Ma usun, et kõik Koja liikmed jälgivad neid läbirääkimisi huviga. Minu mõtted on peatunud kahel sõnal: toit ja puit. Need The post Sivar Irval: biomajandus on Eesti Nokia appeared first on GoodNews.
- Kati Bakradze: haridus on puhas investeerimiskuldon 11.08.2022
Haridussüsteemis on probleemid olemas, kuid 1. septembri eel vajaks nii õpetajad kui ka õpilased toetavaid lugusid ja positiivseid sõnumeid. Koolides toimuvat mõjutavad ka meie endi hoiakud. Kulla hind maailmaturul on tõusujoones minemas. Meie ümber toimuvatel ärevate sündmuste taustal on tunne, et tahaks hoida kõike, mis on jääv ja millel oleks püsiv väärtus ka tulevikus. Haridus The post Kati Bakradze: haridus on puhas investeerimiskuld appeared first on GoodNews.
- Aasta ema Aage Õunapi avalik pöördumine: palun ära alanda ega solva suurte perede emasid. Nii nagu see on praegu juhtunudon 02.06.2022
Aasta ema Aage Õunap tõdeb, et on juba paar nädalat tundnud meeletut piinlikkust selle osas, mis meie infoväljas toimub. Ja mitte ainult tema, vaid suurem osa suurperede vanematest. „Igapäevased süüdistused meie suunas on saanud nii tavapäraseks, et ei oskagi enam seisukohta võtta. Kuhu me oleme välja jõudnud, mis hinnaga see tuleb? Miks nii käitutakse?“ imestab The post Aasta ema Aage Õunapi avalik pöördumine: palun ära alanda ega solva suurte perede emasid. Nii nagu see on praegu juhtunud appeared first on GoodNews.
- ARVAMUSLUGU I Omnicom Media Grupi tegevjuht Karlis Zembergs selgitab, mis on valeuudised ja kuidas neid peatadaon 01.03.2022
„2022. aasta varakevadel näeme möödunud aastal antud Nobeli auhinda täiesti uues valguses – rahuauhinna pälvisid Vene ajakirjanik Dmitri Muratov ja Filipiinide ajakirjanik Mari Ressa nende jõupingutuste eest kaitsta sõnavabadust, mis on demokraatia ja püsiva rahu eeltingimuseks. „Vaba, sõltumatu ja faktidel põhinev ajakirjandus aitab kaitsta võimu kuritarvitamise, valede ja sõjapropaganda eest,“ tõdes Nobeli komitee auhinna määramisel. Nüüd The post ARVAMUSLUGU I Omnicom Media Grupi tegevjuht Karlis Zembergs selgitab, mis on valeuudised ja kuidas neid peatada appeared first on GoodNews.
- Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab eelistada kodumaist toitu: nii on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälgon 14.12.2021
Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab tarbijatel eelistada kodumaist toitu, sest siis on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg. Samuti tõdeb ta, et ühe loomakasvataja tegutsemine tähendab veel keskmiselt seitsme töökoha loomist nii maal kui ka linnas. „Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti põllumajanduse traditsiooniliseks tegevusalaks, Eestis on heaperemehelikuks loomakasvatuseks ja liha tootmiseks ideaalsed tingimused, The post Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab eelistada kodumaist toitu: nii on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg appeared first on GoodNews.
- Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann: teist alandades ei ülenduta iial!on 18.09.2021
Parafraseerides klassikuid – kui Türi vald on „toppama jäänud arenguga sumbunud konnatiik “ siis jah, just sellises „konnatiigis“ ma elada sooviksingi! Neid inimesi, kes nii mõtlevad, paistab aga õnneks peale vallavanema veel teisigi – näeme, et Türi vallas on praktiliselt peatunud rahvastiku vähenemine, juurde on tulnud elanikke, lisandunud ettevõtteid, ning gümnaasium on õpilastest pungil. Kliimakava The post Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann: teist alandades ei ülenduta iial! appeared first on GoodNews.
- PALUN ÄRA KIUSA I Kätlin Rohilaid-Aljaste: solvates ja alavääristades loome pinnast vaimsele ja füüsilisele vägivallaleon 27.08.2021
Kahe lapse ema, Tallinna Ühisgümnaasiumi hoolekogu liige ja MTÜ Igale Lapsele Killuke Rõõmu asutaja Kätlin Rohilaid-Aljaste jagas eelmisel nädalal Tallinna Vabaduse platsil laiali 100 Parisax Professional huulepulka. Huulepulkade sõnum oli, et koolikiusamine ei alga koolist aga ühiskonnast. “Oluline on aru saada, et ühiskond hakkab muutuma igast üksikust täiskasvanust ja ainult meie ise saame muuta maailma The post PALUN ÄRA KIUSA I Kätlin Rohilaid-Aljaste: solvates ja alavääristades loome pinnast vaimsele ja füüsilisele vägivallale appeared first on GoodNews.
- Lastekaitse Liidu noortekogu juht: riik, mis ühe käega annab ja teisega samal ajal võtabon 07.05.2021
Ühe käega annab riik alaealistele psühhiaatrilise abi saamise võimaluse ja aitab hankida koolidesse arvuteid, et haridus ka distantsilt omandatud saaks, ent samal ajal võtab teise käega huvitegevuse, kirjutab Lastekaitse Liidu noortekogu 17-aastane juht Triin Sooäär. Tegelikult ei kärbita märkimisväärselt toetust huvidel põhinevale tegevusele, vaid haridusele – see eriskummaline liik nimega mitteformaalne haridus. Kas pole kummaline, The post Lastekaitse Liidu noortekogu juht: riik, mis ühe käega annab ja teisega samal ajal võtab appeared first on GoodNews.
Arvamus arhiiv - Hea Kodanik Hea Kodaniku infovärav
- Tarvo Nurgamaa: strateegiline partnerlus on usaldusel põhinev koostööon 28.11.2022
Riigi jaoks oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamine on võimalik ainult eri ühiskonnarühmade vahelise koostöö kaudu. Eesti riigi strateegiate n-ö katusstrateegia on pikaajaline strateegiadokument „Eesti 2035“, mille üheks oluliseks sihiks on see, et Eesti ühiskond oleks hooliv, koostöömeelne ja avatud. Kuid turbulentne ühiskonna areng koos kriiside mõjul tekkinud vastandumistest ühiskonnas vähendab koostöövõimet tuntavalt. Sellist lõhestumist ühiskonnas võimendavad The post Tarvo Nurgamaa: strateegiline partnerlus on usaldusel põhinev koostöö appeared first on Hea Kodanik.
- Kai Klandorf: Mis värvi on usaldus?on 29.07.2022
Millised ootused on vabakonnal vastloodud valitsusele järgmiseks üheksaks kuuks, kirjutab Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf. Eesti on saanud värskelt uue koalitsiooni. Järgmiste valimisteni ei jää just palju aega tegutsemiseks, aga ka need umbkaudu üheksa kuud on piisavad, et midagi päriselt ära teha. Mida oodata valitsustest olukorras, kus üksteist püüavad üle trumbata koroonakriis, energiakriis, põgenikekriis ja The post Kai Klandorf: Mis värvi on usaldus? appeared first on Hea Kodanik.
- Mis on ühist kaasaegsetel narkokartellidel ja ühistarkusega juhtimisel?
on 24.04.2022Vähemalt kaks asja, kinnitavad juhtimiskoolitaja Ain Mihkelson ja Väikese Jalajälje kogukonna liige Paavo Eensalu Esiteks – nende juhtimine on detsentraliseeritud. Puudub üks Suur Juht, kes kõike teab ja otsustab. Ilmselt oled kuulnud Pablo Escobarist, kelle tabamisel kartell põntsu sai. Tänapäeval aitab ühtse juhi puudumine neil vastu pidada korrajõudude rünnakutele. Teiseks – need on hästi organiseeritud, The post Mis on ühist kaasaegsetel narkokartellidel ja ühistarkusega juhtimisel? appeared first on Hea Kodanik.
- Andrei Liimets: Lumehelbekesed päästavad maailmaon 28.02.2022
Eesti Ekspress kogus lühikesi mõtteid ja soove Eesti Vabariigi 104. sünnipäevaks. Kodanikuaktivist, kultuurikriitik ja Vabaühenduste Liidu kommunikatsioonijuht Andrei Liimets kirjutas lumehelbekestest. Üheks nimetuseks, mida viimastel aastatel pillavalt kasutatakse, on lumehelbeke. Enamasti mõeldakse selle all pealekasvavat põlvkonda, kes on ülitundlik ja õrn, aldis haavuma ja visa maailma tegelikkusega, “asjadega nagu nad päriselt on” leppima. Kriisist kriisi The post Andrei Liimets: Lumehelbekesed päästavad maailma appeared first on Hea Kodanik.
- Lauri Luide: Vabatahtlik töö muutub üha popimakson 21.02.2022
Eesti elanikest teeb üle poole vabatahtlikuna tööd vähemalt korra aastas ja valdkonna arendamisega on juba pikalt tegeletud. Siiski on meil näiteks võrreldes põhjanaabritega veel pikk tee minna, kirjutab Vabaühenduste Liidus vabatahtlikkuse suunda vedav Lauri Luide. Vabatahtlikku tööd on Eestis süstemaatiliselt arendatud juba 90ndate lõpust, kui loodi vastav arenduskeskus. Mõne aasta pärast hakati looma maakondlikke arenduskeskusi, The post Lauri Luide: Vabatahtlik töö muutub üha popimaks appeared first on Hea Kodanik.
- Kai Klandorf: Vanaema annetab, nüüd on riigi kord õlg alla pannaon 14.02.2022
10. veebruaril toimunud riigikogu arutelul oli teemaks annetamine. Vabaühenduste poolelt kõneles Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf, kes rääkis heategevuse hetkeseisust Eestis. Austatud minister, riigikogu liikmed, kuulajad. Tahan teile täna rääkida ühest oma eeskujust. Tahan teile rääkida meie pere vanaemast, minu lapse vanavanaemast. Tegemist on naisega, kes on oma kaheksakümne viie eluaasta jooksul käinud matustel liiga The post Kai Klandorf: Vanaema annetab, nüüd on riigi kord õlg alla panna appeared first on Hea Kodanik.
- Margo Loor: Kuidas uuel aastal oma õpilubadustest toimivad harjumused teha?on 20.12.2021
Eesti Väitlusseltsi endist juhti, Vabaühenduste Liidu nõukogu kunagist liiget ja CitizenOSi kaasasutajat Margo Loori pärjati hiljuti Äripäeva ja Personaliuudised.ee aasta koolitajana. Palusime tal jagada kogemusi, kuidas igaüks võiks uuel aastal parem iseõppija olla. Homsest vähendan oma alkoholi tarbimist. Uuel aastal hakkan spordisaalis käima. Jaanuarist hakkan hiina keelt õppima. Neid või sarnaseid laused on enamik inimesi The post Margo Loor: Kuidas uuel aastal oma õpilubadustest toimivad harjumused teha? appeared first on Hea Kodanik.
- Räägi oma heategevuseston 02.12.2021
Ikka ja jälle kuuleb, justkui võiks annetamine jääda igaühe eraasjaks, millest avalikult rääkida ei sobi. Miks viimast just teha võiks, kirjutab annetamistalgute korraldaja Urmo Kübar. Kui hiljutised kohalike valimiste tulemused selgeks said, postitas üks Pärnumaal kandideerinud naine Facebooki teate, et annetas oma saadud häälte arvule – neid oli veidi alla 200 – vastava summa eurodes The post Räägi oma heategevusest appeared first on Hea Kodanik.
- Kuidas minust sai filantroop (ja sinust võiks samuti saada)on 29.11.2021
Sõbrad-tuttavad võiksid pealkirja lugedes ilmselt hüüatada: mis jama sa nüüd ajad, Andrei! Ise toimetad enamasti kitsikusega leppivas vabakonnas, haltuuratad veelgi vaesemas kultuurisektoris, mis filantroop sina saaksid olla. Need on need Bill Gatesid ja Warren Buffetid, Eestis võib-olla Taavet Hinrikused ja Rain Lõhmused, kelle hiigelkasumitest jääb üle ka ühiskondliku hüve nimel ära anda. Vastus peitub numbrites. The post Kuidas minust sai filantroop (ja sinust võiks samuti saada) appeared first on Hea Kodanik.
- Merje Klopets: Kolm soovitust annetajaleon 22.11.2021
30. novembril toimuvate kolmandate annetamistalgute eel jagab soovitusi annetajatele “Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna eestvedaja Merje Klopets Swedbankist. Kas oled annetajana pigem altruisti, kogukondlase või tähesäraja tüüpi? Kas toetad väga konkreetse eesmärgiga projekti või kõnetab sind pigem vabaühenduse laiem missioon? Möödunud nädalal tegime annetuskeskkonna “Ma armastan aidata“ võrgustiku kohtumise, kus digiturundaja rääkis muuhulgas erinevatest annetajatüüpidest. Tabasin The post Merje Klopets: Kolm soovitust annetajale appeared first on Hea Kodanik.
- Andrei Liimets: Enamuse taheon 08.11.2021
Kriisiolukorras kipuvad käepärast jääma üha suuremad üldistused ja lihtsamad lahendused. Kriisidel on aga komme lõppeda ja siis tuleb ühiskonnana kuidagi edasi elada, kirjutab Vabaühenduste Liidu kommunikatsioonijuht Andrei Liimets. Raamatus “Mistakes Were Made (But Not by Me)” kirjeldavad autorid Carol Tavris ja Elliot Aronson polariseerumist kolmnurgana, kus ühisest alguspunktist võivad kaks inimest üsna suvalise argise valiku The post Andrei Liimets: Enamuse tahe appeared first on Hea Kodanik.
- Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend?on 25.10.2021
Sotsiaalmeedia on võimekas kanal, mille oskuslikust kasutamisest võib kogukond palju kasu lõigata. See eeldab aga sotsiaalmeedias hästi orienteerumist, leiab Laura Põldma, kes uuris oma bakalaureusetöös sotsiaalmeedia rolli kogukonnaaktivismis. Haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu võitlemiseks ja kogukonna mobiliseerimiseks Facebooki grupi loomine ja sinna 3000 liikme koondamine. Lubjakivikarjääri rajamise takistamiseks veebipetitsiooni algatamine ning “sõjastrateegia” arutamine kinnises sotsiaalmeediagrupis. Väikese The post Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend? appeared first on Hea Kodanik.
Arvamus - Rubriik - Lõunaeestlane Lõuna-Eesti uudised
- ARVAMUS: tehisaru suurim bläkkon 04.11.2026
Kui vastab tõele meedias välja käidud väide, et USA presidendil Donald Trumpil soovitas Iraani rünnata tehisaru, on see seni teadaolev tehisaru suurim bläkk. Juba varem on tulnud teateid, et tehisaru, mida Trump nimetab superaruks, on soovitanud depressioonis inimestel omale ots peale teha. Ehk siis täiesti süüdimatu soovitus. Soovitus Iraani rünnata kõlab sama süüdimatult. Võib vaid The post ARVAMUS: tehisaru suurim bläkk appeared first on Lõunaeestlane.
- ARVAMUS: Trump tegi sama vea, mille Reform Eestison 04.11.2026
USA president tegi sama vea, mille Reformierakond Eestis: pettis valijaid. Trump lubas lõpetada sõjad, aga alustas suurt sõda Iraani vastu. Tulemus on käes: valimistel suur kaotus. Reform lubas Eestis, et maksud ei tõuse, aga kehtestas kohe pärast võimule tulekut automaksu, mis pälvis rahva pahameele. Reformi pettuse tõttu ähvardab erakonda Eesti poliitmaastikult kadumine. See oleks sama The post ARVAMUS: Trump tegi sama vea, mille Reform Eestis appeared first on Lõunaeestlane.
- ARVAMUS: Venemaa sajandivanune võimulõks: miks Kreml vajab vaenlasi?on 02.11.2026
Kas Vladimir Putin on Venemaa tänaste probleemide peamine põhjustaja või hoopis palju vanema võimusüsteemi väljendus? Võimalik, et Venemaa käitumise mõistmiseks tuleb vaadata kaugemale ühest presidendist ja küsida, kuidas poliitiline võim, julgeolekuaparaat ning välise vaenlase kuvand on teineteist enam kui sajandi jooksul kujundanud. 1. november 2026 Ööl vastu 1. novembrit tabas ulatuslik droonirünnak Venemaal Nižni Novgorodi The post ARVAMUS: Venemaa sajandivanune võimulõks: miks Kreml vajab vaenlasi? appeared first on Lõunaeestlane.
- Euroopa arvamus: Soome ja Norra mängisid Kallase aution 30.10.2026
Norra ja Soome peavad Putiniga telefonikõnesid, samas kui EL-i peadiplomaat Kaja Kallas ei mängi mingit rolli. Miks teda üldse vaja on? Nõnda küsib Saksa mõjukas väljaanne Berliner Zeitung. Mida Kaja Kallas teisipäeval tegi? Igatahes ei osalenud Eesti esindaja Euroopa Liidus vestluses, mis oli tõenäoliselt viimaste kuude kõige kaalukam telefonikõne. Kui Euroopa tippjuhid teisipäeval Vladimir Putiniga The post Euroopa arvamus: Soome ja Norra mängisid Kallase auti appeared first on Lõunaeestlane.
- ARVAMUS: Putin peab ajalooloenguid, Euroopa kuulab. Aga ajalugu, mida ta jutustab, on moonutatudon 28.10.2026
Financial Timesi kajastus Putini telefonivestlusest Soome riigipea Alexander Stubbi ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega näitab taas, kui kaugel ollakse sisulistest rahuläbirääkimistest. Ukraina sõja lõpetamise võimaluste arutamise asemel pidas Putin järjekordse pika loengu ajaloost ja Venemaa väidetavatest ajaloolistest õigustest. Euroopa liidrid otsustasid teda mitte katkestada, soovides hinnata tema valmisolekut tõsiseks dialoogiks. Aga mida siin veel The post ARVAMUS: Putin peab ajalooloenguid, Euroopa kuulab. Aga ajalugu, mida ta jutustab, on moonutatud appeared first on Lõunaeestlane.
- ARVAMUS: Rõuge vallavalitsus – eetika varjus Nursipalu rahva vastuon 26.10.2026
Viimasel ajal on Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja selle mõjude leevendamise ümber kerkinud tuline diskussioon. Riik on Kaitseministeeriumi kaudu eraldanud kohalikule omavalitsusele toetuse, mille eesmärk on leevendada harjutusvälja kaasnevaid mõjusid. Kuid vallavalitsuse otsus sellest rahast kohaliku MTÜ Meie Nursipalu tegevust mitte toetada – põhjendusega, et riigi rahaga riigiasutuste vastu kohtusse minemine polevat „eetiline” – tekitab tõsiseid The post ARVAMUS: Rõuge vallavalitsus – eetika varjus Nursipalu rahva vastu appeared first on Lõunaeestlane.
- Arvamus: Päikesepargid meid talvel ei päästa – võimaliku leevenduse pakuvad koostootmisjaamadon 21.10.2026
Sügise saabudes ja ilmade jahenedes muutub jutt odavast ja stabiilsest elektrist üha hapumaks. Päike käib madalalt, sügistormid möllavad ja peagi paugub talvepakane. Ometi kuuleme poliitikutelt ja arendajatelt ikka ühte ja sedasama mantrat: meil on vaja ehitada juurde päikese- ja tuuleparke. Aga mis kasu on meil tuhandetest paneelidest keset pimedat ja tuulevaikset jaanuarikuud? Tõde on see, The post Arvamus: Päikesepargid meid talvel ei päästa – võimaliku leevenduse pakuvad koostootmisjaamad appeared first on Lõunaeestlane.
- ARVAMUS: Ühe ruutkilomeetri hind. Kas Venemaa armee kulutab ära oma tegeliku lahinguvõime?on 17.10.2026
Putin räägib tuhandetest vallutatud ruutkilomeetritest. Sõltumatud sõjakaardid näitavad midagi muud. Kuid veel olulisem küsimus on, miks suudab Venemaa tohutu inim- ja tehnikakulu juures saavutada nii piiratud territoriaalset edu. Kas probleem peitub üksnes Ukraina tõhusas kaitses või ka Vene armee enda juhtimises, organisatsioonikultuuris ja võimes oma vigadest õppida? Võidunumbrid, mis ei mahu sõjakaardile Putin teatas 16. The post ARVAMUS: Ühe ruutkilomeetri hind. Kas Venemaa armee kulutab ära oma tegeliku lahinguvõime? appeared first on Lõunaeestlane.
- ARVAMUS: kas me suretame end välja Ukraina eest?on 16.10.2026
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse läks Eestis ja mujal ka lahti võitlus, kes suudab rohkem anda, rohkem ohverdada. Eesti on Ukraina altarile toonud oma suurima vara: rahva elujõu ja saatuse. Pole saladus, et eestlased on hääbumas. Sündide arv on kiiresti kukkunud viimase mitmesaja aasta madalaimale tasemele. Ehk teisisõnu: eestlased surevad välja kiiremini kui kunagi varem. Olukord The post ARVAMUS: kas me suretame end välja Ukraina eest? appeared first on Lõunaeestlane.
- ARVAMUS: Kaugmaaõhusõja uus ajastu – kuhu liiguvad Venemaa ja Ukraina?on 14.10.2026
Venemaa ründab Ukraina linnu, energiataristut ja transpordivõrku järjest kiiremate droonide, rakettide ning liugpommidega. Ukraina kaugmaaoperatsioonid ulatuvad samal ajal Venemaa naftatööstusest andmekeskusteni. Tehisintellekti areng võib muuta järgmist sõjaetappi veel põhjalikumalt: tulevikus ei pruugi inimene enam otsustada iga üksiku sihtmärgi tabamise üle. 14. oktoobri varahommikul teatas Moskva linnapea Sergei Sobjanin järjekordsest Ukraina droonirünnakust Venemaa pealinna suunal. Tema The post ARVAMUS: Kaugmaaõhusõja uus ajastu – kuhu liiguvad Venemaa ja Ukraina? appeared first on Lõunaeestlane.
/nginx/o/2026/11/05/18019537t1hb4f3.jpg "Antsla kassitulistaja endiselt tabamata. Nüüd leiti kassi jalast kuul")
/nginx/o/2025/09/01/17116353t1hcd98.jpg "Vastseliina gümnaasiumi uus juht tuleb Võrumaalt")
/nginx/o/2026/11/04/18017193t1h795b.jpg "LÕUNA-EESTI AASTA ETTEVÕTE ⟩ Kuue töötajaga alustanud Võrumaa puiduäri valmistab nüüd sada sauna nädalas")
/nginx/o/2026/11/04/18017378t1hb1d4.jpg "Võru keele nädal üllatab maailma esimese võrokeste võrgupeoga")
/nginx/o/2026/11/04/18017262t1h52c1.jpg "Võru tantsupäevale paneb piduliku punkti tule ja valguse vaatemäng")
/nginx/o/2026/10/26/17997338t1hde80.jpg "Tuhatoos põhjustas majapõlengu")
/nginx/o/2026/11/02/18013322t1h49ef.jpg "Neljapäeval selgub Lõuna-Eesti aasta ettevõte")
/nginx/o/2026/11/02/18014340t1hb067.jpg "Koolijuht asus kogukonnakeskusele hoogu andma")
/nginx/o/2025/11/10/17270524t1h2e3c.jpg "Võrokesed jätkavad oma keele tunnustamise nõudmist")
/nginx/o/2026/11/02/18013519t1h48c2.jpg "Kaitsevägi loob Võrus isadepäevaks lastele meeleoluka päeva")
/nginx/o/2026/10/30/18006709t1ha149.jpg "INTERVJUU ⟩ Kaitsevööndi projektijuht: metsa seenele minnes ei pruugi punkrit märgatagi")
/nginx/o/2026/10/30/18006478t1hf77b.jpg "EWERS tunnustas kaheksat ettevõtet ja kümmet parimat praktikanti")
/nginx/o/2026/10/29/18004417t1h19a7.jpg "HALLOWEENIAEG ⟩ Erilistest kõrvitsasortidest valmivad põnevad road")
/nginx/o/2026/10/29/18003193t1hc30d.jpg "GALERII ⟩ Uma lepe lisab võrukeelsele õppele vunki")
/nginx/o/2026/02/11/17438950t1h4955.jpg "Pingeline istung Rõuge volikogus lõppes vallavanemale soodsalt")
/nginx/o/2026/10/25/17994237t1he6bc.jpg "HELKURIAEG ON KÄES ⟩ Kuidas teha end pimedal ajal autojuhile nähtavaks?")
/nginx/o/2026/10/23/17990644t1ha298.jpg "Zooloog Aleksei Turovski: ohtlikud võivad olla kõik loomad, eelkõige inimene ise")
/nginx/o/2026/08/11/17841345t1hb476.jpg "Võrumaa vald vajab hädasti veel üht kiirabibrigaadi")
/nginx/o/2026/10/19/17982643t1h0aec.jpg "Liikumissarja finaaletapi rada pakkus väljakutseid")
/nginx/o/2026/10/16/17977198t1ha976.jpg "INTERVJUU ⟩ Politseikapten Maarja Punak: Facebookis omakohut mõistes võib süütule inimesele palju haiget teha")
/nginx/o/2026/10/15/17976931t1hc6a9.jpg "Läti aktsiisilangetus pole veel andnud soovitud tulemust")
/nginx/o/2026/10/09/17964126t1h85d0.jpg "GALERII ⟩ Tänavune hea viljasaak tasakaalustab kõrget kütuse- ja väetisehinda")
/nginx/o/2026/10/12/17969785t1h8c34.jpg "Margus Sikk: võimalus mitmekülgseks koostööks jäi kasutamata")
/nginx/o/2024/09/13/16353752t1h2d9c.jpg "Metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine jätkub Põlva- ja Võrumaal")
/nginx/o/2019/07/30/12420073t1h51d6.jpg "Kütteõli hais tekitas Kobela kortermaja elanikule tervisehäda")
/nginx/o/2024/04/12/15999263t1he085.jpg "Antsla vallas viskas mees naist pudeliga")
/nginx/o/2026/10/16/17978315t1he37f.jpg "Triinu baari müük pidutsejaid ei peata, möll jätkub")
/nginx/o/2023/05/02/15292914t1he9e9.jpg "Kütuseekspert Alan Vaht: Läti meelitab tankijad maksulangetustega enda juurde")
/nginx/o/2026/09/02/17892398t1h9e8d.jpg "Katrin Volman: Kui palju maksab kõigi ootustele vastav õpetaja?")
/nginx/o/2026/10/30/18007222t1h8c87.jpg "Värska Originaali hakkab juhtima senine äriarendusjuht Martin Raisma")
/nginx/o/2026/10/30/18007042t1h3f45.jpg "Setod ootavad riigikokku pürgivatelt erakondadelt selgeid sõnumeid")
/nginx/o/2026/10/26/17996931t1h637f.jpg "Luhamaa külamajas toimetab uus peremees")
/nginx/o/2024/10/30/16454699t1hb53e.jpg "Itaalia kodaniku käik Eesti-Vene piiriribale lõppes trahviga")
/nginx/o/2026/10/21/17987093t1hc420.jpg "Setomaa tunnustas oma koolirahvast")
/nginx/o/2026/10/16/17978282t1hf0c2.jpg "Obinitsa muuseumis esitleti Kooseri Alli laulude raamatut")
/nginx/o/2026/10/14/17972943t1h90d8.jpg "Eesti parim noortalunik toimetab Setomaal")
