Võrumaa Sõprade Selts MTÜ – The Society of Friends of Võrumaa
Neile, kel hinges on Võrumaa…
Võrumaa Sõprade Selts MTÜ – The Society of Friends of Võrumaa
Neile, kel hinges on Võrumaa…
26. detsembril 1911 suri August Pohlak ja tema trükikoda läks pärijate valdusesse (nende seas oli ka Augusti vanem poeg Walter)
1923. aastal sai Valter Pohlak loa oma trükikoja asutamiseks Võrru ja millest kujunes Võru edukaim trükikoda)
1923-1979 asus trükikoda hoones Jüri tn 21, (algul Walter Pohlak ja Ko), peale sõda oli samas hoones trükikoda „Täht“ ja „Töörahva Elu“ toimetus).
Kuhu minna ja mida teha alanud nädalal Rõuge vallas?
Juulikuu viimasel nädalavahetusel avavad oma uksed 19 kodukohvikut üle kogu Rõuge valla.
Rõuge Vallavalitsus müüb eelläbirääkimistega pakkumise korras Rõuge vallale kuuluva endise Misso koolimaja asukohaga Misso alevikus.
Rõuge vallavalitsus müüb Varakeskus.ee keskkonnas avalikul elektroonilisel enampakkumisel maja Missos (endine õpilaskodu).
Rõuge vallavalitsus müüb Varakeskus.ee keskkonnas avalikul elektroonilisel enampakkumisel 2-toalise korteri Varstus
Rõuge vallavalitsus müüb Varakeskus.ee keskkonnas avalikul elektroonilisel enampakkumisel 3-toalise korteri Missos
Pressikonverentsil esinevad peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri Läänemets, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Algus kell 10.55
Stenbocki maja, 25. juuli 2024 – Valitsus kiitis istungil heaks kõik kavas olnud neli punkti.
Stenbocki maja, 24. juuli 2024 – Peaminister Kristen Michal helistas täna Leedu ja Läti peaministritele, et arutada julgeoleku olukorda, ühisprojektide hetkeseisu ja koostöö perspektiive. Samuti toimus valitsuse juhil videokohtumine Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga.
Valitsus peab homme kell 10 istungi ning kell 12 algab valitsuse pressikonverents. Valitsuse teemadest annavad ülevaate peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri Läänemets, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Neljapäeval, 25. juulil kell 10 toimub Stenbocki majas uue valitsuse esimene istung.
Alates juunist juhib kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonda Keit Spiegel, kellel pikaaegne kogemus eri riigiasutustest. Küsisime tema käest viis küsimust, saame tuttavaks!
2023. aastal valmis valdkondade ülene liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava, mis aitab muuta liikumisharjumuste parandamise võimalikult paljude poliitikate ning eluvaldkondade osaks. Tänasest saab tegevuskavaga tutvuda ka veebis.
Valitsus võttis täna, 11. juulil vastu korralduse, mis sätestab Rakvere muinsuskaitseala uue kaitsekorra. Seni kehtinud muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema selguse ja paindlikkuse poolest.
Muusikanõuniku ülesanne on muusikavaldkonna, sh muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ja olulisemate probleemide väljaselgitamine, riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine, osalemine muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises, muusikavaldkonna taotlusvoorude uuendamine ja menetlemine, partneritele rahastaja ootuste seadmine ning aruannete analüüsimine.
Äsja lõppesid „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava viimased kokkuvõtvad tegevused. Õige aeg on vaadata tagasi, kuidas kuue aasta pikkune teekond meid sihini viis, millised pärandipärlid kõiki huvilisi digikogudes ootavad ning millisesse suunda liigume tulevatel aastatel.
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku kuraatorikonkursi võitsid Keiti Lige, Helena Rummo ja Elina Liiva, kelle projekt „Las ma soojendan sind“ keskendub renoveerimisele ja inimeste omavahelistele suhetele. Installatsiooni käigus on plaanis paneelmajale omaselt ära renoveerida ühe Veneetsia hoone fassaad, kaotades seeläbi ära Veneetsia arhitektuurile omane dekoorirohkus.
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit. See number on lähedal karude aastasele juurdekasvule ning võib suureneda nuhtlusisendite arvelt kuni kaheksa võrra.
18.-21. juulini tuksub Hiiumaa folgi rütmis ja lisaks heale muusikale on iga-aastaseks oodatud sündmuseks kujunenud loodusretked. Eesti kõige metsarikkam maakond Hiiumaa peidab endas erinevaid loodusväärtusi, mille üheks hästi hoitud aardeks on kahtlemata ka puisniidud.
Selle nädala esimeses poolest käib Keskkonnaameti Türi kontoris Wiedemanni tänaval vilgas kolimine. Keskkonnaameti majja Wiedemanni 13 kolivad kokku nii Keskkonnaameti senised Türi kontori töötajad kui varem Paides kontoripinda üürinud keskkonnakaitseinspektorid.
Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused ning need säilivad üksnes niites või karjatades. Hästi hooldatud pärandniit on inimkultuuri kandja ning paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaik.
Sel suvel on muutunud peaaegu igapäevaseks Riigiinfo telefonile 1247 laekunud teated inimeste poolt koju viidud metsloomadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et metslooma loodusest eemaldamisega kaasnevad mitmed ohud nii loomale endale kui inimesele, mistõttu tohib seda teha üksnes Keskkonnaameti loal.
Juba praegu näeb maaomanik keskkonnaportaalis või metsaregistris, millised looduskaitset vajavad väärtused tema maal asuvad. Nüüd toob Keskkonnaamet info maaomanikule veelgi lähemale ja hakkab registris toimuvatest muutustest e-kirjaga teavitama.
Terviseameti laboris tehtud täiendavad uuringud ei kinnitanud koolera kahtlust. Teiste haigustekitajate laboratoorne uurimine veel jätkub. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuht Juta Varjas selgitas, et kahtlus põhines patsiendi haigustunnustel, reisianamneesil ja haigla labori esialgsetel tulemustel, mis näitas teiste seas ka Vibrio cholera olemasolu. „Teatud haiguste puhul, milleks on ka koolera, vajab lõppdiagnoosi panek referentlabori kinnitust,“ selgitas Varjas. Laboritulemused kinnitasid, et haigestumist ei põhjustanud koolera. Varjase sõnul oli nakatumine tõenäoliselt seotud välismaal halva kvaliteediga joogivee tarbimisega. „Ebakvaliteetse joogivee tarbimisel võib organismi sattuda lugematul hulgal haigustekitajaid, mistõttu tasub veekvaliteedi kahtluse korral tarbimiseks kasutada pudelivett või keedetud vett, seda nii janu kustutamisel kui ka hammaste pesemisel,“ sõnas ta ja lisas, et tähelepanu tuleb pöörata toidukvaliteedile. „Ohtlikumad on mereannid, kala- ja lihatoidud, mida ei ole korralikult kumutöödeldud. Samuti toidud, mille valmistamisel ei ole järgitud hügieenireegleid: on eiratud toidu säilimisaega või temperatuurireegleid,“ rääkis Varjas. Terviseamet tuletab meelde, et välisriikidesse reisides tasub end kurssi viia sealsete terviseohtude ja vaktsineerimissoovitustega. „Haiguste endeemilistesse piirkondadesse reisides tuleb arvestada sealsete ohtudega. Nakkushaigused ei tunne riigipiire ning reisilt võib tuua kaasa meie oludes harvaesinevaid nakkuseid,“ sõnas Varjas. Seetõttu on oluline järgida rahvusvahelisi tervisejuhiseid, teha vajadusel reisiks vajalikud vaktsiinid ja võtta kaasa vajalikud ravimid ning kaitsevahendid. Eksootilistesse riikidesse minnes tasub konsulteerida reisimeditsiinikabinetiga, mis on leitavad Terviseameti kodulehelt. Koolerat peetakse ohtlikuks nakkushaiguseks. Haigus levib peamiselt Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Lõuna-Aasias. Haigus levib saastunud vee- ja toiduga ning inimeselt-inimesele mustade käte vahendusel. Haigestumisega kaasneb kõhulahtisus ja oksendamine. Haigus võib kulgeda väga intensiivselt ja põhjustada suurt vedelikukaotust, mis halvimal juhul lõppeb surmaga. Haigust on kergesti võimalik ennetada, järgides hügieeni- ja toiduohutuse reegleid. Euroopas registreeritakse koolerat sissetoodud juhtudena, kui inimesed on nakatunud endeemilisi piirkondi külastades. Haiguse leviku tõenäosus on Euroopas tänu joogivee- ja toidu kvaliteedile ning arstiabi kättesaadavusele madal. Viimane koolerasse haigestumine registreeriti Eestis 1993. aastal, mil toodi sisse kaks haigusjuhtu Türgist. Kõik uudised Keel EST
Terviseameti nakkushaiguste laboris on analüüsimisel proov lapselt, kellel esmane testimine tuvastas koolera. Nädala alguses Tallinnas haiglasse pöördunud lapsel esinevad sümptomid, mis võivad viidata nii koolerale kui ka teistele soolenakkustele, kuid täpsema analüüsi tulemused peaksid selguma nädala teises pooles. Haigestumine toimus välisriigis ja riigisisese leviku ohtu Eestis seetõttu ei ole. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber selgitas, et esmase positiivse kooleraproovi andnud laps viibis koos perega välisriigis, kus tal tõusis möödunud nädala lõpus palavik ja paar päeva hiljem tekkis kõhulahtisus. Pere jõudis tagasi Tallinnasse lennukiga ning üks vanematest pöördus koos haigestunud lapsega haiglasse, kus nad paigutati isolatsioonipalatisse. Teisipäeval hospitaliseeriti perekonnast teine laps, kellel tekkisid sarnased sümptomid ja ta on koos teiste pereliikmetega isoleeritud. Kuigi esmane PCR analüüsi tulemus viitab koolerale, ei ole teada, millise ja kuivõrd toksilise serogrupiga on tegemist. Terviseameti laborisse jõudnud proovi kinnitav analüüsitulemus peaks selguma neljapäeval. Terviseamet viis läbi epidemioloogilise uuringu ja hetkel hinnatakse nakkuse edasi levimise tõenäosust pigem väikeseks, sest perekonna kontaktid teistega olid minimaalsed. Juhtunust on teavitatud Eesti Perearstide Seltsi ja haiglaid. Samuti on Terviseameti Põhja regionaalosakond teavitanud lennufirmat ja teisi riike. Lennufirma teavitab omakorda reisijaid kokkupuutest võimaliku haigestunuga. Oht lennureisijatele on pigem madal, sest koolera ei levi õhu kaudu, vaid saastunud pindade kaudu, näiteks tualettruumides, kui seda on eelnevalt külastanud nakatunud inimene. Terviseamet soovitab teavituse saanud reisijatel viie päeva jooksul oma tervist jälgida ja täita eeskujulikult hügieenireegleid, eelkõige pesta käsi. Viimane koolerasse haigestumine Eestis oli 1993. aastal ja siis oli samuti tegemist sisse toodud juhtumiga. Koolerat peetakse ohtlikuks nakkushaiguseks, mille peiteperiood on 1-5 päeva, kuid tavaliselt 2-3 päeva. Haigestumisega kaasneb kõhulahtisus, oksendamine ja vedelikukaotuse tõttu võib langeda kehatemperatuur ja vererõhk ning võivad tekkida krambid. Haigestumisega võivad kaasneda ka lihasnõrkus ja südametegevuse häired. Kuni 70%-l nakatunud inimestest esinevad vaid kerged haigusnähud või ei esine sümptomeid üldse. Haiguse ohtlikkus sõltub sellest, kas tegemist on toksilise variandiga või mitte. Rohkem infot koolera kohta leiab Terviseameti veebilehelt. Kõik uudised Keel EST
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus reklaamitakse ja müüakse tooteid, millele omistatakse raviomadusi, kuid need ei ole Eestis ravimina registreeritud. Seetõttu puudub kontrollitud info, millised on tegelikult nende toimeained ja kas tootel on lubatud mõju. Terviseamet soovitab selliste toodete ostmist vältida. Tavaliselt on toodet reklaamival veebilehel hulgaliselt infot ravitoime kohta, juurde on lisatud klientide ja arstide soovitused, kuid need pildid on kas tehisintellekti poolt loodud või internetist varastatud ning sellise nimega inimesi tegelikult ei eksisteeri. Näiteks ühel juhul on ravimina reklaamitud liigesevalu kreemi juures avaldatud Regionaalhaigla logoga riideid kandva reumatoloogi soovitus, milles öeldakse, et seda kreemi võib kasutada kõigi liigesehaiguste ennetamiseks ja raviks. Tegelikult sellise nimega arsti Eestis ei ole ning kasutatud on hoopis ühe kirurgi fotot, kellel pole soovitatud tootega mingit pistmist. Terviseamet on tuvastanud, et konkreetse Regionaalhaigla kirurgi fotot on kasutatud vähemalt neljal erineval leheküljel, kus müüakse liigesekreemi, vererõhutablette, veresuhkru taseme normaliseerijaid ja soolatüügaste geeli. Igal lehel on sama arsti pildi juures toodud aga erinev nimi, eriala ja tööalane kogemus. Tarbijal tuleb arvestada, et sellised võltsitud sisuga veebilehed asuvad serverites, mis on väljaspool Euroopa Ühendust ja seetõttu ei saa riigi ametiasutused rakendada meetmeid nende sulgemiseks. Seetõttu tuleb oste sooritades valvas olla, sest isegi kui toode jõuab kohale, võib sellel puududa lubatud ravitoime. Kõik Eestis müügiks lubatud ravimid on leitavad ravimiregistris https://ravimiregister.ee/ ja kõik Eestis töötavad tervishoiutöötajad on leitavad tervishoiutöötajate registris https://medre.tehik.ee/search/employees OHU MÄRGID: Toodet reklaamitakse ravimina, kuid puudub viide ravimi infolehele ning see pole registreeritud Lehel olevad nimed, fotod, vanused ja tekst ei klapi omavahel Lehel välja toodud arst ei ole tervishoiutöötajana registreeritud, nimi on välja mõeldud Kõik uudised Keel EST
2024. aasta märtsi seisuga on Terviseameti registris registreeritud 7243 arsti, kellest 5178 teeb erialast tööd Eestis. Seega tuleks leida lahendusi, kuidas tuua mõne muu elukutse juurde liikunud arstid tagasi õpitud eriala juurde. Ahvatlev on ka välismaale tööle siirdumine ning viimase viie aasta jooksul on Eestist lahkunud 195 siin hariduse omandanud arsti. Terviseameti analüüsist selgub trend, et arstid jagavad koormust erinevate tööandjate ja riikide vahel. Kõige enim võeti viimase viie aasta jooksul välismaal töötamiseks lubasid Soome (103) ja Suurbritanniasse (23), erialadest liikusid välismaale üldmeditsiini eriala arstid (72) ning hambaarstid (20). Murettekitava asjaoluna toob analüüs välja, et järgneva viie aasta jooksul saab igal aastal 65-aastaseks 140-160 Terviseameti registris olevat arsti. Kui soovida säilitada suhtarv – kolm arsti 1000 inimese kohta – peab tagama, et noori arste asub tööle rohkem, kui neid jõuab pensioniikka. Kahjuks lahkub ametist ka neid arste, kes pole veel 65-aastaseks saanud, mistõttu tuleb arstide arvu muutuseid pidevalt jälgida ja vajadusel rakendada meetmeid arstide tööjõu stabiilsuse tagamiseks. Arstide vanuseline koosseis on üha vananev ning üle 65-aastased arstid moodustavad märkimisväärse osa töötavatest arstidest. Näiteks 2023. aastal oli üle 65-aastaste hetkel töötavate arstide arv 1275, moodustades ligikaudu 24,6% arstide koguarvust, samas kui alla 65-aastaste arstide arv oli 3903. Vananev arstide kogukond seab väljakutseid tuleviku tervishoiule, sest pensionile jäävate arstide asendamine noorematega võib osutuda keeruliseks. Eesti tervishoiusüsteemis töötavate alla 65-aastaste arstide arv on viimaste aastate jooksul pidevalt vähenenud, kuid arstide koguarv on püsinud samal tasemel, sest pensioniealiseks saanud arstid jätkavad töötamist. Järgmistel aastatel pidurdab Eesti tervishoiusüsteemi arengut parimas tööeas arstide defitsiit ja ainult noorte arstide arvukas ettevalmistus suudab seda osaliselt leevendada. Ülevaade peremeditsiini erialaga arstidest Eestis töötavad perearstid moodustavad esmatasandi tervishoiu tugisamba, pakkudes elanikkonnale esmaseid meditsiiniteenuseid ja tervisenõu. Eestis on tervishoiutöötajate registris kokku 1199 peremeditsiini erialaga tervishoiutöötajat. Neist 919 isikul on märgitud töökoht ja 280 tervishoiutöötajal puuduvad töökoha andmed. Eestis on kokku 787 nimistut, kuid ainult 725 nimistu juurde on registreeritud perearst. 54 nimistul on asendusarst ning 8 nimistul puudub perearst. Nimekirjas on 35 arsti, kellel on olemas enda nimistu ning on võtnud juurde veel mõne nimistu, kus nad on asendusarstid. Nendest 31 arstil on võetud juurde 1 nimistu, aga on ka neli arsti, kellel on lisaks võetud 2-3 nimistut, kus ta on märgitud asendajana. Nimistute juures töötab veel suur hulk peremeditsiini erialaga arsti, kes töötavad küll nimistute juures, kuid pole võtnud endale isiklikku nimistut. Selliseid arste on kokku 105. Kui välistada nende hulgast üle 65-aastased, jääb järele 74 peremeditsiini haridusega arsti, kes võiksid potentsiaalselt võtta omale nimistu. Seades fookuse perearsti leidmisele, kes võiks võtta üle nimistu, siis on Eestis 89 peremeditsiini eriala arsti, kellel on registris märgitud kehtiv töökoht, kuid kellel puudub isiklik nimistu ning kes pole ka seotud tööalaselt ühegi nimistuga. Terviseameti peadirektor Birgit Lao ütleb, et esmane ülesanne peaks olema küsimuse lahendamine, kuidas erialase hariduse omandanud spetsialistid suunduksid erialasele tööle. „Koolitamine on pikk ja vajalik protsess, kuid tööle asumise takistustega saab riik tegeleda koheselt,“ sõnab Lao. Tutvu Eesti arste puudutava analüüsiga lähemalt siin. Kõik uudised Keel EST
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus Eesti elanikud tellivad välismaisest e-poest sääsetõrjevahendeid, kuid jäävad tollikontrolli järel kaubast ilma, sest see sisaldab siinmail keelatud biotsiide. Terviseamet tuletab meelde, et kõik keemilised sääsetõrjevahendid on biotsiidid ja seetõttu võib Eestis kasutada üksnes registreeritud või loa saanud biotsiide. Vastav number peab olema kantud biotsiidi etiketile. Niisiis tasub enne välismaisest e-poest sääsetõrjevahendi ostmist veenduda, milliseid toimeaineid see sisaldab ja kas seda võib Eestis kasutada. Eelkõige tekitavad probleeme e-kauplemise platvormid, mille müügikuulutuses pole toimeained eraldiseisvalt välja toodud. Kui sellisest poest kaup tellida, võibki juhtuda, et alles toote Eestisse saabumisel avastatakse, et see sisaldab keelatud toimeainet või ei ole toode saanud Eestis turustamiseks ja kasutamiseks luba mõnel muul põhjusel. Kaup võidakse tollipiiril kinni pidada isegi juhul, kui see on soetatud kõige tuntumatest e-poodidest, sest reeglid on kõigile samad. Biotsiidide kasutamine on rangelt reguleeritud, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse. Registreerimata või loata biotsiidi kasutamine võib olla tervisele ja keskkonnale ohtlik ning isegi kui sääsetõrjevahend on efektiivne, mõjutab selle toimeaine negatiivselt kogu ümbritsevat ruumi. Viimaks jätkem meelde põhireegel: Eestis tohib kasutada ainult Terviseameti loa või registreerimistunnistuse numbriga biotsiide – kontrolli, et see oleks pakendile märgitud. Kuidas teha kindlaks, kas toode on Eestis lubatud? Eestis tohib kasutada biotsiide, millel on kas Eestis antud registreerimistunnistus, Eestis antud riiklik luba või Euroopa Liidu luba. Kaubanimetuse või etiketil toodud registreerimis- või loanumbri järgi saab kontrollida, kas toode on leitav ühest nendest nimekirjadest: Eestis registreeritud biotsiidide tabel, mis asub Terviseameti veebilehel; Eesti turule lubatud biotsiidiregister, mis asub Euroopa Kemikaaliameti veebilehel. Kui biotsiid ei ole kummaski eeltoodud nimekirjas leitav, siis seda biotsiidi ei tohi Eesti turul kättesaadavaks teha ega kasutada. Täpsemad juhised on toodud siin. Kõik uudised Keel EST
Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 laekunud kõnede hulgas on kasvanud juhtumite hulk, kus väikelapsed joovad laokile jäetud kemikaale või söövad vanavanemate öökapile unustatud ravimeid. Kõik möödunud aastal lastega juhtunud 1528 mürgistust saanuks tegelikult ära hoida, kui oleks järgitud lihtsaid ohutusreegleid. Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul kasvab väikelaste mürgistusjuhtumite arv just suveperioodil, sest siis saadetakse lapsed vanavanemate juurde või suvelaagrisse. „Samuti korraldatakse suvel ohtralt aiapidusid, kus varitseb kümneid erinevaid ohte, alates korgita jäetud süütevedelikust, lõpetades maha kukkunud nikotiinipadjakesega, mis võib väikelapsele tõsise tervisehäire tekitada ja vajab arstide kiiret sekkumist,“ selgitab Oder. Teabekeskuse möödunud aasta ülevaatest selgub, et alla 1aastaste laste mürgistuste kohta tuli keskusele 248 pöördumist ning 1-4aastaste mürgistuskahtlusi esines 1281. Aasta varem oli selliseid kõnesid vastavalt 231 ja 1195. Kui suur osa nendest kõnedest piirdus konsultatsiooniga, soovitades last jälgida, tema suud loputada ja talle rohkelt vett juua anda, siis leidus ka juhtumeid, kus võeti ette kiire sõit haiglasse. „Haiglasse sattus näiteks väikelaps, kel oli tekkinud mürgistus nikotiinitootest. Sellise mürgistuse võib saada kasvõi sellest, et laps leiab maast kellegi poolt välja sülitatud nikotiinipadjakese, milles on endiselt ohtlikul hulgal nikotiini. Sama oht varitseb ka suitsukonidega, mille vastu väikelaps kindlasti huvi tunneb ja selle suhu pistab,“ hoiatas Oder. Kõige enam väikelaste mürgistusi on tingitud kemikaalidest (650 juhtumit) ja ravimitest (459 juhtumit). Kemikaalid satuvad lapse suhu erineval põhjusel ning alati pole kasu ka pudeli peal olevast turvakorgist, sest lapsed näevad, kuidas seda avatakse ning teevad sama liigutuse edukalt järele. Samuti eksivad lapsevanemad ise, kui annavad näiteks D-vitamiini asemel äravahetamiseni sarnases pudelikeses olevat e-sigareti täitevedelikku või eeterlikku õli. Kui laps saadetakse suveks vanavanemate juurde, tuleb lapse ja vanavanemate ravimid eraldi hoida, et vältida nende segiajamist. Oder selgitab, et just hiljuti leidis aset juhtum, kus vanaema arvas lapsele andvat allergiaravimit, aga tegelikult pistis lapsele põske hoopis enda kanged ravimid, sest tabletid olid sarnased ja neid hoiti ühes pakendis. Suviste aiapidude korraldajatele soovitab mürgistusteabekeskus lihtsaid reegleid, mis aitavad juhuslikke mürgistusi ära hoida. Kui kasutate grilli läitmiseks süütevedelikku, pange see pärast kasutamist tagasi lastele kättesaamatusse kohta. Kui kasutate toiduvalmistamisel äädikat, ärge jätke seda pudelit või klaasi laokile. Sama lugu on ka alkoholi ja nikotiinitoodetega, mis peaksid olema turvalises kohas. Ja viimaks – kui aiapeole saabuvad külalised, hoidke nende käekottidel silma peal, sest nendeski peitub palju lapsele huvitavat, aga ohtlikku. Juhised ohutuks suveks leiab mürgistusteabekeskuse veebilehelt: Suvised hoiatused | Mürgistusteabekeskus (16662.ee) Kõik uudised Keel EST
7. augustil avab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) uue taotlusvooru, mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti suurema õhusaastega linnades üle Eesti.
Eile, 24. juulil toimus Rumeenias, Bukarestis neljas Ameerika Ühendriikide ja Balti riikide energiaministrite ehk nn 3+1 dialoogi kohtumine. Kohtumine leidis aset Atlandi-ülese energia- ja kliimakoostöö partnerluse (Partnership for Transatlantic Energy and Climate Cooperation, P-TECC) ministrite kohtumise raames.
Kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm jätkab tööd ka Yoko Alenderiga.
Kliimaministeerium eraldab Elektrilevile 13,7 miljonit eurot Eesti suursaatel ilmastikukindla elektrivõrgu ehitamiseks. Kokku tugevdatakse ligi 300 km elektrivõrku ning seeläbi paraneb 14 500 elektritarbija varustuskindlus ning väheneb rikete arv.
23. juulist alustab kliimaministrina tööd Yoko Alender. Alenderi eesmärk on suurendada kindlustunnet, et ka järeltulevatel põlvkondadel on Eestis hea elada ja Eesti on uuele puhtale ettevõtlusele atraktiivne.
Kliimaministeerium on uuendanud turbakaevandamiseks potentsiaalselt sobivate alade nimekirja, eemaldades sealt 229 ala ehk 117 934 hektarit soid. Uuendatud nimekirjas on nüüd 83 turbaala või maardlat kogupindalaga 24 494 hektarit, kus on võimalik turvast kaevandada või esitada taotlus kaevandamiseks.
Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kutsuvad teadlasi ja satelliidiandmete kasutajaid pakkuma rahastatud (nt riiklikult) tegevusi Sentinel-4 ja Sentinel-5 operatiivtoodete kalibreerimiseks ja valideerimiseks.
Keskkonnaagentuur avaldas juuli alguses värske raporti, milles antakse ülevaade ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitused uueks jahihooajaks. Koostatud soovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramiseks.
Esimene kolmanda põlvkonna meteosatelliit MTG Imager (MTG-l1) saadeti kosmosesse 2022. a. detsembris ja alates tänasest hakkavad kõikide kasutajateni jõudma Lightning Imager ehk välgudetektori instrumendi andmed.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid põhineb ERA5 järelanalüüsil, mis kasutab miljardeid mõõtmisandmeid satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.
Raisakotkas on Eestis haruldane külaline, keda on vaadeldud meil teadaolevalt 13 korda. Tegemist on ühe maailma raskeima ja suurima röövlinnuga, kellele merikotka tiibade siruulatus võib alla jääda kuni poole meetriga.
Keskkonnaagentuur avaldas oma kodulehel ja Keskkonnaportaalis värske raporti milles antakse ülevaade ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitused uueks jahihooajaks. Koostatud soovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramiseks.
Riigikogu rahanduskomisjoni erakorralisel istungil otsustati mootorsõiduki maksu eelnõusse teha muudatused, mille järgi puuetega inimeste jaoks ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varemalt plaanitud maksuvabastuste asemel sätestatakse puuetega inimestele sihitud toetusmeetmed. Link uudisele: Rahanduskomisjon tegi muudatused mootorsõidukimaksu seaduse eelnõusse
Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsus täna 39 saadiku ettepanekul järgmiseks esmaspäevaks, 29. juuliks kokku erakorralise istungjärgu. Link uudisele: Riigikogu esimees kutsus 29. juuliks kokku erakorralise istungjärgu
Uue valitsuse ametisse astumise järel parlamenti naasnud ja seejärel tagasi astunud Kaja Kallase asemel saab Riigikogu liikmeks Urve Tiidus. Link uudisele: Kallase asendusliikmena naaseb Riigikokku Urve Tiidus
Riigikogu Toimetiste (RiTo) 49. number on pühendatud Eesti tööstusele, mille seis ei ole mitme seekordse RiTo autori hinnangul sugugi kiita. Link uudisele: Riigikogu Toimetiste värske number keskendub Eesti tööstusele
Uue valitsuse ametisse astumisega seoses naasevad parlamenti Kaja Kallas ja Mart Võrklaev ning asendusliikmena saab Riigikogu liikmeks Hele Everaus. Link uudisele: Riigikogu liikmeks asub Hele Everaus, parlamenti naasevad Kallas ja Võrklaev
Valitsus andis täna Riigikogu ees ametivande ja astus ametisse. Link uudisele: Valitsus andis Riigikogu ees ametivande
Harju maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Harju maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Harju maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Ida-Viru maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Ida-Viru maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Ida-Viru maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Jõgeva maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Jõgeva maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Jõgeva maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Järva maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Järva maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Järva maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Lääne-Viru maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Lääne-Viru maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Lääne-Viru maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Põlva maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Põlva maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Põlva maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Rapla maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Rapla maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Rapla maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Tartu maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Tartu maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Tartu maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Valga maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Valga maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Valga maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Viljandi maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Viljandi maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Viljandi maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Võru maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Võru maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.Võru maakond: 26.07 pärastlõunal ja õhtul kohati tugev äikesevihm, võimalik rahe ja tuuleiilid üle 15 m/s.
Öösel: Ilmaprognoos Läänemere kohta 24 tunniks 07:00 UTC 26.07 kuni 07:00 UTC 27.07.2024. Sünoptiline ülevaade: Läänemerele ulatub lõuna poolt kõrgrõhuhari, öösel madalrõhuala kaguserv. Läänemere põhjaosa: pöördub lõunakaarde 3-9 m/s, öösel lõuna- ja edelatuul 5-10, puhanguti kuni 13 m/s. Olulise sajuta, homme varahommikul kohati hoovihm. Nähtavus heast mõõdukani. Väinameri, Liivi lahe põhjaosa: läänekaare tuul 3-9 m/s. Kohati hoovihm võimalik, öösel on äikeseoht. Nähtavust heast mõõdukani, öösel kohati udu. Soome laht: läänekaare tuul 3-8, puhanguti kuni 10 m/s. Täna pärastlõunal ja õhtul idaosas, öösel ka lääneosas kohati hoovihm, on äikeseoht. Nähtavus heast mõõdukani, öösel on kohati udu. Päeval:
Öösel: Lääne-Eestis on pilves selgimistega, Kesk- ja Ida-Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati, tõenäolisemalt Lääne-Eestis, sajab hoovihma, on äikeseoht. Mitmel pool on udu. Tuul on mandri sisealadel nõrk ja muutliku suunaga, saartel ja rannikul puhub läänekaare tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 12..19°C. Päeval: Muutliku pilvisusega ilm. Ennelõunal on üksikuid vihmahooge. Pärastlõunal ja õhtul sajab mitmel pool hoovihma, mandril on äikest ja tugevat sadu, kohati võib sekka tulla ka rahet. Väiksem on saju võimalus saartel ja mandri lääneservas. Puhub läänekaare tuul 2-8, puhanguti kuni 11 m/s, äikesega kaasnevad tuuleiilid üle 15 m/s. Õhutemperatuur on 23..29, rannikul ja sajupilvede all kuni 21°C.
Seal kusagil vikerkaare taga... 22.07.2024 Tahkuranna. Foto: Lilian Õis Ilmaprognoos 26.07.2024 – 01.08.2024
Võru vanalinnas avas taas uksed ulatusliku uuenduskuuri läbinud ajalooline hoone, mis saanud nüüd nimeks Freinholdi Maja. Esmalt avas hoones sellel nädalalõpul uksed restoran Pauline. Maja teisele korrusele rajatud külaliskorterid saavad lõplikult valmis sügiseks.
Eesti põldudel on alanud intensiivne saagikoristus. Paraku võib see piirkondades, kus sademeid viimasel ajal nappinud on, kaasa tuua põlenguid.
Lõuna-Eesti põldudel võis sel aastal kombaine märgata varakult, juba paar nädalat tagasi. Põllumehed kasutavad ära kuiva ja päikeselist ilma, püüdes valminud vilja enne vihmahooge kuivatisse saada.
Rootsis Göteborgis leidis hiljuti aset maailma üks suurimaid jalgpallivõistlusi Gothia Cup, kus eriolümpia turniirist võttis osa ka Eesti võistkond. Sinna kuulusid mängijad Valgast, Võrust ja Tartust.
Võrumaal asuval Andsumäe suusahüppemäel on täie hooga käimas uuendustööd, mis plaanitakse lõpetada hiljemalt augusti lõpuks. Tööde maksumus on enam kui 80 000 eurot.
Vastseliina piiskopilinnuses jõuab neljapäeval vabaõhulavale Erkki Koorti romaani «Salakuulaja Vastseliinas» dramatiseering. Selle lavastaja Tarmo Tagamets lubab publikule pakkuda ootamatu lõpuga keskaegset krimi- ja armulugu, kus on nii verd, seksi kui kaklust.
Kraanivesi on üldjoontes ikka ühesugune, sõltumata piirkonnast. Õige on küll see, et pingutus selle vee kraani saamiseks on piirkonniti erinev, aga kas see on ka piisav põhjus suurte hinnakääride aktsepteerimiseks? Või peaks riik astuma samme, et see hinnalõhe väheneks ja nii, et see ei tähendaks ebaefektiivse vee-ettevõtluse kinnimaksmist toimetulekutoetuste kaudu.
Tamula järv sai nädala eest uue suvise lasteatraktsiooni, kui ranna lähedale vette kerkis liumägede ja ronimisaladega veepark. «Sellise pargi mõte tekkis kaks aastat tagasi, kui sõitsime Montenegros reisil olle paadiga ühele saarele ning nägime juba kaugelt sealset veeparki,» rääkis Tamula järvele veepargi püsti pannud Yanika Eiche. «Samal hetkel mõtlesime, et küll võiks olla äge, kui ka Võrus oleks selline asi. Sealt tekkiski esialgu idee, mis jäi tookord aga sinnapaika – vaid mõtte tasandile.»
Võru võõrustab järgmisel nädalal taas Eesti suurimat lastefestivali, mis annab võimu linnas kaheks päevaks laste kätte. Seitsmendat korda peetav festival on sündmusterohke ning sellele on oodata 10 000 kuni 15 000 külastajat.
Rakveres peetud U14 ja U16 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus võitsid kaks Valga klubi Maret-Sport esindajat kahepeale seitse medalit. Võru klubi Lõunalõvi naasis aga üheksa medaliga.
Võru Lidl poe ehitustööd edenevad jõudsalt ning hoone on tänaseks osaliselt katuse all. Majakarp peaks valmima suve lõpuks.
Võru linnas Vee tänaval asuva maja juurest varastati hinnaline maastikuratas.
Võrus Roosi tänava petangiväljakutel jagasid kolm osalenud paari omavahel ära petangi maakondlike paarismängu meistrivõistluste medalikomplektid.
Sigade Aafrika katk levib jõudsalt. Haigust on tuvastatud viiel metsseal kolmes maakonnas. Põllumajandus- ja toiduamet manitseb seapidajaid olema tähelepanelikud ning järgima bioturvanõudeid.
Võrus Tamula rannapromenaadil uuenduskuuri läbinud purskkaev muutus päikeseliste ja palavate ilmadega tõeliseks lastemagnetiks.
Päikeseline ja palav ilm tõi Võru linnarahva Tamula järve äärde päevitama ning lapsed veemõnusid nautima. Ka lähipäevil ulatuvad õhusooja maksimumid 25 kraadi juurde.
Kuperjanovi jalaväepataljonis võeti teisipäeval vastu suvise kutsega ajateenistusse saabunud noored mehed ja naised, kellest enamik tuli teenistusse vabatahtlikult, kaasas omad ootused, lootused, aga võibolla ka hirmud eelseisva 11 kuu ees.
Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames peetakse laupäeval Võrumaal Navi külas külaelanike endi korraldatud kogukonnafestival, mis keskendub paigapärimusele.
Nursi kooli 295. aastapäeva tähistamisel avati koolimaja juures ka mälestuspink vendadele Gailititele.
Äsjasel avatud talude päeval oli Eestis avatud rekordarv talusid – 358. Samuti sündis heitlikust ilmast hoolimata kõigi aegade külastusrekord – neid oli ligikaudu 310 000. Mullu jäi külastuste hulk 284 000 kanti.
Võrumaal nädal aega kestnud muusika-, metsa- ja sõnasündmus Aigu Om! jaapani eri inspireeris nii kohalikke kui ka külalisi kaugemalt.
Misso abikirikus pühitseti pühapäeval uuesti teenistusse orelimeistritest vendade Kriisade esimene orel aastast 1886, mis on saanud kannatada nii märatsevate enamlaste, sõjas lõhkenud mürsu kui rahuaegsete rottide käes, kes oreli lõõtsanahad nahka pistsid.
Viitina mõisa naabruses asuvas AnitiW galeriis avati reedel Mirjam Hinni näitus «Suur valgus ja videviku varjud» ühes installatsiooniga «Tuule kiri».
Rõuge vallas Läti piiri lähistel asuvas endises Krabi koolimajas alustas juuli hakul tööd 44 kohaga üldhooldekodu Krabikodu. Esimesed elanikud on juba sisse kolinud ning huvi selle asutuse vastu tuntakse üle Eesti.
Rõuge hooldekodus oli hiljuti pidulik päev. Seal tähistas auväärset 100. hällipäeva Õie Põder.
Rõuge Maarja kirikus esineb pühapäeval, 4. augustil Šveitsi duo: flöödisolist Verena Steffen ja organist Olivier Eisenmann. Need kaks pühendunud muusikut on tuntud nii üle Euroopa kui ka USAs, Austraalias ja Uus-Meremaal.
Rõuges pandi neljapäeval nurgakivi alevikku rajatavale Võru tarbijate ühistu (VTÜ) uuele Konsumi kauplusele, mille 2,6 miljoni euro suurune maksumus tõestab kohalikele, et elu maakohas püsib ja areneb.
Viitinas ja teistes Võrumaa vaiksetes kohtades algab esmaspäeval läbi nädala kestev, molutamist ja looduslähedast elu väärtustav festival Aigu Om, mille tänavuseks teemaks on Jaapan ning meie seosed selle kauge saareriigiga.
AS Võru Vesi on saanud riigi tugiteenuste keskuselt positiivsed rahastusotsused Kirumpää, Rõuge ja Varstu vee- ja kanalisatsioonitaristu rekonstrueerimise ja laiendamise projektidele.
Laupäeval leidis aset Rõuge priitahtlike pritsimeeste käraja 2024.
Rõuge vallas asuvas Sänna kultuurimõisas võib täna kuulda kandlemuusikat.
Balti riikides on Aafrika seakatk taas jõudnud metsast farmidesse. Tänavune esimene kolle avastati juuni keskel Leedus Panevežyse-lähedases majapidamises. Lätis aga näitasid proovid ohtliku viirusega nakatumist juuni teisel poolel kolmes seakasvatuses. Neist kaks asuvad Valmiera omavalitsuses, Eesti piirile linnulennult lähemal kui poolsada kilomeetrit. Matišis tuli katku tõttu hukata rohkem kui 500 siga ja Vecates 24 looma.
Võrumaast esmaspäeval üle käinud marutuul murdis Rõuge vallas Vana-Raudsepa talu õuel rohkem kui sajandivanuse pärna, mis raginal viieliikmelise pere elumaja katusesse langes. Sel ajal kodus olnud kaks perepoega pääsesid ehmatusega.
Võrumaal juhtus esmaspäeva pärastlõunal liiklusõnnetus, milles sai vigastada mopeedijuht.
Järvamaal Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses lõppenud maastikuratturite Viking Window Eesti meistrivõistlustel pälvisid olümpiakrossis Eesti meistri tiitlid Markus Pajur ja Janika Lõiv.
Murdunud puu tõttu tekkis laupäeval Antsla vallas ohtlik olukord.
Viitinas ja teistes Võrumaa vaiksetes kohtades algab esmaspäeval läbi nädala kestev, molutamist ja looduslähedast elu väärtustav festival Aigu Om, mille tänavuseks teemaks on Jaapan ning meie seosed selle kauge saareriigiga.
Valga- ja Võrumaal algasid Maailma Maaliini kunstireisid, mis uurivad elu ääremaal ja tutvustavad Lõuna-Eestit kui kultuuriliselt mitmekesist paika.
Kui mais rõõmustasid mesinikud rekorditelähedase saagi üle ja vaatasid lootusrikkalt kogu meeaastale, siis juunis vähenes mesilaste korje minimaalseks ning on mõnes tarus praegu nii väike, et sellest piisab vaid mesilaste toiduks.
Teadlased uurivad Karula rahvuspargi naabruses metsade rüpes avastatud suurt keskaegset söemiilamise kohta, kus sajandite eest võidi puusütt valmistada nii Tartu kui Riia sepikodadele, aga ka kohapeal maagist raua sulatamiseks.
Balti riikides on Aafrika seakatk taas jõudnud metsast farmidesse. Tänavune esimene kolle avastati juuni keskel Leedus Panevežyse-lähedases majapidamises. Lätis aga näitasid proovid ohtliku viirusega nakatumist juuni teisel poolel kolmes seakasvatuses. Neist kaks asuvad Valmiera omavalitsuses, Eesti piirile linnulennult lähemal kui poolsada kilomeetrit. Matišis tuli katku tõttu hukata rohkem kui 500 siga ja Vecates 24 looma.
Eestis on 60 muuseumikaardi programmiga liitunud mäluasutust, kuhu on oodatud ka hästi käituvad neljajalgsed sõbrad – koerad. Nende seas on ka neli Võrumaa asutust: kindral Reegi maja Värskas, Obinitsa muuseum, Pokumaa ja Võrus asuv Vana-Võromaa kultuurikoda.
Eile kell 14.19 teatati häirekeskusele, et Antsla vallas Kirikukülas on süttinud põlema hein ja kulu.
Eile tähistati üle Eesti võidupüha. Võidupüha on Eesti riigipüha, millega tähistatakse Eesti võitu Landesveeri üle Võnnu lahingus 23. juunil 1919 ja alates 1934. aastast on see ka eestlaste kõigi aegade võitude ning võitluste mälestuspäev.
Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal liikursuurtükist K9 Kõu ja tankitõrjeraketikompleksist Javelin laskmise korral tabab Sõmerpalu alevikku, Mustassaare küla ja samuti Võru ning Antsla linna helilöök, mille puhul võiks kaaluda õues kõrvaklappide kandmist, nähtub polügooni mürauuringust.
Kahetsusavalduste saatel otsustas Rõuge vallavolikogu algatada valla piiride muutmise ning teeb Antsla volikogule ettepaneku alustada läbirääkimisi Mõniste piirkonna külade üleandmiseks Antsla vallale.
Kui tavaliselt on esimesi maasikaid põldudelt nopitud jaanipäeva paiku, siis sel aastal võib selleks ajaks olla suur osa saagist valminud ja tuleb loota ainult hilisematele sortidele. Maasikakasvatajad tunnevad muret nii sobimatu ilma kui ka tööjõupuuduse üle. Samuti satub ausate kauplejate sekka petjaid.
MTÜ Korvpalliklubi Valgamaa korraldas 15.–19. juulini Võrumaal Värskas oma seitsmenda suvelaagri. Laagris osalesid 2008.–2015. aastal sündinud lapsed.
Setomaal sai üks sõiduk põlengus sedavõrd tõsiselt kannatada, et vaevalt sellega veel midagi mõistlikku teha annab.
Eesti piirivalvuritel oli nädalavahetus tavapäraslet töine. Leiti nii kahtlaseid dokumente kui piiriribal kõndija.
Setomaal Ostrova festivalil astus koos ansambliga Púr Múdd eile üles ka Grete Paia. Üks tema fännidest oli lauljatari saabumisest Setomaale eriti elevil ning tegi talle üllatuse.
Kaheksateist tudengit alustas eelmisel nädalal suvetööna Aitan Eestit MTÜs ukselt uksele käimisega annetuste kogumist heategevusorganisatsioonidele. Ettevõtmises löövad kaasa ka Lõuna-Eesti noored.
Seitsmekordse Seto Kuningriigi sõnolise Minna Hainsoo lauludest ilmus raamat «Minna laulud». Peale saja laulu on selles ka ta luuletused ja mälestused leelokoori Helmine ajast ning lisatud on mõne laulu viis.
«Järgmine peatus Koidula – piiriületuspunkt Mordorisse*,» hõikab Treski vabaõhulava man jalgrattale tõusev USA suursaadik Eestis George Peter Kent, kes oma nädalasel Ida-Eesti rattareisil oli neljapäevaks jõudnud Setomaa teedele. Siin liitus tema kaaskonnaga üheks päevaks ka Lõuna-Eesti Postimees.
Värska alevikus sattus neljapäeva hommikul ühte koduaeda rästik, kellest vabanemiseks palusid inimesed päästjate abi.
Möödunud ööpäeval tõkestati Kagu piiripunktides riiki sisenemine kahel Venemaa kodanikul, sest vestluse käigus tuvastati, et inimesed võivad olla ohuks meie riigi avalikule korrale või julgeolekule.
9. juuli hommikul avastasid piirivalvurid, et Võrumaal Setomaa vallas on piiriribal liikumas kaks mootorratturit.
19.–20 juulil toimub Ostrova külas Setomaal juba 14. Ostrova Festival.
Möödunud nädalavahetusel tõkestati Kagu piiripunktides riiki sisenemine kahel Moldova, ühel Usbekistani ja ühel Serbia kodanikul.
Muuseumikaardiga on üle Eesti liitunud 60 erinevat koerasõbralikku muuseumi, millest neli asub Võru ja kaks Põlva maakonnas ning mida külastades ei pea koera koju kurvastama jätma.
Balti riikides on Aafrika seakatk taas jõudnud metsast farmidesse. Tänavune esimene kolle avastati juuni keskel Leedus Panevežyse-lähedases majapidamises. Lätis aga näitasid proovid ohtliku viirusega nakatumist juuni teisel poolel kolmes seakasvatuses. Neist kaks asuvad Valmiera omavalitsuses, Eesti piirile linnulennult lähemal kui poolsada kilomeetrit. Matišis tuli katku tõttu hukata rohkem kui 500 siga ja Vecates 24 looma.
Stalini hirmuvalitsuse aastatel poolsalaja ehitatud Miikse Ristija Johannese kirik Setomaal teeb sel suvel läbi täieliku uuenduse alates uue kellatorni ehitusest ning lõpetades uue välisvoodri ja sisetöödega.
Saatse kordoni piirivalvurid pidasid esmaspäeval kinni ebaseaduslikult piiri ületanud mehe, kelle puhul võis tegemist olla salakaubavedajaga, teatas PPA.
ERR-i sporditoimetuse olümpiatiim on Pariisis koosseisus Johannes Vedru, Maarja Värv, Debora Saarnak ja operaator Tarmo Aarma. Teises audioblogis räägivad Vedru, Värv ja Aarma avamispäeval toimunust ja mõistagi ka päeva kulminatsioonist ehk vihmasajus kulgenud avatseremooniast.
Pariisi olümpiakoondise kogenuim sportlane on karjääri kuuendatel mängudel võistlev sõudja Tõnu Endrekson, kes läheb neljapaadis juba laupäeval eelsõidus starti.
Saatejuht Anu Säärits
Tallinna lauluväljaku on vallutanud kettagolfi mängijad, aga kahekordne maailmameister Kristin Tattar on Euroopa Discgolfi Festivalil pärast avapäeva üheksandal kohal.
Laupäeval läheneb Eestile lõunast kõrgrõhuhari, põhjast ja läänest survestab meie ilma aga madalrõhkkond. ÕHK Baltimaade kohal on seega jätkuvalt soe ja niiske, mis omakorda loob soodsad tingimused äikesepilvede tekkeks. Pühapäeval liigub madalrõhkkond Skandinaaviast Soome NING selle lohk nihkub Baltimaade kohale. Pärastlõunal tekib madalrõhulohus aktiivne osatsüklon. Tuul tõuseb, pilvisus tiheneb, sajab vihma ning esineb ka äikest.
Eelmisel nädalal leidsid Eesti Loodusmuuseumi töötajad Ida-Virumaalt eriskummalise mustjas-pruunika roomaja. Lähemal vaatlusel selgus, et tegemist pole uue liigiga, vaid see osutus ikkagi Eesti ainsaks mürgiseks maoks ehk rästikuks.
Pariisi suveolümpiamängud said ametlikult alguse suurejoonelise avatseremooniaga ning Eesti lippu hoidsid Seine'i jõe peal judokas Klen-Kristofer Kaljulaid ja vibulaskja Reena Pärnat.
Saaremaal Rahu külas tulid maja renoveerimise käigus põranda alt välja 11.-12. sajandist pärit hõbemündid. Ajaloomuuseumi mündikogu hoidja, ajaloodoktor Ivar Leimuse hinnangul on tegemist tänavu Eesti suurima aardeleiuga ja leitud hõbemündid on ka olulise ajaloolise väärtusega.
Premium liiga 21. vooru kohtumises teenis JK Narva Trans koduväljakul FC Nõmme Unitedi vastu napi võidu, kui Pierre Landry Kabore 80. mänguminutil võiduvärava lõi.
Piirivalvurid tabasid Lämmijärvel 13 India päritolu piiririkkujat, kes üritasid mootorpaadiga Eestisse tulla. Piirivalvurid pidasid isikud kinni ja nad anti üle Venemaa piirivalvele.
Prantsusmaa pealinnas Pariisis avati reedel ametlikult XXXIII suveolümpiamängud, kui Seine'i jõe peal peeti suurejooneline avatseremoonia. Olümpiatule süütasid judokas Teddy Riner ja sprinter Marie-Jose Perec.
Eesti riigivõla kasv oli tänavu esimeses kvartalis Eurostati andmetel Euroopa Liidu kiireim. Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul peatub laenukoorma kasv siis, kui eelarvedefitsiit püsib kolme protsendi juures.
Reedel said Pariisi suveolümpiamängud ametlikult alguse, kui Seine'i jõe peal peeti suurejooneline avatseremoonia. ERR-i spordiajakirjanik Alvar Tiisler ütles, et järgmise kahe ja poole nädala jooksul loodetakse, et sport suudab maailmat liita.
Teenekas raadioajakirjanik Tiit Karuks rääkis "Spordipühapäeva" kuukommentaaris olümpiamängude korraldajalinna Pariisi varasemast olümpiakogemusest ning kuidas Eesti sportlastel 1900. ja 1924. aastal valguse linnas läks.
Pariisis reede õhtul avatavate suveolümpiamängude eel on linnas ja kogu riigis mitmeid pingeid, mis mängude atmosfääri tumestavad. Päeval tabas Prantsusmaa raudteevõrku rünnakute laine, pealinna elanikele teevad aga muret karmid piirangud.
Eesti rattur Rein Taaramäe (Intermache - Wanty) jätkas reedel Tšehhi velotuuri (UCI 2.1) ning lõpetas teisel etapil 14. kohaga.
Kui möödunud aastal oli kultuurmustika saak kesine, siis tänavune suvi tõotab tulla oluliselt parem. Näiteks Pärnumaal Rannametsas asuvas Mündi talu kasvatuses on sel aastal erakordselt palju marju.
Tallinna lauluväljakul toimuval Euroopa Discgolfi Festivalil haaras meeste võistlusel avapäeva lõpuks esikohast kinni ameeriklane Richard Wyscoki, kes lõpetas päeva tulemusega 16 viset alla par'i. Eestlastest oli parim Mauri Villmann, kelle tulemuseks jäi -8.
Poola parlament hääletas reedel seaduseelnõu poolt, mis muudab julgeolekuteenistuste jaoks lihtsamaks relvade kasutamise migrantide vastu piiril Valgevenega. Seadusel on avalikkuse toetus, kuid kriitikute hinnangul läheb see vastuollu inimõigustega.
Pariisi olümpiamängude avatseremoonia peetakse Seine'i jõel. Suurejoonelisel avamisel osaleb Eestist viis sportlast.
Copyright © 2050 Võrumaa Sõprade Selts