Võro kiil

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

Kost sahvt kumpvegi sisse sai?   Ma kuuli raadiost, et valimisõ saa es viil kõrraga läbi. Om inemiisi, kiä olõ-i uma silmäga nännü, kuimuudu nuu valijidõ helü internetitraatõ pite juuskva ja õigõ kotussõ üles leüdvä. Ega ma esi kah siin eloh kõikist asjost arvo ei saa. Jo latsõpõlvõh oll’ keerolinõ küsümüs, kuimuudu sahvt iks kumpvegi [...]

Maanuuri suusanaiskunna võit   Taa om lugu aost, ku Võromaal olli väega ilosa talvõ ja lummõ oll’ kõvastõ. Sis oll’ mi kandin avvo seen suusataminõ. Meil oll’ kõva naiskund, kon naisi Vahtsõliinast ja Võrolt ja vast muialtki. Võromaa maanuuri naiskunnal oll’ üleliidulidsõn arvõstusõn häste lännü ja Eestin olti maanuuri hulgan edimädse kotussõ pääl. Ütskõrd peeti [...]

Mu koolinkäümine algu aastal 1947 Saru säitsmeklassilidsen koolin, mille lõpõti 1954. aastal. Tuul aol olli maal viil alalõ talukotusõ, kon egänüten kasvi pall’u latsi. Kuuli minek ja säält tulõk oll’ õks hulganisti, nii suurõ ku väiku läbisegi. Ku Katrikõõvistu kotsil vannu pähniga tii lõppi ja hobõsõtii kuralõ käänd’, lätsi nii kitsambat piten edasi, oppaja Kronbergi [...]

Hiina vanasõna ütles, et raha iist saa osta huunõ, a mitte kodo. Seo ütlemine om armuldamal moodul õigõ. Mino elo ilosamba aasta lätsi müüdä Ahja kandi väikun külän, midä kotsõpäälne rahvas kutsõ Mäkipää. Sääl ellivä mu vanavanõmba. Ammõtlikult tuud nimme kongi kirän es olõ. Arvada tull’ nimi tuust, et elämise olli nigu lajalõ visatult pervi [...]

Nimel Rauba om Eestin 113 kandjat, nimel Raup 32 kandjat. Mõlõmba nime omma tävveste Võrumaa uma, pantu kolmõn Rõugõ kihlkunna mõisan. Leevi mõisan oll’ täämbädses kaonu Rauba talurühm, kon panti nimes Rauba. Leevil pantu nimi levisi joba 1844. aastal ka Räpinä kihlkunda Saarõküllä. Saalussõ mõisan om Rauba külä (Vahtsõliina alõvi lähkün, Jõõdasküläst üle oru). Sääl [...]

Aastiid tagasi ütel tandsupidul hõigas’ hää sõbõr minnu hindäle appi. Täl oll’ sääl üts verinuur tütrik, kiä tahtsõ tandsi, aga täl hindäl olli muu asja iin. Mullõ and’ ülesandõs tüdrikut tandsuta ja toolõ «midägi hääd» üteldä. Komplimenti vai nii. Tüdriku nime ütel’ kah, muud midägi. Nime ma unõti edimädse minuti joosul är ja olligi hädän: [...]

Rõugõ rahvamaja ei olõ mitu aigu inemiisist nii täüs olnu ku neläpäävä, 9. urbõkuul. Tulti kullõma Tartu akadeemilist miihikuuri ja Kalkuna Marit. Pettä es saa kiäki: mehe lauliva, nigu meri kohisõs ja mõts mühises, ja Mari laulsõ tuu taustal nigu Ööbiguorulõ nime andja. Perän es taha plaksutaminõ är lõppõgi: kõik saisõva pistü ja meelüti viil [...]

Seod pilti kaiõn või jäiä tunnõ, et maa külgetõmbamisõ jõud om är kaonu ja ijätsilga omma naanu tegünemä mitmõn tsihin. Periselt om asi lihtsämb: kaartõtila omma üüse är külmänü ja vahtsõ päävä tulõkiga om lumi katussõ pääl allapoolõ vaonu, käändnü vana ijätsilga tõistõ tsihti ja vahtsit ijätsilkõ kasvatama naanu. Pilt om tettü timahava 12. urbõkuul [...]

Kallendri järgi nakas’ kevväi jo iispäävä, a ku naid hangi kaet, mea ega sula pääle jäl vahtsõst kosusõ, sis tulõ miilde, ku sai ütskõrd latsõn ussõ iihn väikese lapjuga paksu ekä (jääd) tsüsitüs. Hangõ olli viil peris mehidse, a vesi sääl iä alh jo solisi tasakõistõ. Külh os tahtunu, et tuud vett jo enämb ollu. [...]