Inga Kuljus – Võrumaa Keskraamatukogu
Esimesed väliseesti raamatud: Valev Uibopuu “Linnud puuris”, “Markuse muutumised”,
 |  |
Artur Adsoni “Väikelinna moosekant” ja “Reisiraamat” saabusid Võrumaa Keskraamatukokku
jaanuaris 1988.
 |  |
1989. aasta kevadel Kanadas Maakondliku Esinduskogu üleskutsele annetada Eestisse
saatmiseks paguluses ilmunud eestikeelset kirjandust vastasid maakondlikud organisatsioonid,
sealhulgas Võrulaste Koondis Torontos (esimees Leo Puurits (27.08.1925-14.07.1994)) otsusega toetada sünnipaikade
raamatukogusid. Selle tänuväärt töö tulemusena on 16. juunil 1989 raamatukogu
inventariraamatusse sisse kantud 133 nimetust, sealhulgas Salme Ekbaumi, A. Kalmuse, Bernard
Kangro, Raimond Kolga, August Mälgu jt. teoseid. Oktoobris jõudis lugemishuvilise Võrumaa inimeseni
96 raamatut, sealhulgas ka tõlkekirjandust (Mika Waltari, Knut Hamsuni jt loomingut). Aasta
lõpus oli kogus kokku 351 nimetust väljastpoolt Eestit saadetud kirjandust, neist 242 eesti
kirjanike omi. Ajakirjadest olid esindatud “Mana”, “Triinu” ja “Tulimuld”.
Juunis 1990 saabus Võrumaale 320 nimetust pagulaseestlaste saadetud kirjandust.
Võru lugejateni jõudsid maailmakirjanduse tõlked: “Tuulest viidud”, “Madame Dorthea” jt,
samuti Aino Kallase mälestusteraamatud. Eesti kirjanike teostest ülipopulaarseks osutunud Alma
Tedre “Ilusad päevad”.
Detsembris saabusid tänu Valdemar Wilderile raamatud Austraaliast. Heameel oli
teostest “Austraalia eestlased 78” ja “Austraalia eestlased sõnas ja teos”. 10. juuni 1990
saadetise kaaskirjas kirjutab V. Wilder: “Võru Keskraamatukogule on määratud kolm kasti
kirjandust, kokku 138 eksemplari, 54 kg. Raamatud on annetanud kohalikud Sydney
eestlased, nende seas endised võrulased pr Ülle Slamer (11.08.1930 Võru – 31.10.2020 Thirlmere) ja
pr Helju Kimmel (09.01.1925 Võru-14.05.2015 Sydney).
”Omalt poolt olen püüdnud lisada eriti Võrumaalt pärit pagulaseestlaste autorite teoseid, kuna oma
möödunudsuviselt külaskäigult Teie raamatukogusse mäletan, millise huvi ja hoolega Võru
Keskraamatukogus jälgitakse, hinnatakse ja kogutakse just kodukandist võõrsile siirdunute
loomingut.”
Jõulukingituseks saatis raamatuid ja ajakirju “Tulimuld” Rootsi Eesti Kultuuri
Koondis. Võru lugejateni jõudis aastatel 1925–1935 “Võru Teataja” toimetajana töötanud
Karl Eerme (09.07.1905 Tartu – 09.09.1975 Six Mile Lake) mälestusteraamat “Päevata päevad ja ööta ööd”.
1990. aasta lõpus oli väliseesti kirjanduse kogu kasvanud 682 nimetuseni, kokku 1272
eksemplari. Seati sisse eraldi tuba, kuhu peale pagulaskirjanduse koondati enne 1940. aastat
ilmunud kirjandus. Raamatuid käis lugemas palju vanemas eas inimesi, kes olid ise sõjast osa
võtnud ja/või pidasid välismaal elavate sugulastega kirjavahetust. Pagulasraamatut tulid
lugema mehed, kes olid olnud Tšehhi põrgus, võidelnud Eesti Leegionis A. Rebase pataljonis,
tuldi otsima infot sõjakaaslaste ja tuttavate edasise saatuse kohta. Otsiti ka oma kodukülast
pärit kirjameeste teoseid.
Märtsis 1992 jõudis Võrumaale seni kõige suurem raamatusaadetis Kanadast.
Raamatuid annetasid Linda Merivee, Salme Vesi, Endel Talve jt. Meremäe raamatukogule
annetas raamatuid Helgi Rosen ja Krabi raamatukogule Salme ja August Tuvikene. Väljavõte
sama aasta augustis raamatukogu külastanud August Tuvikese kirjast:
“Seda tunnet, mida ma tunnen omade keskel, ei oska sõnadega kirjeldada.
Me ei unustanud oma Eestit võõrsil olles. Me palvetasime tema eest.
Olen rõõmus, et meie saadetud raamatud on heades kätes. Me ei
uskunud, et need võõrsil kirjutatud mälestused, nostalgilised meenutused võiksid lugejat
huvitada. Need on olnud meile tähtsad.”
Borasi Eesti Seltsi (1944 Borasi, Lääne-Rootsi) saadetise kaaskirjas mais 1992 kirjutab Luule Andersson (15.05.1929-28.07.1999):
”Siin on skaudi lipkond. Seekord on kõik raamatud nende poolt. Mina olen ainult pakkinud. Skautidel
on oma ruumid, sinna on kogunenud raamatuid aastate jooksul annetustena.”
1993. aastal saabusid raamatud Eesti Arhiivilt Ühendriikides (1969 Lakewood), põhiliselt Erich Ernitsa
kogust.
Jõulukingitus tuli Rootsi ühingult “Eesti Abi”, nende hulgas Võrumaalt pärit Kalju
Ahvena (11.09.1921 Räpina-26.07.1946 Lübeck) luulekogu “Kas mäletad?”.
Mais 1995 Torontos toimunud maakondlike organisatsioonide teise aktsiooni
“Pagulasraamat kodumaale” tulemusena jõudsid väliseesti raamatud kõigisse Võrumaa
külaraamatukogudesse. Endel Talvelt sai raamatukogu kingituseks nahkköites “Kalevipoja”.
27. oktoobril 2001 saabus Võrru Toronto Tartu Instituudilt 26 kasti raamatuid, millest
enamik läks maakonna rahvaraamatukogudele. 10. juunil 2002 teatas
Endel Aruja (05.07.1911 Soontaga-04.02.2008 Toronto) uue
saadetise teelesaatmisest ja ka murest:
“Kuigi Instituut on aastate jooksul Eestisse saatnud
umbes 7000 kuupjalga materjali, on praegu veel järge ootamas umbes 200 kasti jagu.
Probleem pole pakkimises ega ka saatekuludes vaid selles, mida ja kellele saata. Parema
lahenduse annaks Teie positiivne vastus käesolevale tungivale palvele.”
Võrumaa Keskraamatukogu soovis täiendada kogu mõne konkreetse nimetustega, pagulasluulega ja
ajakirjadega “Triinu”, mis jõudsid kohale 22. detsembril.
Seni viimased suured annetused Tartu Instituudilt saabusid 2003. aasta augustis ja
novembris kuus ning 2004. aasta aprillis kümme kasti. Et esimeste raamatute saabumisest oli
möödas üle kümne aasta, kasutati neid annetusi põhiliselt kulunuks loetud raamatute
asendamiseks.
Viimastel aastatel on Võrumaale saatnud raamatuid Juta Mitt, Rein Neggo (13.05.1918 Kõljala-12.03.2007 Los Angeles), Mall
Weiderpass, tänu kellele on saadud täiendust matemaatika, muusika ja meditsiini valdkonnas.
Lahtipakkimist ootab Evy Laamann-Kalbuse saadetis ning väga meeldiv on olnud
kirjavahetus Enda-Mai Michelson-Hollandiga.
Raimond Kolk ja tema raamatukogu
21. veebruaril 1990 raamatukogus toimunud kohtumine Raimond Kolgaga kujunes
eriti meeldejäävaks tänu kirjaniku muhedale olekule ja Juhan Saare kandlemängule. Raimond Kolk
kandis ette oma “Luuletuse”, sest ta arvas, et see ilmestab kõige paremini kirjanikku
olukorras, kus tal oma raamatuid on tulnud ise kirjastada.
Raimond Kolk suri 3. novembril 1992. 1993. aasta mais sai raamatukogu kirja Oskar
Kruusilt (29.09.1929-29.10.2007):
“Mind on volitatud pidama läbirääkimisi viie eesti raamatukoguga Raimond Kolga
raamatute üleandmise üle. Alustan Võrust, sest Raimond Kolga luulest on suur osa võrukeelne ning
niisiis paremini mõistetav selle keele oskajatele.”
Jaan Kolki kirjast Oskar Kruusile (29.09.1929-29.10.2007):
“Mina ja mu vend oleme väga tänulikud, et Teie olete endale vaevaks võtnud kaasa aidata Raimondi
raamatukogu üleviimisel Eestisse. Oleme ka väga rahul, et Võrumaa Keskraamatukogu
soovib neid vastu võtta.”
Augustis sõitsid Võru inimesed Stockholmi ja pakkisid kokku raamatud (22 kasti). Raimond
Kolga raamatukogu on väga rikkalik, sisaldades loomulikult palju luuleraamatuid, aga ka
selliseid haruldasi väljaandeid nagu:
“Eduard Viiralt 1898–1954” (Lund, 1954), “Eesti
Rootsis” (Lund, 1976), “Marie Underi eluraamat I-II” (Lund, 1974).
Iga raamat sai märgise “Raimond Kolga raamatukogu raamat” ning varustati rohelise kleepsuga. Augustis 1995, kui
raamatukogu avas uksed uues kodus Jüri t. 54, said võrulased Raimond Kolga pärandusega
(2437 raamatut) tutvuma hakata.
17. veebruaril 1999 tähistati raamatukogus R. Kolga 75. sünniaastapäeva, kuhu olid
kutsutud ka kirjaniku pojad Peeter ja Jaan Kolk: “Täname Teid kutse eest. Mina ise loodan kindlasti
tulla Võrru, vend Peetril ei ole kahjuks võimalust sõita. Mina hea meelega kõneleks ka paar
sõna Raimondist pealkirjaga “Raimond ja Vähikuningas”.” “Vähikuningas” oli Raimond Kolga poja
jaoks seotud Võrumaa ja tema lapsepõlvemälestustega isast. Kahjuks rikkus Jann Kolga kindla
soovi Võrumaale sõita lumetorm. Südamlik oli kohtumine Raimond Kolga õdede Ellen Aasmanni ja
Malle Mändmetsaga. Õed rääkisid venna suurest kiindumusest raamatusse: kui isa saatis poja
põllule kündma, pistnud too salaja raamatu põue.
Annetajad
Salme Vesi – Võrumaa Keskraamatukogu sõber ja toetaja. 2000. aasta septembris
pöördus raamatukogu väliseestlaste poole palvega toetada Hilda Sabbo raamatu “Võimatu
vaikida” IV osa ostmist 3000 krooniga. Võrulaste Koondise 2000. aasta tegevusaruandest:
”Toetati Võrumaa Keskraamatukogu H. Sabbo raamatu ostmisel. Toetusele lisasid tunduva
panuse Võrulaste Koondise juhatuse liikmed oma suvise koosoleku ajal. Võrumaa
Keskraamatukogult saabusid tänukirjad ja maitsekad kalendrid nii Võrulaste Koondisele kui
igale toetajale.” (Vaba Eestlane, 5. aprill 2001).
Oswald Walter Lepisk (03.03.1915 Võrumaa-01.11.2007 Eden Prairie) USAst on raamatukogu külastanud mitu korda ja väljendas soovi
kinkida võrumaalastele isiklik raamatukogu. Augustis 1992 saabus temalt kastitäis raamatuid,
sealhulgas Ella Ilbaku (1895-1997) “Kumisev kannel”, Johannes Aaviku “Eesti muusika ajalugu” jt.
1994. aasta algul saatis Oswald Walter Lepisk taas raamatuid ning nimekirja koos palvega:
“Viimases kirjavahetuses mainisin, et tegin eeltööd Minnesota Eesti raamatukogus, kusjuures
oleks võimalik veel saata Teile umbes 200 raamatut, kui Teie kogu neid ei oma. Saadan
käesolevas kirjas raamatute nimed ja kriipsutage maha need, mida teie juba omate ning saatke
nimestik mulle tagasi. Ei garanteeri küll, kui see hetk saabub, et olen edukalt oma eeltööd
teinud ja saavutanud vajalikke raamatuid, et Võrumaa Keskraamatukogu omaks täielikult
Välis-Eestis kirjastatud trükiseid, kuid võitlen selles suunas.”
1999. aasta lõpus saatis ta unikaalse koguteose: Ameerika Ühendriikides aastatel 1977–1983 väljaantud 37 rikkaliku
fotomaterjaliga köidet Teisest maailmasõjast.
Endine võrulane Arvo Johari (02.05.1909-1996) saatis jaanuaris 1995 raamatukokku käsikirja aastast
1943 – “Omakaitse Võrumaa Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni
jaanuarini 1942. a.” ja teised mälestustevihikud. 17. septembril 1999 külastas raamatukogu
peaminister Mart Laar, kes laenas Arvo Johari käsikirju lugemiseks. Sellest kirjutati A. Joharile,
kuid poeg Enno Johari vastas, et isa suri kolm aastat tagasi:
“Mis tema mälestusteraamatutesse puutub, siis oli temal pärast Eesti iseseisvust väga tugev ja kindel
soov, et need kodumaale saata lootusega, et need kellelegi huvi pakuksid ja seal säiliksid.
Tore, et Mart Laar need ära tundis ja nendest huvitatud oli.”
Kokku on raamatukogus kümme Arvo Johari käsikirja.
1996. aasta oktoobris saabus Heino Puhkilt (1925-2017) teos “Eesti 1940 – ajalooline geograafia”,
28. mail 1998 kiri:
”Saatsin Teile septembris 1996 autorikingina teatmeteose “Eesti 1940 –
ajalooline geograafia”. Hindan Teie otsekohest vastust töö kättesaamisest. Meeldivasse kirja
olite lisanud samuti kaks fotot uuest raamatukogust, väga ilus – raamat on Eesti vabaduspant!
Käesolevaga on lisatud veel seitse eksemplari ülalmainitud raamatust, samuti kingina. Palun
jagage need raamatud Teie maakonda kuuluvate raamatukogude vahel, nii kuis arvate.”
Raamatuid on saadud Minnesota Eesti Seltsilt, kellele raamatukogu on tänulik
ajakirja “National Geographic” tellimise eest ning Elmar Saarniidult. “Ikka võrumaiste
tervitustega “ saatis oma teoseid Valev Uibopuu.
Bernard Kangro ja temanimeline Võru Maavalitsuse kirjanduspreemia
Kirjavahetus B. Kangroga sai alguse 1989. aastal kui raamatukogusse saabusid temalt
raamatud “Merre vajunud saar”, “Koolilinn Valga” , “Kirjad romaanist” ja “EÜS Veljesto”.
1990. aasta kevadel saatis ta trükisooja suurteose ”Eesti kirjakuulutaja eksiilis”, mis oli
raamatukoguhoidjatele lausa hädavajalik, sest ei teatud ju tollal pagulaskirjanikest ja nende
loomingust suurt midagi. Alati tegid rõõmu postiga saabunud värsked ajakirja “Tulimuld “
numbrid.
14. septembril 1990 tähistati kultuurimajas „Kannel” kirjandusõhtuga B. Kangro 80.
sünnipäeva, kus Jaan Eilart tõi kirjanikult tervitusi. Võru Maavalitsus andis välja
kirjanduspreemia B. Kangrole kogu tema loomingu eest. Hiljem nimetati kirjanduspreemia B.
Kangro nimeliseks ja seda on antud välja 16. korral. Tekstis on lisatud laureaatide nimekiri.
Kogu põgus ülevaatus kevadel 2006 andis ligi 1200 nimetust, millest üle poole on
eesti kirjandus, järgnevad väliskirjandus ja raamatud ajaloo alalt. Viimastest on populaarsem
memuaarkirjandus. Ilukirjandusest on elektroonilise laenutusmooduli abil alates maist 1998
registreeritud 227 laenutust A. Tedre teosele “Ilusad päevad”. Arvestades, et raamat saabus
Võrru 1990. aastal, võib selle arvu korrutada julgelt kahega. Järjekorras oldi teostele “Tuulest
viidud”, “Desirée”, T. Gulbransseni trilooogiale.
Võrumaa Kirjanike Galerii
Aastatel 2004–2005 valmis raamatukogus Võrumaa Kirjanike Galerii, mille “ristiisa”
ja nõustaja oli Oskar Kruus (29.09.1929 Vana-Otepää-29.10.2007 Tallinn).
Galeriis on kajastatud Võrumaal sündinud ja Võrumaaga seotud kirjanikud.
Raamatuvitriinides on välja pandud kirjanike teoseid, võimaluse korral
autogrammidega.
Võrumaa Keskraamatukogu on väga tänulik kõigile, kes on aastate jooksul Võrumaale
vaimuvara saatnud ja sellega raamatukogusid rikkamaks muutnud. Tänu südamlike ja
unustamatute kohtumiste eest – Valeria Kimberg-Kotkas, Helle Martin, Helga ja Enn Nõu ja
kõik teised head inimesed!
Allikas: http://galerii.kirmus.ee/baltic_archives_abroad_2006/participants.html
Täiendanud: VSS
