Posti areng Võrumaal
1693.a. pärinevast kirjeldusest leiame, et Tartu-Vastseliina postiveo tarbeks paigutusid peatus- ja hobuvahetuspunktid järgmiselt: pärast piiri ületamist Vastseliina juures liikus Vene välipost Rootsi postiratsanike paunades Tartu poole, mööduti Uue-Kasaritsa, Põlgaste, Karilatsi ja Kuuste kõrtsist. Paraku soikus postiliiklus seoses Põhjasõja algusega 1700. aastal.
1716.a avati Riia-Valga-Vastseliina-Petseri-Pihkva postitee. Esialgu sellel liinil postijaamade tarbeks uusi hooneid ei ehitatud, vaid kasutati kõrtse. Algul kulges postitee Riiast läbi Aluksne Vastseliinasse.
1730. a. suunati liiklus Valmiera, Valga, Lipši, Mõniste, Sänna ja Haanja kaudu läbi Vastseliina Petserisse ja Pihkvasse.
1784.a. mil Tartu kreisi lõunapoolsetest kihelkondadest moodustati Võru kreis, muutus ka postitee areng.
1790.a. sai Võru esimese postkontori. Sideolud olid aga linna algaastakümnetel viletsad. Algul postimaantee noort kreisilinna ei läbinud. Lähim postijaam asus 10-15 versta kaugusel Haanjas.
1813.a. Olukorra parandamiseks saatis kindralkuberner markii Ph. Paulucci Liivimaa rüütelkonnale reskripti viia Haanja postijaam Võrru. Pärast arupidamist lükkas rüütelkond ettepaneku tagasi. Ka järgmisel aastal ei leidnud markii palve positiivset lahendust.
1818. a. taotles Paulucci otse Aleksander I luba postijaam Haanjast Võrru kolida.
11. 09.1818.a. anti välja keisri ukaas, mille kohaselt tuli alustada uue postijaama ehitamist Võrru. Sama ukaasiga nähti ette ka uue postitee rajamine Tartust Võrru, kuid rüütelkonna vastuseisu tõttu jäi see teostamata.
1820. a. oli Võru postijaama hoone valmis ning postijaam alustas samal aastal tegevust.
Tartu-Võru postitee avamisega 19. sajandi keskel sai Võru postijaamast kahel maanteel asuv vahepunkt.
1861-1863.a. ehitati Tartu ja Võru vahele kaks uut postijaama. Maad renditi Maidla ja Varbuse mõisatelt ning nende järgi said uued postijaamad ka nimed. Põletatud tellistest ning maakividest ehitatud Maidla ja Varbuse postijaamad on oma arhitektuurilt ja põhiplaanilt väga sarnased, kuid mitte identsed. Maidla postijaamakompleksist on tänaseks säilinud peahoone, tõllakuur-sulaste maja ning osaliselt tall-ait. Postijaamade vahekaugused olid 22-23 versta. (1 verst = 1, 067 km).
1889. a. Uue raudteeliini avamise järel otsustas Liivimaa kubermanguvalitsus Valga-Võru-Pihkva maantee postiveo lõpetada.
Foto. Võru hobupostijaama hoone enne 1910-ndatel. VK F 956:5 F/n
1914. a. on juba andmeid postkontori kohta vaadeldavas Jüri tn 38a majas.
1910-ndatel oli posti-telegraafi ametnikuks Hindrek Rikand (sünd: 22.12.1974 Aleksandri v. Võrumaal)
Trükipostkaart. Võru Postkontor Johan Semmi trükk Wõrus. VK F 1254 F 1920-ndad.
24.11.1918.a. avati Võru Postkontor taas endise tsaariaegse postkontori üle,a J. Volti ja hilisema ülema Karl Altosaare poolt. Juba Saksa valitsuse ajal organiseerisid eestimeelsed ametnikud Karl Altosaarega eesotsas kontori ülevõtmist viimastelt.
1919.a. algul paiknes postimajas 7. Jalaväepolgu staap.
Foto. 7. Jalaväe Polgu Staap Võrus 1919. VK F 1603:3 F
Klaasnegatiiv, sõjaväelased 7. Jalaväepolgu Staabi ees 1920-ndad a. PM F 1603:316 Johannes Tohvelmann kogu
1920.a. oli ametnikuks mõned aastad Võru Postkontoris August Kiik (sünd. 10.11.1873.a. Veriora v. Võrumaal) (PM 12.08.1930)
1921. a. suudeti Võru postijaam taas avada. Paraku lõpetas postijaam üsna pea oma tegevuse.
1922. a. avatud autobussiliin Tartu ja Võru vahel hakkas post liikuma selle kaudu.
Foto. Võru postkontor Jüri tänaval. Fotograaf. Johannes Mikk. DrKM F 417:32
1931.a. suleti vana postitee Varbuse ja Maidla postijaamad lõplikult.
17.08.1932.a. suri 58.a. vanusel Võru postkontoriülem Johannes Kerbis. Kerbis oli ametis 1927.a.-st alates (PM 18.08.1932)
Võru postkontor, vaade 1980-ndad. EAM Fk 8988
01.07.2009 lõpetas AS Eesti Post töö aadressil Jüri tn 38a.
