1688.a. asutatud köstrikoolis hakati Põlvas haridust andma.
1850-ndatale tekkis Põlva kiriku juurde väike alevik.
1857–65 ja 1872–93 – Oli Põlvas tütarlaste kihelkonnakool.
1907.a. valmis Põlva haridusselts
1910.a. ehitati seltsimaja.
1931.a. avati Tartu-Petseri raudtee valmimisega Põlva Raudteejaam mis elavdas oluliselt asula majanduselu. Esimese Eesti Vabariigi ajal jäi Põlva elanike arv siiski tagasihoidlikuks.
06.07.1941.a. algas Suvesõda Põlvas, kus vabastati Põlva kommunistidest. Võeti üle vallavalitsus, postkontor, miilitsajaoskond ja teised avalikud asutused. Nende asutuste kommunistlikku võimu kandvad juhid vangistati. Sama päeva õhtupoolikul asus tegevust juhtima metsavend kapten Rein, kellel oli õnnestunud Venemaale viidavast Petseri Laskurpolgust eemalduda, kui viimane pärast puhkuspeatust Mõla orus asus rännakmarssi Irboska suunas jätkama.
Põlvas tehti nüüd kiireid ettevalmistusi lahingu vastuvõtmiseks taganevate Vene vägedega, mis näis paratamatuna, sest nende tugevad jõud istusid veel Võrus ja nende peastaap umbes kümne mitmesuguse bussi, veo- ja sõiduautoga asus Väimela mõisas. Hävitussalkade kohta puudusid täpsemad teated.
Põlva enese lahingujõud oli nõrk, ainult umbes 10 püssi ja Mooste vallast kohale toodud vanemat tüüpi kergekuulipilduja Lewis, mis oli hästi hoitud ja töötas hästi. Meeste moraal oli aga kõrge ja oldi täis võitlusvaimu. Salga käsutuses seisis üks sõiduauto ja paar veomasinat. Võitlusliin ehitati välja Rosma metsa lääneservale Põlva–Võru maanteele ning tõkestati maantee. Sama tehti Tännasilma–Põlva maanteega. Igasse telefonipunkti oli paigutatud valve, ratturpiilurid saadeti ette maanteele, igas külas oli korraldatud vaatlejaid ja valvet. Põlvas oli kehtestatud liikumiskeeld kella 21–05.
16.08.1944.a. langes Põlva uuesti Punaarmee kätte.
1950.a. sai Põlvast rajoonikeskus, tekkis Põlva rajoon.
1961.a. anti Põlvale alevi õigused ja asulast kujunes kohaliku piirkonna majanduslik keskus. Suurematest ettevõtetest tegutsesid Põlvas piimakombinaat, linavabrik, Põlva KEK, Põlva MEK, Põlva EPT.
1963.a. ehitati Põlva Piimakominaat. Laiendati seda 1982.a.
1966.a. rajati jõe soisele lammile Põlva paisjärv (umbes 35 ha).
10.08.1993.a. sai Põlva linnaõigused.
26.10.2013.a. ühines Põlva linn Põlva vallaga.
