Nursi piirkonnas on tegutsenud teadaolevalt kolm peamõisat (Nursie-Alt ehk Vana-Nursi eraldus Rõuge mõisast 1668.a., Nursie-Neu ehk Vastse-Nursi eraldus Vana-Nursi mõisast 1765.a. ja Quellenhof ehk Juba eraldus Vana-Nursi mõisast 1832.a.) ja kolm karjamõisat (Annehof ehk Anne oli Vana-Nursi karjamõis ja Mustahamba ning Zirgupalo ehk Tsirgupalu olid Vastse-Nursi
karjamõisad).
1796.a. ilmunud Mellini atlase Võru kreisi kaardil on Rõuge kihelkonna mõisakeskustena märgitud Alt-Nursie (Vana-Nursi) ja Neu-Nursie (Vastse-Nursi). 1919. a. oktoobris Asutava Kogu poolt vastu võetud maaseaduse alusel mõisamaad 1920. a. riigistati. Nursi kooli esmamainimine pärineb 15. jaan. 1736. aasta visitatsiooniprotokollist, kus öeldi:” Nursis peab juba kuus aastat kooli härra assessor Freiman. Praegu on seal 12 last.” Kuna õppetöö algas enamasti enne jõule, saame kooli algusaastaks 1729. 19. sajandil on kooli asukoht mitu korda muutunud. Praeguse koolihoone lasi ehitada Nursi vald 1926. aastal vana kõrtsi vundamendile. Hoone pühitseti 27. veebr. 1927. Kool töötas 6–klassilise algkoolina kuni 1944. aastani,
mil muudeti 7–klassiliseks kooliks.
Alates 18. sajandi lõpust on Nursis tegutsenud kaks veskit: Vastse-Nursi ja Kaku veski. Veskitel on olnud mitmeid omanikke ja rentnikke. Vastse-Nursi veskis tehti jahu, oli ka saekaater ja villatööstus. Viimane veski omanik oli Karl Gailit, villatööstus kuulus ta vennale Ernst Gailitile. 1947. aastal andis K. Gailit veski üle Võru Linnukasvatuse Ühistule. Veski lõpetas töö 1949. aastal. Kaku veskis oli samuti sae- ja villatööstus. Seal tehti eriti häid tange ja kruupe. Selle viimane
omanik Oskar Piho ostis veski riigilt. Kaku veskist u 1km allavoolu on tegutsenud veel kolmaski vesiveski Pugõstus 19. sajandil. 20. sajandil on Pugõstus olnud ka
tellisetehas, mis lõpetas oma töö 1940. aastal.
1948. aasta juunis algas Nursi hüdroelektrijaama ehitamine. Seda ehitasid kommunistlikud noored, õpilased ja palgalised. Elektrijaam varustas elektriga Nursi kooli, külanõukogu ja ümberkaudseid talusid. Elektriga varustati ainult õhtuti ja hommikuti mõned tunnid. Peamine energia vähesuse põhjus oli veepuudus. 1958. aastal lülitati Nursi alajaam Eesti Energia süsteemi. Kümne aasta jooksul oli elektrijaam amortiseerunud ja oma ülesande täitnud. Ümbruskonna rahva elujärje ja kultuuri tõstmises oli elektrijaamal suur tähtsus.
Esimese Eesti Vabariigi ajal oli Nursis kaks erakauplust: Vaidla ja Tõldsepa oma. Peale sõda toodi Mustahamba külast Nurssi Ella Mägi maja ja selles asubki praegune kauplus. Nursis on olnud ka piimaühistu, masinatarvitajate ühistu ja tuletõrjeühing. Aktiivselt on tegeletud spordi ja isetegevusega. 1949. aasta aprillis moodustati Nursi piirkonnas mitu väikest kolhoosi. Järgmise aasta lõpus ühinesid need kõik V. I. Lenini nim. kolhoosiks. 1958. aasta detsembris ühines Lenini nim. kolhoos Rõuge sovhoosiga ja Nursist sai üks Rõuge sovhoosi osakond. 1981. aastal ehitati Nurssi suurfarm, kus oli ligi 300 lehma. Koos Rõuge sovhoosi likvideerimisega 1991. aastal müüdi ka lehmad. Praegu kasutab üht suurfarmi hoonet Võrumaa Masinaühistu.
