Foto: Kõrgepalu õigeusu kooli õpetaja Th. Petai ja koolilapsed  1908-1912 ERM Fk 2584:11

1908-1912 töötas õigeusu abikoolis õpetajana Theodor Petai (Pettai). (ülemisel pildil keskel)  temast paremal õde Ella Petai (hilisem Purde).

Võrumaa, 21 juuli 1923

Kõrgepalu koolimajas avati postiagentuur 31.03.1928 kooli juhataja Juhan Reet juhatamisel.

Detsembris 1929 sai juhatajaks õpetaja Marie Reet (* Adel), teine abielu Rajala.

Päewaleht, nr. 126, 10 mai 1930

Kõrgepalu koolimaja hukkus tules.

Saladuslik autopõlemine Wõrus. Kogu kahju üle 2 1 / 2 miljoni sendi.

Neljapäewa lõuna paigu kella 12 ajal süttis põlema Wõrumaal Tsooru wallas Kõrgepalu algkool. Tuld märgati kõige enne õpetaja korteris. Kohutawa kiirusega wöttis tuli tvõimust ja koolimaja päästmine osutus wõimatuks. Tules hukkus kahekordne koolimaja täielikult, samuti ei saadud koolimajast päästa mingisugust inwentaari. Kõik õppeabinõud ja kooli kraam jäi tulle, osaliselt saadi päästa ainult õpetaja kraami. Tules hukkunud koolimaja hoone, mis oli ümber ehitatud endisest härrastemajast, oli kindlustatud tuhande sendi eest. Ta tegelik wäärtus tõuseb aga üle 1 milj. sendi. Kogu koolimaja sisseseade oli tule wastu kindlustamata. Koolimaja kustutustöödest wõtsid osa õpilased ja ümbruskonna inimesed, kokku umbes 100 inimest. Koolimaja seisis leekides, kui märgati, et umbes pool klm eemal põleb talu. Selgus, et tuul on kannud tükid kaugele ja süüdanud Rein Jursi päralt olewa elumaja, lauda, talli, aida jne., mis asusid kõik ühe katuse all. Elumaja põles kustutuskatsete peale waatamata maani maha. Kogu kahju üle 5001 tuhande sendi. Kraami suudeti päästa ainult mõned majatarberiistad, loomatoit jne jäi kõik tulle. Hoone oli kindlustatud 200 tuhande sendi eest !.-s. „ Talus”.

Tulle jäi ka loomi. Tulemeri oli nii kohutaw ja ärewus nii suur, et loomi päästa ei suudetud. Nii jäi tulle 5 lammast, tvasikaid jne.

Wöimsa tuule kaudu kandusid tukid eemale ja süülasid ka Andres Lindebergi elumaja, fui see suudeti Päästa, ainult elumaja katus hukkus mille kahju 10 tuhat senti. Riigimets tules. Koolimajast alguse saanud tuli süütas ka lähedal olewa riigimetsa. Ära põles noort metsa umbes 2*4—3 ninu; kahju üle 25 tuhande sendi. Tuli ählvardas ka paljusid teisi elumaju ja ka Kõrge palu rahivamaja. kuid see suudeti päästa.

Koolimajast alguse saanud tulekahjude läbi tekkinud kogu kahju on esialgu kindlaks määramata, kui see ulatul kindlasti 2 milj. sendini.

1930.a. peale põlengut kolis koolimaja taas vallamajja.

Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 22 november 1930

Tööerakondlaste kõmu Tsoorus. Tahelakse tekitada lõhet walla ja kolli wahel.

“Waba Maas” Nr. 236 ilmus artikkel päälkirja all,„Kool Vaestemajas — Körgepalu algkooli wiletsusepäewad,” kus pikalt \a laialt kirjeldatakse Viletsust Kõrgepalu algkoolis, mis kanda lastel ja,üpetajatel ning süüdistatakse nii-ui-metatud ^wallamehi.” Internaadi (ruumidest polewat aga Vaestemajas juttugi. .Remont olewat tehtud uisa-päisa, kord lupja pääle ja Vaestemajast saanud koolimaja. Wõib arwata, kuidas flis tehakse tööd, kui üks ja sama mees on tööandja, tööwõtja ja ka järelwalwe komisjoni liige. Remonttööde wastmoõtmine sündis nagu tawaliselt mapfude saatel. Üks wastuwötjatst sattunud erilisse hoogu ja lasknud lause lendu: „Ro see on üleliia hästi tetty kooliõpetajate jaos!” Ja kui õpetaja juhtinud tähelepanu puudustele, siis tööwõtja saanud sellest mii üle, et foorvitanud meestel kohe niisugune wiFiseja õpetaja jalapüAt lahti lasta, sest Müd mtewat see Mga kerge. Õpetaja Müüd RL tookord weel lcchtttegrmata, mva Ha puudused! Md kõrroaldamata -ning Kii kirjutatakse -edasi. Kohapääl teatakse aga hoopis teifitt ja nlmeü järgmist: Maja, kuhu kool paigutati, xm end. Kõrgepalu algkoolimaja, kus tool töötas 1926. aastani, mil LletõNs Kõrgepalu härrastemajja. Maja seisis poslerttstt tühjana, elas sees majahoidja ja Eaks Vanemat nÄsterahwast, kuna endised klassiruumid ja tooliõpetaja

kaks tuba tühjad olid. Härrastemaja mahapõlemise järele «jäi kool -ilma Ulualuseta, ming wallawolikogu soowis kooli Kõrgepalu Rahwamajja paigutada. WallaValitsus pööras kirjaliku järelpärimisega isegi rahwamaja – omaniku, Kõrgepalu Rahwaraamatukogu ‘ühingu poole tingimuste!üle. Waüawalitsuse järelpärimise pääle ei Vastatud ja wavawoNkoM otsustas Kõrgepalu endises algkoolimajas remonti teha ning kooli endistesse ruumesse anti awalikul paigutada. Remont-lõö wähempakkuimsel wälja AMarkwardMe, ckes ka revwnKlöSd lepingukohaselt tegi. Olgugi, et Markwardt omwolikogu liige, siiski ei olnud ‘tema tööandja ega ka Vastuwõtja, ‘waid seda tegi — wallaVolikogu. Samuti on ebaõige, et tööwõtja ka järelwalwe komisjoni liige oli. Komisjonis olid A. Puura, F. Tgwikene -ja koolijuhataja J.-Pindis. Ka on ebaõige, et ruumid on kehwad ja tarwitufeks kõlbmatud. Majas on kaks klassiruumi, kooliõpetajale-juhä-tajule tortrr, -mtsõle on tapeeditud, aga mttttr lubjatud, köök, laste internaadi ruumid ja kooliõpetaja majapidamise tarbeks wastawad kõrwalhoned. Teise õpetaja eluruumideks remonteertti Kõrgepalu as. walla päralt olem maja ära, nii et koooliõpetajatel on wastawad eluruumid olemas. On arusaadaw, et pole toolil enam tarwitada niisugust maja nagu oli Kõr-

gepalu end. härrastemaja, milles oli 28 tuba, olude sunnil peab kool leppima pisemate ruumidega — nii kaua kuni wasd püstitab Kõrgepallu uue koolimaja, mis teostub paari aasta jooksul. Ka uneski -koolimajas wist et jõua Vald ehitada kahe õpetaja tarwis enam 8 tuba, nagu oli seda end. härrastemajas. Nagu ustawält poolt kuulda, olewat isögi koolijuhataja Mätanüd olnud, kui’ „Waba Maa” tema .ja koolikaitseks Kii südilt olla wälja astunud ebaõigete andmetega, missugused pole kooskõlas praeguse olukorraga.

Wõru Teataja, 29 jaanuar 1931

Kuna mullu kewadel Kõrgepalu koolimaja ära põles, paigutati lapsed kuni uue koolimaja ehituseni wana koolimaja ruumidesse õppima, milles elasid wahepää! wallawaefed. Oli kuulda, et eelolewal suwel ehitatakse koolimaja uuesti üles, kuhu mahuks töötama kaks klassikomplekti ühes õpetajate ja muude ruumidega. Nüüd aga kuuleme, et see ehituse küsimus nii libedasti ei edene. Ei olla osjad weel kõik plaanidega korras, rääkimata materjali weost kohale, kuigi praegu selleks kohane aeg. Kuuldub koguni, et koolimaja ei ollagi üldse tarwis ehitada, sest „sandimaja” käiwat küll pääle „wSSpamist”. See tekitab Kõrgepalu elanikkudes aga pahameelt. Mõnigi küsib, et kaua peame osa lapsi Tsooru Lepistule küüditama, selle wastu, et nad wõiks Körgepalus õppida, kui ruumid oleks.

1932 aastal käis aktiivne uue koolimaja ehitus. Foto: VaM F 528:2

Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 131, 6 november 1933

Pühapäewal õnnistati Rõrgepalu koolimaja.

Pühapäewal toimus Tjoorus Kõrgepalu une algkool imaja Pidulik õnnistamine. Uus koolimaja, niis ehitati 1931. aasta kewadel mahapõlenud mana loolintaja asemale maairrsener Kõlli plaani järele, on 22,10 mtr. pilk ja 11,80 nitr. lal kahekordne puuvhi-tis. Maja sisaldab peale koridoride ja wahekäikude 11 ruumi. Ehitamine algas 1932. a. komadel ja jõudis lõpule laesolewal sügisel. Maja eh im niine laks maksma 15.000 krooni, millest 10.000 krooni saadi riigilt laenuna koolimajade ehitusfondist, ülejäänud osa kaeti walla onra summadest. Peale selle on wallakoda niklid uue koolimaja ehitusal teinud tasuta tööd 976 hobuse- ja 35 jalapäewa. Uue koolimaja õumstamine-amamiine algaS kell 3 p. I. waimnliku talitusega Rõuge kog. õpetaja W. Wiksilt, millele järgnesid terwitussd hasomini kvoliwalitsuse, Wõru maawalitsuse, maalooAwalitsuse, sÄtskondliAude organisatsioonide esindajate ja teiste Poolt.

Aastal 1933 sai uueks koolijuhatajaks Jaan Pindis.

1941 sai juhatajaks Vladimir Poola, kes oli rahvamaja juhataja ja jäi kohale arvatavalt kuni agentuuri sulgemiseni vene võimu saabudes.

1944. aasta sügisel 7-klassiliseks kooliks. Uueks kooli direktoriks määrati Hedvig Kuus ja lisaks senistele õpetajatele Hans Kotkamägi.  Ka 1959.a. on märgitud, et kooli juhatajaks oli Hedvig Kuus.

Foto. Kõrgepalu kooli hoone 5.1948 – 5.1950 – VK F 113:40 F

Töörahva Elu : EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 107, 8 september 1959

Kõrgepalu Algkool 125-AASTANE

Praegu teada olevail andmeil asutati Kõrgepalu Algkool 1834. aastal. Seega tähistatakse tänavu kooli 125. aastapäeva. Esimesed andmed Kõrgepalu kooli kohta on saadud kohalikelt vanematelt Inimestelt. Praeguse «Tuleviku» kolhoosi territooriumil olevasse Sika küla Reedu tallu asus 1833. aastal elama Jaak Koobak, kes talveõhtul õpetas oma lastele lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Saanud sellest kuulda, tõid ka naabrid oma lapsi Reedu talu rehetuppa esimest vaimuvalgust saama. Hiljem viidi kool üle Kõrgepalu mõisasse, kus õpetajateks olid Siimann, Jakob Raup, Koobaku poeg Peep. Viimane oli Rõuge kihelkonnakooli haridusega. 1862. a. palku valiti õpetajaks Mikk Jänes. Tema ametisoleku ajal sundis mõisaomanik valda viima kool mõisa ääremaale Hurda küla piirile. Endises koolimajas avati kõrts. Palgaks saanud Mikk Jänes mõisnikult tüki võsa, mille ta pidi ise põlluks harima. 1888. a. valiti rahva poolt õpetajaks Peeter Rebane, kes sai Juba rahapalka- 100 rubla aastas. Järgmine mõisnik von Samson nõudis jälle kooli edasiviimist, et kooli maad mõisaga ühendada. Kuna Kõrgepalu vald liideti Tsooru vallaga, siis viidigi kool tühjaksjäänud vallamajja. Peeter Rebase ajal töötas kool nädalas 5 päeva, laupäeval olid lapsed kodus. Päriskool töötas 3 nädalat, 4. nädalal tulid kordajad. Iga päev oli 6 tundi. Kool oli endises vallamajas kuni 1926. aastani, mil tolleaegsed kohalikud võimumehed Jõudsid otsusele — anda koolile tühjaksjäänud mõisa härrastemaja. Siin oli see ainult vähe aega, sest 1930. aasta kevadel põles koolimaja maha. Tuli jälle endisse vallamajja tagasi kolida. Praegusse, .uuesti ehitatud koolimajja asuti 1932/33. aastavahetusel. Meenutades kooli ajalugu võime kujutada neid raskeid tingimusi, millistes siis töötati. Nüüd on avatud noortele hariduse saamiseks kõikide koolide uksed. Noored, olge hoolsad ja kasutage neid võimalus’!

A. T.

Töörahva Elu : EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 140, 1 detsember 1983

KÕRGEPALU KOOLI MINEVIKUST

Kõrgepalu pargis asub kahekorruseline pisut luitunud puust koolimaja. Käesoleva aasta 5. novembril möödus 50 aastat selle pidulikust avamisest. Seoses sellega võiksime heita pilgu Kõrgepalu ümbruse endisele ja praegusele kooliolule. Esimesed teated kooliõpetusest

Kõrgepalus ulatuvad 150 aastat tagasi. Reedu talu peremees Jaan Koobakene õpetas kodus oma ja * naabri’ lastele lugemist ja kirjutamist. Esimene väike puust koolimaja asus Hurda külla mineva tee ääres, kus hiljem asus vendade Pettäi talu. Sajandivanevusel rajati Alastu külla (Kõrgepalu Jt ca 2 km) 2 kooli: üks luteri-, teine vene Õigeusulistele. Luteriusulist? kool paigutati endisse vallamaija, kuhu tehti juurdeehitus. Mõlemad koolid olid kolmeklassilised. Vene õigeusuliste kool lõpetas tegevuse 1 Maailmasõja lõpul, kuna luteriusuliste kool jätkas tööd. Sellest kasvas välja Kõrgepalu algkool. 1926. aastal ostis Tsooru vallavalitsus Kõrgepalu algkooli jaoks ära endise mõisa härrastemaja, telliskividest elumaja õpetajate korteriteks ja sõidutalli idapoolse osa laudaks. Lepingu järgi läks kooli kasutusse ka väike krunt. Pärast remonti toodi kool Alastust endisse härrastemajja. 8. mail 1930. aastal põles tolleaegne koolihoone maani maha. Tulekahju põhjuseks oli puhastamata korsten. Kõrgepalulaste agaral pealekäimisel otsustas valäavalitsus uue koolimaja ehitada samale kohale. Seniks viidi kool tagasi vanasse koolihoonesse. Ehitustöödega alustati 1931. aasta kevadel. J3rgmi.se aasta sügiseks oli hoone katuse all.

5. novembril 1933. aastal avati pidulikult uus nägus kahekorruseline puust ehitatud koolimaja, milles asus 14 avarat ruumi, Esialgu oli Kõrgepalu maakool 3-klassiline. Kodanliku l>sti koolireformi tulemusel muudeti see 30-ndatel aastatel 6-klassiliseks. Ametis oli 3 õpetajat. Kauaaegseks õpetajaks oli Marie Rajala. kes hiljem töötas Lepistu 8-kjlass’lises Koolis. Teda on autasustatud ka Lenini ordeniga.

Aastail 1928—1946 oli koolijuhatajaks Võru õpetajate Seminari kasvandik Jaan Pindis. Ta võitis kiiresti kohalike inimeste lugupidamise ja oli üks seltskondliku elu hoogustajaid. Kolmekümnendatel aastatel õppis Kõrgepalu algkoolis keskmiselt 100 last Nende hulgas oIM paljud Sännast, Vana-Roosast. Jaamast. Sadrametsast — 4—6 km kauguselt. Koolis oli hästi arenenud isetegevus. Igal vnna-aasta lõpul ia kevadel toimusid koolimaja kõrval asuvas rahvamajas’ suured koolipeod, kus õpilased esitasid näitemänge. rahvatantse ja laule. Aktiivselt tegeldj koduuurimsega.

Vahetult pärast nõukogude võimu taaskehtestamist muudeti Kõrgepalu algkool

1944. aasta sügisel 7-klassiliseks kooliks. Uueks kooli direktoriks määrati Hedvig Kuus ja lisaks senistele õpetajatele Hans Kotkamägi. õppetöö muutus veelgi aktiivsemaks ja mitmekülgsemaks. Hiljem olid õpetajateks samä ” Rbolf kasvandikud.

Paljud õpilased hakkasid edasi õppima keskkoolides, tehnikumides ja kutsekoolides, omandades ka kõrghariduse.

Kõrgepalu 7-klassilises koolis õpetati noortele töö- ja loodusarmastust. Võeti osa traditsioonilistest metsaistutamispäevadest. õpilaste ja õpetajate ühistööga hoiti korras vana park, istutati juurde uusi puid. /Kevadel ja, sügisel töötati kooliaias ja ahistati kolhoosi. Aktiivselt arenes komsomolitöö.

Vilgas oli õpilaste isetegevus: näitering, laulukoorid, tantsuringid, ansamblid. Traditsiooniliselt toimusid koolipeod. Kõrgepalu 7-klassiline kool arenes tõusujoones kuni 1950. aastani, millal haridusministeeriumi otsusega arvati ta nn. «kääbuskoolide» hulka ja muudeti 4-klassiliseks kooliks. (1949/50. õ.-a. õppis koolis 104 last). V —VII klassi õpilased olid sunnitud minema Lepistu 7-klassi-lisse Kooli, mis hakks tööle ülekoormusega. Pärast seda hakkas õpilaste arv järsult vähenema. Seoses kohaliku kolhoosi liitumisega Varstu sovhoosiga kaotati kolhoosi keskus ja põllumajandusspetsialistide kaader lahkus Kõrgepalu asulast. Lastega perekondade arv järjest vähenes. 1966/67. õ.-a. jäi kooli õppima vaid 17 last. See oli Kõrgepalu kooli eksisteerimise viimaseks aastaks. Aruka koolikorralduse puhul oleks töötanud Kõrgepalu kool tänaseni. Nüüd on paljud väikesed tüdrukud ja poisid sunnitud küll jala, küll bussiga koolis käima Varstu Keskkoolis, mis asub 8 km kaugusel. Kõrgepalu koolihoone on säilinud, kuid pole senini leidnud õiget rakendust. Praegu elab seal viimase koolidirektori E. , Kuiva perekond. Ühes ruumis tegutseb raamatukogu laenutuspunkt. Aeg-ajalt ehavad seal sovhoosi iuhutöölised, õpilasmalevlased ja šefid. Sellele hoonele vajalikku otstarvet pole leitud. Igal juhul tuleb ta säilitada ia hakata sihipäraselt kasutama. Tõenäoliselt ka Kõrgepalu asustus tiheneb ja võivad kujuneda 3-klassilise kooli taasavamise eeldused. Endised õpilased

1967.a. suleti Kõrgepalu kool ja paljud lapsed jätkasid koolis käimist Tsooru Lepistu algkoolis.