Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 38, 17 september 1875
Kirumpää laat saab 17. ja 18. seprembril ärapeetud. Mõisavalitsus.
Wõru Teataja, 9 juuli 1927
Wõru teated Ajalooline Kirumpää rahwapargiks. „Miststsed kallid mälestused” saagu jälle elamaks.
Wõru linnavalitsus on asunud energiliselt ilusa ja tähtsa ülesande juure: vana ajalooline Kirumpää kants ja selle lähem ümbrus tahetakse muuta rahwapargiks. „ Muistsed kallid mälestused”, mis vastu hõõguvad sellelt ajaloolisett kohalt, peavad jälle elavaks saama ja jutustama praegusele põlvele meie esivanemate vaimust. – Kirumpää kants ühes sinna juure kuuluva maa-alaga, mille suurus ligi 40 vakamaad, antt juba 1920. a. põllutööministeeriumi poolt Wõru linnale. Kuid selle maa kasutamisele asumist takistas seni asjaolu, et kantsi juures asus heinamaa vaht, kes kui maa põline pidaja tahtts maatükki enesele. Temale on nüüd Wäimela asundusest vastav krunt asemele antud ja ta on nõus oma õigustest Kirumpää suhtes loobuma. Wõru linnavalitsus on ka tema maja ära otsustanud osta. Hindamise järele on 30.000 m. peale kokku levitud. Arvatavasti ei keela ka volikogu sellele ostule oma sanktsiooni. Linnavalitsusel on väljatöötatud Kirumpää planeerimise kava. Suurelt maanteelt keerab lai puiesttk kantsi juure. Kantsi varemed piiratakse nägusa aiaga, et neid edaspidi hoida lõhkumise ja rüüstamise eest, nagu see sündis sõjapäewil. Osalt on wõimalik kantsi restaureerida. Kantsi taha, jõe poole külge tuleks asutada muusika paviljon ja ruum publikumi jaoks. Ka spordiplatfi jaoks on ettenähtud paras ruum, lastele mängumuru jne. Zõekägru asutatakse puukool. Linnavalitsus kavatseb amettsse võtta vilunud -aednikku, kes siis sellekohase kava teostamisele asub ja praegu metsikus olekus asuva mga-ala muudab õitsevaks rahwapargiks. Selleks kulub muidugi aastaid, kuid ilusamat jalutuskohta on vaevalt mujal Wõru elanikkudel loota. Kõrgelt kantsilt avaneb suurepärane vaade linnale ja ümbruskonnale. Kantsi piirab looklev Wõhandu jõgi. Kirumpää asub Wõrust umbes 2 ja pool— 3 klm. eemal. Ühenduse loomine kiviteed mööda ei ole raske, samuti on wõimalik Tamulalt sinna jõe kaudu pääseda. Kui park joonde saab, leidub sõitjaid ja leidub ka sõidutajaid. Soovida jääb, et Kirumpää kantsi muutmine rahwapargiks areneks jõudsalt. See on töö, mis jääb ka tulevastele põlvedele.
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 18 august 1934
Kirumpää lähedal – Kantsi juures lebas mullas haruldane araabia hõberaha, mille wanadus on 1110 — 1200 aastat.
Möödunud kuul maamõõtja Paul Wald leidis oma põllult ildaegse raha. Leiupaik asetseb Kirumpöö losslwaremete juures. Nüüd lüks korda agr. A. Usina algatusel kindlaks teha, et leitut ese on araabia raha ja wana 110—1200 aastal. See raha puhkas Eesti mullas Kirumpää kantsi lähedal wükingiajast saadik 900—1100 aastat. Leitud raha on suureks haruldaseks hästi säilinud, haljashõbene, läbimõõduga 29 mm. ja paksusega 1,5 mm. ja nimetatakse „dirhem’aks a . Neid münditi 759—850 aastatel.
Muistne araabia raha leid awastab üllatawa ajaloolise uudise — Kirumpää kantsi ümbrus on olnud wanasti tähtsaks kaubanduslikuks keskkohaks. Kauplemisel Lääne ja Ida waliel kasutati kaht peateed, üks Dnepri ja teine Wolga kaudu. Esimene tee suundus Liiwi lahest üle Witebski, Smolenski Musta merre. Meil selle peatee sisemises wõrgus oli Pärnu,Emajõgi, Koiwa ja Wõhandu jõed ning Peipsi järw. Loomulikult siis ka Tämmula ja Wagula järwed. Kirumpää ümbruses oli siis kaubanduspunkt, mis arenes edaspidi linnaks. Seega on Kirumpää, õieti Wõru linna ümbruskond j ubamuistsete eestlaste ajal asustatud keskkohaks kogu Ugandile. Muidugi sakslaste ajal häwitati muistne algupära ja asemele kerkis raudrüütlite kindlus. Wõru linna tekkimisel praegusse asukohta on olnud wäga sügaw ajalooline tagapõhi. Raha kingitakse Tartu ülikoolile. Pildil: leitud araabia raha esi- ja tagakülg, Kirumpää kants ja raha awastaja A. Usin.
Uus Eesti, nr. 28, 15 oktoober 1935
Taarausuliste laulatus Wõrus.
Pühapäewal oli Wörus Lõuna-Eesti taarausuliste päew. millest Võttis osa 50 pühitsetud liiget. Referaatidega päewal esine? major Atuste, major Tulnola j. t. Pärast rseratosa toimus 11 uue liikme õnnistamine ja taarausuline laulatus. Laulatati Haanjas elutsewad Edgar ja Leida Piir. Otsustati pidada tulewal aastal Kirumpää kantsi juures suurejooneline jüriöö pühitsemine.
Elu 24.04.1936
Kirumpää kõrts lammutatakse
Kirumpää silla ehitamisel, millega alustatakse neil päevil, jääb tee õgvendamisel ette Kirumpää kõrts. Maavalitsus asus selle lammutamisele. Kuna kõrtsihoone kuulus metsavalitsusele, siis püstitab maavalitsus lammutatava hoone asemel metsavalitsusele uue.
Postimees (1886-1944), nr. 217, 13 august 1938
Keskaegseid leide Kirumpäält
Ühenduses Kirumpää silla ehitamisega korraldatakse seal maantee õgwendamist. Tee läheb üle ühe künka, mille kaewamisel on tulnud wälja wanu telliskiwe suuremais tükkides ja kimipuruna. Awastusega käis koha Peal tutwumas muinsuskaitse insp. E. Laid, kelle arwatcs seal on tegemist keskaegse ehitise jäänustega, millede iseloom wajab Meel lähemat selgitamist.
