Friedrich Vreemann

10.11.1894.a. (ukj) sündis Friedrich Vreemann  Nõnoval, Lasva vallas, Võrumaal, Hööde talus Peeter ja Ann Veeremaa pojana.

Õppis Võru linnakoolis, leeris käis Vastseliina kirikus.

1915. a. Petrogradi lipnike kooli ja temast sai andekas sõjaväelane.

Esimese maailmasõja alguses mobiliseeriti ta Venemaa Keiserlikku armeesse.

Esimeses maailmasõjas sai Vreemann staabikapteni auastme ja teda autasustati kuue ordeniga.

1917. a. Eesti rahvusväeosade loomise paiku tuli Vreemann omavoliliselt üle 1. Eesti jalaväepolku, kus määrati pataljoniülemaks.

Peale polgu laialisaatmist ja Saksa okupatsiooni saabumist organiseeris Võrus, põranda all Kaitseliidu tegevust, töötades samas Võru gümnaasiumis võimlemisõpetajana.

12.11.1918.a. määrati F. Vreemann Eesti Ajutise Valitsuse poolt Võrumaa Kaitseliidu esimeseks pealikuks.

1.01.1919.a.  määrati ta 2. diviisi staabi komandandiks.

 

Vabadussõda.
Võru maakonna ja Võru linna Kaitseliidu ülem alamkapten Friedrich Vreemann.
EFA.107.4.3478
Foto: Johannes Niilus

 

 

03.1919.a. tegi kapten Friedrich Vreemann koolipoiste Võru komandandirooduga kaasa lahingud Võru alt Rõuge mõisani.

23.03.1919.a. Rõuge valla Suure-Ruuga küla all põllul. Tema kasvandikud, Võru gümnaasiumi poistest koosnev rood, jätkas lahinguteed.

27.03.1919.a. maeti ta Pindi kalmistule.

Vabadussõda. Võrumaal Suure-Ruuga küla all lahingus langenud 2.Diviisi staabi komandandi alamkapten Friedrich Vreemanni matusetalitus Võru Katariina kirikus.
EFA.114.3.2597

 

 

1920.a. Kapten Friedrich Vreemanni autasustati sõjaliste teenete eest postuumselt 1. liigi 3. järgu Vabadusristiga.

Friedrich Vreemanni langemiskohale Võru maakonnas Rõuge vallas Suure-Ruuga küla põllul püstitati samuti mälestussammas.

 

Vabadussõja mälestussammas Friedrich Vreemanni langemise kohal

ERM Fk 2813:819

 

 

12.10.1924.a. püstitati ausammas Vabadussõjas langenute mälestamise Võrumaa komitee poolt.

 

 

Foto Kapten Friedrich Vreemanni mälestussammas Pindi kalmistul 12.10.1924.a.,

foto J.Mikk Võrus

VK F 1689:3 F

 

1941.a. küüditati Friedrichi vanemad Siberisse kus nad peagi surid.

1947.a. lõpul võeti ausammas Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu poolt maha, punased tegid selle ausamba ümber ja raiusid peale omad märgid ja püstitasid punaarmee ausambaks Tsooru parki.

Foto. Monument Suures Isamaasõjas langenud võitlejatele vennashaual Tsooru pargis oktoobris 1975.a.

VK F 654:23 F/n

 

 

 

 

Rõuge vallas Suure-Ruuga küla põllul püstitatud mälestussamba võtsid maha Nõukogude okupatsioonivõim.

10.11.1994.a. ausammas taasavati kapten Vreemanni 100. sünniaastapäeval.


Kapten Friedrich Vreemanni Rõuges hukkumispaigas olnud lõhutud mälestusmärgi tükid 19.6.2000

ERM Fk 2813:1607

 

 

27.11.2001.a. pandi mälestuskivi Rõuge Jaani-Peebu kalmistu servale.

06.2019.a. viidi Rõuge Jaani-Peebu kalmistult ausammas üle Rõuge Mälestuste parki, kus asuvad ka Rõuge Vabadussõja mälestussammas ja Taani vabatahtlike (Borgelini kompanii) mälestusmärk.