Võru Ilmateade

Aprillikuu 23. päev saabus paksu lumevaibaga. Nii juhtub, kui madalrõhkkond liigub Eesti idapiiri tagant aeglaselt põhja poole ja tõmbab samal ajal külma õhku sisse ning selle oklusioonifront (külm ja soe front on ühinenud ehk soe sektor sulgunud – tavaliselt sajab siis rohkelt) on Eesti kohale väheliikuvaks jäänud. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti on saanud öö jooksul The post Aprillikuine lumi appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Keskkonnaagentuuri üheks oluliseks ülesandeks on tagada inimestele kõrge kvaliteediga ja täpne ilmaprognoos ning varajased hoiatused. Selle tagamiseks on vaja võimalikult palju kvaliteetseid andmeid, kogu seiresüsteem aga koosneb erinevatest tehnoloogiatest, mis üksteist täiendavad. Olulist sisendit vaatlusandmete kogumise, lühiennustuste ja pikemate prognooside koostamiseks annavad ilmaradarid. Radariandmete üha suurem integreerimine mudelprognoosidesse ja järjest pikenevad aegread võimaldavad tõsta veelgi ennustuste The post Meteoroloogiliste ilmaradarite olulisus kvaliteetsete ilmaprognooside valmimisel appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Möödunud kuu dokumenteeriti üleilmselt kõige soojema märtsina mõõtmisajaloos, kui keskmiseks pinnalähedaseks õhutemperatuuriks mõõdeti 14,14 °C, mis on 0,73 °C kõrgem 1991–2020 märtsikuisest keskmisest ja 0,10 °C kõrgem viimasest rekordilisest märtsist 2016. aastal. See oli juba kümnes järjestikune kuu, mil jätkus nii õhutemperatuuride kui maailmamere pinnatemperatuuride rekordite purunemine. Milliseks kujunes tänavune märts Eestis, saab lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. The post Copernicus: 2024 märts oli kümnes järjestikune rekordiliselt soe kuu appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

2024. aasta äikesehooaeg algas 11. märtsil, kui Soome lahel registreeriti esimene pilv-maa välk. Seniks on pilv-maa välke registreeritud kokku 251. Märtsis esinesid üksikud löögid, aprillis on laialdasemalt esinenud äikest kahel ööpäeval Lõuna-Eestis. Äike on võimas elektrilahendus pilvede või pilvede ja maa vahel, mida saadavad välk ja müristamine. See on peamiselt seotud rünksajupilvedega, mis soodsatel tingimustel tõusvate The post Kuidas seiratakse äikest? appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Tolmusaaste prognoosid Copernicuse atmosfääriseire teenistuselt (CAMS) näitavad Sahara tolmupilvede ulatuslikku kulgemist üle Euroopa. 6. aprilliga alanud kõige hilisem episood on toonud kaasa kõrged PM10 (tolmuosakesed alla 10 mikrogrammi) kontsentratsioonid maapinna kohal Ibeeria poolsaarel ning kohati Prantsusmaal ja Saksamaal. See on järg tervele seeriale viimastel nädalatel ette tulnud juhtumitele, mil Sahara kõrbest pärit tolm on jõudnud The post Copernicus: Sahara kõrbetolmu uus pilv toob lisa juba väga sündmusterohkele hooajale appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Ilm oli märtsile omaselt vaheldusrikas – soe ilm vaheldus külmaga, kuiv sajusega, oli nii päikest kui äikest. Märts oli pikaajalisest keskmisest soojem, kuivem ja sombusem. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli kuu jooksul valdavalt pikaajalisest keskmisest kõrgem ning püsis alates 19. märtsist plusspoolel. Eesti keskmine õhutemperatuur oli +2 kraadi (norm -0,6 kraadi), mis annab tänavusele märtsile alates The post Märtsi jagus nii päikest kui äikest appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt purustati möödunud aastal taas rekordeid kasvuhoonegaaside tasemete, pinnasetemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas. Miljonite inimeste igapäevaelu pöörasid pea peale kuumalained, üleujutused, põuad, maastikupõlengud ja kiirelt intensiivistuvad troopilised tsüklonid, mis põhjustasid kannatusi ja vigastusi. Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) ülevaade kinnitab, et 2023. aasta The post WMO ülevaade kinnitab: 2023. aasta oli läbi aegade kõige soojem appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Tegemist on 14. väljaandega aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilisest seirevõrgust antud aastal, seal tehtud meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, samuti kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne. Ülevaade antakse nii meteoroloogilise aasta (01.12.2022–30.11.2023) kui ka 2023. kalendriaasta kohta. Täpsemalt saab lugeda aastaraamatust, mis on olemas nii kaardiloona kui ka pdf-formaadis.   Milline oli aasta 2023? Aasta 2023 The post Eesti meteoroloogia aastaraamat 2023. aasta kohta appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve. CAMS avaneb uues vahekaardis atmosfääri koostise prognoos põhineb satelliitide vaatlusandmetel ning sisaldab infot SO2 hulga kohta atmosfääris. Vulkaanipursked on SO2 oluline allikas. Pärast purset tehtud prognoos Islandi kohta The post Reedel jõuab Eesti kohale Islandi vulkaanipurskest alguse saanud vääveldioksiidi pilv appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva. Meteoroloogiapäeva eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel. Meteoroloogiapäevaks valitakse teema, mis peegeldab päevakajalisi ilma, kliima ja veega seotud probleeme. Käesoleval aastal on fookuses tegevused, mis toetavad nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist. 22. märtsil algusega kell 10 toimub Keskkonnaagentuuri korraldatud The post Tänavune meteoroloogiapäev pöörab tähelepanu nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega kohanemisele appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.