Kultuur

Sass Henno: „Vanaema”. The post Libahundid hakkavad kõnelema appeared first on Looming.

Hannes Parmo: „Beeta”. The post Ideaalitu ollusinimese teekond appeared first on Looming.

Kui mu käest küsitakse, millega ma (ametialaselt) tegelen, siis harilikult vastan, et loen ja kirjutan. See on tõsi. Muidugi ma teen ka vahet tekstide žanritel ja funktsioonidel, aga kuskil sügavamal suhtun ma romaanidesse, luulesse, filosoofiasse, ajalukku, muudessegi teadustesse ikkagi ühtmoodi. Need on kooslused lausetest paberil, mis räägivad minuga. See teadmine hoiab mind koos ja ühtlasi lahustab. Ma tunnen, kuidas ma läbi oma lugemiskogemuse ulatun üle oma füüsiliste ja maailmaliste piiride, ma tajun, kuidas hakkab elama mu sees see olnu, mis mind minuks teeb, ja kuidas see ühtlasi ulatub läbi minu edasi sinna, kus (võib-olla) keegi teine seda kunagi tulevikus kogeb, kui loeb. Mulle meeldib väga Andy Clarki ja David Chalmersi „laiendatud meele” teooria, mille kohaselt inimese teadvus ei ole suletud tema pealuu sisse, vaid jätkub tema elukeskkonnas, näiteks märkmikes, kuhu ta midagi üles kirjutab, talletab samuti, nagu salvestaks oma mälusse, ja veel edasi tema raamatukogus või kus iganes tema mälu välised ressursid varjul on. Teoreetilisi tekste lugedes teen kogu aeg raamatute äärtele märkusi, mõned mu enda jaoks kõige olulisemad mõtted ongi kirjas ainult seal… The post Kirjanik loeb. Rein Raud appeared first on Looming.

Asta Põldmäe töötas Loomingu ilukirjanduse toimetajana aastail 1986–2020, kogu selle suurte muudatuste ja heitluste aja, mis jääb sinna vahele. Algul jagas ta töökoormat pika proosa toimetajate Jaan Kruusvalli ja Mart Mägraga, 2014. aastast tuli luulet toimetama Doris Kareva, aga suure osa kõnesolevast ajast, kaks kümnendit järjest, toimetas Asta üksinda trükki nii luulet kui ka proosat. Kes on asja lähemalt näinud, see teab, et niisuguse tööga on võimalik hakkama saada ainult erakordse pühendumise korral. Ja see tähendab pühendumist mitte ainult kirjandusele, vaid ka kaasinimestele. 2019. aastal tunnustati Astat Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinnaga. Kui Asta toimetusest lahkus, siis tundsin vajadust ühe tööka ajajärgu inimlikku sisu kas või natukenegi tuleviku tarbeks jäädvustada. Kõneleda mõneti piiritletuma nurga alt, kui kulges jutt Asta ja Anu Saluääre temaatiliselt laiema haardega vestluses kümme aastat tagasi. The post Astaga toimetajatööst, enesest ja teistest appeared first on Looming.

Nikolai Nekramatnõi | *Räägin pojale Platoni ideedeilmast jt luuletusi Lilli Luuk | Värdjas Merca | Tank Jüri Metssalu | *vägesid koondatakse piiridele jt luuletusi Urmas Vadi | Viimane võimalus Maarja Pärtna | Luitevärava ees / Tuletorni juures jt luuletusi Kristjan Üksküla | *ma tean, et tungib läbi vaikuse jt luuletusi Eeva Park | Mäe hüpoteetiline kasvamine Martin Vabat | *Kedagi pole / *Pole midagi / *Ma ei oska öelda midagi Janika Läänemets | xx / *kükitame kõrvuti lillelise emailkausi kohal jt luuletusi Katrin Johanson | Püha Frederik Idea Vilariño | Enam ei / Kuhu / Kusagil seal on meri jt luuletusi Anu Raud | Kalamehejutud Kirjanik loeb. Rein Raud Roosmarii Kurvits, Tiit Hennoste | „Litteräri nainen” ehk Ajakirjanik Koidula elu ja õpetused Asta Põldmäe / Toomas Haug | Astaga toimetajatööst, enesest ja teistest Paul Raud | Lühiproosa 2023: vaikne aasta Mart Velsker | 101 aastat Loomingu esimest lehekülge Elle-Mari Talivee | Looming 101. Esimesi mälestusi Rahel Ariel Kaur | Armastus ei päästa maailma Leo Luks | Loksudes lüroeepika lainetel Carolina Pihelgas | Libahundid hakkavad kõnelema Siim Lill | Ideaalitu ollusinimese teekond Veiko Märka | Ütles mu Runnel Kroonikat Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinnad Urmas Vadi | Kõikide pättide Jumal. Andres Vanapa 100 Vaapo Vaher 27. I 1945 – 17. III 2024. Klassikaga jalkat mängiv päikesepoiss The post Looming 4 2024 appeared first on Looming.

2. märtsil tähistati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Friedebert Tuglase 138. sünni­aastapäeva. Anti üle Tuglase novelliauhind, mille pälvisid Aliis Aalmann novelliga „Mina ei käinud siis veel koolis” (Looming, nr 6) ja Kai Kask novelliga „Vaba langemine” (kogumik „Üle tänava”). Žüriisse kuulusid Kätlin Kaldmaa, Mart Velsker, Kaarel Vanamölder, Piret Bristol ja Maarja Jaanits. 2. märtsil esinesid Haapsalu kohvikus Pagu Katja Novak, Igor Kotjuh ja Indrek Koff. 5. märtsi kirjanduslikul teisipäeval „Keel, vaim, tunnetus ja tõlgendus” tutvustasid Bruno Mölder ja Jaan Kangilaski kogumikku „Keel, vaim, tunnetus. Analüütilise filosoofia seminar 30+”. Ettekandega esinesid Toomas Lott ja Uku Tooming. Ühtlasi esitles Bruno Mölder oma teost „Vaimu tõlgendus”, autoriga vestles Uku Tooming. 6. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval esinesid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjanduse tõlkeauhinna nominendid Maarja Kangro, Märt Välja­taga, Sigrid Tooming, Tiiu Sandrak ja Kaarina Rein. Vestlust juhtis žürii esimees Joosep Susi. 6. märtsil esitles Paavo Matsin Tartu Ülikooli kunstimuuseumis oma romaani „Death Café”. Autoriga vestlen Enn Lillemets. 7. märtsil oli Tartu Linnaraamatukogu Ilmatsalu harukogus külas Mart Juur. 7. märtsil esitles Kuido Merits Valga rae­kojas oma teost „Minu Valga”. Autoriga vestles Epp Petrone. 8. märtsil esitleti kultuuriklubis Salong George R. R. Martini teost „Tuhande Maailma lood”. Raamatust kõneles Raul Sulbi. 8. märtsil toimus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis luuleõhtu pealkirjaga „Suuremjault mälëstustes”, kus esinesid Maryliis Teinfeldt-Grins, Reijo Roos ja Janika Läänemets. 9. märtsil toimus kultuuriklubis Salong esoteerikalaupäev, kus kõnelesid Kaspar Jassa, Siim Lill ja Paavo Matsin. 12. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitles Anu Kree oma luulekogu „Paigalkõnd”. Tekste lugesid Anu Kree ja Silver Teinbas, musitseeris Heiki Palm. 13. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval esinesid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule- ja proosaauhinna nominendid Meelis Friedenthal, Sveta Grigorjeva, Jüri Kolk, Kalju Kruusa, Eve Laur, Mirjam Parve, Piret Põldver, Anti Saar ja Maryliis Teinfeldt-Grins. Vestlust juhtisid Katrin Laur ja Saara Liis Jõerand. 13. märtsil kohtus Tallinna Keskraamatukogus lugejatega Indrek Koff. 13.–16. märtsini toimusid teist korda Viljandi kirjanduspäevad. Aset leidsid linnatuur, mälumäng, raamatulaat, kontserdid ja töötoad. Esinesid Paavo Matsin, Kaspar Jassa, Heidi Iivari, Siim Lill, Aleksi Lemola, Elina Hirvonen, Aavo Kokk ja Andres Eilart, Aki Cederberg, Jan Kaus, Kadri Lepp ja Margus Haav, Hendrik Linde­puu, Kirsi-Marja Moberg ja Jonne Piltonen. Musitseerisid Jaak Tuksam ja Ain Agan ning ansambel Kaks siga lendavad Päikese poole. 14. märtsil tähistati üle kogu Eesti emakeele­päeva. Presidendi kantselei ees toimus kolmandat aastat lugemisaktsioon, kus loeti päikesetõusust päikeseloojanguni ette eesti­keelset kirjandust. Eesti Rahvusraamatukogus toimus konverents „Rikka eesti keele mur(d)ekohad”, kus esinesid ettekandega Marju Kõivupuu, Kätlin Kõverik, Jüri Viikberg, Mari Kendla, Robin Liiber, Maryliis Teinfeldt-Grins ja Contra. Päeva juhtis Karl Martin Sinijärv. Eesti Kirjandusmuuseumis esinesid ettekandega Juhani Püttsepp ja Kalju Tarum, „Bussiluule” rahvaluulevalikut tutvustas Helina Harend, musitseeris Helen Kõmmus. Üle anti Gustav Suitsu nimeline luulepreemia, mille pälvis Aliis Aalmann luulekogu „Väe võim” eest. Paavli kultuurivabrikus toimus üritus sarjast PaavliLIT, kus Ave Taavet esitles oma jutukogu „Kasukas”. Ettekandega esinesid Ave Taavet, Sven-Tõnis Puskar ja Rein Muuluka. Musitseeris Kaisa Ling. Tallinna Keskraamatukogus kohtus lugejatega Anti Saar. Vildes ja Vines toimus TarSlämmi IV eelvoor. Külalisesinejad olid Piret Põldver ja Roomet Jakapi. Slämmi võitis Tanel Mällo, finaali jõudis ka Kadi Kivilo. Tartu Kirjanduse Majas esitlesid Mihkel Truman ja plaadifirma Vaiguviiul Juhan Viidingu plaadikomplekti ja raamatut „Juhan”. Tartu Linnaraamatukogus kohtus lugejatega Justin Petrone. Koidula muuseumis Pärnus kohtus lugejatega Tõnu Õnnepalu. Jõhvi kontserdimajas anti Rein Rauale üle 36. Virumaa kirjandusauhind romaani „Katkurong” eest. Autoriga vestles Rein Sikk. 19. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitleti Artemi Troitski rokiajalugu „Back in the USSR”. Vestlesid tõlkija Kaspar Jassa, Berk Vaher ja Ahto Külvet. 20. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval toimus Elo Viidingu 50. sünnipäeva puhul õhtu „Olin sel õhtul üksi”. Esinesid Elo Viiding, Kristiina Killo, Madis Mälgand, Kaido Suss, Tõnis Leemets ja Margaret Adamson. 20. märtsil esitles Irina Belobrovtseva Mati Undi muuseumis oma raamatut „20 intervjuud 20 aastat hiljem”. Autoriga vestles Igor Kotjuh, sõna võtsid Maarja Vaino, Maimu Berg ja Toomas Kall. 21. märtsil tähistati rahvusvahelist luulepäeva. Tallinna Keskraamatukogus esinesid Sveta Grigorjeva, Maarja Kangro, Lauri Räpp ja Anne-Mai Tevahi. Pelgulinna harukogus oli külas Olav Osolin. Tartu Linnaraamatukogu saalis kohtusid lugejatega Contra ja Ilme Mõttus. Tartu Tähetornis esinesid Sveta Grigorjeva, Teele Lember, Joonas Veelmaa, Sirel Heinloo, Päiv Dengo ja Jaan Malin. Õhtu päädis Tartu Kirjanduse Maja kultuuri­klubis Salong, kus esinesid Maarja Pärtna ja Katariin Raska, Ingólfur Eiríksson ning Joonas Veelmaa. 26. märtsi kirjanduslikul teisipäeval esitleti Emanuele Coccia teost „Metamorfoosid”, raamatust kõneles tõlkija Mirjam Lepikult. 27. märtsi kirjanduslikul kolmapäeval esitles Piret Bristol oma teost „Miljon soovi”. Raamatust kõnelesid Piret Bristol, Evelin Kivimaa ja Leo Luks. 27. märtsil toimus Paavli kultuurivabrikus üritus sarjast PaavliLIT, kus anti üle Värske Rõhu aastaauhinnad. Luule valdkonnas sai auhinna Janika Läänemets, proosas Andreas Kübar, kriitikas Teele Pärn ning vabaauhinna pälvisid Ove Averin ja Henri Otsing. Esinesid laureaadid, Joonas Veelmaa ja ansambel ants1. 28. märtsil kohtus Tartu Linnaraamatukogu Anne harukogus lugejatega Carolina Pihelgas, autoriga vestles Maia Tammjärv. 28. märtsil avati Tartu Ülikooli kunstimuuseumis näitus „Kirjanduslike paikade taasloomine”. The post Kroonikat appeared first on Looming.

5. aprill – Asta Põldmäe 80 8. aprill – Hille Karm 75 16. aprill – Maima Grīnberga 55 25. aprill – Peeter Urm 75 The post Õnnitleme appeared first on Looming.

Muidugi tundub üllatav, et Vanapa saab saja-aastaseks, samas pole 100 vana­paganate jaoks mingi number! Mulle üldse meeldivad kirjanikud, kes on täis üllatusi nagu topeltpõhjaga kohvrid. Vastu­pidiselt neile tõsistele kirjanikele, kel on viis­aastaku-, või lausa elutööplaan ja kes asuvad igal hommikul tööle, oma plaani täitma ja kirjutama nii kaua, kuni käsi liigub (näiteid ei too, võib-olla ma muutun ka ise selliseks, ei tea, eks see selgub!), on Vanapa suurepärane näide neist, kes on kirjutanud justkui elu kõrvalt. Ta debüteeris luulekoguga „Pihlakaviin” alles viiekümneaastaselt, nagu oleks ta oodanud, millega end üllatada oma esimesel juubelil! Enn Vetemaa küsis ühel kohtumisõhtul Vanapa käest, et kuidas sul õnnestus raamatuga nii hilja välja tulla? Vanapa vastas selle peale, et see on selline salaarmastus, justkui vana mees võtaks endale hästi noore naise! Plaan kirjanikuks hakata tekkis tal siiski juba gümnaasiumis, Vanapa käis ringi ja rääkis oma sõpradele, et temast saab kirjanik. Nii möödusid aastakümned, ta oli juba kõik oma jutuga ära tüüdanud, ühtegi raamatut ei paistnud aga kusagilt. The post Kõikide pättide Jumal appeared first on Looming.

Mudlum: „Väike tekstimüür”. The post Mina, kirjanduskriitik appeared first on Looming.

Urmas Vadi: „Kuu teine pool”. The post Kinnijäämised ja lahtilaskmised appeared first on Looming.