Sport

Osales 11 klubi ja kuna Saku ning Järvamaa olid mõlemad kaasa võtnud kaks võistkonda siis võtsid omavahel mõõtu lausa 13 võistkonda.Eks petangiga ole vist sama asi mis jalgrattasõiduga- seda juba ära ei unusta. Kuid pikk talvine "sõidupaus" annab kevadel tunda küll ragiseva keti, pläriseva poritiiva või logiseva leistangi näol Kõige paremini sai oma hoo sisse Tõrva PK ja ületas finišijoone esimesena. Palju õnne! Tõrva PK PK Wicia Viru SK 4. Saku PK 1 5. Tartu KALEV 6. Saaremaa xoHea 7. Maestro SK 8. Järvama PK 1 9. SK Kärdla 10. Võhma PK 11. Kohtla-Järve SHK 12. Saku PK 2 13. Järvamaa PK 2 Tänud kõigile osalejatele! Kohtumiseni Klubide Sari II etapil 27. aprillil.

Kogu seiklus sai alguse juba ca 6 kuud tagasi, kui Kertu, Maive ja Varje lunastasid pääsme Taimaale võites naiste MM katsevõistlused. Oma ridade täienduseks kutsusid nad lisaks veel Triinu ja treeneriks Angelika ning vana Kambodža kamp oli jälle koos. Esindaja roll jäi Valmari kanda. Poole aasta sisse jäid mõned võistlused, koos ja individuaalsed treenimised, kasuks tuli nii Soomega 🇫🇮 ühistreening kui ka maavõistlus Läti 🇱🇻 naistega. Lõpuks oli väljalennu aeg kätte jõudnud ja startisime Tallinnast 19. novembri varahommikul läbi Helsingi Bangkokki. Mõnetunnise vahepausiga Vantaa lennujaamas jõudsime 20. novembri hommikuks peale 10 000 lennukilomeetreid (6.30 kohalik, siis EST aeg -5 tundi ehk 1.30) Taisse (õnneks ka meie pagas).   Lennujaamas väikesed toimetused (internet ja guugeldamised) ning kõik see algas …   1. päev esmaspäev Kiiremini sihtkohta jõudmiseks soovitati rongi, metrood ja lõpuks taksot - me proovisime selle nii ka läbi teha. Väljas oli 30+ kraadi (päeval ja öösel) ja selle üle ei kurtnud keegi. Sõites viimast osa taksoga (võtsime neid 2 ja startisime korraga kolmeliikmelistes tiimides) pool seltskonnast jõudis kohale ligi tund hiljem 😀(meie - Varje, Maive ja Lika) uhasime linna peal ringi mingeid urkaid läbides, kohtudes isegi üle 1-meetrise pikkuse krokodilliga (meie esimene idee, tegelikult varaani või hoopis suure sisalikuga).  Ühesõnaga, meie taksojuht ei olnud piisavalt pädev ja palusime abi juba omadelt. Kohale jõudnud tiim saatis koordinaadid ning juhtisime taksojuhi õigele teele.  Lõpuks sai tiim kokku ja saime oma elamise kätte (Kambodža  MM-ga ei hakka võrdlema), majutusime ülikoolilinnakus ja seega oli elamine nii ühiselamus kui ka hotellis kordades tagasihoidlikum. Kiirelt asjad tubadesse ja ümbrust avastama, kes, kus ja millal? Proovisime ära esimesed Tai toidud ning jalutasime veidi ringi ja leidsime üles võistlushalli, kus parasjagu käisid ettevalmistused võistlusväljakutega, juba sel hetkel tundus, et ilmselt kerge see olema ei saa. Halli ja elamise vahemaa oli 300-400 meetrit, kuid siiski oli võimalik kasutada ka tuk-tukke liikumiseks nende vahel, ilmselt selleks, et oleks ohutum teed ületada või me end ära ei kurnaks.    Uurisime, kus saaks pisut treenida ja selgus, et need väljakud asusid ca 1 km jalutuskäigu kaugusel. Nüüd võiks naljatlevalt kirjutada, et kui meie oma kuulidega kohale jõudsime, olid teised juba treeningul…🤣. Väljakud olid keerulised, kohati pehmed ja suure killuga, kuid samas ka kõvad nagu betoon, aukus ja muhkus, treenimiseks väga head. Juba etteruttavalt võiks öelda, et see harjutamine tuli ka pisut kasuks, sest sees olid sarnased tingimused. Õhtul hiljem sattusime kohalikule ööturule, kust igaüks leidis endale sobiva õhtusöögi, mille sooja ilma nautides ära sõime. Seejärel kohtasime juba põhjanaabreid ja leppisime kokku ühise treeningu järgmiseks päevaks. Reisiväsimus nõudis oma ja esimesel õhtul läksime kella 23 paiku magama (ehk 18 EST aeg 😃).   2. päev teisipäev Hommikused toimetused tehtud, liikusime kella 11-ks Soome-Eesti ühisele treeningule, mida oli võimalik ka otsepildis näha (6 paiku varahommikul). Mängisime omavahel kaks mängu, tulemuseks 1:1 ning võisime südamerahuga linna sõita.  Plaanis oli minna avastama Bangkoki üht kuulsamat templit Wat Phra Kaeod. Meie kurvastuseks oli see kompleks avatud kolmapäevast pühapäevani, niisiis otsustasime järgmisel päeval tagasi tulla.  Et päev raisku ei läheks, leidsime endale muud tegevust. Osa seltskonnast läks paaritunnisele paadisõidule mööda kuningate jõge – Chao Phrayat ja kanaleid, millest tähtsaim Khlong Bangkok Noi. Kanalisse pääsemiseks tuli läbida lüüs ja siis saime näha, kuidas kohalikud kanali kallastel elavad. Külastasime väikest turgu, tegime oma esimesed ostud ja saime maitsta esimest smuutit. Võimas oli suur kullast Buddha, mis oli nii suur, et jäi algul märkamata. Parem vaade kujule avanes alles kanalist, kui me templist lahkusime.  Päikeseloojangut vaatasime taas lüüsi pääsemist oodates. Reisi lõpus saime nautida tulede säras Wat Aruni.  Teine osa seltskonnast kondas maapeal.  Lõpuks ühine ülimaitsev õhtusöök, kus kõik jäid väga-väga rahule, nii et üks meie seast (Triin) unustas isegi prillid laua peale 😎! Taksobuss tellitud (kusjuures kasutasime juba kodunt tuttavat Bolti) ja umbes 30 minuti pärast olime “kodus” tagasi. Soomlastega leppisime kokku, et teeme järgmisel päeval koos veel ühe trenni.     3. päev kolmapäev Hommikul kiired ampsud ja mänguväljakule Eesti-Soome ühisele treeningmängule. Kaotasime selle küll 12:13, aga arvasime, et aitab küll ja oleme võistlusteks valmis. Lisaks oli vaja registreerida tiim ametlikult võistlusele, esitada mängijate litsentsid ning võtta vastu korraldajate poolt jagatud reklaamnänn 😃. Suurlinn ja kultuur juba ootas ning kiirustasime maad avastama. Teine katse külastada Wat Phra Kaeo templit ja Bangkoki Suurt Paleed läks napilt õnneks. Jõudsime väravasse viimasel hetkel. Kiire kostüümitäiendus templi väravas ja olimegi pääsenud  Grand Palace’i.  Ei kahetse - see ilu lummas, õhus oli tunda viiruki lõhna, igaüks leidis selles paigas oma vaikuseminutid, kas lihtsalt mõtisklemiseks, soovide teele saatmiseks või millekski enamaks. Iga sellise võimsa templi külastamiseks oleks vaja kordades rohkem aega kui meil oli.  Ülevate tunnete valguses meenusid õnneks eile õhtusöögile unustatud prillid ja oh imet, sisenedes armsasse paika, jooksis poiss juba prillidega vastu 😃. Tänutäheks andsime talle pisut  tööd ja tegime kiired söögid.    Taas taksobuss ja “kodus” ootas juba pidulik võistluste õhtusöök ja meile mahtus veel lisaks (peaaegu kõigile), kuigi tõusime natuke aega tagasi alles lauast.  Õhus oli vaikselt tunda särinat, sest enamik tiime olid samuti juba kohal ning samal õhtul toimus nii tulistamise järjekorra kui ka 1 vooru vastaste loosimine. Meie soovisime oma esimeseks vastaseks kas Prantsusmaad või Taimaad, kuna nad võiksid meile lõpuks kasu tuua oma võitudega. Ja oh üllatust, soovid vahel ka täituvad ja prantslased vastu saimegi👍. Naiskondi oli kokku 43 (sh Tai oma 2 tiimiga – korraldajamaa ning tiitlikaitsjana). Jäime loosiga rahule ja saime südamerahuga magama minna. 4. päev neljapäev Lõpuks avapauk MM-ile!  Ametlik avamine. Orkester, rongkäik, avakõned ja tervituskätlemine.      Hall nagu mainitud oli väga suur, väljakud spetsiaalselt võistlusteks valmistatud ja väga tugeva jahutusega, vaja oli ka pisut soojemaid riideid aegajalt kanda.   Enne lõunat alustasid tulistamisega juuniorid ja peale sööki juba naised. Varjele oli see 1. võistluspäev, tulistati kuuel rajal ja meie olime oma järjekorras viiendad rajal nr 1. Tulemuseks seekord 7 punki ja 35. koht. Ootused olid nii Varjel kui ka meil kindlasti kõrgemad, sest soojendust tehes olid tulemused paremad, aga võistlussituatsioonis kahjuks nii hästi ei läinud. Ei saa öelda, et polnud lubavad visked, aga kuskilt jäi alati miskit puudu. Kahjuks ei läinud hästi ka meie lähinaabritel. Edasipääsuks ümbervisetele oleks vaja olnud 23 punkti. Mis seal ikka, homme uus päev ja uued võimalused. 5. päev reede Kauaoodatud võistluspäev on kätte jõudnud, selleks me ju sinna lendasime  1. voor Eesti vs Prantsusmaa Mängima meie poolt asusid Triin, Kertu ja Varje. Prantslannad alustasid kindlalt ning meile võimalusi ei jätnud. Väljakud rasked ja närv ka sees, kahjuks ei saanud punktigi 0:13, kuid pidasime vastu suisa 43 minutit! Õnneks ei läinud päris nii, et 15 minutit piu-pau ja läbi, eks endale tulebki leida midagi positiivset, et saaks hea tujuga edasi minna. Meie parim selles mängus oli kindlalt Kertu.   2. voor Eesti vs Taani Meie poolt astusid võistlustulle Maive, Kertu ja Varje. Kahjuks ei olnud meie poolt hea mäng ning tuli vastu võtta teine kaotus tulemusega 5:13. Mängu parim oli seekord Maive. Kõik ei olnud veel kadunud, vaja vaid kolm viimast mängu võita, sest nii Prantsusmaa kui Taani olid tugevad ja loodetavasti aitavad meid edasi purjetada, äkki…..   3. voor Eesti vs Mehhiko Selle päeva viimane mäng. Mängivad Maive, Triin ja Varje. Neid tahtsime küll võita. Vastane läks küll alguses juhtima 4:0, kuid leidsime oma mängu üles ja saime hoo sisse. Esimene võit tulemusega 13:5, kõikide statistilised näitajad olid head. Varje löögid õnnestusid, nii Maive kui Triin asetasid hästi ning selle mängu meie parimaks osutus Triin. Päeva kokkuvõttes me pead norgu ei lasknud, uks oli veel praokil 😃   6. päev laupäev 4. voor Eesti vs Singapur Seekord leppisime kokku, et „ärkame“ üles  ja oleme kohe mängus sees, vaatamata kellaajale (EST 4:30). Mängu alustasid Maive, Triin ja Kertu. Mäng oli valdavalt meie kontrolli all. Vaatamata ühele ebaõnnestunud voorule, hoidsime pea püsti, keskendusime ja võit tuli 13:5. Tuleb tunnistada, et vastasel oli üks mängija, kes õnnestus oma visetega ja valmistas oma viimaste kuulidega meile peavalu 😊. Meie poolt hea mäng kõigilt ja statistika pakkus parimaks nii Kertu kui Maive. 5. voor Eesti vs Läti No seda vastast küll ei oodanud, teadsime, et selles mängus on kaalul midagi enamat - võit annaks meile koha vahevooru (9-24). Võitlusse asusid Kertu, Triin ja Varje. Mäng oli pikk ja närviline mõlemalt poolt ja kaotada ei tahtnud kumbki (viimasel kohtumisel EST-LAT maavõistlusel saime nende üle võidu). Punktid tulid visalt ühe kaupa kolm vooru järjest, siis 4. voor oli lätlannade päralt, head asetused ning õnnestunud löögid ja neile korraga 5 punkti. Seejärel jälle meil paar õnnestunud vooru. Enne kahte lisa snadi oli seis 8:8 (seda seisu olime Soomes harjutanud 😊). Seis oli pingeline, pingil istujatele närvid täitsa läbi, aga platsil olijatel tunne päris hea. Meie õnnestusime lõpu osas paremini. Raske võit tuli seisuga 10:8. Varje lõi oma löögid hästi ja Triinu asetusprotsent oli parim.  Peale viit Šveitsi vooru olime tõusnus 16-ndaks!!! See andis võimaluse mängida vahevoorus pääsu eest 16 parima sekka ja meie vastaseks karikasüsteemis tuli Slovakkia. Vahevooru võitja saab vastaseks Prantsusmaa 😃, kes võitis kõik viis vooru ja andis vastastele nende mängude jooksul kokku vaid 13 punkti. Ausalt öeldes olime juba rahul, aga süües kasvab isu ja võit oleks meile nagu “kirss tordil” 🧁 Vahevoor Eesti vs Slovakkia   Meie mäng, meie selle MMi parim mäng algusest lõpuni. Meie poolt Triin, Kertu ja Varje. Olime kohe mängus sees ja ennast üllatada ei lasknud, võit tuli kindlalt 13:3. Kõik mängisid meie poolt väga hästi,  Varje “carreau” alguses lisas kohe enesekindlust, Kertu toetas samuti löögiga, asetused olid kõigil head, kuid taaskord andis statistika parimaks Triinu.  Uskumatu, aga jõudsimegi 16 parima hulka. Euroopast veel Prantsusmaa, Hispaania, Šveits, Rootsi, Saksamaa ja EESTI !  Aplaus 👏🏻   Enne 1/8 finaale oli meil taas loosiõnne ehk kahe riigi sportlased kutsuti alkoholitesti tegema ning nendeks riikideks osutusime siis meie ja Prantsusmaa – kõik läbisid testi puhtalt, kuigi väikeste sekeldustega, autojuhtidel õnnestus see puhumine lihtsalt paremini  😊.    Ja siis 1/8 finaal taaskord Prantsusmaaga. Üllatusi ei juhtunud, kuigi prantslastel polnud see just parim mäng, siis meie oskused jäid „betooni“ peal vajaka ja taaskord tuli vastu võtta kaotus 0:13.  Sellega said meie mängud MM-il otsa, Rahvuste Karikas me mängida seekord ei saanud. Olime tublid ja meie kohaks jäi MM-il 9.-16. Prantslased osutusid seekord meie MMi alguseks ja lõpuks. Lootsime küll prantslannade tiitlivõidule (tegelikult III koht) ja taanlannade Rahvuste Karika võidule (tegelikult II koht), siis oleksime kaotanud vaid võitjatele! Õhtul olid esindajad kutsutud presidendi õhtusöögile, kus sai kinke vahetada ja nautida maitsvat Tai kööki. Mängijad tähistasid oma edukat päeva tordiga 😊.  Pühapäeval ja esmaspäeval vaatasime ära kõik poolfinaalid ja finaalid ning seejärel sättisime end valmis juba võistluste ametlikuks lõpetamiseks – autasustamised, õhtusöök, kultuuriprogramm ja päeva lõpetas Loy Kratong Festival. Igaüks  sai saata teele oma laevukese. Mõni meist isegi mitu.    Teisipäeval asusime nautima väljateenitud puhkust ja võtsime ette teekonna Pattayasse.  Siin polegi väga palju rääkida, puhkasime rannas, nautisime head seltskonda, maitsvaid sööke ja jooke, kuuma päikest, sooja merevett ning massaaže. Käisime Koh Larni saarel ning ööturul.  See aeg kuulus iseendale.   Koh Larn –  Kogu üritus lõppes ühe toreda sünnipäevaga, nimelt tähistasime Valmari 50-ndat juubelit 1. detsembril. Ta polnudki oma elus nii sooja sünnipäeva pidanud! Üllatasime teda restorani hommikulauas laulu ja tordiga ning kinkisime talle ühe mõnusa Tai massaaži, kus salong teda ka soojalt vastu võttis ja samuti tordi kinkis . Laupäeva varahommikul algas tagasisõit…..   …. ning lõpuks õnnelikult kodus    Aitäh toetajatele – Eesti Petanque´i Klubide Liit, Kultuurkapital, Saku Vallavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Tartu Valla Spordikool   Tervitustega Triin, Maive, Kertu, Varje, Valmar ja Angelika

Sellest on nüüd pisut rohkem kui 1 kuu, kuid siin on pisut hilinenud kokkuvõte, mida  tulevikus on seda siiski hea meenutada….Meie reis algas 11.oktoobri varahommikul Tallinna lennujaamast sihiga Monacosse U-23 Euroopa meistrivõistlustele, Nizza lennujaama     jõudsime kella 10 paiku, kust siis kohalikku transporti kasutades sõitsime majutus kohta, mis asus natuke enne Monacot, Prantsusmaal. Kui olime teinud vajalikud toimingud, õhutemperatuur olles 22 kraadi, otsustasime minna platsidele ja nendega tutvust teha, sinna oli 2,5 km, õnneks alla mäge 😊. Kohale jõudes tegime ära registreerimise ja mõned tunnid harjutamist ja siis tagasi hotelli, et hiljem tulla õhtusöögile.        Neljapäeval 12.10 kell 9.00 algasid tulistamise võistlused, kus meie meeskonda esindas Henri Mitt, kahjuks ei pidanud aga närv võistluste ajal vastu ja tulemus jäi 11 punkti, millega jäime 14-ndaks, pärast tulemuste teada andmist selgus, et Henri ei pääse ümbervisetele, kuid oh üllatust -  pärastlõunalt selgus, et ikkagi saavad tema ja Tšehhi poiss sooritada ümber visked, aga kahjuks ei suutnud me sealgi näidata oma tõelist oskust saades 14 punkti. Henri lõpptulemus ja koht ikkagi 14-s.      Reede ja 13 😊 algas siis triode võistlus, meie esimene vastane oli Türgi. , Meie poolt alustasid Henri, Ott Karl Kopel ja Harry Lusbo, aga ei tea millest, kas hommikune väsimus, aga selle mängu kaotasime 13-6.    Teine mäng ja vastu tuli Tšehhi. Nende vastu läksid mängima Henri, Ott Karl ja Harry ja selle mängu võitsime 13-6, (olime vist üles ärganud 😊).    Kolmas mäng ja vastaseks Sloveenia.   Mängu alustasid taaskord Henri, Ott Karl ja Harry, vahetusmehena sekkus ka Kaspar Mänd, ei tea millest aga see mäng oli kahjuks poiste üks nõrgemaid ja kaotus tuli vastu võtta 13-3.    Neljas mäng ja tegelikult väga otsustav mäng, sest 3 võiduga oleks võimalik saada veel 8 parima hulka. Vastaseks tugev Saksamaa.  See mäng algas väga hästi poisid Henri, Ott Karl ja Harry läksid 11-5 juhtima, meil oli ka lõpu võimalus ja mäng enda kasuks pöörata, aga kahjuks ei kasutatud seda ära ja vastane võttis siiski võidu 13-11.    Viimaseks kvalifikatsiooni vastaseks oli Taani. See mäng otsustas lihtsalt vastase Rahvuste karikas, poisid Kaspar, Ott Karl ja Harry  läksid 12-0 ette !!! ja siis hakkas juhtuma igasugu asju, tundus, et petangi jumal oli taanlaste poolt, aga suure südikusega võtsime lõpuks võidu 13-10.  Ja nii meile kvalifikatsiooni 12 koht.      Laupäeval 14.10 algasid Rahvuste karika mängud ja esimene vastane tuttav Tšehhi ja selle mängu poisid Henri, Ott Karl ja Harry mängisid hästi ja võit 13-11.   Teine mäng tugeva Türgi meeskonna vastu, siin suutsid meie poisid Kaspar, Ott Karl ja Harry ennast ärkvel pidada ja ilus ning magus revanš tuli tulemusega 13-10.  Selle võiduga pääsesime Rahvuste karika finaali.   Pühapäev 15.10.2023 finaalmäng Monaco vastu. Poisid Henri, Ott Karl ja Harry  mängisid kahjuks seekord  alla oma taseme  (puudus löök) ja sellest ka kaotus 13-5. Lõpptulemuseks Rahvuste karika teine koht. 😊   Juhendaja Vahur Raudsepp

Kärdla vallu(a)tused 2023 „Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest....“, et 25ndal veebruaril 2023 aastal toimus Kärdla klubi koosolek, kus võeti vastu otsus - sel hooajal panustatakse klubide võistlustele ja muud tiitlivõistlused saavad väiksema tähelepanu.Klubide võistluste esimene osa oli kaheetapiline  Klubide Sari kevadel Harku hallis. Vaatamata rabedale mängule, toetudes rohkem kogemustele kui mänguoskusele võtsime mõlemalt etapilt võidud ning esimene minieesmärk oli saavutatud  - võit kokkuvõttes ja koos sellega ka võimalus mängida BSCC võistlusel. Järgmiseks etapiks pikal teekonnal oli traditsioonile Klubide Karika võistlus Tõrvas. Kuna meie jaoks oli tegemist ühe tähtsama võistlusega kogu hooaja jooksul siis selleks sai valmistud tõsisemalt. Kogu tiim oli koos ja näitas, milleks võimelised ollakse. Kindel võit ja pääs Euro Cupile oli lunastatud. Enne Euro Cupi toimus veel peaproov tuttavas Harku hallis. BSCC kulges üle kivide ja kändude ning suhtumise probleemide tõttu tuli ka alagrupis võtta vastu üks matchi kaotus. Sellest tehtud järeldused aga aitasid teisel päeval teha vajalikud korrektuurid ning poolfinaalis ja finaalis tegime selja prügiseks mõlemal Soomet esindaval klubil ja tasuks võit. Emotsiooni oli kõrgel ja Prantsusmaale mindi tegema oma parimat sooritust. Reis Prantsusmaale sai alguse 7.novembril vihmases Tallinna Lennujaamas. Rõõmsad, ootusärevad klubikaaslased... hea seltskond. Kõik olid valmis, et saata korda midagi enneolematut.  Paar tundi lendu Amsterdami, kus kohtusime oma välismängijaga ning edasi ühine lend Bordeaux’sse. Reis sujus viperdusteta ja mingeid vahejuhtumeid, mis vääriksid märkimist ei toimunud, lihtsalt kaks rutiinset lendu. Võiks ju ääremärkusena välja tuua, et kohvrid saabusid üks päev hiljem. Lennujaamas ootas meid rendibuss ning valmistumine koha peal aasta tähtsaimaks võistluseks võis alata. Bordeaux – kuulsa Prantsusmaa veiniregiooni keskus. Mis vabal päeval ikka muud teha kui tutvuda kohaliku veinitööstusega. Külastasime Carsin veinimõisa, kus veini toodetud juba aastast 1759. Kohalikud viisid meid kurssi nii veini tootmisega kui ka maitsetega. Võistlusreisi esimene päev sai väga huvitavalt sisustatud ja võistlusstress kaugemale tõrjutud. Teine päev algas Bordeaux’s hommikuse trenniga. Tunnike viskamist ja tundus, et kõik on valmis. Kuidas mitte läbi põleda ja oma vaim värskena hoida? Otsustasime teha väikse tuuri linna peal. Bordeaux tervitas meid kauni sügisese ilmag ja näitas meile kõike, mida üks Prantsusmaa linnal on pakkuda – kauneid hooneid, kitsaid tänavaid, suuri väljakuid, inimesi täis tänavakohvikuid, põnevad turud. Lisaks loomulikult söögiks põnevaid kohalikke hõrgutisi – austrid, canelé, Gratton de Lormont, Puits d’amour ja muud põnevat   Õhtul siirdusime mängupaiga hotelli Angoulemes. Veel viimane koosolek ja valmis lahinguks. Neljapäeva hommikusöögi lauas oli tunda kerget võistlusärevust. Vaatama suurtele kogemustele, mis kogu tiimil on ja üksikutel mängijadel eraldi, oli ikkagi tunda õhus adrenaliini möllamist. Aga ilma selleta poleks mõttetki võistlustel käia „tuima tööd tegemas“. Siirdumine võistluspaika, registreerimine, litsentside kontroll ja muu tavapärane toimus nii nagu alati – väikse prantsasliku segaduse saatel. Kohustuslik programm sooritatud saime enne lõunat veel veidi visata ja kohtuda juba varasematest aastatest tuttavate mängijatega. Nii mõneski riigis on aastast aastasse sama klubi ja samad mängijad esindamas oma riiki. Vaikselt lähenes lõuna ja koos sellega ka üks põnevamaid kui mitte öelda kõige põnevam mänguväline hetki – loosimine. Kuna kuulume oma tasemelt keskmike hulka (vähemalt ise arvame nii), siis meie jaoks on loosiõnn või - ebaõnn suure tähendusega. Vastavalt CEP reeglitele asetatakse loosimisel eelmise aasta 8 paremat ehk Prantsusmaa, Monaco, Shveits, Rootsi, Taani, Holland, Luksemburg, Horvaatia. Aga CEP reeglid nagu ka kõik muud võistlussüteemid on loodud ainult selleks, et neid vajadusel ja sobival hetkel muuta – asetatud võistkondadeks olid sel korral eelmise aasta 4 paremat Prantsusmaa, Monaco, Shveits ja Holland. Spekuleerides selle üle, kes võivad samasse gruppi tulla on kaks äärmust täiesti erinevad – Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Eesti või siis teine äärmus, näiteks 3ne grupp Horvaatia, Wales ja Eesti. Meie õnnejumalannaks oli seekord mitte Tyche vaid hoopis Mr. Meelis Saarnak. Loosirattast tuli sel korral loos nr.19 - vastasteks Poola, Holland ja Šotimaa. Loosi üle kurta ei saanud, alati võib ju minna paremini aga oleks võinud ka tunduvalt vähem vedada. Kohe alguses oli selge, et eelmisel aastal pronksi võitnud Hollandi klubi on meie grupi võitjasoosik ja teise edasipääseja otsustab match  Kärdla ja Poola klubi vahel. Antud match toimus kohe turniiri avamänguna.    Match kulges tasavägiselt – üksikmängud 3-3, paarismängud 2-1 Poolale, ja triod 1-1. Kahjuks lõpptulemuseks 14-17. Vastased olid sel korral ühe mängu võrra paremad.  Edasipääsuks vajasime reede hommikul võitu Hollandi üle.  Olime selleks mänguks valmis kuid vaatamata oma parimatele singli mängudele panid vastased oma suuremad kogemused ja rutiini maksma ning keerasid viie tasavägise mängu lõpud enda kasuks. Seekorda jäi üle oma varju hüppamata, Holland jäi alistamatuks, mis tagantjärele vaadates polegi väga imelik – Hollandi klubi näitas kuni lõpuni välja suurepärast mängu ja nende ainuke kaotus tuli finaalis Prantsusmaa vastu. Kolmandas alagrupimängus suutsime vaatamata pettumusele alistada eeldatava nõrgema Shotimaa. Edasi jätkusid mängud Rahvuste Karika turniiril. Vaatamata suurele pettumusele suutis tiim kapteni eestvedamisel ennast kokku võtta ja alistada nii Ukraina kui ka poolfinaalis Norra.  Finaalis vastaseks tulnud Belgia oli ühtlasem ja võitis otsustava trio seisuga 13-0. Seega Kärdla klubile Rahvuste Karika teine koht. Mis siis kokkuvõtteks võiks öelda? Põhieesmärk – alagrupist edasisaamine jäi saavutamata, selle võib miinuspoolele kanda. Plusspoolele läheb kindlasti Rahvuste Karika finaali pääs – samm edasi võrreldes eelmise aastaga. Kindlasti plusspoolele ka osade meie mängijate mängutase võrreldes Euroopa tippudega. Siinkohal ka hinnang meie mängijatele; Margus Berkmann 10 – läbis turniiri praktiliselt ilma kaotuseta, vedas võistkonda ja kandis liidri rolli väärikalt Arttu Poikolainen 9 – rutiinne kõrge tase tõi vajalikud võidud ära Kaarel Mikk 8 – näitas, et on Euroopa tasemel asetaja ega jäänud kellelegi üheski mängus alla Katri Aavekukk 8 – polnud mingi üllatus, et mängis Euroopa naistega samal tasemel Meelis Münt 7 – alustas väga hästi  Mihkel Filipenko 6 –  alustas püsti asetades ja tundis ennast ebakindlalt, kiired järeldused tehes mäng paranes Marju Velga 5 – kohati väga head mängud kuid pikk paus rahvusvahelisel areenil on oma jälje jätnud Veiko Proos 2 – jäi palju tegemata ja võidud tulemata Järgmisel Euro Cup toimub 7-10 november 2024 aastal Douasi uues hallis, mis valmis paar kolma aastat tagasi  Kuulid kätte ja treenima, et teha parem tulemus kui varasematel aastatel.

  Eesti koondist esindasid Urmas Jõeäär ( Viru SK) , Olav Türk  (Tartu Kalevi PK), Igor Kostin ( Tartu Kalevi PK), Toomas Tamme ( Saku PK) ja treeneriks Kaido Kopel. Urmase ja Toomase jaoks olid need esimesed tiitlivõistlused.   Kokku mängiti 5 šveitsivooru. Edasi pääsesid 16 tiimi, kes jätkasid tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad jätkasid Rahvuste Karika võidu nimel Vaade väljakutele Meie esimesed kaks mängu olid kohe eeldatavate medalinõudlejatest meeskondade vastu.  1. mäng Eesti : Belgia, meie alustasime Igori, Urmase ja Olaviga. Peale teist vooru oli tablool seis 4:4. Algus oli isegi suhteliselt võrdne – õnnestumisi oli mõlemalt poolt, kuid siis pani Belgia käigu sisse. Saime veel ühest voorust paar punkti, kuid kogu mängu lõpptulemuseks jäi 6:13 kaotus. 2. mäng Eesti : Monaco, alustasime koosseisuga Urmas, Olav ja Toomas. 1:13 Mõlemas mängus olid meil omad võimalused, millede realiseerimisega jäime paraku hätta. Nagu sellisel puhul ikka, kui ei kasuta oma võimalusi ära, teevad seda vastased.  3. mäng Eesti : Slovakkia, meie poolt alustasid mängu……. Mäng oli juba palju lubav, kus võitlust ja põnevust lõpuni välja, aga lõpuks panid Slovakid oma paremuse siiski maksma. Kaotus tuli numbritega 8:12. 4. mäng Eesti : Wales. Mängule mindi vastu suurte lootuste ja ootustega. Kuigi algus ei kulgenud väga ootuspäraselt suudeti ilusti mängu tagasi tulla. Õigeaegsed muudatused tiimi siseselt ja viigiseis 11: 11 oli tõsiasi. Kuid järgmises ja meie jäoks ka viimaseks jäänud voorus jäid punktid kahjuks võtmata. Kaotus Walesile 11:13 oli küll väga valus kuid pead norgu veel ei lastud. 5. mäng Eesti : Leedu. Sellest hetkest oli Eesti meeskonnal kohustus saada viimasest voorust Leedu vastu võit, mida ka edukalt tehti, tulemus 13:9. Võit Leedu vastu viis meid vahevooru, kus kaalul oli pääs Rahvuste karika mängudele.    Mänguga Jersey vastu sai meie koondis kindlalt hakkama ning tagasid sellega pääsu Rahvuste karika mängudele. Võit numbritega 13 : 3 Rahvuste Karikas. Esimesel karikamängul tuli võistlustulle astuda kohe põhjanaabritega, kellega alles paar nädalat varem oli kohtutud Soomes treeningpäeval. Soome koondiselt väga tugev ja kindel esitus, kus Eestil ei tekkinudki võimalust mängu enda kasuks pöörata. Vastu tuli võtta kindel kaotus 1 : 13. Seega jäi esimene mäng Rahvuste karikal Eestile ka selle turniiri viimaseks.    Seekord veel suuremat edu küll ei saavutatud, kuid saadud heade mängude  kogemused tasuvad end edaspidi kindlasti ära. Veteranide Euroopameistrid 2023 – Prantsusmaa

See kõik algas 08.09 kell 05:00 Tallinna Lennart Meri nimelises lennujaamas, kus kuus Eesti petankerit võtsid suuna Benini poole.   Vahepeatusega Brüsselis jõuti Benini samal päeval kell 17:38 (kohaliku aja järgi). Lennud aga ei möödunud viperusteta. Ühe vahejuhtumina jättis oma sõrme ukse vahele meeste trios mängiv ning tulistamise võistlusel osalev Harry. Õnneks sai vigastada vasaku käe pöial ning jäi vaid loota, et see vahejuhtum ei sega tema võistlemist. Jõudes Cotonousse ja lennukist maha astudes oli tunne nagu oleks astunud sauna lavale- niiske, kuum ja loomulikult pilvitu. Lennujaamas võttis meid vastu ilusa pintsakuga poiss (just nii Veroonika ütles). Lips ees ning kingadki viksitud. Koondis tundis ennast kui VIPid. Igalt poolt suunati meid esimestena läbi, ning ühtegi probleemi riiki sisenemisel ei olnud ning parim uudis selle juures oli see, et isegi kohvrid olid kõik alles ning lennujaamast olime väljas 15 minutiga. Lennujaama ees ootas meid buss, mis toimetas meid otse hotelli ette, kus uksel turvamees ning ümberringi politseinikud. Hotell ise oli viisakas ning koos meiega oli seal  USA, Kambodza, Egiptus, Tsehhi, Burkina- Faso. Hotelli jõudes ootas juba uus buss meid maja ees, et viia meid võistlusväljakutele ning õhtusöögile, mis küll asusid hotellist 15 minutilise jalutuskäigu kaugusel, kuid turvalisuse tagamiseks sõidutati kõiki bussidega.  Beninilased olid hakkama saanud suurepärase võistluspaiga ehitamisega aga küsimusi tekitas vaid see, et igal pool olid suured telgid ja varjualused aga väljakud olid lageda taeva all. Ega meil muud loota olnud, kui ilusat ilma ja seda, et vihm ei hakkaks võistlusi segama. Tiimid registreeritud ja oligi kätte jõudnud esimene võistluspäev.  Esimesel võistluspäeval asusid võistlustulle singli, segapaari ja paarismängu võistlejad. Loosimised tehti hommikul ning mis saaks olla “parem”, kui sõita üle 7000 km kaugusele ja mängida viiest võimalikust mängust kolm lätlastega. Fantastiline. Petanque pidu võis alata. Esimene voor:  Naiste singel: Eesti vs Läti- Veroonika vs Laura. Kahjuks valus 12:13 kaotus. Meeste singel: Eesti vs Läti- Toomas vs Edgars. Tom siinkohal Edgarsile mingit võimalust ei jätnud ning kindel 13:6 võit. Meeste paarismäng: Eesti vs Läti- kaotus Lätile 5:13. Sellel korral jäid siis lätlased meie vastu 2:1 peale.  Naiste paarismäng: vaba voor ning võit tabelis kirjas.  Segapaar: Eesti vs Saksamaa- lõpptulemus 3:13. Tulemus küll tõlgendaks nagu seda, et sakslased sõitsid meist teerulliga üle, kuid tegelikkuses see nii ei olnud. Mäng oli mõlemalt poolt kvaliteetne, kuid sakslaste mäng oli pea eksimatu ning sealt ka kindel võit.   Teine voor:  Naiste singel: Eesti vs Kazakhstan 11:7- suurepärane mäng Veroonika poolt ning tasuks esimene mängu võit MMil. Meeste singel: Eesti vs Alžeeria 2:13 -mis siin öelda vastane oli meist kindlalt üle.  Meeste paarismäng: Eesti vs Liibanon 13:5- Suurepärane mäng mõlema mehe poolt tõi kindla võidu.  Naiste paarismäng: Eesti vs Kambodža 0:13- mis siin toimub? Oli peas vaid küsimus.  Segapaar: Eesti vs Kanada 6:13- võimaluste rohke mäng aga taaskord pidid meie mängijad tunnistama vastaste eksimatut mängu ning leppima ka teises voorus kaotusega.  Kolmas voor:  Naiste singel: Eesti vs Poola 0:13 ja nii ta läks. Punkigi saamata tuli Veroonikal tunnistada poolatari paremust.  Meeste singel: Eesti vs USA 4:13- vastane Tomile võimalust ei andnudki, mis oli üllatuseks meile kõigile.  Meeste paarismäng: Eesti vs Djibouti 9:10- ja saatuslikuks sai ajamäng… Tervet mängu domineerinud Eesti pidi tunnistama viimases voorus viimase vastaste poolt asetatud kuuliga valusat kaotust.  Naiste paarismäng: Eesti vs Mali 13:4- Lõpuks kindel võit meie naispaarile. Väga emotsiooniderohke mäng, kus vastased said ka hoiatuse kohtunikult. Peale igat vooru lasti kuule mõõta. Suurim kuulide vahe, mis mõõta lasti oli 17 cm.  Segapaar: Eesti vs Alžeeria 6:13- tugevus, jah vastaste tugevus. Segapaarile suur pettumus. Neljas voor:  Naiste singel: Eesti vs Benin 5:13- ja pidu läks lahti. Benini publik ei olnud just sõbralik. Plaksutati ja tantsiti just siis, kui vastane eksis. Psühholoogiliselt väga raske mäng.  Meeste singel: Eesti vs Tsehhi 10:11- selle mängu eel olime 18ndal kohal ja võimalus võidu korral 16ne parima hulka saada. Terve mäng oli Tomi kontrolli all, kuid kaks viimast vooru kahjuks ebaõnnestusid. Meeste paarismäng: Eesti vs Senegal 1:13- vana hea tuttav Senegal. Ka sellel korral ei suutnud Eesti mehed neile vastu saada, kuid Robin näitas selles mängus imelist löögivormi, ning ei jäänud Senegali lööjale kuidagi alla. Kuna tuleb see aeg, kui Eesti murrab Senegali??? Või murrab Senegali Eesti naine? Naiste paarismäng: Eesti vs Benin 6:13- Sama seis mis naiste üksikmängus. Lihtsalt ei kesta.  Segapaar: Eesti vs Ukraina 9:12- kõige tujutum mäng meie segapaari poolt ning tasuks neljas kaotus. Sellel korral siis meie võistlejate kohad:  Naiste singel- 23. koht Meeste singel- 24. koht Naiste paarismäng- 17. koht Meeste paarismäng- 26. koht Segapaar- 26. koht Kas pettumus? Jah, loomulikult. Polnud päris see, mille järele Benini sõideti, kuid nii see läks. Nüüd trenni ja sihid uute võistluste suunas.  Kaotused ja mitte loodetud kohad tekitasid paari päevase puhkepausi ning võimaluse riigiga tutvuda. Vabadel päevadel külastasime kohalikku turgu, mis oli tohutult suur ning kõike võimalikku kaupa täis. Meie mehedki said sealt selga endale Benini rahvusriided, millega lubati ka tulevikus üks turniir mängida. Samuti käisime ookeani ääres, mis asus meie hotellist 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Tasus minna. Vesi oli soe lained lõid üle pea ning see oli ideaalne koht, kus oma pettumus maha laadida ning uueks võistluseks mõtteid korrastada.  Samuti korraldasid võistluste korraldajad meile ekskursiooni kohalikku loomaaeda, kus lubati, et on 500 erinevat looma. Aga ohhh ei, kes on käinud Tallinna loomaaias, siis seal ei ole sellel inimesel midagi vaadata. Samas aga saime uusi tutvusi teiste riikide esindajatega ning ka mõned võistluskutsed 🙂. Samuti ei puudunud meie vabade päevade tegemistest ka trenn. Võistlusväljakute kõrvale olid maha pandud harjutusväljakud ning igal õhtul sai tehtud seal paaritunnine trenn. Kohe kadedaks tegi, kuidas nendel on võimalus aastaringselt väljas sooja käes trenni teha ja oma oskusi lihvida.  Keda see muidugi huvitab aga tervisehädad kimbutasid ka meie mängijaid. Kõik olid järgemööda haiged, kuid täna kaasas olnud ravimite hunnikutele suutsime seal kaugel maal siiski olukorra kontrolli all hoida ning ei lasknud haigustest ennast väga häirida ning keskendusime sellele, milleks me sinna olime läinud.   Taaskord oli jõudnud kätte võistluspäev ning aeg oli alustada viiekümnendate meeste triode maailmameistrivõistlustega. Võistlused avati tulistamise eelvoorudega, kus Eestit esindas Harry Lusbo, kellel oli vaid paar päeva enne võistlust kirurgi poolt eemaldatud vasaku käe pöidlalt küüs. Protseduur oli valulik ning teostati ilma tuimestuseta. Tänu vigastusele pidi Harry harjumuspäraselt teisiti lööma, kuna tavaliselt hoiab ta löögivõistlusel vasakus käes kuuli, kuid sellel korral see kahjuks võimalik ei olnud. Harry tulemuseks tulistamise harjutusel oli sellel korral 24 ning tasuks samuti 24. koht.  Pärast tulistamise eelvooru sai alguse meeste triode võistlus, mida läbi nelja päeva häirisid paduvihma hood ning seega olime pidevalt ootuses, kas ja millal on järgmine voor algamas. Esimeses ringis oli Eesti vastaseks USA. USA näitas suurepärast mängu ning võitis võimalusterohkes mängus Eestit 7:13. Teises voorus tuli Eesti meestel rinda pista Togoga. Togo tulistaja, kes lõppkokkuvõttes sai tulistamise harjutusel kolmanda koha oli hoos ka Eesti poiste vastu ning aitas oma maa koondise võidule 4:13. Kolmas voor ja vastaseks Jaapan. Jaapanlased said snadi kätte ning mängisid selle kogu aeg 6 meetri peale, kus nad ise olid kindlad ning haarasid ka tänu selle mängus domineerivama poole. mängu tulemuseks 7:13 Jaapani kasuks. Neljas voor eesti vastaseks Kanada. Lõpuks oli mäng, kus meie mehed suutsid mängu lõpu enda kasuks kallutada ning neljandast voorust võit 13:7. Viimase mängu vastaseks Eestile Šotimaa. Eks vastane oli ka nõrgem, kui eelnevad vastased, näitasid meie poisid suurepärast mängu ning võtsid kindla 13:0 võidu. Kõikide viie vooru kindel liider eestlaste hulgas oli alles juunior Robin Randrüüt. Tema enesekindlus ja suurepärased sooritused jäid silma nii meile endile, kui ta kõikidele teistele, kes meie mänge jälgisid. Kolm kaotust ja kaks võitu ning edasipääsu mäng Rahvuste Karikale. Edasipääsu nimel tuli vastu astuda Ukrainaga. Enne seda mängu oli Cotonous kõige suurem paduvihm ning mängud lükati edasi 5 tundi. Enne mängu tegi meeskond hotellis kaardimäng ning siis võistlustulle. Väljakud olid märjad ning kohti kohe lausa lompidega. Seega olid väljakud palju muutunud. Kohati pehmemad ning kohati oli vihm killu pealt uhunud. Ukrainaga mäng oli rabe, kuid peale rasket algust leidsid meie mehed kindluse. Kahjuks liiga hilja. Vihmahoogude tõttu oli mänguaega lühendatud. Mängiti 60 minutit + 2 snadi. Tasuks kaotus 6:9. Seega jäi sellel korral Rahvuste Karika uks meie meestele suletuks.  Sellega said meie mängud MMil mängitud. Meil oli aega vaadata kõrgetasemelisi mänge ning ülipõnevat tulistamisvõistluse lõpplahendust.  17. september kell 20:00 algas meie tagasisõit koju. Lennujaamas saime halva üllatuse osaliseks. Meie lend oli edasi lükatud üle kahe ja poole tunni. Seega Lahkus meie lennuk Beninist Eesti aja järgi kell 00:10. vahepeatus Brüsselis, kus meie passe kontrolliti 8 korda, enne kui jõudsime oma väravasse, kus peagi oli lahkumas lend Tallinnasse. Kodumaale maandusime peale keskpäeva. Ei midagi rõõmustavat, kuna kuuest inimesest viis olid haiged. Kõrge palavik ja köha, mis ilmselt oli põhjustatud konditsioneeridest ning kliimavahetusest. Samas oleme õnnelikud, et oleme kodus tagasi ning meil on hea meel, et me saime Eestit esindada MMil Beninis, kus polnud kaugeltki nii ohtlik ja ebaturvaline, kui seda oli meile eelnevalt öeldud.  Tänud kõigile, kes meie mänge jälgisid, pöialt hoidsid  ja meie kokkuvõtet lugeda viitsisid 🙂 Maris ja Aigar ja Toomas ka ☺

AGNES SIRKELI VII MÄLESTUSTURNIIR PETANGIS     09.09 Eesti Rahva Muuseumi kõrval Viinaköögis Algus kell 11.00, lõpp u 18.30 Paarismäng, šveitsi süsteem Osavõtutasu 25 eurot võistkond, see sisaldab lõunasuppi Eelregistreerimine kuni 06.09 aadressil https://sites.google.com/view/tartupetank/registreerimine-tartu-petangiv%C3%B5istlustele Lisainfo facebookist ürituse lehelt: https://www.facebook.com/events/194227426813443 või telefonilt 5186259 ja e-maililt palm.kertu@gmail.com

12. augustil toimusid ilusa ilma saatel Võrus Eesti triode meistrivõistlused. Kohale tuli 18 võistkonda. Õhtu lõpuks võtsid võidu taaskord favoriidid Kärdla klubist - Meelis Münt, Veiko Proos ja Margus Berkmann. Teiseks jäid tartlased Kertu Palm, Robin Aus ning Aimar Poom. Pronksmedali võitis peamiselt kohalikest koosnev esindus - Jaan Joonas, Danel Pilv ning Vahur Raudsepp.   Aitäh kõikidele osalejatele ning korraldajatele ja kohtumiseni juba uuel aastal uutel riigi meistrivõistlustel!  Peakohtunik

29. juuli, kell 10.00, Lucavsalas, petangi väljakutel Riias, toimub Baltic Mix Masters. Osalemas Eesti, Läti ja Leedu TOP 8 segapaari. Juhendi põhiselt saavad õiguse EMV segapaaride (17.06. Saaremaal) esikaheksa. Kui keegi loobub siis järgmine võistkond jne. Pakkumised on tehtud esimesele 16-le. Soovi avaldasid 6 võistkonda (Kats ja Veiko, Veroonika ja Robin, Anneli ja Enn, Anneli ja Tiit, Varje ja Tom, Marge ja Erki) Võimalus on veel 2-el segapaaril. Juhatuse otsusega, järgnevatele kohtadele otsepakkumisi ei tee, vaid anname võimaluse nn "suurele ringile" Võistkonna osalussoovist palun teada anda 25.juuliks e-postil: juhatus@petanque.ee Kui soovi avaldab rohkem kui 2 võistkonda siis eelise saavad käesoleva aasta reitingupunktide põhjal suurema kogusummaga võistkonnad.  

Eelmisel nädalavahetusel võõrustas Rakvere 16. Eestimaa mängusid. Mängude petangiturniir toimus Rakvere Vabaduse Kooli hoovis.  Medalite ja punktide nimel asus võistlema 40 segatriot  31 omavalitsusest. Võitja selgitati Šveitsi süsteemi kaheksa vooruga, millest neli vooru mängiti laupäeval ja neli vooru pühapäeval.Laupäevase võistluspäeva läbisid kaotusteta Tartu valla 1. ja Türi valla 2. võistkond ning nemad asusid ka tabelit juhtima. Pühapäeval suutsid kõik mängud võita Toila valla 2. ja Viljandi valla võistkond. Kokkuvõttes ei jäänud ükski võistkond võiduta ega pääsenud ka kaotusest.  Võitja selgus alles viimase vooruga. Võistluse lõppedes oli seis pingeline, sest kahel võistkonnal oli kokku seitse ja neljal võistkonnal kuus võitu. Võistluse paremusjärjestuse määras Buchholzi koefitsient.  Võitjana väljus võistlusest Tartu valla 1. võistkond (Kertu Palm, Aimar Poom ja Valmar Pantšenko), teisele kohale tuli Türi valla 2. võistkond (Triin Randväli, Erki Valdmaa, Rein Rotberg), pronksmedali võitis Paide linna 1. võistkond (Anneli Suits, Kaspar Mänd ja Enn Lehtpuu) Paide linna 2. võistkonna ees. Viienda koha saavutas Toila valla 2. võistkond ning kuuenda Viljandi valla võistkond. Maakondade arvestuses võttis kindla võidu Järvamaa, teiseks tuli Tartumaa ja kolmandaks Ida-Virumaa. Kokkuvõttes oli tore nädalavahetus petangi, päikese ja ka väikese vihmaga.  Võistluste protokoll on nähtav siin.   Kertu Palm