Arvamus | ERR Arvamus
- Harri Tiido: võimust ja selle piiridest Venemaalon 25.04.2024
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Sergei Sergejevi abil vaatluse all Vene võim. Tsaar oli pooljumal, kes võis teha kõike, mis pähe tuli, ja Sergejevi arvates on võimu kõikelubavus omane ka Venemaa praegusele ladvikule, märgib Tiido.
- Argo Rosin: teadmiste roll tõe(järg)se ühiskonna kujunemiselon 25.04.2024
Kõige alarmeerivam on ühiskonnas see, kui loodus- ja tehnikateadustes (sh kliimauuringutes ja ökoloogias) kasutatakse hinnangutel põhinevaid uurimismeetodeid seal, kus tuleks rangelt kasutada mõõtmistel ja katsetel põhinevaid lähenemisi, kirjutab Argo Rosin.
- Annika Kadaja: taas on Eesti bürokraatia EL-i investeeringut ära söömason 25.04.2024
Eesti ehitus- ja tööstussektor on kiratsenud 1,5 aastat ning riigi majanduse taastamise seisukohast on lubamatu hoida kinni Euroopa Liidust eraldatud toetusraha, kirjutab Annika Kadaja.
- Nicholas Hodac: maks magustatud jookidele on ebaõiglaneon 25.04.2024
Maks magustatud jookidele on ebaõiglane ja diskrimineeriv meede riigile lisaraha kogumiseks, kirjutab Nicholas Hodac.
- Rein Sikk: põlispuid maha saagides võime ka oma mällu augu saagidaon 24.04.2024
Hingusele minevate puude tänamisel võib olla eri vorme. Äkki jagada langetatud puude tüved purustisse pistmise asemel tasuta küttepuudena laiali. Või siis anda koolidele käsitöötundides väärtustamiseks, arutleb Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.
- Jaanus Karilaid: peamegi tegutsema vaid oma rahvuslikest huvidest lähtuvalton 24.04.2024
Venemaa kodanike hääleõiguse saaks kustutada Isamaa, Eesti 200, EKRE ja Reformierakonna häältega. Lähima kahe kuuga võiks tegu olla tehtud. Jutt solvumisest ja pihta saavatest Venemaa kodanikest, kes on Eesti patrioodid, on õõnes ja kunstliku tõkke loomine, kirjutab Jaanus Karilaid.
- Tiit Riisalo: ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus vajab remontion 24.04.2024
Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse remont peab olema kapitaalne, ei piisa ainult seinte kosmeetilisest ülevõõpamisest. See ei tohi olla turundusprojekt, mille lõpptulemuseks on uus nimi, laul ja bränd, kirjutab Tiit Riisalo.
- Heili Griffith: nähtamatud noored teevad end nähtavaks radikaliseerudeson 24.04.2024
Viimasel ajal meediasse jõudnud kõhedust tekitavad lood äärmuslikult käituvatest noortest jahmatavad küll avalikkust, kuid on paljude noorsootöötajate jaoks kurvastavad, aga kahjuks mitte üllatavad. Kui noorsootööd rohkem väärtustama ei hakata, süveneb olukord veelgi, kirjutab Heili Griffith.
- Pärtel Lippus ja Liina Lindström: ÕS-ist ning teaduse demoniseerimiseston 23.04.2024
Praeguses EKI ja ÕS-i kriitikas stigmatiseeritakse keeleteadust ja üldisemalt tõenduspõhist empiirilist teadust. Keelekorraldus peab põhinema süstemaatilisel empiirilisel teadustööl, mitte keelekorraldaja keeletunnetusel või maitse-eelistustel, kirjutavad Pärtel Lippus ja Liina Lindström.
- Harri Tiido: Vene mõju äärmuslastele Euroopason 23.04.2024
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa mõjutustegevus. Sotsiaalmeedia areng on andnud Vene trollidele ning muudele tegelastele avarad võimalused propaganda tegemiseks ja lahkhelide külvamiseks läänes, märgib Tiido.
- Kristen Michal: roheleppe eesmärk on konkurentsivõimeline ja moodne majanduson 23.04.2024
Eesti on ka tulevikus Euroopaga ja räägib otsustes kaasa. Kui muidugi meie valik on puhtam ja soodsam energia saastava asemel või korras ja kliimakindel hoonefond. Eelnevaga koos käib ka puhas ja hoitud loodus, kirjutab Kristen Michal.
- Raul Eamets: suures pildis pole palgalõhe probleem väga tõsineon 23.04.2024
Suures pildis pole soolise palgalõhe probleem Eestis väga tõsine ning ka palgaerinevuste statistika liigub järjekindlalt paranemise suunas, kirjutab Raul Eamets.
- Erni Ajaots: üks võimalus, kuidas ääremaad võiksid haridusreformist võitaon 23.04.2024
Käimasolev haridusreform pakub võimaluse lahendada põhikoolides aastaid muret teinud probleemid tehnoloogiaõpetuse kvaliteedi ja ohutusega, kirjutab Erni Ajaots.
- Mari-Liis Jakobson: erakonnad on valimisteks valmis. Aga valijad?on 22.04.2024
Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniad on Eestis üldiselt pigem tagasihoidlikud. Võib suisa öelda, et need polegi Eestis niivõrd põhimõtteliste ideede vastasseisu koht, vaid rohkem kandidaatide missivõistlus, märgib Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.
- Mait Palts: vastasseis rohepöördele kasvab ja see ei ole imeon 22.04.2024
Aeg on tunnistada, et rohepööre saab toimuda vaid juhul, kui selle keskmesse seatakse meie inimesed ja ettevõtted ning nende heaolu, kirjutab Mait Palts.
- Raul Raudsepp: IT-turu iseäralik kriison 22.04.2024
Eesti tarkvaraarenduse turul on kriis. Uute projektide osas käib pakkujate vahel tihe rebimine. Häid töötajaid on saadaval vabalt ja mõistliku hinnaga. Paljud teenusepakkujad on hinge vaakumas ja uudistest käib läbi üks pankrot teise järel. Raul Raudsepp kirjutab, mis ja miks toimub.
- Lauri Läänemets MPEÕK-i kogudustele: väärtustagem üheskoos vabaduston 22.04.2024
Siseminister Lauri Läänemets saatis pöördumise Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku kogudustele. Moskva patriarh Kirilli üleskutse kohaselt on Eesti üks vaenulikest riikidest, mis peaks kaduma, ja see läheb otseselt vastuollu kiriku eesmärgiga kuulutada evangeeliumi kui rõõmusõnumit ja lunastuse allikat, seisab kirjas, mille ERR-i portaal avaldab täismahus.
- Andres Aavik: tehisaru ohtude eest kaitseb privaatne keelemudelon 21.04.2024
Tehisintellekti jõudmine tavainimesele kasutatavale kujule tõi kaasa tohutu majandusmõju, hinnanguliselt 7,9 triljonit dollarit aastas. Tõelisest tehisintellekti (AI) läbimurdest ei saa aga rääkida enne, kui lahendatakse intellektuaalomandi, andmete kontrolli ja turvalisusega seotud küsimused, kirjutab Andres Aavik.
- Art Leete: Obi ugri sõjakunsti kujunemine ja hiilguson 21.04.2024
Hantide, manside ja neenetsite endisaegsest sõjakusest liigub igasuguseid jutte. Mõne sõjaretke kohta on ka täpsemaid kirjeldusi, kirjutab Art Leete algselt Sirbis ilmunud ülevaates.
- Ülle Madise: põhiseadusega ei mängitaon 20.04.2024
Kui põhiseaduse autorid oleksid tahtnud reserveerida hääleõiguse kohalikel valimistel vaid Eesti kodanikele, siis oleks see selgelt kirja pandud. Eesti peab tegutsema lähtuvalt oma rahvuslikest huvidest ja kui lõpuks peab otsuse langetama riigikohus, ei ole selleski midagi erakordset, see on riigielu normaalne käik, kirjutab Ülle Madise.
- Urmas Paet: Euroopa peab aduma Venemaa hübriidsõja ohtlikkuston 20.04.2024
Eksisid need, kes arvasid, et Venemaa kogu energia ja ressurss kulub sõjapidamisele Ukrainas ja talle ei jää muudeks sigadusteks aega. Tegelik elu on teistsugune, Venemaa on jätkuvalt võimeline pidama ka hübriidsõda ja kasutama erinevaid survevahendeid Euroopa riikide vastu, kirjutab Urmas Paet.
- Marju Himma: ajakirjandus kui võimu ja jalgpalli seirajaon 20.04.2024
Õhtulehe intervjuust Konstantin Vassiljeviga oli enamik kogemusintervjuu, kuid Vene-Ukraina küsimustes rollid muutusid, kirjutab Marju Himma algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
- Mereinstituudi kalateadlased: euroopa angerja tulevikust – ausalt ja objektiivselton 19.04.2024
Teatud tingimustel võib noorangerjate ümberasustamine angerjate asurkonna seisundi parandamisele kindlasti kaasa aidata. Olemasolevad andmed viitavad aga pigem sellele, et ümberasustamine laiemalt ja kitsamalt Narva jõe vesikonda ei toeta liigikaitset, leiavad Eesti Ihtüloogia Seltsi liikmed ja TÜ Mereinstituudi kalateadlased.
- Tarmu Tammerk: ERR-i valimisreeglid peavad tagama tasakaalustatuseon 19.04.2024
Eesti Rahvusringhäälingus kehtib alates 21. aprillist Euroopa Parlamendi valimiste kajastamise kord. See on ERR-i seadusega ette nähtud reeglistik, et valimiskampaania kajastus avalik-õiguslikus meedias oleks igati erapooletu ja tasakaalustatud, kirjutab Tarmu Tammerk.
- Tõnis Saarts: erakond Isamaa pürib raskekaallasekson 19.04.2024
Urmas Reinsalu üritab paremtiiva valijat veenda, et just Isamaa on kõige kompetentsem majanduspartei, kõige eestimeelsem jõud ning Isamaa paneb lõppkokkuvõttes nüüd paika, mida arutatakse või ei arutata Tallinnas ja koguni Toompeal, arutleb Tõnis Saarts Vikerraadio päevakommentaaris.
- Raul Puusepp: Eesti majandus vajab välistöötajaid appi, aga targalton 19.04.2024
Iga seaduslikult Eestisse tööle tulev välistöötaja peaks olema siin teretulnud, sest ta panustab Eesti ühiskonna jõukuse kasvu. Kahetsusväärsel kombel lähevad aga Eestis aruteludes segi immigratsioon, tööränne ja viimasel ajal ka sõjapõgenike aitamine, kirjutab Raul Puusepp.
- Jüri Ratas: julgeolek nõuab pidevat pingutust ja koostöödon 19.04.2024
Lähiaastate üks suuremaid proovikive on majandusliku kasu nimel Venemaale tehtavad mööndused. Kui selles ei näita Euroopa riigid üles ülimat kindlameelsust ja üksmeelt, siis toidame vaid agressiooni uut ringi, kirjutab Jüri Ratas.
- Kadri Mets: riik ei ole jätnud erivajadusega inimesi abitaon 18.04.2024
Riik ei ole abi saamise teekonnal jätnud erivajadusega inimesi ilma abita, kuigi praegune abi saamise teekond on veel kohati auklik ja käänuline, kirjutab Kadri Mets.
- Harri Tiido: inimese arengusuunast ja intelligentsiston 18.04.2024
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all intelligents. Uuringute kohaselt olevat kõige terasemad need, kellel kõrge IQ-taseme kõrval on ka emotsionaalne intelligents, märgib Tiido.
- Kaspar Viilup: Eesti kultuuri edu valem on defitsiiton 18.04.2024
Paar päeva tagasi avas Eesti Draamateater oma sügishooaja piletimüügi ning lahti läks jälle virtuaalne võidujooks, mis vabalt võrreldav Ameerika musta reede soodusmüükidega, kus allahinnatud kuumaõhufritüüre jahitakse vere hinnaga. Eesti kultuuri kohta räägib see olukord aga vaid üht: siinset publikut paneb samuti kiiremini liigutama võimalus millestki ilma jääda.
Arvamus Värsked arvamuslood ühiskondlikel teemadel, päeva karikatuurid, kommentaarid, online-väitlused ning palju muud leiab Postimehe arvamuse rubriigist.
- MIKK SALU ⟩ Valitsus reetis Bolti ja jäi lõpuks ikka lolli näogaon 25.04.2024
Bolti kaitsemine on Eesti huvides. Kui valitsus ei suuda ega taha kaitsta riigile nii olulist ettevõtet, ei hakka nad ammugi kaitsma väikemaid või mõnes teises valdkonnas tegutsevaid.
- JUHTKIRI ⟩ Otsime suuri tegijaidon 25.04.2024
Neljapäeval alustas Postimees oma eurodebattide sarjaga, kus saavad sõna Eesti kandidaadid Euroopa Parlamenti. Esimene debatt toimus Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis. Postimees tahabki tuua väitlused stuudiost välja rahva sekka, et kõik soovijad saaksid tulla neid kuulama.
- E-HÄÄLETUS ⟩ Soome ekspert: me ei taha oma valimiste ausust ohtu seadaon 25.04.2024
Intervjuu Johanna Suurpääga Soome justiitsministeeriumist, kes juhtis 2017. aastal ekspertide töörühma, mille ülesanne oli koostada e-hääletuse rakendamise eelaruanne. Aruande põhjal otsustas Soome e-hääletust mitte kasutusele võtta.
- KRISTER KIVI ⟩ Kas on rahu pärast sõda?on 25.04.2024
«Ühtki valimist ei võideta loogikaga. Valimisi võidetakse emotsioonidega,» on öelnud poliitstrateeg Sunil Kanugolu, kes püüab kallutada vaekaussi Indias 19. aprillil alanud üldvalimistel. Kanugolu leiab ka, et valimistele ei tasu minna mitmete teemadega: oluline on üks narratiiv, kirjutab ajakirjanik Krister Kivi.
- FOOKUS ⟩ USA ekspert: valimistega seotud küberrünnakute oht on reaalneon 25.04.2024
Viimase kümnendi jooksul on ohud demokraatiale ja valimistele muutunud järjest tõsisemaks. USA Saksamaa Marshalli fondi Demokraatia Kindlustamise Alliansi (ASD) vanemteadur David Levine andis Postimehele veebiintervjuu võimalikest ohtudest Eesti internetihääletusele Euroopa Parlamendi valimiste eel.
- Dubravka Šuica ⟩ Laste kaitse on meie õiguslik ja moraalne kohuson 25.04.2024
Meil on veel pikk tee käia, et lapse õiguste strateegia muutuks kõigi laste jaoks reaalsuseks, aga meie senine edu annab mulle julgust, kirjutab Euroopa Komisjoni demokraatia- ja demograafiaküsimuste asepresident Dubravka Šuica.
- MARTIN EHALA ⟩ Ülbe hoolimatus lõpeb krahhigaon 25.04.2024
Oleme Eestit tahtnud pidada Põhjamaaks, aga mis puudutab usaldust valimiste aususesse, siis selles osas jääb Eesti alla ka Türgile ja Ungarile, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.
- AIMAR VENTSEL ⟩ Kuidas on Venemaal seotud rassism, terrorism ja Krokuse linnahall?on 25.04.2024
Venemaal on rassism enam-vähem institutsionaliseeritud. Kogu see diskrimineeriv süsteem pidi ühel hetkel saama tagasilöögi ning kahjuks on selle hinnaks hulgaliselt surnuid ja vigastatuid, kirjutab etnoloog Aimar Ventsel.
- Toomas Toomsalu ⟩ Venemaal otsustab asju vaid valitseja taheon 25.04.2024
Venemaal otsustab jätkuvalt valitseja, kelle tahet üritavad alamad kas näiliselt või tõeliselt täita, kirjutab toimetaja Toomas Toomsalu.
- ENE-MARGIT TIIT ⟩ Kas eesti rahvas hääbubki selle sajandi lõpuks?on 25.04.2024
Usun kõiki Heido Vitsuri majandusprognoose – see on valdkond, mida ta läbi ja lõhki tunneb. Aga mis puutub rahvastikuprognoosidesse – kas on ta lähtunud ebatäpsetest lähteandmetest või kasutanud ebasobivat mudelit, kuid siin (õnneks) ei ole tema ennustus usaldusväärne, kirjutab emeriitprofessor Ene-Margit Tiit oma arvamuses.
- Heido Vitsur ⟩ KOLMAS VALITSUS: mida on tehtud õigesti, mida valesti; kuidas toimida paremini?on 25.04.2024
Majandusanalüütik Heido Vitsur paneb ritta praeguse valitsuse puudujäägid Eesti majanduse tüürimisel.
- RAUNO PARRAS ⟩ Nüüd saame tõesti öelda - Eesti hoki on maailmatasemel ja tõusuteel!on 25.04.2024
EOK, riik ja omavalitsused – märgake seda, soovib Rauno Parras, Eesti jäähoki liidu president.
- RAUDSAARE DIALOOGID ⟩ Philippe Jourdan: meist igaühest võib saada pühakon 25.04.2024
Noor preester Philippe Jourdan tuli Eestisse 1996. aastal ning õppis erakordselt kiiresti ära eesti keele, võites sellega eestlaste südame. Oma Rooma-õpingute päevil kohtus ta paavst Johannes Paulus II-ga, kes nimetas ta 2005. aastal Maarjamaa piiskopiks. Tegemist oli viimase piiskopi nimetamisega, mida paavst jõudis teha enne oma surma.
- JAAK VALGE ⟩ Parlamendienamus on käitunud palvekirjadega Vene tsaari kombelon 25.04.2024
Parlamentaarset võimujagamist ja koostööd ei toimu enam ammu. Aga veel eelmises koosseisus olid vähemalt kompromissid võimalikud, seda, tõsi küll, obstruktsiooni või obstruktsiooni ähvarduse toel, kirjutab Jaak Valge (EKRE).
- RAINER SAKS ⟩ Praegu Kremlis toimuv viitab, et keegi soovib Putinit välja vahetadaon 25.04.2024
Eile vahistatud Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu asetäitja Timur Ivanov toodi sõjaväemundris kohtusse ja võeti esialgu kaheks kuuks vahi alla. Vene ajakirjanduses hakkasid levima väited, et tegelikult kahtlustakse Ivanovi hoopis riigireetmises, kirjutab Rainer Saks tänases sõjaraportis.
- ERAKONDADE VOX POPULI ⟩ Mida ja kuidas me peaksime Ukraina abistamiseks veel tegema?on 25.04.2024
USA Kongressi Esindajatekoda kinnitas 60, 84 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale, kuid ka Euroopa Liit, sealhulgas Eesti peaks Ukraina abistamisel edasi tegutsema. Mida ja kuidas me peaksime Ukraina abistamiseks veel tegema?
- JUHTKIRI ⟩ Seksikate sissetungon 24.04.2024
Enne Euroopa Liiduga (EL) liitumise referendumit 2003. aastal paiskas Res Publica Eesti tänavatele reklaamplakateid «Rohkem seksikaid mehi. Jah Euroopale!». Neil tõmbasid tähelepanu mingid rahvusvahelistest pildipankadest võetud tõmmud lõunamaalaste näod.
- AHTI KALLIKORM ⟩ Sellise ettepaneku heakskiitmisel lakkab auto sisuliselt olemast eraomandon 24.04.2024
Kui mõni aeg tagasi hakkas internetis levima info uue Euroopa regulatsiooni kohta, tegi see murelikuks eelkõige vanemate autode omanikud: nimelt olid erinevad suunamudijad lugenud dokumendist välja, et tulevikus kavatseb Euroopa Liit sisuliselt keelata enam kui 15 aastat vanade autode remondi, juhul kui sõiduk vajab kas uut mootorit, käigukasti või keevitustöid, kirjutab Ahti Kallikorm (Isamaa).
- Jens Raavik: rehvid ei ole nagu iPhoneon 24.04.2024
Rehvid ei ole nagu iPhone, mis tuleb esimesel võimalusel uue vastu välja vahetada. Eeldusel, et kõigil autojuhtidel on vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, peaksid nad suuremas osas olema vähemalt 18-aastased või vanemad, ometigi on iga kevade alguses ja sügise lõpus tunne, et pooled liiklejad oleks justkui eile sündinud.
- KARL SANDER KASE ⟩ Kui selline põhjus tuuakse takistuseks gümnaasiumisse astumisel, on midagi ikka väga valestion 24.04.2024
Hiljuti jõudis minuni ühe noore põhikoolilõpetaja mure. Tema sõnul oli talle gümnaasiumi sisseastumisvestluse käigus ette heidetud ühiskondlikku aktiivsust ja eestikeelsele õppele ülemineku toetamist, kirjutab Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa).
- AIMAR ALTOSAAR ⟩ Rahvastikurallis me kurvi taha ei näeon 24.04.2024
Rallisport on eestlaste üks lemmikuid, nagu on üks lemmikmuresid mure meie rahva tuleviku pärast – selline mõte tuli pähe, lugedes majandusteadlase Heido Vitsuri mõtteid selle nädala Postimehes, kirjutab ajakirjanik Aimar Altosaar.
- MART KULDKEPP ⟩ Avanes uus võimaluste aken psühholoogilises sõjason 24.04.2024
USA abipaketi juures ei maksa ära unustada selle psühholoogilist mõju, kirjutab ajaloolane ja kolumnist Mart Kuldkepp.
- JUTU MÕTE ⟩ Räägime Tallinna lumeuputuseston 24.04.2024
Täna alustab arvamustoimetuse välkintervjuude sari «Jutu mõte». Esimeses saates kõneleme Tallinna lumeuputusest endise abilinnapea Vladimir Svetiga (Keskerakond).
- LAURI VAHTRE ⟩ Heroiliselt sisutu raamat eimillestki - professorid said hakkamaon 24.04.2024
Keskajal vaidlesid skolastikud kaua ja tuliselt, mitu inglit mahub nööpnõela otsale. Tänapäeval me neid vaidlusi enam kuigi sisukaks ei pea, pigem ülespuhutud lobaks. Ehkki loogika ja teadusliku mõtteviisi arengule võis mõne argumendi esitamine ja/või kummutamine isegi kaasa aidata. Zoltan Boldiszar Simoni ja Marek Tamme raamatul «Ajaloolise aja kude» (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2023) see viimane omadus paraku puudub, esimest on aga rohkem kui küllalt, arvustab Lauri Vahtre.
- RAINER SAKS ⟩ Venemaa asub takistama uue relvaabi saabumist eesliinileon 24.04.2024
Venemaal arreteeriti kaitseministri asetäitja Timur Ivanov, kes vastutas ministeeriumis ehitushangete eest. Teda süüdistatakse altkäemaksu andmises. Arreteerimine oli demonstratiivne. Venemaal eeldavad kõik, kaasa arvatud president, et sellel asekaitseministri ametikohal nii võetakse altkäemaksu, antakse altkäemaksu kui ka varastatakse korralikult, kirjutab Rainer Saks.
Arvamus | Õhtuleht Ausad ja otsekohesed arvamuslood nii Õhtulehe toimetuse liikmetelt kui ka teistelt. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.
- JUHTKIRI | Rikas ja vaene kirikon 25.04.2024
Õhtulehe valdusse sattunud andmed ei jäta kahtlust: Moskvale alluv õigeusu kirik elab Eestis paremini kui Konstantinoopolile alluv. Sellises valguses on Moskva kiriku siinsete juhtide soovimatus end Moskvast lahti siduda muidugi arusaadav – kes siis ikka tahab oma leivakoti sisu vaeste sugulastega jagada. Aga kas nendes andmetes on ikka ära toodud Moskvale alluva kiriku ainsad tuluallikad?
- EUROPARLAMENDI VALIMISED | Mart Soidro: viis kohta seitsmest on analüütikute arvates juba jagatud, mis saab ülejäänutest?on 25.04.2024
Kõigest poolteist kuud ongi jäänud päevani, mil selguvad need seitse europarlamendi liiget, kes esindavad Eestit järgmised viis aastat Brüsselis ja Strasbourgis – tibusid loetakse 9. juunil. Pealinna tänavad on juba poliitikute plakatitega piduehtes, kuigi õige madin ootab alles ees. Juba poolteist kuud enne valimisi on analüütikud ennustanud, et pea sajaprotsendilise kindlusega lähevad Brüsselisse Kaljurand, Paet, Madison, Terras ja Toom. Mida näitavad reitingud?
- PALGALÕHE | Riina Sikkut: soolist palgalõhet vähendaks alampalga tõuson 25.04.2024
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal 13,1 protsenti väiksem kui meestel. Võrreldes tunamullusega langes see järsult ning ameti andmetel ei ole Eestis kunagi nii väike sooline palgalõhe olnudki. Aga ka 13,1 protsenti on liiga palju. See tähendab, et naistel tuleb meestega võrdse palga teenimiseks töötada aasta jooksul lisaks 33 tööpäeva – endiselt ebanormaalne olukord.
- ISAMAAS PETTUNUD | Autoomanikud: kas siis nii meie huvide eest Tallinna koalitsioonis seistaksegi?on 25.04.2024
Koalitsiooniläbirääkimiste ajal saatis Eesti Autoomanike Liidu (EAOL) juhatus Isamaa esimehele Urmas Reinsalule ja erakonna Tallinna piirkonna juhile Riina Solmanile kirja, kus pööras tähelepanu tõsiasjale, et alles hiljuti Tallinnas jõustunud kiirusepiirangud on ebamõistlikud ja peavad minema tagasipööramisele. Kas autojuhtide eest tõesti seisti? Kahtlane!
- JUHTKIRI | Riik hädas psüühikahäiretega: nende arv kasvab, kuid piisavalt pole ei raha ega avitajaidon 24.04.2024
Aina enam leidub inimesi, kes julgevad nii endale kui ka teistele tunnistada, et nende vaimne tervis vajab turgutust. Nii polegi üllatav olukord, kus aastast aastasse suureneb abivajajate arv niisuguses tempos, millele riiklik meditsiini- ja sotsiaalsüsteem järele joosta ei jõua – professionaale napib ja järjekorrad on meeletud. Kui sa pole just valmis riigi abile lootmata ise suuremaid summasid välja käima.
- REFORM TÖÖTUKASSAS | Ametiühingud: kes tagab, et töötajate maksukoormus ei tõuse ja töötukassa reserv ohtu ei satu?on 24.04.2024
Ametiühingute keskliidu liikmed on viimastel päevadel korduvalt arutanud valitsuse plaani reformida töötuskindlustussüsteemi ja kaotada töötutoetus. Lisaks on ka oht, et Töötukassa on sunnitud tõstma kõigi uuenenud kohustustega hakkama saamiseks töötajate tööstuskindlustusmaksu. Ametiühingute keskliidu esimehena taunin ma valitsuse plaani viia Töötukassa olukorda, kus vahendeid napib ja töötajate maksukoormus kasvab.
- KARMEN JOLLER | Tänapäeva meditsiin on suuteline inimest elus hoidma ka olukorras, kus ta muidu sureks. Kahjuks on see nii mõnegi jaoks piinade pikendamineon 24.04.2024
„„Palun, laske mul minna!“Just sellised olukorrad võimaldavad elulõpu tahteavalduse tulevikus läbi mõelda – koos arstiga, et kõik oleks arusaadav ja et otsus ei sünniks uisapäisa,“ kirjutab riigikogulane ja perearst Karmen Joller patisendi elulõpu tahteavalduse vajaduse kohta.
- KÄTLIN KONSTABEL | Kas me ikka oskame märgata lähisuhtevägivalla tunnuseid, mis meile otse näkku ei karju?on 24.04.2024
Kui lähisuhtevägivalla statistika näitab, et inimesed näikse varasemast vähem politsei ja teiste abiosutavate asutuste poole pöörduvat, siis võib õigustatult tekkida kahtlus, et kas nüüd tõesti ollakse suhetes sõbralikumad või et mürgiseks kiskuvast paarisuhtest osatakse viimastel aastatel välja saada enne, kui suhtes toimuv vägivalla kriteeriumidele vastama hakkab. Või on asi ikkagi selles, et lähisuhtevägivalda ei osata või ei taheta märgata – olgu siis enda või kaasteeliste suhetes. Ja kui asi on märkamises, siis kas ehk annaks midagi ette võtta.
- JUHTKIRI | Hiiumaa salaspaa rikasteleon 23.04.2024
Viimastel päevadel on avalikkuses kõvasti laineid löönud Hiiumaale kerkiv üliluksuslik ja salapärane spaa, millest on teada vaid nii palju, et see on mõeldud rikkamatest rikkamatele ja kohalikel ning tavainimestel sinna asja ei ole.
- ENE PAJULA | Mammi imestab: kes on Espenbergi ja Gräzinit nõelanud, et nad niimoodi siia-sinna kargavad?on 23.04.2024
Teatavasti aitasid Urmas Espenberg ja Igor Gräzin volikogu opositsioonil Tallinnas keskerakondliku võimu kukutada. Üks reetis EKRE ja teine Keskerakonna. Mammit hakkas huvitama, miks nad seda tegid?
- KIRIKUTÜLI MOSKVAGA | Linnar Priimägi: küsisin siseminister Läänemetsalt uusi küsimusi, kuid sain ikka vaid vanu vastuseidon 23.04.2024
Käimas on üks suuremaid taasiseseisvunud Eesti ühiskonna ümberkorraldusi, võrreldav Vene vägede väljaviimisega 30 aastat tagasi presidentide Lennart Meri ja Boriss Jeltsini läbirääkimiste tulemusel. Nüüd algatas siseminister Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeuskliku Kiriku likvideerimise läbirääkimised, aga rohujuure tasemel, pöördudes oma kirjaga otse koguduste poole. Lugesin seda suure huviga ja sain kokku järgmise üldpildi.
- ETTURID SUURES MÄNGUS | Oleg Samorodni: Eesti, nagu Kambodžagi, ei saa olla kuskil Ida ja Lääne vahel. Peame valima poole, et pool meid ei valikson 23.04.2024
Orientalistina ja Indo-Hiina spetsialistiks koolitatuna kuulun ma nende väheste inimeste hulka, kes tunnevad väga hästi 20. sajandi Kambodža (poliitilist) ajalugu. Kahjuks jäävad need teadmised suures osas kasutamata – no tõesti, keda huvitab ühe väikese Kagu-Aasia riigi ajalugu? Aga asjata. See ajalugu võib olla õpetlik ka teistele väikeriikidele. Kaasa arvatud Eesti jaoks.
- JUHTKIRI | Moskva kiriku alt vabaks: midagi on hakanud liikumaon 22.04.2024
Näib, et Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku asjas on midagi liikuma hakanud. Nende Pika tänava ruumide üürileping on üles öeldud ja siseministeeriumis on esimene kohtuminegi peetud, et arutada Eesti sellest kirikuorganisatsioonist lahtisidumist.
- JAANUS NURMOJA | Üle parda tuleb visata mõte, et laste kasvatamine on luksus, mis tuleb palehigis rügades ja ülemustele suhu vahtides välja teenidaon 22.04.2024
Loen artikleid madalast sündimusest ning mind valdab déjà vu tunne. Jälle kordub kõik – väsimatult võisteldakse muretsemises, tõdetakse olukorra tõsidust või siis püütakse seda pisendada, kuid kui leiad üheainsagi sõnavõtu, mis koosneb kasvõi kesisest lahendusideest, mitte aga teravate nurkade vältimisest – siis oled küll õnnega koos.
- PETLIKUD NUMBRID | Hannaliisa Uusma: miks läheb lähisuhtevägivald Eestis jälle rohkem peitu?on 22.04.2024
Kolmandiku võrra alanenud lähisuhtevägivalla statistika tähendab tegelikkuses loodetule vastupidist olukorda. Ka on viimastel aastatel kahanema hakanud või seiskunud ohvriabisse ja naiste tugikeskustesse pöördumiste arv. Selle taga ei ole imepärane lähisuhtevägivalla vähenemine Eestis, vaid risk, et ohvrid julgevad aina vähem abi otsida.
- ÄRA LASE LAPSEST PÄTTI TEHA | Laidi Surva: kurjategijad tahavad teenida süüvõimetute noorte tegude pealt tulu, peatame selleon 21.04.2024
Olukorras, kus internet on piltlikult öeldes maailma üle võtnud, saab üha enam kuritegudest alguse küberruumis. Nii on see näiteks laste seksuaalse väärkohtlemise, aga ka noorte organiseeritud kuritegevusse värbamisega. Kuritegelike võrgustike ohvriks ja õigusrikkujaks saamist aitavad vältida noorte turvalised ning usalduslikud suhted lapsevanematega.
- „SÄRA ONGI TAGASI!“ Pamela Maran räägib, mis juhtus peale kulutulena levinud staaride kiusuvastast videot. Tulemused üllatavad!on 21.04.2024
Minu lapsepõlv möödus väikeses külas Järva-Jaanis. Isa oli kirikuõpetaja ja ema orelimängija. Elasime viiekesi 50ruutmeetrises korteris, riided said selga humanitaarabist või vanema venna kantud kraamist. Ainest kiusamiseks oli seega koolis palju.
- NÄDALA TIPUD | SASSIS MAAILM: kõrbes uputab, sõda kurnab ning ees terendab heade kavatsustega sillutatud põrguteeon 21.04.2024
Ikka seesama – andmeturvalisus. Või kas pole juntimise keelamine see hea kavatsus, millega sillutada teed põrgusse? Või mida ikkagi tähendab see, kui kõrbes tuleb taevast alla vihmavaling, mida enne pole nähtud? Üks on kindel – maailm on sassis.
- LIBAHUNDIMAA | Maire Aunaste: tampides mutta iga julge juhtoina, kes vastutust on valmis kandma, müttame üheskoos mudas ja mures edasion 20.04.2024
Kui neli päeva pärast Tallinna uue linnapea valimist lõid lõkkele kuuldused, et linnavolikogu opositsioon tahab Jevgeni Ossinovskile hakata juba umbusaldust avaldama, ei osanud esimesel hetkel ei nutta ega naerda. Tunnike hiljem oli juba õiguskantsler mängus ning raadiouudistes kõlas K täht, mis omal ajal tänu reklaamidele ajas naerma, nüüd aga nutma… See sõna on KOHUS.
- ARMASTUSKIRI VAMPIIRILE | Georg Malvius: miks need vereimejad inimkonda nii palju huvitavad? Iidsed müüdid ja karm tegelikkuson 20.04.2024
Miks on inimesed vampiiridest lummatud? Miks on Stephenie Meyeri nimeline naine, mormooni kiriku liige, kirjutanud „Videviku“, mida on müüdud 160 miljonit eksemplari, mis on tõlgitud 37 keelde ja millest kujunes edukas filmisaaga? Miks on mind huvitanud krahv Dracula?
- JUHTKIRI | Ööliblikate kallis lendon 20.04.2024
Üks jubedamaid peatükke meie kasvuaastatest ehk iseseisvuse ajajärgu n-ö kauboikapitalismist on see, milline jõhker äri käis naiste, täpsemalt noorte naiste kehadega. Üleminekuaja äraspidine seksuaalrevolutsioon lõi olukorra, kus kõik varem keelatu ja amoraalne oli justkui lubatud.
- ANDRES VARUSTINI MAAILM | Uus regionaalministeron 19.04.2024
16. aprillil teatas regionaalminister Madis Kallas, et lahkub ametist. Tema asemel on sotsiaaldemokraadid esitanud kandidaadiks endise kultuuriministri Piret Hartmani. Kes aga sobiksid veel ministriks?
- URMAS PAET | Ma väga loodan, et õige pea algavad liitumiskõnelused Ukraina ja Moldovaga. See aitab neil muutuda ja suurendab Euroopa julgeolekuton 19.04.2024
Viimasel ajal on jälle hoogustunud arutelu Euroopa Liidu edasise laienemise üle. Üks selle põhjus on kahjuks Venemaa sõda Ukraina vastu. Ja selles kontekstis on märkimisväärne, et Ukraina ja ka Moldova on praeguseks saanud ELi kandidaatriigi staatuse, mis tähendab, et loodetavasti algavad nähtavasti nende riikidega ka ELi liitumiskõnelused.
- VIDEOGALLUP | PIITS JA PRÄÄNIK: millised poliitikud rahvale meeldivad ja kes on teeninud pahameele?on 19.04.2024
Seekord käis Õhtuleht uurimas, milline poliitik väärib präänikut ja kellele annaksid inimesed oma mõtetes piitsa?
- „Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“ Rüki galeriison 26.04.2024
„Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“ 27.04.–09.06.2024 Laupäeval, 27. aprillil kell 14 avatakse Rüki galeriis Urmas Ploomipuu loomingule pühendatud näitus „Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“. Näituse kuraator on Tõnis Saadoja, konsultant Elnara Taidre. Väljapaneku eesmärk on tutvustada laiemalt vähetuntud, kuid tähelepanuväärset kunstnikku Urmas Ploomipuud (1942–1990), tuues esile tema loomingu tänapäevalgi jätkuvat aktuaalsust.
- Luuleslämm, koos maailma- Euroopa-, Balti- ja Põhjamaade luuleprõmmu meistritegaon 25.04.2024
Juba sellel laupäeval 27. aprillil toimub Põhjala tehase Sepikoja galeriis luuleslämm, koos maailma- Euroopa- ,Balti- ja Põhjamaade luuleprõmmu meistritega! Luuleslämm/luuleprõmm on ka Baltimaades üha rohkem populaarsust koguv “performatiivne lääne kirjanduslik võitluskunst” , kus tullakse tekste kuulama ja autoritele kaasa elama. Avaliku salongiõhtu käigus saab kogeda autorite enda(!) loomingut ning publikul on võimalik otsedemokraatiaga välja selgitada
- Sel reedel Sirbison 25.04.2024
„Sõltumatu vaatleja“, Margit Mutso vestleb Triin Ojariga Tõnu Viik, „Humanitaarteaduste kasulikkusest tulevikus: argumendi raamid“ Eerik Jõks Eesti humanitaarteaduste rahastamisest Alari Purju, „Oppenheimeri maailmalõpp“ Mariliis Kõuts, „Jätkumuutu või põru“ Heli Reimann, „Kuidas džässi Nõukogude ajal ei keelustatud“ Vestlus EMTA õppejõudude Kerri Kotta ja Brigitta Davidjantsiga Intervjuu itaalia filmilavastaja Alice Rohrwacheriga Ilmar Vene, „Sekularisatsiooni legaliseerimine“ Veronika Valk-Siska, „Kodukontor algab naabruskonnast“ Esiküljel Triin Ojari. Foto Piia Ruber
- Kumus jõuab ekraanile Berliinis neli auhinda võitnud filmon 24.04.2024
Virginia Woolf kirjutas juba sada aastat tagasi romaani, mille peategelane muudab oma sugu. Just see, ühe 20. sajandi olulisima modernistliku kirjaniku kõige ebaharilikum teos „Orlando. Elulugu” inspireeris Paul B. Preciadot tegema dokumentaalfilmi „Orlando, minu poliitiline biograafia”, mis jõuab publiku ette Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas. Selles toob üks nüüdisaja tuntumaid soo- ja kehapoliitika mõtlejaid kokku 26
- Kumu projektiruumi näitus uurib seksitöö kuvandit 20. sajandi esimese poole Eesti kunstison 23.04.2024
Kumu kunstimuuseumi kolmanda korruse projektiruumis avaneb 25. aprillil näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel“. Näitusele koondatud teoste kaudu uuritakse, kuidas on eesti kunstnikud kujutanud seksitööd, mil moel kajastuvad nende loomingus ühiskonnas kehtinud hoiakud ja kas kunstnike loodud kujutised võisid omakorda neid hoiakuid kujundada. Ennekõike on tähelepanu all eesti
- Aprillis avatakse Toomemäel Tartu toomkiriku valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“on 22.04.2024
25. aprillil kell 21.00 avatakse Tartus Toomemäel toomkiriku valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“. Teose autoriks on Belgia valgustusdisaini agentuur Light To Light, mida esindab Fiorenzo Naméche koostöös valgusdisainerite Chiara Carucci (Itaalia) ja Alfred Sà’ga (Hispaania). Fr. R. Faehlmanni kunstmuistendist inspireeritud valguskunstiteoses kohtuvad müstiliselt kaunil Toomemäel põhjamaine folkloor ja tipptasemel valguslahendus. Kunstiline valgusteos ärgitab kultuuripärandit tõlgendama sõna
- Hunditund on tulnudon 19.04.2024
60. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni näitus, Edith Karlson „Hora lupi“. Dramaturg Eero Epner. Peakorraldaja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Chiesa di Santa Maria delle Penitentis 20. IV 2024 – 24. XI 2024. Täna avatakse pidulikult 60. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljon Edith Karlsoni isikunäitusega „Hora lupi“ („Hunditund“). Paviljon asub festivalimelu südamest natukene eemal, uhkes ja tontlikus Santa
- Habememaksust ei piisaon 19.04.2024
Venemaa ja tema õigeusu kiriku pea patriarh Kirilli meelest on kogu lääneilm langenud satanismi küüsi. Saatanal teatavasti ei ole varju. Venemaal ja selle riigivõimu lahutamatul osal Moskva patriarhaadil järelikult on ja see heidab end igasse suunda. Mitte ainult Eestis, kus Aleksander Nevski katedraal ei lase hommikupäikesel paista iseseisva riigi parlamendihoonesse, vaid üle maailma, sest Moskva
- Lõust Valdise-viltuon 19.04.2024
Eestit on tabanud uus vihalaine ja selle objekt ei ole miski muu kui „Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas“. Eks neid vihaobjekte ole veel, iga nädal lausa uus kangelane. Mõni fiktiivne, mõni elust võetud, aga eestlane kohe peab midagi vihkama, selleta enam ei saa. Käisin minagi siis skandaalset filmi vaatamas ja aru ma ei
- Godotʼd oodateson 19.04.2024
Aprill hakkab lõpule jõudma ja koos sellega asub rinda ärev ootus, et kliimaseaduse eelnõu avalikkuse ette jõuaks. Suure tõenäosusega mõjutab see Eesti elu rohkem kui miski muu viimastel kümnenditel ega jäta puudutamata kellegi elu. Eelnõus sätestatakse seadusena, kui palju peab Eesti kasvuhoonegaaside (eelkõige CO2) heidet vähendama. Seda lõppeesmärki me ise ei otsusta, sest selle on
Arvamus – Müürileht Nüüdiskultuuri häälekandja
- Miks Taylor Swift ja Harry Styles Eestisse ei tule?on 17.04.2024
Räägime asjast – kuidas tuua Eestisse maailmaartiste ja miks see meile kasulik on? Miks on hetkel nii, et siia jõuavad ainult teatud artistid, aga Taylor Swift, Harry Styles, Justin Timberlake, Maroon 5 ja paljud teised mitte? Mida saaksime teha, et seda tendentsi muuta?
- Juhtkiri: Tähelepanumajandus käib soolestiku kauduon 08.04.2024
Kas me tahame elada maailmas, mis juhindub pidevalt soolestikus toimuvast? Kas tähelepanumajanduse punutud kõikehaaravast võrgustikust on võimalik välja murda?
- Piirituse piirideston 13.03.2024
Alkoholikultuuri kujundamisse saame me sõprade, elukaaslaste, abikaasade, poegade, tütarde, isade, emade, õdede ja vendadena panustada kõik.
- Juhtkiri: Sõda ja raha, kultuur ja rahuon 08.03.2024
See, et kultuur on võitlusväli, on vana fakt, mida kinnitavad hiljutised näited. Nagu ka raha, mida kultuurile eraldatakse ja mille eest seda ostetakse, võib olla määrdunud, räpane ja isegi verine.
- Päevakommentaar: Eesti Autousu Kirik põlebon 15.02.2024
Tallinn on väga pikalt olnud autousu raudne kants, kus igasugu reformaatorite üle on irvitatud ja muutmissurvele tuimalt otsa vaadatud. Aga lumepall on veerema läinud ja äkki varsti polegi paljudel tuiksoontel jalakäija enam nii rõve amet.
- Juhtkiri: Äratage mind üles, kui see jama on möödas…on 02.02.2024
Und nähakse liiga tihti mitte ainult „ajaraiskamisena”, vaid lausa probleemina – millenagi, mida tuleks justkui tingimata optimeerida, minimeerida, modifitseerida…
- Päevakommentaar: Millal ilmub viimane muusikaarvustus?on 26.01.2024
Muusikakriitika kadumine võib näida lugejanumbrite mõttes õigustatud, ometi on plaadiarvustus oluline muusikalooline dokument.
- Päevakommentaar: Ka faktid võivad diskussiooni tappaon 18.01.2024
Eesti seadusandjad peavad tegema tänavu olulise otsuse: kas Eestist saab lähitulevikus tuumariik või mitte? Ametis olev valitsus on algusest peale rõhutanud, et nii kaaluka valiku tegemine peab tuginema faktidele. Ainult faktidele rõhumisel kaovad aga silmist demokraatia teised alusväärtused, nagu läbipaistvus ja kaasatus.
- Juhtkiri: toostid tulevikuleon 08.01.2024
Vastsündinud Müürilehe jaanuarinumber on vaba ja lehes puhuvad muutusteiilud. Meil on uus kolleegium, katsetame residendiprogrammiga, tutvustame kaht uut rubriiki ja leidub muud värsket.
- Juhtkiri: Retsepte privileegituimuse vastuon 07.12.2023
Privileeg on ebamugav mõiste, mis osutab paljude jaoks pimekohtadele, mida kas ei taheta või siis ei soovita tunnistada. Teadmatus on õndsus ja privileeg selle õigustus.
- Päevakommentaar: Kas COP28 kliimakonverentsil on mõtet?on 30.11.2023
Elamisväärse tuleviku tagamisest on puudu vaid poliitiline tahe.
- Gaza: hävingu ja desinformatsiooni kroonikadon 21.11.2023
Eesti avalikkuses Iisraeli-Palestiina konflikti ümber lahvatanud arutelud panevad küsima, mida tähendab terrorism ning kellele ja kuidas rakenduvad inimõigused.
Arvamus - Lääne Elu Haapsalu, Läänemaa ja laia maailma uudised
- Juhtkiri: anna langetusmasinale puhkuston 25.04.2024
Eelmisel aastal peatas keskkonnaamet Läänemaa metsades seitsmel korral metsaraie, mis häiris lindude pesitsemist. Üle Eesti 32 korral. Läänemaal ei ole tänavu veel ühtegi peatamist väärivat raiet leitud, mujal aga küll – kuus. Ja seda on kaugelt liiga palju. Riigimetsas on aprilli keskpaigast suve keskpaigani välja kuulutatud pesitsusrahu ja riigimetsa majandamise keskus sel ajal vabatahtlikult metsa ei raiu. The post Juhtkiri: anna langetusmasinale puhkust appeared first on Lääne Elu.
- Erkki Bahovski: mees, kes teadis ossisõnuon 25.04.2024
[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Film „Tulnukas 2“ on ajanud kriitikud lahte leeri: osa kiidab, teised seevastu arvavad, et tegemist on väga halva filmiga. Ise jääksin oma arvamuses tagasihoidlikult kuskile vahepeale: film jutustab küll düstoopilisest Eestist, aga ei suuda seda teha piisava rafineeritusega. Samas on külluses neid eesti filme, mis on „Tulnukas 2st“ kehvemad. Kuid väga vähe on kirjutatud ja räägitud filmis – ja tegelikult ka filmis „Tulnukas 1“ – kõneldavast ossikeelest, mida viljelevad Märt Avandi, Ott Sepa kehastatud jt tegelaskujud. The post Erkki Bahovski: mees, kes teadis ossisõnu appeared first on Lääne Elu.
- Albert Tamme: Haapsalust ja tsiviilkaitseston 25.04.2024
[caption id="attachment_424110" align="alignnone" width="1920"] Albert Tamme, vana ettevõtja ja kaitseliitlane. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Mind ajendas seda lugu kirjutama pärast Venemaa-Ukraina sõja algust ühel koosviibimisel minu vana tuttava, vana pedagoogi tõsisest hirmutundest esitatud küsimus: „Kus on meie varjendid?” Mõnel korral olen raadiost kuulnud sel teemal rääkimas nooremaid mehi, kellel iga väiksem teema vajaks kümmet miljonit ja suurem üle saja miljoni euro. Kuna raha ei paista, jääbki teema katki. Olen oma pika elu jooksul seda tsiviilkaitseteemat lähemalt näinud ja vaatan tagasi, et mis võimalused meil siin on. The post Albert Tamme: Haapsalust ja tsiviilkaitsest appeared first on Lääne Elu.
- Juhtkiri: tühi tänavon 23.04.2024
Sel suvel ei toimu Haapsalu vanalinnas Karja tänaval ühtegi üritust. Eelmisel aastal veel viimastena sellele tänavalõigule jäänud toidufestivalid peavad endale uue paiga leidma: kolima promenaadile või hoopis Posti tänavale. Viimase koha sobivus selgub mõne nädala pärast, kui esimene katsetus uue üritustetänavaga on tehtud. Teised varem vanalinna peatänaval toimunud festivalid on sealt juba ühel või teisel põhjusel lahkunud. The post Juhtkiri: tühi tänav appeared first on Lääne Elu.
- Tiina Tambaum: õppimiskeeld alates 75. eluaastaston 23.04.2024
[caption id="attachment_416442" align="alignnone" width="1536"] Tiina Tambaum, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor[/caption] Eesti ühiskond peab olema suuteline õpetama ka vanu inimesi ja neile niiviisi tööd pakkuma. Rahvaülikool pakkus koolitust „Nutiseadme kasutamine algajale”. Meida (75+) tundis, et sellist asja on ta ammu oodanud, ja pani end õhinal kirja. Varsti sai naine koolitussekretärilt vastuse: „Tegemist on tasuta koolitusega, mille sihtgrupiks on täiskasvanud vanuses 18–74 aastat. Teie olete vanusepiirist üle ja kahjuks kohe Teid koolitusele võtta ei saa. Lisan Teid ootenimekirja.” Meida on üllatusest tumm. Ta on käinud loengutel, kus on räägitud, et pelgalt vanusega õppimisvõime ei vähene. Miks nad teda siis õppima ei võta? Tema kooliajal ju neid oskusi ei jagatud! The post Tiina Tambaum: õppimiskeeld alates 75. eluaastast appeared first on Lääne Elu.
- Andrei Korobeinik: Eesti on langemas Baltimaade nõrgima majandusega riigikson 22.04.2024
[caption id="attachment_345443" align="alignnone" width="565"] Andrei KorobeinikRiigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees[/caption] Kaja Kallase juhitud valitsuse esimene aasta on Eesti jaoks olnud keeruline. Majanduskasvu poolest jäädi Euroopas viimaseks ning inflatsioonitabelis tõusti esimeseks – seda pole Eesti oma 106-aastase ajaloo vältel varem kogenud. Kuid näib, et keerulised ajad ei ole veel möödas ja paraku tundub, et uued kurvad rekordid ootavad meid veel ees. Majanduskriisi peamiseks põhjustajaks oli Venemaa surve Euroopa energiaturule, mis algas 2021. aasta teises pooles. Sellele järgnes Venemaa rünnak Ukrainale. Keerulistes olukordades on riigi juhtimine raske ja Eestit on siin paraku tabanud kahekordne ebaõnn. Me ei saa endale valida konstruktiivsemat naabrit, ja peaministri valikuga läks nagu läks - pehmelt öeldes ei juhi praegu Eestit F.D. Roosevelt'i kaliibriga inimene. Sisuliselt iga valitsuse rahanduspoliitiline otsus süvendab kriisi veelgi ja nii sai Eestist Euroopa Liidu punane latern. The post Andrei Korobeinik: Eesti on langemas Baltimaade nõrgima majandusega riigiks appeared first on Lääne Elu.
- Jaak Juske: parlamentaarne demokraatia vajab iga päev hoidmiston 21.04.2024
[caption id="attachment_324270" align="alignnone" width="300"] Jaak Juske, ajalooõpetaja (SDE). Foto erakogu[/caption] 105 aastat tagasi jüripäeval 23. aprillil 1919 Estonias kogunenud meie esimese parlamendi 120-liikmelise Asutava Kogu peamine ülesanne oli noorele Eesti riigile tema esimese põhiseaduse koostamine. Kahe toonase mõjuka vasakpoolse partei – sotsiaaldemokraatide ja tööerakonna juhtimisel võeti see mahukas töö ette. Toonased ideaalid elavad edasi Eesti tänases põhiseaduses, samas võib parlamentaarne demokraatia olla aga väga habras. The post Jaak Juske: parlamentaarne demokraatia vajab iga päev hoidmist appeared first on Lääne Elu.
- Juhtkiri: terad sõkaldeston 20.04.2024
Eesti kutseharidus on pikalt olnud täiskasvanud õppija nägu, kuid plaanitav kutseharidusreform ja veel enne seda jõustuv kohustusliku õppimisea tõstmine toob peatselt koolidesse juurde nooremaid inimesi. The post Juhtkiri: terad sõkaldest appeared first on Lääne Elu.
- Nädal pildison 20.04.2024
The post Nädal pildis appeared first on Lääne Elu.
- Anvar Samost: kuidas olla sotsiaalselt täiesti vastutustundetu ettevõtjaon 20.04.2024
Kujutage ette, et olete ehitusettevõtja, teil on näiteks suuremat sorti üldehitustöid tegev firma, töötajaid on palju ja tellijaid ka. The post Anvar Samost: kuidas olla sotsiaalselt täiesti vastutustundetu ettevõtja appeared first on Lääne Elu.
Arvamus – Pealinn.ee Pealinn on Tallinna linnavalitsuse kirjastatav eestikeelne tasuta ajaleht
- Mustamäe linnaosa vanem Aivar Riisalu: Kunst peabki hinge minema, aga kas nii palju?on 20.02.2024
Pealinn
- JUHTKIRI. Äpisõiduk: looduse päästja või autostumise soosija?on 04.02.2024
Virkko Lepassalu
- Kose gümnaasiumi direktor: koolide rahastamises napib läbipaistvuston 27.01.2024
Toimetaja: Dmitri Povilaitis
- Endine Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid: Kopli päästekomandot ei tohi sulgedaon 08.10.2023
Toimetaja: Dmitri Povilaitis
- Päästeala töötajate ametiühingu juht: kokkuhoiu ja kärpimise maksame kinni turvatundegaon 25.09.2023
Pealinn
- Abilinnapea Tiit Terik: riik üritab oma ülesandeid omavalitsustele sokutadaon 23.09.2023
Toimetaja: Dmitri Povilaitis
- Tõnu Mertsina: Kas ettevõtted teenivad tõesti erakorraliselt suuri kasumeid?on 09.08.2023
Toimetaja: Merike Pinn
- Kes peab surema, et hakkaksime lõpuks ise mõtlema?on 31.07.2023
Elis Vaiksaar
Arutelu – Hiiu Leht ajaleht hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele
- JUHTKIRI | Hakka kiusajale vastuon 25.04.2024
Mati aa kiusaja. Ta nimi äi pea üldsegid Mati olema. Ta vöib olla ka Jüri vöi Mari, Ainar vöi Aina, Mart vöi Maie. Kiusaja teeb teiste inimestele haiged. Ütleb sandisti. Reegib köikidele kui loll sa oled, kui sa äi mötle täpseld sama moodi kui ta. Naarab nende asjade peele, mes so jäuks tähtsad aa, ja
- JUHTKIRI | Sõna sõna vastuon 18.04.2024
Nii nagu arvata oli, lendasid poliitilised kired Hiiumaal lakke ning kaaklus on juba läinud isiklikuks ja inetuks. Selliste vaidluste juures on kõige halvem see, et esitatakse ainult oma tõde, mille järgi inimesed oma arvamuse peaksid kujundama. Ka Kärdla osavalla vanema ametist vabastamisega kaasnenud kaaklemises on palju rääkimata lugusid. Üks väidab ühte, teine teist. Ajalehe vaatest
- JUHTKIRI | Suure pildi nägemise oskuson 16.04.2024
Eesti haridussüsteemi süüdistatakse tihti selles, et meil nõutakse liiga palju tuupimist. Riigikogu juures tegutsev Arenguseire keskus on välja toonud, et Eestis on üldharidusõpe keskendunud eeskätt faktipõhisele õppele, milles ollakse väga hea. Seda näitavad ka PISA testid. Vähem pööratakse aga tähelepanu sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele oskustele, kriitilisele mõtlemisele. Eks seda võib muidugi ajada meie enam kui 50
- JUHTKIRI | Jaburus toidab vaimuon 12.04.2024
Siinsamas juhtkirja kõrval olevas loos ütleb Soonlepa Margus, et nalja peab saama. See on sulatõsi. Nali aitab elada ja eriti hea on see, kui inimesed oskavad ka iseenda või mõne ette tulnud situatsiooni üle nalja visata. Alguses võibki jama tunduda, aga pärast naeravad kõik nii, et tilgad püksis. Ega muidugi ei saa pahaks ka panna,
- JUHTKIRI | Kirik keset külaon 09.04.2024
Kliimaminister tegi kauaoodatud otsuse: “Rahvusparki ei looda, aga kõige kõrgema loodusväärtusega paigad Hiiumaa riigimaadel saavad siiski kohase kaitse.“ Rahvuspark on kirgi kütnud juba pea kaks aastat. Vast tulisemaid, mida Hiiumaal viimasel ajal nähtud. Võib-olla vaid tuuleparkide üle käivad vaidlused on võrdväärsed. Rahvuspargi loomise ideed vaagiti kaua. Suure tõenäosusega just seetõttu, et leida lahendus, mis oleks
- JUHTKIRI | Murelik tulevikon 05.04.2024
Ekstreemsetest ilmanähtustest on saanud pigem normaalsus. Oleme isegi saanud viimastel aastatel kogeda nii kuumalaineid kui ka paukuvat pakast. Sekka vihmaveest tingitud uputust või rajusid tormituuli, mis elu ühel või teisel viisil mõneks ajaks seiskavad. Meie kliima on muutunud heitlikuks, ettearvamatuks ja äärmuslikuks ning on vist aeg tunnistada, et see pole enam lihtsalt looduslik kõikumine. Meenub
- JUHTKIRI | Õ-tähe kadumineon 01.04.2024
Erakordsete sõnumite puhul on seekordne Hiiu Lehe juhtkiri uudise vormis. Hiiumaa vallavolikogu otsustas keele- ja kultuurikomisjoni ettepanekul kaotada Hiiumaal kasutatavast tähestikust õ-tähe. Seeläbi saab Hiiumaa esimeseks ainult ö-tähte kasutavaks saareks Eestis. Plaan on küpsenud juba ammu, kuna koolides on tekkinud raskusi öigekirjaga, kui öpilased kipuvad kasutama läbivalt õ-tähte. See on tingitud sellest, et könekeeles kasutatakse
- JUHTKIRI | Mäletamisega kurjuse vastuon 25.03.2024
Eile Lehtma sadamas vilu tuule käes veiklevaid küünlaleeke vaadates tajusin, et seda õudust ei ole võimalik lõpuni mõista. Samamoodi nagu sõda või ükskõik millist emotsiooni, kui seda pole ise kogenud. Meenus, kuidas 1991. aastal, kui nõukogude armee tankid Tallinna peale sõitsid, mu vanaema teleka ees nutta tihkus ja läbi pisarate ütles: „See juhtub jälle!“. Vanaema
- JUHTKIRI | Meie maailma laienduson 22.03.2024
Sotsiaalmeedia ei ole enam ammu vaid äpp nutiseadmes või internetilehekülg arvutis. See ei ole midagi sellist, millega tegelemiseks võetakse eraldi aega. Sotsiaalmeedia on meie elu osa – mitte mingi paralleelreaalsus, vaid see ongi osa meie maailmast, kus me igapäevaselt tiheldi toimetame. Selle maailma laiendus. Tänapäeva meediamaailma üks suuremaid muutusi, võrreldes varasemaga, on asjaolu, et me
- JUHTKIRI | Üksteise toel avatud väravon 19.03.2024
Kärdla kooli klaveriostmise lugu on ehe näide sellest, kuidas kogukonnale midagi korda läheb. Täna on viimane päev projekti toetamiseks, kuid raha on juba koos. Mitte ainult küsitud summa, vaid kaks korda rohkem. Koolile klaveri ostmise toetamisega ei pandud õlg alla vaid valge pilli soetamisele, vaid hoopis millelegi suuremale. Nagu ütleb idee autor Raili Kaibald, ei
- JUHTKIRI | Oled sa eestlane?on 15.03.2024
Öhekorra, natust enne söa algust käisi ma Kiievis. Seisi seel raudteejaamas ja tahtsi lennujaama söita. Bussi pole tuln ja igade seltsi ise hakkan taksujuhid katsust mind oma autuse meelita. Ma pole jülgun heasti minna. Äkisti tuli mo juure üks mees, kis küsis mo keest inglise keeles, et kas ma vetaks taaga koos taksu, et taal
Arvamus – Uued Uudised Vabade mõtete portaal
- Mati Kuklane: enamik Eesti vanematest inimestest on pensionivaesedon 25.04.2024
EKRE poliitik Mati Kuklane kirjeldab oma sotsiaalmeediapostituses pensionäride olukorda tänases Eestis, kellest absoluutse enamuse olukord ei vasta peaminister Kaja Kallase võrdlusele tema vanematega. “Eestis on 331 866 pensionäri ja keskmine pension on meil 774 €. Kuidas aga see jaguneb? Kuni 400.-€ suurust pensioni saavad meil 19 000 inimest, kelledest valdav osa on ida poolt sisse The post Mati Kuklane: enamik Eesti vanematest inimestest on pensionivaesed appeared first on Uued Uudised.
- Käpikmeedia on Euroopa Parlamendi valimiste eel asunud õõnestama rahvuslikke jõudeon 25.04.2024
Tüüpiline, et peavoolumeedia on asunud järjekordsete valimiste eel ja erinevate gallupite toel rahvuskonservatiive õõnestama, vastandades kunstlikult erakonna esimeest, europarlamendi valimiste esinumbrit Martin Helmet ning praegust Euroopa Parlamendi liiget, EKRE nimekirja ankrumeest Jaak Madisoni. Läbinähtav on selle vastandamisega süvariigi eesmärk tekitada blamaaži Martin Helmele kui erakonna juhile ning jõuda kaugema eesmärgina neile tülika EKRE likvideerimiseni. Olgu The post Käpikmeedia on Euroopa Parlamendi valimiste eel asunud õõnestama rahvuslikke jõude appeared first on Uued Uudised.
- Võimalikuks Vene sekkumiseks eurovalimistesse Eestis on eeldused olemason 25.04.2024
Enne eurovalimisi on esiplaanile tõusnud hoiatused Venemaa sekkumise eest ning muuhulgas kutsutakse üles ka jälgima rahastusskeeme. BNS vahendab: “Euroopa Parlament kutsub ELi ja liikmesriike üles Venemaa sekkumisele kiiresti ja otsusekindlalt reageerima. Kreml üritab järjepidevalt sekkuda Euroopa demokraatlikkesse protsessidesse, mistõttu võttis Euroopa Parlament neljapäeval vastu resolutsiooni, milles mõistab sellise tegevuse karmilt hukka ja märgib, et selline The post Võimalikuks Vene sekkumiseks eurovalimistesse Eestis on eeldused olemas appeared first on Uued Uudised.
- Martin Helme: “Iga riik peab saama oma asju otsustada ise”on 25.04.2024
Meie erakond on ainus erakond Eestis, mis ei vaata Brüsseli kui ülemuste poole, vaid saab aru, et Eesti eest tuleb võidelda ka euroliidus. Ei mingit lömitavat või pugejalikku lipitsemist euroametnikega, vaid Eesti ja eestlaste huvide eest jalgade trampimine – see on see, mida vaja on. Meie põhisõnumid valimistel on tegelikult samad, mis on meie eurodebatti The post Martin Helme: “Iga riik peab saama oma asju otsustada ise” appeared first on Uued Uudised.
- Eurobürokraatiat kritiseeriv Riho Terras “unustab”, et Euroopa Rahvapartei koos Ursula von der Leyeniga suunavadki liidu arenguidon 25.04.2024
Eesti poliitikamaastikul on väga levinud komme rääkida oma suurtest plaanidest probleemide lahendamisel, vaikides sellest, et need probleemid on kas enda tekitatud või on rääkijal olnud suurepärased võimalused neid lahendada juba varem. BNS kirjutab pealkirja “Terras: Euroopa Parlament suurendas taaskord bürokraatia hulka” all järgmist: “Europarlamendi saadik Riho Terras kritiseerib kolmapäeval Euroopa Parlamendis vastu võetud ettevõtete kestlikkusalase The post Eurobürokraatiat kritiseeriv Riho Terras “unustab”, et Euroopa Rahvapartei koos Ursula von der Leyeniga suunavadki liidu arenguid appeared first on Uued Uudised.
- KERT KINGO: eestlased, olge valvsad: üks tont käib ringi mööda Eestit – see on Lehtme tont…on 24.04.2024
Me kõik mäletame Slava Ukraini MTÜ-d. Seda, kuidas ministeeriumid, riigiasutused, erinevad tähtsad riigiametnikud ja kõiksugu “arvamusliidrid” propageerisid just seda ühingut ja just sinna raha annetama. See oli üleriiklik projekt, kõige kõrgemal tasemel propageeritud. Ka mäletame me seda, millega see “projekt” lõppes – 6,5 milj kogutud annetuste kadumine teadmata kuhu. Keegi seda uurida ei taha ja The post KERT KINGO: eestlased, olge valvsad: üks tont käib ringi mööda Eestit – see on Lehtme tont… appeared first on Uued Uudised.
- URMAS REITELMANN: täna Tallinnas toimuv meenutab riigi totaalset allakäikuon 24.04.2024
IRLi sisuturundusleht Postimees avaldas päeval uudise “EKRE tahab vastset Tallinna abilinnapead umbusaldada“. Nüüd õhtul seda uudisvoost enam ei leia, küll aga veel otsingust ja suure ajakuluga. Põhjus, miks BSH-i ja muid olulisi sõnumeid leiab uudisvoogudest üsna kergelt on lihtne: peatoimetaja suunised ehk omaniku soov on upitada IRLi ja võimalusel maha teha või vähemalt vaikida kõigest, The post URMAS REITELMANN: täna Tallinnas toimuv meenutab riigi totaalset allakäiku appeared first on Uued Uudised.
- Põllumeeste esindusorganisatsioon nõuab võõrtöölisi. Vaataks aga teemat teistpidi?on 24.04.2024
Eestlastest Eesti ettevõtjad on kummaline inimtõug: nad võivad lõputult halada töökäte puuduse üle, aga nad ei hala mitte kunagi eestlaste kui rahva saatuse pärast. Isegi mitte siis, kui Tallinna ehitusplatsidel, poekassades ja mujalgi aina vene keelt kuulebki ja e-riigist on saanud odavtööjõuriik. BNS vahendab: “Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ei toeta plaanitavat seadusemuudatust, mille kohaselt võib edaspidi The post Põllumeeste esindusorganisatsioon nõuab võõrtöölisi. Vaataks aga teemat teistpidi? appeared first on Uued Uudised.
- Ronald Judin: meile saabus merikotkas ehk kuidas teha inimnäolist looduskaitseton 24.04.2024
Kui minu firma nädal tagasi keskkonnaametilt kirja sai, et meie maa lähedale on pesa teinud merikotkas, oli mul sellest väga hea meel. See näitab, et meie põllumajanduspraktika on keskkonna ees vastutustundlik. Pesa asub üle oja kohe naabri põllu kõrval: järelikult ei sega lindu inimesed ega põllutöömasinate müra. Niisamuti ei ole tema meid seganud, sest teade The post Ronald Judin: meile saabus merikotkas ehk kuidas teha inimnäolist looduskaitset appeared first on Uued Uudised.
- Uus sunnismaisus: rohepööre võtab vabaduse maailmas ringi reisidaon 24.04.2024
Folklorist Reet Hiiemäe kirjutab sellest, et seoses rohepöördega pole võimatu inimeste taas sunnismaiseks muutmine, nagu see oli keskajal. Seda arvamust kommenteerib kolumnist Karl Olaf Rääk. Karl Olaf Rääk: “Autor on välja toonud olulise detaili, mis pahatihti tähele panemata jäetakse. Trenditeadlikud inimesed toetavad globalismi, arvates, et globalism annab neile vabaduse maailmas ringi reisida. Tegelikult on see The post Uus sunnismaisus: rohepööre võtab vabaduse maailmas ringi reisida appeared first on Uued Uudised.
- Nursipalust on saamas näide, kuidas sõidetakse üle kõigist ja kõigeston 24.04.2024
Kui Nursipalu laskeala laiendusel ongi vajalik riigikaitseline mõõde, siis selle teostamine jääb ajalukku kui näide ülbusest, ükskõiksusest, üleolevast suhtumisest ja teerullisõidust riigi poolt. Vastuseisust ja lausa protestiliikumisest hoolimata sõitis Kaja Kallase valitsus üle kohalike inimeste kodudest, siis looduskaitsest ja lõpuks ka igasugusest toiminguid reguleerivast seadusandlusest. Teated seaduserikkumisest Nursipalus on juba regulaarse leheveeru tasemel. BNS kirjutab: The post Nursipalust on saamas näide, kuidas sõidetakse üle kõigist ja kõigest appeared first on Uued Uudised.
- Eesti küberruum muutub üha ebaturvalisemaks, aga valimisi selles lausa laiendatakseon 23.04.2024
E-valimiste peamiseks probleemiks on ebaturvalisus, kuid võimulolijad ei taha seda tunnistada, samas kui pea iga päev toob esile uued küberohud. BNS vahendab: “Selle aasta alguses tõusis järsult eestlaste pihta suunatud küberrünnakute hulk ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga esineb ohte ühe kasutaja kohta ligi viis korda rohkem, selgub Elisa Netivalvuri jaanuari, veebruari ja märtsi statistikast. The post Eesti küberruum muutub üha ebaturvalisemaks, aga valimisi selles lausa laiendatakse appeared first on Uued Uudised.
- Jüri Kotšinev: sotsiaaldemokraadid on poliitiliselt olnud alati prostituudidon 23.04.2024
Väljavõtteid täna Objektiivis avaldatud ajaloolase Jüri Kotšinevi kolumnist, kus autor vaagib, kes siis sai kolmandal katsel Tallinna meeriks. Tallinnas on linnapea kohale asunud sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski. Läbi aegade on sotside kreedoks olnud lihtne valem – kõikidelt ühiskonnakihtidelt kõik ära võtta ja siis omavahel ära jaotada. Ära võtta kõigilt, aga jaotada ainult omade vahel. Kes omadest The post Jüri Kotšinev: sotsiaaldemokraadid on poliitiliselt olnud alati prostituudid appeared first on Uued Uudised.
- PePe ja kevad: appi, andke kannatust!on 23.04.2024
Aprillilumi tuli maha, et vaadata, kas Tallinna tänavate hoolduse eest vastutavast uuest abilinnapeast Pärtel-Peeter Perest on meest. Ei olnud! Tallinna kommunaalvaldkonda juhtiv Pärtel-Peeter Pere soovitas linlastel liikudes lihtsalt kannatust varuda ning leppida teadmisega, et selliseid olukordi tuleb ka tulevikus ette. Täna on juba üksjagu sel teemal folkloori loodud. Kastirattur aga plärtsub reformierakondlikult edasi nagu Kaja The post PePe ja kevad: appi, andke kannatust! appeared first on Uued Uudised.
- Jüri Toomepuu: rahvastikuprobleem – Eesti riigi ja rahva eksistentsiaalne ohton 23.04.2024
Kümme aastat tagasi ma lahkasin Eesti lähiajaloo põhiprobleeme ja pakkusin neile lahendusi raamatus, mille avaldasin aastal 2014.* Tollal oli kõige tõsisemaks probleemiks okupatsioonist pärinev rahvastikuprobleem, mis koosnes peamiselt okupantide poolt Eestisse asustatud Eesti-vaenulike venelaste viiendast kolonnist. Lisaks sellele olid põhiprobleemideks ka Eestis vohav okupatsioonist pärinev õiguslik nihilism ja Eesti riigikaitse täbar olukord. Aastad on möödunud. The post Jüri Toomepuu: rahvastikuprobleem – Eesti riigi ja rahva eksistentsiaalne oht appeared first on Uued Uudised.
- Lumine jüripäev muutis kliimavõitluse veelgi naljakamakson 23.04.2024
Tänavune talv mõjus kogu Euroopale kainestavalt, sest oli nii lund kui külma – sotsiaalmeedias levivate klippide järgi naeravad isegi sakslased rohejuttude üle. TikToki videos “Milline näeb tegelikult välja viimase 100 aasta kuumim aprill, mida tänavu sakslastele lubati seoses kliima soojenemisega” laotab bikiinides noor naine rätiku otse lumele, paneb panamakübara pähe ja hakkab raamatut lugema. “Saksamaa The post Lumine jüripäev muutis kliimavõitluse veelgi naljakamaks appeared first on Uued Uudised.
- Helle-Moonika Helme: Kaja Kallasel oli Võru rahva ees sama ülbe hoiak, mis Riigikogu infotunnison 23.04.2024
Nii Maaleht kui Kagu-Eesti inimesed sotsiaalmeedias kirjeldavad Kaja Kallase esinemist Võru kultuurimajas, kus rahvas näitas oma tegelikku suhtumist valitsusse ja peaminister oma jätkuvat ülbust. Kommenteerib EKRE poliitik Helle-Moonika Helme: “Sama hoiak nagu meile infotunnis vastates. Loosungid, propaganda, kõik teised on olulised peale Eesti oma inimeste. Ja “ma tean, et ükskõik mida ma ütlen, see teile The post Helle-Moonika Helme: Kaja Kallasel oli Võru rahva ees sama ülbe hoiak, mis Riigikogu infotunnis appeared first on Uued Uudised.
- Tiiu Kuurme maakoolide sulgemisest: tuleks soovida uut rahvuslikku liikumiston 22.04.2024
Tiiu Kuurme, üks Eesti haridusvaldkonna väljapaistvamaid teadlasi ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsent, avaldas hiljuti mõtlemapaneva artikli Õpetajate Lehes, milles ta tõstatab olulise teema haridusest ja maakogukondade olukorrast. Artiklis meenutab Kuurme aegu, mil taasvabanenud Eesti alustas haridussüsteemi ülesehitamist, ning toob esile tollased peamised põhimõtted nagu ligipääs haridusele ja kodulähedane põhikool, mida peeti kõige elementaarsemateks õigusteks. Hariduseusk ja The post Tiiu Kuurme maakoolide sulgemisest: tuleks soovida uut rahvuslikku liikumist appeared first on Uued Uudised.
- Mati Kuklane: Eestis on momendil kaks kasumlikku äri, ravimine ja matmineon 22.04.2024
Haiglatel tundub ka kriisis hästi minevat, kuid inimestes tekitatakse tänavaplakatitega “Las Maarek lämbub?” süütunnet, et nad maksaksid kinni tervishoiusüsteemi lüngad. Olukorra on oma sotsiaalmeediapostituses kokku võtnud EKRE poliitik Mati Kuklane. “Viimastel aastatel oleme kuulnud, et haigekassal pole raha, meil pole ei arste ega õdesid. Tasuta ravi järjekorrad on kuudepikkused aga kui rahakoti lahti teed, siis The post Mati Kuklane: Eestis on momendil kaks kasumlikku äri, ravimine ja matmine appeared first on Uued Uudised.
- Mailis Reps: “Minu tühistamine algas juba neli aastat tagasi.” Võib-olla pidanuks seltskonda valima?on 22.04.2024
Endist haridusministrit Mailis Repsi on loksutatud juba pikki aastaid, sest selline on Eesti justiitssüsteem, hakklihamasin, millest keegi vigastamatuna ei pääse. Aga see on ka enda valikute küsimus – Mailis Reps tantsis deemonitega valssi ja see sai talle ka saatuslikuks. BNS vahendab: “Harju maakohtus jõudis esmaspäeval lõpuni endise haridusministri Mailis Repsi süüasja arutamine – Reps esines The post Mailis Reps: “Minu tühistamine algas juba neli aastat tagasi.” Võib-olla pidanuks seltskonda valima? appeared first on Uued Uudised.
Autogeenius Eesti suurim autoportaal
- Karavanimess: üritus, mis pole vaid matkaauto omanikele!on 25.04.2024
3.–5. mail toimub juba teist aastat CaravanFest, mis toob Vanamõisa karavaniparki kõik “ratastel kodu” huvilised. Huvipakkuvat leiavad nii need, kel matkaauto või haagissuvila juba olemas, kui needki, kel alles see mõtteis mõlgub. Loe "Karavanimess: üritus, mis pole vaid matkaauto omanikele!" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Kasutatud BMW 5. seeria (F10): ülipopulaarne ja odav, aga töökindlus jätab kõvasti soovidaon 25.04.2024
BMW. 5 seeria on äärmiselt populaarne ning selle 2010. aastal müügile jõudnud F10-põlvkond veel eriti: seda on müügil üle 300! Loe "Kasutatud BMW 5. seeria (F10): ülipopulaarne ja odav, aga töökindlus jätab kõvasti soovida" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Eesti odaviske tõusev täht Gedly Tugi: on au omada toetajat, kes aitab mul täielikult keskenduda sportlikele eesmärkideleon 25.04.2024
Karksi-Nuia, kaunis linn Lõuna-Eestis, on koduks noorele Eesti sporditalendile, kes lööb laineid odaviske maailmas – Gedly Tugi on nimi, mis kõlab üha valjemini sel spordiareenil. Loe "Eesti odaviske tõusev täht Gedly Tugi: on au omada toetajat, kes aitab mul täielikult keskenduda sportlikele eesmärkidele" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- 5 tähelepanuväärset uue auto pakkumist aprilli lõpuston 25.04.2024
Siin meie järjekordne ringkäik mööda automüüjaid. Vaata, mis meile Eesti turul viimastel nädalatel silma jäi. Leidsime mõned värsked mudelid ja mitu soodus- või kampaaniapakkumist. Abiks ikka! Loe "5 tähelepanuväärset uue auto pakkumist aprilli lõpust" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Uus tudengivormel läbib testikilomeetreid ja sihib sel suvel uusi võiteon 25.04.2024
TalTechi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühine tudengivormeli meeskond Formula Student Team Tallinn (FSTT) jahib sel hooajal võite Hollandis, Austrias, Ungaris, Tšehhis, Itaalias ning sarja kõige suuremal ja prestiižsemal võistlusel Saksamaal. Meeskonda toetab teekonnal peasponsorina Milrem Robotics. Loe "Uus tudengivormel läbib testikilomeetreid ja sihib sel suvel uusi võite" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Ainulaadne võimalus soetada Ayrton Sennale kuulunud Honda NSXon 25.04.2024
Varalahkunud F1-legend Ayrton Senna kõik kolm maailmameistritiitlit tulid McLareni autos, millel oli Honda mootor. Seega oli tal Jaapani autotootjaga tihedam side. Nüüd on harukordne võimalus osta endale Senna omanduses olnud sportauto Honda NSX. Loe "Ainulaadne võimalus soetada Ayrton Sennale kuulunud Honda NSX" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Lexuse kõige väiksem ja soodsam mudel LBX jõudis Eestisseon 25.04.2024
Eestisse jõudis Lexuse uus hübriid-LBX, mis on Lexuse kõige väiksem linnamaastur. Loe Autogeeniuse proovisõidukogemusi SIIT. Tootja ütleb, et kättesaadava hinnaga linnamaastur võiks huvi pakkuda ka noorematele juhtidele ning neile, kes pole varaem Lexuse sõidukite vastu huvi tundnud. Loe "Lexuse kõige väiksem ja soodsam mudel LBX jõudis Eestisse" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Müüdid Eesti turul – kas isegi klaasitäkke parandus võib kaotada auto garantii?on 25.04.2024
Levivad jutud, et ei saa muudes remondiettevõtetes kui vaid maaletooja juures oma autot remontida ning isegi klaasitäkke parandamisel võib sõiduki garantii kaduda. Kuidas on tegelikult? Loe "Müüdid Eesti turul – kas isegi klaasitäkke parandus võib kaotada auto garantii?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Lamborghini Urus saab 800-hobujõulise pistikhübriidajamion 25.04.2024
Lamborghini müügihitist sportmaastur saab siiani võimsaima mudeli, milleks on Urus SE. Lamborghini maasturi esimene pistikhübriidajam on sama 4-liitrine, kahe turboga V-8, mis oli tavalise Uruse kapoti all. 620 hj ja 800 Nm jõuallikas on liidetud 192 hj ja 483 Nm elektrimootoriga, kokku on süsteemil võimsust 800 hobujõudu. Loe "Lamborghini Urus saab 800-hobujõulise pistikhübriidajami" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Kas keskmise kiiruse kaamerad tulevad? Transpordiamet avalikustas katseprojekti tulemusedon 24.04.2024
Oktoobri alguses viis transpordiamet läbi neljal maanteel keskmise kiiruse mõõtmise katseprojekti. Tegemist on metoodilise uuringuga, mille käigus ei kogutud ega salvestatud andmeid ning ei väljastatud kiiruse ületamise eest hoiatustrahve. Ka andmekaitse inspektsioon kiitis uuringu läbiviimise heaks. Loe "Kas keskmise kiiruse kaamerad tulevad? Transpordiamet avalikustas katseprojekti tulemused" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- 195 km/h kihutanud juhtimisõiguseta mootorrattur lõpetas arestimajason 24.04.2024
Möödunud pühapäeval jäi Põlvamaal kiirust mõõtvate politseinike radarisse rohelise-valgekirju mootorratas, mille kiiruseks fikseerisid politseinikud 195 km/h. Ratturile võeti sappa ning sellele anti peatumismärguanne. Juht seda aga eiras ning asus eest ära sõitma. Loe "195 km/h kihutanud juhtimisõiguseta mootorrattur lõpetas arestimajas" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Teeme selgeks: kas naastrehvidega on lubatud sõita märtsi või aprilli lõpuni?on 24.04.2024
Pea iga kevad on autojuhid segaduses, kuna seadus annab rehvide vahetamise kohta vastakat infot. Lisaks on ilm igal aastal nii erinev ja see kõik võib viia valede otsusteni. Küsisime transpordiametilt ja politseilt täpsutusi. Loe "Teeme selgeks: kas naastrehvidega on lubatud sõita märtsi või aprilli lõpuni?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Riigikohus: parkida tohib igal pool, kus see ei ole keelatudon 24.04.2024
Riigikohus rõhutas tänases otsuses, et parkida tohib igal pool, kus see ei ole liiklusseadusega keelatud. Seadus ei tee parkimisaladele sellest põhimõttest erisusi. Loe "Riigikohus: parkida tohib igal pool, kus see ei ole keelatud" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Kas peale õnnetust tohin minna harjumuspärasesse remonditöökotta ja loota, et minu kindlustusfirma katab kulud?on 24.04.2024
Kuhu pöörduda, kui sinu sõidukiga on juhtunud õnnetus? Kas sobib, kui lähed töökotta, kus oled harjunud käima, või peaksid konsulteerima enne enda kindlustusfirmaga? Teeme selgeks. Loe "Kas peale õnnetust tohin minna harjumuspärasesse remonditöökotta ja loota, et minu kindlustusfirma katab kulud?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Mida uut on elektriajam toonud nelikveo maailma?on 24.04.2024
Sisepõlemismootoriga autode nelikveosüsteemid on üsna keerukad tehnoloogiad, mis nõuavad oluliselt kallimaid komponente kui kasutatakse sõidukitel, millel on üks vedav telg. Elektrisõidukite tärkaval ajastul on nelikveo süsteemid läinud lihtsamaks, muutunud kättesaadavamaks ning avardunud on ka nelikveo kasutamise võimalused. Kuidas see võimalik on? Loe "Mida uut on elektriajam toonud nelikveo maailma?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
Arvamus – Harju Elu Harjumaa nädalaleht
- Kodualuse maamaksu tõstmine on halb plaanon 12.04.2024
Valitsus soovib järgmisest aastast tõsta maamaksu ning kaotada kodualuse maamaksu vabastuse, mis seni on taganud, et igale kodanikule on lubatud üks kodu, mille eest maamaksu maksma ei pea. Plaanil on kaugele- ulatuvad negatiivsed mõjud mitmes eluvaldkonnas, kuid kõige hullem on ühiskonna ebavõrduse süvendamine. Automaks ja magusate jookide maks kehtivad paljudes riikides ning neis on loogika The post Kodualuse maamaksu tõstmine on halb plaan appeared first on Harju Elu.
- Õnnelikud kella ei vaataon 28.03.2024
Õnne ja õnneliku elu mõiste üle on arutletud aastatuhandeid, sama kaua on inimesed otsinud ka õnne valemit. Seni edutult. Pole leitud ei õnne ega valemit selle tuvastamiseks. Aga lootus sureb viimasena. Ehk on õnne ja õnnelikuks olemise üks tunnuseid, et ei pea kella vaatama? Järelikult pole kuskile kiiret, aega mõnusalt tiksuda küll. Kindlasti võib ka The post Õnnelikud kella ei vaata appeared first on Harju Elu.
- Avalikustamine paneb normaalset palka maksmaon 15.03.2024
Enamik Eesti ettevõtteid ei avalda töökuulutustes palgavahemikku, kuid suurem läbipaistvus võimaldaks kandideerija aega kokku hoida ning paneks koonerdajad konkurentsivõimelisemat palka maksma. Lätis ja Leedus on tööpakkumiste palgavahemiku avaldamine kohustuslik juba vähemalt viimased viis aastat ja kuigi vastava direktiivi võttis vastu ka Euroopa Liit, siis Eestis seda endiselt ei tehta. Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peaksid suuremad The post Avalikustamine paneb normaalset palka maksma appeared first on Harju Elu.
- Palga avalikustamine tekitab tööandjatele dilemmaon 15.03.2024
Palgavahemike avaldamise positiivsed küljed kaaluvad üles võimalikud puudused, seega liigume kindlalt sinnapoole, et tasuvahemikud oleksid edaspidi meie tööpakkumistel aina enam välja toodud. Erinevad uuringud näitavad, et tööotsijate jaoks on üks keerulisemaid küsimusi töövestlusel just palgasoov – mõistagi tahab igaüks saada oma töö eest väärilist tasu, teisalt kardetakse oma väärtust üle hinnata ning seetõttu töö võimalusest The post Palga avalikustamine tekitab tööandjatele dilemma appeared first on Harju Elu.
- Kas suurendame võõrtööliste sissetoomist?on 04.03.2024
Kaia Vask, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees: sisserände kvoodi tõstmine ei vähenda tööjõupuudust Välistööjõu kvoot võimaldab sel aastal tuua Eestisse 1303 töötajat kolmandatest riikidest, kuid tööandjad soovivad kvooti märgatavalt tõsta. Eesti Ametiühingute Keskliidu juhina mõistan tööandjate muret, kuna tööjõupuudus puudutab mitmeid valdkondi autojuhtidest insenerideni. Töötajate esindajana näen aga laiemat pilti ja soovitan välistööjõu piirarvu tööandjatel läbi The post Kas suurendame võõrtööliste sissetoomist? appeared first on Harju Elu.
- Eesti ja eestlased nende pilgu läbi, kelle kodumaa on mujalon 19.02.2024
Eesti on saanud kodumaaks paljudele, kes on pärit mujalt. Nad on tulnud siia elama ja pikemaks peatuma jäänud. Oma nägemusest Eesti ja eestlaste kohta räägivad Ellie (43), kes on pärit Šotimaalt ja Eestis elanud 6,5 aastat ja Viktoria (29), kelle kodumaa on Ukraina ja kes on siin viibinud veidi üle aasta ja Paul, endine kommunikatsiooni- The post Eesti ja eestlased nende pilgu läbi, kelle kodumaa on mujal appeared first on Harju Elu.
- Kaja Kallasele praotus jälle uks. Euroopasseon 16.02.2024
„Ütlen teile järgmist – tänase poliitilise režiimiga ei ole meil lootustki Euroopaga taas ühineda. Meil on vaja valida teistsugune valitsus, mis lõpetaks selle loo Ukrainaga ja ehitaks üles normaalsed suhted Euroopa riikidega. Et naaseksime normaalsuse juurde.“ Sellised sõnad kõlasid vene poliitiku, endise Riigiduuma saadiku Boriss Nadeždini suust kremlimeelse telekanali NTV otsesaates. Veel enam! „Tuleval aastal The post Kaja Kallasele praotus jälle uks. Euroopasse appeared first on Harju Elu.
- Erakondade reitingud: Isamaa toetus on rekordtasemel, Keskerakonna langus jätkubon 14.02.2024
Ühiskonnauuringute Instituut MTÜ ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,5%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,6% ja Reformierakonda 17,3% valimisõiguslikest kodanikest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. jaanuarist 9. veebruarini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra ning on The post Erakondade reitingud: Isamaa toetus on rekordtasemel, Keskerakonna langus jätkub appeared first on Harju Elu.
- Mis lõpetaks õpetajate rahulolematuse?on 05.02.2024
Timo Suslov, Riigikogu liige (Reformierakond): õpetajate palgatõusu võti on reformides Jõudmaks eesmärgini tõsta õpetajate palk 2027. aastaks 120 protsendile Eesti keskmisest, tuleb teha hariduses reforme ja korrastada koolivõrk. Läinud esmaspäeval, 22. jaanuaril algas Eestis midagi nii erandlikku nagu streik. Õpetajad on välja kuulutanud tööseisaku, mille eesmärk on saavutada 2027. aastaks palgatõus, mis vastaks 120% Eesti The post Mis lõpetaks õpetajate rahulolematuse? appeared first on Harju Elu.
- Täiendus toimetuse 19.01 ilmunud vabanduseleon 02.02.2024
Harju Elu 27. numbris (22.12.2023) lk 5 ilmus lause „Miinus: noorte kaasalöömist takistatakse. Jõelähtme vallavolikogu EKRE saadikud seisid vastu, et noortevolikogu kaks liiget saaksid arengukomisjoni liikmeteks“. Selle asemel olnuks korrektsem „Miinus: noorte kaasalöömist ei toetata. Jõelähtme vallavolikogu kaks EKRE saadikut ei andnud oma toetust sellele, et noortevolikogu kaks liiget saaksid komisjonide liikmeteks“. Täiendame 19.01 ilmunud The post Täiendus toimetuse 19.01 ilmunud vabandusele appeared first on Harju Elu.
- Omamaist toidutootmist tuleb vaadata riigi julgeoleku osanaon 17.04.2024
Euroopa Komisjon tuli hiljuti välja ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise ettepanekuga, mis loodetavasti annab põllumehele veidi hingamist ja loob ruumi omamaise toidutootmisega jätkamiseks. Seda on väga vaja, et möödunud, viimaste aastakümnete keerukaimaks kujunenud aasta järel nina kuidagi vee peal hoida. Pole üllatus, et mitu toidutootjat andsid aasta alguses teada tegevuse lõpetamisest, kuna eelmine aasta kujunes põllumajandustootjaile taasiseseisvumise The post Omamaist toidutootmist tuleb vaadata riigi julgeoleku osana appeared first on Põllumehe Teataja.
- Metsanduspoliitika muutuste tuulte meelevallason 26.02.2024
Kuigi metsandus on Euroopas üsna varieeruv sektor nii metsamaa struktuurilt kui ka osakaalult, luuakse poliitikat kõigile ühtemoodi. Veelgi enam, seda tehakse olukorras, kus otsustusorganitel selleks sisuliselt mandaati ei ole. Metsandussektoris põhjustavad tihtilugu suurt pahameelt uute regulatsioonide loomiseks toodud põhjendused, mis on eesmärkidega vastuolus või sisutühjad. Küsimusi tekitab uute bürokraatiat ja halduskoormust suurendavate regulatsioonide eesmärk ning The post Metsanduspoliitika muutuste tuulte meelevallas appeared first on Põllumehe Teataja.
- Kerli Ats: mängureeglid muutuvadon 05.12.2023
Viimasel ajal on Euroopa Liidus (EL) üha rohkem kõlama hakanud arvamus, et põllumajandustootjad peavad tulevikus ise oma saake erakordsete ilmastikuolude eest kindlustama. See tähendab, et plaan on liikuda kriisimeetmetelt kindlustusmeetmete rakendamise suunas. Sel aastal pidid põllumajandusettevõtted toime tulema keeruliste ilmastikutingimustega. 12. juunil andis taluliit välja pressiteate, milles väljendasime muret loomasööda kriitilise olukorra pärast. Hoiatasime, et The post Kerli Ats: mängureeglid muutuvad appeared first on Põllumehe Teataja.
- Huvikaitse ja sellesse panustamine on järjest vajalikumon 04.10.2023
Oleme kogunemas järjekordsele Eesti põllumajanduse aastanäitusele Tartus. Ja meil kõigil on, mida arutada, sest erakordsed ilmaolud, kahanev majandus, ettearvamatu poliitika ja globaalne ebakindlus on kõikide maamajandajate elu teinud päris keeruliseks. Vajame platvormi, kus ühisosa leida, seisukohti kujundada ning parimaid praktikaid ja kogemusi vahetada. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja juba viiendat korda Tartus toimuv põllumajanduse aastanäitus seda kindlasti The post Huvikaitse ja sellesse panustamine on järjest vajalikum appeared first on Põllumehe Teataja.
- Kas Eesti põllumajandus on roheline?on 30.08.2023
Meedias on kõlanud väiteid, justkui oleks Eesti põllumajandus loodusvaenulik, Eesti toidu kvaliteetküsitav ja põllumehed kasumiahned tegelased. Loomulikult ei ole toidutootmine tabuteema, mille üle diskuteerida ei tohiks, kuid võiks proovida siiski faktipõhiseks jääda ning vähem lähtuda usupõhistest ja teinekord lausa äärmuslik-fanaatilistest seisukohtadest. Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes saab kindlalt väita, et meie põllumajanduslik tegevus on üks The post Kas Eesti põllumajandus on roheline? appeared first on Põllumehe Teataja.
- Ilm meid toidabon 04.07.2023
Kevadilm on olnud erakordne. Seda iseloomustavad intensiivne päikesepaiste, haruldased öökülmad ja suur kuivus. Öökülma näitajad on võtnud pöörde, mida ei ole aastakümnete vältel nähtud: Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusandmetel registreeriti Kuusikul ja Narvas uued juuni külmarekordid, kui temperatuur langes kuni –3,3 kraadini. Sademete puudumisest on saanud tõsine probleem: suviviljad on ikaldumas, loomasööda varumine jäi esimese niitega alla 30% The post Ilm meid toidab appeared first on Põllumehe Teataja.
- Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?on 09.05.2023
Eesti aadressiregistris tehtud ammune muudatus avaldab taluperedes jätkuvalt pahameelt. Selle järgi ei eksisteeri enam määratlust nimega talu. „Eestimaal ringi liikudes näeb tuhandeid ilusaid teeviitasid ja silte, mis lõppevad sõnaga talu, ometi pole sellist määratlust enam ametlikult olemas,“ selgitab Ants Aaman, Kuusalu valla Rätsepa talu peremees ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige. Kõige hämmastavamaks peab Aaman seejuures asjaolu, et The post Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? appeared first on Põllumehe Teataja.
- Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimeton 05.05.2023
Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse. Maamaksu tõusu 10-protsendilise piirangu kaotamine uue koalitsiooni poolt seab löögi alla põllumajandustootjate konkurentsivõime, mõjub negatiivselt metsakasvatusse tehtavatesse investeeringutesse ning soodustab väikemaaomanike ning maaelu hääbumist. Nii märgivad Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit koalitsioonierakondadele saadetud ühispöördumises. Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid pöördusid The post Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet appeared first on Põllumehe Teataja.
- Põllumajandussektor: maaeluministeeriumi nime muutus peaks väljendama selle sisuon 28.04.2023
„Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis vabariigi valitsusele pöördumise, milles tehti ettepanek nimetada Maaeluministeerium kas Põllumajandus- ja regionaalministeeriumiks või Toidu- ja regionaalministeeriumiks ning minister vastavalt põllumajandus- ja regionaalminister või toidu- ja regionaalminister,“ jagas pöördumise sisu koja juht Ants Noot. Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütles, et pöördumisel vabariigi valitsusele juhtisid nad tähelepanu asjaolule, et enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide The post Põllumajandussektor: maaeluministeeriumi nime muutus peaks väljendama selle sisu appeared first on Põllumehe Teataja.
- Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi?on 18.04.2023
Valitsus on koos ja kokkulepped sõlmitud. Mida siis vastne koalitsioon maainimestele ja toidutootjatele lubanud on? Alustada tuleb sellest, et juba eelmisel aastal kohtus EPKK kõikide erakondadega, tutvustamaks meie valdkonna vajadusi ja ootusi järgnevaks neljaks aastaks. Hea meel oli tõdeda, et mitmed meie ettepanekud jõudsid erakondade valimisplatvormidesse ja nüüd ka koalitsioonilepingusse. Toidutootmist tähtsustatakse Minu hinnangul on The post Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi? appeared first on Põllumehe Teataja.
Arvamus Archives - Läänlane.ee Uudised ja kuulutused
- Eesti tahab vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Kuidas see mõjutab kaupade hindu?on 13.03.2024
Rahandusministeeriumis on valminud ja kooskõlastusringi läbinud eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Selleks ümardatakse poes või teenusepakkuja juures sularahaga tasumisel lõplik ostusumma lähima viie sendini ja vahetusrahana pisisente enam ei tagastata. Rahandusminister Mart Võrklaev selgitab, miks muutus vajalik on. Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku The post Eesti tahab vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Kuidas see mõjutab kaupade hindu? appeared first on Läänlane.ee.
- Milline on turvaline ööelu ja kuidas selleni jõuda?on 20.08.2023
Kuidas suunata inimesi käituma turvalisemalt? Kas purjus inimest on võimalik suunata vett jooma või järgneb õllele viin? Mis juhtub, kui inimene otsustab alkoholist loobuda, läheb peole ja joob vett? Kas alkoholivaba pidu on üldse võimalik? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisid Arvamusfestivalil vastuseid Lääne-Harju politseijaoskonna juht Lea Bärenson, käitumisteadlane Andero Uusberg, raamatu “Hoog“ autor Piret The post Milline on turvaline ööelu ja kuidas selleni jõuda? appeared first on Läänlane.ee.
- Olukord tööturul halvenebon 20.08.2023
Majanduses on pikalt valitsenud vastuolu, kus SKP langeb, ent tööhõive on kõrge ja palgad aina tõusevad. Kahjuks ei saa see lõputut kestma jääda ja ilmselt on sügisel oodata korrektuuri, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Tööjõu-uuring näitab töötuse kasvu Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet viimase tööjõu-uuringu tulemused 2023. aasta teise kvartali kohta. Suurimat tähelepanu pälvis uuringu tulemustest The post Olukord tööturul halveneb appeared first on Läänlane.ee.
- Janne Tomberg: Eestlaste kehaline kirjaoskus on ohuson 08.03.2023
Eesti lastest liiguvad igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik. Eelteismeliste seas langeb liikumisaktiivsus eriti, istuva aja osakaal suureneb järsult. Nemad on meie homsed täiskasvanud, kirjutab Liikumisaasta 2023 projektijuht Janne Tomberg. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub. Laste väärtushinnangute ja liikumisharjumuste kujundamisel on The post Janne Tomberg: Eestlaste kehaline kirjaoskus on ohus appeared first on Läänlane.ee.
- Mida arvavad riigikokku kandideerijad Haapsalu raudtee taastamisest?on 02.03.2023
Veebileht Liiprid.ee küsis Läänemaal riigikokku kandideerivatelt poliitikutelt, mida nad arvavad Haapsalu raudtee taastamisest. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Läänemaa piirkonna esimees Neeme Suur Haapsalu raudtee taastamine on kindlasti vajalik. Õigemini siis Turba-Rohuküla raudteeliini väljaehitamine ja rongiliikluse taastamine. See on ka kajastatud SDE valimisprogrammis konkreetse lubadusena. Oluline on raudteeühenduse loomine, lähtudes nii regionaalpoliitikast, transpordipoliitikast kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide The post Mida arvavad riigikokku kandideerijad Haapsalu raudtee taastamisest? appeared first on Läänlane.ee.
- Lugeja küsib: kas pean nüüd töölepinguid muutma, sest töötasu alammäär tõusis?on 02.01.2023
Lugeja küsib: Kas nüüd pean töölepinguid muutma, sest 1. jaanuarist 2023 tõusis töötasu alammäär? Vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev: Vastavalt töölepingu seadusele lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasu suuruses. Alates 1. jaanuarist 2023 on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot ja tunnitasu alammääraks 4,30 eurot. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat The post Lugeja küsib: kas pean nüüd töölepinguid muutma, sest töötasu alammäär tõusis? appeared first on Läänlane.ee.
- Muutunud kinnisvaraturg kolmes eri vaates: kuidas turul edasi talitada?on 14.10.2022
Enam ei tule kellelegi üllatusena, et energiakriis, inflatsioon ja intresside tõus on viinud kiire kinnisvarapakkumiste arvu kasvu ning nõudluse kahanemiseni. Eesti tarbijate kindlustunne on ajalooliselt madalaim ning kinnisvarahindade langus kahjuks või õnneks vältimatu. Kui järsk see olema saab, ei tea keegi, kuid lumepall on igal juhul juba veerema hakanud, kirjutab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. The post Muutunud kinnisvaraturg kolmes eri vaates: kuidas turul edasi talitada? appeared first on Läänlane.ee.
- Tarbijad on hirmul. Kuidas see mõjutab kinnisvaraturgu?on 16.09.2022
Kohaliku tarbija kindlustunne on ajaloo madalaim ja see avaldab mõju ka kinnisvaraturule. Millises mahus, see selgub sügis-talvisel perioodil, märkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. „Ehkki kinnisvaratehingute statistika järgi on veel justkui kõik enam-vähem korras, siis muret tekitab Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbijate kindlustunde indikaator, mille kohaselt pole Eesti rahvas kunagi nii suurt ebakindlust tundnud,“ sõnas Sooman. The post Tarbijad on hirmul. Kuidas see mõjutab kinnisvaraturgu? appeared first on Läänlane.ee.
- Lugeja küsib: Kuidas tuleb töötajat ületunnitöö tegemisest teavitada ja kuidas seda hüvitada?on 22.08.2022
Lugeja küsib: 1. augustist peab tööandja teada andma, kuidas ettevõttes tehakse ületunnitööd ja kuidas seda hüvitatakse. Millest tuleb töötajat täpsemalt teavitada? Kui töötajal on tavaliselt esmaspäevast reedeni kaheksatunnised vahetused, kas tööandja korraldus suure töömahu tõttu töötada nädal aega 12 tundi on ületunnitöö? Vastab Larissa Tihhonova, Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Augustis jõustunud töölepingu seaduse muudatus ütleb, et tööandja The post Lugeja küsib: Kuidas tuleb töötajat ületunnitöö tegemisest teavitada ja kuidas seda hüvitada? appeared first on Läänlane.ee.
- Lugeja küsib: Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära?on 02.08.2022
Lugeja küsib: Sain teada, et üks minu töötajatest osutab tööst vabal ajal sõidujagamisteenust. Murelikuks teeb mind see, et töötaja on tööl silmnähtavalt väsinud, samuti on ta hajameelne ning teeb oma töös sageli vigu. Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära? Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Üldpõhimõtte kohaselt ei ole tööandjal õigust The post Lugeja küsib: Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära? appeared first on Läänlane.ee.
- Liis Koppel: väärkohtlemine – paratamatus või märkamata jäänud ohumärkide tulem?on 28.04.2023
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni sotsiaalnõunik Liis Koppel tõdeb, et see aasta on alanud sotsiaalvaldkonnas üsna süngelt. Avalikkuse ette on jõudnud mitu juhtumit, kus valdkonna töötajad on oma hoolealaustega käitunud ebaeetiliselt, osadel juhtudel lausa kriminaalselt. Avaldame Liis Koppeli arvamusartikli täismahus. Mõru pitseri valdkonnale vajutab tõsiasi, et iga sotsiaalvaldkonna töötaja esmane missioon on haavatavas olukorras inimesi igas olukorras The post Liis Koppel: väärkohtlemine – paratamatus või märkamata jäänud ohumärkide tulem? appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Riigipilve juht: tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb noorte seas murda iganenud stereotüüpeon 27.04.2023
Riigipilve juht Taavi Viilukas sõnab, et praktikante värvates eeldab ta juhina, et kontoriuksest astub sisse elurõõmus noor, kelle silmades on ootusärevus, tahe õppida, asju ära teha ja oma valdkonnas läbi lüüa. Mingil põhjusel see aga alati nii ei ole. Miks? Kas asi on üldhariduskoolide puudulikus ettevalmistuses, ülikoolide keerulistes õppekavades või tööandjate ebarealistlikes ootustes? Miks ei The post Riigipilve juht: tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb noorte seas murda iganenud stereotüüpe appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Sivar Irval: biomajandus on Eesti Nokiaon 17.03.2023
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval rääkis, mille üle ta enim südant valutab ja kuhu võiks Eesti põllumajandus areneda. Riigikogu valimised on värskelt seljataga ja toimuvad valitsuse moodustamiseks koalitsiooni kõnelused. Milliste mõtetega jälgid läbirääkimiste protsessi? Ma usun, et kõik Koja liikmed jälgivad neid läbirääkimisi huviga. Minu mõtted on peatunud kahel sõnal: toit ja puit. Need The post Sivar Irval: biomajandus on Eesti Nokia appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Kati Bakradze: haridus on puhas investeerimiskuldon 11.08.2022
Haridussüsteemis on probleemid olemas, kuid 1. septembri eel vajaks nii õpetajad kui ka õpilased toetavaid lugusid ja positiivseid sõnumeid. Koolides toimuvat mõjutavad ka meie endi hoiakud. Kulla hind maailmaturul on tõusujoones minemas. Meie ümber toimuvatel ärevate sündmuste taustal on tunne, et tahaks hoida kõike, mis on jääv ja millel oleks püsiv väärtus ka tulevikus. Haridus The post Kati Bakradze: haridus on puhas investeerimiskuld appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Aasta ema Aage Õunapi avalik pöördumine: palun ära alanda ega solva suurte perede emasid. Nii nagu see on praegu juhtunudon 02.06.2022
Aasta ema Aage Õunap tõdeb, et on juba paar nädalat tundnud meeletut piinlikkust selle osas, mis meie infoväljas toimub. Ja mitte ainult tema, vaid suurem osa suurperede vanematest. „Igapäevased süüdistused meie suunas on saanud nii tavapäraseks, et ei oskagi enam seisukohta võtta. Kuhu me oleme välja jõudnud, mis hinnaga see tuleb? Miks nii käitutakse?“ imestab The post Aasta ema Aage Õunapi avalik pöördumine: palun ära alanda ega solva suurte perede emasid. Nii nagu see on praegu juhtunud appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- ARVAMUSLUGU I Omnicom Media Grupi tegevjuht Karlis Zembergs selgitab, mis on valeuudised ja kuidas neid peatadaon 01.03.2022
„2022. aasta varakevadel näeme möödunud aastal antud Nobeli auhinda täiesti uues valguses – rahuauhinna pälvisid Vene ajakirjanik Dmitri Muratov ja Filipiinide ajakirjanik Mari Ressa nende jõupingutuste eest kaitsta sõnavabadust, mis on demokraatia ja püsiva rahu eeltingimuseks. „Vaba, sõltumatu ja faktidel põhinev ajakirjandus aitab kaitsta võimu kuritarvitamise, valede ja sõjapropaganda eest,“ tõdes Nobeli komitee auhinna määramisel. Nüüd The post ARVAMUSLUGU I Omnicom Media Grupi tegevjuht Karlis Zembergs selgitab, mis on valeuudised ja kuidas neid peatada appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab eelistada kodumaist toitu: nii on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälgon 14.12.2021
Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab tarbijatel eelistada kodumaist toitu, sest siis on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg. Samuti tõdeb ta, et ühe loomakasvataja tegutsemine tähendab veel keskmiselt seitsme töökoha loomist nii maal kui ka linnas. „Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti põllumajanduse traditsiooniliseks tegevusalaks, Eestis on heaperemehelikuks loomakasvatuseks ja liha tootmiseks ideaalsed tingimused, The post Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab eelistada kodumaist toitu: nii on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann: teist alandades ei ülenduta iial!on 18.09.2021
Parafraseerides klassikuid – kui Türi vald on „toppama jäänud arenguga sumbunud konnatiik “ siis jah, just sellises „konnatiigis“ ma elada sooviksingi! Neid inimesi, kes nii mõtlevad, paistab aga õnneks peale vallavanema veel teisigi – näeme, et Türi vallas on praktiliselt peatunud rahvastiku vähenemine, juurde on tulnud elanikke, lisandunud ettevõtteid, ning gümnaasium on õpilastest pungil. Kliimakava The post Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann: teist alandades ei ülenduta iial! appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- PALUN ÄRA KIUSA I Kätlin Rohilaid-Aljaste: solvates ja alavääristades loome pinnast vaimsele ja füüsilisele vägivallaleon 27.08.2021
Kahe lapse ema, Tallinna Ühisgümnaasiumi hoolekogu liige ja MTÜ Igale Lapsele Killuke Rõõmu asutaja Kätlin Rohilaid-Aljaste jagas eelmisel nädalal Tallinna Vabaduse platsil laiali 100 Parisax Professional huulepulka. Huulepulkade sõnum oli, et koolikiusamine ei alga koolist aga ühiskonnast. “Oluline on aru saada, et ühiskond hakkab muutuma igast üksikust täiskasvanust ja ainult meie ise saame muuta maailma The post PALUN ÄRA KIUSA I Kätlin Rohilaid-Aljaste: solvates ja alavääristades loome pinnast vaimsele ja füüsilisele vägivallale appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Lastekaitse Liidu noortekogu juht: riik, mis ühe käega annab ja teisega samal ajal võtabon 07.05.2021
Ühe käega annab riik alaealistele psühhiaatrilise abi saamise võimaluse ja aitab hankida koolidesse arvuteid, et haridus ka distantsilt omandatud saaks, ent samal ajal võtab teise käega huvitegevuse, kirjutab Lastekaitse Liidu noortekogu 17-aastane juht Triin Sooäär. Tegelikult ei kärbita märkimisväärselt toetust huvidel põhinevale tegevusele, vaid haridusele – see eriskummaline liik nimega mitteformaalne haridus. Kas pole kummaline, The post Lastekaitse Liidu noortekogu juht: riik, mis ühe käega annab ja teisega samal ajal võtab appeared first on Eesti elu | GoodNews.
Arvamus arhiiv - Hea Kodanik Hea Kodaniku infovärav
- Tarvo Nurgamaa: strateegiline partnerlus on usaldusel põhinev koostööon 28.11.2022
Riigi jaoks oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamine on võimalik ainult eri ühiskonnarühmade vahelise koostöö kaudu. Eesti riigi strateegiate n-ö katusstrateegia on pikaajaline strateegiadokument „Eesti 2035“, mille üheks oluliseks sihiks on see, et Eesti ühiskond oleks hooliv, koostöömeelne ja avatud. Kuid turbulentne ühiskonna areng koos kriiside mõjul tekkinud vastandumistest ühiskonnas vähendab koostöövõimet tuntavalt. Sellist lõhestumist ühiskonnas võimendavad The post Tarvo Nurgamaa: strateegiline partnerlus on usaldusel põhinev koostöö appeared first on Hea Kodanik.
- Kai Klandorf: Mis värvi on usaldus?on 29.07.2022
Millised ootused on vabakonnal vastloodud valitsusele järgmiseks üheksaks kuuks, kirjutab Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf. Eesti on saanud värskelt uue koalitsiooni. Järgmiste valimisteni ei jää just palju aega tegutsemiseks, aga ka need umbkaudu üheksa kuud on piisavad, et midagi päriselt ära teha. Mida oodata valitsustest olukorras, kus üksteist püüavad üle trumbata koroonakriis, energiakriis, põgenikekriis ja The post Kai Klandorf: Mis värvi on usaldus? appeared first on Hea Kodanik.
- Mis on ühist kaasaegsetel narkokartellidel ja ühistarkusega juhtimisel?on 24.04.2022
Vähemalt kaks asja, kinnitavad juhtimiskoolitaja Ain Mihkelson ja Väikese Jalajälje kogukonna liige Paavo Eensalu Esiteks – nende juhtimine on detsentraliseeritud. Puudub üks Suur Juht, kes kõike teab ja otsustab. Ilmselt oled kuulnud Pablo Escobarist, kelle tabamisel kartell põntsu sai. Tänapäeval aitab ühtse juhi puudumine neil vastu pidada korrajõudude rünnakutele. Teiseks – need on hästi organiseeritud, The post Mis on ühist kaasaegsetel narkokartellidel ja ühistarkusega juhtimisel? appeared first on Hea Kodanik.
- Andrei Liimets: Lumehelbekesed päästavad maailmaon 28.02.2022
Eesti Ekspress kogus lühikesi mõtteid ja soove Eesti Vabariigi 104. sünnipäevaks. Kodanikuaktivist, kultuurikriitik ja Vabaühenduste Liidu kommunikatsioonijuht Andrei Liimets kirjutas lumehelbekestest. Üheks nimetuseks, mida viimastel aastatel pillavalt kasutatakse, on lumehelbeke. Enamasti mõeldakse selle all pealekasvavat põlvkonda, kes on ülitundlik ja õrn, aldis haavuma ja visa maailma tegelikkusega, “asjadega nagu nad päriselt on” leppima. Kriisist kriisi The post Andrei Liimets: Lumehelbekesed päästavad maailma appeared first on Hea Kodanik.
- Lauri Luide: Vabatahtlik töö muutub üha popimakson 21.02.2022
Eesti elanikest teeb üle poole vabatahtlikuna tööd vähemalt korra aastas ja valdkonna arendamisega on juba pikalt tegeletud. Siiski on meil näiteks võrreldes põhjanaabritega veel pikk tee minna, kirjutab Vabaühenduste Liidus vabatahtlikkuse suunda vedav Lauri Luide. Vabatahtlikku tööd on Eestis süstemaatiliselt arendatud juba 90ndate lõpust, kui loodi vastav arenduskeskus. Mõne aasta pärast hakati looma maakondlikke arenduskeskusi, The post Lauri Luide: Vabatahtlik töö muutub üha popimaks appeared first on Hea Kodanik.
- Kai Klandorf: Vanaema annetab, nüüd on riigi kord õlg alla pannaon 14.02.2022
10. veebruaril toimunud riigikogu arutelul oli teemaks annetamine. Vabaühenduste poolelt kõneles Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf, kes rääkis heategevuse hetkeseisust Eestis. Austatud minister, riigikogu liikmed, kuulajad. Tahan teile täna rääkida ühest oma eeskujust. Tahan teile rääkida meie pere vanaemast, minu lapse vanavanaemast. Tegemist on naisega, kes on oma kaheksakümne viie eluaasta jooksul käinud matustel liiga The post Kai Klandorf: Vanaema annetab, nüüd on riigi kord õlg alla panna appeared first on Hea Kodanik.
- Margo Loor: Kuidas uuel aastal oma õpilubadustest toimivad harjumused teha?on 20.12.2021
Eesti Väitlusseltsi endist juhti, Vabaühenduste Liidu nõukogu kunagist liiget ja CitizenOSi kaasasutajat Margo Loori pärjati hiljuti Äripäeva ja Personaliuudised.ee aasta koolitajana. Palusime tal jagada kogemusi, kuidas igaüks võiks uuel aastal parem iseõppija olla. Homsest vähendan oma alkoholi tarbimist. Uuel aastal hakkan spordisaalis käima. Jaanuarist hakkan hiina keelt õppima. Neid või sarnaseid laused on enamik inimesi The post Margo Loor: Kuidas uuel aastal oma õpilubadustest toimivad harjumused teha? appeared first on Hea Kodanik.
- Räägi oma heategevuseston 02.12.2021
Ikka ja jälle kuuleb, justkui võiks annetamine jääda igaühe eraasjaks, millest avalikult rääkida ei sobi. Miks viimast just teha võiks, kirjutab annetamistalgute korraldaja Urmo Kübar. Kui hiljutised kohalike valimiste tulemused selgeks said, postitas üks Pärnumaal kandideerinud naine Facebooki teate, et annetas oma saadud häälte arvule – neid oli veidi alla 200 – vastava summa eurodes The post Räägi oma heategevusest appeared first on Hea Kodanik.
- Kuidas minust sai filantroop (ja sinust võiks samuti saada)on 29.11.2021
Sõbrad-tuttavad võiksid pealkirja lugedes ilmselt hüüatada: mis jama sa nüüd ajad, Andrei! Ise toimetad enamasti kitsikusega leppivas vabakonnas, haltuuratad veelgi vaesemas kultuurisektoris, mis filantroop sina saaksid olla. Need on need Bill Gatesid ja Warren Buffetid, Eestis võib-olla Taavet Hinrikused ja Rain Lõhmused, kelle hiigelkasumitest jääb üle ka ühiskondliku hüve nimel ära anda. Vastus peitub numbrites. The post Kuidas minust sai filantroop (ja sinust võiks samuti saada) appeared first on Hea Kodanik.
- Merje Klopets: Kolm soovitust annetajaleon 22.11.2021
30. novembril toimuvate kolmandate annetamistalgute eel jagab soovitusi annetajatele “Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna eestvedaja Merje Klopets Swedbankist. Kas oled annetajana pigem altruisti, kogukondlase või tähesäraja tüüpi? Kas toetad väga konkreetse eesmärgiga projekti või kõnetab sind pigem vabaühenduse laiem missioon? Möödunud nädalal tegime annetuskeskkonna “Ma armastan aidata“ võrgustiku kohtumise, kus digiturundaja rääkis muuhulgas erinevatest annetajatüüpidest. Tabasin The post Merje Klopets: Kolm soovitust annetajale appeared first on Hea Kodanik.
- Andrei Liimets: Enamuse taheon 08.11.2021
Kriisiolukorras kipuvad käepärast jääma üha suuremad üldistused ja lihtsamad lahendused. Kriisidel on aga komme lõppeda ja siis tuleb ühiskonnana kuidagi edasi elada, kirjutab Vabaühenduste Liidu kommunikatsioonijuht Andrei Liimets. Raamatus “Mistakes Were Made (But Not by Me)” kirjeldavad autorid Carol Tavris ja Elliot Aronson polariseerumist kolmnurgana, kus ühisest alguspunktist võivad kaks inimest üsna suvalise argise valiku The post Andrei Liimets: Enamuse tahe appeared first on Hea Kodanik.
- Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend?on 25.10.2021
Sotsiaalmeedia on võimekas kanal, mille oskuslikust kasutamisest võib kogukond palju kasu lõigata. See eeldab aga sotsiaalmeedias hästi orienteerumist, leiab Laura Põldma, kes uuris oma bakalaureusetöös sotsiaalmeedia rolli kogukonnaaktivismis. Haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu võitlemiseks ja kogukonna mobiliseerimiseks Facebooki grupi loomine ja sinna 3000 liikme koondamine. Lubjakivikarjääri rajamise takistamiseks veebipetitsiooni algatamine ning “sõjastrateegia” arutamine kinnises sotsiaalmeediagrupis. Väikese The post Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend? appeared first on Hea Kodanik.
Arvamus - Rubriik - Lõunaeestlane Lõuna-Eesti uudised
- Kommentaar: Mida saavad naised ära teha, et palgalõhe liiga suureks ei käriseks?on 23.04.2024
Palgalõhest rääkides võib kergesti jääda mulje, et ennekõike peaksid selle vähendamise nimel pingutama tööandjad. SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal selgitab, mida saaksid ka naised ise teha, et palgalõhe vastu võidelda. Paarisuhtes reeglid paika Ühest küljest on Eesti 13,1% suurune palgalõhe tingitud meie vanemapuhkusest. Peamiselt jäävad lastega pikalt koju naised ning see toob The post Kommentaar: Mida saavad naised ära teha, et palgalõhe liiga suureks ei käriseks? appeared first on Lõunaeestlane.
- Jüri Ratase kõne hukkunud kaitseväelaste mälestustseremoonialon 23.04.2024
Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase kõne, mille ta pidas täna Tapa sõjaväelinnakus hukkunud kaitseväelaste mälestustseremoonial. Head Eestimaa inimesed! Austatud siinviibijad! Tänasel veteranipäeval tunnustame Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ning nende lähedasi. Meenutades ühte kuldset mõtet, mille on lausunud Lennart Meri: „Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi.” Sellel mõtteteral on sügav tähendus ka praegu. The post Jüri Ratase kõne hukkunud kaitseväelaste mälestustseremoonial appeared first on Lõunaeestlane.
- Majanduskommentaar: Varasem ülekulutamine ei luba Soomel hädas majandust toetadaon 19.04.2024
Sarnaselt Eestile on ka soomlased hädas sellega, et riigi tulud kipuvad kuludele juba oluliselt alla jääma. Tõsi, see mure kimbutab neid juba viimased 16 aastat. Pidev laenukoormuse tõstmine pole ühel hetkel aga enam võimalik. Kokkuhoid majanduslanguse ajal on aga raske. Soome majandus langeb Vaadates Soome viimase aja majandusstatistikat, siis on sealsed mured üsna sarnased Eestile. The post Majanduskommentaar: Varasem ülekulutamine ei luba Soomel hädas majandust toetada appeared first on Lõunaeestlane.
- Ettevõtte juht seoses kliimapoliitikaga: Kas eesmärk on kestlik kahanemine või elatustaseme tõus?on 18.04.2024
Kas Eesti kliimaseadus peaks meile samuti tagama majanduskasvu, sellele seaduse algatajad kahjuks selget vastust ei anna. Ebatäpselt sõnastatud eesmärk muudab aga lahenduste üle peetava diskussiooni mõttetuks. Kliimaseaduse arutelusid ühendavaks jooneks on seega pigem Sex Pistolsi laulust „Anarchy in the UK” tuntud salmirida „Don’t know what I want, but I know how to get it” („Ma The post Ettevõtte juht seoses kliimapoliitikaga: Kas eesmärk on kestlik kahanemine või elatustaseme tõus? appeared first on Lõunaeestlane.
- Majanduskommentaar: Eesti inflatsioon on endiselt liiga kiireon 05.04.2024
Suures osas Euroopast on inflatsioon aeglustunud 2% lähedale. Seetõttu hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid alandades laenajate elu peagi lihtsamaks muutma. Kahjuks peavad Eesti tarbijad aga endiselt rinda pistma naabritest kiiremini kallinevate hindadega. Euroala inflatsioon on lähedal eesmärgile Lõppeval nädalal avaldas Eurostat värsked andmed tarbijahindade kohta Euroopas selle aasta märtsis. Viimased numbrid olid analüütikutele meelepärased – euroala The post Majanduskommentaar: Eesti inflatsioon on endiselt liiga kiire appeared first on Lõunaeestlane.
- President Karis: ka järgmistel põlvedel peab olema NATO vihmavari vajadusel võttaon 29.03.2024
President Alar Karise avaldus Eesti NATO-ga liitumise 20. aastapäeval: Ühinemine NATO-ga, aga samuti Euroopa Liiduga kaotas eraldatuse, mida Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pidid Teise maailmasõja järgselt taluma. See tõi meid tagasi sinna, kuhu kuulume: Euroopasse, mis hoiab rahvusvahelisele õigusele toetuvaid reegleid. Me teadsime kohe alguses, kui olime oma riigi tagasi võtnud, et neutraalsusest ei saa The post President Karis: ka järgmistel põlvedel peab olema NATO vihmavari vajadusel võtta appeared first on Lõunaeestlane.
- Terviseminister selgitab, miks on vaja limpsimaksu: Keegi ei peaks nii palju suhkrut sisse joomaon 15.03.2024
Terviseaminister Riina Sikkut avab arvamusloos ülekaalu probleemi Eestis ning toob esile, mida on kavas teha probleemi leevendamiseks. Järgneb Sikkuti arvamuslugu: Laste ülekaalulisus ei puuduta vaid neid noori, kes trepist üles rühkides liigselt hingeldavad ja kes kehalise kasvatuse tundi pelgavad. Keda eakaaslased ülekaalu pärast kiusavad või kes liiga tihti koolipäeva lõppedes suuna poodi magusa järele võtavad. The post Terviseminister selgitab, miks on vaja limpsimaksu: Keegi ei peaks nii palju suhkrut sisse jooma appeared first on Lõunaeestlane.
- Majanduskommentaar: Eksportijad ootavad paremat homseton 15.03.2024
Eesti majandust on viimastel kvartalitel alla vedanud peamiselt nõrk eksport. Kui nõudlus siin toodetud kaupade järele on tublisti vähenenud, siis teenuste eksport lööb samas aina uusi rekordeid. Ekspordi laiapõhjaline taastumine võtab kahjuks veel aga aega. Majandust veab alla eksport Eesti majanduse käekäik pole viimase kahe aasta vältel olnud just roosiline. Kui kõrvutada meie sisemajanduse koguprodukti The post Majanduskommentaar: Eksportijad ootavad paremat homset appeared first on Lõunaeestlane.
- Minister Võrklaev: Vähendame tülikate 1- ja 2-sendiste kasutamiston 13.03.2024
Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku on neid meie euroga liitumise ajast ringlusesse lastud 230 miljonit tükki koguväärtuses 3,4 miljonit eurot – see on kokku 612 tonni metalli. Tagasi ringlusesse jõuab neid keskmiselt 3 protsenti ja neid on pidevalt vaja juurde toota, sest kaupmeestel on kohustus väikseid sente The post Minister Võrklaev: Vähendame tülikate 1- ja 2-sendiste kasutamist appeared first on Lõunaeestlane.
- Terras Euroopa Parlamendi hääletusest: Kehtestatud renoveerimissund on vigaon 12.03.2024
Euroopa Parlament võttis 370 poolthäälega vastu hoonete energiatõhususe direktiivi. Direktiivi vastu hääletanud Euroopa Parlamendi liige Riho Terrase (Isamaa) sõnul on tegemist veaga, mille maksavad lõpuks kinni Eesti maksumaksjad. Riho Terrase sõnul ei vaidlusta keegi hoonete renoveerimist, kuid küsimus on koduomanike õlgadele paigutavates sundrenoveerimise kohustuses. „Usun, et kõik inimesed sooviksid elada renoveeritud hoones, kuid selleni ei The post Terras Euroopa Parlamendi hääletusest: Kehtestatud renoveerimissund on viga appeared first on Lõunaeestlane.