Umaleht-ee

Ma kuuli raadiost, et seo aasta kolmõ kuuga om rahva käest inämb rahha vällä petetü ku terve minevaastaga kokko. Kelmi läävä kõrrast targõmbas ja inemise laskva hinnäst kõrrast kergembäle är pettä. Mi olõmi harinu, et ütskõik määne as’aajaminõ käü lihtsähe, tulõ õnnõ õigõ koodi sisse vaota. Tuu om nii sisse harinu asi nigu rattaga sõitminõ, mi ei märgota inämb, et vaia om inne sõkada üte ja sõs tõõsõ jalaga. Selle saava suligu inemiisi nii kergehe pettä, et mi ei jõvva inne mõtõldagi, ku näpo omma jo telehvoni numbridõ pääle är vaotanu. Mi olõmi iks väega õigõ meelega ja selle ei... The post Muda Mari pajatus. Õigõmeelidse ohvri appeared first on UMA Leht.

Seo lugu juhtu restoraanin. Vanast iks oodõti restoraanin väega hääd teenindüst. Nii läts’ki üts miis restoraani, istõ lavva taadõ ja telse kelneri käest kroosikõsõ kohvi. Veitü ao peräst tõigi kelner kohvitassi, a luidsast es tuu. Miis kai kroosikõist tükk aigu, sis kutsõ kelneri hindä mano tagasi. Ütel’, et luidsast ei olõ, kuimuudu tä tsukõrd sekä, nii om jo väega rassõ kohvi juvva. Kelner võtsõ kohvitassi mehe iist är ja vei minemä. Kõrra ao peräst tull’ vahtsõ kroosikõsõga, a luidsast iks man es olõ. Tuuiist oll’ kroosikõnõ tsipa väikumb. Kelner kumard’ ja ütel’: «Vast nüüd om keremb!» The post Tossu Tilda pajatus. Keremb kohvikroosikõnõ appeared first on UMA Leht.

Urbõkuu perämädsel pikäl nädälil õnnistu mul kävvü üten Võromaa haridusõ-, muusõumi- ja keeletegeläisiga europarlamendi saadigu Mikseri Sveni kutsõl Brüsseli liinan. Kolmõ päävä päämidses tsihis oll’ saia tiidmiisi europarlamendist, Euruupa aoluust ja Brüsseli liinast.  Lisas päämiidsile tsihtele lätsi Brüsselile katõ kitsamba huviga. Tahtsõ nätä, kas tõtõstõ om Brüsseli muusigariistu muusõumi saina pääl Võromaa pillimeistre Teppo Augusti pilt, ja luutsõ löüdä suurõst liinast mõistligu hinnaga kängä kooli lõpõtamisõs. Mõlõmba tahtmisõ saiva täüdetüs. Tan sis mõnõ tähelepandmisõ, miä Brüsseli-reisist silmä, kõrva ja miilde jäivä. Euruupa Parlament Kõgõ tähtsämb ja ka põnõvam käük oll’ Euruupa Parlamenti. Inne sisseminekit pidi käümä läbi turvakontrolli ja kõigilõ... The post Varrakeväjädsen Brüsselin Võromaad otsman appeared first on UMA Leht.

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. The post Parm tsuskas: Muna-Cola appeared first on UMA Leht.

Dokumentaalfilm «Laskumine orgu»Portreefilm Lauritsa PiitrestLavastaja Huimerinna Johan Jah, seo om Võromaa film. Film innekõkkõ Kütioro luudusõst kõigi ummi puiõ, puhmõ, kihulaisi, nättävide ja nägemäldä mutukidõga. Ja kõgõ tollõ sisse om hinnäst kükänü üts puulandsakunõ kunstnik Lauritsa Piitre, kiä om aoga muutunu luudusõimme osas. Filmitegijit tulõ kittä. Esieränis näide piinüt tunnõt, avvostust uma matõrjaali vasta. Kõiki noid võimsit oropilte, tagasikaehuisi aigu, ku säälsaman toimõnd’ kunstnik Ohaka Valdur. Ja päätegeläse Lauritsa Piitre inemise muudu vällänäütämist. Muidogi om tego portreefilmiga, a päätegeläisi om siski kats. Laurits ja Kütiorg. Ja sis viil tuu määnegi vaimlinõ tõmmõ, miä luujit-inemiisi orgo minemä kisk. «Hariligu kaeja» vii... The post Kaemi alla, oro põhja! appeared first on UMA Leht.

Nimel Nopri om kandjit 25. Panti seo õnnõ üten paigan, Rõugõ Haani mõisa Abikülän (parhilla Troll’a külä). Priinime Nopri saaja olli Avi Tuuma Jaani latsõ ummi perridega. Nimel Onoper om kandjit 17. Ka seo panti üten paigan, Põlva Võru mõisa Vagula külän, vanan kiräviien Onnoper, Onopri Jakapi (Onnopri Jakob) latsi perrile. Onopri lisanimme oll’ Vagula külän mitmil perril, osa näist sai priinime tõisi sõnnu perrä, a Onopri Paabu perrele panti priinimi Onno. Onno nimel om kandjit 98, seost nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Uibo Udo. Kolm kotust om viil, kon seo nimi panti, a Võru mõisa Onno panti ku... The post Priinime lugu: Nopri, Onoper ja Oper appeared first on UMA Leht.

Olõ no katõssa aastakka umast elost Võro liinan elänü ja perämädse aasta seo liina kõgõ vanõmban piirkunnan Koidula uulitsan. Mu parhilladsõ kodo vastan om üts seo liina armsampi ja ilosampi majju, miä kand nimme Villa Olga. Tä jäi mullõ silmä joba sis, ku Võrolõ elämä tulli, ja et tä sais tühi, naksi paikligu rahva käest timä kotsilõ küsümä. Pühendi tälle Koidula ettelugõmisõ konkursil luulõtusõ kah ja tuust aost pääle käü tälle hellä pilguga pai tegemän. Vällänägemise perrä või arvada, et seo maja om nännü Kreutzwaldi-aigsõt Võro liina. Esierälidses muut seo maja veranda, midä ilostasõ maalidu klaaspildi ja külgi pääl olõva... The post Kiri Võrolt. Unõhtõdulõ pärlile appeared first on UMA Leht.

Kündlekuu 11. pääväl oll’ Võrol Kreutzwaldi muusõumin Koidula luulõvõigõlusõ eelvuur, kost ma pässi edesi lõppvõigõlusõlõ Pärnuhe. Ma loi Koidula luulõtust «Meil aia-veeren uulitsan» hindä tõlgitun võro keelen. Tuu Grothi Klausi luulõtusõ om jo Koidula esi kah alambsaksa keelest ümbre pandnu. Võro komisjonist arvati, et Koidulat iks ei kõlba võro keelen lukõ. Ma lubasi näile sis Pärnun lukõ eesti keelen. Läts’ mitu nädälit müüdä ja kai, et Tal’nan om kah ettelugõmisõ vuur 8. urbõkuu pääväl. Mõtli, et panõ hinnäst sinnä kah kirja. Nüüd jo tütrigupõlvõ nimega Koitla Kaja. Ma loi sääl eesti keelen. Säält valiti minno kah edesi Pärnuhe ja ma... The post Kuis mu süä Koidula luulõvõigõlusõl tsälkä sai appeared first on UMA Leht.

Timahavanõ Võro maakunna vokaalansamblidõ päiv, miä peeti 5. mahlakuul Vahtsõliinan, oll’ laabsa ja lustilinõ. Seokõrd oll’gi inämb tähelepandmist pööretü nal’ategemisele, esiki päävä päälkiri oll’ «Nal’aga poolõs». Et kiri täüde lännü, olli päivä sisse ja vällä juhatama kutsutu mi kandi üte kimmämbä nal’ategijä Laheda muti Lahedalt. Anni, Tooni ja Senni olli seogi kõrd tävve tervüse ja mõistusõ man. Nä lauli, tandsõ ja kõnõli uudissit moodust ja maailmast. Muti käävä aoga üten, tuuperäst ei olõ näile võõra ei lahkidsõ püksi ega minevä aasta Eesti iist Eurovisioonil välän olnu laul. Muti mõistva peris hääd nall’a kah tetä. Üts oll’ umbõs sääne: valitsus härgütäs... The post Laabsa nal’aga poolõs laulupäiv  appeared first on UMA Leht.

…ja võiolla üts värskele koksit sibulakuuriga värvit muna sinnä mano. Sääne omgi mu meelest munapühiaignõ õndsus. A sis loet kostki, et kõomahl olõ-i muud ku õnnõ vesi, kon tsipa puutsukõrd seen. Ja viil loet, et suidsuliha ja muna ei olõ tervüsele hää. Egäsugumaidsi ull’uisi või täämbädsel aol lukõ ja kõkkõ võit uskma kah jäiä, selle et hää ull’us om iks sääne, kon teräkene tõtõt kah seen. Midä sis tetä? Lugõminõ maaha jättä? Toda vast peris ei massa, a kriitiline miil ja ekraaniaolõ piire säädmine tulõ kimmäle kasus. Suur hulk egäsugumast teedüst, miä tihtsäle umavaihõl vastaollo lätt, om täämbädse ao katsk.... The post Kõomahl ja lämmi suidsusannaliha… appeared first on UMA Leht.