Võru Ilmateade

2026. aasta märtsi keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi, mis on pikaajalisest keskmisest 4 kraadi soojem. Pikas andmereas jagab tänavune märts esikohta 2007. aastaga. Kuu madalaim temperatuur -6,5 kraadi mõõdeti 8. märtsil nii Kuusikul kui Lääne‑Nigulas. Kõige soojem päev oli 14. märts, mil Türil oli 16,3 kraadi. Päikesepaiste poolest oli märts tavapärasest säravam – Eesti keskmisena The post Märts oli erakordselt soe, väga kuiv ja päikesepaisteline appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Ilmunud on 16. väljaanne aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilisest seirevõrgust antud aastal, seal tehtud meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, samuti kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne. Aastaraamatus antakse ülevaade nii meteoroloogilise aasta (01.12.2024–30.11.2025) kui ka 2025. kalendriaasta kohta. Täpsemalt saab lugeda aastaraamatust, mis on olemas nii kaardiloona kui ka pdf-formaadis. Milline oli aasta 2025? Aasta 2025 The post Ilmus Eesti meteoroloogia aastaraamat 2025. aasta kohta appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, taas üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud? Täna tähistame ülemaailmset veepäeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte 2025. aasta hüdroloogilise seire tulemustest. Keskkonnaagentuuri blogis kirjutab kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk põhjalikult möödunud The post Tähistame ülemaailmset veepäeva: 2025. aasta hüdroloogias – täis ilmavempe ja kliimamuutuste ilminguid appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kalendri järgi algab 20. märtsil kell 16.46 kevad. Seda nimetatakse astronoomilise kevade saabumiseks, kuna on seotud põhjapoolkeral kevadise pööripäevaga. On olemas ka teisi kevade definitsioone ja mõisteid. Üks neist on näiteks klimaatiline kevad, mis saabub siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Kuupäevaliselt on ajaloos kõige varem klimaatiline kevad saabunud meile 16. The post Millal saabub Eestimaale kevad? appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Meteoroloogiapäeva konverents „Tänased teadmised, homsed otsused“ toimub 25. märtsil 2026 kell 9.00‒17.00 Tallinna Botaanikaaia konverentsikeskuses (Kloostrimetsa tee 52). Konverentsil arutame, kuidas ilmastiku- ja kliimateadmised aitavad teha paremaid otsuseid nii riigi, ettevõtte kui ka kogukonna tasandil. Ettekannetes kuuleme: Lisaks ettekannetele on kavas interaktiivsed arutelud, meelelahutuslik vahepala ning Päästeameti juhitud töötuba. Päeva modereerib Veronika Uibo. Päevakava Registreeru The post Meteoroloogiapäeva konverents appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

2026. aasta veebruar oli soojuselt viies vaatlusajaloos – möödunud kuul oli globaalne keskmine õhutemperatuur tööstuseelsest tasemest 1,49 °C võrra kõrgem. Lääne-Euroopas oli veebruar äärmiselt sademeterohke, mis tõi kaasa ka ulatuslikke üleujutusi. Arktikas registreeriti vastava kuu arvestuses madaluselt kolmas mere jääkatte ulatus. Need andmed pärinevad Copernicuse kliimamuutuste seire teenuselt (C3S), mida juhib Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus The post Copernicus: veebruar oli Lääne-Euroopas erakordselt sademeterohke ja maailmas soojuselt viies appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Eesti talve 2025/2026 ülevaates võtame kokku meteoroloogilise talve ehk detsembri, jaanuari ja veebruari ilmanäitajad. Tänavune päristalv algas detsembri viimastel päevadel (28.-30. detsember), mil tekkis püsiv lumikate. Veel veebruari lõpul püsis talv veel peaaegu kõikjal, vaid üksikutes kohtades saartel lagunes püsiv lumikate kuu lõpul. Viimati oli selline püsiv lumikate kõikjal Eestis 2017/2018 talvel. Talve keskmine õhutemperatuur The post Talve ülevaade appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga avaldas kliimaatlase, mis annab tervikliku ülevaate kliima muutumisest aastast 1961 kuni tänapäevani. Kliimaatlas on ilma- ja hüdroloogiaandmete visuaalne ja kasutajasõbralik andmete koondvaade, mis aitab paremini mõista kliima kujunemist ja muutlikkust. Atlasest saab mugavalt vaadata kaarte ja graafikuid kliimanäitajate kohta. Tutvuda saab õhutemperatuuri, sademete, tuule kiiruse, õhuniiskuse, jõgede vooluhulga ja veetemperatuuri pikaajaliste seireandmetega. The post Keskkonnaagentuuri äsja valminud kliimaatlas koondab enam kui kuuekümne aasta kliimaandmed appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Sünoptikud annavad Tartu Maratoniks teada, millist ilma on oodata Lõuna-Eestis selleks nädalavahetuseks. 𝐏𝐫𝐨𝐠𝐧𝐨𝐨𝐬 𝐓𝐚𝐫𝐭𝐮𝐦𝐚𝐚 𝐤𝐨𝐡𝐭𝐚 𝟏𝟒.𝟎𝟐-𝟏𝟓.𝟎𝟐.𝟐𝟔 𝐨𝐧 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐮𝐧𝐮𝐝 𝐤𝐮̈𝐥𝐦𝐞𝐦𝐚𝐤𝐬: 𝐋𝐚𝐮𝐩𝐚̈𝐞𝐯𝐚 (𝟏𝟒.𝟎𝟐) öö hakul sajab aeg-ajalt lund, lisandub ca 5-10 cm lund. Pärast keskööd sadu taandub ja hommikuks taevas selgineb. Puhub kirde- ja põhjatuul 5-10, öö hakul puhanguti 15 m/s, pärast keskööd veidi nõrgeneb, päeval 5-8, The post Millist ilma on spordisõpradel oodata Tartu Maratoniks appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusel valmis 2026. aasta jaanuarikuu ülevaade, millega saab tutvuda Keskkonnaagentuuri kodulehel. Andmed põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle kogu maailma. 2026. aasta jaanuar oli maakeral soojuselt viies vaatlusajaloos. Esines vastandlikke õhutemperatuuri äärmuseid nii põhja- kui lõunapoolkeral. Kuu ületas 1,47 °C võrra tööstuseelseid õhutemperatuure. Jaanuari lõpus põhjustas samas tavalisest lainetavam The post Copernicus: Soojuselt viies jaanuar alustas aastat ilmaäärmustega mõlemal poolkeral appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.