Võrumaa Sõprade Selts MTÜ – The Society of Friends of Võrumaa
Neile, kel hinges on Võrumaa…
Võrumaa Sõprade Selts MTÜ – The Society of Friends of Võrumaa
Neile, kel hinges on Võrumaa…
1000-aastane kirmes Mõnistes.
Wõrumaal Mõniste wallas. Soosaare talu maalt leiti kiwist wana sõjakinves, mille wanadust arwatakse tuhandele aastale. Leidja Peeter Haug lootis kirwe edasi Eesti Rahwamuuseumile. Mõni aeg tagasi leiti samas wallas kruusaaugust mammuti kihw.
2024 aasta taotlusvoor on avatud 16. septembrist 8. oktoobrini 2024 kuni kella 16.00-ni.
Kuhu minna ja mida teha alanud nädalal Rõuge vallas?
Alates 12. septembrist on võimalik kõigil valida endale sobivaim ning liituda meeskonnaga, et osaleda VIII loometalgutel 11.-12. oktoobril, Rõuges.
Kuhu minna ja mida teha alanud nädalal Rõuge vallas?
Rõuge Vallavolikogu otsustas 27.08 istungil toetada ettevõtjaid Nursipalu harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamiseks.
Kokkuvõte Rõuge Vallavalitsuse 4. septembri istungist.
Stenbocki maja 17. september 2024 – Valitsus jõudis riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia põhimõtteliste kokkulepeteni. Eelarve otsustega kindlustab valitsus Eesti inimeste ja riigi julgeolekut, investeerib majanduse tugevdamisse ja muudab riiki oluliselt säästlikumaks. Eelarve eelnõud on plaanis heaks kiita 25. septembril ja päev hiljem annab valitsusjuht need üle Riigikogule.
Algus kell 9.
Stenbocki maja 13. september 2024 – Valitsus toetas eile õhtul eelarvearutelude käigus majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettepanekut luua järgmiseks neljaks aastaks 160 miljoni eurone toetusmeede suuremahuliste investeeringute soodustamiseks. Esimesi toetusi saab riik hakata välja maksma 2026. aastast. Toetuse saamiseks peab investeeringu maht olema vähemalt 100 miljonit eurot, see peab olema suunatud ekspordile ja looma juurde heapalgalisi töökohti.
Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning siseminister Lauri Läänemets.
Algus kell 10.15.
Stenbocki maja, 12. september 2024 – Valitsus kiitis istungil heaks päevakorrapunktid nr 1-15.
Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse andmeid Eesti elanike kultuuriasutustes käimise, kultuuri kättesaadavuse, kultuuriharrastuste ning üldiste kultuuri puudutavate hoiakute kohta. Kultuuriministeeriumi ajaveebis Kuva tegi uuringust kokkuvõtte meie andmete peaekspert Karl Viilmann.
Valitsus tegi täna põhimõttelised otsused eraldada Eesti Rahvusraamatukogu ehituse lõpetamiseks ja sisustamiseks 17,7 miljonit eurot ning Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 9,9 miljonit eurot.
Kultuurinõunik hoiab ja edendab erialadiplomaadina pikaajalises välislähetuses töötades suhteid Ameerika Ühendriikide (USA) kultuuriinstitutsioonide, -organisatsioonide ja -ringkondadega ning aitab asukohariigis leida võimalusi eesti kultuuri tutvustamiseks, sh kultuurikoostöö projektide algatamiseks ja kultuuriekspordiks.
Juunikuus alustas Eesti Arhitektuurimuuseumi uue juhina Karen Jagodin, kes seni tegutses Vabamu tegevdirektorina. Uurisime Karenilt, milline on Arhitektuurimuuseumi roll valdkonnas, mida ja miks tulevastele põlvedele säilitatakse ning millised väljakutsed ees ootavad.
Nii nagu Tartus, on uude poolaastasse jõudnud ka kahe teise Euroopa kultuuripealinna, Norras asuva Bodø ja Austria linna Bad Ischli tööd ja tegemised. Bodø on Nordlandi maakonna suurim linnastu ning suuruselt teine linn Põhja-Norras. Teisele poole põhjapolaarjoont on Euroopa kultuuripealinn jõudnud esmakordselt.
Alates eelmise aasta kevadest arendab Kultuuriministeerium tihedamalt kultuurihariduse arengut. Üks sihtidest selles vallas on kultuuri jätkusuutlikkus läbi noorte, mille saavutamisel on kindlasti vaja kaasata ka noori endid. Kevadel toimunud õpilaste teadusfestivalil tunnustasime eesti kultuurile olulise teadustöö eest Tallinna Prantsuse Lütseumi abiturienti Stella Jänest, kelle uurimistöö puhul hindasime eriti tegevusuuringu metoodika rakendamist ja kultuurihariduse teema valikut. Palusime Stellal oma tööst kirjutada meie ajaveebi Kuva.
Alates tänasest on kõigil huvilistel võimalus registreerida end Eesti.ee mobiilirakenduse testijaks ja proovida esimesena uut riigiäppi.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kuuülevaatest selgub muu hulgas, et augustis toimus Eestis kaks lunavararünnakut, turvanõrkust ära kasutades tungiti Transpordiameti süsteemi ja Omniva nime kuritarvitades saadeti massiliselt õngitsussõnumeid.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) viis eesti.ee portaali uuele mikroesitluskihi (micro-frontend ehk MFE) lahendusele. See uuendus võimaldab avalike teenuste omanikel kuvada oma mikroesitluskihil loodud teenuseid riigiportaalis tehniliselt kaasaegse ja turvalise raami ehk kestrakenduse kaudu, mis sisaldab päist, jalust ja vasakmenüüd. Lõppkasutaja jaoks jäi portaali visuaalne vaade ja funktsionaalsus samaks.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) registreeris juulis 675 mõjuga küberintsidenti, mis on viimase poole aasta kõige kõrgem näitaja. Üle poole registreeritud intsidentidest olid õngitsuslehed, mida avastati 360 ning mida kasutatakse aina enam inimestelt raha või kontoandmete välja petmisel.
Juuli lõpuga võttis Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) lepingupartner Net Groupilt edukalt üle Eesti.ee mobiilirakenduse arendustööde teise etapi, millele järgneb turvatestimise periood.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) korraldas teist aastat järjest Raplamaal Kehtnas kuuepäevase rahvusvahelise noortelaagri Cyberwizards, et populariseerida tüdrukute seas küberturvalisuse teemasid. Sel aastal osales laagris 95 tüdrukut kümnest riigist.
Alates sellest nädalast on võimalik kalaluba.ee lehelt püügiõiguse või aastase jahipidamise loa soetamiseks kasutada Apple Pay ja Google Pay makset. Olemasolevatele võimalustele lisanduv uus makseviis on lihtne, kiire ja turvaline.
Jõevähi populatsiooni kaitseks on vähipüük kalastuskaardi alusel lubatud üksnes augustikuus ning kaugeltki mitte kõikides veekogudes. Paraku on keskkonnaametnikud selle suve jooksul avastanud 36 jõevähi püügiga seotud rikkumist, neist enim – 15 on olnud just vähipüük keelatud ajal.
Seoses täiendavate rahaliste vahendite eraldamisega, on avatud loodushoiutoetuse taotlemise teine voor, et taastada Eesti kaitsealadel elurikkaid pärandniite. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 10. september 2024.
Eesti-Soome ühine LIFE projekt „Läänemere rannikuelupaikade võrgustiku taastamine“ on lõpusirgel. Projekti käigus sai Eestis taastatud ligi 180 hektarit looduskooslusi. 22. augustil toimus Viinistus Ranniku LIFE projekti Eesti lõpuseminar, kus tutvustati projekti eestipoolseid tulemusi.
Talgutööde käigus eemaldame nõmmekoosluselt noored männid, et haruldane taimestik saaks alal kenasti kasvada. Talgud toimuvad 23.–25. augustil ja grupi suurus on kuni 13 inimest.
Keskkonnaamet andis öösihiku kasutamise loa tähtajaliselt kuni 28. veebruar 2025, mil lõpeb käimasolev jahiaasta. Öösihiku kasutamise eesmärgiks on piirata metssigade arvukust sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõkestamiseks. Ettepaneku öösihikute kasutamise lubamiseks tegi Põllumajandus- ja Toiduamet, kelle vastutusala on taudi leviku piiramine. Öösihikute kasutamise lubamist toetas Loomataudide tõrje ekspertrühm, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Põllumajandus- ja Toiduameti esindajad.
Möödunud nädalal sattus Lätis difteeria tõttu haiglaravile neljaliikmeline perekond – kolm last ja üks täiskasvanu. Üks laps vajab raske seisundi tõttu intensiivravi ning kõik nad olid haiguse vastu vaktsineerimata. Terviseamet hoiatab, et kuigi difteeria vastu on olemas efektiivne vaktsiin juba 1940. aastatest, on immuniseerimisega hõlmatus tänaseks langenud kriitilise piirini ning sarnased lokaalsed puhangud võivad aset leida ka Eestis. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova ütleb, et kuigi Eestis registreeriti viimane difteeriasse haigestumine 2001. aastal, eksisteerib täna reaalne oht difteeria riiki sissetoomiseks ja levikuks, sest reisitakse palju ja vaktsiiniga hõlmatuse tase on madal. „Difteeria kulgeb raskemalt eelkõige väikelastel ja seetõttu on nende kaitsmine eriti oluline. Kahjuks on WHO soovitatud 95% tasemest madalam kõikide vanuserühmade kaitse. Palume seetõttu kõikidel lapsevanematel mõelda sellele, et õige otsus võib päästa nende lapse elu, sest difteeria on väga ohtlik nakkus, mida saab vaktsiiniga ennetada ja selle levikut tõkestada,“ rääkis Filippova. Terviseameti andmetel on Eestis difteeria vastase vaktsiiniga kaitstud vaid 72,3% 1aastastest lastest ja 83,3% 2aastastest. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega on 3aastastel 72,8 % ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega on 7aastastel 63,4%. Täiskasvanutest on oma immuunkaitset õigeaegselt uuendanud vaid umbes 25%. Filippova sõnul on Läti hoitavaks näiteks, sest möödunud nädala difteeriapuhang pole harv juhus. Aastatel 2009–2023 on Lätis registreeritud 122 difteeria haigusjuhtu, millest 10 (8,2%) lõppes surmaga. Sealjuures on Lätis difteeria vastase vaktsiiniga hõlmatuse tase kõrgem kui Eestis. 2023-2024. aastal (seisuga 12.02.2024) registreeriti Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna riikides 174 difteeria haigusjuhtu. Saksamaal on registreeritud juhte 117, Hollandis 14, Belgias 12, Tšehhis 7, Sloveenias 4, Lätis 3, Norras 4, Rootsis 3, Luksemburgis 2, Slovakkias 2 ja Hispaanias 2. Mis on difteeria? Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Corynebacterium diphtheriae. Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel ning haarab tüüpiliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem konjunktiive või genitaalide limaskesti. Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2-5 päeva. Ilma ravi saamata võib nakatunu levitada haigust 2-3 nädala jooksul. Ööpäev pärast antibiootikumravi alustamist ei ole haige tavaliselt enam nakkusohtlik. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ja kinnitunud aluskoele ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Palavik ei ole tavaliselt kõrge. Peamised kliinilised sümptomid on tursunud lümfisõlmed, kurguvalu, häälekaotus, köha, hingamispuudulikkus ja neelamisraskused. Haigus võib lõppeda surmaga. Kõige lihtsam viis difteeriasse haigestumise vältimiseks on vaktsineerimine. Haiguse läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust. Millal difteeria vastu vaktsineeritakse? Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsed difteeria komponenti sisaldava vaktsiini kuue doosiga. Esimene vaktsiinidoos manustatakse kolmandal elukuul, seejärel 4,5 ja 6 elukuul, 1,5-2aastaselt ning revaktsineeritakse 6-7aasta ja 15-16aasta vanuses ning edasi iga 10 aasta tagant. Niisiis on Irina Filippoval on Eesti lapsevanematele ja ka laiemale avalikkusele oluline palve. „Terviseamet palub lapsevanematel tungivalt üle vaadata oma laste kalendrikohased vaktsineerimised. Ning juhul kui vaktsineerimistesse on jäänud lüngad, palun võtke ühendust oma perearstikeskusega ning leidke võimalus vaktsineerimise läbiviimiseks. Sama peaksid tegema ka täiskasvanud, kellel on difteeria-teetanuse viimasest revaktsineerimisest möödunud üle kümne aasta,“ toonitab Filippova. Loe laste vaktsineerimise kohta lähemalt vaktsineeri.ee veebist: https://www.vaktsineeri.ee/et/laste-vaktsineerimine Kõik uudised Keel EST
Tänavu on seenemürgistuse või selle kahtlusega helistanud mürgistusinfoliinile 16662 üle 60 inimese. Enim mürgistusi põhjustab valge kärbseseen, mida aetakse segamini metsšampinjonide, sirmikute ja kitsemampliga. Mürgistusinfoliinile pöördujaid on enim Harjumaalt. Mürgistusteabekeskuse andmed näitavad, et järjestikused head seeneaastad toovadki kaasa varasemast rohkem seenemürgistusi. „Eelmisel aastal helistati mürgistusinfoliinile sel teemal hooaja lõpuks rekordiliselt 123 korda ning oleme tänavu juhtumite arvuga täpselt samas graafikus. Rohke kõnede arv teeb murelikuks, sest kõik seenemürgistused on ennetatavad,“ sõnas Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Mürgistuste vältimiseks tuleb korjata ja süüa ainult neid seeni, mida kindlalt tuntakse. Eesti metsades on mitmeid söögiseeni, mis on äravahetamiseni sarnased mürgiseentega. „Panen kõigile seenelistele südamele, et seeneäppides või sotsiaalmeedia seenegruppides olevad pildid ei ole piisavad, et nende abil seeni tuvastada. Fotol võivad valgus või muud tegurid nii seent kui ka pilti niivõrd mõjutada, et seene õige tuvastamine selle järgi pole võimalik. Samuti võidakse gruppides seenemääratlusi pakkuda umbropsu ja asjatundmatult. Kahtluse korral jäägu seen parem metsa. Seeni oskavad tuvastada vaid seeneteadlased ning hea võimalus seeneteadlastega kohtumiseks on näiteks Eesti Loodusmuuseumi seenenäitusel,“ lisas Oder. Seeneroogadest põhjustatud mürgistuskõnede suur osakaal sunnib üle kordama, et seened tuleb puhastada ja süüa samal päeval, sest seened riknevad kergesti ning ülessoojendatud seenetoit ärritab seedetrakti. Seenehoidiseid kohe tarbima ei pea. „Ka külas olles tuleks uurida, milliseid seeni on pakutavas roas kasutatud, et hiljem võimaliku mure korral asjakohast abi saada,“ soovitas Oder. Mürgistuse või selle kahtluse korral tuleb helistada mürgistusteabekeskuse infoliinil 16662 ja järgida antud juhiseid. Infoliin on anonüümne, avatud ööpäevaringselt ning sealt saab abi eesti, inglise ja vene keeles. Seenemürgistuste kahtluse korral tuleb võimalusel teha kindlaks, mis seeni on söödud. Oluline on seejuures seente söömise ja sümptomite tekke aeg. Mitmete seenemürgistuste korral on abi aktiivsöest. Igas kodus võiks olemas olla täiskasvanu kohta 50 grammi ehk 200 tabletti aktiivsütt. Enne aktiivsöe manustamist tuleb kindlasti nõu pidada mürgistusinfo spetsialistiga ja manustada aktiivsütt vaid spetsialisti nõuannete järgi. Alates sellest nädalast võib meediaruumis märgata senisest rohkem Mürgistusteabekeskuse sõnumeid, sest 9.–22. septembrini toimub sügisene seenemürgistuste ennetamise kampaania „Kui kahtled, ära korja!“, et juhtida tähelepanu seeneohutusele. Kõik uudised Keel EST
Although monkeypox continues to spread globally and in Europe, there have been no new cases reported in Estonia since 2022. However, the risk of introducing the disease still exists. The symptoms of monkeypox are similar to those of smallpox, but milder: they include a fever, severe headache, muscle aches, backache, a swelling of the lymph nodes and fatigue as the initial symptoms. The characteristic skin rash usually appears 1 to 3 days after the onset of fever. Healthcare professionals are prepared to take samples for testing if monkeypox is suspected, with the samples sent to the Communicable Diseases Laboratory of the Health Board for analysis. Also, read the interview on how the sample analysis is conducted. More detailed information about monkeypox is available on the same page. Who is vaccinated against monkeypox in Estonia? In Estonia, vaccination recommendations have been provided by the expert committee on immunoprophylaxis, and according to these, risk groups may be vaccinated both before and after exposure. Before exposure, individuals over 18 years of age who may come into close contact with a confirmed or probable monkeypox case during the infectious period (eg, due to sexual behaviour, travel, work, etc) are vaccinated. After exposure, individuals over 18 years of age who have been in close contact with a confirmed or probable monkeypox case during the infectious period and individuals who worked with an infectious patient or infectious material without using personal protective equipment are vaccinated. Vaccination is provided to individuals in risk groups, and the need for vaccination for each person is determined by a healthcare professional. When was the last case of monkeypox in Estonia? The first case of monkeypox in Estonia was registered on 28 June 2022. The last case was registered on 4 September 2022. A total of 11 cases were registered in Estonia in 2022. Given that the disease could potentially be introduced, it is an infection that Estonian doctors occasionally consider when making a diagnosis. However, since 2022, laboratory tests have not confirmed any new diagnoses, nd the symptoms have been caused by other pathogens. How much monkeypox vaccine is available in Estonia, and when is its expiration date? In 2022, Estonia received 1,400 doses of the Jynneos monkeypox vaccine, which were donated by the EU. Of these, 800 doses were transferred to the Health Insurance Fund’s storage, and the remaining 600 doses were distributed among hospitals with the necessary storage conditions. There are 780 doses of the monkeypox vaccine in the Health Insurance Fund’s storage. There has been no need for disposals, as the current batch of vaccines is still within its expiration date. The stock levels in hospitals are not visible to the Health Insurance Fund. The current vaccine stock expires in May 2025. If the need arises, it is possible to get vaccinated, for example, at the North Estonia Medical Centre (PERH), Tartu University Hospital (TÜK), Pärnu Hospital and Ida-Viru Central Hospital (IVKH). What is the situation with monkeypox infections in Europe? During the outbreak in Europe in 2022 (Clade 2), a total of 25,693 cases were identified. The highest number of cases was reported in July 2022, during the 28th week, when 2,588 cases were registered. In 2024, a total of 98 cases of the Clade 2 variant of monkeypox were registered across nine countries (as of July). Sweden reported the first case of the more dangerous Clade 1 strain of monkeypox in the European Union on 15 August 2024. In its risk assessment published on 16 August 2024, the European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC) stated that it is highly likely that more cases of monkeypox, caused by the more dangerous Clade 1 virus spreading in Africa, will reach the European Union and the European Economic Area. However, the likelihood of its sustained spread in Europe is very low, provided that imported cases are diagnosed quickly and control measures, such as isolation of infected individuals and tracing of their close contacts, are implemented. Kõik uudised Keel ENG
Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud ning kooli algus hoogustab viiruste levikut veelgi. Riskirühma kuuluvatel inimestel tuleks end seetõttu koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu. Terviseameti andmetel on COVID-19sse haigestumine Eestis alates juuli algusest kasvutrendis. Eelmisel nädalal haigestus 945 inimest ning eelnenud nädalaga võrreldes kasvas haigestumus 9,6% võrra. Keskmine haigestumus Eestis oli 100 000 elaniku kohta 77,2. Keskmisest kõrgem oli haigestumus Hiiumaal, kus 100 000 inimese kohta haigestus 142,6 elanikku ja Võrumaal oli vastav näitaja 120,4. Viimasel nädalal hakkas kasvutempo siiski aeglustuma, kuid kooli alguseks saabuvad lapsed tagasi kodukohta ning lähinädalatel võib seetõttu eeldada COVID-19 ja teisi haigusi põhjustavate haigustekitajate leviku hoogustumist. Esimesed haigusjuhtumid on registreeritud ka hoolekandeasutustes ning hetkel on jälgimisel kaks COVID-19 kollet Lõuna regioonis, kus on kokku haigestunud 17 inimest. Hospitaliseeritute arv on seni püsinud madalal tasemel ning on nädalaid, kus pole ravile sattunud ühtegi koroonaviirusesse nakatunut. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal COVID-19 tõttu kolm inimest, kelle keskmine vanus on 74 eluaastat. Eelnevatel suvistel nädalatel on COVID-19sse haigestunud valdavalt noored inimesed, kes põevad haigust kergelt või asümptomaatilistelt. Kui vaadata aga kitsamalt vanuserühmi, on kõige rohkem haigestunuid vanuserühmas 55-59. Viimasel nädalal on täheldatud haigestumuse kasvu just vanemaealiste vanuserühmades, mis viitab senisest laiemale viiruse levikule. Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete järgi registreeriti viimane tänavune COVID-19 surmajuht juunis. Kokku on aasta algusest COVID-19sse surnud 57 inimest (võrdluseks - 2023. aastal suri 310 inimest ja 2022. aastal 903 inimest). COVID-19sse haigestunute arv 2023-2024 COVID-19sse haigestumus vanuserühmade kaupa Kui ohtlik COVID-19 tüvi Eestis ringleb? Nii nagu mujal Euroopas, domineerib ka Eestis alates 2024. aasta algusest koroonaviiruse BA.2.86 variant ja tema järglased, täpsemalt alamliinid JN1 ja KP.3. Selle variandi alamliinid on kiire levikuga, kuid ei ole seni näidanud seost suurema nakkuse raskusastmega ega vaktsiini tõhususe olulise vähenemisega. Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides hakkas haigestumus COVID-19sse sagenema kolm nädalat varem. ECDC (Haiguste ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) informatsiooni kohaselt on aga paljud riigid teavitanud, et haigestumine on pigem langustrendis. Niisiis on hetkel ringlevate tüvede puhul SARS-CoV-2 epideemia üldine mõju haiglatele ja suremusele suhteliselt madalal tasemel. Haigestumisest kõige enam mõjutatud rühm on olnud 65-aastased ja vanemad isikud, kes jõuavad ka haiglaravile, rõhutades asjaolu, et haavatavatel riskirühmadel on endiselt suurem risk raskete haiguste tekkeks. Kes kuuluvad riskirühma? Eelmiste aastate andmete analüüsimise tulemusel on raskekujuliste COVID-19 vormide tekke peamiseks riskifaktoriks just inimeste vanus. COVID-19 kui põhihaiguse tõttu hospitaliseeritutest 91% moodustavad patsiendid vanuses 60 eluaastat ja vanemad. Märgatavalt kasvab tõenäosus haiglasse sattuda nendel patsientidel, kes on vanuses 85+, kellel on haiglaravile jõudmise tõenäosus 138 korda kõrgem kui lastel ja 109,4 korda kõrgem kui täiskasvanutel ning 4,4 korda kõrgem kui patsientidel vanuses 60-74. Vanuse kõrval on oluline riskitegur kaasuvate haiguste olemasolu. Umbes 80%-l patsientidest esines mitu patoloogiat, millest kõige olulisemana saab välja tuua südameveresoonkonna haigused. Raskete haigusjuhtumite puhul saab riskifaktorina välja tuua ka vaktsineerimisega hõlmatuse ebapiisavuse. Põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest, kes olid 60aastased ja vanemad, omas vaktsiinikaitset vaid 3,5% ja koroonaviiruse tõttu surnutest oli vaktsineeritud vaid üks inimene. WHO ja ECDC ekspertide arvamuse kohaselt pakuvad vaktsiinid jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu. Lähiaja prognoos ja soovitused 2024. aasta sügishooajaks Terviseamet prognoosib nii COVID-19 kui ka teiste ägedate respiratoorsete viirustega seotud haigestumiste suuremat kasvu alates septembrist, mis on tavapäraselt seotud koolitöö algusega. Kuivõrd esineb palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult ning lainetena. 2024-2025 hooajal on COVID-19 vastane immuniseerimine tagatud tervishoiuteenuse, väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse asutustes töötavale personalile. Tasuta vaktsineeritakse ka 60-aastaseid või vanemaid inimesi, lapseootel naisi ja neid, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda. Sihtrühmadesse mittekuuluvatele lastele ja 18-60-aastastele täiskasvanutele pole vaktsineerimine üldjuhul vajalik. Sihtrühma välistele inimestele on COVID-19 vastane vaktsineerimine tagatud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud. Seda, kas patsient kuulub mõnda riskirühma, saab kontrollida näiteks terviseportaalist ning loetelu riskirühma terviseseisunditest on avaldatud vaktsineeri.ee lehel (COVID-19 alamleht, „Kes on kõige enam ohustatud?“ info all). Terviseameti soovitused, kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi: Kui kuulud riskirühma, vaktsineeri ennast! Peamine riskifaktor on inimeste vanus ja rasked kaasuvad haigused. Vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele tagab Eesti sel sügisel tasuta vaktsiini vaid riskirühmadele. Praegu ringlevad tüved ei põhjusta riskirühma mitte kuuluvatel inimestel rasket haiguskulgu. Info vaktsineerimispaikade kohta leiab vaktsineeri.ee kodulehelt. Haigena püsi kodus! Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled veendunud, et oled ise terve. Nakatumise kahtluse korral testi ennast. Pea meeles, et haiguse esimestel päevadel ei pruugi kiirtest usaldusväärset tulemust anda! Vajadusel korda testi mõni päev hiljem. Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või perearsti nõuandeliiniga 1220. Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski. Järgi üldiseid hügieenireegleid! Järgi tervislikku eluviisi - maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu. Kõik uudised Keel EST
Tervisekassa, Terviseamet ja Eesti Perearstide Selts tuletavad lapsevanematele meelde, et kooli alguses tuleks vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender sisaldab kaitset 12 nakkushaiguse vastu. „Vaktsineerimine on väga tõhus ja ohutu viis oma lapse kaitsmiseks haiguste eest, mis võivad levida kiiresti ning tuua kaasa raskeid tüsistusi. Kooli algus on hea aeg lisaks koolitarvetele vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis,” ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. “Enne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures lisaks koolieelsele tervisekontrollile tegema ära ka vaktsiini, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Lisaks peaks laps olema saanud kooli alguseks kaitse ka leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.” Kooliteed alustava või kooli vahetava lapse muude dokumentide hulgas peab olema väljavõte lapse tervisekaardist, kuhu on kantud kõik lapsele juba tehtud vaktsineerimised. Lapsele tehtud vaktsineerimisi saab näha Terviseportaalis. Kui Terviseportaalis ei ole lapse vaktsineerimised näha, tuleks oma perearstilt paluda, et ta andmed Terviseportaali kannaks. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peab nakkushaiguste leviku vältimiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95% lastest. 95%-line vaktsineerimisega hõlmatus aitab tagada elanikkonna piisava kaitse ja takistab nakkushaiguste levikut vaktsineerimata inimeste seas. Terviseameti andmeil on Eestis ligi 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta. Eesti Perearstide Seltsi juht, perearst dr Elle-Mall Sadrak soovitab lapsevanematel vaadata koos perearsti või pereõega üle oma laste vaktsineerimise seis ja teha vajalikud vaktsineerimised esimesel võimalusel. „Kui mistahes põhjusel on lapse vaktsineerimine õigel ajal tegemata jäänud või edasi lükkunud, siis nüüd on õige aeg uuesti alustada või puuduolevad vaktsiinid ära teha,“ ütles Elle-Mall Sadrak. “Lapse vaktsineerimisega aitame hoida ära haiguspuhanguid ja kaitseme nii ka oma lähikondseid - täiskasvanuid ja eakaid.” Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul ei ole tänu vaktsineerimisele mitmeid ohtlikke nakkushaigusi Eestis juba aastaid nähtud, kuid enamik neist on endiselt vaid ühe lennu- või laevareisi kaugusel. „Näiteks on ka sel aastal Eestis diagnoositud mitmeid leetrite ja läkaköha juhtumeid. Tegemist on ägedate haigustega, mis levivad endiselt paljudes Euroopa riikides. Selleks, et kaitsta oma lapsi ning nende raskete haiguste laiemalt levikut Eestis ära hoida, on oluline jälgida lapse vaktsineerimiskalendrit ja teha kõik vaktsineerimised õigeaegselt,“ ütles Mari-Anne Härma. 2023. aasta andmetel on kõigist 2-aastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ning punetiste vastu vaktsineeritud soovitusliku 95% asemel 84%. Kõigist 14-aastastest noortest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu kaitstud 73%. 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud Eestis keskmiselt 78%. Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimistega hõlmatus. Selleks hangib riik kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh kuni 7-aastastele lastele. Rohkem infot: www.vaktsineeri.ee Vaata ka: Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender Kõik uudised Keel EST
Несмотря на то, что оспа обезьян продолжает распространяться по всему миру и в Европе, в Эстонии случаев заболевания не наблюдалось с 2022 года. При этом риск ввоза болезни все еще существует. Симптомы оспы обезьян похожи на натуральную оспу, но в мягкой форме: на начальной стадии отмечается лихорадка, сильная головная боль, мышечные боли, боли в спине, увеличение лимфатических узлов и усталость. Характерные кожные высыпания появляются через 1–3 дня после лихорадки. При подозрении на оспу обезьян медицинские работники готовы взять образцы, которые будут отправлены в лабораторию инфекционных заболеваний Департамента здоровья для тестирования. В этом интервью рассказывается о том, как анализируют пробы. Там же на сайте можно подробнее узнать об оспе обезьян. Кого в Эстонии прививают от оспы обезьян? В Эстонии рекомендации по вакцинации были даны комиссией по иммунопрофилактике, и в соответствии с ней группы риска могут быть вакцинированы как до, так и после контакта. Лица старше 18 лет, которые могут вступить в тесный контакт (сексуальное поведение, путешествия, работа и т. п.) с подтвержденным или вероятным случаем оспы обезьян в контагиозный (заразный) период, вакцинируются до контакта. После контакта вакцинируются лица старше 18 лет, которые находились в тесном контакте с подтвержденным или вероятным случаем оспы обезьян в контагиозный период, а также лица, которые работали с контагиозным пациентом или материалом без использования средств индивидуальной защиты. Вакцинируются люди из группы риска, необходимость в вакцинации каждого конкретного человека определяет медицинский работник. Когда в Эстонии был последний случай оспы обезьян? Первый в Эстонии заболевший оспой обезьян был зарегистрирован 28.06.2022. Последний случай в Эстонии зарегистрирован 4.09.2022. Всего в 2022 году в Эстонии было зарегистрировано 11 случаев. Поскольку болезнь могут завезти, эту инфекцию эстонские врачи при постановке диагноза иногда подозревают, но после 2022 года лабораторные исследования новых диагнозов не подтверждали, соответствующие симптомы были вызваны другими патогенами. Сколько вакцины против оспы обезьян есть в Эстонии, и когда истекает срок ее годности? В 2022 году в Эстонию в качестве пожертвования от ЕС поступило 1400 доз вакцины Jynneos от оспы обезьян. 800 доз были размещены на складских площадях Кассы здоровья, остальные 600 распределены между больницами, у которых есть надлежащие условия хранения. На складе Кассы здоровья сейчас находится 780 доз вакцины от оспы обезьян. Списывать еще ничего не требовалось, срок хранения этой вакцины еще не истек. Состояния больничных складов Кассе здоровья не видно. Срок годности нынешних запасов – май 2025 года. В случае необходимости прививку можно сделать, например, в Северо-Эстонской региональной больнице (PERH), Клинике Тартуского университета (TÜK), Пярнуской больнице и Ида-Вируской центральной больнице (IVKH). Какова ситуация с заражением оспой обезьян в Европе? В 2022 году в Европе было выявлено в общей сложности 25 693 случая заболевания (штамм klaad 2). Наибольшее число заболевших было в июле 2022 года, на 28-й неделе было зарегистрировано 2588 случаев. По состоянию на июль 2024 года в общей сложности 98 случаев варианта klaad 2 оспы обезьян диагностировано в девяти странах. О первом в Европе случае заболевания более опасным вариантом оспы обезьян, klaad 1, сообщила 15.08.2024 Швеция. В опубликованной 16.08.2024 Европейским центром профилактики и контроля заболеваний (ECDC) оценке риска говорится, что с высокой долей вероятности в Европейский союз и Европейскую экономическую зону попадет больше случаев оспы обезьян, вызываемой более опасным, чем выявленный ранее, штаммом klaad 1, который распространяется в Африке. Тем не менее, вероятность его стойкого распространения в Европе очень мала, при условии, что завезенные случаи будут быстро диагностироваться и будут введены меры контроля, то есть инфицированные будут изолироваться, и их тесные контакты устанавливаться. Kõik uudised Keel RUS
Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas täna kahe korterelamute renoveerimistoetuse määrused, millega abistatakse ühistuid kokku 185 miljoni euroga. Läbi aegade suurima toetusvooru abil saavad korda kümnete tuhandete inimeste kodud üle Eesti.
Taristuminister Vladimir Svet saatis esmaspäeval ministeeriumitele ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks reoveepuhastite energiatõhususe parandamiseks kavandatava toetusmeetme eelnõu.
Täna sai alguse iga-aastane Euroopa liikuvusnädal. Ligi 2000 Euroopa linna osalevad kampaanias, millega pööratakse tähelepanu aktiivse ja säästva liikuvuse edendamisele. Põnevaid üritusi toimub nädala jooksul ka Eesti linnades.
Täna on rahvusvaheline osoonipäev, millega tähistatakse osoonikihi vähenemisele piduri pannud Montreali protokolli aastapäeva.
Keskkonnaagentuur analüüsis tuuleenergia arendamise võimalusi riigimaadel. Uuritud aladest leiti tuuleenergia arendamiseks sobivaid alasid potentsiaaliga üle 1000 megavati.
Valitsus otsustas suunata lähiaastatel 25 miljonit eurot kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tuludest laevade ümberehituseks Eestis. See samm aitab suurendada Eesti konkurentsivõimet ja muuta rohepööre meie majanduskasvu hüvanguks.
Vastavalt täna EEA (European Environment Agency) poolt avaldatud aruandele on PFASide (per- ja polüfluoritud alküülühendid) kasutamise vähendamine rõivastes, mööblis ja muudes tekstiiltoodetes oluline, et suurendada nende taaskasutamist ning soodustamaks üleminekut „tooda-tarbi-viska minema“ majandusmudelilt ringmajandusmudelile. PFASid on tuntud ka nimega „igavesed kemikaalid“, kuna keskkonda sattudes püsivad need ained aastatuhandeid ja inimese organismi kogunedes põhjustavad erinevaid terviseprobleeme nagu maksakahjustused, kilpnäärmehaigus, rasvumine, viljakuse langus või vähktõbi.
Septembris alanud Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine avab merest jõkke rändavatele kaladele ligipääsu Purtse jõe kesk- ja ülemjooksule, samuti selle suurimale lisajõele. See on oluline samm, et taastada kunagine Eesti olulisuselt teine lõhejõgi ning aidata kaasa kalavarude suurenemisele.
Täna, 16. septembril möödub 37 aastat Montreali protokolli sõlmimisest, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti ja lõpetada järk-järguliselt seda kahandavate ainete tarbimine ning tootmine.
Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimasena ilmunud kompaktne ülevaade Eesti mullast ja maahõivest.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida rakendab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Lisaks sisaldab käesolev ülevaade põhjapoolkera suve (juuni, juuli ja august) olulisemaid mõõtmistulemusi. Enamik andmeid pärineb ERA5 kogust, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.
Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.
Riigikogu kunstisaalis on alates kolmapäevast, 18. septembrist avatud väljapanek „Arrakute kunstipärand: põlvkondadevaheline dialoog“, mis pakub põhjalikku ülevaadet kolme kunstniku Henno Arraku, Jüri Arraku ja Arno Arraku kunstnikuteekonnast ning nende põlvkondadevahelisest dialoogist. Link uudisele: Riigikogus on Arrakute kunstipärandit tutvustav näitus
Riigikontroll tutvustab täna hommikul toimuval avalikul istungil Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide täitmise järelauditi tulemusi. Link uudisele: Erikomisjonis analüüsitakse olmejäätmete ringlussevõtu problemaatikat
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna toetada ja saata täiskogu ette esimesele lugemisele eelnõu, mille kohaselt tuleb ametiasutustel inimeste märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata senise 30 asemel 15 päevaga. Link uudisele: Põhiseaduskomisjon toetab kodanike pöördumistele vastamise tähtaja lühendamist
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu. Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu iseseisva õendusabi kohta
Riigikogu kuulas tänasel istungil ära õiguskantsleri ülevaate õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest ning lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise. Link uudisele: Riigikogu kuulas ära õiguskantsleri aastaülevaate
Riigikogu kuulas tänasel istungil ära siseminister Lauri Läänemetsa ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest ja menetles kaks eelnõu. Link uudisele: Siseminister andis ülevaate kriisivalmiduse parandamisest ja turvalise elukeskkonna loomisest
Harju maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Ida-Viru maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Jõgeva maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Järva maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Lääne maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Lääne-Viru maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Põlva maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Pärnu maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Rapla maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Tartu maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Valga maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Viljandi maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.Võru maakond: 18.09 hommikupoolikul püsib mitmel pool udu nähtavusega alla 200 m.
Öösel: Ilmaprognoos Läänemere kohta 24 tunniks 07:00 UTC 18.09 kuni 07:00 UTC 19.09.2024. Hoiatus: ei ole. Sünoptiline ülevaade: Läänemerel on Venemaalt üle Lõuna-Skandinaavia Briti saarteni ulatuv kõrgrõhuala. Läänemere põhjaosa: päeval põhjakaare, öösel muutliku suunaga tuul 2-7 m/s. Sajuta. Öösel ja hommikul kohati udu, muidu nähtavus enamasti hea. Väinameri, Liivi lahe põhjaosa: põhjakaare tuul 2-8 m/s. Sajuta. Öösel ja hommikul kohati udu, muidu nähtavus enamasti hea. Soome laht: põhjakaare, pärastlõunal läänekaare tuul 2-7 m/s, öösel valdavalt loodetuul 3-8 m/s. Sajuta. Öösel ja hommikul kohati udu, muidu nähtavus enamasti hea. Päeval:
Öösel: Muutliku pilvisusega sajuta ilm. Mitmel pool on udu. Puhub põhjakaare tuul 1-7, rannikul puhanguti 10 m/s. Õhutemperatuur on 8..14, rannikul kuni 17°C. Päeval: Vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Hommikupoolikul püsib mitmel pool udu. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur on 19..24, põhjarannikul 16..18°C.
Killuke sügist merekividel 14.09.2024 Valaste Foto: Birgit Vaarandi Ilmaprognoos 18.09.2024 – 24.09.2024
Arvult 35. Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemiaga pärjatakse 2024. aastal kultuuriloolast Nele Reimann-Otsarut võrukeelse lapsepõlve mälestusteraamatu «Vanaimä pääsokõsõ´» eest.
Pühapäeval Otepäält startinud 27. Tartu rattamaratoni võitis võimsa lõpuspurdi teinud Gert Kivistik, kes ühtlasi töötab ürituse ehitusjuhina. Teisena finišeeris leedulane Eimantas Gudiškis (+00.01) ja kolmandana Peeter Tarvis (+00.01).
Puhkpilliorkestri mängu saatel avati teisipäeval Võru linna lähistele viimase aasta jooksul rajatud Reedo sõjaväelinnak, kus lähiajal seavad end sisse tänini Taara linnaku soojakutes elavad USA sõdurid.
Esmaspäeva keskpäeva paiku toimus liiklusõnnetus Võru maakonnas.
Eestis kõrgtasemel mängival Barrus Võru võrkpalliklubil on tänavuseks hooajaks varuks uued käigud. Mullu Eesti meistrivõistlustel poolfinaalis Tartu alistanud ning lõpuks hõbemedalid kaela saanud võrgusats võib arvestada mitme punktikahuriga.
Päästjad said pühapäeval väljakutse Põlva korterisse, kus põles köögis prügikast ning reedel Antslasse, kus suitsuandur andis korteris tehnilise rikke tõttu häiret.
Võrumaal Matsi krossirajal peeti veoautode Eesti meistrivõistluste viies ja viimane etapp.
Võru mööblifirma Wermo paigaldab oma tootmishoone katusele juba teist päikeseparki. Ettevõtte juht Raul Vene kinnitas, et esimene park on ennast tõestanud ning elektrienergia kulud on võrgutasude arvelt vähenenud üllatuslikult palju, kuni 20 000 euro võrra aastas. Lisaks sellele toodab ettevõte nüüd ise olulise osa tarbitavast elektrienergiast. Vene usub, et teise päikesepargi lisandumise järel aitab päikeseenergia katta kuni 60 protsenti ettevõtte kogutarbimisest.
Raadio Elmar jätkab tava kutsuda mõneks nädalaks hommikuprogrammi juhtima muult alalt tuntud inimesi. Tänavu septembris ja oktoobris rõõmustavad kuulajaid Veikko Täär, Piret Krumm, Kait Kall ja Andres Dvinjaninov.
Naiskodukaitse tähistas Tõrva vallas Taagepera lossis oma 97. aastapäeva. Järva ringkonna naiskodukaitsjale Taive Saarele anti üle Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi teenetemedal. Samuti jagati staažimärke neile, kes on organisatsiooni liikmed olnud juba enam kui 25 aastat.
Jaan Gutmanni nimeline rahvusvaheline Võru 65. võrkpalliturniir leiab aset täna ja homme Võru spordikeskuses. Turniirist võtab osa neli võistkonda: Barrus Võru VK, Pärnu VK, Ezerzeme/DU (Läti) ja Södertelge VBK (Rootsi).
Võru linnagaleriis on üleval Sirje Toodingu tušijoonistuste näitus «Kiiksuga puuviljandus». Tooding ütleb, et pole joonistamist õppinud, kuid huvi selle vastu on tal alati olnud.
Piirirahu rikkujate väljakutsuvalt vastiku käitumise ja piirivalvurite pihta lendavate roppuste saatel rullus reedel Nursipalu harjutusväljakul lahti politsei- ja piirivalveameti (PPA) tänavune suurõppus Green Victory, kus sisejulgeolekujõud harjutasid toimetulekut massilise ränderündega Eesti idapiirile.
Pika ajalooga Võru transpordiettevõte Võru Trans lõpetab tegevuse ja koondab autojuhid. Tegevuse lõpetamise taga on karm konkurents: Eestist odavamad riigid on võtnud selle töö endale.
Politsei sai teisipäeval teate meeste kähmlusest Võru linnas avalikus kohas.
Kakskümmend kaks Võrus jalatseid valmistanud inimest peab oktoobrist leidma teise töö, sest ligi sada aastat tegutsenud vabrik paneb uksed kinni, koondab kõik töötajad ja otsib oma kinnistule uut omanikku.
Lõuna-Eesti loovisikud kogunevad laupäeval Võrru, et arutleda piirkonna loomemajanduse arengu üle. ATE loomemajas toimuval inspiratsioonifestivalil «Loovus loob lootust» saab temaatiliste arutelude kõrval osaleda ka töötubades ja avardada koostöövõimalusi.
Selleaastastel Võru maakonna meistrivõistlustel golfi löögimängus osales rekordarv võistejaid: üheksateist meest ja viis naist.
Võrumaal algab neljapäeval Politsei- ja piirivalveameti õppus «Green-Victory 24», mis mõnel pool toob ristmikel kaasa kiiruspiirangud.
Pühapäeval Otepäält startinud 27. Tartu rattamaratoni võitis võimsa lõpuspurdi teinud Gert Kivistik, kes ühtlasi töötab ürituse ehitusjuhina. Teisena finišeeris leedulane Eimantas Gudiškis (+00.01) ja kolmandana Peeter Tarvis (+00.01).
Sõrmus, sõled, ripats, mündid väga erinevatest ajastutest... Rõuge kiriku vundamendi taastamise käigus on hoone kõrvalt välja tulnud hulgaliselt väärtuslikke leide, mis annavad põneva sissevaate piirkonna minevikku.
Võrumaa naabervaldade Antsla ja Rõuge esindajad alustavad järgmisel nädalal läbirääkimisi Mõniste piirkonna 17 küla vallavahetuse üksikasjade üle. Peaküsimuseks kujuneb, kas Antsla on nõus enda kanda võtma koos küladega kaasa antava 950 000 euro suuruse laenukoormuse lisandumisega.
Selleaastastel Võru maakonna meistrivõistlustel golfi löögimängus osales rekordarv võistejaid: üheksateist meest ja viis naist.
Üle Võru-lähedase sõidutee vingerdav kõhn nastik pääseb napilt jalgratturi ja tema järel sõitva maastikuauto rataste eest pakku, kuid tema liigikaaslane on Sangaste kergliiklusteel jäänud purustatud ihuga asfaldile lebama. Roomajatel on käes kiired päevad, mistõttu võib neid praegu sagedamini kohata.
Häirekeskus sai esmaspäeval teate õhus levivast suitsuvinest Rõuge vallas Saru külas, kuid ühtki tulekahju läheduses Mõniste päästjad ei avastanud. Asja uurides selgus, et tegemist on Ukrainast siia jõudnud suitsuga.
Valga päästjad said laupäeva pärastlõunal väljakutse Kuperjanovi tänavale, kus ühe garaaži tänavapoolsest seinast oli osa maha varisenud.
Kel palju kannatust ja pealehakkamist, võib metsast leida hämmastaval hulgal seeni. Kuigi kõige hinnalisemad neist Eestis ei kasva, võib mõni maksta suisa ulmelisi summasid, rääkis Karula-Pähni seenefestivalil mükoloog Veiko Kastanje.
Rõuge Ööbikuorus leiab täna aset kogukonnafestival «Ellujäämise kunstid». Samas avab kohaliku kraamiga müügiletid Uma Meki laat, tegutsevad töötoad ning pakutakse tegevusi lastele ja kultuuriprogrammi.
Nursipalu harjutusvälja neljakilomeetrisesse mõjualasse jäävate Antsla, Rõuge ja Võru valla ning Võru linna elanikud saavad 1. oktoobrist 29. novembrini taotleda toetust polügoonilt kostuva militaarmüra mõjude leevendamiseks.
Võrumaal Nogopalu karjääris rallitanud ning ümber paiskunud ATV alla jäänud mehe pääsemisele tuli kasuks tuulevaikne ilm.
Rõuge ja Setomaa valla koolikokad käisid koos Läti ametikaaslastega Smiltene ja Tukumsi koolidest hiljuti Rootsis õppereisil.
Koolide liitmise tulemusena on haridusasutuste arv Lõuna-Eestis vähenenud. Mitmed koolid on koondunud ühe nime alla, kuid jätkavad tööd eri majades. Pühapäevale langev esimene september on esimese koolipäeva aktuse toimumise jaganud aga laias laastus kaheks: nädala viimasele päevale või esmaspäevale. Avaldame andmed nendes Lõuna-Eesti koolides sel sügisel haridusteed alustajate kohta, kes seda teavet meiega jagasid.
Selle aasta kevadest töötab Eesti rahvakultuuri keskuses Võrumaa rahvakultuurispetsialistina Aigi Pall. Varsti pea 15 aastat Võrumaal elanud Pall on õppinud sajandivahetuse aegu kultuurinõuniku eriala tollases Tallinna pedagoogikaülikoolis ja töötanud mitmesugustes kultuuriasutustes Võrumaal.
Võrumaal asuvas Filmi Vargamäe külastuskeskuses peeti enne uste lõplikku sulgemist tänuõhtut, et öelda Filmi Vargamäele aitäh ilusate aegade ja elamuste eest.
Võrumaal leiab sel nädalavahetusel aset Eesti külade maapäev, mis avati president Alar Karise osavõtul laupäeval Võrus Kandle aias.
Võrumaa naabervaldade Antsla ja Rõuge esindajad alustavad järgmisel nädalal läbirääkimisi Mõniste piirkonna 17 küla vallavahetuse üksikasjade üle. Peaküsimuseks kujuneb, kas Antsla on nõus enda kanda võtma koos küladega kaasa antava 950 000 euro suuruse laenukoormuse lisandumisega.
Kel palju kannatust ja pealehakkamist, võib metsast leida hämmastaval hulgal seeni. Kuigi kõige hinnalisemad neist Eestis ei kasva, võib mõni maksta suisa ulmelisi summasid, rääkis Karula-Pähni seenefestivalil mükoloog Veiko Kastanje.
Suve lõpus hakkavad varjupaikade puurid tavapäraselt täituma koduotsivate kassidega. Lemmikut valima tulnud inimesed näevad rõõmsameelseid kiisusid, kellel silm särab ja karv läigib. Selleks on aga varjupaiga töötajad palju vaeva näinud, sest suur osa nurrumootoritest vajab nende juurde jõudes ravi.
Antsla vallas Kobelas sai jätku kolhoosiaegsete pikalauapidude traditsioon. Linda rahvamaja esisel aga võttis koha sisse juba teine kukk, kes sai kolhoosi aukodaniku Kalmer Tennosaare järgi endale nimeks Kalmer.
Nursipalu harjutusvälja neljakilomeetrisesse mõjualasse jäävate Antsla, Rõuge ja Võru valla ning Võru linna elanikud saavad 1. oktoobrist 29. novembrini taotleda toetust polügoonilt kostuva militaarmüra mõjude leevendamiseks.
Koolide liitmise tulemusena on haridusasutuste arv Lõuna-Eestis vähenenud. Mitmed koolid on koondunud ühe nime alla, kuid jätkavad tööd eri majades. Pühapäevale langev esimene september on esimese koolipäeva aktuse toimumise jaganud aga laias laastus kaheks: nädala viimasele päevale või esmaspäevale. Avaldame andmed nendes Lõuna-Eesti koolides sel sügisel haridusteed alustajate kohta, kes seda teavet meiega jagasid.
Selle aasta kevadest töötab Eesti rahvakultuuri keskuses Võrumaa rahvakultuurispetsialistina Aigi Pall. Varsti pea 15 aastat Võrumaal elanud Pall on õppinud sajandivahetuse aegu kultuurinõuniku eriala tollases Tallinna pedagoogikaülikoolis ja töötanud mitmesugustes kultuuriasutustes Võrumaal.
Eestis on kasutusel üks isemoodi spordiprogramm – see loob noortele võimaluse osaleda treeningutel, õppides samal ajal ka sotsiaalseid oskusi. Hiljuti lõppes neil neli päeva kestnud laager Põlva, Valga, Võru, Tõrva ja Viljandi noortele.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames toimub 30.–31. augustil kahepäevane järvefestival, mil avanevad Antsla kandi looduse ja pärimuse aardelaekad.
President Alar Karis tunnustas Tartus Karlova koolis Eesti kaunimate kodude omanikke.
Põlva- ja Võrumaal asuva Pokumaa radadel kõndijate pilku rõõmustab läinud nädalast kümmekond taiest, mis sündisid kultuuripealinna aasta puhul korraldatud rahvusvahelise looduskunsti sümpoosioni LOoduse LOodu LOomingus käigus.
Vastrenoveeritud Kagu-Eesti suurimas kontserdisaalis, Linda rahvamajas tehakse 31. augustil kummardus olnule. Elamusõhtul „Kirev Linda” pidutsetakse täpselt nii nagu legendaarse Linda kolhoosi hiilgeaegadel 70ndatel ja 80ndatel.
SA Kiusamisvaba Kool (KiVa) kuulutas neljapäeval välja aasta kiusuennetaja kooli tiitli, mille pälvis teist aastat järjest Antsla gümnaasium.
Antslas leidis aset kodukaunistamise konkursi «Eesti kaunis kodu 2024» maakondlik tunnustussündmus.
Võrumaal leiab sel nädalavahetusel aset Eesti külade maapäev, mis avati president Alar Karise osavõtul laupäeval Võrus Kandle aias.
Setomaal Uusvada kultuurikülas leidis aset töötuba ehk häkaton, mille käigus valmis kaks kliimaebaõiglusest inspireeritud filmi.
Eesti-Vene praegusest piirist kümnekonna kilomeetri kaugusel asuva Mitkovitsa külakooli seinal avati esmaspäeval mälestustahvel Ukraina sõjas hukkunud kohalikule mehele. Tegemist on kooliga, kus kindlasti veel mõne aasta eest lauldi setokeelseid laule ja kus Setomaa ülemsootskad külas käisid.
Neljapäeval kella 16 ajal tuvastas piirivalve oma seiretehnikaga Lämmijärvel ebaseadusliku ajutise kontrolljoone ületuse, kui üks mootorpaat sõitis Eestist välja Venemaa vetesse.
Koidula piiripunkti saabunud Norra kodanik sai tagasilöögi osaliseks, sest tal ei õnnestunud 10 000 eurot Venemaale toimetada.
Setomaal Polovina külas maha sõidetud elektrikaabel peatas maanteel mõneks ajaks ka liikluse.
Tänavused Eesti meistrivõistlused orienteerumise öisel tavarajal peeti Läti piiri ääres asuvas Vaskpalu metsas Valga vallas Hargla külas. Seikluslikule öisele võistlusele kogunes ligi 200 osalejat.
Kanal 2 jutusaate «Õhtu!» ja populaarse telemängu «Ma näen su häält» saatejuht Piret Laos on beebiootel. Laose ja tema muusikust elukaaslase Taavi Langi peres kasvab juba tütar Rica.
Koolide liitmise tulemusena on haridusasutuste arv Lõuna-Eestis vähenenud. Mitmed koolid on koondunud ühe nime alla, kuid jätkavad tööd eri majades. Pühapäevale langev esimene september on esimese koolipäeva aktuse toimumise jaganud aga laias laastus kaheks: nädala viimasele päevale või esmaspäevale. Avaldame andmed nendes Lõuna-Eesti koolides sel sügisel haridusteed alustajate kohta, kes seda teavet meiega jagasid.
Selle aasta kevadest töötab Eesti rahvakultuuri keskuses Võrumaa rahvakultuurispetsialistina Aigi Pall. Varsti pea 15 aastat Võrumaal elanud Pall on õppinud sajandivahetuse aegu kultuurinõuniku eriala tollases Tallinna pedagoogikaülikoolis ja töötanud mitmesugustes kultuuriasutustes Võrumaal.
Kuna täna on augusti viimane laupäev, süttivad ka paljudes Lõuna-Eesti paikades lõkked ja nende ääres kõlab muusika. Sellisel moel tähistatakse Eestis ja Soomes juba 1992. aastast muinastulede ööd, meenutamaks ajaloolisi mereäärseid märgutulesid ehk iilastulesid.
Paljudes koolides on puudu kvalifitseeritud pedagoogidest. Tihti on palgatõusust hoolimata keeruline leida klassi ette isegi nõuetele mittevastavat inimest.
Setomaal asuva Helbi küla elanikud ja külalised avasid rahvalaulik Miku Odele tema 100. surma-aastapäeva eel mälestuskivi. Tseremoonia leidis aset Ode endise elukoha lähedal Helbi külas.
Räpinas leidsid aset Põlvamaa meistrivõistlused praegu maailma populaarseimaks võistkondlikuks tänavaspordialaks peetavas 3 x 3 korvpallis.
Politsei palus esmaspäeval abi selgitamaks välja 73-aastase mehe asukohta, kes lahkus täna ennelõunal enda Setomaa vallas Beresje külas asuvast kodust. Paar tundi hiljem teatas politsei, et Leo on leitud. Teda märkas Beresje küla lähedal teenistusest vabal ajal abipolitseinik, kes aitab Leo koju toimetada.
24. augustil avastasid Saatse kordoni piirivalvurid, et Võrumaal Setomaa vallas liikus piiriribal jalgrattur, kes suundus piiriposti juurde pilti tegema.
President Alar Karis tunnustas Tartus Karlova koolis Eesti kaunimate kodude omanikke.
Spordientusiast, kahel pooltriatlonil osalenud Elina Pähklimägi leiab, et trenn on suurepärane koht, kus end muust elust maha laadida ja pea selgeks saada.
Viimase paari aastaga on kasvanud inimeste hulk, kes tegelevad magnetpüügiga - eesmärk pole veekogudest välja tõmmata kalasid vaid magneti otsa jäävat metalli. Videod kus magnetpüüdjad sikutavad pinnale mürske, laskemoona, ajaloolisi esemeid ja näiteks poekärusid või jalgrattaid löövad sotsiaalmeedias laineid ja neist populaarsematel on suurusjärgus sama palju vaatajaid kui "Pealtnägija" saatel.
Holland teatas kolmapäeval, et on palunud Brüsselilt erandit Euroopa Liidu varjupaigareeglitest, vaid mõni päev pärast seda, kui koalitsioonivalitsus avalikustas riigi ajaloo karmima rändepoliitika.
Vangi mineku asemel on Eestis 4500 purjuspäi roolist tabatud inimest läbinud eriprogrammi, kus nad peavad alluma meditsiinilisele jälgimisele ega tohi uuesti libastuda. Kaks neist jutustasid "Pealtnägijale" oma loo.
Kolmapäeval suri 59 aasta vanuselt 1990. aasta MM-il pronksi võitnud Itaalia jalgpallikoondise eest kuus väravat löönud Salvatore Schillaci. Eestis elav jalgpalliajakirjanik Angelo Palmeri meenutas Vikerraadiole kangelaslikku ründajat.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik ütles ETV saates "Ringvaade", et tema hinnangul võib suure tõenäosusega Iisraeli poolt Hezbollah vastu korraldatud piiparirünnakule järgneda nüüd suurem sõjaline operatsioon.
Hongkongi meisterklubi Lee Man alustas Aasia Meistrite liiga tugevuselt teist turniiri 0:2 kaotusega.
Kolmapäeval, 18. septembril kell 22.05 jõuab ETV ekraanile Vahur Kersna autorisaade Hagi Šeinist, mille keskmes on kahe telelegendi kohtumine käesoleva aasta algul.
Eesti Olümpiakomitee (EOK) valivad oktoobri alguses uue presidendi ning kolmapäeval toimus Eesti laskurliidu korraldamisel Kersti Kaljulaidi, Erich Teigamägi ning praeguse presidendi Urmas Sõõrumaa vaheline debatt, kus toodi välja potentsiaalseid muudatusi Eesti spordi tulevikus ja selle juhtimises.
Ettevõtete kasumimaksu kehtestamine toob uue olukorra nii riigile kui ka ettevõtjatele, ütles maksuekspert Joel Zernask. Asjatundjad hoiatavad, et maks võib kaasa tuua kasumite varjamist.
Järgmisel nädalal peaks selguma, milline näeb välja kärbitud kultuurieelarve 2025. aastal. Praegu on selge, et palgatõusu lootust kultuuritöötajatel ei ole. Kultuuriministri sõnul võib aga 2026. aasta eelarves jää taas liikuma hakata.
Kultuuriminister Heidy Purga allkirjastas eelnõu, mis muudab alates 2026. aastast kultuurkapitalile hasartmängumaksust laekuva raha jaotamise proportsioone – kui siiani oli kultuuriehitistele ette nähtud 60,6 protsenti, siis edaspidi valatakse betooni 52 protsenti laekunud rahast. Riiklikult oluliste kultuuriobjektide valmimist muudatus oluliselt ei mõjuta, küll aga leevendab veidi kärbete mõju loomevaldkonnale.
Finantssuunamudija Jaak Roosaare, kes laenas ise ja vahendas aastate jooksul 600 väikeinvestori laene mahus 12 miljonit eurot nüüdseks pankroti lävel seisvale Eesti iduettevõttele Planet 42, teenis nende tehingute pealt vähemalt 300 000 eurot. Roosaare tegutses seejuures ilma finantsteenuse osutamise loata, aga finantsinspektsioon endal selle järelevalves praegu rolli ei näe.
Lätis hiljuti nelja-aastase lapse elu nõudnud difteeria on vaktsiiniga välditav haigus. Kuigi difteeria vastu on olemas efektiivne vaktsiin juba 1940. aastatest, on vaktsineerituse tase tänaseks langenud kriitilise piirini ning sarnased lokaalsed puhangud võivad aset leida ka Eestis.
Riiklik lennufirma Nordica võib ilma jääda suurimast partnerist SAS-ist, mis oleks lennundusekspertide hinnangul ettevõttele surmahoop. Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsleri Sander Salmu sõnul oli nende jaoks üllatus, et SAS alustas koostööd Rootsi lennufirmaga BRA.
Olukord Liibanonis meenutab juba spioonifilmi ning kolmapäeval plahvatasid riigis taas Iraani rahastatud islamiorganisatsiooni Hezbollah' sidevahendid. Liibanoni võimud teatasid, et plahvatustes hukkus vähemalt üheksa inimest.
Copyright © 2050 Võrumaa Sõprade Selts