Võru keel

Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.

Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.

Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.

Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)

Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.

Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.

1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.

 

Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.

 

1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.

1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”

 

 

1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s

 

 

 

 

1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga  “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.

 

 

 

 

1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu)  poolt koostatud ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”,  mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s

 

 

 

 

Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.

Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts

 

Loading...
  • Parm tsuskas: hirm IKEA iin
    by Priit on 01.04.2024 at 13:58:00

      Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

  • Muda Mari pajatus
    by Priit on 01.04.2024 at 13:56:59

    Pallõ, sõs andas   Ma kuuli raadiost, et nätäl tagasi suurõl neläpääväl loeti üle Eestimaa issameiet. Timahava saa 500 aastat tuust, ku issameie palvõ edimäst kõrda eesti keeleh üles kirotõdi. Ütidse palvõ lugõmisõga kutsuti inemiisi mõtlõma rohkõmb Eestimaal rahu hoitmisõ pääle. Kiä ei usu, et jummal saa avita, sõs täämbä säidsekümend viis aastat tagasi sündü [...]

  • Tossu Tilda pajatus
    by Priit on 01.04.2024 at 13:56:20

    Puudumisõ paprõ   Seo lugu juhtu minevä aastasaa keskpaigan. Mu imä oll’ koolitiinjä. Ku lats haigusõ peräst koolist kodo jäi, pidi vanõmb kinnütüspaprõ kirotama. Noid kirotõdi hulga, selle et tuul aol liiku pall’o haiguisi. Üts kevväi andsõ oppaja imäle suurõ kaustatävve vanno puudumispaprit ja kässe nuu kooliahon är palota. Latsõ, kelle kotsilõ nuu käve, olli [...]

  • Piitrüs-bussijuht
    by Priit on 01.04.2024 at 13:55:13

    Seo lugu juhtu minevä aasta 6. urbõkuu pääväl. Tahtsõ imäpuulsõ vanaimä surma-aastapäävä puhul kõrra Verska kalmuaiah kävvü. Olli õkva hummogudsõ Sabõrna-Põlva bussiga maakunnakeskustõ jõudnu. Astsõ tõsõ bussi pääle, mis pidi minno üle Räpinä Verskahe viimä, ku näie bussiroolih tutvat nal’ahambast juhti. Tiidse jo varrambast, et timäga või võro ni seto keeleh kah kõnõlda. Lätsi viimätsenä [...]

  • Aprillinali
    by Priit on 01.04.2024 at 13:54:45

    Ellimi maal. Meil oll’ väikokõnõ majakõnõ, kohe mahtu nii inemise ku eläjä. Egälütel iks uma ruum, a muido oll’ kõik käe-jala man. Päiv tsilgut’ jo kaartõviiri, kohe ilmahtuma pikä iätsilga kasvi. Mi sõsaraga tõimi noid tarrõ ja laksõmi. Ollegi joba urbõkuu viimäne päiv. Esä säädse hinnäst sõbra sünnüpääväle minekis. Sälgä pandsõ kruudilidsõ triiksärgi ja jalga [...]

  • Nal’asoonõ läbipruumminõ
    by Priit on 01.04.2024 at 13:53:48

    Elli mõnda aigo kodokotsist kavvõmbal. Suvõl olli koton käümän ja lätsi vanalõ naabrinaasõlõ, kinka häste läbi saimi, kah küllä. Ellimi jo üten majan. A tuud ma es tiiä, et tälle oll’ vahepääl üts silmärõõm tekkünü. Tuu silmärõõm trehväs’ täl küläh olõma ja ma sai kipõlt arvo, et tuu es olõ häste valitu aig küllä minnä. [...]

  • Priinime lugu: Pähn
    by Priit on 01.04.2024 at 13:50:15

    Seod nimme kand Eestin 260 inemist. Panti taa katõntõistkümnen Võrumaa mõisan ja mitte kongi muial. 1809. aastagal panti Pähn mitmalõ perrele Põlgastõ mõisan Kanepin, muu hulgan Tõlli (Telli) talun. Taheva mõisan Harglõn panti seo nimi Lauri talust peri rahvalõ, hingelugõmistõ kirutõdi Pechm. Saru mõisa Andrusõl panti Pächn. Põlva kihlkunnan oll’ suurõmb nime saajidõ hulk Väimälä [...]

  • Türgümaal perändüskultuurist märgotaman
    by Priit on 01.04.2024 at 13:39:38

    Joba paar aastakka käü Eesti, Türgü, Itaalia ja Poola nuuriga toimõndajidõ kuuntüüprojekt CoolTour, kon ütenkuun märgitäs vällä, kuis nii noorõ ku ka oppaja, kultuuri- ja nuuritüütäjä saanu ummi tegemiisi man parõmbalõ umma paiklikku perändit pruuki. Minevä kuu keskpaigan oll’ projektiga köüdetüide opireis Türgümaalõ, kon saimi tsipa tutvambas säälside ütisüisiga. Võro kaalkiräkide veli mänguas’amuusõumi iin. [...]

  • Kiri Taimaalt
    by Priit on 01.04.2024 at 13:36:10

    Maailm muutus kodos   Eelevandi säläh üle mäki. Ja nakkaski seo hull vaihtusaastak tassakõistõ lõpulõ joudma! Opilasvaihtusõprogrammil YFU om üts torrõ hõikamislausõ: «Muuda maailm hindä kodos!» Nal’akas mõtõlda, a taa kümme kuud mu elost, minka ma olõ võimalusõ saanu siin Taih müüdä saata, om muutnu mu silmäpaarilõ seo maailma nii pall’o väikumbas. Mu arvosaaminõ [...]

  • Kelle uma om eesti miis?
    by Priit on 01.04.2024 at 13:34:25

    Imelik õkvalt nii küssü. Perisorjus kaotõdi umbõs 160 aastat tagasi, tuuga pidi asi nigu selges saama. Aga... ku õigõ kõrraldasi rahvaküsitluse: kas eesti miis om a) valitsusõ uma, b) tollõ mehe naasõ uma? Kiä julgus pakku tulõmust? Tegelikult om asi är üteldü joba Vietnami sõa aigsõn protestilaulun: «Willi, mina ei anna pennigi sangari eest / [...]