Umaleht-ee

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

Esihindä puhkus   Ma kuuli raadiost, et elo om kõrrast kipõmb, a inemise liigutasõ hinnäst kõrrast veidemb. Ma mõtlõ, et nuu as’a omma nigu köüdedü anoma. Ku rohkõmb liigut, tiit füüsilist tüüd vai kõnnit niisamma mõtsa vaihõl, om sul veidemb aigu vahti telehvonni. Tulõ vällä, et telehvon olõ-i helistämise massin. Tuu om hoobis sääne massin, [...]

Piibli piät pään olõma   Vanõmb maanaanõ eläs ütsindä. Miis om ammu koolnu, latsõ Eestit piten lakja. Esi piät toimõ tulõma ja tä tulõ kah. Ütspäiv, ku poja pere väikeisi latsiga külän oll’ olnu, kai tä, et huuv om väega egäsugumast asku täüs. Memm võtsõ kraammisõ ette. Keset tüühuugu es panõ tä tähele, et külälise [...]

Vinne aigu oll’ pall’o põllutüükuulõ, kost tull’ perädü hulk as’atundjit. Nuu olli sõs elu edesi viijä maal. Om miiki perren noid mälehtüisi noorist ja tublidõst opjist. Noin koolõn olli oppaja iks kah tähtsä ja targa ja pandsõva kapaga mõistust päähä. Tuukõrd oll’ jutus sääne teemä: kes om pull? Tulõvadsõ zootehnigu kulssiva ja teivä märkmit kah. [...]

Siiäni om meelen tuu esieräline juhus latsõiäst. Suvõl juusksõmi pallidõ jalguga. Ku peris ausalõ ütelde, sis meil olli jalan kurõsaapa, nuu põlvini kipitsevä seere. Suur tuu hädä es olõ. Tuukõrd kõndsõ ütsinde ilusõ häitsvä haina seen Mäesilla mäe põllupindre pääl ja astsõ siididse jänesepoiskõsõ pääle. Muiduki hiitümi mõlõmba, a õnnõs es saa jänesekene vika. Kipõstõ [...]

Mu-vannudsõl korgõmba koolitusõga kodopernaasõl om kõiki naidõ tehniliidsi viguridega küländ rassõ toimõnda. Piässi siski insinöri magistrikraadi mano hankma. Kergendüses om kuulu perrä, et noorõmbagi inemise vaihõl massinidõga patisaisu jääse. Nä mõistava ei inämb ilma GPS-ildä imä-esä kardohkamaa päälegi sõita. Mõni miis ei jõudvat ilma kepsolda uma naasõ mano sängügi, olõvat essünü noorõ naabrinaasõ mano. Mõnikõrd [...]

Seol nimel om Eestin kandjit 311. Tartu- ja võrukeelitsel varjantsil Sipul om kandjit õnnõ katõssa. Vähä levinümb om Sippol 14 kandjaga, viil omma olõman Sippul (9) ja Sibbul (9). Seost nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Nimi panti umbõs 30 mõisan, minkast umbõs 26 olli Liivimaal, noist ummakõrda 11 Tartumaal. Vanan kiräviien algkuju [...]

Mu edimäne kodo oll’ sünnükodo, täpsehe ütelden imäkodo. Sääne väikene vana palkõst maja, millel oll’ üts uss. Kalitorist hääd kätt jäi elotarõ, õkva oll’ küük ja kurrakätt laut. Mi kodo oll’ kesk Perä küllä. Kõigil külän olli uhkõ huunõ, kon iks lauda, küünü, kuuri ja sanna saisi elomajast eräle. Külärahvas kutsõ mi majakõist väikus majas. [...]

Minevä nädäli lõpun Kanepin peetü Kanepifestivali üts osa oll’ konvõrents, kon kõnõldi ja opiti tarkuisi kanepist ja Kanepist. Konvõrents naas’ pääle 19. hainakuul, ku samal aol kontsõrdiprogrammiga oll’ Jõksi järve veeren Kanepi kandi perekunnanimmi tüütarõ. Võro instituudi nimeuurja Saarõ Evar ja Fastrõ Mariko pei sääl huviliidsilõ lühkü loengu ja aviti selgust saia esi perekunna- ja [...]

Süäsuvi tõi Leevi küllä parra plahvatusõ: käümä läts’ muusikalinõ suvõtükk «Ivan Narodny – mees, kes luiskas tõde». Arvada om võõramaaperätselt ütelden San Leevi üts parõmbit kotussit, kon Sibula Jaani ali Narodny Ivani luku kõnõlda. Sündü miis jo Leevilt ütesä kilomiitret Räpinä poolõ – Vilustõn. Kimmäle tulõ kittä tükü luujit üte eesti as’a ajaja ello herätämise [...]