20.07.1882.a. sündis Koiola vallas, Vanakülas, Kiisa talus, Võrumaal Johannes Semm (Ka Johan (Juhan) Semmiste, pseudonüüm J.S.Panius), Jaan ja Liiso Semm pojana, kellest sai raamatukaupmees, ajakirjanik ja memuarist.
1892-1895.a. käis ta Vanaküla vallakoolis.
1895-1898.a. käis Räpina kihelkonnakoolis.
1898-1903.a. käis Võru I-s koolis ja lõpetas selle kiituskirjaga. (Uus Aeg, 10 juuni 1903)
1905-1909.a. käis kaubandus kursustel Kaunases. (Wõru Teataja, 19 juuli 1932)
1909-1912.a. oli Koiola vallas vallasekretäriks. (Wõru Teataja, 19 juuli 1932)
1912-1917.a. oli Kirjastusühisus “Täht” ärijuht Võrus. (Wõru Teataja, 19 juuli 1932)
1919-1920.a. oli Võru maakonna nõukogu esimees. (Wõru Teataja, 19 juuli 1932)
07.01.1921.a. oli Riigikogu liige, Jaan Kriisa asemele, kes astus tagasi. (riigikogu.ee)
04.12.1922.a. vahetati ta Riigikogus välja Karl Piirisild poolt. (riigikogu.ee)
1913-1923.a. Võru Teataja toimetaja. (Wõru Teataja, 19 juuli 1932)
Riigi Teataja, nr. 108, 23 detsember 1919
1918-1940.a. omas Võrus raamatukauplust ja valmistas sellel ajal ka palju erinevate kohalike fotograafide töödest postkaarte.
1930.a. ilmus tal memuaarteos “Kodus ja võõrsil”. Selles raamatus kirjuta ta näiteks Põlva Seltsimaja ehitust 1910.a.-l. (Praegune Põlva Keskraamatukogu)
Jaan Vahtra kaanekujundusega raamatus räägib J. Semm tööst kirjatoimetajana ja seejärel Kaunase aastatest, kus ta sai töökoha Schraubneri vabrikusse tööandja soovitusega: „siis tööd ja hoolt, siis tööd ja hoolt – muidu võite uppi lennata!“
Kaunases toimus miiting miitingu järele, aga kedagi ei tulistatud, sest kuberner Verevkin, hilisem Eestimaa kuberner, hoidis ära verevalamise. J. Semm tutvustab leedu ajalugu ja kultuuri. 1909. aasta suvel, kui J. Semm oli ametis Koiola vallakirjutajana, peatus tema juures Helsingi Ülikooli professor Heikki Ojansuu (1873-1923) eesti murrete uurimiseks. „Nagu nirk on ta kuulamas vanakese kõrval, pää kõverdi, kõrv kõneleja suu lähedal, väike, kõhetu kogu küürus paberi kohal“.
1912. aastal saabus J. Semm Võrru : „Joodikute jorutuste keskel ja lutikate kaasabil saadan mööda jälle hulk uneta öid ühes kitsas hotellitoas, et rajada ettevõte, millel ei puudu omad teened Võru linna ja maakonna kultuurilises elus ja rahvuslikus arenemises“. Sellises mahlakas kõnepruugis rääkis ta kirjastuse „Täht“ loomisest.
1932.a. ilmus tal näidend “Agendid – nali ühes vaatuses”. J.S. Paniuse nime all.
1933. a. ilmus J.S. Panius-Semmiste nime all „Sõja ja revolutsiooni keerises“, alapealkirjaga „Meelolulisi mälestusi 1914.-1920.a.“ Raamat on illustreeritud fotodega. Autor kirjeldab raskeid hetki sellest, kuidas Võrus mehi sõtta saadeti ja sõja-aastate sööginappusest: „Võrumaa valitsus hoiatab rahvast, et Eestimaa seisab nälja eel ja kohustab iga kodanikku muretsema tagavarasid“.
J. Semm kirjutab piiritusevabriku rüüstamisest vene sõdurite poolt, mis päädis äritegevusega ja kirjeldab keiser Nikolai manifesti trükkimist trükikojas. Loomulikult keerulistest 1917. aasta sündmustest ja huvitava faktina toob välja, et veebruaris 1918 kuulati Võrus turuväljakul esimest raadiot.
1934.a. sain tema nimeks ametlikult Johan Semmiste.
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 19 mai 1934
1935. a. ilmunud „Sõja tagalas“ alapealkirjaga Memuaare Vabadussõjast“ on esitatud pealtnägija muljeid Tartu tagavarapataljoni rahutustest 1919. aastal. Raamatu kaane ja joonistuste autor on Jaan Vahtra, raamat on 184 leheküljeline. Need memuaarid on valminud päeviku põhjal, andes seega sündmuste käiku edasi täpselt. Raamat maksis 2.50 krooni. (Pärnu Päevaleht : ühiskondlik-poliitiline ajaleht, 26 veebruar 1935)
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 26 juuni 1936
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 9 oktoober 1936
Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 12 august 1938
Eksliibris Johan Semmiste. Leht mapist “Exlibris puugravüüris” 1939.a.
Laigo, Arkadio
EKM j 29478 G 19190
05.10.1940.a. võeti vangistusse punaste poolt.
14.06.1941.a. küüditati Venemaale. (Võrumaa Teataja, 15 jaanuar 1942)
22.02.1942.a. suri Kirovi oblastis, Vjati sõjavangide laagris.
