Eesti valitsus ja ministeeriumid
- Kallas kohtumisel Macroniga: Eestil on Prantsusmaaga ühine soov kujundada Euroopa tulevikkuby CARLOS KLEIMANN on 04.05.2024 at 05:24:11
Pariis, 4. mai 2024 – Peaminister Kaja Kallas kohtus eile Pariisis Prantsusmaa president Emmanuel Macroniga, kellega kõneldi Euroopa ees seisvatest väljakutsetest.
- Kallas Pariisis: Euroopa vajab julgeid otsuseid, et jääda geopoliitiliselt tõsiseltvõetavaksby CARLOS KLEIMANN on 03.05.2024 at 13:30:57
Pariis, 3. mai 2024 – Peaminister Kaja Kallas esines täna Euroopa tuleviku teemadele keskenduva kõnega Robert Schumani sihtasutuse poolt korraldatud üritusel, mis toimus mainekas Pariisi Sciences Po ülikoolis.
- Peaminister Kaja Kallas on visiidil Pariisisby HELEN RITS on 03.05.2024 at 01:14:08
Stenbocki maja, 3. mai 2024 – Peaminister Kaja Kallas viibib täna visiidil Pariisis, kus ta kohtub Prantsusmaa president Emmanuel Macroni ja peaminister Gabriel Attaliga.
- Jäätmeseaduse uuendamine liigub valitsusest Riigikokkuby Kateriin Pajumägi on 02.05.2024 at 13:31:37
Stenbocki maja, 2. mai 2024 – Valitsus kiitis täna heaks ja saadab Riigikogule jäätmeseaduse muudatused. Jäätmeseaduse muudatus sisaldab peamiselt tehnilisi täiendusi, mis aitavad selgemalt mõista olemasolevaid reegleid ning ei muuda seaduses kehtivaid põhimõtteid.
- Peaminister: Loome investeerimisfondi Eesti kaitsetööstuse kiiremaks arenguksby Kateriin Pajumägi on 02.05.2024 at 10:52:00
Stenbocki maja, 2. mai 2024 – Valitsus toetas peaminister Kaja Kallase ettepanekut luua kaitsetööstuse fond, mis investeeriks otse ja erafondide kaudu kaitsetööstuse või ka kahese kasutusega tehnoloogiaid arendavatesse ettevõtetesse. Fondi esialgne maht on 50 miljonit eurot, mida saaks edu korral suurendada. Fondi käivitamine on kavas 2024. aasta jooksul.
- Valitsuse pressikonverents, 2. mai 2024by Gert Uiboaed on 02.05.2024 at 08:44:08
Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, kliimaminister Kristen Michal ning siseminister Lauri Läänemets.
- Valitsuse kabinetinõupidamise päevakord, 2. mai 2024by Kateriin Pajumägi on 02.05.2024 at 07:49:41
Algus kell 10.15
- Elutähtsa teenuse osutajaid on tulevikus rohkem ja teenuste toimepidevus paranebby Helen Uldrich on 02.05.2024 at 07:19:06
Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sellega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise direktiiv ehk CER direktiiv, mis laiendab elutähtsa teenuse osutajate ringi, suurendades teenuste kättesaadavust kriisi ajal.
- Istung läbi, pressikonverentsil neli esinejatby Kateriin Pajumägi on 02.05.2024 at 07:10:15
Stenbocki maja, 2. mai 2024 – Valitsus kiitis istungil heaks päevakorrapunktid 1-17.
- Valitsuse 2.5.24 istungi kommenteeritud päevakordby Kateriin Pajumägi on 01.05.2024 at 18:27:08
Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki pressiruumis pressikonverents, millest võtavad peaminister Kaja Kallase kõrval osa välisminister Margus Tsahkna, siseminister Lauri Läänemets ja kliimaminister Kristen Michal. Päevakord on kinnitamata ja võib muutuda.
- Kaitseminister Laanet moodustas nõuandva kojaby liina.ruutel on 06.04.2021 at 04:22:44
Kaitseminister Kalle Laanet allkirjastas käskkirja, millega moodustab enda ametiajaks teda riigikaitsega seonduvates küsimustes nõustava koja.Nõukoja esimees on Taavi Rõivas ning liikmed Merle Maigre, Riho Terras, Katri Raik ning Toomas Luman. Nõukoja liikmed valiti eesmärgiga katta viit olulist valdkonda: rahvusvahelised suhted, küberpoliitika, kaitsevägi, kohalik omavalitsus ja vabatahtlikkus riigikaitses.Nõukoja ülesanded on kaitseministri nõustamine laiapindse riigikaitse ja kaitseministri vastutusvaldkonda kuuluvates küsimustes ning ettepanekute tegemine ja soovituste andmine kaitse- ja julgeolekupoliitika edendamiseks ja arendamiseks.Kaitseminister Kalle Laanet märkis, et „Kaitseministri nõukoda saab olema võimendus Eesti laiapindse riigikaitse arengule nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelistelt.“Nõukojal on õigus oma ülesannete täitmiseks kaasata, sh kutsuda nõukoja koosolekutele seisukohti esitama, informatsiooni andma või küsimuste arutelust osa võtma, eksperte.Nõukoja esimees Taavi Rõivas ütles, et „Eesti riigi julgeolek ei saa mitte kunagi valmis, selle nimel tuleb iga päev pingutada. Anname hea meelega oma panuse tagala kindlustamisse.“Nõukoja liikme tööd ei tasustata. Kõik uudised Keel EST
- Õppused Läänemerel näitavad liitlaste pühendumustby andres on 12.06.2019 at 07:59:23
Liitlased viivad sel suvel Läänemerel läbi suuremahulised õppused, Ameerika Ühendriikide juhtimisel iga-aastase Balti regiooni rahvusvahelise õppuse BALTOPS ning Ühendkuningriigi eestvedamisel siirmisõppuse Baltic Protector. Kaitseminister Jüri Luik rõhutas, et Ühendkuningriigi eestvedamisel moodustatud ühendekspeditsioonivägi on Eestile oluline koostööformaat ning Baltic Protector on esimene suurem mereõppus selles osalevate partnerite koostöövõime arendamiseks. „Mõlemad õppused näitavad liitlaste tahet, otsustavust ja võimet kaitsta Läänemere piirkonda,“ lausus kaitseminister Jüri Luik. „Õppus Baltic Protector annab väga hea võimaluse harjutada ühendekspeditsiooniväe koostöövõimet, jagada kogemusi ning näidata seda, et üheskoos oleme tugevamad ja suudame teha enam. Õppus süvendab ka partnersuhteid ühendekspeditsiooniväe riikide vahel,“ lisas minister Luik. Homme, 12. juunil viiakse Saaremaal läbi õppuse BALTOPS maabumisharjutus, millest võtavad osa kaitseväelased USA-st, Poolast, Rumeeniast ja Eestist. Oma panuse õppusesse annavad kaitseliitlased Saaremaa malevast. „Suurepärane näide ühise eesmärgi nimel pingutamisest on see, et BALTOPS ja Baltic Protector on sel aastal oma jõud ühendanud,“ leidis Jüri Luik. BALTOPS on koostööõppus, mis on alguse saanud 1970ndatel aastatel. BALTOPS-i eesmärk on edendada riikidevahelist kaitsevägede koostöövõimet, harjutatakse koostööd nii merel, maal kui õhus. Taanis 24. mail alanud Baltic Protectori esimene etapp Danex, teine etapp BALTOPS ja juuli alguses Eestis toimuv õppuse viimane etapp Amphibex toovad Läänemere piirkonda ligikaudu 20 merevägede alust. Nende hulgas saabuvad siia Briti kuningliku mereväe laevad ning umbes 3000 ühendekspeditsiooniväe riikide sõjaväelast üheksast riigist. Baltic Protector on esimene mastaapsem ühendekspeditsiooniväe siirmisõppus ja selle eesmärk on kinnitada pühendumust Balti regiooni kaitsmisele. Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi poolt juhitud üheksa riigi kaitsekoostöö raamistik, mis keskendub heidutusele ja julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas ja laiemalt Põhja-Euroopas, samuti ollakse valmis panustama operatsioonidesse kriisikolletes. Ühendekspeditsioonivägi algatati 2014. aastal ning 28. juunil 2018 allkirjastasid koostööraamistiku riikide kaitseministrid Londonis ühendekspeditsiooniväe alusdokumendi. Ühendekspeditsiooniväega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Holland, Norra, Taani, Rootsi, Soome ja Ühendkuningriik. Kõik uudised Keel EST
- Kaitseinvesteeringute keskuse järgmine direktor on Kusti Salmby andres on 31.05.2019 at 13:06:48
Kaitseminister Jüri Luik nimetas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse järgmiseks direktoriks ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salmi. Kusti Salm asub ametisse 23. juulil, mil lõpeb praeguse direktori kolonel Rauno Sirgi kolmeaastane ametiaeg. Kolonel Sirk jätkab rotatsiooni korras teenistust kaitseväes. Kaitseminister Jüri Luige sõnul peab kaitsevaldkonna hangete korraldus pidama sammu suurenenud mahtudega ja Kaitseväe vajadustega. „Vajalik varustus ning tehnika peab jõudma kohale vastavalt vajadustele, plaanitule, õigeaegselt ning ettenähtud eelarves,“ ütles Luik. Minister tänas kolonel Rauno Sirki väga hea töö eest. „Selleks, et kindlustada kaitsevägi kvaliteetsete teenustega nii hangete, taristu ehituse kui ka korrashoiu valdkonnas, on hädavajalik, et keskuse areng jätkuks,“ ütles kolonel Sirk, kelle sõnul on kaitseväe kiire areng peamiseks põhjuseks, mille tõttu on investeeringute maht võrreldes 2017. aastaga kasvanud märgatavalt. „Keskuse edasisi arenguplaane oleme kavandanud mõnda aega ning ambitsioonid koos tegevusplaanidega on paigas. Uue direktori suurimaks väljakutseks saab olema kaitseplaneerimise ja investeeringute sidumine ühtseks süsteemiks,“ ütles Sirk. „Kaitseinvesteeringute keskuse eesmärk on tagada, et iga riigikaitsesse investeeritud euro, iga hange ning taristuobjekt tooks Eestile võimalikult palju sõjalist võimet,“ ütles Kusti Salm. „Kolonel Sirk annab üle asutuse, mis on hästi käivitatud ning efektiivselt juhitud,“ lisas Salm. Kusti Salm on kaitseministeeriumis töötanud 12 aastat. Selle aja jooksul on ta juhtinud kaitseinvesteeringute planeerimist ning töötanud NATO peakorteris relvastuskoostöö valdkonnas. Salmil on suur rahvusvaheline kogemus. Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal juhtis ta Euroopa Kaitsefondi loomise läbirääkimisi, mille tulemusena investeerib Euroopa Liit järgmise 7 aastal jooksul liikmesriikide relvastuse arendusse 13 miljardit eurot. Salmi eestvedamisel on Eestisse loodud NATO küberharjutusväljak ning käivitatud üle-euroopaline mehitamata maismaasõidukite arendamise projekt. Kusti Salm on lõpetanud Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal, täiendanud ennast ärijuhtimise valdkonnas Hollandis ning relvastuskoostöö kursustel Prantsusmaal. Ta on läbinud ajateenistuse Tapal Suurtükiväegrupis miinipildurina. Kaitseinvesteeringute keskus alustas tööd 2017. aasta 1. jaanuaril. Keskuse ülesandeks on kaitsevaldkonna hangete läbi viimine ning taristu planeerimine, arendus ja haldus. Keskuse loomine vabastas kaitseväe mittesõjalistest ülesannetest ning tõi kogu hanketegevuse ning kinnisvara arenduse ja halduse ühtse juhtimise alla. Praegu on keskuse läbi viidavate hangete maht on üle 200 miljoni euro aastas, samuti on keskus Eesti riigiasutuste seas üks suuremaid kinnisvarahaldajaid. Keskuses töötab 132 töötajat. Kõik uudised Keel EST
- Sõjalise riigikaitse eelarve saab jätkuvalt olema 2% SKP-stby andres on 31.05.2019 at 05:52:24
Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 kasutab Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks jätkuvalt vähemalt 2 protsenti SKPst ning sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ja kaitseinvesteeringute programm vastavalt julgeolekupoliitika alustes ja koalitsioonilepingus väljatoodud põhimõtetele. See on ka NATO liitlaste vahel kokkulepitud minimaalne sihtmäär riigikaitseks. Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskendub järgmiste aastate kaitse-eelarve sõjalise kaitse jaoks eluliselt oluliste võimete arendamisele, mis on hädavajalikud riigi kaitsmiseks. Need võimed lähtuvad kehtivast riigikaitse arengukavast aastateks 2017-2026 ning kaitseministeeriumi arengukavas kokkulepitust, mis vaatab ette 4 aastat. „Riigikaitse arendamisel on oluline terviklike võimete saavutamine, mis nõuab põhjalikku planeerimist pikalt ette. Iga euro paigutus on väga täpselt läbi mõeldud,“ lausus Luik. „Meil on vajadus jätkata kaitseväe sõjaaja struktuuride arendamist, seda nii täiendava kaitse kui ka suurema tulejõu osas,“ ütles minister Luik. „Peame reservarmeed varustama tugevamate vahenditega sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning võitlejate paremaks kaitsemiseks.“ Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro. Põhiosa summast moodustavad pikaajalise riigikaitse arengukava elluviimise kulud, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ning kaitseinvesteeringute programm. Kaitsevaldkonna põhilised investeeringud lähevad sõdurite parema kaitstuse, moodsama relvastuse ning suurema tulejõuga relvasüsteemide peale. Lisaks on plaanis parandada side- ja juhtimissüsteeme, õhutõrjet ning logistikat. Eesmärgiks on varustada kaitseväelased kuuli- ja killuvestidega, kaasaegsete automaatide, kuulipildujate ja öövaatlusseadmetega. Kaitseväe tankitõrjeüksused saavad kaasaegsed tankitõrjesüsteemid, kaitsevägi saab varustatud uute side- ja juhtimissüsteemidega. Maaväe jalaväebrigaadid saavad välja arendada pioneerivõime ning tugevnevad brigaadide tagalatoetuse süsteemid. Liikursuurtükkide kasutuselevõtmine suurendab tulejõudu, arendatakse välja 2. brigaadi lühimaa õhutõrje. Kaitseotstarbeliste hangete mahuks kokku koos Riigikaitseinvesteeringute programmiga on perioodil üle 980 miljoni euro. Väljaõppe tagamiseks jätkub harjutusväljade arendamine, üksuste varustamiseks jätkuvad laskemoonahanked. Reservarmee valmiduse tagamiseks kasvab kaitseväe õppuste maht, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud vahendeid 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale. Lisaks Eesti panusele toetab meie riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamist ja sõjalise riigikaitse arengut ka NATO, järgnevatel aastatel toetab allianss kaitsevõime erinevaid arendusi kokku rohkem kui 39 miljoni euro ulatuses. Kõik uudised Keel EST
- Konkurss Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muusemi direktori ametikohaleby andres on 27.05.2019 at 07:05:50
Kaitseministeerium kuulutas 18. aprillil välja avaliku konkursi Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muusemi direktori ametikohale. Viimasesse konkursivooru jõudis Hellar Lill. Pärast viimast konkursivooru otsustas valikukomisjon esitada kaitseministrile ettepaneku sõlmida Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi direktori tööleping Hellar Lillega. Kõik uudised Keel EST
- Kaarli kirikus mälestati Teises maailmasõjas langenuidby andres on 08.05.2019 at 12:18:10
Täna mälestati Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuse juhatamisel Kaarli kirikus Teises maailmasõjas langenuid, okupatsioonivõimude poolt toime pandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Tseremoonial kõnelnud kaitseminister Jüri Luik ütles, et tänast riikide kooseksisteerimist reguleerivad raamistikud on ehitatud Teise maailmasõja varemetele ja selle sõja ohvrite hinnaga. Kaitseminister rõhutas, et rahu hoidmiseks tuleb ka täna teha pingutusi, sest agressiivsus ja ekspansionism ei ole maailmast mitte kuhugi kadunud. „Me teame lähiajaloost, et suveräänseid riike Euroopas rünnatakse, nende territooriume okupeeritakse ja annekteeritakse. See on vastuvõetamatu ega lähe kokku nende põhimõtetega, millele põhineb Teise maailmasõja järel üles ehitatud rahvusvaheliste suhete süsteem,“ ütles kaitseminister Luik. Kaitseminister ütles oma kõnes, et Eesti on tugev ja kaitstud siis, kui meil on head sõbrad ja liitlased, täna on see nii ja meie ülesanne on teha kõik endast olenev, et see nii ka jääks. „Mälestades Teises maailmasõjas langenuid ning neid, kelle saatust sõda karmilt määras, oleme me moraalselt kohustatud tegema kõik selleks, et see iial ei korduks,“ ütles kaitseminister Luik. „Oleme selles kohustuses koos, sõltumata päritolust, veendumustest ja sõjalisest võimsusest.“ Tseremoonial kõnelesid ka Saksamaa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn diplomaatilise korpuse esindajana, Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Maria Elisa Tinnuri. Täna hommikul asetasid kaitseväe kaplanid pärjad Eesti rahvalt kaitselahingutest osavõtnute mälestusmärgile, Saksa sõdurite haudadele ning punaarmeelaste mälestusmärgile Maarjamäe mälestusväljakul, punaarmeelaste hauatähisele Kaitseväe kalmistul ja Rahumäe Juudi kalmistule. Fotod tsremooniast Kõik uudised Keel EST
- Kaitseministeerium käivitas küberjulgeoleku väljaõppekeskuseby andres on 08.04.2019 at 13:17:58
Täna alustas tegevust küberjulgeoleku väljaõppekeskus CR14, millest kujuneb Kaitseministeeriumi valitsemisala ja tema partnerite küberkoolituste keskus ning baas kaitseväe ja NATO küberharjutusväljale. Kaitseminister Jüri Luik ütles küberharjutuskeskuse avamisel, et kuna tegevused kübervaldkonnas on saanud NATO üheks oluliseks ülesandeks, tuleb tegevusi selles valdkonnas tõhustada. „NATO on alliansina viimastel aastatel teinud olulise edasisammu küberheidutuse edendamisel. Nii küberharjutusvälja arendamise kui väljaõppekeskuse rajamisega annab Eesti silmapaistva panuse kogu alliansi küberoperatsioonide võimekuse tõstmisse,“ ütles kaitseminister Luik. Tallinnas, Rävala 14 asuvas endise IT Kolledži hoones paiknevad erinevad ruumid väljaõppe ning kübervaldkonna koostöötegevuste läbiviimiseks. Väljaõppekeskust saavad kasutada ka Tallinnas asuv NATO küberkaitsekoostöö Keskus, NATO struktuurielemendid ning partnerid. Keskuses saab pidada rahvusvahelisi küberkaitseõppusi ning arendada koostööd kaitse- ning kübervaldkonna ettevõtete ja ülikoolide vahel. Lähiajal paigutatakse keskuse ruumidesse ka kaitseväe küberharjutusvälja tehnika. Küberharjutusväli on süsteem, mis on võimeline imiteerima keeruka arvutivõrgu toimimist ning annab võimaluse harjutada erinevaid küberoperatsioone ilma tavalisi arvutivõrke ohustamata. Eesti ja NATO küberharjutusvälja on kasutatud erinevatel õppustel, kus on osalenud üle 5000 inimese enam kui 30 riigist. Täiendavalt on välja arendamisel riigisaladusega kaitstud teabe kasutamist võimaldav küberharjutusväli, mille valmimisel tekib võimalust läbi viia klassifitseeritud infot kasutavaid küberjulgeoleku tegevusi. Kõik uudised Keel EST
- Kantsler Prikk Varssavis: NATO idatiiva riikide kaitsekoostöö süvenebby andres on 05.04.2019 at 14:11:17
Kantsler Prikk Varssavis: NATO idatiiva riikide kaitsekoostöö süvenebarssavis toimus 4.- 5. aprillil NATO idatiiva ehk B9 riikide kaitseministrite kohtumine, mida võõrustasid Poola president Andrzej Duda ja Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak. „Eesti koos ülejäänud NATO idatiiva riikidega on ühel nõul, et NATO heidutus- ja kaitsehoiakus on veel lünki, seda nii planeerimise, jätkuvägede tugevduse kui õhukaitse vallas,“ sõnas Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk. „Kohtumisel räägiti ka sõjalisest panustamisest NATO valmidusinitsiatiivi, mille raames luuakse 2020. aastaks kõrges valmiduses maa-, õhu- ja mereväe võimeid,“ lisas Prikk. Euroopa Liidu eesistuja Rumeenia juhtis B9 riikide arutelu Euroopa kaitsekoostöö initsiatiivide ja tuleviku osas. „Konsensuslikult rõhutati vajadust teha Euroopa Liidus tihedat koostööd strateegiliste partnerite USA ja Ühendkuningriigiga, seda nii PESCO, Euroopa kaitsefondi kui sõjalise mobiilsuse vallas,“ märkis Prikk. Kantsler Prikk pidas kahepoolseid kõnelusi ka Poola asekaitseministri Tomasz Szatkowskiga, kellega räägiti NATO juhtimisstruktuurist ja väehoiakust Balti regioonis. „Eestit ja Poolat seob väga tihe ja nähtav kaitsekoostöö. Poola panustab nii Balti õhuturbesse, liitlaste lahingugruppi Lätis ning peatselt ka Eesti, Läti ja Taani juhitud Põhjadiviisi peakorterisse,“ rõhutas Prikk. Lisaks osaleb Poola õppusel Kevadtorm 2019. B9 riikideks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari. Tavapäraselt osaleb B9 kohtumisel ka Ameerika Ühendriikide esindaja. Kõik uudised Keel EST
- Eestis teenivate NATO üksuste ülem sai missioonimedaliby andres on 15.03.2019 at 06:47:31
NATO kohaloleku raames Eestis teenivad Ühendkuningriigi sõjaväelased said täna kaitseministeeriumis aset leidnud tseremoonial kätte missioonimedalid. Teiste seas sai medali liitlaste juhtimiselemendi ülem kolonel Giles Harris, kes on Eestis teeninud alates liitlasüksuste saabumisest 2017. aasta kevadel. „Liitlaste kohalolek Eestis on olnud meie viimase aastakümne kaitsepoliitika üks suuremaid pingutusi ja kolonel Harris oma meeskonnaga on kahe aastaga aidanud muuta selle käega katsutavaks reaalsuseks,“ ütles kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk, kelle sõnul on Tapal teeniv liitlaste lahingugrupp hästi integreeritud meie kaitseväe üksustega. Lisaks kolonel Harrisele said missioonimedalid mitu tema staabi liiget. Tseremoonial osalesid ka Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Theresa Bubbear ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Praegu Ühendkuningriigi ja Belgia sõduritest koosnev NATO lahingugrupp alustas Tapal teenistust 2017. aasta aprillis ning kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Sel kuul vahetavad praegu Eestis teeniva Ühendkuningriigi Yorkshire´i rügemendi sõdurid välja kuninglikud husaarid (King’s Royal Hussars), kellega saabub Eestisse ka senisest rohkem rasketehnikat, sealhulgas tanke. Fotod üritusest Kõik uudised Keel EST
- Lätis alustas tööd NATO Põhjadiviisi staapby andres on 08.03.2019 at 14:49:54
Täna avasid Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid Lätis Adaži sõjaväelinnakus NATO Põhjadidviisi staabi, mis tõhustab piirkonna kaitsevõimet ja ühendab regiooni sõjalised üksused alliansi kõrgema juhtimisstruktuuriga. „Meie jaoks on äärmiselt oluline, et Põhjadiviisi loomisega lisandub NATO väestruktuuri spetsiifiliselt Eesti ja Läti kaitsele keskenduv sõjaline juhtimistasand,” ütles kaitseminister Jüri Luik ja märkis, et Taani on alati mõistnud meie julgeolekumuresid, sest oli Külma sõja ajal ise üks NATO piiririikidest nagu täna on Balti riigid ja Poola. „Meil on Lätiga väga suur ühisosa, mis puudutab regiooni kaitsevõimet,” ütles staabi avamisel osalenud kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja rõhutas, et peale taasiseseisvumist on ühiselt lätlaste ja taanlastega uues staabis loodavate riigipiire ületavate kaitseplaanide abil võimalik meie regiooni koostöö viia täiesti uuele tasemele. „Ja see staap ei ole mõeldud vaid treeningute läbiviimiseks, vaid peab juhtima vajadusel reaalset kaitsetegevust regioonis,” ütles kindral Herem. Rahvusvahelise Põhjadiviisi (Multinational Division North, HQ MND N) põhiülesandeks saab olema sõjaliste operatsioonide juhtimine oma vastutusalas. Täna avatud diviisi staap hakkab planeerima ja juhtima sõjalisi operatsioone, planeerima ja integreerima piirkonda tugevduseks antavate NATO üksuste tegevust ning korraldama staapide tasandil väljaõpet vastavalt riiklikele ja NATO kaitseplaanidele. Esmase tegutsemisvõime saavutab staap 2019. aasta esimeses pooles, täielik tegutsemisvõime saavutatakse mõne aasta jooksul. Staabi loomise eesmärgiks suurendada piirkonna kaitsevõimet ja ehitada lõpuni loogiline sõjaline juhtimisskeem, kus piirkonnas olevad rahvuslikud üksused brigaadide näol allutatakse vajadusel diviisi juhtimise alla, mida omakorda juhib Poolas Szczecinis paiknev mitmerahvuseline Kirde-korpus. Põhjadiviisi raamriikideks on Eesti, Läti ja Taani. Diviisi staabi osised hakkavad rahuaegselt paiknema valdavalt Lätis Ādažis, aga ka Taanis Karupis. Eesti panustab diviisi staabi tegevusse vähemalt 15 kaitseväelasega. Fotod avamisest Kõik uudised Keel EST
- Vaata enne valimisi oma rahvastikuregistri andmed üleby MERIT VILLANDBERG on 03.05.2024 at 05:30:44
Siseministeerium soovitab enne Euroopa Parlamendi valimisi vaadata rahvastikuregistris üle oma elukohaandmed ja e-posti aadressi. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes kantakse hääleõiguslikud inimesed valijate nimekirja. Andmete põhjal saadab Siseministeerium valijatele ka valimistega seotud info, muu hulgas andmed kodukoha hääletamisruumide kohta.
- Jõustub Eesti ja Soome vaheline rahvastikuregistrite andmete vahetamise lepingby MERIT VILLANDBERG on 24.04.2024 at 10:35:59
Maist jõustub Eesti ja Soome vahel sõlmitud leping, millega saab alguse suurem kahe riigi vahel liikuvate inimeste andmete vahetamine. See tagab, et nii Eesti kui ka Soome rahvastikuregistris oleksid korrektsed ja ajakohased andmed ning inimesel ei saa olla ametlikku elukohta mõlemas riigis.
- Siseminister Pühtitsas: igasugused sidemed Moskvaga tuleb katkestadaby MERIT VILLANDBERG on 23.04.2024 at 07:50:12
Siseminister Lauri Läänemets külastas täna hommikul Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalset Naiskloostrit. Visiidi eesmärk on kohtuda kloostri juhi iguumenja Filaretaga, et arutada kloostri tänast alluvussuhet Moskva patriarhile ja kloostri tulevikku olukorras, kus suhted Moskva Patriarhaadiga tuleb katkestada.
- Siseministeeriumis arutati esindusorganisatsioonidega varjumise korraldust Eestisby Kristi Sobak on 20.04.2024 at 05:03:32
Siseministeeriumis kogunesid Eestis varjumise korraldamise plaane arutama arendajate, ehitajate, omavalitsuste, arhitektide ning teiste teemaga seotud esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad. Kavas on kehtestada varjendi rajamise kohustus uutele ehitistele ja varjumiskoha nõuded olemasolevatele hoonetele ning jõustada regulatsioon tulevast aastast.
- Balti ministritega Ukrainat külastanud Läänemets: ühiselt suudavad Balti riigid pakkuda Ukrainale tõhusamat abiby MERIT VILLANDBERG on 16.04.2024 at 06:15:42
Möödunud nädalal viibisid siseminister Lauri Läänemets ja pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim koos Läti ja Leedu siseministriga Ukraina siseministri Ihor Klõmenko kutsel Lvivis.
- Märtsis registreeriti 746 sündiby VEIKO PESUR on 15.04.2024 at 06:51:52
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti märtsis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 746 sündi. Sündis 366 tüdrukut ja 380 poissi. Möödunud aasta märtsis registreeriti 977 sündi.
- Tunnusta siseturvalisuse vabatahtlikke ja nende toetajaid!by MERIT VILLANDBERG on 11.04.2024 at 11:05:47
Siseministeerium kutsub juba neljateistkümnendat aastat üles tunnustama siseturvalisuse vabatahtlike rühmi ja nende toetajaid. Kandidaate saavad Siseministeeriumi kodulehe kaudu esitada kõik Eesti inimesed ja organisatsioonid hiljemalt 28. aprilliks.
- Siseministrid Läänemets ja Rantanen Soomes: ränderünnetele Euroopa idapiiridel tuleb reageerida otsustavaltby KRISTINA OTS on 09.04.2024 at 07:03:47
Siseminister Lauri Läänemets viibis esmaspäeval Soome siseministri Mari Rantaneni kutsel visiidil Soomes. Tutvuti olukorraga Kagu-Soome idapiiril ning keskenduti peamiselt piiriturvalisuse ja ränderünnetega seonduvale.
- Merepäästenõukogus Siseministeeriumis keskenduti meretuuleparkide ohutuseleby Kristi Sobak on 08.04.2024 at 13:13:57
Siseministeeriumis kogunenud merepääste nõukogu istungi peateema oli meretuuleparkide ohutus. Muude mõjude hulgas tuleb merele tuuleparkide rajamisel mõelda läbi, kuidas toimuvad otsingu- ja päästetööd, kui pargi territooriumil satub õnnetusse veesõiduk või vajab abi tuulepargis toimetav personal.
- Turvateenuse pakkumine saab 1. juulist täpsemad piiridby MERIT VILLANDBERG on 04.04.2024 at 06:11:15
Siseminister saatis kooskõlastusele turvategevuse eeskirja, mis täpsustab oluliselt 1. juulist kehtima hakkavat uut turvategevuse seadust. Eeskirjaga sätestatakse muuhulgas nõuded turvateenistuja väljaõppes käsitlevatele teemadele, mahule, koolitajale, miinimum turvavarustusele, tervisesenõuetele ning tervisenõuete kontrollimisele.
- Liikmesriigid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku mitte uuendada kaheksa suitsutuspreparaadi-esmatoote lubaby Kaisa Väärtnõu on 03.05.2024 at 13:55:16
Traditsioonilise suitsutamise asendamiseks ja suitsumaitse lisamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide tootmiseks võib kasutada vaid selliseid suitsust saadud esmatooteid, mis on Euroopa Liidus hinnatud ohutuks ja mille kasutamiseks on antud luba.
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldas ülevaate põllumajandusest, kalandusest, maaelust ja toiduainetetööstusest 2023. aastalby Kaisa Väärtnõu on 03.05.2024 at 12:51:30
2023. aasta oli Eesti põllumajandussektorile keeruline, mis kajastub ka majandustulemustes. Lisaks juba mullu kiirelt kallinenud sisenditele, kiirele inflatsioonile ning tõusnud intressidele olid ilmastikutingimused taimekasvatuseks keerulised.
- Taas on võimalik esitada kandidaate regionaalmaasika auhinnaleby Kaisa Väärtnõu on 24.04.2024 at 04:40:22
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ootab kuni 23. maini kandidaate iga-aastasele regionaalauhindade konkursile. Parimaid kohalikke algatusi ja nende eestvedajaid tunnustatakse juunis peaministri ja regionaalministri pidulikul vastuvõtul Stenbocki majas.
- Avanes konkurss agrometeoroloogiliste teenuste rakendusuuringu läbiviija leidmiseksby Kaisa Väärtnõu on 23.04.2024 at 07:04:29
Eesti Teadusagentuur kuulutab välja konkursi RITA+ programmi raames teostatava rakendusuuringu “Kestlikku ja kliimamuutustega arvestavat põllumajandustootmist toetavad asukohapõhised kliima/ilmastiku teenuste prototüübid” läbiviija leidmiseks. Uuringut kaasrahastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium.
- Avanes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi sordiaretuse toetuse taotlusvoorby Kaisa Väärtnõu on 22.04.2024 at 07:07:25
Eesti Teadusagentuur kuulutab välja konkursi, et leida konsortsium, mis viiks läbi uuringu teemal „Omad kestlikud sordid targaks toidujulgeoleku tagamiseks.“ Uuringut rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
- 2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnuby Kaisa Väärtnõu on 17.04.2024 at 12:35:31
Saare maakond toob toidupiirkonna aastal esile põnevad merelised maitsed ja kestliku eluviisi. Saarte elanikud on läbi sajandite säilitanud oskuse elada loodusega kooskõlas ja planeerida oma toidulauda selliselt, et jagub ka homseks.
- Eesti plaanib loobuda maa tootmisest kõrvale jätmise nõudestby Kaisa Väärtnõu on 16.04.2024 at 12:43:22
Euroopa Komisjon pani kokku paketi ettepanekutest, kuidas lihtsustada põllumajandustoetuste tingimuslikkuse nõudeid, mis oma keerukuses on ka Eesti põllumajandussektorile muret valmistanud.
- Regionaalminister Madis Kallas lahkub ametistby Kaisa Väärtnõu on 16.04.2024 at 06:47:31
Regionaalminister Madis Kallas andis täna teada, et lahkub regionaalministri ametist. Kallase volitused ministrina lõppevad täna südaööl.
- Sõrve poolsaarel muutuvad bussiliinid osaliselt nõudepõhiseks, aga sõiduplaan tihedamaksby Kaisa Väärtnõu on 15.04.2024 at 13:40:48
Saaremaa Vallavalitsus koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Saaremaa avaliku teenindamise lepingu vedajaga AS GoBus muudab alates 6. maist 2024 bussiliinid Saaremaal Sõrve poolsaarel osaliselt nõudepõhiseks.
- Eestimaalased peaksid sööma märksa rohkem kala, tootjatel ja müüjatel tuleb pingutada tarbijatele kättesaadavama hinna pakkumisegaby Kaisa Väärtnõu on 15.04.2024 at 13:10:33
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis tutvustati värskelt valminud kala ja kalatoodete tarbimisuuringu tulemusi, millest selgusid Eesti inimeste viimaste aastate kalatarbimise harjumused võrreldes teiste toiduainetega, kala ja kalatoodete hinnamuutused ning kalatarbimine võrreldes teiste riikidega.
- 18. nädala kokkuvõte eesti viipekeelesby Janne Oja on 03.05.2024 at 11:38:44
Sotsiaalministeeriumi ja haldusala asutuste iganädalane eesti viipekeelne kokkuvõte
- Toidukaardid pälvisid Euroopa innovatsiooniauhindade jagamisel esikohaby Auris Aleksandrov on 03.05.2024 at 03:47:52
Mullu välja töötatud ja ka kasutusele võetud toidukaardid võitsid eile Barcelonas toimunud Euroopa innovatsiooniauhindadel esikoha sotsiaalvaldkonna innovatsiooniteo kategoorias. Toidukaartide kasutuselevõtt algas mullu aprillis Harju- ja Raplamaal ning laienes neljandas kvartalis üle terve Eesti. Toidukaartide projekt oli üks kümnest sotsiaalvaldkonna innovatsiooniteo nominendist. Kokku esitati innovatsiooniauhindadele 334 tööd 26 riigist.
- Magusa joogi maksu eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemiseby Auris Aleksandrov on 02.05.2024 at 09:13:30
Riigikogus läbis täna esimese lugemise magusa joogi maksu eelnõu, millega soovitakse vähendada liigset suhkru tarbimist ja suunata inimesi eelistama vähem magusaid ja magustamata jooke. Ühtlasi soovitakse motiveerida tootjaid vähendama joogiretseptides suhkru kogust ja magusainete kasutamist. Koos teiste tegevustega toetab magusa joogi maks rahvastiku tervisenäitajate parandamist ja tervislikke valikuid soodustava keskkonna loomist.
- Uus terviseandmeruumi määrus toetab patsientide õiguseid, rahvusvahelist terviseandmete vahetust ja andmete turvalist taaskasutustby Auris Aleksandrov on 02.05.2024 at 08:29:15
Euroopa Parlament võttis 24. aprillil vastu ühtse Euroopa terviseandmeruumi (EHDS) määruse, mille eesmärgiks on tagada patsientidele kontroll nende andmete üle, määratleda täpsemalt terviseinfosüsteemide arendajate kohustused, luua uued võimalused turvaliseks teiseseks andmekasutuseks ja võimestada veelgi laialdasemalt piiriülest digiretseptide ja terviseandmete vahetust.
- Magusa joogi maksu eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemiseby Auris Aleksandrov on 02.05.2024 at 08:25:16
Riigikogus läbis täna esimese lugemise magusa joogi maksu eelnõu, millega soovitakse vähendada liigset suhkru tarbimist ja suunata inimesi eelistama vähem magusaid ja magustamata jooke. Ühtlasi soovitakse motiveerida tootjaid vähendama joogiretseptides suhkru kogust ja magusainete kasutamist. Koos teiste tegevustega toetab magusa joogi maks rahvastiku tervisenäitajate parandamist ja tervislikke valikuid soodustava keskkonna loomist.
- Valitsus kiitis heaks lastekaitseseaduse muutmise eelnõuby Auris Aleksandrov on 02.05.2024 at 08:04:14
Valitsus kiitis tänasel, 2. mai istungil heaks ning saatis Riigikogule arutamiseks lastekaitseseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on varakult märgata ja toetada abivajavaid lapsi ning parandada eri valdkondade koostööd. Lisaks luuakse jätkusuutlik tugiteenuste süsteem hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes hoolitsevad teisest perest pärit lapse eest.
- Ministrid kinnitasid tegevuskava, mille rakendamine tagab õigeaegse ja tervikliku abi erivajadustega lastele ja nende peredeleby Anett Sihver on 30.04.2024 at 08:43:21
29. aprillil kinnitasid kolm ministrit lastele sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnas integreeritud vajaduspõhise toe pakkumise ning hindamiste konsolideerimise kava. Kavas olevate ettepanekute eesmärk on tuge vajavatele lastele ja nende peredele tagada õigeaegne ja terviklik abi ning algusest peale toetatud teekond.
- Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku anda haiglaapteekidele ravimite sisseveoõigusby Neeme Raidvere on 30.04.2024 at 07:34:00
Sotsiaalministeerium saadab peagi avalikkusele ja valitsusele tutvumiseks Ravimiseaduse muutmise eelnõu, mis annab haiglaapteekidele õiguse ravimeid sisse vedada. Muudatuse eesmärk on elavdada konkurentsi ravimihulgimüüjate vahel ja suurendada haiglatele ning seeläbi patsientidele ravimite kättesaadavust. Lisaks võimaldab eelnõu haiglatel paremini planeerida oma ravimivarusid ja -kulusid.
- 17. nädala kokkuvõte eesti viipekeelesby Janne Oja on 26.04.2024 at 11:02:59
Sotsiaalministeeriumi ja haldusala asutuste iganädalane eesti viipekeelne kokkuvõte
- Hambaravihüvitis aitab tulevikus ka hambaproteeside eest tasudaby Susanne Rosenberg on 25.04.2024 at 08:07:49
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega luuakse võimalus kasutada hambaravihüvitist ka hambaproteesitööde eest maksmiseks. Alatest 2025. aastast saaksid vanadus- või töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased ning osalise või puuduva töövõimega inimesed kasutada proteesitööde eest tasumisel lisaks proteesihüvitisele ka hambaravihüvitist.
- Töövõime kaotanu enam tulevikus täiturile ettemaksu tasuma ei peaby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 04.05.2024 at 10:50:49
21.05.2020. Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille tulemusel ei või kohtutäiturid tulevikus enam töövõime kaotanutelt ettemaksu küsida. Muutuvad ka täiturite mõned tasud, ühtlustuvad notarite ja kohtutäiturite rahatrahvi piirmäärad distsiplinaarsüüteo korral ning notarina ametisse astuvate inimeste tase muutub koha täitmisel paremini võrreldavaks.
- Korruptsiooni eest karistamine täpsustubby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 04.05.2024 at 10:50:49
- Edaspidi saab kohtule kõiki dokumente esitada elektrooniliseltby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 04.05.2024 at 10:50:49
- Euroopa justiitsministrid: tehisintellekt on justiitsvaldkonna lähituleviku väljakutseby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 04.05.2024 at 10:50:49
- Notarid tegid eelmisel aastal ligi 6500 ametitoimingut rohkem kui aasta varemby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 04.05.2024 at 10:50:49
- Põhja- ja Baltimaade kõrged ametnikud lahkasid õigusvaldkonna digitaliseerimise väljakutseidby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 04.05.2024 at 10:50:49
- Reinsalu allkirjastas lisaprotokolli terrorismi ennetamiseks ja tõkestamiseks Eestisby Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus on 04.05.2024 at 10:50:49
Justiitsminister Urmas Reinsalu allkirjastas täna Riias Eesti nimel Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolli.
- Kriminaalpoliitika asekantsleriks saab Laidi Survaby Maria-Elisa Tuulik on 04.05.2024 at 10:50:49
Justiitsminister nimetas alates 15. aprillist kriminaalpoliitika asekantslerina ametisse Laidi Surva, kes on töötanud justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhatajana ja täitnud viimased pool aastat ka asekantsleri kohuseid.
- Valitsus kinnitas väärtegude rahatrahvide trahvimäära suurendamise eelnõuby Andri Küüts on 04.05.2024 at 10:50:49
Täna kiitis valitsus heaks ja andis riigikogule üle eelnõu, mille järgi suureneb füüsiliste isikute väärtegude rahatrahvide arvestamise aluseks olev trahviühik seniselt neljalt eurolt kaheksale eurole.
- Sanktsioonirikkumiste menetlemist kiirendav eelnõu läks kooskõlastusringileby Andri Küüts on 04.05.2024 at 10:50:49
Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mille toel saavad spetsialistid sanktsioonirikkumisi edaspidi tõhusamalt ja kiiremini menetleda ning rikkujaid karistada. Muudatuste abil saab nii sanktsioonialust kui ka muud keelatud kaupa tollis edaspidi kohe konfiskeerida.
- Minister Riisalo Maailma Majandusfoorumil: tehisintellektist saab ühiskonna võrdsustajaby RIINA SOOBIK on 04.05.2024 at 05:51:52
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo osales 27. - 29. aprillini Saudi Araabias Riyadhis Maailma Majandusfoorumil. Lisaks toimusid foorumist eraldi kohtumised Saudi-Araabia maksuameti, kaubandus- ja tööstuskoja ja rakendusuuringute keskusega.
- Peaminister: Loome investeerimisfondi Eesti kaitsetööstuse kiiremaks arenguksby RIINA SOOBIK on 02.05.2024 at 12:57:45
Valitsus toetas peaminister Kaja Kallase ettepanekut luua kaitsetööstuse fond, mis investeeriks otse ja erafondide kaudu kaitsetööstuse või ka kahese kasutusega tehnoloogiaid arendavatesse ettevõtetesse. Fondi esialgne maht on 50 miljonit eurot, mida saaks edu korral suurendada. Fondi käivitamine on kavas 2024. aasta jooksul
- Minister Tiit Riisalo Araabia Ühendemiraatides: otseliin on hea võimalus suhetele uue käigu andmiseksby RIINA SOOBIK on 27.04.2024 at 05:52:54
Minister Tiit Riisalo on visiidil Araabia Ühendemiraatides (AÜE), et tugevdada kahe riigi majanduskoostööd ning anda uus käik kahe riigi vahelisele ärinõukogu tegevusele.
- Riisalo kohtumisel Habeckiga: Ukraina vajab lootust, mida annavad meie investeeringudby RIINA SOOBIK on 24.04.2024 at 06:36:44
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo kohtus eile Hannoveris Saksmaa majandus- ja kliimaministri Robert Habeckiga, kellega arutati nii Ukraina toetamist, kaitsetööstusesse investeerimise vajadusi, digitaliseerimisega seotud väljakutseid, energeetika alast koostööd ning Euroopa majanduse konkurentsivõime küsimusi.
- Narva rajatakse kaasaegne tööstusinkubaatorby LAURA LAASTER on 23.04.2024 at 14:00:07
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva. Inkubaator on mõeldud tööstusettevõtetele, kes soovivad oma tooteid ja teenuseid hakata arendama Ida-Virumaal ning vajavad selleks kaasaegset rendipinda. Inkubaatori arendajaks saab Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), kellel on Ida-Virumaal pikaajaline tööstusalade arendamise kogemus.
- Strateegia Akadeemia: kuidas küberturvalisus on konkurentsivõime elukindlustus?by KADY-ANN SUTT on 23.04.2024 at 12:41:02
Värskes Strateegia Akadeemia saates arutlevad koos MKM-i teadmusjuhtimise valdkonna juhi Külliki Tafel-Viia`ga küberturvalisuse valdkonna hetkeolukorra, riigi ja erasektori peamiste väljakutsete ning valdkonna strateegiliste suundumuste üle Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori asetäitja Gert Auväärt ning CybExer Technologies nõukogu esimees ja Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liidu juhatuse liige Lauri Almann.
- Majandus- ja infotehnoloogiaminister külastab Hannoveri tööstusmessiby RIINA SOOBIK on 22.04.2024 at 07:36:46
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo külastab 22- 24. aprillil koos Eesti äridelegatsiooniga Euroopa suurimat tööstusmessi Saksamaal Hannoveris. Samuti kohtub minister Saksamaa majanduse- ja kliimaministri Robert Habeckiga. Visiit on korraldatud koostöös EASi ja Kredexi ühendasutusega.
- Tööandjad näevad uue rakendusega meeste ja naiste palgalõhetby LAURA LAASTER on 22.04.2024 at 06:00:00
Statistikaameti värskete andmete järgi oli mullu sooline palgalõhe Eestis 13,1 protsenti, aastal 2022 aga 17,7 protsenti. Alates aprillist on tööandjatel võimalik kasutada palgalõhe analüüsiks ja vähendamiseks uut digilahendust Palgapeegel, mis näitab, kas ja kui suur on organisatsioonis sooline palgalõhe. Uue rakenduse eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust soolisest palgalõhest ning aidata kaasa selle vähendamisele, kasvatamata sealjuures tööandjate halduskoormust.
- Majanduskliima on stabiliseerumas, kuid väljakutsed püsivadby RIINA SOOBIK on 18.04.2024 at 12:21:25
Täna ministeeriumite ühishoones esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest selgub, et majanduse hetkeolukord oli märtsis mõnevõrra parem kui detsembris. Languse peatumine viitab olukorra stabiliseerumisele, kuid paranemist ei ole veel oodata. Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutanud probleemiks on aastaga tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes.
- Väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine saab kaasaegse vormiby RIINA SOOBIK on 16.04.2024 at 11:27:28
Täna võttis Riigikogu vastu seaduse muudatused, millega muutub lihtsamaks väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine. Kuld- ja hõbetoodete valmistajatele ja importijatele kaob nõue esitada iga-aastaselt füüsiline nimemärgise näidis ja samal ajal pikeneb selle kehtivus ühelt aastalt kümnele. Nimemärgistele luuakse uus elektrooniline register.
- Kultuuriministeerium ootab tagasisidet Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuseleby Hannus Luure on 02.05.2024 at 12:12:34
Euroopa meediavabaduse määruse vastuvõtmise järel saadab Kultuuriministeerium (KUM) kooskõlastusringile Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (ERHS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar kirjutab sellest lähemalt meie ajaveebis Kuva.
- Kultuuriminister Heidy Purga on visiidil Rootsisby Hannus Luure on 02.05.2024 at 09:43:53
Kultuuriminister Heidy Purga on kuni homseni visiidil Rootsis Põhja- ja Baltimaade kultuuriministrite kohtumisel, kus arutatakse kultuuri ja kultuuripärandi kaitsmist kriisiolukorras.
- Euroopa Liiduga liitumine oli Eesti ametnike küpsuseksamby Hannus Luure on 30.04.2024 at 12:39:59
Mais möödub Eesti Euroopa Liiduga liitumisest 20 aastat. Läbirääkimised liitumiseks kestsid aga viis aastat, mille jooksul töötasid Eesti eri ministeeriumide ametnikud läbi kümneid tuhandeid lehekülgi Euroopa Liidu seaduseid ning regulatsioone ja otsisid viise, kuidas viia need kooskõlla Eesti seadustega. Kultuuriministeeriumi endised töötajad Peeter Sookruus, Liina Sulg ja Kärt Nemvalts jagasid oma mälestusi sellest huvitavast ja põnevast ajast.
- Rahvusvaheline kultuuripoliitikate kujundajate võrgustik IFACCA koguneb Tartusby Hannus Luure on 24.04.2024 at 13:58:58
Tänasest, 24. aprillist koguneb Tartus kahepäevasele aastakoosolekule rahvusvahelise kultuuripoliitika kujundajate võrgustiku IFACCA Euroopa klaster. Lisaks tutvuvad Euroopa kultuurijuhid Tartu 2024 programmiga.
- Kultuuriministeerium ajakohastab spordiseadust ja loob spordiklubides treenivate laste vanematele tulumaksutagastuse võimaluseby Liisa Johanna Lukk on 24.04.2024 at 05:05:42
Aprillikuus saatis Kultuuriministeerium spordivaldkonnale ning teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõu. Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan annab ülevaate muudatustest, mis puudutavad sportlasi ja spordiorganisatsioone kõige otsesemalt.
- TTJA kuulutas välja raadiolubade konkursiby Maarja Aeltermann on 22.04.2024 at 10:35:56
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kuulutas välja konkursi 30 üleriigilise ning 1 rahvusvahelise raadioloa väljaandmiseks.
- Riik võttis kaitse alla Kunda mõisa tööstushoonete kompleksiby Liisa Johanna Lukk on 22.04.2024 at 08:46:41
Kultuuriminister Heidy Purga tunnistas kultuurimälestiseks Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi. Kunda mõis kuulus 19. sajandi Eesti silmapaistvamate ja paremini majandatud mõisate hulka, millest annab tunnistust tänini säilinud silmapaistev tööstushoonete kompleks - ühtse tervikuna säilinud tööstushooned, pais ja kanalisüsteem.
- Algas Veneetsia Arhitektuuribiennaali väljapaneku kuraatorikonkurssby Hannus Luure on 19.04.2024 at 12:22:11
Täna kuulutati välja 19. Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku kuraatorikonkurss. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 31. mai ning võitja kuulutatakse välja 20. juunil.
- Valitsus kiitis heaks liitumise Euroopa Nõukogu kultuuriteede programmigaby Maarja Aeltermann on 19.04.2024 at 07:02:12
Valitsus kiitis täna, 18. aprillil heaks Euroopa Nõukogu kultuuriteede osalisleppega liitumise. Kultuuriteed on temaatilised kultuuriturismi marsruudid, mis läbivad vähemalt kolme Euroopa riiki, kutsuvad üles avastama Euroopa rikkalikku pärandit ja seoseid erinevate piirkondade ajaloo vahel ning arendavad piiriülest kestlikku kultuuriturismi.
- Kultuuriministeerium otsib oma meeskonda kommunikatsioonispetsialisti (asenduskoht)by Maarja Aeltermann on 18.04.2024 at 17:04:56
Kommunikatsioonispetsialisti ülesanne on igapäevase kommunikatsiooni tagamisele kaasaaitamine, seal hulgas ministeeriumi kodulehe ja siseveebi haldamine ja peaadministreerimine (Drupali keskkonnad); igapäevase meediamonitooringu läbiviimine, eelinfo koondamine; ministeeriumi ürituste korraldamine; rahvusvaheliste ürituste korraldamisele kaasaaitamine.
- Tallinnas valmis üle 500 meetri sügavuselt energiat saav katsejaamby VIKTORIA KORPAN on 03.05.2024 at 12:06:56
Täna, 3. mail avati Tallinnas Tiskre asumis maapõueenergia katsejaam, mis ammutab energiat rohkem kui 500 meetri sügavusel maapõuest. Kortermaja küttevõrku soojust andev keskkonnasõbralik katsejaam on esimene omataoline Eestis ja kogu Baltikumis.
- Šveits panustab Eesti looduskaitse innovatsiooniby MARJU KAASIK on 01.05.2024 at 11:13:18
Täna alanud „Elurikkuse programm“ rahastab nelja aasta jooksul tehtavaid töid, mille tulemusel paraneb eluslooduse seire ja elurikkuse kaitse tõhusus kaitsealadel.
- Eesti energeetikasüsteem tõusis globaalses arvestuses seitsmendale kohaleby VIKTORIA KORPAN on 30.04.2024 at 12:58:06
Maailma Energeetikanõukogu äsja avaldatud raportis tõusis Eesti oma energia jätkusuutlikkuse näitajate poolest kõrgele seitsmendale kohale 126 riigi seas. 10 aastaga parandas Eesti oma positsiooni enam kui 60 kohta.
- Kutse EL heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi infopäevaleby SANDER LILLEMÄE on 30.04.2024 at 08:17:51
Kliimaministeerium kutsub osalema veebis toimuvatele infopäevadele, mis tutvustavad ettevõtjatele Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi mõju hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite kütustele.
- Huvirühmad toetavad jäätmereformi eesmärke ning teevad ettepanekuidby MARION LEETMAA on 26.04.2024 at 10:10:41
Märtsi keskel saatis Kliimaministeerium avalikule konsultatsioonile jäätmereformi väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on suurendada jäätmete ringlussevõttu ning seejuures muuta liigiti kogumine inimestele lihtsamaks ja rahaliselt kasulikuks. Kokku tuli väljatöötamiskavatsusele üle 200 ettepaneku, mida nüüd täpsemalt kaaluma hakatakse ja omavalitsuste ning turuosalistega läbi arutatakse.
- Saastetasu maksmise võib asendada investeeringuga puhtamasse tehnoloogiasseby MARJU KAASIK on 19.04.2024 at 11:01:04
Kliimaministeerium tuletab ettevõtjatele meelde, et keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise hoopis kohustusega panustada keskkonnakaitsesse, seda juhul kui nende tegevuste tulemustel väheneb keskkonna saastamine vähemalt 15%.
- Eesti asub uurima kestlike lennukikütuste tootmisvõimalusiby MARTIN-ERICH TORJUS on 19.04.2024 at 06:38:07
Eesti hakkab koos Lätiga uurima, millised on kestlike ehk loodussõbralikumate lennukikütuste tootmisvõimalused Läänemere piirkonnas. Uuringu läbiviimiseks eraldas Euroopa Komisjon mõlemale riigile 200 000 eurot.
- Kliimaministeerium toetab energiasalvestuse ja tarbimise juhtimise arendamistby VIKTORIA KORPAN on 16.04.2024 at 08:59:36
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele elektrituru seaduse muutmise eelnõu, mis annab elektrisalvestust arendavatele ettevõtetele suuremat investeerimiskindlust ja reguleerib ka sätteid elektritarbimise juhtimise edendamiseks. Investeeringud elektrisalvetusse tõstavad Eesti elektrisüsteemi varustuskindlust, muudavad elektrihinda stabiilsemaks ja odavamaks ning soodustavad taastuvenergia tootmist.
- Algas esimene taasiseseisvumise järgne kohustuslik Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) auditby AGNES AASLAID on 16.04.2024 at 08:22:47
15- 22. aprillini hindavad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) eksperdid Eesti riigi tegevust merendusvaldkonna korraldamisel vastavalt rahvusvahelistele regulatsioonidele.
- Kristen Michal: kõnnitee jäägu jalakäijatele ja reeglid paika tõukeratasteleby MARTIN-ERICH TORJUS on 15.04.2024 at 09:49:07
Kliimaminister esitas valitsusele liiklusohutust tõstva liiklusseaduse eelnõu, mis toob olulise muudatuse kõnniteede kasutamise reeglites – tulevikus on kõnniteed jalakäijatele ning autode peatumine on lubatud vaid vastava liikluskorraldusvahendi olemasolul. Selgeks saavad ka tõukside parkimisreeglid ning omavalitsus saab piirata nende sõidukiirust. Vähemkaitstud liiklejate ohutuse tõstmiseks tuleb edaspidi mootorsõidukil ratturist ja mopeedijuhist mööduda 1,5 meetrist vahet hoides.