Arvamus | ERR Arvamus
- Marek Metslaid: metsandus on laiem kui ainult LULUCFon 02.05.2024
Eesti metsa pindala on viimase 80 aasta jooksul olnud pidevas kasvutrendis, seda peamiselt kasutusest välja jäänud põllu- ja rohumaade metsastumise või metsastamise tulemusel. See tähendab, et vaba maaressurssi metsade laiendamiseks enam väga palju polegi, kirjutab Marek Metslaid.
- Piret Essenson: küberkurjategijad kasutavad ära inimeste nõrkusion 02.05.2024
Kuna igapäevase elu normaalseks toimimiseks on vaja andmeid vahetada, peab meie keskkond olema turvaliselt reguleeritud. Vaid nii saame usaldada ärisid ja asutusi, millele me oma andmeid anname, kirjutab Piret Essenson.
- Raimond Kaljulaid: kas Ukrainat surutakse rahuläbirääkimistele?on 02.05.2024
Meie siin Ida- ja Kesk-Euroopas näeme Ukraina sõda palju mustvalgemalt kui Washingtonis. Meie jaoks on kõik mustvalge: Ukraina peab võitma, Venemaa peab kaotama, okupeeritud alad tuleb vabastada, sõjakuritegude ja -kahjude eest tuleb kanda vastutust, kirjutab Raimond Kaljulaid.
- Vivian Loonela: 20 aastat Euroopa Liidus – hästi kasutatud võimaluson 01.05.2024
Kõigi otsuste puhul, mis Euroopa Liidus tehakse, on Eesti otsustajate hulgas. Neis valdkondades, mis meie jaoks kõige olulisemad, oleme olnud väga mõjukad. Nii Euroopa digipoliitika kui ka Venemaasse suhtumine on vägagi Eesti nägu, kirjutab Vivian Loonela.
- Jüri Toomepuu: Ukraina peab vastuon 01.05.2024
Eesti pole võimeline Ukrainat meie ühise vaenlase vastu oluliselt aitama. Peaks aga aitama nii palju kui võimalik. Kuni Vladimir Putin pole sõda võitnud, pole karta, et ta Balti riike ründab. Kui ta sõja kaotab, siis on oht Venemaalt pikemaks ajaks neutraliseeritud, kirjutab Jüri Toomepuu.
- Tea Danilov: tehisaru päris probleeme teades saame nendega ka tegeledaon 01.05.2024
Personaliseeritud õppeni jõudmisel Eesti koolides on esile kerkinud kaks vaatenurka: tehisaruga ja tehisaruta. Olen sügavalt tehnoloogiausku ning mul isiklikult oleks kahju lasta teadlikult raisku tehisaru lai potentsiaal. Otse loomulikult kaasneb tehisaruga ka maandamist vajavaid riske, kirjutab Tea Danilov.
- Aimar Ventsel: käisin Tallinn Music Weekil minagion 30.04.2024
Aimar Ventsel meenutab Tallinn Music Weeki ning tõdeb, et alati tekitab selline suur festival ka hulgaliselt küsimusi.
- Harri Tiido: kuidas Venemaal tudengite ajusid komposteeritakseon 30.04.2024
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa "mõttehiiglased". Andrei Ilnitski sõnul ei sõltuvat Venemaa võidust Ukrainas mitte ainult maailma tulevik, vaid üldse kogu inimkonna eksisteerimine, märgib Tiido.
- Indrek Neivelt: konkurentsivõime algab elektri hinnast ja laenuintressideston 30.04.2024
Konkurentsivõime põhimõtted peaksid olema lihtsalt ja selgelt sõnastatud. Näiteks Soomega sama kallis elekter ja sama kõrged laenuintressid oleksid konkreetsed näitajad, kirjutab Indrek Neivelt.
- Rain Simmul ja Indrek Sammul: kirik ei ole poliitiline organisatsioonon 30.04.2024
Me ei liitunud kirikuga sellepärast, et meie süda oli puhas, vaid selleks, et südant puhastada, vastavad näitlejad Indrek Sammul ja Rain Simmul Meelis Oidsalu kommentaaris "Vene õigeusklikud saavad nüüd oma kung fu oskusi näidata" neile nimeliselt esitatud soovile kuulda Eestis elavate vene õigeusu praktiseerijate arvamust.
- Christian Veske: miljon meest ja Angela Merkelon 30.04.2024
Arvestades Eesti avaliku sektori digilahenduste arendamise kogemust, oleks Eestil lihtne võimalus saada võrdõiguslikkuse eestkõnelejaks digimaailmas, kirjutab Christian Veske.
- Andrus Kaarelson: peatame kreekastumise, võtame eeskuju Soomeston 30.04.2024
Viimasel viiel aastal on Eesti riigi võlakoormuse kasvu kiirus olnud kahetsusväärselt võrreldav 1980. aastate alguse Kreekaga, kui sealne riigirahandus käest lasti. Meil on viimane aeg võtta eeskuju Soomest, kus uus valitsus on astunud otsustavaid samme riigieelarve puudujäägi ja võlakoormuse vähendamiseks, kirjutab Andrus Kaarelson.
- Martin Mölder: Reformierakonna ja Isamaa konkurentsitelgon 29.04.2024
Peamiseks konkurentsiteljeks on Euroopa Parlamendi valimistel paratamatult Reformierakond – Isamaa. Sest just Isamaa on praegu sisepoliitiliselt peamine alternatiiv Reformierakonale ja sisepoliitika on teadupärast sageli just see, mis europarlamendi valimistel on määravaks saanud, nendib Martin Mölder Vikerraadio päevakommentaaris.
- Liisa-Maria Puur ja Lee Raudsepp: üheksa korda laigi, üks kord kommenteerion 29.04.2024
Enne sotsiaalmeediasse postitamist või mõne postituse meeldivaks märkimist on oluline kaaluda, kas postitus on kedagi riivav ning kas see riive on õigustatud või mitte, kirjutavad Liisa-Maria Puur ja Lee Raudsepp.
- Raivo Uibo: me kõik vajame vähemalt elementaarseid teadmisi immunoloogiaston 29.04.2024
Me kõik vajame vähemalt elementaarseid teadmisi immunoloogiast, et mõista paremini meie organismi talitlust, kirjutab Raivo Uibo ülemaailmse immunoloogia päeva puhul.
- Merle Karro-Kalberg: muru on guruon 28.04.2024
Niitmine või niitmata jätmine on polariseeriv ning jagab eestlased selgelt kahte leeri, tõdes Merle Karro-Kalberg Sirbis ilmunud arvamusloos.
- Martin Reisner: milleks meile reservväelaste nädal?on 28.04.2024
28. aprillist 6. maini on Eestis esimest korda reservväelaste nädal, mille eesmärk on tunnustada ja tõsta ühiskonnas esile meie riigikaitse põhijõudu ehk reservväelasi. Reservväelaste nädalal tunnustame reservväelaste nende rolli Eesti riigikaitses, kirjutab Martin Reisner.
- Laura Kikas: ükskord vabaneb ta vanglast niikuinii...on 28.04.2024
On kuritegu, millele järgneb vanglakaristus, ja siis saabub päev, kui karistus on kantud. Ühiskonna liikmed õigusrikkujaid tagasi ei oota ja on nad kustutanud. Teadus räägib aga vastupidist, põlgamise asemel loob kogukondlikku turvalisust juba pelgalt teretamine, kirjutab Laura Kikas.
- Tõnu Viik: humanitaarteaduste kasulikkusest tulevikus – argumendi raamidon 27.04.2024
Ülikooli kolmanda ajastu väärtuspakkumine peab seisnema mingites tulevikulootuste täitmise lubadustes, kirjutab Tõnu Viik.
- Monica Meldo: kinnisvaraturg peab ESG-näitajatele enam tähelepanu pööramaon 27.04.2024
Jätkusuutlikkus on kinnisvaraarenduseski aina olulisem, sest lisaks parema elukeskkonna loomisele on tugevamate ESG-näitajatega arendustel suurem tõenäosus saada pangast soodsamatel tingimustel laenu ja olla atraktiivsem üürnike ning ostjate jaoks, kirjutab Monica Meldo.
- Meelis Oidsalu: vene õigeusklikud saavad nüüd oma kung fu oskusi näidataon 26.04.2024
Kirilli juhitud Moskva patriarhaadi avalik poliitiline ja majanduslik koostöö Kremli ilmaliku võimuga pole mõistagi mingi uudis. Eestis asuvate koguduste religioosseid tegevusi patriarhi valikud otseselt ei inkrimineeri, aga varju heidavad küll, märgib Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.
- Peeter Luikmel: heitlikum kliima võib tuua kaasa ebavõrdsuse suurenemiseon 26.04.2024
Majandusprognoose hakkavad järjest selgemini mõjutama ka ilmastikutingimused. Peatselt võib majandusprognoosi ühe tõsiseltvõetava sisendina käsitleda ehk isegi ilmaprognoosi. Energiahinnad sõltuvad üha rohkem sellest, kas kütteperioodil on temperatuur keskmisest madalam või kõrgem, kirjutab Peeter Luikmel.
- Andres Sutt: pikk majanduslangus ei tähenda, et oleksime palju kaotanudon 26.04.2024
Seni on riiklikud investeeringutoetused olnud suunatud ennekõike väikestele või keskmistele projektidele, kuid praegu on õige fookusesse võtta suurinvesteeringud. Selleks ei pea küsima lisaraha, vaid alustama seniste prioriteetide ja toetuspõhimõtete ülevaatamise ja ümberhindamisega, kirjutab Andres Sutt.
- Jüri Käo: ärme naeruväärista iseenda rikkamat tulevikkuon 26.04.2024
Kui tahame ühiskonnana rikkamaks saada, peame muutma suhtumist julgetesse ideedesse ja plaanidesse. Ambitsioon pole üksnes valik, vaid hädavajalik, kirjutab Jüri Käo.
- Vastukaja. Lõhepopulatsiooni taastamine on suure looduskaitselise väärtusegaon 26.04.2024
Praeguseks on Läänemeres lõhe seisund tõesti halvenenud ja eelkõige seetõttu, et siinsed suurimad lõhejõed on hüdroenergeetika arendamise tagajärjel lõhede kudepaikadena hävinud, kirjutavad Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased vastukajas Vahur Kivistiku arvamusloole "Tants Linnamäe hüdroelektrijaama säilitamise ümber".
- Harri Tiido: võimust ja selle piiridest Venemaalon 25.04.2024
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Sergei Sergejevi abil vaatluse all Vene võim. Tsaar oli pooljumal, kes võis teha kõike, mis pähe tuli, ja Sergejevi arvates on võimu kõikelubavus omane ka Venemaa praegusele ladvikule, märgib Tiido.
- Argo Rosin: teadmiste roll tõe(järg)se ühiskonna kujunemiselon 25.04.2024
Kõige alarmeerivam on ühiskonnas see, kui loodus- ja tehnikateadustes (sh kliimauuringutes ja ökoloogias) kasutatakse hinnangutel põhinevaid uurimismeetodeid seal, kus tuleks rangelt kasutada mõõtmistel ja katsetel põhinevaid lähenemisi, kirjutab Argo Rosin.
- Annika Kadaja: taas on Eesti bürokraatia EL-i investeeringut ära söömason 25.04.2024
Eesti ehitus- ja tööstussektor on kiratsenud 1,5 aastat ning riigi majanduse taastamise seisukohast on lubamatu hoida kinni Euroopa Liidust eraldatud toetusraha, kirjutab Annika Kadaja.
- Nicholas Hodac: maks magustatud jookidele on ebaõiglaneon 25.04.2024
Maks magustatud jookidele on ebaõiglane ja diskrimineeriv meede riigile lisaraha kogumiseks, kirjutab Nicholas Hodac.
- Rein Sikk: põlispuid maha saagides võime ka oma mällu augu saagidaon 24.04.2024
Hingusele minevate puude tänamisel võib olla eri vorme. Äkki jagada langetatud puude tüved purustisse pistmise asemel tasuta küttepuudena laiali. Või siis anda koolidele käsitöötundides väärtustamiseks, arutleb Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.
Arvamus Värsked arvamuslood ühiskondlikel teemadel, päeva karikatuurid, kommentaarid, online-väitlused ning palju muud leiab Postimehe arvamuse rubriigist.
- RAINER SAKS ⟩ FSB lõhub kaitseminister Šoigu võrgustikku. Ja Putin teab selleston 02.05.2024
Ühendkuningrigi luure andmetel kuulas Vene sisejulgeolekuteenistus FSB üle veel ühe kaitseminister Šoigu asetäitja - Ruslan Tsalikovi, kirjutab Rainer Saks tänases sõjaraportis.
- JUHTKIRI ⟩ Gruusia peab valima lääne või ida vahelon 02.05.2024
Gruusial tuleb otsustada, kas ta soovib kuuluda läände ja olla seega demokraatlik riik või vajuda Venemaa hõlma alla koos autoritarismi ilmingutega.
- JOEL KUKEMELK ⟩ Riigi panus pensionidesse päästaks meid Euroopa põhjakihiston 01.05.2024
Mida plaanitakse teha selleks, et õpetaja, päästetöötaja, riigiametnik, ehitaja või keevitaja ei peaks oma pensionipõlvele vastu minema vaesuse hirmus? Või kas tõesti ei plaanitagi midagi suurt ära teha, imestab LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk.
- ANDREI KOROBEINIK ⟩ Bolti huvide kaitsmine ehk Eesti 200 teadis väga hästi oma hämarast poliitikaston 01.05.2024
Eesti firmade kaitsmine peab olema läbipaistev ega tohi sõltuda erakonnale tehtud annetustest, kirjutab Andrei Korobeinik (KE).
- Sergei Medvedev ⟩ Kas Putinil on õigus Šostakovitšile?on 01.05.2024
Vene kirjanik ja ajaloolane Sergei Medvedev arutleb oma essees geniaalse helilooja Dmitri Šostakovitši elu ja tema seitsmenda sümfoonia taustal, millised on fašistliku Venemaa õigused omaaegsele tippkunstile ja võidule Hitleri Saksamaa üle.
- RIINA SOLMAN ⟩ Naisliit ei pidanud poliitilisele survele vastu - aasta ema ja aasta isa tiitleid enam ei jagataon 01.05.2024
Keset demograafilist kriisi vajab ühiskond pidepunkte ja traditsioone, millest kinni hoida. Sestap on mul väga kurb näha, et Eesti Naisliit on otsustanud loobuda aasta ema ja aasta isa tiitli väljaandmisest, kirjutab Riina Solman (Isamaa).
- VASTULAUSE ⟩ Eero Merilind: Kuido Nõmme artikkel on eksitav ja põhineb valeväidetelon 01.05.2024
Postimehes avaldunud Kuido Nõmme artikkel «Kas perearstide monopol toob kasu ka patsientidele?» on lugejat eksitav, kirjutab perearst ja riigikogu liige Eero Merilind (Ref).
- JÜRI LEMBER ⟩ Ametiühingud on eduka ühiskonna loomulik osa, nende taga pole mingit kommunismitontion 01.05.2024
Sotsiaalne solidaarsus avaldub üksikisikute võimes või suhtumises ühiskonnas üksteist igapäevaelus toetada. Sellisena käsitletakse sotsiaalset solidaarsust kui kodaniku kohustust, mis seob meid teistega ning mis on inimeste arengu ja sotsiaalse heaolu jaoks ülioluline, kirjutab kapten Jüri Lember 1. mai puhul.
- RAINER SAKS ⟩ Iraani droonid on kuhugi kadunud. Venemaal järjekordne naftatehas leekideson 01.05.2024
Iraani droonide kasutus on samuti viimase kolme nädala jooksul olnud minimaalne. Põhjus on arvatavasti mitme asjaolu koosmõjus, kirjutab Rainer Saks tänases sõjaraportis.
- HELLAR LILL ⟩ Eesti reservarmee ja Prantsuse revolutsioon - mis neid ühendab?on 30.04.2024
Kui sel aastal tähistame esimest korda reservväelaste nädalat, siis reservarmeeks võiks mööndustega pidada ka muinasajal sõja puhul kokku kutsutud vabadest relvakandmisvõimelistest meestest malevat. Kaasaegne, üldisel teenistuskohustusel põhinev reservarmee sai alguse – nagu paljud muud asjad ühiskonnakorralduses – Suurest Prantsuse Revolutsioonist, mis tõi kaasa murrangu ka sõjanduses, kirjutab Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.
- URMAS REINSALU ⟩ Avalik kiri peaministrile - Teie isiklik karjäär ei saa võtta pantvangikriisi kogu riikion 30.04.2024
Soovitan Teil tulla Riigikogu ette avaldusega ametist lahkumise kohta, kirjutab Isamaa esimees Urmas Reinsalu oma kirjas Kaja Kallasele.
- Kuido Nõmm ⟩ Kas perearstide monopol toob kasu ka patsientidele?on 30.04.2024
Riigikogus on menetlemisel tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS), mis ähvardab omandipiirangute tõttu jätta perearstinduse monopolide meelevalda, mis ei ole patsientidele kindlasti hea uudis, leiab perearst Kuido Nõmm.
- VAATA OTSE ⟩ Eestlased virtuaalselt üle maailma kooson 30.04.2024
Vaata Postimehe vahendusel virtuaalfoorumit eestlastele üle maailma, mis algab 2. mail kell 16.
- AHTI KALLIKORM ⟩ Tasuks Eesti riigi solvamise eest kullati Filipp Loss maksumaksja rahaga üleon 30.04.2024
Eesti riik on lasknud ennast taas lolliks teha – lasknud emigratsioonis läänelikku heaoluühiskonda nautival Vene propaganda levitajal ennast täis sõimata ja premeerinud seda veel kopsaka rahasummaga, kirjutab Ahti Kallikorm (Isamaa).
- MARGUS PUNAB ⟩ Lastest loobumisega antakse fataalne hinnang enda võimekusele maailmas hakkama saadaon 30.04.2024
Viimastel kuudel on meie ühiskonnas peale mõneaastast pausi jälle aktualiseerunud mure eestlaste madala sündimuse pärast. Huvitav on aga see, et sündimust vaadeldakse peamiselt matemaatilise «ülesandena», jättes sisuliselt analüüsimata probleemide tegelikud põhjused, kirjutab meestearst Margus Punab.
- RAINER SAKS ⟩ Paotus Vene armee desertööride arv – ja see on vaid osa suurest tervikuston 30.04.2024
Ukraina sõjaväeluure (GUR) hinnangul on Venemaa lõunasõjaväeringkonna vägedest sõja algusest saadik deserteerinud 18 000 meest. Lõunasõjaväeringkond paikneb Venemaa Põhja-Kaukaasia osas ning Rostovi oblastis, kirjutab Rainer Saks tänases sõjaraportis.
- Piibe Koemets: ääremaa vallajuhi ahastus. Omavalitsuste rahastamine läbi riigi Exceli tabelion 30.04.2024
Peipsiääre vallajuhina teen raskeid, vahel ebapopulaarseid valikuid olulise ja vähem olulise vahel. Need on teinekord emotsionaalsed, kuid möödapääsmatud. Vahel on olukorra veel raskemaks teinud riik oma otsustega.
- JUHTKIRI ⟩ Tugevamini koos edasion 29.04.2024
Kakskümmend ja veidi enamgi aastat tagasi valitsesid meil Euroopa Liitu astumisel küllalti must-valged meeleolud, mida võimendas veelgi 2003. aastal peetud referendum, kus tuli anda kas «jah»- või «ei»-vastus. Osad olid ELi astumise eufoorias, teistele aga tundus, et Brüssel sõidab kohe-kohe meist buldooseriga üle.
- MEELIS OIDSALU ⟩ Herem räägib Cavoliga sarnast juttuon 29.04.2024
Balti sõjalise kaitse eripära võrreldes Ukraina kaitsega on vorstjas lahinguruum, mille kitsuse tõttu ei saaks siin lubada vastasele territooriumide loovutamist Ukrainaga võrreldavas mahus. Sellele on tähelepanu juhtinud ka NATO liitlasvägede kõrgeim ülemjuhataja kindral Cavoli. Eesti kaitseväe juhataja kaitsekulu tõstmise ettepanekust kõlavad läbi ka SACEURi mõtted, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.
- FOOKUS ⟩ NATO kõrgeimal sõjalisel ülemal puuduvad illusioonid Vene ohu suhteson 29.04.2024
Paljud eestlased pole teadvustanud, et NATO kollektiivkaitse operatsiooni ehk artikkel 5 käivitudes lähevad Eesti kaitseväe üksused Ameerika Ühendriikide neljatärnikindrali Christopher Cavoli juhtimise alla. 2022. aasta juulist NATO liitlasvägede kõrgeima ülemjuhataja ehk SACEURi ametikohale asunud mees on Euroopas sündinud ja tunneb meie kontinendi kaitse sõlmküsimusi paremini kui nii mõnigi Euroopa kindral. Toimetaja Meelis Oidsalu küsitles sõjaväelasi ja diplomaate, et saada rohkem teada mehest, kes andis Euroopa sõjalisele kaitsele uue hingamise.
- JUHAN KIVIRÄHK ⟩ Alandlikkuse asemel saime arrogantsuse kuubison 29.04.2024
Kuidas on valimistel võidetud suur toetus vaid ühe aastaga suudetud maha mängida, imestab sotsiloog Juhan Kivirähk valitsuse reitinguid vaadates.
- Tõnis Lukas ⟩ Euroopa Liit olgu majandusele võti, mitte kooremon 29.04.2024
Eesti ei tohi loobuda ELis teatud valdkondades ühehäälsuse nõudest, sest see võib meile hiljem kätte maksta, leiab riigikogu liige Tõnis Lukas (Isamaa).
- HENRI ZEIGO ⟩ Macron naasis Sorbonne’i olulise sõnumigaon 29.04.2024
Kuus aastat hiljem pärast oma mõjukat kõnet Euroopa Liidu tuleviku teemal naasis Prantsusmaa president Emmanuel Macron Sorbonne’i ülikooli, et hoiatada Euroopat tema surelikkuse eest. Keerulised ajad kahtlemata väärivad vastavaid kõnesid, iseasi, kas need tekitavad oodatud resonantsi, kirjutab arvamustoimetaja Henri Zeigo.
- PRIIT PULLERITS ⟩ Prügikastid on süüdi, et loodusesse kuhjub prügion 29.04.2024
Lubage esitada küsimus, mis testib teie kohalike olude märkamise ja suurema pildi tundmise võimet. Nimelt: mis on see, mida näiteks ookeani taga Metsiku Lääne matka- ja rattaradade alguses ei ole peaaegu kuskil, aga mis on Eestis samasuguste radade alguses vaat et igal pool, küsib Postimehe vanemtoimetaja Priit Pullerits.
- Raul Eamets ⟩ Mida tähendab lobistamine Brüsselis?on 29.04.2024
Lobistamine Brüsselis pole häbiasi, aga see on midagi muud kui semutsemine Eestis, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Arvamus | Õhtuleht Ausad ja otsekohesed arvamuslood nii Õhtulehe toimetuse liikmetelt kui ka teistelt. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.
- MIS ON LAHTI SPORDILIITUDEGA? Lauri Saatpalu: tähelepanu, valmis olla, läks... jälle nihu!on 02.05.2024
Tegin paar nädalat tagasi sünnipäeva puhul väljasõidu. Kuna asjad on olemas – mitu paari pükse, ihupesu, kitarr, külmkapp ja kasutatud sõiduauto –, siis minu jaoks on parim kink sõit mõnda uude kohta, kus varem käinud pole ja elada kaasa kohalikele tipphetkedele. Sedakorda sihtisin sõidu Austriasse Linzi linna, kuhu Hitler tahtis rajada Doonau kaldale kokku röövitud kunstiteoste tarvis kolossaalse kvartali.
- JUHTKIRI | Näidake eeskuju ja üritage veidigi ohjeldada ametnike palgakasvu, eriti kui raha üleüldse polevaton 01.05.2024
Kas saja aasta pärast kordub sama kevade – nii sama kaunis, nagu hõiskab tuntud laulusalmike? Oleme teinud enda poolt paljutki selleks, et justkui võiks. Oleme õppinud mineviku vigadest, kaitsenud end ja ümbritsenud end vajalike liitlastega – just tähistasime 20 aasta möödumist ühinemisest Euroopa Liidu ja NATOga. Ajal, kui Venemaa ründab Ukrainat, on need sammud osutunud väga ettenägelikeks.
- ME SAIME TIIVAD | Marko Mihkelson: hindame seda ja teeme kõik, et tähistada Euroopa Liidu võitu kurjuse üle nii täna kui aastate päraston 01.05.2024
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.
- HÜVA 1. MAID | Jaanus Riimets: on täna siis paganlik riitus või töörahva püha? Hoidugem inimesi ärritamaston 01.05.2024
Mai algab kevadpühaga, mille algne päritolu on põhjamaine ja paganlik. Paljud ehk mäletavad telelavastust „Väike nõid“, kus minu mäletamist mööda toimus osa tegevust just ööl vastu 1. maid. Kas see nii ka tegelikult oli, on iseküsimus, kuid igatahes sai 1. maist paganlikku päritolu kevadpüha asemel töörahva püha palju-palju hiljem.
- ANDRES VARUSTINI MAAILM | Turvalist volbrit!on 30.04.2024
Volbriööl tasub nõidadel olla maandudes ettevaatlik - kas ikka tehnoloogia peab?
- IRJA LUTSAR: Tallinna haiglate killustatus on igivana probleem. Loodetavasti nende ühendamise idee enam seisma ei jääon 30.04.2024
Tallinna uue koalitsiooni üheks eesmärgiks on liita kõik Tallinna haiglad ühtseks Põhja-Eesti meditsiinikeskuseks. Arstide ja meditsiiniekspertidega rääkides on arvamused üsna arusaadavalt seinast seina – leidub nii ühtse meditsiinisüsteemi pooldajaid kui ka kahtlejaid. Viimaste sõnul haiglate ühinemine raha ega personali juurde ei too. Kas see aga on ikka nii?
- E-VALIMISTE MÜÜDIMURDJA | Asjatundja teeb puust ette ja punaseks: miks Eestis on ainsana toimiv e-hääletus ja on see ikka turvaline?on 30.04.2024
17. aprillil oli riigikogus teisel lugemisel seaduse eelnõu, millega muudetakse elektroonilise hääletamise regulatsiooni. Küsimusi tekkis rahvasaadikutel hulgi ja kuigi põhiseaduskomisjoni esimees (Eesti 200) Hendrik Johannes Terras proovis neile vastata, tekkis paratamatult tunne, et siin oleks vaja ka asjatundjama isiku kommentaare. Kogusime rahvaasemike päringud kokku ja esitasime asjatundjate eneste poolt valitud isikule ehk valimisteenistuse juhile Arne Koitmäele vastata.
- GENOTSIIDI KAART POLIITILISES MÄNGUS | Toomas Alatalu: kuidas Venemaa üritab end tagantjärgi ohvrina näidataon 30.04.2024
Euroopas möllanud eelmise suure sõja iseärasuseks tuleb pidada kohtusüsteemi suhteliselt kiiret tegutsemist vabastatud/vallutatud aladel, kus kätte saadud tippvastastele mõisteti karistused sõja- ja inimsusevastaste kuritegude eest. Nüüdseks on genotsiid muutunud kaardiks poliitilises mängus.
- TARTU-PARIIS. VIIMANE KUTSE? | Liina-Jaanika Seisler: lennuühenduse katkemine on tartlastele valus löökon 29.04.2024
Ma ei olnud nende hulgas, kes pidid läinud nädalavahetusel juba oma kodulinna tulesid silmates abitult pealt vaatama, kuidas õhusõiduk nina teisele poole keerab ja Helsingisse tagasi suundub. Minu sõbrad olid, neid ootasid kodus abikaasad ja lapsed.
- JUHTKIRI | Hädas on naaber kõige lähem. Üleaedsetega kiusuajamine võib valusalt kätte makstaon 29.04.2024
Üleaedsetega kiusuajamine on meil kahjuks liigagi tuttav. Olgu siis tegemist rahvuslike klassikute Andrese ja Pearu vägikaikaveoga või sellega, mida leiab lihtlabaselt mustast kroonikast. On kurb, kui eriarvamusi kiputakse lahendama otsese või kaudse kiusuga, olgu siis teiste postkastidesse rämpsu toppimine või üleaedsele sõna otseses mõttes kuuli kerre kihutamine, nagu juhtus möödunud nädalal ühes Eesti külakeses.
- ON PÕHJUST HÕISATA? | Katrin Pauts: naisjuht on hea siis, kui ta ei käitu teiste naistega nagu s*tt meeson 29.04.2024
Kirjanike liit sai uue juhi – sõna otseses mõttes üle saja aasta valiti lõpuks naine. Maarja Kangro ju mingi uustulnuk pole, vaid ta on eesti kirjanduselu kureerinud eri komisjonide, žüriide ja juhatuste kaudu tegelikult juba kaua. On nüüd põhjust eriliselt hõisata?
- VASTUKAJA | Kristjan Järvan autoomanikele: saavutasime Tallinnas piirkiiruste langetamise peatamise. Oli see siis kaotus?on 29.04.2024
Viimastel aastatel on Tallinna linn tahtnud kiirelt muutuda popiks ja noortepäraseks. Selle nimel on korda saadetud mitmeid silmamoondusi. Linnaplaneerimine on asendatud kleeplindi ja punase värviämbriga tehtud karikatuuriga liikuvusreformist. Kuna autoga liiklejate huvide eest pole seni linnavalitsuses keegi seisnud, siis on kiirete „tulemuste“ näitamiseks olnud alati üks tööriist: võtame autodega liiklejatelt ruumi ja õigusi järjest vähemaks! Tasakaal liikluses on paigast ära aetud. Autoomanike huve kaitsvaks jõuks uues linnavalitsuses on aga ikkagi selgelt Isamaa.
- OLEG SAMORODNI: Eestiski ei mõista kõik poliitikud, et Kremliga ei saa midagi kokku leppida. Kreml vajab vaid alandlikke kollabranteon 29.04.2024
Pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu ei läinud kõik Ukrainas tegutsenud venemeelsete parteide aktivistid agressori poolele. See on fakt. Osa neist astus üles kodumaa kaitseks. Näiteks Krõivõi Rihi sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Vilkul. Enne sõda peeti teda venemeelsete vaadetega poliitikuks.
- MAHAVAIKITUD VÄGIVALD | Kätlin Konstabel: miks juhtuvad olukorrad, kus kõik teadsid, aga keegi midagi ei teinudon 28.04.2024
Kui lähisuhtevägivalla statistika näitab, et inimesed näikse varasemast vähem politsei ja teiste abiosutavate asutuste poole pöörduvat, siis võib õigustatult tekkida kahtlus, et kas nüüd tõesti ollakse suhetes sõbralikumad või et mürgiseks kiskuvast paarisuhtest osatakse viimastel aastatel välja saada enne, kui suhtes toimuv vägivalla kriteeriumidele vastama hakkab. Või on asi ikkagi selles, et lähisuhtevägivalda ei osata või ei taheta märgata – olgu siis enda või kaasteeliste suhetes. Ja kui asi on märkamises, siis kas ehk annaks midagi ette võtta.
- VASTUKAJA | Haugide arvukust ei ohusta mitte kutseliste kalurite sohk, vaid harrastajate kontrollimatu ahnuson 28.04.2024
Mind ajendas oma arvamust avaldama Õhtulehe portaalis 5. aprillil ilmunud artikkel „Kutseliste kalurite sohk keeluajal püütud haugidega jätkub“. Nagu mündil on kaks külge ja pilti annab maalida igasugustes toonides, on siingi välja toodud ainult harrastajate mõtted ja arvamused, mille põhjal oleks vale kohe kõikekeelavaid seadusi vastu võtma hakata, ilma et kutseliste kalurite ja teadlaste arvamusi kuulataks.
- NÄDALA TIPUD | Levandi sai hoiatuse, abilinnapead soovitakse umbusaldada ja Ukraina saab oodatud abion 28.04.2024
Tallinna abilinnapead soovitakse juba umbusaldada, Anna Levandi sai uisuliidult hoiatuse, president kohtus uue regionaalministriga, Ukraina saab oodatud abi ja Tartu tudengid tahtsid tasuta autot – need on nädala tipud.
- PALGALÕHE | Riina Sikkut: soolist palgalõhet vähendaks alampalga tõuson 27.04.2024
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal 13,1 protsenti väiksem kui meestel. Võrreldes tunamullusega langes see järsult ning ameti andmetel ei ole Eestis kunagi nii väike sooline palgalõhe olnudki. Aga ka 13,1 protsenti on liiga palju. See tähendab, et naistel tuleb meestega võrdse palga teenimiseks töötada aasta jooksul lisaks 33 tööpäeva – endiselt ebanormaalne olukord.
- REISIMISE ÕPPETUNNID | Georg Malvius: reisimine õpetab elu paremini kui ükski koolon 27.04.2024
Ah, kuidas ma armastan reisimist! Olen käinud 68 riigis, kuid kibelen endiselt uusi paiku avastama. Reisimine kätkeb endas midagi enamat kui koti pakkimine ja rongile või lennukile hüppamine. Reisimisega kaasneb planeerimine, raskustega silmitsi seismine ning vahel ka ootamatutesse seiklustesse sattumine. Alljärgnevalt mõned mälestused mu noore ja naiivse ränduri päevilt.
- MÄLU JUPSIB | Siiri Laidla: vahel tundub, et pea on auklik nagu Emmentali juust. Aga kas kõike tasubki meenutada?on 27.04.2024
Vahel tundub, et mälu on auklik nagu Emmentali juust. Või lünktest, millel tundub olevat mitu vale ja mitte ühtki õiget vastust. Vanade tuttavatega mõnd sündmust meenutades mäletavad kõik seda isemoodi. Samuti on see, mis meelde jäänud, erinev – näiteks pulmast, kus koos viibitud, meenub ühele äikesetormiga päädinud lämbe ilm, teisele pigistavad kingad, kolmandale infarkti saanud piduline. Kole, kui juhtud pulmas ära surema! Mis temast edasi sai, ei tea. Ja see paar on tänaseks lahus.
- JUHTKIRI | Laste õnnetud kivimängud Tapalon 26.04.2024
Õhtuleht kirjeldab juhtumit Tapal – väikesed, esimesi klasse koolis käivad lapsed hakkasid mänguplatsile onni ehitama. Nagu lapsed ikka, ehitasid sellest, mida kätte said. Muu hulgas läksid käiku samas lähedal olevad kõnniteekivid.
- SEISUKOHT | Angelina Lon: proua peaminister, Võru inimesed ei ole kurjad. Nad tahavad, et keegi nende muredest hoolikson 26.04.2024
„Käin tihti ajakirjanikuna Võrus. Mu kolleeg käib Võrus vahel iga päev või päevas lausa mitu korda. Aga me käime ka mujal: Tallinnas, Tapal, Viljandis, Põltsamaal, Rakveres, Narvas, Jõhvis, Iisakul... Võrukad on Eesti inimesed, sarnaselt neile, kes elavad Paides, Pärnus, Tartus, Viljandis ja ka Tallinnas. Ja kindlasti pole nad teistest kuidagi halvemad või kurjemad,“ kirjutab Õhtulehe ajakirjanik Angelina Lon pöördumises peaminister Kaja Kallase poole, kes Võru inimesi kurjaks pidas.
- KÕRGHARIDUSE RAHASTAMINE | Senist kitsikust aitaks leevendada haridusosakute süsteem. Anname raha otse tulevastele tudengitele!on 26.04.2024
„Tundub jabur, et lasteaiakoha eest tuleb inimestel maksta, aga kõrghariduse omandamise eest mitte. Puht pragmaatiliselt põhjustel tuleks püramiid õigetpidi keerata, et noorte perede olukorda parandada. Eelisjärjekorras peaks tasuta olema ikkagi koolieelne alusharidus, ja alles siis saab mõelda tasuta kõrgharidus peale, mitte vastupidi.,“ arutlevad Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ja futuroloog ning ettevõtja Guido Viik kõrghariduse rahastamise teemal.
- ROLLERIGA LIIKLUSES JALUS | Motosportlane Hanno Velt: praegused piirangud on koostatud ebamõistlikult. Mujal on sellest juba aru saadudon 26.04.2024
Rollerite aeg hakkab koos kevadega jälle kätte jõudma. Eks igaühele tuleb tuttav ette pilt, kuidas mopeed või roller töristab linnaliikluses, jääb teistele jalgu või üritab kuidagi maantee teepeenral ellu jääda. Motohooaja alguses on liikluses jälle selgelt näha, et see pole ohutu, aga mida peaks tegema?
- VASTUKAJA | Riina Solman: minu ainus eesmärk on elu ja surmaga seotud teemasid mitte käsitleda rapsides, vaid läbimõeldulton 26.04.2024
„Oma eesmärgi suunas pürgimiseks on Joller hakanud ise uskuma ja teistelegi nüüd levitama valearusaama, et Riina Solman on elulõpu tahteavaldusele vastu. Kutsun siinkohal kolleegi üles kainele mõistusele ja hoidma oma pahatahtlikke sundmõtteid vaos,“ märgib Isamaa poliitik Riina Solman teda kritiseerinud Karmen Jolleri suunal.
- Dokumentaalsarja “Eesti lood” 23. hooaja ideekonkurss on avatudon 01.05.2024
Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital kutsuvad filmitegijaid osalema sarja “Eesti lood” uue hooaja ideekonkursil. Uute filmide projekte saab esitada 31. maini 2024. a. Dokumentaallugude sari “Eesti lood” ootab uusi ideekavandeid filmideks, mis peegeldavad Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ning kajastavad eestimaalaste tegemisi meil ja mujal. “Eesti lood” on erinäoline ajastu kroonika ja käesoleva
- Sel reedel Sirbison 01.05.2024
„Mart Kangro pühitseb suhtelisust“, Kaja Kann vestles Mart Kangroga Teele Tõnismann, „Teadusrahastuse reformid Balti riikides“ Tanel Mällo, Jaanika Puusalu, Paloma Krõõt Tupay, „Personaalne riik – mõtleme veel“ Andrei Liimets, „Eesti kinode väike välimääraja“ Gustav Kalm, „Saksa mälupoliitika. Demokraatlikust eeskujust tsensuurini“ Olaf Mertelsmann, „Uut Baltikumi majandusajaloos“ Juhan Raud vestles kanada-briti ulmekirjaniku Cory Doctorow’ga Jaak Tomberg, „Üks tont käib ringi mööda Utoopiat“ Tõnis Hallaste, „Utoopia nimega Kultuur“ Riho Paramonov, „Järgmine kord pisut pikemalt, palun!“ Esiküljel Mart Kangro. Foto Piia Ruber
- Kirjandusfestival Prima Vista toob Tartusse Cory Doctorow’, Lydia Sandgreni ja Halõna Krukion 30.04.2024
Rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Prima Vista leiab kultuuripealinna aastal aset Suur Futuroloogiline Kongress, kus kümme tunnustatud kirjanikku (või kirjanike kollektiivi) võtavad Tartu Ülikooli raamatukogus 6.–10. maini luubi alla tuleviku. Mida nad seal näevad? Mida nad kardavad ja loodavad seal näha? Mille eest nad hoiatavad ning kuhu suunas meid tüürivad? Kuidas on tulevik kätketud nende loometegevusse ning milline
- ERMi värske näitus „Kummalised kohtumised“ võtab fookusesse öised kohtumised linnas elavate loomadegaon 29.04.2024
ERMi värske näitus „Kummalised kohtumised“ võtab fookusesse öised kohtumised linnas elavate loomadega Eesti Rahva Muuseumi uus näitus „Kummalised kohtumised“ keskendub öises linnas toimetavatele loomadele ning uurib, millistes olukordades hägustuvad piirid inimese ja loomade vahel. Näitus on avatud ERMi osalussaalis püsinäitusel „Kohtumised“ 3. maist kuni 18. augustini 2024. Väljapanek astub dialoogi Eesti Rahva Muuseumi uue ajutise
- Sõltumatu vaatlejaon 26.04.2024
Märtsis sai läbi arhitektuuriajaloolase ja -kriitiku Triin Ojari töö arhitektuurimuuseumi juhina. Selle aja sisse mahub palju: mitukümmend arhitektuurinäitust, arhitektuurikooli majutamine, hulk vestlussarju, arutelusid, arhitektuuriekskursioone ja mitmeid preemiaid muuseumi töö ja tegevuse eest. Ojarit on arhitektuurimuuseumi juhina tunnustatud kodus ja välismaal ning valitud ta ka rahvusvahelise arhitektuurimuuseumide konföderatsiooni (ICAM) juhatusse ning Euroopa Liidu Mies van der Rohe
- Salahääl läheb haisemaon 26.04.2024
Juba kaks nädalat võistlevad Tallinna võimuvahetuse järgses uudisvoos kaks teemat: tarvilik ja tarbetu, millest tagumine vägisi esimest tapab. Kogu avalik tähelepanu peaks praegu olema sellel, mida ja kuidas uus linnavalitsus teisiti või paremini teeb ja kas ta sellega ka lubatud tempos hakkama saab. Aga ei, sel korral kaotajaks jäänud poole toetajaskonda toidetakse innukalt lootusega, et
- Kus on kliimavanaemad?on 26.04.2024
Kui tavaliselt seostatakse keskkonnaaktivismi noortega, siis kahe nädala eest saavutasid kliimaõiguses ajaloolise võidu hoopis Šveitsi eakad daamid. Nimelt pöördusid nad Euroopa Inimõiguste Kohtusse väitega, et Šveits ei tee kliimamuutuste leevendamiseks piisavalt, mistõttu ohustavad kuumalained nende tervist. Kohus leidis esimeses omataolises otsuses, et Šveits on oma loiu tegevusega kliimamuutuste pidurdamisel tõesti rikkunud oma kodanike era- ja
- Muru on guruon 26.04.2024
Muruniiduki leiutas 1830. aastal Inglismaal Edwin Budding. Vaevalt oleks härra Budding toona osanud arvata, et on kokku pannud masina, mis muudab järgmistel aastasadadel linna- ja maamaastike väljanägemist tundmatuseni, aitab kaasa elurikkuse kaole ning vahetab kuldnoka kevadekuulutajana välja. Kunagi Prantsuse aedadest ja Inglise parkidest tuntud pügatud muru, mida töömahukuse tõttu said endale lubada ainult kroonitud pead,
- Iga keelt tuleb õppida nagu emakeelton 26.04.2024
Uurimused neuro- ja psühholingvistika vallas kinnitavad, et keeleõppe edu ei sõltu ainult loomulikust andest, vaid eelkõige soodsatest õpitingimustest. Emakeel omandatakse järk-järgult lapseeas: laps kuuleb kogu aeg oma emakeelt ja talle seletatakse maailma heatahtlikult ja kannatlikult. Armastav ja toetav suhtumine koos uudishimu ja avastamisrõõmuga loob aluse omandada keelelised oskused, mida saab edaspidi arendada ja täiustada. Multikey
- Kuulda sürrealismi häälton 26.04.2024
Näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood“. Tšehhi sürrealismi kuraator Anna Pravdová (Praha Rahvusgalerii). Eesti sürrealismi kuraatorid Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum) ja Kristlyn Liier (Tartu Kunstimuuseum). Eesti Rahva Muuseumis 4. IV – 8. IX 2024. Sageli arvatakse, et sürrealism on teatav maneer, laad või stiil. Levinud on ka arusaam, et see oli üks koolkond,
Arvamus – Müürileht Nüüdiskultuuri häälekandja
- Miks Taylor Swift ja Harry Styles Eestisse ei tule?on 17.04.2024
Räägime asjast – kuidas tuua Eestisse maailmaartiste ja miks see meile kasulik on? Miks on hetkel nii, et siia jõuavad ainult teatud artistid, aga Taylor Swift, Harry Styles, Justin Timberlake, Maroon 5 ja paljud teised mitte? Mida saaksime teha, et seda tendentsi muuta?
- Juhtkiri: Tähelepanumajandus käib soolestiku kauduon 08.04.2024
Kas me tahame elada maailmas, mis juhindub pidevalt soolestikus toimuvast? Kas tähelepanumajanduse punutud kõikehaaravast võrgustikust on võimalik välja murda?
- Piirituse piirideston 13.03.2024
Alkoholikultuuri kujundamisse saame me sõprade, elukaaslaste, abikaasade, poegade, tütarde, isade, emade, õdede ja vendadena panustada kõik.
- Juhtkiri: Sõda ja raha, kultuur ja rahuon 08.03.2024
See, et kultuur on võitlusväli, on vana fakt, mida kinnitavad hiljutised näited. Nagu ka raha, mida kultuurile eraldatakse ja mille eest seda ostetakse, võib olla määrdunud, räpane ja isegi verine.
- Päevakommentaar: Eesti Autousu Kirik põlebon 15.02.2024
Tallinn on väga pikalt olnud autousu raudne kants, kus igasugu reformaatorite üle on irvitatud ja muutmissurvele tuimalt otsa vaadatud. Aga lumepall on veerema läinud ja äkki varsti polegi paljudel tuiksoontel jalakäija enam nii rõve amet.
- Juhtkiri: Äratage mind üles, kui see jama on möödas…on 02.02.2024
Und nähakse liiga tihti mitte ainult „ajaraiskamisena”, vaid lausa probleemina – millenagi, mida tuleks justkui tingimata optimeerida, minimeerida, modifitseerida…
- Päevakommentaar: Millal ilmub viimane muusikaarvustus?on 26.01.2024
Muusikakriitika kadumine võib näida lugejanumbrite mõttes õigustatud, ometi on plaadiarvustus oluline muusikalooline dokument.
- Päevakommentaar: Ka faktid võivad diskussiooni tappaon 18.01.2024
Eesti seadusandjad peavad tegema tänavu olulise otsuse: kas Eestist saab lähitulevikus tuumariik või mitte? Ametis olev valitsus on algusest peale rõhutanud, et nii kaaluka valiku tegemine peab tuginema faktidele. Ainult faktidele rõhumisel kaovad aga silmist demokraatia teised alusväärtused, nagu läbipaistvus ja kaasatus.
- Juhtkiri: toostid tulevikuleon 08.01.2024
Vastsündinud Müürilehe jaanuarinumber on vaba ja lehes puhuvad muutusteiilud. Meil on uus kolleegium, katsetame residendiprogrammiga, tutvustame kaht uut rubriiki ja leidub muud värsket.
- Juhtkiri: Retsepte privileegituimuse vastuon 07.12.2023
Privileeg on ebamugav mõiste, mis osutab paljude jaoks pimekohtadele, mida kas ei taheta või siis ei soovita tunnistada. Teadmatus on õndsus ja privileeg selle õigustus.
- Päevakommentaar: Kas COP28 kliimakonverentsil on mõtet?on 30.11.2023
Elamisväärse tuleviku tagamisest on puudu vaid poliitiline tahe.
- Gaza: hävingu ja desinformatsiooni kroonikadon 21.11.2023
Eesti avalikkuses Iisraeli-Palestiina konflikti ümber lahvatanud arutelud panevad küsima, mida tähendab terrorism ning kellele ja kuidas rakenduvad inimõigused.
Arvamus - Lääne Elu Haapsalu, Läänemaa ja laia maailma uudised
- Margus Viigimaa: süda ja geenid – tunne oma riskeon 02.05.2024
[caption id="attachment_424568" align="alignnone" width="1280"] Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst ja kardioloog Margus Viigimaa. Foto Meeli Küttim[/caption] Kui palju sõltub geenidest ja kui palju minu eluviisist? Mul on kehvad geenid, mida ma teha saan? Kas tõesti saan mina muuta rohkem kui geenid? Sellised küsimused on inimestel minu vastuvõttudel sageli. Paljud mõtlevad, et kui on halb geneetiline eelsoodumus südamehaigustele, siis pole midagi teha. Seda tõdesime ka SWESTONIA uuringus, et eestlased usuvad tunduvalt vähem kui rootslased, et tervisliku eluviisiga saab südamehaiguseid edukalt ennetada. Teadlaste ja arstide hinnangul saab 80–90 protsenti südame-veresoonkonnahaigustest ära hoida tervisliku eluviisi ja ennetavate ravimitega. The post Margus Viigimaa: süda ja geenid – tunne oma riske appeared first on Lääne Elu.
- Tõnu Mertsina: majapidamiste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumiston 01.05.2024
[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina[/caption] Aprillis inflatsioon aastases võrdluses (3,3 protsenti) küll aeglustus, kuid selle taga oli paljuski aastatagune baasefekt. Nimelt lõppesid möödunud aasta aprillis energiahüvitised, mis tõstis tollal hinnataset ja millega võrreldes tuli nüüd aeglasem hinnakasv. Kuises võrdluses oli inflatsioon aga kiire, ulatudes 1,1 protsendini. Ülemöödunud aasta augustisse jäänud inflatsiooni tipuga võrreldes on hinnad kasvanud nüüdseks veel ligi 7 protsenti. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga, mil inflatsioon hoo üles võttis, on aga hinnad kasvanud ligi 39 protsenti. The post Tõnu Mertsina: majapidamiste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist appeared first on Lääne Elu.
- Juhtkiri: hiljem kooli?!on 30.04.2024
Sotsiaalministeeriumis valminud rahvatervishoiu seaduse eelnõu piirab solaariumikasutust ja libameditsiini, aga koos seadusega on kavas kehtestada ka terve hulk koolielu reguleerivaid määrusi nagu koolitee pikkus, koolikoti raskus ja koolipäeva algus: tunnid algaksid kell üheksa. Tundub hea mõttena, eks ole?! Koolipäev algab laias laastus kell kaheksa. Hommikune uni on magus. Lapsed tahavad hommikuti kauem magada ja seda nad saavad, kui kool algab hiljem. The post Juhtkiri: hiljem kooli?! appeared first on Lääne Elu.
- Elle-Mall Sadrak: mille vastu võiksid lapsed vaktsineeritud olla?on 30.04.2024
[caption id="attachment_424509" align="alignnone" width="1920"] Elle-Mall Sadrak, Eesti perearstide seltsi juht[/caption] Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega koroonapandeemia järel järsult langenud. Iga vanem võiks üle vaadata, millised kaitsesüstid võiksid vaktsineerimiskalendri järgi lapsel praeguseks tehtud olla ning milliste kaitsesüstide tegemine on kas pandeemia või mõne muu põhjuse tõttu edasi lükkunud või ära jäänud. Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimisega hõlmatus. Selleks hangib riik kõik kavas ette nähtud vaktsiinid. Erinevate riikide immuniseerimiskavad võivad erineda vastavalt sellele, milline on tervishoiukorraldus ja olukord nakkushaigustega. The post Elle-Mall Sadrak: mille vastu võiksid lapsed vaktsineeritud olla? appeared first on Lääne Elu.
- Mati Mandel: kohale annab näo tema ajaluguon 30.04.2024
[caption id="attachment_386459" align="alignnone" width="1920"] Mati Mandel. Foto: Endel Apsalon[/caption] 18. aprillil algas Eestis muinsuskaitsekuu, mida peetakse juba 40. aastat. 1980. aastatel alustati ajaloole oluliste paikade, linnuste, vanade hoonete ja kalmistute korrastamisega. Muinsuskaitsepäevad 1988. aasta aprillis Tartus läksid ajalukku rahva vabaduspüüete ja rahvusvärvide esiletõusuga. Järgnevalt taastati ka iseseisev Eesti riik. The post Mati Mandel: kohale annab näo tema ajalugu appeared first on Lääne Elu.
- Juhtkiri: Metsküla ei ole Kartaagoon 27.04.2024
Neljapäeva hommikul lootsid Metsküla lapsevanemad viimse hetkeni, et Lääneranna vallavolikogu arutab koolimaja rendilepingu muudatusi. Seda ei juhtunud. Majanduskomisjoni esimehe Hardi Pikkmetsa sõnul arutas majanduskomisjon erinevaid Metsküla kooli asutajatelt saadud kirju, aga ühist seisukohta ei ole. Nagu oleks rendileping ise ja selle muudatused komisjonile midagi täiesti uut. The post Juhtkiri: Metsküla ei ole Kartaago appeared first on Lääne Elu.
- Hannes Rumm: ajalooline 1. mai, 20 aastat hiljemon 27.04.2024
[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] 1. mai 2004 oli pühapäevane päev. Eelmisel õhtul käisid eestlased saunas ning läksid magama nagu tavaliselt. Aga päikeselisel pühapäeva hommikul ärkasime me täieõiguslike Euroopa Liidu kodanikena. See 1. mai 20 aastat tagasi läks Euroopa ajalukku, sest sel päeval liitus Euroopa Liiduga korraga kümme uut liikmesriiki. Sellest päevast nihkus Euroopa Liidu raskuspunkt kõvasti ida poole, sest maailmajao juhtimisel said sõnaõiguse ka endised „sotsialismimaad“ Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Sloveenia. (2007. aastal ka Bulgaaria ja Rumeenia.) The post Hannes Rumm: ajalooline 1. mai, 20 aastat hiljem appeared first on Lääne Elu.
- Juhtkiri: anna langetusmasinale puhkuston 25.04.2024
Eelmisel aastal peatas keskkonnaamet Läänemaa metsades seitsmel korral metsaraie, mis häiris lindude pesitsemist. Üle Eesti 32 korral. Läänemaal ei ole tänavu veel ühtegi peatamist väärivat raiet leitud, mujal aga küll – kuus. Ja seda on kaugelt liiga palju. Riigimetsas on aprilli keskpaigast suve keskpaigani välja kuulutatud pesitsusrahu ja riigimetsa majandamise keskus sel ajal vabatahtlikult metsa ei raiu. The post Juhtkiri: anna langetusmasinale puhkust appeared first on Lääne Elu.
- Erkki Bahovski: mees, kes teadis ossisõnuon 25.04.2024
[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Film „Tulnukas 2“ on ajanud kriitikud lahte leeri: osa kiidab, teised seevastu arvavad, et tegemist on väga halva filmiga. Ise jääksin oma arvamuses tagasihoidlikult kuskile vahepeale: film jutustab küll düstoopilisest Eestist, aga ei suuda seda teha piisava rafineeritusega. Samas on külluses neid eesti filme, mis on „Tulnukas 2st“ kehvemad. Kuid väga vähe on kirjutatud ja räägitud filmis – ja tegelikult ka filmis „Tulnukas 1“ – kõneldavast ossikeelest, mida viljelevad Märt Avandi, Ott Sepa kehastatud jt tegelaskujud. The post Erkki Bahovski: mees, kes teadis ossisõnu appeared first on Lääne Elu.
- Albert Tamme: Haapsalust ja tsiviilkaitseston 25.04.2024
[caption id="attachment_424110" align="alignnone" width="1920"] Albert Tamme, vana ettevõtja ja kaitseliitlane. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Mind ajendas seda lugu kirjutama pärast Venemaa-Ukraina sõja algust ühel koosviibimisel minu vana tuttava, vana pedagoogi tõsisest hirmutundest esitatud küsimus: „Kus on meie varjendid?” Mõnel korral olen raadiost kuulnud sel teemal rääkimas nooremaid mehi, kellel iga väiksem teema vajaks kümmet miljonit ja suurem üle saja miljoni euro. Kuna raha ei paista, jääbki teema katki. Olen oma pika elu jooksul seda tsiviilkaitseteemat lähemalt näinud ja vaatan tagasi, et mis võimalused meil siin on. The post Albert Tamme: Haapsalust ja tsiviilkaitsest appeared first on Lääne Elu.
Arvamus – Pealinn.ee Pealinn on Tallinna linnavalitsuse kirjastatav eestikeelne tasuta ajaleht
- Mustamäe linnaosa vanem Aivar Riisalu: Kunst peabki hinge minema, aga kas nii palju?on 20.02.2024
Pealinn
- JUHTKIRI. Äpisõiduk: looduse päästja või autostumise soosija?on 04.02.2024
Virkko Lepassalu
- Kose gümnaasiumi direktor: koolide rahastamises napib läbipaistvuston 27.01.2024
Toimetaja: Dmitri Povilaitis
- Endine Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid: Kopli päästekomandot ei tohi sulgedaon 08.10.2023
Toimetaja: Dmitri Povilaitis
- Päästeala töötajate ametiühingu juht: kokkuhoiu ja kärpimise maksame kinni turvatundegaon 25.09.2023
Pealinn
- Abilinnapea Tiit Terik: riik üritab oma ülesandeid omavalitsustele sokutadaon 23.09.2023
Toimetaja: Dmitri Povilaitis
- Tõnu Mertsina: Kas ettevõtted teenivad tõesti erakorraliselt suuri kasumeid?on 09.08.2023
Toimetaja: Merike Pinn
- Kes peab surema, et hakkaksime lõpuks ise mõtlema?on 31.07.2023
Elis Vaiksaar
Arutelu – Hiiu Leht ajaleht hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele
- JUHTKIRI | Üheskoos tegemise rõõmon 30.04.2024
Teeme Ära talgupäev on juba nii vana asi, et keegi ei mäletagi, kuidas 16 aastat tagasi esimest korda hoogtöö korras üle maa prügi korjati ja sellega ühele Eesti eduloole alus pandi. Kuigi talgud on eestlastele ikka omased olnud, siis tänaste kahekümne-aastaste jaoks haagibki talgute mõttega just Teeme Ära. Igipõlised kartulivõtu-, sõnnikuveo-, heinateo- või puulõhkumistalgud on
- JUHTKIRI | Hakka kiusajale vastuon 25.04.2024
Mati aa kiusaja. Ta nimi äi pea üldsegid Mati olema. Ta vöib olla ka Jüri vöi Mari, Ainar vöi Aina, Mart vöi Maie. Kiusaja teeb teiste inimestele haiged. Ütleb sandisti. Reegib köikidele kui loll sa oled, kui sa äi mötle täpseld sama moodi kui ta. Naarab nende asjade peele, mes so jäuks tähtsad aa, ja
- JUHTKIRI | Sõna sõna vastuon 18.04.2024
Nii nagu arvata oli, lendasid poliitilised kired Hiiumaal lakke ning kaaklus on juba läinud isiklikuks ja inetuks. Selliste vaidluste juures on kõige halvem see, et esitatakse ainult oma tõde, mille järgi inimesed oma arvamuse peaksid kujundama. Ka Kärdla osavalla vanema ametist vabastamisega kaasnenud kaaklemises on palju rääkimata lugusid. Üks väidab ühte, teine teist. Ajalehe vaatest
- JUHTKIRI | Suure pildi nägemise oskuson 16.04.2024
Eesti haridussüsteemi süüdistatakse tihti selles, et meil nõutakse liiga palju tuupimist. Riigikogu juures tegutsev Arenguseire keskus on välja toonud, et Eestis on üldharidusõpe keskendunud eeskätt faktipõhisele õppele, milles ollakse väga hea. Seda näitavad ka PISA testid. Vähem pööratakse aga tähelepanu sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele oskustele, kriitilisele mõtlemisele. Eks seda võib muidugi ajada meie enam kui 50
- JUHTKIRI | Jaburus toidab vaimuon 12.04.2024
Siinsamas juhtkirja kõrval olevas loos ütleb Soonlepa Margus, et nalja peab saama. See on sulatõsi. Nali aitab elada ja eriti hea on see, kui inimesed oskavad ka iseenda või mõne ette tulnud situatsiooni üle nalja visata. Alguses võibki jama tunduda, aga pärast naeravad kõik nii, et tilgad püksis. Ega muidugi ei saa pahaks ka panna,
- JUHTKIRI | Kirik keset külaon 09.04.2024
Kliimaminister tegi kauaoodatud otsuse: “Rahvusparki ei looda, aga kõige kõrgema loodusväärtusega paigad Hiiumaa riigimaadel saavad siiski kohase kaitse.“ Rahvuspark on kirgi kütnud juba pea kaks aastat. Vast tulisemaid, mida Hiiumaal viimasel ajal nähtud. Võib-olla vaid tuuleparkide üle käivad vaidlused on võrdväärsed. Rahvuspargi loomise ideed vaagiti kaua. Suure tõenäosusega just seetõttu, et leida lahendus, mis oleks
- JUHTKIRI | Murelik tulevikon 05.04.2024
Ekstreemsetest ilmanähtustest on saanud pigem normaalsus. Oleme isegi saanud viimastel aastatel kogeda nii kuumalaineid kui ka paukuvat pakast. Sekka vihmaveest tingitud uputust või rajusid tormituuli, mis elu ühel või teisel viisil mõneks ajaks seiskavad. Meie kliima on muutunud heitlikuks, ettearvamatuks ja äärmuslikuks ning on vist aeg tunnistada, et see pole enam lihtsalt looduslik kõikumine. Meenub
- JUHTKIRI | Õ-tähe kadumineon 01.04.2024
Erakordsete sõnumite puhul on seekordne Hiiu Lehe juhtkiri uudise vormis. Hiiumaa vallavolikogu otsustas keele- ja kultuurikomisjoni ettepanekul kaotada Hiiumaal kasutatavast tähestikust õ-tähe. Seeläbi saab Hiiumaa esimeseks ainult ö-tähte kasutavaks saareks Eestis. Plaan on küpsenud juba ammu, kuna koolides on tekkinud raskusi öigekirjaga, kui öpilased kipuvad kasutama läbivalt õ-tähte. See on tingitud sellest, et könekeeles kasutatakse
- JUHTKIRI | Mäletamisega kurjuse vastuon 25.03.2024
Eile Lehtma sadamas vilu tuule käes veiklevaid küünlaleeke vaadates tajusin, et seda õudust ei ole võimalik lõpuni mõista. Samamoodi nagu sõda või ükskõik millist emotsiooni, kui seda pole ise kogenud. Meenus, kuidas 1991. aastal, kui nõukogude armee tankid Tallinna peale sõitsid, mu vanaema teleka ees nutta tihkus ja läbi pisarate ütles: „See juhtub jälle!“. Vanaema
- JUHTKIRI | Meie maailma laienduson 22.03.2024
Sotsiaalmeedia ei ole enam ammu vaid äpp nutiseadmes või internetilehekülg arvutis. See ei ole midagi sellist, millega tegelemiseks võetakse eraldi aega. Sotsiaalmeedia on meie elu osa – mitte mingi paralleelreaalsus, vaid see ongi osa meie maailmast, kus me igapäevaselt tiheldi toimetame. Selle maailma laiendus. Tänapäeva meediamaailma üks suuremaid muutusi, võrreldes varasemaga, on asjaolu, et me
- JUHTKIRI | Üksteise toel avatud väravon 19.03.2024
Kärdla kooli klaveriostmise lugu on ehe näide sellest, kuidas kogukonnale midagi korda läheb. Täna on viimane päev projekti toetamiseks, kuid raha on juba koos. Mitte ainult küsitud summa, vaid kaks korda rohkem. Koolile klaveri ostmise toetamisega ei pandud õlg alla vaid valge pilli soetamisele, vaid hoopis millelegi suuremale. Nagu ütleb idee autor Raili Kaibald, ei
Arvamus – Uued Uudised Vabade mõtete portaal
- Eesti 200 näitas oma “eurovisiooniskandaaliga”, et on tavaline vastutamatu peavooluparteion 02.05.2024
Eesti poliitika on jõudnud Ida-Euroopa idapoolsesse soppi, mida näitab ühe võimupartei järjekordne skandaal, milles endal süüd ei nähta. BNS kirjutab: “Eesti 200 juhtpoliitik Marek Reinaas kinnitas neljapäeval Kanal 2 hommikuprogrammis “Telehommik”, et ei näe mingit ebakõla selles, et Eesti 200 kasutas oma valimisreklaamis tantsu, mis on tuntuks saanud 5MIINUSE ja Puuluubi euroloo videost. Mis aga The post Eesti 200 näitas oma “eurovisiooniskandaaliga”, et on tavaline vastutamatu peavoolupartei appeared first on Uued Uudised.
- Pseudoinimõiguslaste pakutav “kultuuriline mitmekesisus” avaldub Euroopas väga valusal moelon 02.05.2024
Eesti pseudoinimõiguslastel pole põhiliste inimõigustega, nagu õigus elule, toidule, peavarjule, arstiabile, haridusele, turvalisusele jne, suurt pistmist, vaid nad on marksismi emissarid, mistõttu pole nende ettevõtmisi vaja eriti tähele panna. BNS kirjutab: “Eesti Inimõiguste Keskus kutsub tähistama mitmekesisuse kuud, mille fookuses on kultuuriline mitmekesisus.” Eesti pole mõistagi veel nii “mitmekesine”, nagu näiteks Rootsi, kus “külalised” loobivad The post Pseudoinimõiguslaste pakutav “kultuuriline mitmekesisus” avaldub Euroopas väga valusal moel appeared first on Uued Uudised.
- Mis toimub Gruusias tegelikult?on 02.05.2024
Eesti peavoolumeedia edastatavaid välisuudiseid ei maksa väga uskuda, sest neid kajastatakse tavaliselt “õige” nurga alt, mistõttu tuleb toimuva kohta teha järeldusi loogika alusel. Uudistes kirjutatakse sellest, kuidas Gruusias toimuvad meeleavaldused “välisagentide seaduse” vastu. Alati märgitakse ära, et see eelnõu olevat väga sarnane Venemaa omaga, aga rohkemat ei täpsustata. Küll aga on paljutähenduslik see, et meeleavaldajad The post Mis toimub Gruusias tegelikult? appeared first on Uued Uudised.
- Kas Türi “lilled, aplaus ja palju nalja” olid ikka realistlikud?on 01.05.2024
Hiljuti külastas peaminister Kaja Kallas Võrumaad ning pidi möönma, et “Ma võin öelda, et kusagil mujal ei ole inimesed nii kurjad, kui nad on siin Võrus.” Nüüd kirjutab Järva Teataja: “Peaminister kohtus Türi rahvaga: üksnes lilled, aplaus ja palju nalja.” Muidugi on Türi ja Võru kohtumistel suur vahe: Türis pole ringi kihutanud selline teerull, nagu The post Kas Türi “lilled, aplaus ja palju nalja” olid ikka realistlikud? appeared first on Uued Uudised.
- Sotsialist religiooni kallal on nagu kits kärnerikson 01.05.2024
Kremli mõju piiramine Eestis on ülioluline, aga kui seda teeb sotsialist-marksist kiriku kaudu, keeldudes samas Vene kodanikke depolitiseerimast, siis on see määratud pigem varjama ministri tegelikke tahtmisi. Sots Lauri Läänemets on karanud nunnade kallale, olles ise samas täiesti asjatundmatu religiooni tegeliku olemuse suhtes, millele viitavad tema sõnavõtud. Vaimulik Veiko Vihuri kirjutab sotsiaalmeedias: “See on ka The post Sotsialist religiooni kallal on nagu kits kärneriks appeared first on Uued Uudised.
- Mitte ainult erakond ei pea kaasama noori, vaid ka noored ise peavad panustama erakondaon 30.04.2024
Noorte kaasamine poliitikasse on oluline, et tagada demokraatia tulevik ja esindada kogu ühiskonna huve, aga ka noored ise mängivad olulist rolli oma kaasamises poliitilisse protsessi ja erakonda. Meie erakonnas on reegliks, et keegi ei saa midagi ainuüksi, sest nad on naised, noored, X tutvustega vms. Mõnikord ütlevad vanad kalad ka teravalt, aga see ei ole The post Mitte ainult erakond ei pea kaasama noori, vaid ka noored ise peavad panustama erakonda appeared first on Uued Uudised.
- Kui toiduahelat on vaja laiendada, siis värvatakse näiteks… kliimaseaduse arvamusrännaku koordinaatoron 30.04.2024
Eesti kliimaministeeriumist on saamas bürokraatlik monstrum, kus liigutatakse suuri rahasid ja sokutatakse tööle “oma inimesi”, kelle hästitasustatud ametikohad kannavad lausa fantaasiamaailma kanduvaid nimetusi. Sotsiaalmeedias kirjutab tuntud ühiskonnategelane Peeter Espak ühest uusametist: “Tõenäoliselt kõige peenem maksumaksja poolt rahastatud ametinimetus kogu Eestimaa ja Liivimaa kubermangude peale kokku: KLIIMASEADUSE ARVAMUSRÄNNAKU KOORDINAATOR. Kui keegi leiab miskit veelgi dekadentlikumalt volüümikamat The post Kui toiduahelat on vaja laiendada, siis värvatakse näiteks… kliimaseaduse arvamusrännaku koordinaator appeared first on Uued Uudised.
- Aajakirjandus ei oska EKRE mustamiseks midagi muud välja mõelda, kui erakonnas pettunuid esiplaanile vedadaon 30.04.2024
EKRE tegevpoliitik Mati Kuklane kirjutab erakonnast lahkunud Peeter Ernitsa sõnu silmas pidades selgituse, vaadeldes ka hetkel riigis toimuvat. “Minust on saanud klassik, kelle kunagisi mõtteid ikka ja jälle tsiteeritakse. Eile ilmus Postimehes Peeter Ernitsa EKRE-st lahkumise üllitis, kus ta selgitab oma lahkumise tagamaid. Tsiteerin: “Ernitsa silmis said IT-ministriteks inimesed, kes poleks pidanud seda ametikohta täitma. “Kui The post Aajakirjandus ei oska EKRE mustamiseks midagi muud välja mõelda, kui erakonnas pettunuid esiplaanile vedada appeared first on Uued Uudised.
- EAS-i ja Kredexi liitmisel tekitati rahajagamise masin, mis jaotab ohtralt seda, millest olevat suur puuduson 30.04.2024
Olen ennegi kirjutanud sellest, kuidas Eesti riigis raha tuulde pillutatakse. Kala mädaneb peast. EAS-i ja Kredexi liitmisel tekkinud rahajagamise-masina ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) töötajate arv kasvas mullu 392 inimeseni ning keskmine palk oli 3616 eurot ehk 380 eurot suurem kui eelnenud aastal. EISA juhi Kati Kusmini palk on 9500.- eurot, mis on suurem kui The post EAS-i ja Kredexi liitmisel tekitati rahajagamise masin, mis jaotab ohtralt seda, millest olevat suur puudus appeared first on Uued Uudised.
- Kert Kingo: reformierakonna pangafiilide kirglik surmatants eestlaste kirstudelon 29.04.2024
Valitsus lapib enda tekitatud eelarve auku üha uute ja järjest totramate väljamõeldud maksudega, millega koormatakse üksikisikuid ja ettevõtteid. Kõik peavad halvasti või väga halvasti elama, sest “head ajad on möödas” (K. Kallas). Aga see ei kehti kõigi kohta. Nagu näha, siis hellalt koheldud pangad, need reformikate ja ka valitsuse “silmaterad”, elavad aina paremini, lausa väga The post Kert Kingo: reformierakonna pangafiilide kirglik surmatants eestlaste kirstudel appeared first on Uued Uudised.
- Minister Läänemetsa patriarhaadi-algatus põrkub raginal vastu tema tahtmatust võtta Vene kodanikelt hääleõiguson 29.04.2024
Sotsist minister Lauri Läänemets on saanud kuulsaks algatusega lõpetada Kremli mõju Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku Eesti kogudustele, kuid siin tundub kits olevat kärneriks hakanud – sotside endi tegevus pigem aitab Kremli mõjule kaasa, sest nemad on peamine jõud, kes takistab Vene kodanikke Eesti poliitikast tõrjumast. Küsimus nr 1: miks on sotsid nii väga vastu The post Minister Läänemetsa patriarhaadi-algatus põrkub raginal vastu tema tahtmatust võtta Vene kodanikelt hääleõigus appeared first on Uued Uudised.
- Eesti ääremaastumine nõrgestab kõiki riigi eluvaldkondion 29.04.2024
Aastatepikkune maaelu väljasuretamine, mille üheks osaks on nüüd saanud maakoolide sulgemine, mõjub hukutavalt ka Eesti kaitsevõimekusele. Kaitseliidu üks juhtivtegelastest rääkis hiljuti sellest, kuidas Lõuna-Eesti malevates napib noori mehi, sest maapiirkondades neid lihtsalt enam pole – kes on kolinud välismaale, kes töötab pealinnas, kes on lahkunud külast piirkondlikesse tõmbekeskustesse. Kaitseliidu üks kontseptsioon näeb ette sissisõda ajutiselt The post Eesti ääremaastumine nõrgestab kõiki riigi eluvaldkondi appeared first on Uued Uudised.
- Äraaetud ja lombakad hobused vahetatakse välja. Ka poliitikason 28.04.2024
Üks demagoogia musternäidiseid on see, kui riigis on kriis, aga halba valitsust ei lubata kõigutada, sest see mõjuvat riigile ja ühiskonnale halvasti. Sellise “loogikaga” aga lähevad kaasa ka inimesed, kellelt seda ei ootaks, näiteks Tarmo Soomere. “Eesti eliit on ikka hale küll. Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere: “Tulen tagasi selle mõtte juurde, et keerukas olukorras The post Äraaetud ja lombakad hobused vahetatakse välja. Ka poliitikas appeared first on Uued Uudised.
- Merike Lumi: meenutades Eesti vabadusvõitlejat Jüri Kukke tema sünniaastapäeva eel.on 28.04.2024
Jüri Kukke loeti Nõukogude korra ajal poliitiliselt äärmiselt vildakate vaadetega noormeheks. Ta ei olnud komsomol, aga ülikooli sisseastumisel seda nõuti, nii sai temast kommunistlik noor. Komparteisse astus J. Kukk sõjaväes. Ta lõpetas ülikooli füüsikalise keemia alal ja temast sai TRÜ õppejõud. 1975/76. a. viibis ta õppealasel komandeeringul Prantsusmaal, mille tagajärjel J.K. tõekspidamised muutusid kardinaalselt. See saigi The post Merike Lumi: meenutades Eesti vabadusvõitlejat Jüri Kukke tema sünniaastapäeva eel. appeared first on Uued Uudised.
- Eesti arengukoostöö andmebaas näitab, kuidas väide “raha ei tule seinast” välisprojektide puhul ei töötaon 28.04.2024
Kui inimestel ei jätku oma pere äraelatamiseks raha, siis nad tavaliselt ei kipu seda pillavalt igale poole laiali jaotama. Kui valitsus teatab, et raha on puudu ja seda tuleb maksumaksja taskust juurde võtta, tähendab see vähemalt Kaja Kallase puhul, et suured summad lähevad kusagile “vasakule”. Eesti arengukoostöö andmebaasist leiab sellist rahajaotamist hulgi. Palju käimasolevaid projekte The post Eesti arengukoostöö andmebaas näitab, kuidas väide “raha ei tule seinast” välisprojektide puhul ei tööta appeared first on Uued Uudised.
- Kaja Kallas peab Võru inimesi kurjadeks, Jaak Madison ausateks ja otsekohestekson 27.04.2024
Kahtlemata on istuval peaministril, kes on riigi valitsemisega hätta jäänud, raskem rahva ees olla kui opositsioonipoliitikul, kuid kui läbisaamine on kardinaalselt erinev, siis on asi ka isiksustes. Delfi kirjutab: “Kaja Kallas Võru rahvakohtumistest: seal on väga raske publik. Karjuvad ega lase vastata.” Ehk nagu ta on veel öelnud:” Olete saanud minu peal end välja elada ja The post Kaja Kallas peab Võru inimesi kurjadeks, Jaak Madison ausateks ja otsekohesteks appeared first on Uued Uudised.
- ( : ) kivisildnik: Eestlasi vabastavast, ühendavast ja õilistavast valeston 27.04.2024
Eesti kurlingul on väga head päevad. Palju õnne kõigile fännidele ja entusiastidele, tubli töö! Ei teagi kohe, mida selle kurlinguasja peale teha või öelda. Samas avastasin ma iseenda jaoks ühe raudse reegli, mida saab kasutada ka kurlingutriumfi tähistamiseks – aga sa valeta, valeta nagu siga ja kohe kõik laabub, inimesed heldivad, päike tuleb keemia pilve The post ( : ) kivisildnik: Eestlasi vabastavast, ühendavast ja õilistavast valest appeared first on Uued Uudised.
- Varro Vooglaid: Kokkuvõttev kommentaar Mike Calamusega seonduvatele intriigideleon 27.04.2024
Võtsin aega ja panin kirja oma kokkuvõtliku kommentaari Mike Calamusega (Mait Kalmus) seonduvatele intriigidele, mis paistavad muudkui paisuvat ja elavat oma elu. Rohkem ei soovi mina sellele teemale oma aega kulutada. Nagu allpool kirjutasin: “Kui inimesed ei suuda või ei taha aru saada, kuidas asjad reaalselt on, vaid soovivad selle asemel uskuda neile soravalt esitatud, The post Varro Vooglaid: Kokkuvõttev kommentaar Mike Calamusega seonduvatele intriigidele appeared first on Uued Uudised.
- Ühiskonna valikud: kas surra pilvevoodis mõnuledes või vaadata probleemidele avasilmi otsaon 27.04.2024
Kui Lennart Meri oli välisminister ja president, võttis ta sageli rahvusvahelistel foorumitel teravalt sõna, sealhulgas Venemaa vastu, ja siis ahhetasid Lääne diplomaadid: kuidas nii otsesõnu võib! Eestlased olid tollal oma ministri ja presidendi üle uhked. Praegu oleme me ise need, kes ahhetavad – poliitkorrektsus on ka siin hävitustöö teinud ja enamik poliitikuid räägib võõraid mõtteid. The post Ühiskonna valikud: kas surra pilvevoodis mõnuledes või vaadata probleemidele avasilmi otsa appeared first on Uued Uudised.
- Jaak Valge: „Parlamendienamus on käitunud palvekirjadega Vene tsaari kombel“on 26.04.2024
10. aprillil toimus parlamendi konverentsisaalis Eesti Koostöö Kogu ja riigikogu põhiseaduskomisjoni korraldatud konverents „10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust“. Küsisin ka ise luba kriitilise lühisõnavõtuga esineda, olen ikkagi nagu põhiseaduskomisjoni aseesimees, mis siis et opositsioonist, aga korraldajad selleks võimalust ei näinud. Suurt kahju sest polegi, sest tähelepanu see üritus ei pälvinud. Nagu üks osaleja nentis, tuli The post Jaak Valge: „Parlamendienamus on käitunud palvekirjadega Vene tsaari kombel“ appeared first on Uued Uudised.
Autogeenius Eesti suurim autoportaal
- ERC vs WRC – mille poolest erineb autoralli EM-sari MM-sarjast?on 02.05.2024
Kuigi sel aastal ei toimu Eestis WRC-etappi, ei tähenda see kindlasti mitte seda, et Rally Estonia ära jääks. WRC-etapi asemel jõuab siia sel suvel hoopis Euroopa meistrivõistluste ehk ERC-etapp. Loe "ERC vs WRC – mille poolest erineb autoralli EM-sari MM-sarjast?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Kasutatud Ford Transit: tugev tööauto, aga mootor veab alton 02.05.2024
Praegugi uuena müügil olev Ford Transit on 10 aastaga näidanud ootuspärast vastupidavust ühe suure erandiga: mootoreid on vahetatud ja remonditud palju. Loe "Kasutatud Ford Transit: tugev tööauto, aga mootor veab alt" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Vanast Autolehest. Diisel-Cayenne sai napilt konkurentide käest päheon 02.05.2024
Eestis möllas 2009. aasta kevadel küll majanduskriis, aga Autoleht oli pilgu juba pööranud helgema tuleviku poole, võttes võrdlustesti kallid linnadžiibid Cayenne’i, X5, Q7, Touaregi ja ML-i, kõik 6-silindrilise turbodiiselmootoriga, mil 224–240 hj ning hinnaks 669 900 (Touareg) kuni 872 000 krooni (X5 ja Cayenne, 42 800 – 55 700 €). Loe "Vanast Autolehest. Diisel-Cayenne sai napilt konkurentide käest pähe" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Automaksu uus plaan: isegi Eestis registreeritud autodelt peab omanikuvahetusel krõbedat lõivu maksmaon 30.04.2024
Kavandatav automaks jaguneb kaheks: aastamaks ja registreerimistasu. Kui esialgu oli viimast plaanis kohaldada üksnes uute autode esmaregistreerimisele Eestis ja välismaalt toodud kasutatud autodele, siis nüüd on plaanis hakata maksustama kõiki omanikuvahetusi ja autode edasimüüki. Küll aga väheneks sellega maksumäär. Loe "Automaksu uus plaan: isegi Eestis registreeritud autodelt peab omanikuvahetusel krõbedat lõivu maksma" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Kas kasko aitab, kui autoõnnetuses läheb katki kallis nutiseade?on 30.04.2024
Kui sinu autoga juhtub õnnetus, siis võivad peale sõiduki viga saada ka autos olnud esemed. Kui õnnetuse käigus peaks minema katki näiteks hinnaline telefon või arvuti, siis kes aitab neid kulusid hüvitada? Loe "Kas kasko aitab, kui autoõnnetuses läheb katki kallis nutiseade?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Kas diislikütus on keskkonnale ohtlikum kui bensiin?on 30.04.2024
Diislikütuste kohta räägitakse erinevaid lugusid sellest, milline on nende mõju keskkonnale, kui võimsad on diiselmootorid jne. Kas nad saastavad keskkonda rohkem kui tavalised bensiinimootoriga autod? Loe "Kas diislikütus on keskkonnale ohtlikum kui bensiin?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Need on asjad, mis tuleb enne ülevaatusele minekut auto juures üle vaadataon 30.04.2024
Sinu autot ootab ees tehnoülevaatus. Mõned asjad tasub igal autoomanikul juba enne üle kontrollida, et ülevaatuspunktis võimalikult valutult läheks ning auto ülevaatuse kindlasti läbiks. Loe "Need on asjad, mis tuleb enne ülevaatusele minekut auto juures üle vaadata" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Juulis saabuvad BMW i4 ja 4. seeria Gran Coupé mudelivärskendusedon 30.04.2024
Selle aasta juulis alustab BMW mudelivärskenduse läbinud i4 ja 4. seeria Gran Coupé tootmist, elektrilist i4 mudelit pakutakse edaspidi nelja erineva võimsusega ajamiga. Loe "Juulis saabuvad BMW i4 ja 4. seeria Gran Coupé mudelivärskendused" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Ostujuht: kuidas valida õige järelhaagis ning mida ostes kindlasti vaadata?on 30.04.2024
Sõiduautohaagise ostmine ja sellega kraami vedamine tunduvad lihtsad, kuid liikluses näeb liiga palju anarhiat ja valesid valikuid. Ära sina neid vigu tee! Loe "Ostujuht: kuidas valida õige järelhaagis ning mida ostes kindlasti vaadata?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Proovisõit: Kui vaid uut Toyota Camryt saaks ka universaalina …on 30.04.2024
Suured sedaanid on paljude tootjate valikust kadumas, seega uue põlvkonna Toyota Camry saabumine tuli isegi meile üllatusena. Eriti arvestades, et eelmine on napilt 6 aastat müügil olnud. Mis muutus? Loe "Proovisõit: Kui vaid uut Toyota Camryt saaks ka universaalina …" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Kindlustusandja vastab: miks on motokasko nii kopsakas?on 30.04.2024
If kindlustus reklaamib motohooaja alguse puhul sotsiaalmeedias kaherattalistele mõeldud kaskokindlustust. Reklaami all on aga mitmed tsiklihuvilised kommenteerinud, et mootorratastele mõeldud kasko on nii kopsakas, et paari hooajaga maksab sellega tsikli turuväärtuse kinni. Loe "Kindlustusandja vastab: miks on motokasko nii kopsakas?" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Otsid hobiautot? 12 lahedat ja väga erinevat autot Eesti kuulutusteston 29.04.2024
Hobiautohooaeg läks vähemalt müügiportaalides käima juba enne suurt kevadet. Otsisime äkitsi väga laiaks muutunud valikust välja 12 autot, millega soojale vastu põrutada. Loe "Otsid hobiautot? 12 lahedat ja väga erinevat autot Eesti kuulutustest" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Tõuksi või auto rentimine lõppes ebameeldiva kogemusega? Loe, mida tuleks tähele pannaon 29.04.2024
Viimastel aastatel on sagenenud tarbijavaidluste komisjoni (TVK) poole pöördumised, mis on seotud tekkinud vaidlustega nutirakenduste kaudu erinevate teenuste tellimisel, nt auto või tõukeratta rentimisel, takso tellimisel või vahendaja kaudu süüa tellides. Loe "Tõuksi või auto rentimine lõppes ebameeldiva kogemusega? Loe, mida tuleks tähele panna" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Uus Toyota C-HR rabab oma välimuse ning võimeka hübriidmootorigaon 29.04.2024
Toyota C-HRi esimene mudel tuli müügile 2017. aastal ning saavutas kohe populaarsuse. Esimese põlvkonna mudelit on müüdud kokku 900 000, mis näitab, et Toyota C-HRi silmapaistev välimus ja interjöör on köitnud inimeste pilke ja vallutanud automaailma. Loe "Uus Toyota C-HR rabab oma välimuse ning võimeka hübriidmootoriga" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
- Ram-i uus megapikap ehk hüvasti, TRX, ja tere, RHO!on 29.04.2024
Bensiinipõletamispidu ei kesta igavesti isegi USA-s, mistap Ram on sunnitud lõpetama 702 hj V-8-kompressormootoriga megapikapi TRX tootmise. Loe "Ram-i uus megapikap ehk hüvasti, TRX, ja tere, RHO!" täispikka artiklit portaalist Autogeenius.
Arvamus – Harju Elu Harjumaa nädalaleht
- Sõjaprintsess, ikka koos oma armeegaon 26.04.2024
„Eesti on kindlates kätes!“ Selline oli Reformierakonna loosung enne riigikogu valimisi 2023. aasta märtsis. Töötas! Reformierakond võttis 101-st parlamendikohast 37, suurimad rivaalid EKRE (17) ja Keskerakond (16) said kahe peale kokku vaid 33 kohta. Nüüd, mil Kaja Kallase kolmandal valitsusel on täitunud esimene valitsemisaasta, tundub üha enam, et Eesti ei olegi nii kindlates kätes. Reformierakonna The post Sõjaprintsess, ikka koos oma armeega appeared first on Harju Elu.
- Kodualuse maamaksu tõstmine on halb plaanon 12.04.2024
Valitsus soovib järgmisest aastast tõsta maamaksu ning kaotada kodualuse maamaksu vabastuse, mis seni on taganud, et igale kodanikule on lubatud üks kodu, mille eest maamaksu maksma ei pea. Plaanil on kaugele- ulatuvad negatiivsed mõjud mitmes eluvaldkonnas, kuid kõige hullem on ühiskonna ebavõrduse süvendamine. Automaks ja magusate jookide maks kehtivad paljudes riikides ning neis on loogika The post Kodualuse maamaksu tõstmine on halb plaan appeared first on Harju Elu.
- Õnnelikud kella ei vaataon 28.03.2024
Õnne ja õnneliku elu mõiste üle on arutletud aastatuhandeid, sama kaua on inimesed otsinud ka õnne valemit. Seni edutult. Pole leitud ei õnne ega valemit selle tuvastamiseks. Aga lootus sureb viimasena. Ehk on õnne ja õnnelikuks olemise üks tunnuseid, et ei pea kella vaatama? Järelikult pole kuskile kiiret, aega mõnusalt tiksuda küll. Kindlasti võib ka The post Õnnelikud kella ei vaata appeared first on Harju Elu.
- Avalikustamine paneb normaalset palka maksmaon 15.03.2024
Enamik Eesti ettevõtteid ei avalda töökuulutustes palgavahemikku, kuid suurem läbipaistvus võimaldaks kandideerija aega kokku hoida ning paneks koonerdajad konkurentsivõimelisemat palka maksma. Lätis ja Leedus on tööpakkumiste palgavahemiku avaldamine kohustuslik juba vähemalt viimased viis aastat ja kuigi vastava direktiivi võttis vastu ka Euroopa Liit, siis Eestis seda endiselt ei tehta. Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peaksid suuremad The post Avalikustamine paneb normaalset palka maksma appeared first on Harju Elu.
- Palga avalikustamine tekitab tööandjatele dilemmaon 15.03.2024
Palgavahemike avaldamise positiivsed küljed kaaluvad üles võimalikud puudused, seega liigume kindlalt sinnapoole, et tasuvahemikud oleksid edaspidi meie tööpakkumistel aina enam välja toodud. Erinevad uuringud näitavad, et tööotsijate jaoks on üks keerulisemaid küsimusi töövestlusel just palgasoov – mõistagi tahab igaüks saada oma töö eest väärilist tasu, teisalt kardetakse oma väärtust üle hinnata ning seetõttu töö võimalusest The post Palga avalikustamine tekitab tööandjatele dilemma appeared first on Harju Elu.
- Kas suurendame võõrtööliste sissetoomist?on 04.03.2024
Kaia Vask, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees: sisserände kvoodi tõstmine ei vähenda tööjõupuudust Välistööjõu kvoot võimaldab sel aastal tuua Eestisse 1303 töötajat kolmandatest riikidest, kuid tööandjad soovivad kvooti märgatavalt tõsta. Eesti Ametiühingute Keskliidu juhina mõistan tööandjate muret, kuna tööjõupuudus puudutab mitmeid valdkondi autojuhtidest insenerideni. Töötajate esindajana näen aga laiemat pilti ja soovitan välistööjõu piirarvu tööandjatel läbi The post Kas suurendame võõrtööliste sissetoomist? appeared first on Harju Elu.
- Eesti ja eestlased nende pilgu läbi, kelle kodumaa on mujalon 19.02.2024
Eesti on saanud kodumaaks paljudele, kes on pärit mujalt. Nad on tulnud siia elama ja pikemaks peatuma jäänud. Oma nägemusest Eesti ja eestlaste kohta räägivad Ellie (43), kes on pärit Šotimaalt ja Eestis elanud 6,5 aastat ja Viktoria (29), kelle kodumaa on Ukraina ja kes on siin viibinud veidi üle aasta ja Paul, endine kommunikatsiooni- The post Eesti ja eestlased nende pilgu läbi, kelle kodumaa on mujal appeared first on Harju Elu.
- Kaja Kallasele praotus jälle uks. Euroopasseon 16.02.2024
„Ütlen teile järgmist – tänase poliitilise režiimiga ei ole meil lootustki Euroopaga taas ühineda. Meil on vaja valida teistsugune valitsus, mis lõpetaks selle loo Ukrainaga ja ehitaks üles normaalsed suhted Euroopa riikidega. Et naaseksime normaalsuse juurde.“ Sellised sõnad kõlasid vene poliitiku, endise Riigiduuma saadiku Boriss Nadeždini suust kremlimeelse telekanali NTV otsesaates. Veel enam! „Tuleval aastal The post Kaja Kallasele praotus jälle uks. Euroopasse appeared first on Harju Elu.
- Erakondade reitingud: Isamaa toetus on rekordtasemel, Keskerakonna langus jätkubon 14.02.2024
Ühiskonnauuringute Instituut MTÜ ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,5%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,6% ja Reformierakonda 17,3% valimisõiguslikest kodanikest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. jaanuarist 9. veebruarini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra ning on The post Erakondade reitingud: Isamaa toetus on rekordtasemel, Keskerakonna langus jätkub appeared first on Harju Elu.
- Mis lõpetaks õpetajate rahulolematuse?on 05.02.2024
Timo Suslov, Riigikogu liige (Reformierakond): õpetajate palgatõusu võti on reformides Jõudmaks eesmärgini tõsta õpetajate palk 2027. aastaks 120 protsendile Eesti keskmisest, tuleb teha hariduses reforme ja korrastada koolivõrk. Läinud esmaspäeval, 22. jaanuaril algas Eestis midagi nii erandlikku nagu streik. Õpetajad on välja kuulutanud tööseisaku, mille eesmärk on saavutada 2027. aastaks palgatõus, mis vastaks 120% Eesti The post Mis lõpetaks õpetajate rahulolematuse? appeared first on Harju Elu.
- Omamaist toidutootmist tuleb vaadata riigi julgeoleku osanaon 17.04.2024
Euroopa Komisjon tuli hiljuti välja ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise ettepanekuga, mis loodetavasti annab põllumehele veidi hingamist ja loob ruumi omamaise toidutootmisega jätkamiseks. Seda on väga vaja, et möödunud, viimaste aastakümnete keerukaimaks kujunenud aasta järel nina kuidagi vee peal hoida. Pole üllatus, et mitu toidutootjat andsid aasta alguses teada tegevuse lõpetamisest, kuna eelmine aasta kujunes põllumajandustootjaile taasiseseisvumise The post Omamaist toidutootmist tuleb vaadata riigi julgeoleku osana appeared first on Põllumehe Teataja.
- Metsanduspoliitika muutuste tuulte meelevallason 26.02.2024
Kuigi metsandus on Euroopas üsna varieeruv sektor nii metsamaa struktuurilt kui ka osakaalult, luuakse poliitikat kõigile ühtemoodi. Veelgi enam, seda tehakse olukorras, kus otsustusorganitel selleks sisuliselt mandaati ei ole. Metsandussektoris põhjustavad tihtilugu suurt pahameelt uute regulatsioonide loomiseks toodud põhjendused, mis on eesmärkidega vastuolus või sisutühjad. Küsimusi tekitab uute bürokraatiat ja halduskoormust suurendavate regulatsioonide eesmärk ning The post Metsanduspoliitika muutuste tuulte meelevallas appeared first on Põllumehe Teataja.
- Kerli Ats: mängureeglid muutuvadon 05.12.2023
Viimasel ajal on Euroopa Liidus (EL) üha rohkem kõlama hakanud arvamus, et põllumajandustootjad peavad tulevikus ise oma saake erakordsete ilmastikuolude eest kindlustama. See tähendab, et plaan on liikuda kriisimeetmetelt kindlustusmeetmete rakendamise suunas. Sel aastal pidid põllumajandusettevõtted toime tulema keeruliste ilmastikutingimustega. 12. juunil andis taluliit välja pressiteate, milles väljendasime muret loomasööda kriitilise olukorra pärast. Hoiatasime, et The post Kerli Ats: mängureeglid muutuvad appeared first on Põllumehe Teataja.
- Huvikaitse ja sellesse panustamine on järjest vajalikumon 04.10.2023
Oleme kogunemas järjekordsele Eesti põllumajanduse aastanäitusele Tartus. Ja meil kõigil on, mida arutada, sest erakordsed ilmaolud, kahanev majandus, ettearvamatu poliitika ja globaalne ebakindlus on kõikide maamajandajate elu teinud päris keeruliseks. Vajame platvormi, kus ühisosa leida, seisukohti kujundada ning parimaid praktikaid ja kogemusi vahetada. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja juba viiendat korda Tartus toimuv põllumajanduse aastanäitus seda kindlasti The post Huvikaitse ja sellesse panustamine on järjest vajalikum appeared first on Põllumehe Teataja.
- Kas Eesti põllumajandus on roheline?on 30.08.2023
Meedias on kõlanud väiteid, justkui oleks Eesti põllumajandus loodusvaenulik, Eesti toidu kvaliteetküsitav ja põllumehed kasumiahned tegelased. Loomulikult ei ole toidutootmine tabuteema, mille üle diskuteerida ei tohiks, kuid võiks proovida siiski faktipõhiseks jääda ning vähem lähtuda usupõhistest ja teinekord lausa äärmuslik-fanaatilistest seisukohtadest. Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes saab kindlalt väita, et meie põllumajanduslik tegevus on üks The post Kas Eesti põllumajandus on roheline? appeared first on Põllumehe Teataja.
- Ilm meid toidabon 04.07.2023
Kevadilm on olnud erakordne. Seda iseloomustavad intensiivne päikesepaiste, haruldased öökülmad ja suur kuivus. Öökülma näitajad on võtnud pöörde, mida ei ole aastakümnete vältel nähtud: Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusandmetel registreeriti Kuusikul ja Narvas uued juuni külmarekordid, kui temperatuur langes kuni –3,3 kraadini. Sademete puudumisest on saanud tõsine probleem: suviviljad on ikaldumas, loomasööda varumine jäi esimese niitega alla 30% The post Ilm meid toidab appeared first on Põllumehe Teataja.
- Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?on 09.05.2023
Eesti aadressiregistris tehtud ammune muudatus avaldab taluperedes jätkuvalt pahameelt. Selle järgi ei eksisteeri enam määratlust nimega talu. „Eestimaal ringi liikudes näeb tuhandeid ilusaid teeviitasid ja silte, mis lõppevad sõnaga talu, ometi pole sellist määratlust enam ametlikult olemas,“ selgitab Ants Aaman, Kuusalu valla Rätsepa talu peremees ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige. Kõige hämmastavamaks peab Aaman seejuures asjaolu, et The post Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? appeared first on Põllumehe Teataja.
- Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimeton 05.05.2023
Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse. Maamaksu tõusu 10-protsendilise piirangu kaotamine uue koalitsiooni poolt seab löögi alla põllumajandustootjate konkurentsivõime, mõjub negatiivselt metsakasvatusse tehtavatesse investeeringutesse ning soodustab väikemaaomanike ning maaelu hääbumist. Nii märgivad Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit koalitsioonierakondadele saadetud ühispöördumises. Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid pöördusid The post Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet appeared first on Põllumehe Teataja.
- Põllumajandussektor: maaeluministeeriumi nime muutus peaks väljendama selle sisuon 28.04.2023
„Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis vabariigi valitsusele pöördumise, milles tehti ettepanek nimetada Maaeluministeerium kas Põllumajandus- ja regionaalministeeriumiks või Toidu- ja regionaalministeeriumiks ning minister vastavalt põllumajandus- ja regionaalminister või toidu- ja regionaalminister,“ jagas pöördumise sisu koja juht Ants Noot. Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütles, et pöördumisel vabariigi valitsusele juhtisid nad tähelepanu asjaolule, et enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide The post Põllumajandussektor: maaeluministeeriumi nime muutus peaks väljendama selle sisu appeared first on Põllumehe Teataja.
- Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi?on 18.04.2023
Valitsus on koos ja kokkulepped sõlmitud. Mida siis vastne koalitsioon maainimestele ja toidutootjatele lubanud on? Alustada tuleb sellest, et juba eelmisel aastal kohtus EPKK kõikide erakondadega, tutvustamaks meie valdkonna vajadusi ja ootusi järgnevaks neljaks aastaks. Hea meel oli tõdeda, et mitmed meie ettepanekud jõudsid erakondade valimisplatvormidesse ja nüüd ka koalitsioonilepingusse. Toidutootmist tähtsustatakse Minu hinnangul on The post Kas tõesti ei kõlba koalitsioonileping kuhugi? appeared first on Põllumehe Teataja.
Arvamus Archives - Läänlane.ee Uudised ja kuulutused
- Eesti tahab vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Kuidas see mõjutab kaupade hindu?on 13.03.2024
Rahandusministeeriumis on valminud ja kooskõlastusringi läbinud eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Selleks ümardatakse poes või teenusepakkuja juures sularahaga tasumisel lõplik ostusumma lähima viie sendini ja vahetusrahana pisisente enam ei tagastata. Rahandusminister Mart Võrklaev selgitab, miks muutus vajalik on. Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku The post Eesti tahab vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist. Kuidas see mõjutab kaupade hindu? appeared first on Läänlane.ee.
- Milline on turvaline ööelu ja kuidas selleni jõuda?on 20.08.2023
Kuidas suunata inimesi käituma turvalisemalt? Kas purjus inimest on võimalik suunata vett jooma või järgneb õllele viin? Mis juhtub, kui inimene otsustab alkoholist loobuda, läheb peole ja joob vett? Kas alkoholivaba pidu on üldse võimalik? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisid Arvamusfestivalil vastuseid Lääne-Harju politseijaoskonna juht Lea Bärenson, käitumisteadlane Andero Uusberg, raamatu “Hoog“ autor Piret The post Milline on turvaline ööelu ja kuidas selleni jõuda? appeared first on Läänlane.ee.
- Olukord tööturul halvenebon 20.08.2023
Majanduses on pikalt valitsenud vastuolu, kus SKP langeb, ent tööhõive on kõrge ja palgad aina tõusevad. Kahjuks ei saa see lõputut kestma jääda ja ilmselt on sügisel oodata korrektuuri, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Tööjõu-uuring näitab töötuse kasvu Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet viimase tööjõu-uuringu tulemused 2023. aasta teise kvartali kohta. Suurimat tähelepanu pälvis uuringu tulemustest The post Olukord tööturul halveneb appeared first on Läänlane.ee.
- Janne Tomberg: Eestlaste kehaline kirjaoskus on ohuson 08.03.2023
Eesti lastest liiguvad igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik. Eelteismeliste seas langeb liikumisaktiivsus eriti, istuva aja osakaal suureneb järsult. Nemad on meie homsed täiskasvanud, kirjutab Liikumisaasta 2023 projektijuht Janne Tomberg. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub. Laste väärtushinnangute ja liikumisharjumuste kujundamisel on The post Janne Tomberg: Eestlaste kehaline kirjaoskus on ohus appeared first on Läänlane.ee.
- Mida arvavad riigikokku kandideerijad Haapsalu raudtee taastamisest?on 02.03.2023
Veebileht Liiprid.ee küsis Läänemaal riigikokku kandideerivatelt poliitikutelt, mida nad arvavad Haapsalu raudtee taastamisest. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Läänemaa piirkonna esimees Neeme Suur Haapsalu raudtee taastamine on kindlasti vajalik. Õigemini siis Turba-Rohuküla raudteeliini väljaehitamine ja rongiliikluse taastamine. See on ka kajastatud SDE valimisprogrammis konkreetse lubadusena. Oluline on raudteeühenduse loomine, lähtudes nii regionaalpoliitikast, transpordipoliitikast kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide The post Mida arvavad riigikokku kandideerijad Haapsalu raudtee taastamisest? appeared first on Läänlane.ee.
- Lugeja küsib: kas pean nüüd töölepinguid muutma, sest töötasu alammäär tõusis?on 02.01.2023
Lugeja küsib: Kas nüüd pean töölepinguid muutma, sest 1. jaanuarist 2023 tõusis töötasu alammäär? Vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev: Vastavalt töölepingu seadusele lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasu suuruses. Alates 1. jaanuarist 2023 on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot ja tunnitasu alammääraks 4,30 eurot. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat The post Lugeja küsib: kas pean nüüd töölepinguid muutma, sest töötasu alammäär tõusis? appeared first on Läänlane.ee.
- Muutunud kinnisvaraturg kolmes eri vaates: kuidas turul edasi talitada?on 14.10.2022
Enam ei tule kellelegi üllatusena, et energiakriis, inflatsioon ja intresside tõus on viinud kiire kinnisvarapakkumiste arvu kasvu ning nõudluse kahanemiseni. Eesti tarbijate kindlustunne on ajalooliselt madalaim ning kinnisvarahindade langus kahjuks või õnneks vältimatu. Kui järsk see olema saab, ei tea keegi, kuid lumepall on igal juhul juba veerema hakanud, kirjutab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. The post Muutunud kinnisvaraturg kolmes eri vaates: kuidas turul edasi talitada? appeared first on Läänlane.ee.
- Tarbijad on hirmul. Kuidas see mõjutab kinnisvaraturgu?on 16.09.2022
Kohaliku tarbija kindlustunne on ajaloo madalaim ja see avaldab mõju ka kinnisvaraturule. Millises mahus, see selgub sügis-talvisel perioodil, märkis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. „Ehkki kinnisvaratehingute statistika järgi on veel justkui kõik enam-vähem korras, siis muret tekitab Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbijate kindlustunde indikaator, mille kohaselt pole Eesti rahvas kunagi nii suurt ebakindlust tundnud,“ sõnas Sooman. The post Tarbijad on hirmul. Kuidas see mõjutab kinnisvaraturgu? appeared first on Läänlane.ee.
- Lugeja küsib: Kuidas tuleb töötajat ületunnitöö tegemisest teavitada ja kuidas seda hüvitada?on 22.08.2022
Lugeja küsib: 1. augustist peab tööandja teada andma, kuidas ettevõttes tehakse ületunnitööd ja kuidas seda hüvitatakse. Millest tuleb töötajat täpsemalt teavitada? Kui töötajal on tavaliselt esmaspäevast reedeni kaheksatunnised vahetused, kas tööandja korraldus suure töömahu tõttu töötada nädal aega 12 tundi on ületunnitöö? Vastab Larissa Tihhonova, Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Augustis jõustunud töölepingu seaduse muudatus ütleb, et tööandja The post Lugeja küsib: Kuidas tuleb töötajat ületunnitöö tegemisest teavitada ja kuidas seda hüvitada? appeared first on Läänlane.ee.
- Lugeja küsib: Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära?on 02.08.2022
Lugeja küsib: Sain teada, et üks minu töötajatest osutab tööst vabal ajal sõidujagamisteenust. Murelikuks teeb mind see, et töötaja on tööl silmnähtavalt väsinud, samuti on ta hajameelne ning teeb oma töös sageli vigu. Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära? Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Üldpõhimõtte kohaselt ei ole tööandjal õigust The post Lugeja küsib: Kas mul on õigus keelata töötajal teisel töökohal töötamine ära? appeared first on Läänlane.ee.
- Liis Koppel: väärkohtlemine – paratamatus või märkamata jäänud ohumärkide tulem?on 28.04.2023
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni sotsiaalnõunik Liis Koppel tõdeb, et see aasta on alanud sotsiaalvaldkonnas üsna süngelt. Avalikkuse ette on jõudnud mitu juhtumit, kus valdkonna töötajad on oma hoolealaustega käitunud ebaeetiliselt, osadel juhtudel lausa kriminaalselt. Avaldame Liis Koppeli arvamusartikli täismahus. Mõru pitseri valdkonnale vajutab tõsiasi, et iga sotsiaalvaldkonna töötaja esmane missioon on haavatavas olukorras inimesi igas olukorras The post Liis Koppel: väärkohtlemine – paratamatus või märkamata jäänud ohumärkide tulem? appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Riigipilve juht: tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb noorte seas murda iganenud stereotüüpeon 27.04.2023
Riigipilve juht Taavi Viilukas sõnab, et praktikante värvates eeldab ta juhina, et kontoriuksest astub sisse elurõõmus noor, kelle silmades on ootusärevus, tahe õppida, asju ära teha ja oma valdkonnas läbi lüüa. Mingil põhjusel see aga alati nii ei ole. Miks? Kas asi on üldhariduskoolide puudulikus ettevalmistuses, ülikoolide keerulistes õppekavades või tööandjate ebarealistlikes ootustes? Miks ei The post Riigipilve juht: tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb noorte seas murda iganenud stereotüüpe appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Sivar Irval: biomajandus on Eesti Nokiaon 17.03.2023
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval rääkis, mille üle ta enim südant valutab ja kuhu võiks Eesti põllumajandus areneda. Riigikogu valimised on värskelt seljataga ja toimuvad valitsuse moodustamiseks koalitsiooni kõnelused. Milliste mõtetega jälgid läbirääkimiste protsessi? Ma usun, et kõik Koja liikmed jälgivad neid läbirääkimisi huviga. Minu mõtted on peatunud kahel sõnal: toit ja puit. Need The post Sivar Irval: biomajandus on Eesti Nokia appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Kati Bakradze: haridus on puhas investeerimiskuldon 11.08.2022
Haridussüsteemis on probleemid olemas, kuid 1. septembri eel vajaks nii õpetajad kui ka õpilased toetavaid lugusid ja positiivseid sõnumeid. Koolides toimuvat mõjutavad ka meie endi hoiakud. Kulla hind maailmaturul on tõusujoones minemas. Meie ümber toimuvatel ärevate sündmuste taustal on tunne, et tahaks hoida kõike, mis on jääv ja millel oleks püsiv väärtus ka tulevikus. Haridus The post Kati Bakradze: haridus on puhas investeerimiskuld appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Aasta ema Aage Õunapi avalik pöördumine: palun ära alanda ega solva suurte perede emasid. Nii nagu see on praegu juhtunudon 02.06.2022
Aasta ema Aage Õunap tõdeb, et on juba paar nädalat tundnud meeletut piinlikkust selle osas, mis meie infoväljas toimub. Ja mitte ainult tema, vaid suurem osa suurperede vanematest. „Igapäevased süüdistused meie suunas on saanud nii tavapäraseks, et ei oskagi enam seisukohta võtta. Kuhu me oleme välja jõudnud, mis hinnaga see tuleb? Miks nii käitutakse?“ imestab The post Aasta ema Aage Õunapi avalik pöördumine: palun ära alanda ega solva suurte perede emasid. Nii nagu see on praegu juhtunud appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- ARVAMUSLUGU I Omnicom Media Grupi tegevjuht Karlis Zembergs selgitab, mis on valeuudised ja kuidas neid peatadaon 01.03.2022
„2022. aasta varakevadel näeme möödunud aastal antud Nobeli auhinda täiesti uues valguses – rahuauhinna pälvisid Vene ajakirjanik Dmitri Muratov ja Filipiinide ajakirjanik Mari Ressa nende jõupingutuste eest kaitsta sõnavabadust, mis on demokraatia ja püsiva rahu eeltingimuseks. „Vaba, sõltumatu ja faktidel põhinev ajakirjandus aitab kaitsta võimu kuritarvitamise, valede ja sõjapropaganda eest,“ tõdes Nobeli komitee auhinna määramisel. Nüüd The post ARVAMUSLUGU I Omnicom Media Grupi tegevjuht Karlis Zembergs selgitab, mis on valeuudised ja kuidas neid peatada appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab eelistada kodumaist toitu: nii on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälgon 14.12.2021
Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab tarbijatel eelistada kodumaist toitu, sest siis on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg. Samuti tõdeb ta, et ühe loomakasvataja tegutsemine tähendab veel keskmiselt seitsme töökoha loomist nii maal kui ka linnas. „Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti põllumajanduse traditsiooniliseks tegevusalaks, Eestis on heaperemehelikuks loomakasvatuseks ja liha tootmiseks ideaalsed tingimused, The post Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab eelistada kodumaist toitu: nii on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann: teist alandades ei ülenduta iial!on 18.09.2021
Parafraseerides klassikuid – kui Türi vald on „toppama jäänud arenguga sumbunud konnatiik “ siis jah, just sellises „konnatiigis“ ma elada sooviksingi! Neid inimesi, kes nii mõtlevad, paistab aga õnneks peale vallavanema veel teisigi – näeme, et Türi vallas on praktiliselt peatunud rahvastiku vähenemine, juurde on tulnud elanikke, lisandunud ettevõtteid, ning gümnaasium on õpilastest pungil. Kliimakava The post Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann: teist alandades ei ülenduta iial! appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- PALUN ÄRA KIUSA I Kätlin Rohilaid-Aljaste: solvates ja alavääristades loome pinnast vaimsele ja füüsilisele vägivallaleon 27.08.2021
Kahe lapse ema, Tallinna Ühisgümnaasiumi hoolekogu liige ja MTÜ Igale Lapsele Killuke Rõõmu asutaja Kätlin Rohilaid-Aljaste jagas eelmisel nädalal Tallinna Vabaduse platsil laiali 100 Parisax Professional huulepulka. Huulepulkade sõnum oli, et koolikiusamine ei alga koolist aga ühiskonnast. “Oluline on aru saada, et ühiskond hakkab muutuma igast üksikust täiskasvanust ja ainult meie ise saame muuta maailma The post PALUN ÄRA KIUSA I Kätlin Rohilaid-Aljaste: solvates ja alavääristades loome pinnast vaimsele ja füüsilisele vägivallale appeared first on Eesti elu | GoodNews.
- Lastekaitse Liidu noortekogu juht: riik, mis ühe käega annab ja teisega samal ajal võtabon 07.05.2021
Ühe käega annab riik alaealistele psühhiaatrilise abi saamise võimaluse ja aitab hankida koolidesse arvuteid, et haridus ka distantsilt omandatud saaks, ent samal ajal võtab teise käega huvitegevuse, kirjutab Lastekaitse Liidu noortekogu 17-aastane juht Triin Sooäär. Tegelikult ei kärbita märkimisväärselt toetust huvidel põhinevale tegevusele, vaid haridusele – see eriskummaline liik nimega mitteformaalne haridus. Kas pole kummaline, The post Lastekaitse Liidu noortekogu juht: riik, mis ühe käega annab ja teisega samal ajal võtab appeared first on Eesti elu | GoodNews.
Arvamus arhiiv - Hea Kodanik Hea Kodaniku infovärav
- Tarvo Nurgamaa: strateegiline partnerlus on usaldusel põhinev koostööon 28.11.2022
Riigi jaoks oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamine on võimalik ainult eri ühiskonnarühmade vahelise koostöö kaudu. Eesti riigi strateegiate n-ö katusstrateegia on pikaajaline strateegiadokument „Eesti 2035“, mille üheks oluliseks sihiks on see, et Eesti ühiskond oleks hooliv, koostöömeelne ja avatud. Kuid turbulentne ühiskonna areng koos kriiside mõjul tekkinud vastandumistest ühiskonnas vähendab koostöövõimet tuntavalt. Sellist lõhestumist ühiskonnas võimendavad The post Tarvo Nurgamaa: strateegiline partnerlus on usaldusel põhinev koostöö appeared first on Hea Kodanik.
- Kai Klandorf: Mis värvi on usaldus?on 29.07.2022
Millised ootused on vabakonnal vastloodud valitsusele järgmiseks üheksaks kuuks, kirjutab Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf. Eesti on saanud värskelt uue koalitsiooni. Järgmiste valimisteni ei jää just palju aega tegutsemiseks, aga ka need umbkaudu üheksa kuud on piisavad, et midagi päriselt ära teha. Mida oodata valitsustest olukorras, kus üksteist püüavad üle trumbata koroonakriis, energiakriis, põgenikekriis ja The post Kai Klandorf: Mis värvi on usaldus? appeared first on Hea Kodanik.
- Mis on ühist kaasaegsetel narkokartellidel ja ühistarkusega juhtimisel?on 24.04.2022
Vähemalt kaks asja, kinnitavad juhtimiskoolitaja Ain Mihkelson ja Väikese Jalajälje kogukonna liige Paavo Eensalu Esiteks – nende juhtimine on detsentraliseeritud. Puudub üks Suur Juht, kes kõike teab ja otsustab. Ilmselt oled kuulnud Pablo Escobarist, kelle tabamisel kartell põntsu sai. Tänapäeval aitab ühtse juhi puudumine neil vastu pidada korrajõudude rünnakutele. Teiseks – need on hästi organiseeritud, The post Mis on ühist kaasaegsetel narkokartellidel ja ühistarkusega juhtimisel? appeared first on Hea Kodanik.
- Andrei Liimets: Lumehelbekesed päästavad maailmaon 28.02.2022
Eesti Ekspress kogus lühikesi mõtteid ja soove Eesti Vabariigi 104. sünnipäevaks. Kodanikuaktivist, kultuurikriitik ja Vabaühenduste Liidu kommunikatsioonijuht Andrei Liimets kirjutas lumehelbekestest. Üheks nimetuseks, mida viimastel aastatel pillavalt kasutatakse, on lumehelbeke. Enamasti mõeldakse selle all pealekasvavat põlvkonda, kes on ülitundlik ja õrn, aldis haavuma ja visa maailma tegelikkusega, “asjadega nagu nad päriselt on” leppima. Kriisist kriisi The post Andrei Liimets: Lumehelbekesed päästavad maailma appeared first on Hea Kodanik.
- Lauri Luide: Vabatahtlik töö muutub üha popimakson 21.02.2022
Eesti elanikest teeb üle poole vabatahtlikuna tööd vähemalt korra aastas ja valdkonna arendamisega on juba pikalt tegeletud. Siiski on meil näiteks võrreldes põhjanaabritega veel pikk tee minna, kirjutab Vabaühenduste Liidus vabatahtlikkuse suunda vedav Lauri Luide. Vabatahtlikku tööd on Eestis süstemaatiliselt arendatud juba 90ndate lõpust, kui loodi vastav arenduskeskus. Mõne aasta pärast hakati looma maakondlikke arenduskeskusi, The post Lauri Luide: Vabatahtlik töö muutub üha popimaks appeared first on Hea Kodanik.
- Kai Klandorf: Vanaema annetab, nüüd on riigi kord õlg alla pannaon 14.02.2022
10. veebruaril toimunud riigikogu arutelul oli teemaks annetamine. Vabaühenduste poolelt kõneles Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf, kes rääkis heategevuse hetkeseisust Eestis. Austatud minister, riigikogu liikmed, kuulajad. Tahan teile täna rääkida ühest oma eeskujust. Tahan teile rääkida meie pere vanaemast, minu lapse vanavanaemast. Tegemist on naisega, kes on oma kaheksakümne viie eluaasta jooksul käinud matustel liiga The post Kai Klandorf: Vanaema annetab, nüüd on riigi kord õlg alla panna appeared first on Hea Kodanik.
- Margo Loor: Kuidas uuel aastal oma õpilubadustest toimivad harjumused teha?on 20.12.2021
Eesti Väitlusseltsi endist juhti, Vabaühenduste Liidu nõukogu kunagist liiget ja CitizenOSi kaasasutajat Margo Loori pärjati hiljuti Äripäeva ja Personaliuudised.ee aasta koolitajana. Palusime tal jagada kogemusi, kuidas igaüks võiks uuel aastal parem iseõppija olla. Homsest vähendan oma alkoholi tarbimist. Uuel aastal hakkan spordisaalis käima. Jaanuarist hakkan hiina keelt õppima. Neid või sarnaseid laused on enamik inimesi The post Margo Loor: Kuidas uuel aastal oma õpilubadustest toimivad harjumused teha? appeared first on Hea Kodanik.
- Räägi oma heategevuseston 02.12.2021
Ikka ja jälle kuuleb, justkui võiks annetamine jääda igaühe eraasjaks, millest avalikult rääkida ei sobi. Miks viimast just teha võiks, kirjutab annetamistalgute korraldaja Urmo Kübar. Kui hiljutised kohalike valimiste tulemused selgeks said, postitas üks Pärnumaal kandideerinud naine Facebooki teate, et annetas oma saadud häälte arvule – neid oli veidi alla 200 – vastava summa eurodes The post Räägi oma heategevusest appeared first on Hea Kodanik.
- Kuidas minust sai filantroop (ja sinust võiks samuti saada)on 29.11.2021
Sõbrad-tuttavad võiksid pealkirja lugedes ilmselt hüüatada: mis jama sa nüüd ajad, Andrei! Ise toimetad enamasti kitsikusega leppivas vabakonnas, haltuuratad veelgi vaesemas kultuurisektoris, mis filantroop sina saaksid olla. Need on need Bill Gatesid ja Warren Buffetid, Eestis võib-olla Taavet Hinrikused ja Rain Lõhmused, kelle hiigelkasumitest jääb üle ka ühiskondliku hüve nimel ära anda. Vastus peitub numbrites. The post Kuidas minust sai filantroop (ja sinust võiks samuti saada) appeared first on Hea Kodanik.
- Merje Klopets: Kolm soovitust annetajaleon 22.11.2021
30. novembril toimuvate kolmandate annetamistalgute eel jagab soovitusi annetajatele “Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna eestvedaja Merje Klopets Swedbankist. Kas oled annetajana pigem altruisti, kogukondlase või tähesäraja tüüpi? Kas toetad väga konkreetse eesmärgiga projekti või kõnetab sind pigem vabaühenduse laiem missioon? Möödunud nädalal tegime annetuskeskkonna “Ma armastan aidata“ võrgustiku kohtumise, kus digiturundaja rääkis muuhulgas erinevatest annetajatüüpidest. Tabasin The post Merje Klopets: Kolm soovitust annetajale appeared first on Hea Kodanik.
- Andrei Liimets: Enamuse taheon 08.11.2021
Kriisiolukorras kipuvad käepärast jääma üha suuremad üldistused ja lihtsamad lahendused. Kriisidel on aga komme lõppeda ja siis tuleb ühiskonnana kuidagi edasi elada, kirjutab Vabaühenduste Liidu kommunikatsioonijuht Andrei Liimets. Raamatus “Mistakes Were Made (But Not by Me)” kirjeldavad autorid Carol Tavris ja Elliot Aronson polariseerumist kolmnurgana, kus ühisest alguspunktist võivad kaks inimest üsna suvalise argise valiku The post Andrei Liimets: Enamuse tahe appeared first on Hea Kodanik.
- Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend?on 25.10.2021
Sotsiaalmeedia on võimekas kanal, mille oskuslikust kasutamisest võib kogukond palju kasu lõigata. See eeldab aga sotsiaalmeedias hästi orienteerumist, leiab Laura Põldma, kes uuris oma bakalaureusetöös sotsiaalmeedia rolli kogukonnaaktivismis. Haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu võitlemiseks ja kogukonna mobiliseerimiseks Facebooki grupi loomine ja sinna 3000 liikme koondamine. Lubjakivikarjääri rajamise takistamiseks veebipetitsiooni algatamine ning “sõjastrateegia” arutamine kinnises sotsiaalmeediagrupis. Väikese The post Sotsiaalmeediaaktivism – laisk või võimekas vahend? appeared first on Hea Kodanik.
Arvamus - Rubriik - Lõunaeestlane Lõuna-Eesti uudised
- Kommentaar: Mida saavad naised ära teha, et palgalõhe liiga suureks ei käriseks?on 23.04.2024
Palgalõhest rääkides võib kergesti jääda mulje, et ennekõike peaksid selle vähendamise nimel pingutama tööandjad. SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal selgitab, mida saaksid ka naised ise teha, et palgalõhe vastu võidelda. Paarisuhtes reeglid paika Ühest küljest on Eesti 13,1% suurune palgalõhe tingitud meie vanemapuhkusest. Peamiselt jäävad lastega pikalt koju naised ning see toob The post Kommentaar: Mida saavad naised ära teha, et palgalõhe liiga suureks ei käriseks? appeared first on Lõunaeestlane.
- Jüri Ratase kõne hukkunud kaitseväelaste mälestustseremoonialon 23.04.2024
Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase kõne, mille ta pidas täna Tapa sõjaväelinnakus hukkunud kaitseväelaste mälestustseremoonial. Head Eestimaa inimesed! Austatud siinviibijad! Tänasel veteranipäeval tunnustame Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ning nende lähedasi. Meenutades ühte kuldset mõtet, mille on lausunud Lennart Meri: „Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi.” Sellel mõtteteral on sügav tähendus ka praegu. The post Jüri Ratase kõne hukkunud kaitseväelaste mälestustseremoonial appeared first on Lõunaeestlane.
- Majanduskommentaar: Varasem ülekulutamine ei luba Soomel hädas majandust toetadaon 19.04.2024
Sarnaselt Eestile on ka soomlased hädas sellega, et riigi tulud kipuvad kuludele juba oluliselt alla jääma. Tõsi, see mure kimbutab neid juba viimased 16 aastat. Pidev laenukoormuse tõstmine pole ühel hetkel aga enam võimalik. Kokkuhoid majanduslanguse ajal on aga raske. Soome majandus langeb Vaadates Soome viimase aja majandusstatistikat, siis on sealsed mured üsna sarnased Eestile. The post Majanduskommentaar: Varasem ülekulutamine ei luba Soomel hädas majandust toetada appeared first on Lõunaeestlane.
- Ettevõtte juht seoses kliimapoliitikaga: Kas eesmärk on kestlik kahanemine või elatustaseme tõus?on 18.04.2024
Kas Eesti kliimaseadus peaks meile samuti tagama majanduskasvu, sellele seaduse algatajad kahjuks selget vastust ei anna. Ebatäpselt sõnastatud eesmärk muudab aga lahenduste üle peetava diskussiooni mõttetuks. Kliimaseaduse arutelusid ühendavaks jooneks on seega pigem Sex Pistolsi laulust „Anarchy in the UK” tuntud salmirida „Don’t know what I want, but I know how to get it” („Ma The post Ettevõtte juht seoses kliimapoliitikaga: Kas eesmärk on kestlik kahanemine või elatustaseme tõus? appeared first on Lõunaeestlane.
- Majanduskommentaar: Eesti inflatsioon on endiselt liiga kiireon 05.04.2024
Suures osas Euroopast on inflatsioon aeglustunud 2% lähedale. Seetõttu hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid alandades laenajate elu peagi lihtsamaks muutma. Kahjuks peavad Eesti tarbijad aga endiselt rinda pistma naabritest kiiremini kallinevate hindadega. Euroala inflatsioon on lähedal eesmärgile Lõppeval nädalal avaldas Eurostat värsked andmed tarbijahindade kohta Euroopas selle aasta märtsis. Viimased numbrid olid analüütikutele meelepärased – euroala The post Majanduskommentaar: Eesti inflatsioon on endiselt liiga kiire appeared first on Lõunaeestlane.
- President Karis: ka järgmistel põlvedel peab olema NATO vihmavari vajadusel võttaon 29.03.2024
President Alar Karise avaldus Eesti NATO-ga liitumise 20. aastapäeval: Ühinemine NATO-ga, aga samuti Euroopa Liiduga kaotas eraldatuse, mida Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pidid Teise maailmasõja järgselt taluma. See tõi meid tagasi sinna, kuhu kuulume: Euroopasse, mis hoiab rahvusvahelisele õigusele toetuvaid reegleid. Me teadsime kohe alguses, kui olime oma riigi tagasi võtnud, et neutraalsusest ei saa The post President Karis: ka järgmistel põlvedel peab olema NATO vihmavari vajadusel võtta appeared first on Lõunaeestlane.
- Terviseminister selgitab, miks on vaja limpsimaksu: Keegi ei peaks nii palju suhkrut sisse joomaon 15.03.2024
Terviseaminister Riina Sikkut avab arvamusloos ülekaalu probleemi Eestis ning toob esile, mida on kavas teha probleemi leevendamiseks. Järgneb Sikkuti arvamuslugu: Laste ülekaalulisus ei puuduta vaid neid noori, kes trepist üles rühkides liigselt hingeldavad ja kes kehalise kasvatuse tundi pelgavad. Keda eakaaslased ülekaalu pärast kiusavad või kes liiga tihti koolipäeva lõppedes suuna poodi magusa järele võtavad. The post Terviseminister selgitab, miks on vaja limpsimaksu: Keegi ei peaks nii palju suhkrut sisse jooma appeared first on Lõunaeestlane.
- Majanduskommentaar: Eksportijad ootavad paremat homseton 15.03.2024
Eesti majandust on viimastel kvartalitel alla vedanud peamiselt nõrk eksport. Kui nõudlus siin toodetud kaupade järele on tublisti vähenenud, siis teenuste eksport lööb samas aina uusi rekordeid. Ekspordi laiapõhjaline taastumine võtab kahjuks veel aga aega. Majandust veab alla eksport Eesti majanduse käekäik pole viimase kahe aasta vältel olnud just roosiline. Kui kõrvutada meie sisemajanduse koguprodukti The post Majanduskommentaar: Eksportijad ootavad paremat homset appeared first on Lõunaeestlane.
- Minister Võrklaev: Vähendame tülikate 1- ja 2-sendiste kasutamiston 13.03.2024
Iga aasta peab Eesti Pank välja laskma miljoneid 1- ja 2-sendiseid münte. Kokku on neid meie euroga liitumise ajast ringlusesse lastud 230 miljonit tükki koguväärtuses 3,4 miljonit eurot – see on kokku 612 tonni metalli. Tagasi ringlusesse jõuab neid keskmiselt 3 protsenti ja neid on pidevalt vaja juurde toota, sest kaupmeestel on kohustus väikseid sente The post Minister Võrklaev: Vähendame tülikate 1- ja 2-sendiste kasutamist appeared first on Lõunaeestlane.
- Terras Euroopa Parlamendi hääletusest: Kehtestatud renoveerimissund on vigaon 12.03.2024
Euroopa Parlament võttis 370 poolthäälega vastu hoonete energiatõhususe direktiivi. Direktiivi vastu hääletanud Euroopa Parlamendi liige Riho Terrase (Isamaa) sõnul on tegemist veaga, mille maksavad lõpuks kinni Eesti maksumaksjad. Riho Terrase sõnul ei vaidlusta keegi hoonete renoveerimist, kuid küsimus on koduomanike õlgadele paigutavates sundrenoveerimise kohustuses. „Usun, et kõik inimesed sooviksid elada renoveeritud hoones, kuid selleni ei The post Terras Euroopa Parlamendi hääletusest: Kehtestatud renoveerimissund on viga appeared first on Lõunaeestlane.