Muuseumide uudised, arheoloogia, ajalugu….
Võrumaa Muuseum
Vana-Võromaa Kultuurikoda Vana- Võromaa Kultuurikoda on Võru Instituudi muuseumiosakond
- Tähelepanu!by Tiia on 30.04.2024 at 08:16:47
Kevadpühal, 1.mail on kultuurikoda suletud. The post Tähelepanu! appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- Evi Tihemetsa graafilised rännakudby Tiia on 29.04.2024 at 12:12:05
Vana-Võromaa Kultuurikojas avatakse 24. mail graafik Evi Tihemetsa loomingu ülevaatenäitus. Evi Tihemets on sündinud 1932. aastal Tapal, kus veetis õnneliku lapsepõlve vanemate ja endast nooremate kaksikvendadega. Suure seiklejana oli tema lemmiktegevus jalutuskäigud koos koeraga metsas. Kunstiinstituuti astus ta sooviga õppida maalikunsti, kuid juhuste kokkulangemise tõttu hakkas õppima graafikat ja lõpetas 1958. aastal raamatugraafikuna. Õpingute ajal The post Evi Tihemetsa graafilised rännakud appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- Eesti meeskunstnike ühisnäitus “Meestest naistele”by Tiia on 10.04.2024 at 11:16:30
Maali autor Mauri Gross Selleks et lilli kinkida või kingitus ulatada, ei pea olema tähtpäev. Vahel on hea tunne hoopis pärast sündmust või tähtpäeva. Nii on ka selle näitusega, mis 12. aprillil Vana-Võromaa Kultuurikojas avaneb. Esmalt rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil Tallinna kahes esinduslikus galeriis – Haus Galeriis ja ArtDepoos – avatud näitus leidis suurt tähelepanu The post Eesti meeskunstnike ühisnäitus “Meestest naistele” appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- „Meestelt naistele“by Tiia on 31.03.2024 at 11:14:34
Selleks et kinkida lilled või ulatada kingitus ei pea olema alati tähtpäev. Vahel peale sündmust või tähtpäeva on lihtsalt hea tunne. Nii ka selle väljapanekuga, mis avaneb peatselt Võrus. Näitus mis esmalt avati rahvusvahelisel naistepäeval Tallinna kahes esinduslikus galeriis, üheaegselt nii Haus Galeriis kui ArtDepoos, on leidnud suurt tähelepanu ja vastukaja parimal viisil. Kahe galerii The post „Meestelt naistele“ appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- Koos käsitööga laulma!by Tiia on 28.02.2024 at 07:19:34
Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 18 laulavad Vahtsõliina Leelotsõõri naised Vana-Võromaa Kultuurikojas regilaule. Neil on kaasas käsitöö, mida hea laulu saatel nokitseda. Sündmus toimub Läti rahvakunstinäituse „Meie“ värvikirevate tekstiilide vahel. Kutsume teid regilauluõhtule kaasa laulma ja käsitööd tegema! Sissepääs muuseumipiletiga. Foto: Andres Treial Ma lää liina kudame. – Sääl ma koa kolme rätti, kolme rätti, kuvve The post Koos käsitööga laulma! appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
Kreutzwaldi muusuem
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võru Instituudi muuseumiosakond
- Muuseumiöö Kreutzwaldi juuresby toimetaja on 29.04.2024 at 10:06:20
Muuseumiööl 18. mail saab Kreutzwaldi muuseumis kaasa teha giidituuri Lauluisa elumajas ja teistes hoonetes. Kella 18–20 kutsub muuseum end vabaks laskma ja Kreutzwaldi ennemuistsete juttude ainetel mänge mängima. Pääs muuseumi maksab 1 euro. The post Muuseumiöö Kreutzwaldi juures appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- Kalevipoja vaimu otsitakse ka Los Angelesesby toimetaja on 29.04.2024 at 10:02:59
Üleilmses uudiskirjas „Eestlased üle maailma“ ilmus essee „Kalevipoja vaimu otsingul“, mille autor on 14-aastane Eesti juurtega Royce Willis. Kalevipoja lugu aitas noormehel tugevdada sidet Eestiga, kus ta on veetnud meeldivaid suvesid. Autori enesetutvustus Minu nimi on Royce Willis, olen 14-aastane, käin üheksandas klassis ja elan Los Angeleses. Pool minu suguvõsast (emapoolne) elab Eestis ja mulle The post Kalevipoja vaimu otsitakse ka Los Angeleses appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- Lahkus „Kalevipoja“ uurija Sirje Purgaby toimetaja on 29.04.2024 at 09:59:41
Lahkus Kreutzwaldi muuseumi toetaja ja kauaaegne hea sõber Sirje Purga (23. XI 1937 Võru – 7. IV 2024 Tallinn). Tema sulest on ilmunud kaks olulist raamatut, mis aitavad mõista eepost ja selles sisalduvat sõnumit: „Mõtteid eepose „Kalevipoeg“ pildikeelest“ (2004) ja „Eepos „Kalevipoeg“ mütoloogia pildikeele valguses“ (2018). 2004. aastal tänas muuseum Sirje Purgat Kreutzwaldi mälestusmedaliga. Kõigel, The post Lahkus „Kalevipoja“ uurija Sirje Purga appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- Muinasjututundby toimetaja on 24.04.2024 at 07:40:50
The post Muinasjututund appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- Muusikaline vestlus spordiarst dr Gunnar Männikugaby toimetaja on 22.04.2024 at 05:50:51
The post Muusikaline vestlus spordiarst dr Gunnar Männikuga appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
Mõniste Muuseum
Mõniste Talurahvamuuseum Vanim vabaõhumuuseum Eestis
- Suvi toob kaks võru keele laagritby haldaja on 30.04.2024 at 14:45:05
Traditsiooniks saanud võru keele laager toimub sel aastal kahes vahetuses: 26.–28. juunini ja 17.–19. juulini. Laagrisse on oodatud põhikooliõpilased, kel huvi võru keele vastu. Varasem keeleoskus pole vajalik. Info ja registreerimine meiliaadressil mare.tamtik@wi.ee või telefonil 5622 8538. Tegevused toimuvad turvalises ja kaunis looduskeskkonnas, kus piisavalt liikumisruumi ja ka uudistamist. Lastel on võimalus muuseumi loomade eest The post Suvi toob kaks võru keele laagrit appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.
- Uus muuseumitund „Linda, linda!“by haldaja on 29.04.2024 at 10:00:10
Alates 20. maist on võimalik tellida uut mesindusteemalist muuseumitundi „Linda, linda!“ (eesti k „Lenda, lenda!“), kus tehakse tutvust ka võru keelega. Usinad töömesilased askeldavad meie aedades, lennates sumisedes õielt õiele. Neid võib olla ühes tarus 15 000 – 70 000. Lisaks on seal mõnisada kuni paar tuhat isamesilast ehk leske ja vaid üks emamesilane ehk kuninganna. Uues The post Uus muuseumitund „Linda, linda!“ appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.
- Muuseumiöö Mõnistes pakub loominguvabadustby haldaja on 29.04.2024 at 08:37:11
Tänavusel muuseumiööl pealkirjaga „Öös on vabadust!“ pakub Mõniste Talurahvamuuseum kella 18–23 vabadust kulgeda muuseumis ringi, kuulata eesti-, võru- ja ingliskeelset audigiidi või liikuda muuseumis giidi saatel. Saab valida endale sobiva loomingulise väljenduse: kas joonistada, maalida või kirjutada paberile, laastule või kivile. Avatud on Marju Kõivupuu näitus „Kagu-Eesti ristipuud“ ja Hargla kihelkonna kirikinnaste väljapanek Mõniste muusemi The post Muuseumiöö Mõnistes pakub loominguvabadust appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.
- Hargla kirikindad kapist väljasby haldaja on 28.03.2024 at 07:23:07
Kevadine kapituulutus tõi Mõniste Talurahvamuuseumi fondist välja Hargla kihelkonna kirikindad. Need on uurijatelt seni vähe tähelepanu saanud, aga nüüd on võimalik kunagistest mustritest kohapeal avatud väljapaneku kaudu osa saada. Mõniste rahvamajas peetud Eesti Vabariigi 106. aastapäeva kontserdi lavakujunduse tarvis koguti Heli Toropi eestvedamisel piirkonnas kokku hulk kirikindaid. Mustrid on aja jooksul muutunud, aga kindakogus annab The post Hargla kirikindad kapist väljas appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.
- Teeme ühe toreda jüripäeva!by haldaja on 28.03.2024 at 07:21:40
Kui sa ei tea, mida koolivaheajal teha, sea sammud 24. aprillil kell 10 Mõniste muuseumi. Tule kohe koos perega! Jüripäev oli talurahva seas üks tähtis päev. Siis algas põllutööde aeg, mil võeti tallu suilisi. Sel päeval pandi püha Jüri kutsikatele ka päitsed pähe, et nad ei saaks koduloomi murda. Jüripäeval tegeldi veel nõidumisega ja tingimata The post Teeme ühe toreda jüripäeva! appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.
- Külajutu-kolmapäev tuleb taasby haldaja on 28.03.2024 at 07:20:37
Märtsis kutsus Mõniste Talurahvamuuseum külarahvast sisustatud kohtumisele. Külajutupäev läks korda ja oli osalejate sõnul huvitav. Uus kohtumine ootab huvilisi ees juba 17. aprillil kell 10 ning seekord on teemaks jüripäev. Külajutupäev on mõeldud kõigile, kel soov kodust välja tulla ja suhelda. Aprillile kohaselt teeme sel kohtumisel jürituld ja ka jutud on jüripäevast kantud. Loodetavasti teeb The post Külajutu-kolmapäev tuleb taas appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.
- Aprillis läheme metsaby haldaja on 28.03.2024 at 07:19:28
Muuseumitunnis „Mets meie ümber“ tutvume erinevate puuliikidega, mis Eesti metsas kasvavad, ning räägime loomadest ja lindudest. Kui puud püsivad kenasti paigal, siis loomi on suure grupiga liikudes keeruline kohata. Kindel on aga see, et nad on oma tegemistest jälgi jätnud. Teeme juttu toiduahelast ja võimalusest, et mõni lüli toiduahelas katkeb. Vestleme, kui ohtlik on metsale The post Aprillis läheme metsa appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.
- Kuutsi küla kuulujutu-kolmapäevby haldaja on 27.02.2024 at 09:57:39
Kuutsi küla esimene kuulujutu-kolmapäev toimub 20. märtsil kell 9 Mõniste Talurahvamuuseumi õppehoones ja on mõeldud kõigile, kel soov kodust välja tulla ja suhelda. Iga tulija võiks kaasa võtta midagi, mis iseloomustab teda või tema huvisid: näiteks käsitöömeistrid omavalmistatud esemeid, lugemishuvilised oma lemmikraamatu jne. Edaspidigi toimuvad kohtumised iga kuu kolmandal kolmapäeval samal kellaajal. Järgmise kohtumise teema The post Kuutsi küla kuulujutu-kolmapäev appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.
- Pärandoskuste päevad Mõnistesby haldaja on 27.02.2024 at 09:54:35
Villatöödega seotud pärandoskuste päevad toimuvad Mõniste muuseumis 20.–21. aprillil. Juhendaja Julika Roos on hinnatud koolitaja, käsitööline, villastuudio Lammas Linnas eestvedaja, osaline pärandkultuurilistes tegemistes MTÜ-s Vanad Oskused, Hea Villa seltsi üks asutajaliikmeid ning raamatu „Villast lõngani“ kaasautor. Osalejatel soovitame kaasa võtta voki. Võib ka lisaks kraasid ja/või kedervarre. Suuremat vokkide restaureerimist küll kohapeal ette ei võeta The post Pärandoskuste päevad Mõnistes appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.
- Märts toob uued muuseumitunnidby haldaja on 27.02.2024 at 09:46:15
Programm „Naiste tööd ja tegemised tsaariajast tänapäevani“ annab ülevaate, kuidas on naiste elukorraldus, õigused ja staatus ajas muutunud. Vanasti oli levinud ütlus, et hoolas naine sai ainult kaks korda päevas istuda: siis kui lehmi lüpsis ja kartuleid kooris. Naisel tuli talus teha igasuguseid toimetusi: talitada loomi, toita lapsi, parandada riideid, teha süüa. Kevadest sügiseni toimetasid The post Märts toob uued muuseumitunnid appeared first on Mõniste Talurahvamuuseum.
Karilatsi Muuseum
Rahvusarhiivi ajaveeb
Rahvusarhiivi ajaveebRahvusarhiivi ajaveeb Alates huvitavatest leidudest hoidlasügavustest kuni värskemate digiteenuste tutvustusteni
- Tartu tudengite tembud läbi aegadeon 24.04.2024 at 19:17:52
Kevadisel ajal, enne eksamisessiooni, on Tartu siginat-saginat täis. Toimuvad tudengite kevadpäevad ja…
- Arhiveerimine nupulevajutusega – senised tähelepanekud ja soovitusedon 18.04.2024 at 08:34:29
Rahvusarhiiv on arhiveerimise nupulevajutusega (ANV) seadnud üheks oma peamiseks eesmärgiks ning arendanud…
- Vahva sõdur Pareli lihavõtted soomusrongilon 29.03.2024 at 11:12:11
Vabadussõjas osales kogu Eesti rahvas – lisaks rindel võidelnutele oli sõjas väga…
- Tartu – linn, mis ikka tõuseb tuhaston 26.03.2024 at 09:05:58
Tartu linna on ajaloo jooksul korduvalt üritatud maamunalt minema pühkida. Siiani pole…
- Tartu linnamaamõõtja Robert Rech (1826-1898)on 21.03.2024 at 07:31:57
Täna, 21. märtsil, tähistatakse ülemaailmset maamõõtjate päeva, mis on oivaline võimalus tutvustada…
- „Oleme nüüd Venezias ja sööme makaroone!“ Pildikesi Leo ja Viktor Pätsi Euroopa-reisilton 15.03.2024 at 09:02:17
1924. aasta juuni lõpus läksid Konstantin Pätsi pojad, äsja gümnaasiumi lõpetanud Viktor…
- Õpetaja, leiutaja, koduperenaine – Linda Mellikon 08.03.2024 at 09:22:55
Mis on sukkade kandmisel kõige suuremaks probleemiks? Muidugi see, kui need on märkamatult…
- Fotod kohtutoimikust: Anna Varmi juhtumon 01.03.2024 at 07:55:52
Kohtutoimikud on arhiivis üks mahukas ja väga põnev allikaliik. Käesolev kohtulugu on…
- Kes pole raekoda näinud, see pole Tartus käinud – raekojahoone läbi sajanditeon 22.02.2024 at 14:13:06
1775. aasta 26. juunil (ukj 6. juulil) puhkes Tartus tulekahju, mille käigus…
- Tartu laste rõõmuks ja vanemate südamerahuks – kelgutamise sundmääruson 12.02.2024 at 09:09:25
Tartu linnavolikogu protokollist saab lugeda, kuidas valmistuti 1926. aasta sügisel eesseisvaks kelgutamishooajaks.…
Eesti Rahva Muuseum
- Eesti Rahva Muuseumis toimub rahvusvaheline konverents „Sürrealism 100“by Kaidi-Lisa.Kivisalu on 02.05.2024 at 06:29:31
Tänavu möödub 100 aastat sürrealistliku kirjandus- ja kunstivoolu sünnist. Konverentsi ettekanded puudutavad sürrealismi avaldumist nii luules, kunstis kui teaduses. Kokku saavad sõna ja pilt, luule ja aju, kulisside taga muusikud, heliloojad ja sõpruskonnad; kunstnikud Ülo Sooster, Ilmar Malin, Toyen ja Jindřich Štyrský; sürrealismi areng ja avaldumine Eesti kunstnike loomingus erinevatel ajastutel. Ettekannetega esinevad Jaan Malin, Liisa Kaljula, Kadri Mägi ja Mari Laaniste Eestist, Philip Meersman Belgiast, Anna Pravdová Praha Rahvusgaleriist ja Johannes Bergmark Rootsist. „Konverentsil käsitletavad teemad laiendavad ja süvendavad meie arusaamist sürrealismist kui kultuuriliikumisest, mida on keeruline üheselt defineerida, nagu näitab ka senine kogemus ERMis avatud näitusega,“ ütles Joanna Hoffmann, Tartu Kunstimuuseumi direktor ja näituse kuraator ning lisas: „Võib täiesti juhtuda, et osalejad näevad pärast konverentsi sürrealistlikku kunsti täiesti uue pilguga, mis märkab senisest rohkem ja leiab uusi tähendusi.“ Ettekanded on eesti ja inglise keeles. Kõiki ettekandeid saab kõrvaklappidega kuulata mõlemas keeles sünkroontõlkes. ERMi näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“ on tehtud koostöös Praha Rahvusgaleriiga, sest Praha oli 20. sajandil Pariisi kõrval sürrealismi olulisim keskus Euroopas. Eestis tegeleti sürrealismiga kaootilisemalt. Paljud kunstnikud, näiteks Eduard Wiiralt ja Karin Luts, viljelesid küll sürrealistlike sugemetega kunsti, kuid ei pühendunud ainult sellele. Eesti kõige järjepidevamateks sürrealistideks kunstis võib pidada Ülo Soosterit ja Ilmar Malinit. Näitus üllatab aga mitmete pärlitega eesti kunstnikelt, kelle looming on meile tuttav üldjuhul teistsuguse esitusviisi poolest. Konverentsi programm ja registreerimine: https://www.erm.ee/et/surrealism100-konverents Näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“ kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Keel Eesti keel 14. mail korraldatakse ERMis näituse „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood…“ raames rahvusvaheline konverents, mis toob lavale luuletajad, kunstnikud, kuraatorid, muusikud, muuseumitöötjad ja teadlased nii Eestist, Belgiast, Rootsist kui Tšehhist. Neljapäev, mai 2, 2024 - 09:30
- ERM on kevadpühal avatud ja ootab külla kell 10-18!by AiviJ on 26.04.2024 at 17:30:40
Mida põnevat mai alguses ERMis ette võtta? Tule vaata linnaööd linnaloomade silme läbi. 3. mail avame osalussaalis uue näituse "Kummalised kohtumised". Soovid ise näituse teha? Aga palun: https://www.erm.ee/et/oma-naitus. 4. mail saad endale meisterdada järi või alustada kaapkübaraga. Kumbki pole päris tavaline asi. Vt https://www.erm.ee/et/haridus/opitoad 4. mail avame väge täis näituse ERMi Heimtali Muuseum rahvamajas Viljandimaal. Tule kogu ja koge väge Anu Raua stipendiaatide loomingus! Näitusel "Üks vägi" on väljas nii põnevad teosed, et need tuleb kõik oma silmaga üle kaeda. Lihavõtted unustatud? Vana kalendri järgi on need aga alles ees. 5. mail võetakse ette Setomaa moodi munaveeretamine ehk loomka. Tule löö kaasa! Vahepeal tundub elu sürreaalne. Mida see aga tähendab? Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv näitus "Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood..." annab sellele kunstilise tähenduse. 7. mail Hurda saalis dokkfilm Dalist. 14. mail tuleb aga lausa rahvusvaheline konverents. Registreeru! Ööd lähevad lühemaks, aga näitusel "Kellele kuulub öö?" jätkub öist salapära ja tegutsemislusti ka päevasel ajal. Järgmised tuurid on 10. mail näituse peakuraatori Karin Leivategijaga ja 11. mail eksklusiivselt Tallinna ööelunõuniku Natalie Metsaga. Pane end kirja! Ööd hoiame kui kullatera. 10. mail kell 18 toimub Ööülikooli avalik salvestus "Öömustrid". Poetess Doris Karevaga vestleb Jaan Tootsen. Pileti saad Piletilevist. Sisene muuseumi B-osast. Emadepäeva kontsert ja perepäev on seekord 11. mail. Saab muusikat, filmi, tuuri, töötuba. Maikuu näitusepiletid on odavamad emadepäeval, 12. mail. Paku emale üks mõnus päev ERMis! Raamatukogu, uurimissaal ja rahvakultuuri teabekeskus on 1. mail suletud. ERMi Heimtali muuseum on 1. mail suletud. Sooja ja päikselist kevadkuud! Keel Eesti keel * Reede, aprill 26, 2024 - 20:15 ERM
- ERMi värske näitus „Kummalised kohtumised“ võtab fookusesse öised kohtumised linnas elavate loomadegaby Kaidi-Lisa.Kivisalu on 26.04.2024 at 07:01:15
Näitus on avatud ERMi osalussaalis püsinäitusel „Kohtumised“ 3. maist kuni 18. augustini 2024. Väljapanek astub dialoogi Eesti Rahva Muuseumi uue ajutise näitusega „Kellele kuulub öö?“ ja avab ööelu järjekordset perspektiivi, seekord looduse vaatevinklist. „Oleme kogunud lugusid, pilte ja videoid, mis ilmestavat meie – inimeste suhtumist teist liiki linnaelanikesse. Kogutud materjali kaudu joonistub välja, kuidas me neid kohtumisi kogeme, mäletame ja tõlgendame. Kutsume külastajaid astuma sammukese lähemale teist liiki loomade maailmatunnetuse suunas,“ selgitas näituse kuraator Hildegard Reimann. „Näitus „Kummalised kohtumised“ loob olulise lisakihi ERMi linnaöö etnoloogia uurimisteemale, käsitledes linnas elavate ja seda külastavate loomade öiseid toimetusi, mida pimedus tavaliselt ju kiivalt varjab,“ lisas näituse „Kellele kuulub öö?“ kuraator Karin Leivategija. „Mõlemad näitused –„Kellele kuulub öö?“ ja „Kummalised kohtumised“ – kutsuvad avastama öise linnaelu mitmekesisust ja dünaamikat. Olgu tegemist inimeste või loomadega, meile avaneb unikaalne vaade öises linnaruumis toimuvale.“ Tänapäeval ei ole linnade kasvamisel näiliselt piiri. Seetõttu kohtame ka metsikuid loomi tänavatel üha sagedamini. Näitus kutsub üles märkama ja mõistma teist liiki loomi linnaruumis, et öises linnas saaksid turvaliselt toimetada igat liiki elanikud. Näituse lisaprogrammi raames toimub muuseumiööl, 18. mail õhtune linnalooduse tuur „Kummalised kohtumised öises linnas“. Jalutuskäik pöörab tähelepanu sellele, kuidas tegutsevad linnas öise eluviisiga loomad: nahkhiired, ööliblikad, kakulised, rebased, närilised ja teised. „Kummalised kohtumised“ võitis ERMi näituseideede konkursi „Oma näitus“. Konkurss on suunatud inimestele, kodanikuühendustele ja organisatsioonidele, kes tavapäraselt ei tegele muuseumitöö või näituste kureerimisega. Võitjad saavad luua oma näituse ja eksponeerida seda ERMi osalussaalis, mis asub püsinäitusel „Kohtumised“. 2025. aasta konkurss on raamatuteemaline. Rohkem infot: https://www.erm.ee/et/oma-naitus Näituse meeskond Kuraatorid: Hildegard Reimann, Liina Lember ERM: Tiit Sibul, Reet Mark Tööde autorid: Hildegard Reimann, Liina Lember, Mona Tärk, Renato Perotto, Jakob Mass Pildid, videod ja jutud on kogutud Tartu elanikelt ja Facebooki foorumitest Keel Eesti keel Eesti Rahva Muuseumi uus näitus „Kummalised kohtumised“ keskendub öises linnas toimetavatele loomadele ning uurib, millistes olukordades hägustuvad piirid inimese ja loomade vahel. Reede, aprill 26, 2024 - 10:00
- Üks vägiby Kaidi-Lisa.Kivisalu on 22.04.2024 at 12:20:07
Näitus tutvustab eripalgelisi ja silmapaistvaid käsitöömeistreid, kes on õppinud TÜ Viljandi kultuuriakadeemias, kelle looming lähtub kultuuripärandist ning keda on tunnustatud Anu Raua stipendiumiga. Stipendiumi antakse välja 2014. aastast ning see on mõeldud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia ja kultuuripärandi loovrakenduste õppekavade (rahvuslik tekstiil, rahvuslik ehitus, rahvuslik metallitöö, ringtehnoloogia) üliõpilastele, kes on silma paistnud ainelise kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega. 2023. aastal anti Anu Raua stipendiumit välja kümnendat korda ja siiani on selle saanud 16 inimest. Stipendiaadid 2023 Jaana Reissaar, kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava ja Meelika Hainsoo, pärandtehnoloogia õppekava metallitöö eriala 2022 Koidu Ahk, kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava ja Kristi Everst, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala 2021 Kadi Vingisaar, kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava 2020 Jaanus Vaabla, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku metallitöö eriala 2019 Maarja Palu, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku metallitöö eriala ja Liis Luhamaa, pärandtehnoloogia magistrikava 2018 Marko Aatonen, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku ehituse eriala ja Kätli Saarkoppel-Kruuser, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala 2017 Kati Kuusemets, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala ja Mareli Rannap, pärandtehnoloogia magistrikava 2016 Malvo Tominga, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku ehituse eriala ja Marit Külv, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala 2015 Indrek Ikkonen, pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku metallitöö eriala 2014 Anu Laiapea (Arm), pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku ehituse eriala Näitusega viidatakse ühtlasi sellele, et pärandtehnoloogia osakonna esimene õppekava „Talukujundus ja rahvuslik käsitöö" loodi 30 aastat tagasi, 1994. aastal, üheks eestvedajaks tekstiilikunstnik Anu Raud. Kutsume inimesi mõtestama rahvakunsti kui elavat, arenevat ja ühiskonna muutustega kohanevat kultuurinähtust ning väärtustama käsitöömeistreid, kes kultuuripärandit ja vanu tehnilisi võtteid ning oskusi oluliseks peavad ja neid tutvustavad-õpetavad. Näituse kujundaja Kaari Metslang Näituse graafiline kujundaja Katri Smitt Kuraator ja produtsent Tuuli Tubin McGinley Toimetaja Karin Kastehein ERMi meeskond: Artur Kasepuu, Merle Puusepp, Aivi Jürgenson, Taavi Toom Näitust toetas Eesti Kultuurkapital Täname TÜ Viljandi kultuuriakadeemiat, Lembe Lahtmaad, Ave Matsinit Keel Eesti keel Anu Raua stipendiumi laureaatide tööde näitus ERMi Heimtali muuseumi rahvamajas 4. maist 14. septembrini 2024 Heimtali Muuseum Disable side menu Hide ticket link Map is hidden Käesolev näitus
- Joanna Concejo hingeotsingud illustratsioonisby AiviJ on 19.04.2024 at 06:02:12
Näitus on avatud 17. maist 16. juunini 2024, sissepääs prii. Poola illustraator ja kunstnik Joanna Concejo on üks tunnustatuimaid ja hinnatumaid illustraatoreid tänapäeva maailmas. Ta on tuntud oma isikupärase käekirja poolest, on oma loomingus detailirikas ja täpne. ERMis näitus tuleb aga lausa interaktiivne. Joanna Concejo on poola juurtega illustraator ja kunstnik, kes lõpetas 1988. aastal Poznańi Kaunite Kunstide Akadeemia. 1990ndatel kolis ta Prantsusmaale, kus ta elab ja töötab tänaseni. Lisaks illustraatoritööl tegeleb ta ka skulptuuri ja keraamikaga. Concejo on illustreerinud üle 20 raamatu, mille eest ta on pälvinud mitmeid auhindu. Tema illustratsioonid on tuttavad üle maailma – olnud näitustel nii Portugalis, Itaalias, Poolas, Taiwanis, Lõuna-Koreas, Prantsusmaal kui mujal. Näituse avamise päeval viib kunstnik läbi ka illustratsioonide meistriklassi. Lisainfo ja registreerimine (NB! grupp on täitunud). Keel Eesti keel Tuleb endale oma koht leida, maha istuda ja oodata Saabuvad näitused Disable side menu Hide ticket link Map is hidden Käesolev näitus
- Pirrust prožektorini. Valgusteid ERMi kogudestby AiviJ on 18.04.2024 at 13:08:35
Küünlaid tegivad ikka oma pere inimesed, vanad eided-taadid. Ei peremehel ega sulasel olnud aega niisuguste asjadega mängima hakata, sulane oleks lambarasva ära söönud ja küünlaid poleks siis saanudki. (ERM KV 232 Kadrina, 1969) Tule kasutuselevõtt ligi miljon aastat tagasi on inimkonna ajaloo üks tähtsamaid verstaposte. Lisaks soojusele ja töödeldud toidule saadi enda käsutusse ka valgus. See on eriti oluline põhjapoolsetel laiuskraadidel, kus talveajal jätkub päikesevalgust vaid nappideks tundideks. Pikki sajandeid oli ainukeseks valgusallikaks koldetuli või põlev puulaast – peerg. Kuigi küünlaid osati valmistada juba 5000 aastat tagasi, võisid Eestis 18. sajandi lõpus vaid üksikud jõukamad talupojad läita pidupäevadel küünla, vaesemad toimetasid peeruvalgel veel 20. sajandi algusaastailgi. Viimase 150 aasta jooksul on valgusallikate areng olnud tormiline, suuremad arenguhüpped kajastuvad ka ERMi valgustitekogus. ERMi kogus on ligi 2000 valgustusega seotud eset, neist kõige arvukamalt küünlajalgu – ligi 800. Õli- ja gaasilampe on umbes 400, küünlalühtreid üle 200, pilakuid 160. Enamik esemeid iseloomustavaid tekste on valitud Eesti Rahva Muuseumi etnograafilisest arhiivist (ERM EA) ja korrespondentide vastuste arhiivist (ERM KV). Väljapaneku kuraator on ERMi koguhoidja Ülle Jäe, kujunduse tegi loovdisainer Emma Eensalu. Väikesi tattnina lampisi oli juba varemalt, aga mäletan veel hästi 1894. aastal, jõuluõhtul, siis pandi meil suur, valge klaasiga laelamp põlema, oi, küll oli ilus. See ilus lamp vist toodi kusagilt poest. Peale selle ei tarvitatud teisi lampisi enam. (ERM KV 109 Reigi, 1961) MEEDIAKAJASTUSED: 17. aprill, Virumaa Teataja: "ERM seab valgusvihku valgustid" 15. aprill, Delta: Ülle Jäe: "Küünal polnud kunagi number üks, küünlaid kasutati pühade ajal." 13. aprill, Tartu Postimees: "ERM avab 115. sünnipäeval valgustite näituse" 12. aprill, Tervisioon: "Terevisioon: Valgustid läbi ajaloo" Keel Eesti keel Väljapanek jääb püsinäituse "Kohtumised" avatud hoidlas avatuks 2026. aasta augustini Avatud hoidla Disable side menu Hide ticket link Map is hidden Käesolev näitusEnglish
- ERM alustab kursustega “Eesti keele praktika kultuuriruumi tutvustamise kaudu”by AiviJ on 18.04.2024 at 11:27:37
Eesti Rahva Muuseum korraldab 2024. aastal eesti keele praktikat 400 inimesele Eesti kultuuriruumi tutvustamise kaudu. Tartu grupi kursuse kava (gruppi mahub 16-50 inimest): Liitu grupiga. 27. aprill kl 13-18, „Eesti keel on huvitav“. Õppekäik ERM-i püsinäituse „Kohtumised“ keelekatla saali. Õppepäeval vaadatakse ühiselt ERM-is toimunud ümarlaua „Võime rääkida: kas keel muudab meelt?“ salvestust, järgneb tagasiside, arutelu ja rühmatöö „Minu ümarlaud“. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: Eesti Rahva Muuseum (ERM), Muuseumi tee 2, Tartu 30. aprill kl 15-20, „Riik ja rahvas, kultuuriloolised teetähised“. Õppekäik püsinäituse „Kohtumised“ saalidesse: „Tulekud ja minekud“ ja „Paralleelilmad“. Õppepäev arutletakse, kuidas rääkida keerulistest aegadest. Vaatame filmi „Seltsimees laps“ ja teeme rühmatööd digitaalse haridusplatvormi „Ajalugu ekraanil“ abil. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu 4. mai kl 13-18, „Kes või mis on eestlane? Riik ja rahvas“. Õppekäik soome-ugri püsinäitusel „Uurali kaja“. Õppepäeval käsitletakse riigi ja rahva ning kultuurilooliste teetähiste teemasid. Räägime eri kultuuride omavahelistest seostest ja mõjudest laiemalt ning Eesti kultuurimälu kujunemisest ja mälutraumadest. Lisaks toimub ajurünnak järgmise ümarlaua „Võime rääkida“ teema leidmiseks, luuakse teemaportfell. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu 7. mai kl 15-20. Õppekäik Raadil: „Mõisast sõjalennuväljani. Ajastu kihid“. Õppepäev teemal: „Kuidas koguda ja jäädvustada esivanemate lugusid. Julgus rääkida“. Ümarlaua läbimängimine grupi poolt valitud teemal. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu. 22. juuni kl 15-18. Kell 15.00-15.30 saabumiskohv, 15.30 kogunemine ERM-i Hurda saalis, juhised ümarlauaks. 16.00-18.00 Tartu ja Pärnu kursuslaste ühine õppekäik, osalemine ümarlaua „Võime rääkida“ lindistusel ERM-is. Samal päeval kell 11.00-15.00 vajadusel täiendav õppepäev ja/või õppekäik neile, kellel on üks koolituspäev vahele jäänud. Õppepäeval vaatame filmi „Olemise ilu“, millele järgneb arutelu. Õppekäik püsinäitusel „Kohtumised“: „Inimene ja looduskeskkond“. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu Pärnu grupi kursuse kava (gruppi mahub 16-50 inimest): Liitu grupiga. 10. mai kl 11-16. Õppepäeval Pärnu Muuseumis vaadatakse ühiselt ERM-is toimunud ümarlaua „Võime rääkida: Kas keel muudab meelt?“ salvestust, järgneb tagasiside, arutelu, rühmatöö „Minu ümarlaud“. Giidituur Pärnu muuseumi Punasesse torni. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: Pärnu Muuseum, Aida 31 ja muuseumi Punane torn, Hommiku 11. 11. mai, kl 11-16. Õppepäeval Pärnu Muuseumis arutletakse, kuidas rääkida keerulistest aegadest? Vaatame filmi „Seltsimees laps“ ja teeme rühmatööd digitaalse haridusplatvormi „Ajalugu ekraanil“ abil. Õppekäik, giidituur Pärnu Muuseumi püsinäitusele „11 000 aastat ajalugu“. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: Pärnu Muuseum, Aida 31. 12. mai kl 12-15.45. Õppepäeval Koidula Muuseumis käsitletakse ärkamisaja temaatikat, järgnevad kohvipaus ja tegevused välialal. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi. Toimumise koht: Koidula muuseum, Jannseni 37, Pärnu. 25. mai, kell 8.30. Õppepäev ja õppekäik Tartusse: „Eesti keel on huvitav. Kes või mis on eestlane? Riik ja rahvas“. Kultuurilooline giidiekskursioon bussis Pärnu-Tartu (õppekäik), buss stardib Pärnu Muuseumi eest, Aida 3. Õppepäev ERMi püsinäitusel „Kohtumised“ ja soome-ugri püsinäitusel „Uurali kaja“. Õppepäeval käsitletakse riigi ja rahva ning kultuurilooliste teetähiste teemasid. Räägime eri kultuuride omavahelistest seostest ja mõjudest laiemalt ning Eesti kultuurimälu kujunemisest ja mälutraumadest. Lisaks toimub ajurünnak järgmise ümarlaua „Võime rääkida“ teema leidmiseks, luuakse teemaportfell. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisaks kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu 22. juuni Pärnu grupp saabub Tartusse kl 11, tervituskohv kl 11.00-11.30. Vaba aeg 11.30-15.00, soovijatel võimalus tasuta tutvuda kõigi ERM-i ekspositsioonidega. 15.00-15.30 Tartu ja Pärnu gruppide kohvipaus. 15.30-kogunemine ERM-i Hurda saalis, juhised ümarlauaks. 16.00-18.00 Tartu ja Pärnu kursuslaste ühine õppekäik: Osalemine ümarlaua „Võime rääkida“ lindistusel ERM-is. Samal päeval kell 11.00-15.00 vajadusel täiendav õppepäev ja/või õppekäik neile, kellel on üks koolituspäev vahele jäänud. Õppepäeval vaatame filmi „Olemise ilu“, millele järgneb arutelu. Õppekäik püsinäitusel „Kohtumised“: „Inimene ja looduskeskkond“. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu. Registreerimine: www.integratsioon.ee Projekt (viitenumber 275495) saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.4 „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“ raames. Keel Eesti keel Tartu grupp alustab 27. aprillil, Pärnu grupp 10. mail Esmaspäev, aprill 15, 2024 - 13:30 Kairi Ustav
- Tule tee Eesti Rahva Muuseumis päris oma näitus!by Kaidi-Lisa.Kivisalu on 18.04.2024 at 10:26:06
Kõigil, kes on kas või kordki elus soovinud näitust teha, tasub oma idee nüüd kirja panna ja ERMile saata. Seekordne konkurss võtab fookusesse raamatu ja lugemisega seonduva. Eesti Rahva Muuseumi osalussaal on mõeldud näitusteks, mille loovad inimesed, kes tavaliselt näituste kureerimisega või muuseumitööga ei tegele. Küll aga on paljudel meist mõni hea idee, millest ka teisi kõnetav näitus teha. Nüüd on võimalus see idee teostada. Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest ja ERMis avatakse suur eesti raamatu aastat tähistav näitus. Näitus käsitleb trükiseid ja lugemist ning lugejaid kõige laiemas tähenduses. Ootame konkursilt „Oma näitus 2025“ ideid, mis annavad suurnäitusele põneva täiendava vaatenurga. 2. mail avatakse osalussaalis eelmise aasta konkursi võidunäitus „Kummalised kohtumised“. Näitus keskendub öistele kohtumistele linnas elavate loomadega. Lugude, helisalvestiste, foto- ja videojäädvustuste kaudu joonistub välja, kuidas me neid kohtumisi kogeme, mäletame ja tõlgendame. „Filmisin kaks aastat tagasi kevadel linnaloomi ja et see teema oli tookord alles plaanimisjärgus näitusel „Kellele kuulub öö?“ käsitlemata, siis julgustati mind oma ideed esitama,“ meenutab näituse „Kummalised kohtumised“ kuraator Hildegard Reimann ja jätkab: „Osalussaali konkurss tundus olevat hea turvaline platvorm, kus astuda esimesed sammud näituse tegemise maailmas.“ Näitusekavandi saab esitada ERMi kodulehel, saata e-postile osale@erm.ee või postiga aadressile Eesti Rahva Muuseum, Muuseumi tee 2, 60532 Tartu. Ideede esitamise tähtaeg on 31. august 2024. Konkursile esitatud ideede seast valitakse võidutööd sügisel avalikul hääletusel. Konkursi võitja avab oma näituse ERMis 2025. aastal, ERMi meeskond tuleb appi ideed teostama ja kaetakse ka näitusega seotud otsesed kulud kuni 6000 euro ulatuses. Keel Eesti keel Konkurss „Oma näitus“ ootab põnevaid ideid, millest võiks saada ERMi osalussaali järgmine näitus. Neljapäev, aprill 18, 2024 - 13:15
- ERM kuulutas välja tänavused Oskar Kallase stipendiumi, Ferdinand Linnuse stipendiumi, aasta giidi ja aasta vabatahtliku tunnustuse saajadby Kaidi-Lisa.Kivisalu on 16.04.2024 at 10:11:21
Eesti Rahva Muuseumi sünnipäevale järgnenud päeval, 15. aprillil anti välja neli olulist auhinda. Oskar Kallase stipendiumi pälvis Heiki Pärdi, Ferdinand Linnuse stipendiumi ehk ERMi kolleegipreemia Taavi Toom, aasta vabatahtliku tunnustusega pärjati Kalle Nurm. Lisaks valisid muuseumi giidid endi hulgast 2023. aasta giidipreemia vääriliseks Epp Tohvri. Tuhande euro suuruse Oskar Kallase stipendiumiga premeeriti väsimatut rahvapärase arhitektuuri ja traditsioonilise elulaadi uurijat ja populariseerijat Heiki Pärdit. Oma karjääri jooksul on ta töötanud Eesti Rahva Muuseumis teaduri, osakonnajuhataja ja teadusdirektorina, olnud Tartu Kunstimuuseumi direktor ning Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor. Praegu on Pärdi ametis Eesti Vabaõhumuuseumis vanemteadurina. Selle kõrval on ta jaganud oma teadmisi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ehituse eriala üliõpilastele alates eriala loomisest 2005. aastal. Ferdinand Linnuse stipendiumi annab muuseum välja ERMi töötajale silmapaistvate tööalaste saavutuste eest eelmisel kalendriaastal. Stipendiumi saaja selgitatakse välja sisehääletusel. 2024. aastal valisid ermikad parimaks kolleegiks tehnikajuhi Taavi Toomi. Tema iseloomustamiseks kasutati enim sõnu „professionaalne“, „heatujuline“ ja „vastutulelik“. Veel toodi välja, et ta leiab alati lahenduse ka kõige ootamatule soovile või olukorrale. Taavi kõrval jõudsid finaali hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer ning müügi- ja teenuste juht Liina Kuzemtšenko. Sel aastal andis ERM välja ka aasta vabatahtliku tiitli. Kes täna ja lähinädalatel ERMi tuleb, saab imetleda lilleilu, millele pandi algus eelmisel sügisel, kui istutati 12 000 nartsissisibulat. Sibulate annetamise eest tänati nartsissikasvatajat Kalle Nurme aasta vabatahtliku tunnustusega. Aasta giidi Epp Tohvrit kirjeldavad kolleegid kui väga meeldiva, abivalmis, täpse ja korrektse inimesena, kes leiab ühise keele nii laste kui noortega. Tohvri viib muuseumis läbi eesti-, saksa- ja venekeelseid tuure ja on kolleegiga kahasse töötanud välja eesti muusika ajalooga seotud haridusprogramme. Keel Eesti keel * Teisipäev, aprill 16, 2024 - 13:00 Berta Jänes
- Eesti Rahva Muuseum avas oma 115. sünnipäeval suurejoonelise valgustite väljapaneku „Pirrust prožektorini“.by AiviJ on 15.04.2024 at 08:32:12
Eesti Rahva Muuseum tähistas 14. aprillil oma 115. sünnipäeva rikkaliku eriprogrammiga. Traditsiooniliselt avati sel päeval ka uus näitus, milleks seekord on põnev valgustite väljapanek „Pirrust prožektorini. Valgusteid ERMi kogudest“. Näitus tutvustab valgusteid, mis on olnud osa Eesti kultuuripärandist erinevatel aegadel, aga eriti nende viimase 150 aasta tormilist arengut. Külastajad saavad näha mitmekesist valikut tavapärasematest, haruldasematest ja huvitavamatest valgusallikatest alates traditsioonilistest lambikujudest keerukate prožektoriteni. ERMi kogus on ligi 2000 valgustusega seotud eset, neist kõige arvukamalt küünlajalgu – ligi 800, õli- ja gaasilampe on kokku umbes 400, küünlalühtreid üle 200 ja pilakuid 160, näituselt leiab aga ka pirru ja prožektori. Väljapanek on avatud püsinäituse „Kohtumised“ avatud hoidlas ja selle on kureerinud ERMi koguhoidja Ülle Jäe. Foto: Vaade valgustite näituselt. Berta Jänes Lisainfo: Aivi Jürgenson kommunikatsiooni- ja turundusjuht Eesti Rahva Muuseum aivi.jurgenson@erm.ee 5866 7773 Keel Eesti keel Väljapaneku leiab püsinäituse "Kohtumised" avatud hoidlast Esmaspäev, aprill 15, 2024 - 11:30 Vaade valgustite näitusele Berta Jänes
Tartu Linnaajaloo Muusuemid
- Uued muuseumitunnid!by Andra Roosmets on 11.04.2024 at 10:57:18
Ootame õpilasi Tartu linnamuuseumi näituse „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“ muuseumitundidesse! Pakume erinevas vanuses õpilastele temaatilisi muuseumitunde, mis jutustavad sellest, kui leidlikud ja osavad pidid olema nõukogude ajal defitsiidi tingimustes linnainimesed. Muuseumitunnid annavad ülevaate nutikast “isetegemisest” aastakümnete taguses Tartus ja aitavad läbi loovtöö saadud teadmisi kinnistada ja laiendada. Avastamisrõõmu jagub nii lasteaialastele kui ka gümnasistidele! VANA... The post Uued muuseumitunnid! appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.
- UUS! Õpituba “Kui minu vanaema noor oli”by Mirjam on 08.04.2024 at 16:57:44
Õpituba näituse “Lapseks olemise kunst” juurde. KUI MINU VANAEMA NOOR OLI Õpitoad viib läbi Mari ehk näitleja Merilin Viks. Läheme Mariga koos vanavanemate aega. Vaatame, millistes oludes sada aastat tagasi lapsed kasvasid, mida seljas kanti ning millega mängiti. Kirjutame kirja või joonistame pildi, mida saaks hiljem ka posti panna. Avaras muuseumipargis õpetab Mari lastele vanu... The post UUS! Õpituba “Kui minu vanaema noor oli” appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.
- Näitus “Kapsapää”by Joonas Õunapuu on 01.04.2024 at 12:54:50
Oskar Lutsu naljamäng „Kapsapää” („Kapsapea”) ilmus 1913. aastal ja seda on erinevates teatrites korduvalt lavastatud. Räpina ÜG õpilane Elizabeth Tensi tõi aegumatu teatritüki oma kooliteatri lavale õpetaja Kai Karell Narruski juhendamisel. Lavastuse põhjal koostas Elizabeth Lutsu majamuuseumi plangule lustaka näituse, mis teeb naljamängust koomiksilaadse kokkuvõtte. Näitus on avatud novembrini 2024. The post Näitus “Kapsapää” appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.
- Oskar Lutsu majamuuseum 60by Joonas Õunapuu on 27.03.2024 at 08:52:32
Oskar Lutsu majamuuseum tähistas 22. märtsil oma 60. sünnipäeva. Selle tähtsa sündmuse puhul toimus mitu toredat sündmust ning käis külas palju armsaid kolleege, sõpru ja tuttavaid. Lutsu enda sõnadega rääkides ei peaks koguma sellist kraami, mida koi ja rooste rikub, seepärast tõid õnnitlejad kaasa eelkõige häid soove, nõuandeid ja mälestusi. Tervitused said videosse võetud ja... The post Oskar Lutsu majamuuseum 60 appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.
- Punane õlakott ja risti kaheksaby Joonas Õunapuu on 26.03.2024 at 13:43:00
Aprillis avatakse Tartu linnamuuseumis näitus „Peedist Pesumasin: leidlikkus linnas” (kuraatorid M. Väljaots ja M. Uibo), mis tõstab fookusesse leiutamise, leidlikkuse, isetegemise ja taaskasutuse nõukaajal. Nii nagu Lotte Leiutajatekülas elab igas majas vähemalt üks leiutaja, nii oli ka nõukaajal igas peres keegi, kellel olid kuldsed käed. Asju ei visatud lihtsalt ära, vaid paigati, parandati, st neile... The post Punane õlakott ja risti kaheksa appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.
- 22. märtsil tähistame Oskar Lutsu majamuuseumi 60. sünnipäevaby Joonas Õunapuu on 11.03.2024 at 09:44:05
Alates kell 12 ootame külla armsaid muuseumisõpru ja teiste muuseumide kolleege. Kell 15 teeme tasuta giidituuri ja pakume teed. Juba pärast Oskar Lutsu surma 1953. aastal hakkas kirjaniku lesk Valentina Luts oma tubades pidama eramuuseumi ja võttis vastu nii kooliklasse, matkagruppe kui ka Lutsu dramatiseeringutes mänginud näitlejaid. Kuna kirjaniku kodumaja igas toas elas sõjajärgsetel aastatel... The post 22. märtsil tähistame Oskar Lutsu majamuuseumi 60. sünnipäeva appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.
- Vitriininäitus: “Heivi Pullerits – Oskar Lutsu majamuuseumi juhataja 1966 -1979”by Joonas Õunapuu on 26.02.2024 at 10:45:13
Alates 1. märtsist on Oskar Lutsu majamuuseumis avatud vitriininäitus “Heivi Pullerits”. Heivi Pullerits (1938 – 2013) Oskar Lutsu majamuuseumi juhataja 1966 – 1979 Heivi Pullerits oli tugev muuseumijuht ja Lutsu uurija, kes tegeles nii kogude täiendamise kui ka oluliste trükiste ja ettekannete koostamise ning kirjandusürituste ja ettekandepäevade korraldamisega. Oma põhjalikul uurimistööl põhinevates ettekannetes võttis ta... The post Vitriininäitus: “Heivi Pullerits – Oskar Lutsu majamuuseumi juhataja 1966 -1979” appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.
- Uus teenuste ja piletite hinnakiri Tartu Linnaajaloo Muuseumidesby Anita Tamm on 31.01.2024 at 10:43:19
Alates 1. veebruarist kehtib Tartu Linnaajaloo Muuseumides uus piletite ja teenuste hinnakiri. Info rendihindade ja lisateenuste hindade kohta leiab muuseumi kodulehel ametliku teabe rubriigist. Tartu linnamuuseum Muuseumipilet 5/3€ Perepilet 10€ Piletipakett (linnamuuseumi ja kõigi harumuuseumide ühekordne külastus) 23/14€ Piletipakett perele 45€ Giiditasu grupile 25€ Giiditasu grupile võõrkeeles (inglise või vene keeles) 35€ Muuseumitund, õpilase kohta... The post Uus teenuste ja piletite hinnakiri Tartu Linnaajaloo Muuseumides appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.
- Linnamuuseum on remondi tõttu suletud 29. jaanuarist 24. aprillini.by Anita Tamm on 29.01.2024 at 11:43:28
Tartu linnamuuseum on suletud 29. jaanuarist 24. aprillini. Tegeleme ruumide remondi ja näituste „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“ ja “Meie Tartu” ettevalmistusega. Tartu linnamuuseumi näitus „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“ avaneb 24. aprillil 2024 ning on avatud kuni 29. detsember 2024. “Peedist pesumasin” on Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammis ettevalmistatav Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Tartu linnamuuseumi... The post Linnamuuseum on remondi tõttu suletud 29. jaanuarist 24. aprillini. appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.
- Tartu 2024 avanädala üritused Tartu Linnaajaloo Muuseumidesby Liisi-Reet Reinet on 11.01.2024 at 11:16:34
Tartu linnamuuseum 23. jaanuaril kell 17:30 Tartu maamärkide ajalooretk Teisipäeval, 23. jaanuaril kell 17:30 kutsume avastama Toome ja all-linna monumente ning tähelepanuväärsemaid maamärke linnamuuseumi giidi Ants Siimu juhatusel. Tutvume erilisemate uute ja vanade maamärkidega, millega seotud lugusid tõenäoliselt enamik tartlasi kuulnud pole. Retk on u 1,5 km pikk. Koguneme Tartu linnamuuseumi fuajees. Osalemine muuseumipiletiga. Piletiost... The post Tartu 2024 avanädala üritused Tartu Linnaajaloo Muuseumides appeared first on Tartu Linnaajaloo Muuseumid.
Arheoloogia.ee – Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
Arheoloogia.ee Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
- TLÜ rektori tänukiri Ülle Tamlaleby Mari-Liis Posti on 19.04.2024 at 07:56:07
18. aprillil valitses arheoloogia teaduskogus pidulik ja üllatusterohke meeleolu, kui TLÜ teadusprorektor Katrin Niglas andis üle rektori tänukirja Ülle Tamlale pika, professionaalse ja viljaka töö eest arheoloogiakogude peavarahoidjana. Palju õnne, Ülle!
- Näitus Niguliste muuseumis palveränduritestby Mari-Liis Posti on 14.03.2024 at 15:25:58
Niguliste muuseumis on avatud näitus keskaegsetest palveränduritest “Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas”, mille kuraator on arheoloogia teaduskogu vanemteadur arheoloog Erki Russow. Sarnaselt muu Euroopaga kuulus palveränd ka Liivimaal keskaegse eluolu juurde. Siit mindi nii kaugel kui ka lähedal … Jätka lugemist →
- The Salme Ship Burials. Salme laevmatused.by Mari-Liis Posti on 13.11.2023 at 13:31:18
Salme laevmatused: kaks kaheksanda sajandi massihauda Saaremaalt Välitööd ja kataloog Reedel 10. novembril 2023 esitleti Eesti Meremuuseumi koge saalis äsja ilmunud Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu poolt välja antud inglisekeelset kogumik-kataloogi „Salme laevmatused: kaks kaheksanda sajandi massihauda Saaremaalt“. Nagu pealkiri ütleb, tutvustab … Jätka lugemist →
- Keskaja aarded Eestis. Maapõu kui hoiupankby Mari-Liis Posti on 01.11.2023 at 10:48:40
Äsja ilmus TLÜ arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidjalt Mauri Kiudsoolt uus raamat „Keskaja aarded Eestis. Maapõu kui hoiupank“ (kirjastus „Äripäev“). Nagu pealkiri ütleb, tutvustab raamat Eestist avastatud keskaegseid aardeleide, olles mõtteliseks järjeks teosele „Eesti muinasaarded. Kaubateed ja -kontaktid“ (2019), milles võeti … Jätka lugemist →
- Ilmus numismaatik Ivar Leimusele pühendatud artiklikogumikby Mari-Liis Posti on 10.06.2023 at 06:42:23
3. juunil 2023 tähistas oma 70. sünnipäeva tuntud Eesti numismaatik ja ajaloolane, Eesti Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus. Selle ümmarguse tähtpäeva tähistamiseks koostasid Ivari kolleegid ja sõbrad Eesti ja naabermaade numismaatikale pühendatud artiklite kogumiku“Aardest arhiivini. Numismaatilisi avastusi siin- ja sealpool Läänemerd” … Jätka lugemist →
- Näitus “Muistne Rävala” Keilasby Mari-Liis Posti on 23.05.2023 at 17:04:03
17. mail 2023 avati Keilas Harjumaa Muuseumis näitus “Muistne Rävala”. Näitus keskendub Eesti muinasmaakonnnale, Rävalale, mis oli omal ajal väga tihedalt seotud viikingiaja tähtsaima kaubatee – Austrvegri – tekke- ja arengulooga. Idatee kulgemist mööda Soome lahe lõunarannikut illustreerivad arvukad araabia … Jätka lugemist →
- Muinasaja teadus 29. Ilusad asjad, põnevad loodby Mari-Liis Posti on 23.01.2023 at 18:19:46
24. jaanuaril toimub sarja Muinasaja teadus äsja ilmunud 29. köite esitlus. Raamatust „Ilusad asjad, põnevad lood“ leiab lugeja kolmteist artiklit, mis käsitlevad Eesti ülikoolide ja muuseumide kogudes leiduvaid arheoloogilisi esemeid ning inim- ja loomaluid. Nii asjade „ilu“ kui ka lugude … Jätka lugemist →
- Uus AVE 2021by Mari-Liis Posti on 05.12.2022 at 09:52:14
Reedel, 2. detsembril toimunud arheoloogiliste välitööde päeval esitleti väljaannet “Archaeological Fieldwork in Estonia / Arheoloogilised välitööd Eestis 2021”, mis on esimene põhjalikum ülevaade eelmise aasta arheoloogiliste uuringute tulemustest. Värsket väljaannet saab hankida Artiklid, sh ka varasemad, suisa 2008. aastast alates, … Jätka lugemist →
- Muinsuskaitseameti aastaauhindade tänuüritusel pälvis Aive Viljus parima restauraatori tiitliby Mari-Liis Posti on 26.11.2022 at 06:54:35
24.11.2022 toimus Tallinnas Mustpeade majas Muinsuskaitseameti iga-aastane tänuüritus, millel tunnustatakse 2022. aastal valdkonnas silma paistnud mälestisi, tegevusi ja inimesi. Aasta leiu kategoorias võitis kevadel Tallinnas Lootsi tänavalt leitud 14. sajandi laevavrakk, kuid TLÜ arheoloogia teaduskogul on eriti hea meel selle … Jätka lugemist →
- Lahkus Vilma Trummalby Mari-Liis Posti on 18.10.2022 at 19:35:16
18. oktoobril 2022.a. lahkus kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud ja arheoloog Vilma Trummal. Oma teadustöödes keskendus Trummal peamiselt Tartu arheoloogilisele uurimisele ning ta oli üks Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli taasrajajatest 1992.a. Vilma Trummal pälvis 2018.a. Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Järelehüüe Tartu … Jätka lugemist →
Muuseumiühing
EMÜ Veebiajakiri Eesti Muuseumiühingu ajakiri Muuseum
- Mulluste tööde eest anti Muuseumiroti auhinnad välja Pärnusby Ajakiri Muuseum on 04.04.2024 at 16:43:51
Tänavused Muuseumiroti auhnnad jagati välja Pärnu Kontserdimajas 2. veebruaril Eesti muuseumide aastaauhindade galal. Muuseumirotte jagati üheksas kategoorias. Lisaks leidsid omaniku Eesti Muuseumiühingu ning EAS-i ja Kredexi ühendasutuse auhinnad. The post Mulluste tööde eest anti Muuseumiroti auhinnad välja Pärnus appeared first on EMÜ Veebiajakiri.
- Kaante vahel juuli – detsember 2023by Ajakiri Muuseum on 28.01.2024 at 10:15:30
The post Kaante vahel juuli – detsember 2023 appeared first on EMÜ Veebiajakiri.
- Mis keelt räägib muuseum?by Ajakiri Muuseum on 28.01.2024 at 09:51:04
Ühest küljest on vastus pealkirja küsimusele imelihtne: Eesti muuseum räägib enamasti eesti, sageli inglise, mõnikord vene ja soome, ehk ka läti keelt. Omakandi muuseumid kõnelevad lisaks kihnu, saare, hiiu või võru keelt, Kodavere murrakutki. The post Mis keelt räägib muuseum? appeared first on EMÜ Veebiajakiri.
- Kaduvikukohvik muuseumis – miks, kellele ja kas üldse?by Ajakiri Muuseum on 27.01.2024 at 12:14:31
Võiks ju arvata, et kaduvikukohvik on uue populaarse toitlustusasutuse nimi, kuid ei, nii see tegelikult ei ole. Tegemist on hoopis üritusega, kus inimesed saavad sundimatus kohvikumiljöös arutleda surmaga seotud teemadel. Seda nimetatakse surmakohvikuks (ingl death cafe). The post Kaduvikukohvik muuseumis – miks, kellele ja kas üldse? appeared first on EMÜ Veebiajakiri.
- Töö muuseumis, puhkus muuseumis. Ühe muuseumitöötaja rännakudby Ajakiri Muuseum on 27.01.2024 at 11:21:57
Muuseumitöötaja amet on äge ja kummaline. Kuigi ma töötan iga päev muuseumides ja muuseumidega, veedan sageli ka oma vaba aja muuseumis mõnel näitusel või üritusel. Tihtipeale on ka minu ja minu abikaasa (kes on samuti muuseumitöötaja) puhkused muuseumidest tiined. Kuidagi juhtub nii, et puhkusel olles ikka mõni muuseum ette satub ja sinna ka minnakse. Mõnikord The post Töö muuseumis, puhkus muuseumis. Ühe muuseumitöötaja rännakud appeared first on EMÜ Veebiajakiri.
- Päästes päkapikku ehk Kuidas pidurdada vahtkummist esemete oksüdatsiooni?by Ajakiri Muuseum on 22.12.2023 at 10:01:51
Ideaalse hoidla Achilleuse kand Muuseumihoidlates püütakse luua esemete säilitamiseks võimalikult ideaalilähedased tingimused. Temperatuur hoitakse toatemperatuurist madalamal keemiliste vananemisprotsesside aeglustamiseks. Ruumid on pimedad ja akendeta, et ära hoida valguse ja UV-kiirguse põhjustatavaid kahjustusi. Suhteline õhuniiskus on pideva jälgimise all, et tõrjuda võimalikku hallitusseente vohamist ning takistada materjalide hüdrolüüsi. Ruumides on ventilatsioon, mis juhib esemetest ja hoidla The post Päästes päkapikku ehk Kuidas pidurdada vahtkummist esemete oksüdatsiooni? appeared first on EMÜ Veebiajakiri.
- Muuseumijuttu Sirje Helmegaby Ajakiri Muuseum on 20.12.2023 at 18:33:30
Sirje Helme on kahtlemata nähtus omaette, haruldase haardeulatusega inimene, kellesuguseid läheks ühiskonnal alati (rohkem) vaja. Ennekõike on märkimisväärne Helme panus nii Eesti kunsti- kui ka muuseumielu arendamises ja mõtestamises ning tema jälg Eesti Kunstimuuseumi arengus. Ajakiri Muuseum pöördus Sirje Helme poole, et ta jagaks meie lugejatega oma kunsti- ja muuseumimälestusi, -elamusi ja -nägemusi. The post Muuseumijuttu Sirje Helmega appeared first on EMÜ Veebiajakiri.
- Eesti muuseumid ja dekoloniaalsuse mõtestamineby Ajakiri Muuseum on 27.11.2023 at 13:59:33
SissejuhatusIda-Euroopa muuseumidesse on dekoloniaalsusega seotud diskussioonid jõudnud hiljuti ja ka Eestis on siiani toimunud alles esimesed selleteemalised arutelud1. Ometi tajutakse eri valdkondades, et see märksõna koondab käsitlusviise, mis on tähenduslikud ka meie ajaloo mõtestamisel muuseumikogude kaudu. Ka Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (ICOM) näeb dekoloniseerimist oma strateegilises plaanis kuni aastani 2028 ühe fookusvaldkonnana2. Kuigi on arvatud, et The post Eesti muuseumid ja dekoloniaalsuse mõtestamine appeared first on EMÜ Veebiajakiri.
- Linnamuuseumide suvekool juba viieneby Ajakiri Muuseum on 04.11.2023 at 12:37:28
Enamik Eesti muuseumide töötajaid teavad üht-teist muuseumipedagoogide suvekoolist või Balti museoloogia suvekoolist, vähem on teada, et Eesti kahe suurema linna Tartu ja Tallinna linnamuuseumid korraldavad juba mitmendat aastat linnamuuseumide suvekooli. The post Linnamuuseumide suvekool juba viiene appeared first on EMÜ Veebiajakiri.
- Balti riikide muuseumid ja muuseumitöötajad uuringupeeglisby Ajakiri Muuseum on 04.11.2023 at 11:34:47
II osa Jätkame ülevaadet ankeetküsitlusest, millega Tartu Ülikooli etnoloogid kogusid andmeid uurimisprojektile „Mäletamise paljusus Balti ajaloomuuseumides: praktikad ja väljakutsed“. Ankeedile vastasid 2022. aasta lõpus Eesti, Läti ja Leedu muuseumitöötajad. Ankeedi koostamise põhimõtetest, vastanute profiilist ja 20. sajandi materjalide kogumise ja eksponeerimise teemalistest vastustest kirjutasime artikli esimeses osas. Seekord on tähelepanu all vastused muuseumitöö ja -töötaja The post Balti riikide muuseumid ja muuseumitöötajad uuringupeeglis appeared first on EMÜ Veebiajakiri.
Õhtuleht ajalugu
Õhtuleht Õhtuleht: uudised, sport, meelelahutus, arvamused, galeriid, videod, raadio, televisioon, reis, haridus, krimiuudised, tervis, raamatud, välisuudised, kõmu, kinnisvara, auto, reisimine.
- ÕL HISPAANIAS | Ebatavaline juhtum – Eesti sportlane keeldus dopinguproovist usulistel põhjustel!by Deivil Tserp, Santa Susanna on 02.05.2024 at 10:42:08
Kui Tauno Laasme mullu vanglast vabadusse pääses, otsustas ta elus uue lehekülje keerata ja fitness challenge’is tippu pürgida. 49aastase mehe eesmärk oli osaleda neljapäeval Hispaanias alanud kulturismi ja fitnessi EMil. Ta ongi siin kohal, ent publiku hulgas.
- RAAMATUARVUSTUS | Sofi Oksaneni „Samasse jõkke – Putini sõda naiste vastu“ kannab jõulist sõnumit: seksuaalvägivallast kui sõjakuriteost peab rääkimaby Liisa Tagel on 02.05.2024 at 10:26:38
Teisest maailmasõjast ja Balkanilt on Euroopal kogemus, et sõjakurjategijate üle mõistetakse kohut siis, kui sõda on läbi. Sofi Oksanen tuletab värskeimas raamatus „Samasse jõkke – Putini sõda naiste vastu“ meelde, et see ei pea nii olema.
- ÜKS ÜTLEB ENESEKAITSE, TEINE SÕJAKURITEGU: Iisraeli sõdureid süüdistatakse Läänekaldal väikese poisi tapmisesby Greete Kõrvits on 02.05.2024 at 10:25:00
Eelmise aasta novembri lõpus läks kamp Läänekaldal elavaid Palestiina poisse tänava peale mängima. Mõni minut hiljem oli kaks neist surnud: kuueteistaastane Basil ja kaheksa-aastane Adam.
- KUULUJUTT: Ungari pank soovib Luminori ära ostaby Vahur Koorits on 02.05.2024 at 10:08:01
Luminori suuromanik, Ameerika investeerimisfond Blackstone tahaks selle maha müüa. Ostjaks võib olla Ungari OTP pank.
- Eri vanuses piduliste lemmik Tom Lilienthal: „Kui sa ise ei tantsi muusika järgi, mida sa mängid, siis ära mängi seda!“by Triin Tammert on 02.05.2024 at 10:00:00
DJ Tom Lilienthalil täitus värskelt 25 aastat diskoripuldis. Peosarja Disco Tallinn üks korraldajaid mängib parimat tantsumuusikat ka era- ja firmapidudel ning … kõik tantsivad.
- VÄGEV! Kaldvee ja Lill tõusid maailma esinumbriteksby Toimetas Mihkel Talivee on 02.05.2024 at 09:57:00
Hiljuti Rootsis Östersundis toimunud MMil hõbedale tulnud Marie Kaldvee ja Harri Lill tõusid maailma edetabelis kurlingu segapaaride seas esikohale.
- Suri endine tippuurija, hobiajaloolane ja krimikirjanik Rauno Võsasteby Ohtuleht.ee on 02.05.2024 at 09:49:31
Kolmapäeval suri ootamatult hobiajaloolane ja krimikirjanik, endine tippuurija Rauno Võsaste.
- Printsess Charlotte särab värskel sünnipäevaportreelby Toimetas Triin Tael on 02.05.2024 at 09:47:25
Walesi prints ja printsess jagasid oma tütre Charlotte'i üheksanda sünnipäeva puhul imearmast portreed.
- Politsei palub abi Kundas kadunud 70aastase Stanislavi leidmiselby Ohtuleht.ee on 02.05.2024 at 09:30:31
Stanislav lahkus neljapäeva, 2. mai hommikul Kunda eakate kodust ega ole naasnud. Mees võib kõrvalise abita hätta sattuda.
- VIDEO | Kaja Kallas: Võrumaal levitatakse otseseid valeväiteid, mis kõlavad kui puhas Vene propagandaby Ohtuleht.ee on 02.05.2024 at 09:08:36
Iganeljapäevasel valitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, siseminister Lauri Läänemets ja kliimaminister Kristen Michal. Peaminister rääkis Kagu-Eesti ringkäigust ja teatas kaitsetööstusfondi loomisest.
ERR Ajalugu
uudised | ERR uudised
- Inimaju paneb ajahambale vastu isegi peale surmaon 20.03.2024
Inimaju peab ajahambale vastu palju paremini, kui seni arvatud. Mõnel juhul on aju ainuke säilinud elund kogu luustikuleius ja selliseid leide pärineb isegi 12 000 aasta tagant, leidsid Oxfordi Ülikooli teadlased.
- Arheoloog: aeg on uurida hauapanuste kõrval maetud inimest ennaston 02.03.2024
Tänavu Tartu Ülikooli teadusteo auhinnaga pärjatud arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv põimib oma töös kokku erinevate teaduste võimalusi. Matusekultuuri uurijana huvitub ta esemete asemel rohkem maetust endast ja tolle kogukonnast ehk inimkäitumisest.
- Arheoloog: mullu oli põnevaim leid 5000-aastane talbon 07.02.2024
Tallinna Suurgildi hoones on avatud rändnäitus 2023. aasta põnevamatest arheoloogilistest leidudest. Eesti Arheoloogide Liidu esimehe Ulla Kadaka sõnul oli kõige kõnekam leid kiviaja lõpust pärit väike metallist lõikeriist ehk talb.
- Saaremaal ja Muhus võib leiduda rohkem maalinnuseid, kui varem arvation 19.01.2024
Saaremaal ja Muhus võib seni teadaoleva 14 maalinna asemel olla siiski rohkem kunagisi kaitserajatisi, kui varem arvatud, selgus Saaremaa Muuseumi välja antud Jaan Tamme raamatu "Saaremaa ja Muhu linnused ja maalinnad" koostamisel.
- Eesti tagastab Ukrainale piirikontrollis tabatud kulla-aardeon 17.01.2024
Eesti toll tabas Ukrainas Venemaa okupeeritud aladelt pärit kulla-aarde, mille annab Kiievile tagasi.
- Üleminek maaharimisele kulges Läänemere idakaldal sinkadi-vinkadion 24.11.2023
Arheoloogiline materjal ja biomolekulaarsed analüüsid näitavad, et üleminek küttimiselt-kalastuselt-koriluselt viljelusmajandusele polnud siinsetel laiuskraadidel 3000 aastat e.m.a ühesuunaline ega lihtne, kirjutavad Tartu Ülikooli arheoloogid.
- Teadur: Eesti laevavrakid paistavad silma esemerikkusegaon 21.11.2023
Eesti Meremuuseumi arheoloogia teadur Priit Lätti tõi "Terevisiooni" stuudiosse kaasa vanu esemeid, mis leiti Tallinna sadama kõrvalt, Lootsi tänaval olnud laeva vrakilt. Näiteks on sealt pärit ilmselt Euroopa vanim kompass.
- Keskaegsed klaasikillud pajatavad kunagise linnaruumi näost ning kunstitehnikate arenguston 13.11.2023
Kalamajast välja tulnud keskaegne prügimägi andis uurijatele tööd mitmeks aastaks. Arheoloog Monika Reppo sõnul pajatavad leiud mõndagi olulist elust 15. sajandi Tallinnast.
- Maailma vanim püramiid asub Indoneesiason 09.11.2023
Indoneesia teadlased väidavad, et Jaava saarel asuv iidne maastikuline struktuur nimega Gunung Padang on inimeste ehitatud püramiid ja seejuures maailmas teadaolevalt vanim.
- Tallinna Reaalkooli kõrvalt leiti kuni 1500 aasta vanuseid esemeidon 07.11.2023
Arheoloog Rivo Bernotase sõnul on kaevetööl olnud suur teaduslik väärtus, mida Tallinnas enam sellises mahus läbi viia ei saa.