Võrumaa Sõprade Selts MTÜ – The Society of Friends of Võrumaa
Neile, kel hinges on Võrumaa…
Võrumaa Sõprade Selts MTÜ – The Society of Friends of Võrumaa
Neile, kel hinges on Võrumaa…
Kolmapäeval, 18. septembril kohtusid Rõuge vallamajas Antsla valla ja Rõuge valla esindajad, et arutada 17 Rõuge valla küla Rõuge valla koosseisust Antsla valla koosseisu üle viimise protsessi ja tegevusi.
Rõuge vallavalitsus müüb Misso alevikus aadressil Riia mnt 24 kuuetoalise maja (endine õpilaskodu), mille üldpind on 208,6 m2 ja krundi pindala 2287 m2.
Rõuge vallavalitsus müüb Varstu alevikus aadressil Kesk 43-3 kahetoalise korteri, mille üldpind on 42,1 m2.
Rõuge vallavalitsus müüb Misso alevikus aadressil Pugola 14-4 kolmetoalise korteri, mille üldpind on 57,40 m2.
Rõuge Valla Rahvamajas alustavad septembri lõpus või oktoobri alguses oma hooaega paljud kollektiivid ja huviringid ning nüüd on võimalus kõigil soovijatel endale meelepärane tegevus leida, sest pea kõik huvitegevused on avatud uutele liitujatele.
Septembrikuus on Rõuge rahvamajas kinopäevad 25.–27. septembrini.
Stenbocki maja, 19. september 2024 - Täna kinnitas valitsus Eesti seisukohad Hiinas toodetud elektriautode tollimaksu osas. Eesti pooldab tasakaalustava tollimaksu kehtestamist Hiinas toodetud elektriautodele Euroopa Liidus.
11.30-12 Põgaris Mäevalla palvemajas ja alates 15.00 Stenbocki majas
Pressikonverentsil esinevad peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri Läänemets, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur.
Põgari, 19. september 2024 – Valitsus kiitis väljasõiduistungil heaks päevakorrapunktid nr 1-15.
Valitsus peab homme väljasõiduistungi Põgari Mäevalla palvemajas, kus 1944. aastal toimus Otto Tiefi valitsuse viimane okupatsioonieelne istung. Kell 12 algab Põgari palvemajas otseülekandega valitsuse pressikonverents, millest võtavad osa peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri Läänemets, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur. Istungi päevakord on kinnitamata ja võib muutuda.
Stenbocki maja, 18. september 2024 – Peaminister Kristen Michal julgustas majanduskonverentsil „Äriplaan 2025“ esinedes ettevõtjaid jätkuvalt Eestisse investeerima ning riigi julgeolekusse panustades riigi majandust tugevdama.
Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse andmeid Eesti elanike kultuuriasutustes käimise, kultuuri kättesaadavuse, kultuuriharrastuste ning üldiste kultuuri puudutavate hoiakute kohta. Kultuuriministeeriumi ajaveebis Kuva tegi uuringust kokkuvõtte meie andmete peaekspert Karl Viilmann.
Valitsus tegi täna põhimõttelised otsused eraldada Eesti Rahvusraamatukogu ehituse lõpetamiseks ja sisustamiseks 17,7 miljonit eurot ning Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 9,9 miljonit eurot.
Kultuurinõunik hoiab ja edendab erialadiplomaadina pikaajalises välislähetuses töötades suhteid Ameerika Ühendriikide (USA) kultuuriinstitutsioonide, -organisatsioonide ja -ringkondadega ning aitab asukohariigis leida võimalusi eesti kultuuri tutvustamiseks, sh kultuurikoostöö projektide algatamiseks ja kultuuriekspordiks.
Juunikuus alustas Eesti Arhitektuurimuuseumi uue juhina Karen Jagodin, kes seni tegutses Vabamu tegevdirektorina. Uurisime Karenilt, milline on Arhitektuurimuuseumi roll valdkonnas, mida ja miks tulevastele põlvedele säilitatakse ning millised väljakutsed ees ootavad.
Nii nagu Tartus, on uude poolaastasse jõudnud ka kahe teise Euroopa kultuuripealinna, Norras asuva Bodø ja Austria linna Bad Ischli tööd ja tegemised. Bodø on Nordlandi maakonna suurim linnastu ning suuruselt teine linn Põhja-Norras. Teisele poole põhjapolaarjoont on Euroopa kultuuripealinn jõudnud esmakordselt.
Alates eelmise aasta kevadest arendab Kultuuriministeerium tihedamalt kultuurihariduse arengut. Üks sihtidest selles vallas on kultuuri jätkusuutlikkus läbi noorte, mille saavutamisel on kindlasti vaja kaasata ka noori endid. Kevadel toimunud õpilaste teadusfestivalil tunnustasime eesti kultuurile olulise teadustöö eest Tallinna Prantsuse Lütseumi abiturienti Stella Jänest, kelle uurimistöö puhul hindasime eriti tegevusuuringu metoodika rakendamist ja kultuurihariduse teema valikut. Palusime Stellal oma tööst kirjutada meie ajaveebi Kuva.
Riigi infosüsteemi amet (RIA) kinnitab vastuseks ajalehes Postimees 18. septembril ilmunud väidetele, et Eesti veebilehti ummistusrünnete (DDoS) eest kaitsev tarkvaralahendus ei sea kasutajate andmeid ohtu.
ÜRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu värske küberturvalisuse raport paigutab Eesti kõige edukamate riikide hulka.
Alates tänasest on kõigil huvilistel võimalus registreerida end Eesti.ee mobiilirakenduse testijaks ja proovida esimesena uut riigiäppi.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kuuülevaatest selgub muu hulgas, et augustis toimus Eestis kaks lunavararünnakut, turvanõrkust ära kasutades tungiti Transpordiameti süsteemi ja Omniva nime kuritarvitades saadeti massiliselt õngitsussõnumeid.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) viis eesti.ee portaali uuele mikroesitluskihi (micro-frontend ehk MFE) lahendusele. See uuendus võimaldab avalike teenuste omanikel kuvada oma mikroesitluskihil loodud teenuseid riigiportaalis tehniliselt kaasaegse ja turvalise raami ehk kestrakenduse kaudu, mis sisaldab päist, jalust ja vasakmenüüd. Lõppkasutaja jaoks jäi portaali visuaalne vaade ja funktsionaalsus samaks.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) registreeris juulis 675 mõjuga küberintsidenti, mis on viimase poole aasta kõige kõrgem näitaja. Üle poole registreeritud intsidentidest olid õngitsuslehed, mida avastati 360 ning mida kasutatakse aina enam inimestelt raha või kontoandmete välja petmisel.
Eestis algab peamine jahihooaeg sügisel. Kindlasti tasub enne jahile minekut üle kontrollida enda jahivarustus ning jahipidamise dokumentide kehtivus. Kui dokumentidega on kõik korras, sujuvad kiiresti ka Keskkonnaameti jahikontrollid.
Alates sellest nädalast on võimalik kalaluba.ee lehelt püügiõiguse või aastase jahipidamise loa soetamiseks kasutada Apple Pay ja Google Pay makset. Olemasolevatele võimalustele lisanduv uus makseviis on lihtne, kiire ja turvaline.
Jõevähi populatsiooni kaitseks on vähipüük kalastuskaardi alusel lubatud üksnes augustikuus ning kaugeltki mitte kõikides veekogudes. Paraku on keskkonnaametnikud selle suve jooksul avastanud 36 jõevähi püügiga seotud rikkumist, neist enim – 15 on olnud just vähipüük keelatud ajal.
Seoses täiendavate rahaliste vahendite eraldamisega, on avatud loodushoiutoetuse taotlemise teine voor, et taastada Eesti kaitsealadel elurikkaid pärandniite. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 10. september 2024.
Eesti-Soome ühine LIFE projekt „Läänemere rannikuelupaikade võrgustiku taastamine“ on lõpusirgel. Projekti käigus sai Eestis taastatud ligi 180 hektarit looduskooslusi. 22. augustil toimus Viinistus Ranniku LIFE projekti Eesti lõpuseminar, kus tutvustati projekti eestipoolseid tulemusi.
Talgutööde käigus eemaldame nõmmekoosluselt noored männid, et haruldane taimestik saaks alal kenasti kasvada. Talgud toimuvad 23.–25. augustil ja grupi suurus on kuni 13 inimest.
2024. aasta esimese kaheksa kuuga on Eestis registreeritud 10 korda rohkem läkaköha juhtumeid kui eelmise aasta samal perioodil. Kui eelmisel aastal tuvastati augusti seisuga 9 haigusjuhtu, siis tänavu on nakatumisi olnud juba 97. Haigestunute seas on märgatavalt suurenenud laste osakaal ning lapsed vanuses 0-14 eluaastat moodustavad haigestunute üldhulgast 49%. Enamik haigestunutest on läkaköha vastu vaktsineerimata. Terviseameti andmetel on sagenenud kollete esinemine ehk ühes peres või leibkonnas haigestub mitu inimest korraga. 30% haigusjuhtudest on peresisesed kolded, kus on samaaegselt 2-4 haigusjuhtu ning haigestusid nii vanemad kui ka lapsed. Just kolletena registreeritud haigusjuhtude puhul on märgata, et haigestunud lastest enamik ei ole haiguse vastu vaktsineeritud. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg tunduvalt kergem. Surmajuhtumid on alati traagilised, eriti kui neid on võimalik ära hoida. Niisiis tasub vaktsineerida terve perekond, kui seal kasvab alla 3-kuuseid imikuid. Näiteks 2007. aastal suri Eestis 1-kuune poiss perekonnas, kus varem haigestusid vend ja ema. TABEL: Läkaköhasse haigestumine Eestis 2019-2024. Käesoleva aasta andmed on esitatud augustikuu seisuga. Millal läkaköha vastu vaktsineeritakse? Eesti lapsed vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames läkaköha vastu kuus korda: 3kuuselt; 4,5kuuselt ja 6kuuselt ning 2aastaselt; 6-7aastaselt ja 15-16-aastaselt. Viimastel aastatel on hõlmatus vaktsineerimisega laste seas tunduvalt langenud. Eestis oli seisuga 31.12.2023 läkaköha vastu vaktsineerituse hõlmatus 1aastastel 72,3% (WHO soovitus – 90%) ja 2aastastel 83,3%. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega oli 3aastastel 72,8 % ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega 7aastastel 63,4%. Ajalooline vaade: haigestumine läkaköhasse Enne seda, kui läkaköha vastane vaktsineerimine lisati 1957. aastast immuniseerimiskavasse, oli haigestumise tase Eestis väga kõrge ning registreeriti üle 6000 haigusjuhtu aastas. 1963. aastast on läkaköhasse haigestumine Eestis püsinud väga madal, kuni 1990ndate lõpus hakkas haigestumine taas kasvama ning märgatav kasv toimus ka 2007-2010, kui haigestumine jõudis uuesti 1963. aasta tasemeni. Kuivõrd nakkushaiguste eksperdid nägid, et 2007-2010. aastatel haigestusid rohkem noorukid ja noored täiskasvanud, otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon lisada immuniseerimiskavasse revaktsineerimise noorukitele vanuses 15-16 eluaastat. Selle tulemusel haigestumine taas langes. Niisiis näitab Eesti praktiline kogemus, et laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine ja revaktsineerimine on raskete tagajärgedega haiguse ennetamisel väga oluline. Vaktsineerimine raseduse ajal Rasedatele on vastunäidustatud elusvaktsiinid (näiteks MMR, kollapalaviku vaktsiin, tuulerõugevaktsiin). Teisi vaktsiine, välja arvatud HPV, võib manustada epidemioloogilistel näidustustel. Näiteks gripi vastu on soovitav vaktsineerida enne gripihooaja algust olenemata raseduse trimestrist. Haigused, mille vastu soovitatakse rasedaid kindlasti vaktsineerida, on gripp ja läkaköha. Raseduse ajal, eriti kolmandas trimestris, tekivad naise organismis füsioloogilised muutused, eelkõige immuunsüsteemis. Toimuvate muutuste tõttu on rase nakkushaiguste suhtes vastuvõtlikum ja haiguse kulg võib rasedal raskem olla. Teisalt on vaktsineerimine vajalik vastsündinu kaitseks: platsentat läbivad raseduse käigus IgG-tüüpi antikehad, mis aitavad last esimestel elukuudel kaitsta. Lisaks saab vastsündinu rinnapiimast ema IgA-tüüpi antikehi. Uuringud on näidanud, et kõige suurem läkaköhavastaste IgG-tüüpi antikehade platsentaarne ülekandumine lootele esineb raseduse viimasel neljal nädalal. Seetõttu soovitatakse rasedaid vaktsineerida läkaköha booster-vaktsiiniga Tdap 27. rasedusnädalast. Sellise vaktsineerimise tõhususe näiteks on Ühendkuningriigid (UK), kus pärast 2012. aasta aprillis vallandunud läkaköha puhangut käivitati läkaköha vaktsiini manustamise programm. Haigestumine läkaköhasse oli puhangu ajal UK-s 20 aasta kõrgeim. Haigestumine oli suur ka alla kolme kuu vanuste imikute seas. Selle vanusegrupi haigestumise alusel hinnatakse läkaköha aktiivsust ühiskonnas, mis tähendab, et aktiivsus oli kõrge. Läkaköha vaktsineerimise programmi alustati rasedatel 2012. oktoobris. See nägi ette, et läkaköha vaktsiin manustatakse rasedatele kolmandal trimestril, ideaalis 28.–32. rasedusnädalal. Eesmärk oli kujundada imikutel kuni esimese läkaköha vaktsiini saamiseni (UK riikliku programmi alusel tehakse see teisel elukuul, meil kolmandal elukuul) immuunkaitse emalt üle kanduvate IgG antikehade abil. Programmi efektiivsust kinnitab asjaolu, et suurim haigestumise langus on esinenud alla kuue kuu vanuste laste seas. Vaata lähemalt SIIT. Läkaköha vaktsineerimise soovitused rasedatele on kajastatud Eesti immuniseerimiskava rakendusjuhises. Vaata lähemalt SIIT (lk 12). Seega jäta meelde: difteeria, teetanuse ja läkaköha liitvaktsiiniga (dTap) on soovitav vaktsineerida alates 27. rasedusnädalast. dTap vaktsiin on kõigile täiskasvanutele (sh rasedatele) tasuline. Mis on läkaköha? Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne haigus, mille tekitaja on Bordetella pertussis. Esimeses staadiumis sarnaneb läkaköha tavalisele külmetushaigusele. Külmetushaigusele sarnanevale perioodile järgneb läkaköhahoogudega kulgev periood, mis võib kesta kuni kümme nädalat. Väikelastel on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli just öösiti. Läkaköha võib tabada igas vanuses inimesi, kuid haigusest on kõige enam ohustatud väikelapsed, kelle jaoks võib pealtnäha kerge haigus lõppeda äkksurmaga. Eriti ohtlik on läkaköha alla 3-kuustele imikutele. Läkaköha vastast vaktsineerimist soovitatakse kõigile pereliikmetele, kelle peres on alla 3-kuuseid imikuid (umbrella strategy). Läkaköha läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust ning haigusesse võib nakatuda korduvalt. Loe lisaks, milliste haiguste vastu saab Eestis oma lapsi kaitsta: Mille vastu saab vaktsineerida? | vaktsineeri.ee Kõik uudised Keel EST
Möödunud nädalal sattus Lätis difteeria tõttu haiglaravile neljaliikmeline perekond – kolm last ja üks täiskasvanu. Üks laps vajab raske seisundi tõttu intensiivravi ning kõik nad olid haiguse vastu vaktsineerimata. Terviseamet hoiatab, et kuigi difteeria vastu on olemas efektiivne vaktsiin juba 1940. aastatest, on immuniseerimisega hõlmatus tänaseks langenud kriitilise piirini ning sarnased lokaalsed puhangud võivad aset leida ka Eestis. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova ütleb, et kuigi Eestis registreeriti viimane difteeriasse haigestumine 2001. aastal, eksisteerib täna reaalne oht difteeria riiki sissetoomiseks ja levikuks, sest reisitakse palju ja vaktsiiniga hõlmatuse tase on madal. „Difteeria kulgeb raskemalt eelkõige väikelastel ja seetõttu on nende kaitsmine eriti oluline. Kahjuks on WHO soovitatud 95% tasemest madalam kõikide vanuserühmade kaitse. Palume seetõttu kõikidel lapsevanematel mõelda sellele, et õige otsus võib päästa nende lapse elu, sest difteeria on väga ohtlik nakkus, mida saab vaktsiiniga ennetada ja selle levikut tõkestada,“ rääkis Filippova. Terviseameti andmetel on Eestis difteeria vastase vaktsiiniga kaitstud vaid 72,3% 1aastastest lastest ja 83,3% 2aastastest. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega on 3aastastel 72,8 % ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega on 7aastastel 63,4%. Täiskasvanutest on oma immuunkaitset õigeaegselt uuendanud vaid umbes 25%. Filippova sõnul on Läti hoitavaks näiteks, sest möödunud nädala difteeriapuhang pole harv juhus. Aastatel 2009–2023 on Lätis registreeritud 122 difteeria haigusjuhtu, millest 10 (8,2%) lõppes surmaga. Sealjuures on Lätis difteeria vastase vaktsiiniga hõlmatuse tase kõrgem kui Eestis. 2023-2024. aastal (seisuga 12.02.2024) registreeriti Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna riikides 174 difteeria haigusjuhtu. Saksamaal on registreeritud juhte 117, Hollandis 14, Belgias 12, Tšehhis 7, Sloveenias 4, Lätis 3, Norras 4, Rootsis 3, Luksemburgis 2, Slovakkias 2 ja Hispaanias 2. Mis on difteeria? Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Corynebacterium diphtheriae. Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel ning haarab tüüpiliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem konjunktiive või genitaalide limaskesti. Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2-5 päeva. Ilma ravi saamata võib nakatunu levitada haigust 2-3 nädala jooksul. Ööpäev pärast antibiootikumravi alustamist ei ole haige tavaliselt enam nakkusohtlik. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ja kinnitunud aluskoele ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Palavik ei ole tavaliselt kõrge. Peamised kliinilised sümptomid on tursunud lümfisõlmed, kurguvalu, häälekaotus, köha, hingamispuudulikkus ja neelamisraskused. Haigus võib lõppeda surmaga. Kõige lihtsam viis difteeriasse haigestumise vältimiseks on vaktsineerimine. Haiguse läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust. Millal difteeria vastu vaktsineeritakse? Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsed difteeria komponenti sisaldava vaktsiini kuue doosiga. Esimene vaktsiinidoos manustatakse kolmandal elukuul, seejärel 4,5 ja 6 elukuul, 1,5-2aastaselt ning revaktsineeritakse 6-7aasta ja 15-16aasta vanuses ning edasi iga 10 aasta tagant. Niisiis on Irina Filippoval on Eesti lapsevanematele ja ka laiemale avalikkusele oluline palve. „Terviseamet palub lapsevanematel tungivalt üle vaadata oma laste kalendrikohased vaktsineerimised. Ning juhul kui vaktsineerimistesse on jäänud lüngad, palun võtke ühendust oma perearstikeskusega ning leidke võimalus vaktsineerimise läbiviimiseks. Sama peaksid tegema ka täiskasvanud, kellel on difteeria-teetanuse viimasest revaktsineerimisest möödunud üle kümne aasta,“ toonitab Filippova. Loe laste vaktsineerimise kohta lähemalt vaktsineeri.ee veebist: https://www.vaktsineeri.ee/et/laste-vaktsineerimine Kõik uudised Keel EST
Tänavu on seenemürgistuse või selle kahtlusega helistanud mürgistusinfoliinile 16662 üle 60 inimese. Enim mürgistusi põhjustab valge kärbseseen, mida aetakse segamini metsšampinjonide, sirmikute ja kitsemampliga. Mürgistusinfoliinile pöördujaid on enim Harjumaalt. Mürgistusteabekeskuse andmed näitavad, et järjestikused head seeneaastad toovadki kaasa varasemast rohkem seenemürgistusi. „Eelmisel aastal helistati mürgistusinfoliinile sel teemal hooaja lõpuks rekordiliselt 123 korda ning oleme tänavu juhtumite arvuga täpselt samas graafikus. Rohke kõnede arv teeb murelikuks, sest kõik seenemürgistused on ennetatavad,“ sõnas Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Mürgistuste vältimiseks tuleb korjata ja süüa ainult neid seeni, mida kindlalt tuntakse. Eesti metsades on mitmeid söögiseeni, mis on äravahetamiseni sarnased mürgiseentega. „Panen kõigile seenelistele südamele, et seeneäppides või sotsiaalmeedia seenegruppides olevad pildid ei ole piisavad, et nende abil seeni tuvastada. Fotol võivad valgus või muud tegurid nii seent kui ka pilti niivõrd mõjutada, et seene õige tuvastamine selle järgi pole võimalik. Samuti võidakse gruppides seenemääratlusi pakkuda umbropsu ja asjatundmatult. Kahtluse korral jäägu seen parem metsa. Seeni oskavad tuvastada vaid seeneteadlased ning hea võimalus seeneteadlastega kohtumiseks on näiteks Eesti Loodusmuuseumi seenenäitusel,“ lisas Oder. Seeneroogadest põhjustatud mürgistuskõnede suur osakaal sunnib üle kordama, et seened tuleb puhastada ja süüa samal päeval, sest seened riknevad kergesti ning ülessoojendatud seenetoit ärritab seedetrakti. Seenehoidiseid kohe tarbima ei pea. „Ka külas olles tuleks uurida, milliseid seeni on pakutavas roas kasutatud, et hiljem võimaliku mure korral asjakohast abi saada,“ soovitas Oder. Mürgistuse või selle kahtluse korral tuleb helistada mürgistusteabekeskuse infoliinil 16662 ja järgida antud juhiseid. Infoliin on anonüümne, avatud ööpäevaringselt ning sealt saab abi eesti, inglise ja vene keeles. Seenemürgistuste kahtluse korral tuleb võimalusel teha kindlaks, mis seeni on söödud. Oluline on seejuures seente söömise ja sümptomite tekke aeg. Mitmete seenemürgistuste korral on abi aktiivsöest. Igas kodus võiks olemas olla täiskasvanu kohta 50 grammi ehk 200 tabletti aktiivsütt. Enne aktiivsöe manustamist tuleb kindlasti nõu pidada mürgistusinfo spetsialistiga ja manustada aktiivsütt vaid spetsialisti nõuannete järgi. Alates sellest nädalast võib meediaruumis märgata senisest rohkem Mürgistusteabekeskuse sõnumeid, sest 9.–22. septembrini toimub sügisene seenemürgistuste ennetamise kampaania „Kui kahtled, ära korja!“, et juhtida tähelepanu seeneohutusele. Kõik uudised Keel EST
Although monkeypox continues to spread globally and in Europe, there have been no new cases reported in Estonia since 2022. However, the risk of introducing the disease still exists. The symptoms of monkeypox are similar to those of smallpox, but milder: they include a fever, severe headache, muscle aches, backache, a swelling of the lymph nodes and fatigue as the initial symptoms. The characteristic skin rash usually appears 1 to 3 days after the onset of fever. Healthcare professionals are prepared to take samples for testing if monkeypox is suspected, with the samples sent to the Communicable Diseases Laboratory of the Health Board for analysis. Also, read the interview on how the sample analysis is conducted. More detailed information about monkeypox is available on the same page. Who is vaccinated against monkeypox in Estonia? In Estonia, vaccination recommendations have been provided by the expert committee on immunoprophylaxis, and according to these, risk groups may be vaccinated both before and after exposure. Before exposure, individuals over 18 years of age who may come into close contact with a confirmed or probable monkeypox case during the infectious period (eg, due to sexual behaviour, travel, work, etc) are vaccinated. After exposure, individuals over 18 years of age who have been in close contact with a confirmed or probable monkeypox case during the infectious period and individuals who worked with an infectious patient or infectious material without using personal protective equipment are vaccinated. Vaccination is provided to individuals in risk groups, and the need for vaccination for each person is determined by a healthcare professional. When was the last case of monkeypox in Estonia? The first case of monkeypox in Estonia was registered on 28 June 2022. The last case was registered on 4 September 2022. A total of 11 cases were registered in Estonia in 2022. Given that the disease could potentially be introduced, it is an infection that Estonian doctors occasionally consider when making a diagnosis. However, since 2022, laboratory tests have not confirmed any new diagnoses, nd the symptoms have been caused by other pathogens. How much monkeypox vaccine is available in Estonia, and when is its expiration date? In 2022, Estonia received 1,400 doses of the Jynneos monkeypox vaccine, which were donated by the EU. Of these, 800 doses were transferred to the Health Insurance Fund’s storage, and the remaining 600 doses were distributed among hospitals with the necessary storage conditions. There are 780 doses of the monkeypox vaccine in the Health Insurance Fund’s storage. There has been no need for disposals, as the current batch of vaccines is still within its expiration date. The stock levels in hospitals are not visible to the Health Insurance Fund. The current vaccine stock expires in May 2025. If the need arises, it is possible to get vaccinated, for example, at the North Estonia Medical Centre (PERH), Tartu University Hospital (TÜK), Pärnu Hospital and Ida-Viru Central Hospital (IVKH). What is the situation with monkeypox infections in Europe? During the outbreak in Europe in 2022 (Clade 2), a total of 25,693 cases were identified. The highest number of cases was reported in July 2022, during the 28th week, when 2,588 cases were registered. In 2024, a total of 98 cases of the Clade 2 variant of monkeypox were registered across nine countries (as of July). Sweden reported the first case of the more dangerous Clade 1 strain of monkeypox in the European Union on 15 August 2024. In its risk assessment published on 16 August 2024, the European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC) stated that it is highly likely that more cases of monkeypox, caused by the more dangerous Clade 1 virus spreading in Africa, will reach the European Union and the European Economic Area. However, the likelihood of its sustained spread in Europe is very low, provided that imported cases are diagnosed quickly and control measures, such as isolation of infected individuals and tracing of their close contacts, are implemented. Kõik uudised Keel ENG
Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud ning kooli algus hoogustab viiruste levikut veelgi. Riskirühma kuuluvatel inimestel tuleks end seetõttu koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu. Terviseameti andmetel on COVID-19sse haigestumine Eestis alates juuli algusest kasvutrendis. Eelmisel nädalal haigestus 945 inimest ning eelnenud nädalaga võrreldes kasvas haigestumus 9,6% võrra. Keskmine haigestumus Eestis oli 100 000 elaniku kohta 77,2. Keskmisest kõrgem oli haigestumus Hiiumaal, kus 100 000 inimese kohta haigestus 142,6 elanikku ja Võrumaal oli vastav näitaja 120,4. Viimasel nädalal hakkas kasvutempo siiski aeglustuma, kuid kooli alguseks saabuvad lapsed tagasi kodukohta ning lähinädalatel võib seetõttu eeldada COVID-19 ja teisi haigusi põhjustavate haigustekitajate leviku hoogustumist. Esimesed haigusjuhtumid on registreeritud ka hoolekandeasutustes ning hetkel on jälgimisel kaks COVID-19 kollet Lõuna regioonis, kus on kokku haigestunud 17 inimest. Hospitaliseeritute arv on seni püsinud madalal tasemel ning on nädalaid, kus pole ravile sattunud ühtegi koroonaviirusesse nakatunut. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal COVID-19 tõttu kolm inimest, kelle keskmine vanus on 74 eluaastat. Eelnevatel suvistel nädalatel on COVID-19sse haigestunud valdavalt noored inimesed, kes põevad haigust kergelt või asümptomaatilistelt. Kui vaadata aga kitsamalt vanuserühmi, on kõige rohkem haigestunuid vanuserühmas 55-59. Viimasel nädalal on täheldatud haigestumuse kasvu just vanemaealiste vanuserühmades, mis viitab senisest laiemale viiruse levikule. Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete järgi registreeriti viimane tänavune COVID-19 surmajuht juunis. Kokku on aasta algusest COVID-19sse surnud 57 inimest (võrdluseks - 2023. aastal suri 310 inimest ja 2022. aastal 903 inimest). COVID-19sse haigestunute arv 2023-2024 COVID-19sse haigestumus vanuserühmade kaupa Kui ohtlik COVID-19 tüvi Eestis ringleb? Nii nagu mujal Euroopas, domineerib ka Eestis alates 2024. aasta algusest koroonaviiruse BA.2.86 variant ja tema järglased, täpsemalt alamliinid JN1 ja KP.3. Selle variandi alamliinid on kiire levikuga, kuid ei ole seni näidanud seost suurema nakkuse raskusastmega ega vaktsiini tõhususe olulise vähenemisega. Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides hakkas haigestumus COVID-19sse sagenema kolm nädalat varem. ECDC (Haiguste ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) informatsiooni kohaselt on aga paljud riigid teavitanud, et haigestumine on pigem langustrendis. Niisiis on hetkel ringlevate tüvede puhul SARS-CoV-2 epideemia üldine mõju haiglatele ja suremusele suhteliselt madalal tasemel. Haigestumisest kõige enam mõjutatud rühm on olnud 65-aastased ja vanemad isikud, kes jõuavad ka haiglaravile, rõhutades asjaolu, et haavatavatel riskirühmadel on endiselt suurem risk raskete haiguste tekkeks. Kes kuuluvad riskirühma? Eelmiste aastate andmete analüüsimise tulemusel on raskekujuliste COVID-19 vormide tekke peamiseks riskifaktoriks just inimeste vanus. COVID-19 kui põhihaiguse tõttu hospitaliseeritutest 91% moodustavad patsiendid vanuses 60 eluaastat ja vanemad. Märgatavalt kasvab tõenäosus haiglasse sattuda nendel patsientidel, kes on vanuses 85+, kellel on haiglaravile jõudmise tõenäosus 138 korda kõrgem kui lastel ja 109,4 korda kõrgem kui täiskasvanutel ning 4,4 korda kõrgem kui patsientidel vanuses 60-74. Vanuse kõrval on oluline riskitegur kaasuvate haiguste olemasolu. Umbes 80%-l patsientidest esines mitu patoloogiat, millest kõige olulisemana saab välja tuua südameveresoonkonna haigused. Raskete haigusjuhtumite puhul saab riskifaktorina välja tuua ka vaktsineerimisega hõlmatuse ebapiisavuse. Põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest, kes olid 60aastased ja vanemad, omas vaktsiinikaitset vaid 3,5% ja koroonaviiruse tõttu surnutest oli vaktsineeritud vaid üks inimene. WHO ja ECDC ekspertide arvamuse kohaselt pakuvad vaktsiinid jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu. Lähiaja prognoos ja soovitused 2024. aasta sügishooajaks Terviseamet prognoosib nii COVID-19 kui ka teiste ägedate respiratoorsete viirustega seotud haigestumiste suuremat kasvu alates septembrist, mis on tavapäraselt seotud koolitöö algusega. Kuivõrd esineb palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult ning lainetena. 2024-2025 hooajal on COVID-19 vastane immuniseerimine tagatud tervishoiuteenuse, väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse asutustes töötavale personalile. Tasuta vaktsineeritakse ka 60-aastaseid või vanemaid inimesi, lapseootel naisi ja neid, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda. Sihtrühmadesse mittekuuluvatele lastele ja 18-60-aastastele täiskasvanutele pole vaktsineerimine üldjuhul vajalik. Sihtrühma välistele inimestele on COVID-19 vastane vaktsineerimine tagatud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud. Seda, kas patsient kuulub mõnda riskirühma, saab kontrollida näiteks terviseportaalist ning loetelu riskirühma terviseseisunditest on avaldatud vaktsineeri.ee lehel (COVID-19 alamleht, „Kes on kõige enam ohustatud?“ info all). Terviseameti soovitused, kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi: Kui kuulud riskirühma, vaktsineeri ennast! Peamine riskifaktor on inimeste vanus ja rasked kaasuvad haigused. Vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele tagab Eesti sel sügisel tasuta vaktsiini vaid riskirühmadele. Praegu ringlevad tüved ei põhjusta riskirühma mitte kuuluvatel inimestel rasket haiguskulgu. Info vaktsineerimispaikade kohta leiab vaktsineeri.ee kodulehelt. Haigena püsi kodus! Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled veendunud, et oled ise terve. Nakatumise kahtluse korral testi ennast. Pea meeles, et haiguse esimestel päevadel ei pruugi kiirtest usaldusväärset tulemust anda! Vajadusel korda testi mõni päev hiljem. Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või perearsti nõuandeliiniga 1220. Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski. Järgi üldiseid hügieenireegleid! Järgi tervislikku eluviisi - maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu. Kõik uudised Keel EST
Tervisekassa, Terviseamet ja Eesti Perearstide Selts tuletavad lapsevanematele meelde, et kooli alguses tuleks vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender sisaldab kaitset 12 nakkushaiguse vastu. „Vaktsineerimine on väga tõhus ja ohutu viis oma lapse kaitsmiseks haiguste eest, mis võivad levida kiiresti ning tuua kaasa raskeid tüsistusi. Kooli algus on hea aeg lisaks koolitarvetele vaadata üle ka lapse vaktsineerimise seis,” ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. “Enne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures lisaks koolieelsele tervisekontrollile tegema ära ka vaktsiini, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Lisaks peaks laps olema saanud kooli alguseks kaitse ka leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.” Kooliteed alustava või kooli vahetava lapse muude dokumentide hulgas peab olema väljavõte lapse tervisekaardist, kuhu on kantud kõik lapsele juba tehtud vaktsineerimised. Lapsele tehtud vaktsineerimisi saab näha Terviseportaalis. Kui Terviseportaalis ei ole lapse vaktsineerimised näha, tuleks oma perearstilt paluda, et ta andmed Terviseportaali kannaks. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peab nakkushaiguste leviku vältimiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95% lastest. 95%-line vaktsineerimisega hõlmatus aitab tagada elanikkonna piisava kaitse ja takistab nakkushaiguste levikut vaktsineerimata inimeste seas. Terviseameti andmeil on Eestis ligi 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta. Eesti Perearstide Seltsi juht, perearst dr Elle-Mall Sadrak soovitab lapsevanematel vaadata koos perearsti või pereõega üle oma laste vaktsineerimise seis ja teha vajalikud vaktsineerimised esimesel võimalusel. „Kui mistahes põhjusel on lapse vaktsineerimine õigel ajal tegemata jäänud või edasi lükkunud, siis nüüd on õige aeg uuesti alustada või puuduolevad vaktsiinid ära teha,“ ütles Elle-Mall Sadrak. “Lapse vaktsineerimisega aitame hoida ära haiguspuhanguid ja kaitseme nii ka oma lähikondseid - täiskasvanuid ja eakaid.” Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul ei ole tänu vaktsineerimisele mitmeid ohtlikke nakkushaigusi Eestis juba aastaid nähtud, kuid enamik neist on endiselt vaid ühe lennu- või laevareisi kaugusel. „Näiteks on ka sel aastal Eestis diagnoositud mitmeid leetrite ja läkaköha juhtumeid. Tegemist on ägedate haigustega, mis levivad endiselt paljudes Euroopa riikides. Selleks, et kaitsta oma lapsi ning nende raskete haiguste laiemalt levikut Eestis ära hoida, on oluline jälgida lapse vaktsineerimiskalendrit ja teha kõik vaktsineerimised õigeaegselt,“ ütles Mari-Anne Härma. 2023. aasta andmetel on kõigist 2-aastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ning punetiste vastu vaktsineeritud soovitusliku 95% asemel 84%. Kõigist 14-aastastest noortest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu kaitstud 73%. 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud Eestis keskmiselt 78%. Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimistega hõlmatus. Selleks hangib riik kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh kuni 7-aastastele lastele. Rohkem infot: www.vaktsineeri.ee Vaata ka: Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender Kõik uudised Keel EST
Kliimaministeerium saatis täna, 20. septembril kooskõlastusringile maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnõu, mille eesmärgiks on luua selgus tulevikumaavarade kasutuselevõtu tingimustes. Eelnõu kehtestab ka kohaliku kasu instrumendi kaevandamispiirkondade elanikele ja kohalikele omavalitsustele.
Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt ligi 14 kilogrammi rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Kliimaministeeriumi tellimusel valminud värske uuring pakub välja lahendusi, kuidas saaks neid jäätmeid edaspidi paremini ringlusse võtta.
Eestis on liiklusregistris ligi 220 000 peatatud kandega sõiduautot ja väikekaubikut, millest paljude puhul pole teada, kas need sõidukid enam eksisteerivad. Riigikogus läbis eile esimese lugemise eelnõu, millega soovitakse lihtsustada selliste sõidukite registrist kustutamist.
Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas täna kahe korterelamute renoveerimistoetuse määrused, millega abistatakse ühistuid kokku 185 miljoni euroga. Läbi aegade suurima toetusvooru abil saavad korda kümnete tuhandete inimeste kodud üle Eesti.
Taristuminister Vladimir Svet saatis esmaspäeval ministeeriumitele ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks reoveepuhastite energiatõhususe parandamiseks kavandatava toetusmeetme eelnõu.
Täna sai alguse iga-aastane Euroopa liikuvusnädal. Ligi 2000 Euroopa linna osalevad kampaanias, millega pööratakse tähelepanu aktiivse ja säästva liikuvuse edendamisele. Põnevaid üritusi toimub nädala jooksul ka Eesti linnades.
Keskkonnaagentuuri Oore ja Vasknarva hüdromeetriajaamad pälvisid käesoleva aasta suvel Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) sajandi jaama tunnustuse. Väärika aunimetuse taga on väga pikaajalised katkematud mõõtmised ja vaatlused, mis annavad aimu sajandi jooksul toimunud muutustest Eesti kliimas ja jõgede veerežiimis.
Hetkel on häiritud ILM+ äpi välkteadete edastus klientidele.
Keskkonnaagentuur koostab iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruandega esitatud informatsiooni põhjal koondülevaate, kust leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta.
Vastavalt täna EEA (European Environment Agency) poolt avaldatud aruandele on PFASide (per- ja polüfluoritud alküülühendid) kasutamise vähendamine rõivastes, mööblis ja muudes tekstiiltoodetes oluline, et suurendada nende taaskasutamist ning soodustamaks üleminekut „tooda-tarbi-viska minema“ majandusmudelilt ringmajandusmudelile. PFASid on tuntud ka nimega „igavesed kemikaalid“, kuna keskkonda sattudes püsivad need ained aastatuhandeid ja inimese organismi kogunedes põhjustavad erinevaid terviseprobleeme nagu maksakahjustused, kilpnäärmehaigus, rasvumine, viljakuse langus või vähktõbi.
Septembris alanud Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine avab merest jõkke rändavatele kaladele ligipääsu Purtse jõe kesk- ja ülemjooksule, samuti selle suurimale lisajõele. See on oluline samm, et taastada kunagine Eesti olulisuselt teine lõhejõgi ning aidata kaasa kalavarude suurenemisele.
Täna, 16. septembril möödub 37 aastat Montreali protokolli sõlmimisest, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti ja lõpetada järk-järguliselt seda kahandavate ainete tarbimine ning tootmine.
Tänasel Riigikogu istungil langes menetlusest välja perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on plaanis tõsta lapsetoetust lapse kohta 150 eurole kuus. Esimest lugemist ei läbinud ka eelnõu, mille eesmärgiks on tõsta koolilõuna toetust kahele eurole. Link uudisele: Lapsetoetuse ja koolilõuna toetuse tõstmise eelnõud langesid Riigikogu menetlusest välja
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kaks seadust ja ühe otsuse. Kahe ja poole tunni jooksul oli istung osalise elektrikatkestuse tõttu häiritud. Link uudisele: Riigikogu kiitis heaks finantsasutuste riske maandava seaduse
Peaminister kinnitas Riigikogu infotunnis, et kõik saavad aru, et kaitsevaldkonda tuleb panustada. Link uudisele: Infotunnis arutati maksutõusude mõju majandusele
Riigikogu kunstisaalis on alates kolmapäevast, 18. septembrist avatud väljapanek „Arrakute kunstipärand: põlvkondadevaheline dialoog“, mis pakub põhjalikku ülevaadet kolme kunstniku Henno Arraku, Jüri Arraku ja Arno Arraku kunstnikuteekonnast ning nende põlvkondadevahelisest dialoogist. Link uudisele: Riigikogus on Arrakute kunstipärandit tutvustav näitus
Riigikontroll tutvustab täna hommikul toimuval avalikul istungil Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide täitmise järelauditi tulemusi. Link uudisele: Erikomisjonis analüüsitakse olmejäätmete ringlussevõtu problemaatikat
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna toetada ja saata täiskogu ette esimesele lugemisele eelnõu, mille kohaselt tuleb ametiasutustel inimeste märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata senise 30 asemel 15 päevaga. Link uudisele: Põhiseaduskomisjon toetab kodanike pöördumistele vastamise tähtaja lühendamist
Harju maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Ida-Viru maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Jõgeva maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Järva maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Lääne maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Lääne-Viru maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Põlva maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Pärnu maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Rapla maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Saare maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Tartu maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Valga maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Viljandi maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.Võru maakond: 20.09 hommikupoolikul on laialdaselt udu nähtavusega alla 200 m.
Öösel: Ilmaprognoos Läänemere kohta 24 tunniks 07:00 UTC 20.09 kuni 07:00 UTC 21.09.2024. Hoiatus: ei ole. Sünoptiline ülevaade: Läänemere ja Baltimaade kohal on ulatusliku kõrgrõhuala kirdeserv. Läänemere põhjaosa, Liivi lahe põhjaosa, Väinameri: valdavalt lääne- ja loodetuul 3-8 m/s. Sajuta. Ennelõunal on paiguti udu, muidu nähtavus hea. Soome laht: lääne- ja loodetuul 3-9, puhanguti kuni 13 m/s. Sajuta. Ennelõunal on kohati udu või uduvine, muidu nähtavus enamasti hea. Päeval:
Öösel: Vähese pilvisusega sajuta ilm. Mitmel pool tekib udu. Puhub läänekaare tuul 1-6, põhjarannikul puhanguti kuni 9 m/s. Õhutemperatuur on 6..11, rannikul kuni 15°C. Päeval: Vähese pilvisusega sajuta ilm. Ennelõunal püsib mitmel pool udu. Puhub valdavalt loode- ja läänetuul 2-8, põhjarannikul puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur on 17..21°C.
Birgit Vaarandi Vetikais kõrkjad 11.09.2024 Tallinn
Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljon tähistas reedelTaara linnakus piduliku rivistusega väeosa kümnendat aastapäeva, teatas kaitseväe peastaap.
Reedo sõjaväelinnaku pidulik avamine sel teisipäeval leidis paar päeva hiljem vastukaja ka Pihkva meedias ja seejärel ühismeedias, kus toodi välja asjaolu, et Võru lähedale Juba külla rajatud baas asub Venemaa piirist vähem kui poolesaja kilomeetri kaugusel.
Teisipäeval, 17. septembril toimunud Lõuna-Eesti Idee Labor tõi kokku ligikaudu 350 ettevõtlikku noort, kes astusid oma esimesed sammud ettevõtluse suunas, arendades välja esialgseid äriideid ja õpilasfirmasid.
Oktoobris avanev korterelamute renoveerimise taotlusvoor annab eelise Lõuna-Eesti keskustele. Näiteks võivad Võru ja Valga linna muinsuskaitsealal olevad kortermajad saada Kredexilt toetust koguni 70 protsenti.
Võrumaa jooksu- ja kõnnisarja kümnes etapp peeti Eesti sügavaima oru tiitlit kandvas Kütiorus. Sarja korraldajad Võrumaa spordiliidust tõdesid, et kuigi tegu oli kõige raskema rajaga kogu sarjas, oli vähemalt ilm igati kõigi 323 osaleja poolt: soe, kerge tuulega ja päikeseline.
Eesti-Läti korrakaitseorganite ühine piiri ületavate sõidukite kontroll päädis kahekümne kolme väärteomenetluse ja ühe kriminaalmenetlusega.
Arvult 35. Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemiaga pärjatakse 2024. aastal kultuuriloolast Nele Reimann-Otsarut võrukeelse lapsepõlve mälestusteraamatu «Vanaimä pääsokõsõ´» eest.
Pühapäeval Otepäält startinud 27. Tartu rattamaratoni võitis võimsa lõpuspurdi teinud Gert Kivistik, kes ühtlasi töötab ürituse ehitusjuhina. Teisena finišeeris leedulane Eimantas Gudiškis (+00.01) ja kolmandana Peeter Tarvis (+00.01).
Puhkpilliorkestri mängu saatel avati teisipäeval Võru linna lähistele viimase aasta jooksul rajatud Reedo sõjaväelinnak, kus lähiajal seavad end sisse tänini Taara linnaku soojakutes elavad USA sõdurid.
Esmaspäeva keskpäeva paiku toimus liiklusõnnetus Võru maakonnas.
Eestis kõrgtasemel mängival Barrus Võru võrkpalliklubil on tänavuseks hooajaks varuks uued käigud. Mullu Eesti meistrivõistlustel poolfinaalis Tartu alistanud ning lõpuks hõbemedalid kaela saanud võrgusats võib arvestada mitme punktikahuriga.
Päästjad said pühapäeval väljakutse Põlva korterisse, kus põles köögis prügikast ning reedel Antslasse, kus suitsuandur andis korteris tehnilise rikke tõttu häiret.
Võrumaal Matsi krossirajal peeti veoautode Eesti meistrivõistluste viies ja viimane etapp.
Võru mööblifirma Wermo paigaldab oma tootmishoone katusele juba teist päikeseparki. Ettevõtte juht Raul Vene kinnitas, et esimene park on ennast tõestanud ning elektrienergia kulud on võrgutasude arvelt vähenenud üllatuslikult palju, kuni 20 000 euro võrra aastas. Lisaks sellele toodab ettevõte nüüd ise olulise osa tarbitavast elektrienergiast. Vene usub, et teise päikesepargi lisandumise järel aitab päikeseenergia katta kuni 60 protsenti ettevõtte kogutarbimisest.
Raadio Elmar jätkab tava kutsuda mõneks nädalaks hommikuprogrammi juhtima muult alalt tuntud inimesi. Tänavu septembris ja oktoobris rõõmustavad kuulajaid Veikko Täär, Piret Krumm, Kait Kall ja Andres Dvinjaninov.
Naiskodukaitse tähistas Tõrva vallas Taagepera lossis oma 97. aastapäeva. Järva ringkonna naiskodukaitsjale Taive Saarele anti üle Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi teenetemedal. Samuti jagati staažimärke neile, kes on organisatsiooni liikmed olnud juba enam kui 25 aastat.
Jaan Gutmanni nimeline rahvusvaheline Võru 65. võrkpalliturniir leiab aset täna ja homme Võru spordikeskuses. Turniirist võtab osa neli võistkonda: Barrus Võru VK, Pärnu VK, Ezerzeme/DU (Läti) ja Södertelge VBK (Rootsi).
Võru linnagaleriis on üleval Sirje Toodingu tušijoonistuste näitus «Kiiksuga puuviljandus». Tooding ütleb, et pole joonistamist õppinud, kuid huvi selle vastu on tal alati olnud.
Piirirahu rikkujate väljakutsuvalt vastiku käitumise ja piirivalvurite pihta lendavate roppuste saatel rullus reedel Nursipalu harjutusväljakul lahti politsei- ja piirivalveameti (PPA) tänavune suurõppus Green Victory, kus sisejulgeolekujõud harjutasid toimetulekut massilise ränderündega Eesti idapiirile.
Mõniste piirkonna külade vallavahetuse asjus esmakordselt sel kolmapäeval kohtunud Antsla ja Rõuge valla esindajad leppisid kokku ajakava, kuidas 17 küla üleandmisega Antsla vallale lähiajal edasi minnakse.
Võrumaa jooksu- ja kõnnisarja kümnes etapp peeti Eesti sügavaima oru tiitlit kandvas Kütiorus. Sarja korraldajad Võrumaa spordiliidust tõdesid, et kuigi tegu oli kõige raskema rajaga kogu sarjas, oli vähemalt ilm igati kõigi 323 osaleja poolt: soe, kerge tuulega ja päikeseline.
Pühapäeval Otepäält startinud 27. Tartu rattamaratoni võitis võimsa lõpuspurdi teinud Gert Kivistik, kes ühtlasi töötab ürituse ehitusjuhina. Teisena finišeeris leedulane Eimantas Gudiškis (+00.01) ja kolmandana Peeter Tarvis (+00.01).
Sõrmus, sõled, ripats, mündid väga erinevatest ajastutest... Rõuge kiriku vundamendi taastamise käigus on hoone kõrvalt välja tulnud hulgaliselt väärtuslikke leide, mis annavad põneva sissevaate piirkonna minevikku.
Võrumaa naabervaldade Antsla ja Rõuge esindajad alustavad järgmisel nädalal läbirääkimisi Mõniste piirkonna 17 küla vallavahetuse üksikasjade üle. Peaküsimuseks kujuneb, kas Antsla on nõus enda kanda võtma koos küladega kaasa antava 950 000 euro suuruse laenukoormuse lisandumisega.
Selleaastastel Võru maakonna meistrivõistlustel golfi löögimängus osales rekordarv võistejaid: üheksateist meest ja viis naist.
Üle Võru-lähedase sõidutee vingerdav kõhn nastik pääseb napilt jalgratturi ja tema järel sõitva maastikuauto rataste eest pakku, kuid tema liigikaaslane on Sangaste kergliiklusteel jäänud purustatud ihuga asfaldile lebama. Roomajatel on käes kiired päevad, mistõttu võib neid praegu sagedamini kohata.
Häirekeskus sai esmaspäeval teate õhus levivast suitsuvinest Rõuge vallas Saru külas, kuid ühtki tulekahju läheduses Mõniste päästjad ei avastanud. Asja uurides selgus, et tegemist on Ukrainast siia jõudnud suitsuga.
Valga päästjad said laupäeva pärastlõunal väljakutse Kuperjanovi tänavale, kus ühe garaaži tänavapoolsest seinast oli osa maha varisenud.
Kel palju kannatust ja pealehakkamist, võib metsast leida hämmastaval hulgal seeni. Kuigi kõige hinnalisemad neist Eestis ei kasva, võib mõni maksta suisa ulmelisi summasid, rääkis Karula-Pähni seenefestivalil mükoloog Veiko Kastanje.
Rõuge Ööbikuorus leiab täna aset kogukonnafestival «Ellujäämise kunstid». Samas avab kohaliku kraamiga müügiletid Uma Meki laat, tegutsevad töötoad ning pakutakse tegevusi lastele ja kultuuriprogrammi.
Nursipalu harjutusvälja neljakilomeetrisesse mõjualasse jäävate Antsla, Rõuge ja Võru valla ning Võru linna elanikud saavad 1. oktoobrist 29. novembrini taotleda toetust polügoonilt kostuva militaarmüra mõjude leevendamiseks.
Võrumaal Nogopalu karjääris rallitanud ning ümber paiskunud ATV alla jäänud mehe pääsemisele tuli kasuks tuulevaikne ilm.
Rõuge ja Setomaa valla koolikokad käisid koos Läti ametikaaslastega Smiltene ja Tukumsi koolidest hiljuti Rootsis õppereisil.
Koolide liitmise tulemusena on haridusasutuste arv Lõuna-Eestis vähenenud. Mitmed koolid on koondunud ühe nime alla, kuid jätkavad tööd eri majades. Pühapäevale langev esimene september on esimese koolipäeva aktuse toimumise jaganud aga laias laastus kaheks: nädala viimasele päevale või esmaspäevale. Avaldame andmed nendes Lõuna-Eesti koolides sel sügisel haridusteed alustajate kohta, kes seda teavet meiega jagasid.
Selle aasta kevadest töötab Eesti rahvakultuuri keskuses Võrumaa rahvakultuurispetsialistina Aigi Pall. Varsti pea 15 aastat Võrumaal elanud Pall on õppinud sajandivahetuse aegu kultuurinõuniku eriala tollases Tallinna pedagoogikaülikoolis ja töötanud mitmesugustes kultuuriasutustes Võrumaal.
Võrumaal asuvas Filmi Vargamäe külastuskeskuses peeti enne uste lõplikku sulgemist tänuõhtut, et öelda Filmi Vargamäele aitäh ilusate aegade ja elamuste eest.
Mõniste piirkonna külade vallavahetuse asjus esmakordselt sel kolmapäeval kohtunud Antsla ja Rõuge valla esindajad leppisid kokku ajakava, kuidas 17 küla üleandmisega Antsla vallale lähiajal edasi minnakse.
Muuseumitöötaja hoiab käes kolpa, mille äsja lahti kaevatud sõjahauast leidis. Kellele see kuulus, jääb tõenäoliselt saladuseks, ent ilmselt langes ta Teises maailmasõjas kuskil Võrumaal.
Võrumaa naabervaldade Antsla ja Rõuge esindajad alustavad järgmisel nädalal läbirääkimisi Mõniste piirkonna 17 küla vallavahetuse üksikasjade üle. Peaküsimuseks kujuneb, kas Antsla on nõus enda kanda võtma koos küladega kaasa antava 950 000 euro suuruse laenukoormuse lisandumisega.
Kel palju kannatust ja pealehakkamist, võib metsast leida hämmastaval hulgal seeni. Kuigi kõige hinnalisemad neist Eestis ei kasva, võib mõni maksta suisa ulmelisi summasid, rääkis Karula-Pähni seenefestivalil mükoloog Veiko Kastanje.
Suve lõpus hakkavad varjupaikade puurid tavapäraselt täituma koduotsivate kassidega. Lemmikut valima tulnud inimesed näevad rõõmsameelseid kiisusid, kellel silm särab ja karv läigib. Selleks on aga varjupaiga töötajad palju vaeva näinud, sest suur osa nurrumootoritest vajab nende juurde jõudes ravi.
Antsla vallas Kobelas sai jätku kolhoosiaegsete pikalauapidude traditsioon. Linda rahvamaja esisel aga võttis koha sisse juba teine kukk, kes sai kolhoosi aukodaniku Kalmer Tennosaare järgi endale nimeks Kalmer.
Nursipalu harjutusvälja neljakilomeetrisesse mõjualasse jäävate Antsla, Rõuge ja Võru valla ning Võru linna elanikud saavad 1. oktoobrist 29. novembrini taotleda toetust polügoonilt kostuva militaarmüra mõjude leevendamiseks.
Koolide liitmise tulemusena on haridusasutuste arv Lõuna-Eestis vähenenud. Mitmed koolid on koondunud ühe nime alla, kuid jätkavad tööd eri majades. Pühapäevale langev esimene september on esimese koolipäeva aktuse toimumise jaganud aga laias laastus kaheks: nädala viimasele päevale või esmaspäevale. Avaldame andmed nendes Lõuna-Eesti koolides sel sügisel haridusteed alustajate kohta, kes seda teavet meiega jagasid.
Selle aasta kevadest töötab Eesti rahvakultuuri keskuses Võrumaa rahvakultuurispetsialistina Aigi Pall. Varsti pea 15 aastat Võrumaal elanud Pall on õppinud sajandivahetuse aegu kultuurinõuniku eriala tollases Tallinna pedagoogikaülikoolis ja töötanud mitmesugustes kultuuriasutustes Võrumaal.
Eestis on kasutusel üks isemoodi spordiprogramm – see loob noortele võimaluse osaleda treeningutel, õppides samal ajal ka sotsiaalseid oskusi. Hiljuti lõppes neil neli päeva kestnud laager Põlva, Valga, Võru, Tõrva ja Viljandi noortele.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames toimub 30.–31. augustil kahepäevane järvefestival, mil avanevad Antsla kandi looduse ja pärimuse aardelaekad.
President Alar Karis tunnustas Tartus Karlova koolis Eesti kaunimate kodude omanikke.
Põlva- ja Võrumaal asuva Pokumaa radadel kõndijate pilku rõõmustab läinud nädalast kümmekond taiest, mis sündisid kultuuripealinna aasta puhul korraldatud rahvusvahelise looduskunsti sümpoosioni LOoduse LOodu LOomingus käigus.
Vastrenoveeritud Kagu-Eesti suurimas kontserdisaalis, Linda rahvamajas tehakse 31. augustil kummardus olnule. Elamusõhtul „Kirev Linda” pidutsetakse täpselt nii nagu legendaarse Linda kolhoosi hiilgeaegadel 70ndatel ja 80ndatel.
SA Kiusamisvaba Kool (KiVa) kuulutas neljapäeval välja aasta kiusuennetaja kooli tiitli, mille pälvis teist aastat järjest Antsla gümnaasium.
Setomaal Uusvada kultuurikülas leidis aset töötuba ehk häkaton, mille käigus valmis kaks kliimaebaõiglusest inspireeritud filmi.
Eesti-Vene praegusest piirist kümnekonna kilomeetri kaugusel asuva Mitkovitsa külakooli seinal avati esmaspäeval mälestustahvel Ukraina sõjas hukkunud kohalikule mehele. Tegemist on kooliga, kus kindlasti veel mõne aasta eest lauldi setokeelseid laule ja kus Setomaa ülemsootskad külas käisid.
Neljapäeval kella 16 ajal tuvastas piirivalve oma seiretehnikaga Lämmijärvel ebaseadusliku ajutise kontrolljoone ületuse, kui üks mootorpaat sõitis Eestist välja Venemaa vetesse.
Koidula piiripunkti saabunud Norra kodanik sai tagasilöögi osaliseks, sest tal ei õnnestunud 10 000 eurot Venemaale toimetada.
Setomaal Polovina külas maha sõidetud elektrikaabel peatas maanteel mõneks ajaks ka liikluse.
Tänavused Eesti meistrivõistlused orienteerumise öisel tavarajal peeti Läti piiri ääres asuvas Vaskpalu metsas Valga vallas Hargla külas. Seikluslikule öisele võistlusele kogunes ligi 200 osalejat.
Kanal 2 jutusaate «Õhtu!» ja populaarse telemängu «Ma näen su häält» saatejuht Piret Laos on beebiootel. Laose ja tema muusikust elukaaslase Taavi Langi peres kasvab juba tütar Rica.
Koolide liitmise tulemusena on haridusasutuste arv Lõuna-Eestis vähenenud. Mitmed koolid on koondunud ühe nime alla, kuid jätkavad tööd eri majades. Pühapäevale langev esimene september on esimese koolipäeva aktuse toimumise jaganud aga laias laastus kaheks: nädala viimasele päevale või esmaspäevale. Avaldame andmed nendes Lõuna-Eesti koolides sel sügisel haridusteed alustajate kohta, kes seda teavet meiega jagasid.
Selle aasta kevadest töötab Eesti rahvakultuuri keskuses Võrumaa rahvakultuurispetsialistina Aigi Pall. Varsti pea 15 aastat Võrumaal elanud Pall on õppinud sajandivahetuse aegu kultuurinõuniku eriala tollases Tallinna pedagoogikaülikoolis ja töötanud mitmesugustes kultuuriasutustes Võrumaal.
Kuna täna on augusti viimane laupäev, süttivad ka paljudes Lõuna-Eesti paikades lõkked ja nende ääres kõlab muusika. Sellisel moel tähistatakse Eestis ja Soomes juba 1992. aastast muinastulede ööd, meenutamaks ajaloolisi mereäärseid märgutulesid ehk iilastulesid.
Paljudes koolides on puudu kvalifitseeritud pedagoogidest. Tihti on palgatõusust hoolimata keeruline leida klassi ette isegi nõuetele mittevastavat inimest.
Setomaal asuva Helbi küla elanikud ja külalised avasid rahvalaulik Miku Odele tema 100. surma-aastapäeva eel mälestuskivi. Tseremoonia leidis aset Ode endise elukoha lähedal Helbi külas.
Räpinas leidsid aset Põlvamaa meistrivõistlused praegu maailma populaarseimaks võistkondlikuks tänavaspordialaks peetavas 3 x 3 korvpallis.
Politsei palus esmaspäeval abi selgitamaks välja 73-aastase mehe asukohta, kes lahkus täna ennelõunal enda Setomaa vallas Beresje külas asuvast kodust. Paar tundi hiljem teatas politsei, et Leo on leitud. Teda märkas Beresje küla lähedal teenistusest vabal ajal abipolitseinik, kes aitab Leo koju toimetada.
24. augustil avastasid Saatse kordoni piirivalvurid, et Võrumaal Setomaa vallas liikus piiriribal jalgrattur, kes suundus piiriposti juurde pilti tegema.
President Alar Karis tunnustas Tartus Karlova koolis Eesti kaunimate kodude omanikke.
Sel nädalavahetusel Berliinis toimuval Laveri karikaturniiril ehk Euroopa ja muu maailma tennisematšil on seis pärast avapäeval toimunud kohtumisi 2:2 viigis.
Reedel peeti hooaja esimene kohtumine Eesti-Läti korvpalliliigas, kui Valmiera oli kodusaalis 80:63 üle Liepajast.
Narvas tehti algust jäähoki Euroopa kontinentaalkarika turniiri esimese ringi mängudega. Eestit esindab sel hooajal koduse liiga võitnud Narva Paemurru spordikool, kes sai turniiri esimese ringi B-alagrupi korraldusõiguse.
Saatejuht Debora Saarnak
Neljapäevast laupäevani toimub Tallinnas Kadrioru pargis 17. korda festival "Valgus kõnnib", mille teemaks tänavu on "Valguse vägi".
Neljapäeva õhtul võrkpalli Meistrite liiga eelringi avamängus võidukas olnud Selver/TalTechi ridades mängib tänavu seitsmeaastase vahe järel klubi poolehoidjatele tuttav Lincoln Williams.
Tartumaal Luunjas karjamaadel kepsleb ringi Eesti esimene katseklaasivarss. Varss sündis Eesti Maaülikooli teadlaste ja Luunja talli koostöö tulemusena. Kuna varsa mõlemad vanemad on sporthobused, on ka talli omanikel ootus, et katseklaasivarsast saab edukas sportlane.
Eesti parim kettagolfar Kristin Tattar kindlustas Vermonti osariigis Jeffersonville'is toimuval kettagolfi profiturnee etapil teise võistluspäevaga liidrikohta.
Laupäeval meie kohal laiuv kõrgrõhuala veidi nõrgeneb. Ilm on sajuta, aga pilvi on enam ja seda Venemaalt laieneva madalrõhkkonna tõttu, mis servapidi Eestini jõuab. Ja loodetuul kahe rõhuala piirimail tugevneb.
Nelja-aastase poisi surm difteeriasse ajendab Läti valitsust muutma vanemate jaoks karmimaks vastutust oma lapse vaktsineerimisest keeldumise eest.
Välisministeerium eitab järsku poliitikakursi muutust Lähis-Idas, kuigi sellel nädalal toetas Eesti ÜRO peaassamblee hääletusel Iisraeli okupatsiooni hukka mõistmist Palestiina aladel. Varem on Eesti selles küsimuses pigem juhindunud liitlastest või jäänud erapooletuks.
Franz Malmsten käis mõned nädalad tagasi Ameerika kuulsal kõrbefestivalil Burning Man. "Ringvaates" rääkis filmitegija ja näitleja, kui hea mulje jätsid talle kõigi inimeste abivalmidus ja suuremõõtmelised kunstiteosed.
Elva vallas tegutseva Kadaka leivakoja perenaine Merle Sule rääkis "Ringvaates", kuidas ta elu sunnil karjääripöörde tegi ning kõigest aastaga oma unistuste väikeäri püsti pani.
Eeloleval nädalavahetusel sõidetakse Hockenheimis motoringraja Saksamaa meistrivõistluste seitsmes ehk käimasoleva hooaja viimane etapp, ent Eesti fännide meelehärmiks ei stardi seal üks eelmise etapi võitjatest Hannes Soomer.
USA armee andis uut informatsiooni vargpommitaja B-21 Raider kohta, mille heidutav mõju hakkab tooma kasu ka liitlasriikidele.
Snuukri maailma edetabelis esikohal olev Judd Trump kaotas hooaja neljanda reitinguturniiri English Open veerandfinaalis 20-aastasele hiinlasele Wu Yizele.
BC Kalev/Cramo peatreener Heiko Rannula rääkis pärast oma hoolealuste Meistrite liiga eelturniiril saadud 84:76 võitu Slovakkia meistri Levice üle, et hooaja algfaasis on mängupilt veel kõigil rabe ning otsustavas kohtumises tšehhide Nymburki vastu tuleb edasipääsuks teha parem esitus.
Käesoleva aasta aprillis GamerLegioni põhimeeskonda edutatud Eesti Counter-Strike'i mängiv e-sportlane Andreas "aNdu" Maasing arvati meeskonna nimistust välja.
Copyright © 2050 Võrumaa Sõprade Selts