Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Võru keele termin tekkis alles peale seda kui oli loodud Võru Kreis (Maakond) ja Võru linn, kui poleks asutatud viimast siis tõenäoliselt oleks Võru keelt, nimetatud millekski muuks kui Võru keeleks.
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.
Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.
Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)
Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija.
Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel.
1686.a. ilmus Meije Issanda Jesusse Kristusse “Wastne Testament” Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu, mis trükiti Riias, mis on ühtlasi ka Eesti esimene täielik piiblitõlge. Tõlkijateks olid Kambija koguduse õpetaja Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja), kes tegi tõlketööd koos oma poja (Puhja pastor) Adrian Virginiusega. (20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) LOE 1686.a. välja antud Wastset Testamenti PDF-s.
Lõunaeesti keelseid “Wastseid Testamente” ilmus veel ka hiljem: 1727, 1741, 1815, 1845, 1848, 1857, 1865, 1872, 1878, 1896 jne.
1686.a. avaldas Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond – 16. november 1688 Läänemerel tormis) esimese lõunaeesti keelse aabitsa, 1698.a. kordustrüki originaal asub Lundi Ülikooli raamatukogus, Rootsis seega on lõunaeestikeelsete aabitsate ajalugu juba üle 300-aasta vana. Lõunaeestikeelsed (tartukeelsed) aabitsad ilmusid samuti veel ka aastatel 1741, 1814, 1815, 1817, 1820, 1845, 1849 jne.
1873.a. ilmus Põlva pastor Johann Georg Schwartz´i (25. juuni 1793 Riia – 19. märts 1874 Põlva) lõunaeesti keelne lugemik “Eesti laste sõber”
1875.a. ilmus Friedrich August Wilhelm Hollmann-i (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) “Laste edimäne luggemise ramat”. Tartoma kele kolilaste tullus kirja pantu, mille andis ta välja Tartus. LOE 1875.a. aabitsat PDF-s
1885.a. avaldati esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda (01. detsember 1853 Himmaste – 17. juuni 1898) poolt pealkirjaga “Wastne Wõro keeli ABD raamat”. LOE 1885 aasta aabitsat PDF-s.
1886. aastal trükiti Tartus, Karl August Hermann´i (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) poolt koostatud “ABD ehk wäikene Lugemise raamat” Tartu ja Wõro maa laste kasus”, mis hakkas Hurda aabitsaga võistlema. Viimast peetaksegi lõunaeestikeelsel alal kõige enam levinud aabitsaks. Säärased Tartu ja Võru lastele mõeldud aabitsaid ilmus ka hiljem erinevatel aastatel. LOE 1886 aasta aabitsat PDF-s
Igas kihelkonnas on võru keel olnud ja on ka praegu pisut erinev.
Allikas: Wikipedia & Võrumaa Sõprade Selts
- Parm tsuskas: paadiralli afterpartyby Priit on 29.04.2024 at 14:32:32
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
- Muda Mari pajatusby Priit on 29.04.2024 at 14:31:37
Peitli ja vassar Ma kuuli raadiost, et mõtsah om ragomisrahu. Inemine ei või mõtsamassinidõga puid maaha võtta, muido sekäs tsirkõl pessä tetä ja poigõ vällä haudu. A ku mõtsa läät, om kuulda, kuis kiäki pess nigu peitli ja vasaraga vasta puid. Ku õigõ puu mano saat, sõs om õnnõ nätä, kuimuudu lastu omma ümbre [...]
- Tossu Tilda pajatusby Priit on 29.04.2024 at 14:31:03
Pilt lehen inne valimiisi Raadion kõnõldi minevä nätäl europarlamendi valimiisist ja tuust, et inne valimiisi ei olõ hää kandidaatõ tegemiisist aokirändüsen ilmaas’anda kirota. Umal aol oll’ maakunnalehen pia säänesama riigli: es või panda lehte noidõ inemiisi pilte, kiä kandidiirsevä. Seo lugu juhtu nii 30 aasta iist. Jäl olli valimisõ tulõman. Ütel hummogul näi, et [...]
- Pedaalõga autoby Priit on 29.04.2024 at 14:21:20
Mino meheveli oll’ ettevõtja miis ja tegi 1950. aastidõ alostusõh umalõ pojalõ auto. Ilosal autol olliva pedaali. Ku noid sõksõt, liiku massin edesi kah. Auto oll’ nigu peris: tsõõri all, ruul olõmah. Massin värviti vereväs. Latsõ es taha süümä ja õdagu auto mant kodo minnä. Esä oll’ kõva pilditegijä ja pildist’ auto üles kah. Poisi [...]
- Kähri pulmaralliby Priit on 29.04.2024 at 14:18:53
Seo lugu juhtu aastid tagasi. Olõ väega tihtsäle mõtsu pite roitnu ja tuuperäst, et olõ ütsindä ja ei kõnõlõ ega ei tii ka muido lärmi, ei olõ ma kunagi nii mõtsast är tulnu, et ei olõ eläjit nännü. Ütskõrd juhtu nii. Peri mõts om perädü illos. Tuul aol, ku seo lugu juhtu, oll’ mõts viil [...]
- Priinime lugu: Vodiby Priit on 29.04.2024 at 14:15:44
Seol nimel om Eestin 48 kandjat. Nimi panti katõn paigan: Haani mõisan Võrumaal ja Uvve-Kariste mõisan Mulgimaal. Haanin Kallastõ külän panti seo nimi Ommelka Miku Jakapi poigõlõ. Rõugõ keriguraamadu kirutasõ vanan kiräviien Woddi, mõisa hingelugõmistõ 1826 panti nimi kujul Wodi. Arvada, et välläütlemine oll’ iks [vodi], a kõrvalõ jättä saa ei ka II välten välläütlemist [...]
- Uma Pido laulu laulõti ütenkuun läbiby Priit on 29.04.2024 at 14:12:53
Mahlakuu tõsõn poolõn peeti Võrol, Põlvan, Kambjan ja Tarton Uma Pido kuundpruuvõ, kon esi kooriliigi lauli läbi kõik laulu, miä pidol ettekandmisõlõ tulõva. Proovõn juhati kuurõ dirigendi Joosingu Küllike, Tammeoru Saidi, Otsari Silja, Rõõmusõ Signe, Kasesalu-Roopsi Anne, Meistri Erki, Prüki Jaanus, Reiljan-Prätzi Jane, Kattai Kaari, Jõgi Kadri, Lindali Kalev, Breede Lauri, Nirgi Marje, Grossi Merje, [...]
- Tõsõ kundi otsast. Värte ja ussõ takanby Priit on 29.04.2024 at 14:09:21
Mõni aig tagasi kävemi kalli kaasaga Kreekan Santorini saarõ pääl. Tuu um üts vulkaani purskamisõst tekkünü hobõsõravva kujoga saar. Saimi hotellitarõ mere veerest kavvõmbalõ, a läts’ nii häste, et ülemädse kõrra päält oll’ mõlõmbalt puult merd nätä. Mi sinnäminegi mõtõ oll’ olla tsipa päävä käen ja kaia, kuis inemise eläse. Lisas pruuvsõmi ummi mõttit paprõ [...]
- Kanakasvatusõ oppus Kuis tä õks edesi lätt?by Priit on 29.04.2024 at 14:08:32
Vana nall’alugu kõnõlõs, kuis väega tark autoasjatundja pidä tõisilõ tarkulõ loengut sisepalamismootori tüü põhimõttiist. Loengu lõpun küsüs kullõjiide käest: kas kõik oll’ arru saia? Tälle vastatas, et kõik pääle tuu, kuis tä õks edesi liigus, ku hobõst iin ei olõ. Vaivalt küll jõudsõ tuu lektor inne ullisminekit mõnõlõ kullõjalõ asja kõrralikult selges tetä. Inemise lihtsält [...]
- Egäpäävätsest viist ja õiguisistby Priit on 29.04.2024 at 14:06:08
Kas meil om pääle õiguisi ka kohustus latsi käest lainatut luudust hoita ja tuud sama puhtalõ latsõlatsilõ perändä? Viimätsel aol om lõpus ummõhtõ pall’o noid, kiä ütlese vällä, et inemise saava luudust hoita, ku ostva ja tarvitasõ veidemb. Tarvitamisõ vähändämist om kõgõlõ maailmalõ vaia: midä kavvõmb määnegi asi vasta pidä, toda parõmb om tuu [...]
