Kultuur

 

kultuur | ERR kultuur

Kultuur Kultuur.postimees.ee haarab tekstis, pildis, videos ja helis kõike, mida on vaja teada tänapäeva Eesti ja maailma kultuurist: kirjandus, teater, muusika, kunst, film ja mistahes muud kultuurinähtused. Loe lähemalt

  • Ruus ja Raudam, võrdsed
    on 06.02.2026

    78aastaselt Toomas Raudamilt on peaaegu neli kümnendit ilmunud igal aastal raamat. Ta on nagu Gore Vidal, kes ei pidanud oma raamatute üle arvet: ta kirjutas sellepärast, et pidi kirjutama. 43aastase Katrin Ruusi debüütkogu ilmus 2024. aastal. Raudami ja Ruusi uus ühisraamat „Võrdsed“ on nagu Balenciaga rõivastes Balzac ja ei ole ka. Raudam kirjutab Eric Claptonist, Ruus vastab Rolling Stonesiga. Üks kirjutab elegantsemalt, teine pingutab püksirihma, aga mõlema lugudes leidub palju valu. Kõige rohkem oleme elus siis, kui kannatame, näivad nad ütlevat. Miks näiteks süütab üks mees linna puumaju? Põhjus võib panna härduma. Prantsuse filmipaar Jean-Pierre Jeunet & Marc Caro on arvanud, et... The post Ruus ja Raudam, võrdsed appeared first on Sirp.

  • In memoriam professor Ain-Elmar Kaasik 2. VIII 1934 – 30. I 2026
    on 06.02.2026

    30. jaanuaril lahkus meie hulgast professor Ain-Elmar Kaasik, klinitsist ja teadlane, kelle kõrval töötamine ja kellelt õppimine on olnud suunava jõuga mitmele arstide põlvkonnale. Ta kuulus nende hulka, kes oskasid nii arsti kui ka teadlasena kriitiliselt hinnata ja vastutustundlikult suunata Eesti meditsiini põhjalikku muutumist – üleminekut empiirilisel kogemusel põhinenud arsti­kunstilt kvantitatiivsele, tõenduspõhisele meditsiinile. Kolleegina oleme temas hinnanud eelkõige intellektuaalset ausust ja mõtteselgust. Mõistes teaduse keskset rolli, rõhutas ta järjekindlalt, et teadustulemuste rakendamisel ja haiguste ravitavusel on piirid ning et meditsiin ei saa olla kõikvõimas. See kainestav, ent hooliv hoiak oli tema suurim tugevus.  Ain-Elmar Kaasik sündis 2. augustil 1934. aastal... The post In memoriam professor Ain-Elmar Kaasik 2. VIII 1934 – 30. I 2026 appeared first on Sirp.

  • On oht mattuda keeleprügi alla!
    on 06.02.2026

    Enamiku selle veste keelenäiteist olen saanud Vikerraadiost, viimase viie aasta uudiste-, poliitika- ja kultuurisaadetest ning intervjuudest, aga ka mõnest ETV saatest, mõnelt teaduskonverentsilt ja siit-sealt veel.* Tõukejõuks loo kirja­panekul sai Krista Aru öeldu Vikerraadio saates 19. V 2024: „Igal raadios öeldud sõnal ja mõttel on tähendus.“ Petlik päästerõngas Elame prügiajastul. Prügi täidab meie maad ja mered. Küllap elame sellegi üle, nagu on üle elatud kivi-, raua-, kriidi- ja teab mis veel ajastud. Ent võime mattuda ka keeleprügi alla! Näen optimistina võimalust eesti rahvas päästa: prügisõnade maailmas tuleb kord majja lüüa! Miks on prügisõnad nii vajalikud? Igast sõnast võib saada päästerõngas mõttetegevuse... The post On oht mattuda keeleprügi alla! appeared first on Sirp.

  • Lasteraamat kui sild
    on 06.02.2026

    Hans Christian Anderseni autasu – kuldne medal ja diplom – on nimetatud lastekirjanduse Nobeli preemiaks. Tänapäeval, mil rahvusvaheliselt esiletõstmise võimalusi on palju, on Anderseni auhind jäänud juba oma pika ajaloo tõttu ikkagi väga austusväärseks. Esimest korda anti Anderseni auhind välja 1956. aastal. Kümne aasta pärast autasu pooldus: üks kirjanikule ja teine illustraatorile. Anderseni auhinna määrab Rahvusvaheline Noortekirjanduse Nõukogu (International Board on Books for Young People – IBBY). Kui kõik algas Lühidalt eelloost. 80 aastat tagasi, 5. juulil 1946, toimus Münchenis sõjajärgse Saksamaa esimene rahvusvaheline kultuurisündmus: avati lasteraamatute näitus, kusjuures see seati üles nii-öelda kurjuse pessa, Hitleri algatusel rajatud Kunstihoonesse (Haus der Kunst). Maja koristati, natsisümboolika värviti... The post Lasteraamat kui sild appeared first on Sirp.

  • Lähedal, ometi nii kaugel
    on 06.02.2026

    Uuringuga antakse ülevaade, kuidas Tallinna sadama ala meeldivamaks kujundada. Mis on alal praegu puudu ning millised on selle elavdamise võimalused, kuidas tuua sadamasse rohkem inimesi, luua paremad ühendused ning rohkem mere ääres ajaveetmise võimalusi? Sellest räägib lähemalt TLÜ linnauuringute professor Tauri Tuvikene. Miks te selle projekti ette võtsite? Projekti kaugem ajend on ülikooli ja sadama koostöö. 2025. aastal sõlmisid Tallinna Sadam ja Tallinna Ülikool koostööleppe, mille eesmärk on teha ühiseid linnaruumi ja liikuvuse uuringuid. Ülikool ja sadam on küll naabrid, kuid jäänud mingil kombel teineteisest kaugele. Püüame rohkem koos mõelda ja tegutseda. Selle konkreetse projektiga kaalusid üliõpilased uuesti, kuidas linna... The post Lähedal, ometi nii kaugel appeared first on Sirp.

  • Puhkav eestlane
    on 06.02.2026

    Praegu on veel vara muljetada Tallinna Linnateatri uuslavastusest uueks saanud maja mainimata. Oli rõõm näha, et paljud olid teatrisse tulnud korraliku ajavaruga ning uitasid enne etendust ringi suure uudishimuga, piiludes nurgatagustesse ja katsudes tunnustavalt sisustust. Õieti on Taevasaal tundmatuseni muutunud: seda ümbritsevad ruumid ja publikukogemus on justkui päris uued. Maitsekalt ja luksuslikult renoveeritud maja on tasakaalukalt väärikas ja värske, kuid õnneks ka pehmelt kutsuv. Uudsusele vastukaaluks tuletas Mikk Jürjensi „Puhkus“ meelde vana head Tallinna Linnateatrit, täis intiimset sisekaemust, hõrku mitmetasandilist huumorit ja muljetavaldavat muusikat. Kõige meeldejäävam ongi „Puhkuse“ puhul muusika: kaheksa kadestamisväärselt musikaalset näitlejat esitavad etenduse liigendamiseks puhtakujulist Sardiinia rahvamuusikat... The post Puhkav eestlane appeared first on Sirp.

  • Pööraselt armunud loodusesse
    on 06.02.2026

    Olgem ausad, prantsuse loodusfotograafi ja dokumentalisti Vincent Munieri värskeima, peagi kinolevisse jõudva filmi „Metsasosinad“1 jälgimine nõuab – eriti kärsitumalt vaatajalt – keskmisest rohkem kannatust. Sest ega seal juhtu ju tegelikult mitte midagi, aga samas juhtub väga palju. Film mõjub kui meditatsioon või nagu Munier ise ütleb – teraapia. Loodusteraapia. Kui Munieri eelmine film „Lumeleopard“2 viis vaataja koos Nick Cave’i muusikaga Tiibetisse, siis seekord rännatakse Prantsusmaal Vogeesides Munieri lapsepõlveradadel, kus vaikus, udu ja valgus loovad omaette poeetilise maailma. Ent see on ka väga isiklik perekonnalugu, sest Munieri saadavad sel rännakul 12aastane poeg Simon ja loodusmehest isa Michael. Ja nende ühisel metsas... The post Pööraselt armunud loodusesse appeared first on Sirp.

  • Rohkem metsikut ruumi!
    on 06.02.2026

    Rohealade olulisus linnaruumis on palju käsitlemist leidnud. Arutelus rohelise linna üle keskendutakse ühelt poolt linnade tihendamisele, teiselt poolt küsitakse, kuidas säilitada ja paremini korraldada praegusi haljasalasid. Kas tihe ja roheline linn sobivad kokku? Kas üks välistab teise? Milline on linnaruum, kus on hea olla paljudel, olenemata väga erinevatest soovidest? Milline roll on linnas nii-öelda metsikul loodusel? Artikkel tugineb hiljuti läbi viidud Tallinna linnahalli taguse ala juhtumi­uuringule,1 kus on vaatluse all poolmetsiku roheala kasutus praegu ja tulevikus. Biofiilia hüpotees Biofiilia hüpoteesi kohaselt on inimesele kokkupuude loodusega elutähtis. Hüpoteesi aluseks on evolutsioon: inimeste igapäevaelu, näiteks toidu, vee ja peavarju leidmine ning kiskjate... The post Rohkem metsikut ruumi! appeared first on Sirp.

  • Teekonnafilm folkzombidest
    on 06.02.2026

    Laenates Mark Fisheri määratlust, leian, et Puuluup on hauntoloogiline bänd. Marko Veisson ja Ramo Teder kasutavad oma muusikas kummitama jäänud muusikalisi segmente, detaile popist ja folgist, pungist ja hiphopist; minevikust on nad välja toonud hiiu kandle, andnud sellele instrumendile luuperi toel uue kõla; ning mineviku tähenduslikule potentsiaalile viitavad ka Marko ja Ramo naftaliinihõngused tumedad esinemisülikonnad. Vormiga kaasas käivast rangusest astuvad nad aga üle või läbi paljajalu nagu rändmoosekandid – ja rändmoosekantidena nad Taavi Aruse dokfilmis „Puuluup. Kaablid autos veel“ ka peegelduvad. Vaataja liitub Puuluubi duoga ajal, mil neil on algamas pikk kontsertturnee läbi Portugali, Brasiilia ja India maailmamuusika esitlusfestivalile WOMEX... The post Teekonnafilm folkzombidest appeared first on Sirp.

  • Subkultuuride jäädvustaja
    on 06.02.2026

    Taavi Aruse nime on Eesti dokumentalistikas olnud viimastel aastatel küll kohati näha lausa igal pool. Alul operaatorina tegutsenud Arus on aegapidi järjest enam ise lavastanud ning ta on ka kõigi enda lavastatud filmide monteerija. Kui mingi üldistus silma võiks jääda, siis see, et teda paeluvad subkultuurid ja muusikateemad, millele ta annab oma montaažikeelega stiilse ja hoogsa olemise. Tema käe alt on lavastajatöödena tulnud lausa kolm pungiportreed: täispikk „Enam kui elu“ (2018) Psy­choterrori lauljast Freddy Grenzmannist, sarjas „Eesti lood“ „Pets & Berliin“ (2018) legendaarsest punkarist Pasa-Petsist ning „Kõik teevad kõike valesti“ (2025) praegusest uuest pungipõlvkonnast. Lisaks veel üks „Eesti loo“ sarja... The post Subkultuuride jäädvustaja appeared first on Sirp.

  • KEHALISTE KOGEMUSTE KÕNEKAD KIHID
    on 30.01.2026

    „Viis et modis”, II osa Teet Kase algatatud tantsuetenduste sarjast „Elutantsud igavikule”. Tants: Teet Kask. Muusika: Gustavo Twardy. Lavakujundus: Ülar Mark. Valguskujundus: Margus Vaigur. Lavagraafika: Loreida Hein ja Kard Subbi. Graafika: Mart Anderson. Etendused 14.–16. XI Niguliste muuseumkontserdisaali Antoniuse kabelis. Nähtud etendus 16. XI 2025. Aasia sõnatu teatri festival „1000 kurge” 17.–22. XI 2025 Tallinnas ja Tartus. „Torge1: kaheksa hetke” („Eight Moments”): tantsu ja videokunsti ühendav lavastus. Modeun Company (Lõuna-Korea). Nähtud etendus 21. XI 2025 Salme Kultuurikeskuses. „Calligraton”: poeetiline audiovisuaalne teos, kus kohtuvad heli ja kalligraafia. Kalligraafia: Aoi Yamaguchi (Jaapan). Muusika: duo Schnitt: Amelie Duchow ja Marco Monfardini (Saksamaa/Itaalia). Nähtud... The post KEHALISTE KOGEMUSTE KÕNEKAD KIHID appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • MUUSIKATEATER MITTEKUULJATELE
    on 30.01.2026

    Muusikateater mittekuuljatele — on siin tegemist mingi nalja või eksitusega? Või hoopis mõttekrambiga, tunnelipilguga, suutmatusega toime tulla kuulsa „kastist välja” mõtlemisega? Nii Austria kui rahvusvahelisele uuenduslikule muusikateatrile pühendatud festivali „Musiktheatertage Wien” (tihti kasutatakse lühendit MTTW) veavad selle asutamisest, 2015. aastast saadik kunstiliste juhtidena kultuurikorraldaja Georg Steker ja helilooja Thomas Cornelius Desi. Iga kord suunavad nad teemateraviku millelegi uuele ja ootamatule, ent alati poliitiliselt aktuaalsele. Nemadki tunnistasid, et kavandades tänavuse festivali üheks rõhuasetuseks barjäärivaba muusikateatrit, põrkasid nad alguses mitme omaenese mõttebarjääri vastu. Tegelikult oli festivali teema sõnastatud palju subtiilsemalt ja filosoofilisemalt:  märgata märkamatuid nihkeid sotsiaalsetes ja kultuurilistes normides ning näidata, kuidas... The post MUUSIKATEATER MITTEKUULJATELE appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • VESTLUS MATTHEW BLAKEMORE’IGA: TEHISARU LUBADUSED JA OHUD LOOMEVALLAS
    on 30.01.2026

    Matthew Blakemore augustis 2025. Matthew Blakemore on juhtiv briti tehis­intellekti strateeg ja visionäär, tehnoloogiaekspert ning loomeinnovatsiooni nõustaja, kellel on üle kümne aasta kogemust TI arendamise ja rakendamise alal. Ta on pikalt töötanud meedia- ja meelelahutustööstuses, olles Future Media Hubsi tehnoloogianõunik ja aidates välja töötada Euroopa ringhäälingutele nn tulevikukindlaid digistrateegiaid. Ta on nõustanud Euroopa Liitu ja rahvusvahelisi meediavõrgustikke, aidanud koostada eetika- ja vastutuspõhimõtteid ning loonud TI-tööriistu, mida kasutatakse filmide ja veebisisu vanusepiirangute klassifitseerimiseks. Tema tegevus ulatub aga kaugemale kui tehnoloogia arendamine — Matthew on ka loovfilmi tegija, kelle teoseid on esitatud rahvusvahelistel festivalidel ja näitustel. Tema eesmärk on näidata, et TI... The post VESTLUS MATTHEW BLAKEMORE’IGA: TEHISARU LUBADUSED JA OHUD LOOMEVALLAS appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • PÖFFI BALTI MÄNGUFILMIDE PROGRAMM 2025
    on 30.01.2026

    Tänavusel PÖFFil võistles Balti programmis üksteist mängufilmi. Oli tehtud oluline poliitiline otsus, et dokumentaalid võistlevad omaette võistluskavas, ja selline otsus on kindlasti kiiduväärne. Tundub tähtis ka märkida, et kõigi üheteistkümne filmi stsenaarium oli lavastaja kirjutatud, kolme filmi puhul oli lavastaja kasutanud kaasstsenaristi. Lavastamine ja kirjutamine eeldavad erinevaid andeid ja oskusi ja küllap on loogiline eeldada, et juhuslikus kogumis üheteistkümnest filmist on kahte meistriklassi suutnud näidata vaid mõni üksik. Samuti tõdeb žürii, et universumis on vähe jõude, mis on võrreldavad keskpärase kineasti energiaga kirjutada ja tootmisesse suruda filmiprojekt, mis tema meelest on maailma muutev sündmus filosoofilise filmi ajaloos, aga tegelikult vaid... The post PÖFFI BALTI MÄNGUFILMIDE PROGRAMM 2025 appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • JUHUSE KIMÄÄRNE MUUSIKA
    on 30.01.2026

    Abstrakt Tagantjärele targana võib vist öelda, et valisin oma selleaastased PÖFFi filmid välja juhuslikult. Salajane tagamõte oli küll valida, kättesaadavuse piires, välja parimad (spoiler järgneb…), mis aga ei õnnestunud. Niisiis puhas juhus, mis on mind varem, vähemalt PÖFFil, kindlasti ka mujal, nii mõnegi siiani muljet avaldava (ja samas, oma olemuselt ja päritolult täiesti tundmatu) teosega kokku viinud. Kuna iga tõsiseltvõetava, st teadusliku artikli abstrakti all võiksid olla ka märksõnad, olgu needki siinkohal esitatud: geniaalsus, koduvideo, filmikeel, jura, hullumeelsus, midagi kindlasti veel. Soome Sedapuhku algas asi soome režissööri Karin Pennaneni kunstilise dokiga „Päevade lummus”. Hübriidsuse mõttes on dokk, nagu teada, vähemalt... The post JUHUSE KIMÄÄRNE MUUSIKA appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • ALI ASGARI: Lepin sellega, mis võib filmitegemisega kaasneda, kui osaga oma tööst
    on 30.01.2026

    Ali Asgari PÖFFil. Foto Mia Tohver/PÖFF Kõnelen stsenaristi, režissööri ja produtsendi Ali Asgariga tema loomingust ja iraani filmikunstist üldisemalt PÖFFi ajal. Festivalil osales Asgari „Põhjusega mässajate” võistlusprogrammi žürii liikmena ja ühtlasi esitles oma uusimat filmi „Jumalik komöödia”, mis linastus programmis „Screen International kriitikute valik”. Missugune film, kohtumine, isik või kogemus tekitas sinus tahtmise filme teha? Paljud filmitegijad, eriti mitteiraanlased. Itaalia uusrealistid ja neile järgnenud põlvkond mõjutasid mind suuresti, samuti prantsuse uue laine tegijad, hiljem niisugused režissöörid nagu Haneke ja vennad Dardenne’id. Tegemist oli protsessiga, mis algas mu teismeeas [Asgari on sündinud aastal 1982] Ameerika klassikutega: Hitchcock, Ford, Hughes. Aga mõne... The post ALI ASGARI: Lepin sellega, mis võib filmitegemisega kaasneda, kui osaga oma tööst appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • LISANDUSI TEEMAL „EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2025”
    on 30.01.2026

    Lõppenud aasta Eesti muusika päevad kandsid lakoonilist, kuid suurejoonelist alapealkirja „100”, mis viitas Eesti Heliloojate Liidu juubeliaastale, mille puhul valmis ka artiklite kogumik „Elav. Helisev. Loov. Eesti Heliloojate Liit 100”, autoriteks muusikateadlased Kerri Kotta, Äli-Ann Klooren ja Kristina Kõrver ning toimetajateks Tiina Mattisen ja Virge Joamets. Alapealkirjast oli kantud ka festivali avakontsert, kus esines Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Michael Wendebergi juhatusel. Mahuka osa sümfooniakontserdist täitis 1908. aastal valminud Artur Lemba 1. sümfoonia. Kontserdi ajaloohõngulist paradigmat märkis veel Eino Tambergi teos „Avafanfaarid” op. 112 (1975/2001), juubelihõngust olid kantud ka esiettekandele tulnud pühendusteosed Rasmus Puuri (Tarmo Lepikule) „Kust sa kord tulid, sinna kord... The post LISANDUSI TEEMAL „EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2025” appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • RUDOLF TOBIASE EESTIKEELSE „JOONASE” TEEKOND PLAADILE
    on 30.01.2026

    Rudolf Tobias. Joonas (Jonah Oratorio). Ondine, 2025, 2 CD-d; Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. Solistid: Mirjam Mesak (sopran), Kai Rüütel-Pajula (metsosopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton), Raiko Raalik (bass). Rudolf Tobias. „Joonas” (Jonah Oratorio). Ondine, 2025, 2 CD-d. Rudolf Tobiase oratoorium „Des Jona Sendung” („Joonase lähetamine”)/„Joonas” on keerulise saatusega teos, mille esiettekanne Leipzigi Andrease kirikus 1909. aastal autori dirigeerimisel ebaõnnestus täielikult. Läbikukkumise põhjuseks ei peetud siiski teost ennast, vaid viletsat ettekannet. Sellest hoolimata kadus oratoorium muusikute huviorbiidilt, kui välja arvata üksikute numbrite esitused helilooja juhatusel kontsertidel Saksamaal (auto­rikontserdil Berliinis 1914) ja Eestis (1913. aastal Estonia teatri-... The post RUDOLF TOBIASE EESTIKEELSE „JOONASE” TEEKOND PLAADILE appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • ÜHE KAVALEHE KOMMENTAARIKS
    on 30.01.2026

    Rudolf Tobias (1873–1918).Foto: Parikas Berliini Kuningliku Muusikakõrgkooli kontserdisaalis 22. jaanuaril 1914 toimunud Rudolf Tobiase autorikontserdi kavalehel1 leidub järgmine tekst: PROGRAMM 1. J. S. Bach. Passacaglia für Orgel, ausgeführt von Rudolph Tobias 2. R. Tobias. Zwei Episoden aus dem estnischen Nationalepos „Jung-Kalew”                                                       ___ 3. R. Tobias. Zwei Fragmente aus der Cantate „Ecclesia” a) Arietta „Gott schaut vom Himmel” (für Sopran und Orchester) b) Rachepsalm — Sanctus (für Soli, Chor und Orchester) 4. 1. Teil des Oratoriums „Des Jona Sendung” (für Soli, Chor, Orchester und Orgel) a) Sturmes Stillung b) Nacht der Gottverlassenheit c) Errettung Jonä Kommenteerimaks seda kavalehte, võiks peatuda... The post ÜHE KAVALEHE KOMMENTAARIKS appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • SEE ON MEIE MÄNG. MÄNGIME!
    on 30.01.2026

    Ana Ablanomanova.Dmitrij Matvejevi foto Möödunud aasta Balti muusika päevadele Vilniuses järgnes samas kohe ka Leedu nüüdisooperi produktsioonikoja Operomanija nüüdisooperi festival „NOA” („New Opera Action”). Nende seni tuntuim produktsioon (lavastaja ja kunstnik Rugilė Barzdžiukaitė) on Lina Lapelytė (helilooja) ja Vaiva Grainytė (libretist) ooper „Have a Good Day!”— lugu kassiiridest, mida nad on esitanud kogu maailmas. Teine nende laialt tähelepanu pälvinud produktsioon on Dominykas Digimase (helilooja) ja Kamilė Gudmonaitė (dramaturg ja lavastaja) ooper(Phone booth opera) „Things I Didn’t Dare to Say, and It’s Too Late Now”, millel on erakordselt liigutav lähtepunkt. 2010. aastal ehitas jaapanlane Itaru Sasaki oma aeda vana telefoniputka, et „rääkida”... The post SEE ON MEIE MÄNG. MÄNGIME! appeared first on Teater.Muusika.Kino.

  • Tiibadega kodutunne
    on 04.02.2026

    Aliis Aalmann: „Pääsulinn”. The post Tiibadega kodutunne appeared first on Looming.

  • Pärandus
    on 02.02.2026

    – Emake, mis sul seal kapi otsas on, selle vana suure plastmassist lambikupli sees? – Seal on isa mandoliin, see sinises kilekotis, ja need mustad asjad on vildikud. – Isa mandoliin ja vildikud. Miks nad kapi otsas on? Sul isa pöörab hauas ringi, kui teaks, mismoodi sa tema mandoliini hoiad! – Miks ta peaks pöörama, ta on ilusasti kile sees… – Isa on kile sees? – Mandoliin on kile sees. – Näe, mis sul siin on, ema, siin on su sukavarras. Palun, ema, võta-võta, puhtast hõbedast! – Aitäh, pojakene, vaat kuhu sukavarras, va reo, peitu pugenud, ja mina otsin mitu... The post Pärandus appeared first on Looming.

  • „Laul sai valmis,” ütles Erni
    on 28.01.2026

    „Ma luuletan kõige paremini siis, kui mul on hing õlekõrrega kaelas,” on Enno öelnud Ellale pärast nende tutvumise algust selle kohta, kuidas sündis luuletus „Kojuigatsus”: „Selle laulu tegin ma tugeva igatsuse mõjul. Sisendus tuli nii kergelt, et muudkui kirjuta maha, nagu oleks keegi mulle selle ette dikteerinud algusest lõpuni. Kui mind valdab mingisugune surve seest- ehk väljastpoolt, tuleb ainult maha kirjutada ja mul on nii kerge jälle.”[1] Taolisi „kergelt” sündivaid luuletusi ei pruukinud Ennol olla siiski mitte liiga palju. Vähemasti tekkib tema kogutud luuletusi lugedes tunne, et suurem osa ta loomingust sünnib hoopis muul kombel, justkui autoteraapilise palveharjutusena. Argipäevade vaikselt... The post „Laul sai valmis,” ütles Erni appeared first on Looming.

  • *mängime kodu mängime et aasta on 2005
    on 26.01.2026

    The post *mängime kodu mängime et aasta on 2005 appeared first on Looming.

  • Klaaslagi on meie toal
    on 22.01.2026

    Hanna Kangro: „Klaaslagi”. The post Klaaslagi on meie toal appeared first on Looming.

  • Kirjanik loeb. Andra Teede
    on 19.01.2026

    Ma võisin olla kuskil teises-kolmandas klassis, kui pidin kirjandustundi kaasa võtma lemmikraamatu ja pettunult teiste laste „Miki Hiiri” nägin. No mis raamatud need on! Esiteks, mingi lääne värk ja teiseks, õhukesed nagu haavalehekesed, pilte täis. Mitte et me kodus õega ise koomikseid ei oleks lugenud ja armastanud, lasime neid isegi Rahvusraamatukogu köitmisosakonnas ENE-laadseteks kogumikeks köita, aga raamatuks ma neid ei pidanud. Ise lasin pauguga lauale langeda 494-leheküljelise „Pantrikuru vangid” ning hakkasin rõõmsalt õpetajale seletama, kuidas kõige paremas kohas sureb pärast karu ja pantri rünnakut laste koerake, kellest Ašot, Gagik, Sarkiss ja Hasso tõbiseks jäänud tüdrukule Šušikule suppi keedavad ja kelle... The post Kirjanik loeb. Andra Teede appeared first on Looming.

  • Jaanuar, 2026
    on 15.01.2026

    1. detsembril toimus kultuuriklubis Salong Eesti Naiskirjanike Seltsi seminar, külas oli Ilvi Liive-Roosipuu. Lisaks tutvustas Marge Pärnits oma luulekogu „LÄBIP(a)ISTEV”. 1. detsembril esitles Kristi Küppar Viru keskuse Rahva Raamatus oma romaani „Viimane lusikas”, autoriga vestles Rein Raud. Teost esitleti ka 8. detsembril Tartus, Tasku keskuse Rahva Raamatus, kus autoriga vestles Kristina Viin. 2. detsembril valiti kirjanikupalga saajad aastateks 2026–2028. Valituks osutusid Aliis Aalmann, Heli Allik, Sveta Grigorjeva, Mirjam Parve ja Elo Viiding. Valimiskomisjoni kuulusid Kristjan Haljak, Maarja Kangro, Hasso Krull, Kruusa Kalju, Lilli Luuk, Johanna Ross, Kätlin Vainola. 2. detsembri kirjanduslikul teisipäeval toimus üritus sarjast „Estofiilid Eesti kirjanduses”. Esines Julija... The post Jaanuar, 2026 appeared first on Looming.

  • Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusel uus nimi
    on 15.01.2026

    Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu otsusega muudeti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse nimi Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudiks ning kinnitati instituudi uus põhimäärus. Uus nimi viitab senisest selgemalt kirjandusteadusele kui asutuse kesksele tegevussuunale. Instituudi nime kandis asutuse eelkäija Keele ja Kirjanduse Instituut, mis 1993. aastal jagati kaheks: Eesti Keele Instituudiks ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks. Instituudi nimes kajastub jätkuvalt soov teadvustada ja väärtustada eesti kirjanduse kahe suurkuju – Marie Underi ja Friedebert Tuglase – mitmekülgset panust eesti professionaalse kirjakultuuri väljaarendamisel, aga ka tasakaalustatud rahvusliku identiteediloome kujundamisel XX sajandi murranguliste sündmuste keskel. „Kirjanike ja luuletajate, tõlkijate, kirjanduse mõtestajate ja kirjanduselu korraldajatena mõjutasid nad pikki... The post Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusel uus nimi appeared first on Looming.

  • Estica
    on 15.01.2026

    Armeenia keeles ilmus Kalle Käsperi „ՀԱՅՈՒՀԻՆԵՐԸ” („Armeenlannad”). Teose tõlkis Artsvi Bakhchinyan, kirjastas Grakan Hayrenik – Hayastan. Gruusia keeles ilmus eesti muinasjuttude kogumik, mille tõlkis Nana Devidze. Hispaania keeles ilmus Kai Aareleiu „Océano Pacífico” („Vaikne ookean”). Raamatu tõlkis Elisa Martínez de Marañón Yanguas, välja andis West Indies Publishing Company. Hispaania keeles ilmus kogumik „Mujeres. Relatos estonios contemporáneos” („Naised: eesti lühiproosat”), mis sisaldab Mudlumi, Vaino Vahingu, Arvo Valtoni, Mari Saadi, Eeva Pargi, Emil Tode, Jaan Krossi, Maarja Kangro, Maimu Bergi, Urmas Vadi, Lilli Luugi, Piret Raua, Katrin Ruusi ja Tauno Vahteri palasid. Teose koostas ja tõlkis Consuelo Rubio Alcover, välja andis kirjastus... The post <i>Estica</i> appeared first on Looming.

  • Airis Erme 10. V 1973 – 16. XII 2025
    on 15.01.2026

    4. detsembril toimus Irus Airis Erme neljanda luulekogu „Võta mu sõnad” esitlus, kaksteist päeva hiljem teda enam ei olnud. Selle raamatu kolm alajaotust „Ilu”, „Draama” ja „Absurd” peegeldavad omal moel Airise olemust ja tema lugu: ta armastas ilu, tema elus oli vaikset draamat ja on absurdne, et teda enam ei ole. Aga „võta mu sõnad ja vabaks nad lase,” ütleb ta selles luulekogus, nii püüame ka meie ta vabaks lasta. Airis Erme kasvas üles Tallinnas, õppis Eesti Humanitaarinstituudis romaani keeli ja kirjandust ning Tartu Ülikoolis psühho­loogiat, täiendas end Sienas ja Pariisis. Psühholoogina töötas ta pimemassööride ühingus, tõlkija ja referendina välisministeeriumis,... The post Airis Erme 10. V 1973 – 16. XII 2025 appeared first on Looming.

  • RIIETUSE VAIKIV REVOLUTSIOON EHK KUIDAS VABARÕIVASTUS MUUDAB VÕIMUSUHTEID
    on 18.09.2025

    I. SISSEJUHATUS Laialdane üleminek vabarõivastusele (casual wear free dress code) tähistab vaikivat revolutsiooni sotsiaalses tähendusloomes. See revolutsioon ei seisne niivõrd avalikus murrangus, vaid traditsiooniliste, visuaalselt eristuvate riietuskoodide järkjärgulises, ent põhjalikus murenemises – koodide, mis ajalooliselt on toetanud selgelt väljendunud sotsiaalseid hierarhiaid ja võimusuhteid. Selle “vaikivus” tuleneb protsessi järkjärgulisusest ja normaliseerumisest, mida sageli tõlgendatakse pelgalt isikliku eelistuse või mugavusena, mitte struktuurse nihkena. Ometi on selle mõju revolutsiooniline, sest vabarõivastuse domineerimine seab kahtluse alla sajanditevanused semiootilised süsteemid, kus rõivastus oli otsene staatuse, autoriteedi ja kuuluvuse märk, ning kujundab seeläbi ümber võimu väljendamise ja tajumise viise tänapäeva ühiskonnas. Riietus on alati olnud enam... The post RIIETUSE VAIKIV REVOLUTSIOON EHK KUIDAS VABARÕIVASTUS MUUDAB VÕIMUSUHTEID appeared first on Akadeemia.

  • FINIS NIHILI – VAADE LÄHEDALT
    on 18.09.2025

    Finis nihili on esimene Madis Kõivu näidend, mida lugesin. Kunagi 1990. aastate teisel poolel andis ta mulle sellest esimese masinakirjaeksemplari ja ütles: vaata, kas sa tahad sellest midagi teha. Lugesin läbi, sain aru, et kõik on seal täiesti valmis ja omal kohal, mul pole vaja ja pole võimeidki midagi muuta. Lugeda oli muidugi huvitav, sest nii mõnigi tegelane ja kujutluspilt oli äratuntavalt tuttav. Kui nüüd Henri Otsing asus filosoofipäeva korraldama ja arvas, et “asi näib kujunevat nõnda, et iga ettekanne keskendub Kõivu ühele teosele”, siis Finis nihili oli minu jaoks ainuvõimalik valik. Minu arvates on selles näidendis kolm liini. Ettekanne... The post FINIS NIHILI – VAADE LÄHEDALT appeared first on Akadeemia.

  • KOLM KÕNET EESTI RAAMATULE
    on 18.09.2025

    Eesti Vabariigi president, eesti raamatu aasta patroon EESTI KIRJANDUSE PÄEVAL 30. JAANUARIL 2025 PÄIKESETÕUSUL TARTU TOOMEMÄEL Head eesti kirjanduse hoidjad, austajad ja edasikandjad, täna algab suur eesti raamatu aasta. 1525. aasta 9. novembril kirjutas Lübecki toomdekaan Johannes Brandes oma päevaraamatusse, et “raad on pannud Kuldsarve kõrtsis aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi, läti ja eesti rahvakeeles missasid, et seda ei viidaks laevale [ja] et ta ei mürgitaks ristiusus veel harimata rahvast”. Sel ajal katoliiklikul Saksamaal tundus luterlik missaraamat ketserliku jumalateotusena, mistõttu tuli nimetatud trükised ära põletada. Sestap pole neist trükistest midagi säilinud. Kuid ajalugu on ka... The post KOLM KÕNET EESTI RAAMATULE appeared first on Akadeemia.

  • KIRJANDUSE DEMOKRAATLIK PLAHVATUS
    on 18.09.2025

    Kirjandus selle sõna loomulikus tähenduses on kogu kirjapandud sõnade, lausete ja lugude maailm, mille algus ulatub hämaratesse aegadesse, mil inimene asus endast märke maha jätma — arvatavasti esmalt samal eesmärgil, mille pärast loomad oma territooriumi tähistavad. Seega võiks eesti kirjanduse alguse paigutada sellesse aega, kust esimesed peremärgid meieni on jõudnud. Ikka palju kaugemale kui 500 aastat tagasi, mil esimesed eesti sõnad raamatusse raiuti. Sellest annab tunnistust ka sõna kiri enda päritolu, mis selgelt osutab kirja mõiste tekkimisele ammu enne kirjaoskuse algust, olgu siis vöö- või kindakirjana. Kaugest ajaloost pärineb ka kirja funktsioon — viia inimest ja tema öeldud sõna sinna,... The post KIRJANDUSE DEMOKRAATLIK PLAHVATUS appeared first on Akadeemia.

  • NULLPUNKTIS
    on 18.09.2025

    Sinivalge tramm vähendas kiirust ja kitsal valgustablool välkusid sõnad: Genbaku Dome-mae. Seejärel kuulutati peatust ka inglise keeles: Atomic Bomb Dome. Aatomipommikuppel. Ainuüksi nimi ajas ihukarvad püsti. Pugesin inimeste vahelt juhini ja poetasin mündid tema kõrval asuvasse karpi. Trammisõidu eest tasuti alles väljudes. Astusin Kirsi järel välja ja päikesepaiste lahvatas mulle otse näkku. Kissitasin silmi. Kui silmad valgusega harjusid, märkasin, et seisan neljakorruselise varemetes hoone juures. Osa seintest oli kokku varisenud, varemed nägid välja kui tähetorni mustunud skelett. Läksime varemeid vaatama ja otsekui eikusagilt ilmus meie kõrvale naine, kes tervitas ja tutvustas end Naokona. Ta silmitses meid sõbralikult ja ütles, et... The post NULLPUNKTIS appeared first on Akadeemia.

  • KIRJANDUSSÜNDMUS: Novellett
    on 17.09.2025

    Meeliste ei saanud rahu. Jälle helises telefon. Ta kuulas kannatlikult. Harald Imeline on linnas ja läheb kirjandussündmusele. Lilled on ostetud. Ta ei tea veel, kes auhinna saab, aga lilled kuluvad igal juhul ära. Ta on elevil, vaimu täis ja kutsub kaasa. Mulle meeldib olla sündmuste epitsentris, teatab ta Meelistele, ja ma ei saa aru, millega sina tegeled. Kus kohas sa oled?Meeliste oli surnuaial. Oli jäänud mõtisklema Underi ja Adsoni hauakivide kõrval. Ta enda suguvõsa plats oli seal lähedal, nii et surnuaial käies pidi ta alati Underist ja Adsonist mööda kõndima. Ja siis oli tal ikka tunne, et siin, selles paigas,... The post KIRJANDUSSÜNDMUS: Novellett appeared first on Akadeemia.

  • Teine blackout
    on 05.02.2026

    Taskulambid köögis, taskulambid kempsus. Lampidega juhtmed tilpnevad, akud tagant ära võetud. Segavad, kriibivad silma. Tuletavad ennast meelde, tuletavad meelde mööda läinud blackout’i. „Ära pane ära. Paned ära – lülitavad välja.“ Tilbendavad juhtmed, kõikjale pandud taskulambid jäävadki rippuma ja seisma nagu memento mori, järgmise blackout’ini. Nüüd juba, mil suur voolukatkestus on seljataga, ent samas lubatakse talveks uut blackout’i, saab seda kõike kirjeldada enam-vähem rahulikult. Normaalses keeles, ropendamata. Isegi mõningase irooniaga. Mõistagi traagilisega, nagu antiikaja kreeklastel. Ja Beckettil. Kirjeldada fikseerimaks: oleme üle elanud veel ühe blackout’i. Ja üle elatuna muutub see ajalooks. Ja ajalugu tuleb kirja panna, talletada. Mida muidu hakkavad viiekümne... The post Teine blackout appeared first on Vikerkaar.

  • Kuningas Luddi lahingud, laulud ja lahkumine
    on 03.02.2026

    Kui ludiidid 1811. aastal Arnoldis sukavabrikut ründasid, oli tööstusrevolutsioon juba täies hoos. Sukakudumismasin, milletaolisi löödi rünnakus puruks 63 tükki, oli leiutatud 16. sajandi lõpul. 18. sajandi keskel oli leiutatud ketrusmasin; sama sajandi vältel tehti järgemööda täiustusi kangastelgedele, kuni need sajandi lõpul suudeti tööle panna vee ja siis juba auru jõul. Kui sajandi alguses oli kangakudumine toimunud valdavalt kodutöönduslikult – tavaliselt tööandjale kuuluvatel käsitelgedel töötav kangur oli ühtaegu väiketalunik, kelle jaoks toorainet (villa, puuvilla) valmistasid ette ja ketrasid niidiks ta enda kodakondsed või üleaedsed –, siis sajandi lõpul hakkasid kerkima esimesed mehaaniliste telgedega kangavabrikud. Koos tehnika arengu ja seisakutega oli muidugi... The post Kuningas Luddi lahingud, laulud ja lahkumine appeared first on Vikerkaar.

  • Mehaaniliste automaatide hunnitu otstarbetus
    on 29.01.2026

    Kord sügisel istusin ühe suure linna väikeses hiinakas ja kirjutasin. Neis kohtades on hea seda teha, kui minna sinna juba uste avamiseks, olgu see näiteks kell 18. Kohalike õhtusöögiajani on siis veel vähemalt poolteist tundi, nii et aknaaluse lauakese kinnihoidmist ei saa sulle keegi pahaks panna. Kuidas kirjutamine edenes, ma ei mäleta. Aga küllap ta edenes, just sellepärast, et ei mäleta, kuidas. Meelde jäävad ikka need korrad, kui on tekkinud tõrge, kui pole õnnestunud õigele lainele või õigesse soonde sattuda – kui pole õnnestunud ennast kirjutama unustada. Kirjutatud teksti järgi võiks seda muidugi kontrollida, teksti füüsiline vorm räägib käsitsi kirjutaja... The post Mehaaniliste automaatide hunnitu otstarbetus appeared first on Vikerkaar.

  • Aastasisu 2025
    on 26.01.2026

    Luule Alagha, Heba. Kui ema küpsetab aega / Araabia keelest tlk H. Geršman // 10–11, 50. Azaizeh, Asmaa. Pealkirjata / Tlk M. V. // 10–11, 5. Bey, Hakim. Poeetiline Terrorism / Inglise keelest tlk S. Vihalem // 1–2, 1. Bitari, Mohamad. Muistsele vanaisale / Araabia keelest tlk A. Annus // 10–11, 27. Brecht, Bertolt. Draakon mustas tiigis / Saksa keelest tlk M. Väljataga // 6, 1. Elakkad, Gawad. Kingin sulle oma südame / Araabia keelest tlk H. Geršman // 10–11, 1. Farwanah, Rima Husam. Siis, kui sõda magab / Araabia keelest tlk H. Gerš-man // 10–11, 68. Grigorjeva, Sveta. Mimmud... The post Aastasisu 2025 appeared first on Vikerkaar.

  • ta liitis meid kokku jt luuletusi
    on 26.01.2026

    The post ta liitis meid kokku jt luuletusi appeared first on Vikerkaar.

  • *mina olengi maailm… jt luuletusi
    on 26.01.2026

    The post *mina olengi maailm… jt luuletusi appeared first on Vikerkaar.

  • Hades tervitab oma mõrsjat
    on 26.01.2026

    The post Hades tervitab oma mõrsjat appeared first on Vikerkaar.

  • Kaelarihmaga inimese märkmed
    on 26.01.2026

    Sisuliselt kõik, mis meil praegu tehakse, on loomuvastane. Meie inimesed on otsekui haiged. Nad ei mõista, mis nendega toimub, nad ei ole veel aru saanud, et on haiged ja peaksid otsima ravivõimalusi, ent nemad ei märkagi haigust, neile näib, et nad mõtlevad kainelt ja talitavad loogiliselt. Ometigi astuvad nad igal sammul üle kõigest, mis on inimlik, ja seda, millesse alles nüüdsama suhtusid hoolivalt, tallavad nad ise mutta. Milleks nad muutuvad, on praegu raske öelda, sest ma ei suuda kainelt otsustada – elu sakutab mind. Mõtlen, kuidas ise vastu pidada, sõgemeelsete seas mõistust säilitada. See, mida ma näen, tekitab minus õudu.... The post Kaelarihmaga inimese märkmed appeared first on Vikerkaar.

  • Kuidas Andrei Betoon saalungitest vabanes
    on 26.01.2026

    Andrei Betoon oli tragi, ehkki pisut lihtsameelne töömees. Ta oli kõva kuulmisega. Pikki aastaid ehitusplatsidel tema kuulmekäikusid tallanud mörinad, raginad ja klopsimine, sekka mõned venekeelsed vandesõnad olid oma töö teinud. Välimuselt oli ta… keskpärane. Tüüakast, kohmakavõitu ja liiga suurte käelabadega poisist sai pärast kaklusi lasteaias, koolikiusamist ja üht erakordselt õnnetut valearvestust vintsi kandevõimega kinnine, kergelt vasakut jalga lonkav ja armilise näoga mees, kes leidis, et alati võinuks ju hullemini minna. Ühesõnaga – Andrei Betoon oli lihtne, mitte millegi poolest silmatorkav ja sündmustevaese elukäiguga inimene. Alustuseks aga paar sõna Andrei perekonnast. Sest iga pealisehitus vajab ju korralikku vundamenti. Andrei Betooni vanemad... The post Kuidas Andrei Betoon saalungitest vabanes appeared first on Vikerkaar.

  • Dekadentliku maagi absoluutne ilutöö
    on 26.01.2026

    Théophile Gautier. Ilust kunstis. Koost. ja prantsuse k-st tlk Madli Kütt ja Katre Talviste. Tartu: Ilmamaa, 2024. (Avatud Eesti raamat). 396 lk. 29.99 €. Tarbes’i lilled Charles Baudelaire pühendas oma haiglaslikud lilled Théophile Gautier’le, laitmatule poeedile ja prantsuse kirjanduse täiuslikule maagile. Ent kuidas mõtestada selle maagi tähendust? Ehk võiks maagia kui sellise kõige lihtsama definitsioonina mõista tegelikkuse kujundamist-muutmist-muundamist tahtejõu abiga. Mircea Eliade on kirjutanud, justkui oleks maagia peaeesmärk manipuleerida kosmilisi jõude, ent samuti pakub see võimalust taaslavastada müütilisi algusi – nii või teisiti on selle peamine ülesanne esile kutsuda konkreetseid tulemusi psüühilises või füüsilises maailmas. Sel juhul oleks muidugi rohkemal... The post Dekadentliku maagi absoluutne ilutöö appeared first on Vikerkaar.

  • Lahkunud on matemaatika riigieksamite First Lady
    on 06.02.2026

    Eesti matemaatikaõpetajate ja matemaatikute kogukonnast on jäädavalt lahkunud Helgi Uudelepp – tunnustatud õpetaja, süvaõppeklasside arendaja, olümpiaadide korraldaja, täienduskoolituse edendaja, Eesti koolimatemaatika sisu kujundaja. Alates 1997. aastast oli Helgi Uudelepp kogu Eestis tuntud riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialistina ehk ilmekamalt öeldes matemaatika riigieksamite First Lady’na. Helgi Uudelepp õpetas alates 1963. aastast matemaatikat Gustav Adolfi gümnaasiumis (GAG), neist viimased paarkümmend aastat osalise koormusega. GAG-i Facebooki lehel meenutavad 50–60 aastat tagasi lõpetanud vilistlased oma õpetajat. S. E. kirjutab: „Rahulik, õiglane ja oma aine hea tundmine ning selle edasiandmise suurepärane oskus. Nii mäletan õpetaja Helgi Uudeleppa mina.“ U. K. täiendab: „Säravat ja erilist õpetaja Uudeleppa... The post Lahkunud on matemaatika riigieksamite <i>First Lady</i> appeared first on Õpetajate Leht.

  • Tallinna vangla riigikeele õpetaja: mänguline keeleõpe aitab õppijal keeles avaneda, ka vanglas
    on 05.02.2026

    30. jaanuaril toimus Tallinna vanglas eesti kirjanduse päeva puhul riigikeele tund, kus keeleõpet rikastati haarava lauamänguga. Selline lähenemine aitab õppijal keeles avaneda, toetab eneseväljendusoskust ning kaasab ka neid, kes oskavad eesti keelt kehvasti. Kultuuri ja loovuse sidumine keeleõppega näitas, et ka kinnises õpikeskkonnas võib keeleõpe olla tähenduslik ja arendav. Õpimotivatsiooni hoidmine ja usalduse loomine on iga tunni kese. On õppureid, kes tulevad tundi skeptiliselt või ükskõikselt. Samas on motivatsioon vanglas muutuv nähtus. Kui inimene kogeb, et temasse suhtutakse lugupidavalt ning temalt ei oodata täiuslikkust, vaid pingutust, hakkab hoiak tasapisi muutuma. Sageli tekib esimene murrang hetkel, mil õppija saab aru, et... The post Tallinna vangla riigikeele õpetaja: mänguline keeleõpe aitab õppijal keeles avaneda, ka vanglas appeared first on Õpetajate Leht.

  • Loome lisavõimalusi kodu soetamiseks
    on 04.02.2026

    Eestis kõlab iga õppeaasta eel kui katkiselt grammofoniplaadilt uudiseid sellest, kui palju on meie koolides puudu õpetajaid ja tugispetsialiste. „Muremuster naaseb igal sügisel, süvenedes üha enam,“ sedastas ajaleht Postimees tänavu augustikuises uudises, mis vahendas Eesti haridustöötajate liidu andmeid sellest, et käimasoleva õppeaasta alguses oli puudu tervelt 3500 õpetajat. Üks põhjus on kindlasti tasustamine, kuid pilti tuleks vaadata laiemalt ja hinnata, kas me suudame ühiskonna ja riigina töötada välja ka muid lahendusi, mis motiveeriks õpetajaid senisest enam, ja seda nii suuremates linnades kui väiksemates kohtades.  Kahe aasta eest avaldas arenguseire keskus mahuka õpetajate järelkasvu tulevikku käsitleva raporti, mille kohaselt käsitame me... The post Loome lisavõimalusi kodu soetamiseks appeared first on Õpetajate Leht.

  • Aasta kooli konkursi hindamissüsteemi muudatus toob esile tõenduspõhiste haridusuuenduste elluviijaid
    on 03.02.2026

    Harno korraldatav aasta kooli konkurss 2026 on saanud hoo sisse. Juba üheksandat korda toimuva konkursiga märgatakse ja tunnustatakse koole, kus koostöiselt ja kogukonda kaasavalt rakendatakse ellu tõenduspõhiseid haridus-uuendusi, toetatakse iga õppija ning koolipere liikme heaolu ja arendatakse õppija eripära väärtustavat koolikultuuri. Konkursile saavad kandideerida kõik üld- ja kutsehariduse koolid kuni 2. märtsini. Et kõigil osalejatel oleksid võrdsed võimalused, tingimused oleksid igale koolile jõukohased ning konkurss püsiks kooskõlas riiklike haridusuuendustega, on sel aastal konkursi kandideerimise tingimusi muudetud. Kui eelmisel aastal lisandus nõuetesse kooli eneseanalüüs, siis sel aastal on küsimustikus varasema nelja enesehindamise küsimuse asemel kuus. Paljudele koolidele on küsimused juba varasemast tuttavad –... The post Aasta kooli konkursi hindamissüsteemi muudatus toob esile tõenduspõhiste haridusuuenduste elluviijaid appeared first on Õpetajate Leht.

  • „Tu ja Minakaru“. Kumu esimene näitus lastele (ja õnneks kõigile teistele ka)
    on 03.02.2026

    Näituse plakat ja pealkiri on inspiratsiooni saanud Olga Terri maalilt „Tu ja muinasjutud“. Maal avab akna ühe lapse ühtaegu haprasse ja uudishimulikku, ainulaadsesse ja sageli täiskasvanute eest varjatud siseilma. Võimalik, et kõik väiksed külastajad Tuga samastuda ei suuda, aga peamine on hoopis see, et Tu mõjub autentselt. Tu on üks päris laps, keda ei olegi võimalik taandada mingiks keskmise mõttelaadiga keskmise lapse emotikoniks. Nii nagu ei ole seda võimalik teha ühegi päris lapsega. Seega kannab see maal ja kogu näitus julget sõnumit, et laps on isiksus – alati. Ka näitusele valitud tööde temaatiline mitmekesisus toob esile laste mitmekesised ja erilised huvid.... The post „Tu ja Minakaru“. Kumu esimene näitus lastele (ja õnneks kõigile teistele ka) appeared first on Õpetajate Leht.

  • Ugala kutsub lapsi ja noori kohtuma põnevate lugude ja suurte unistustega
    on 03.02.2026

    Ugala teatri laste ja noorte repertuaar pakub sel hooajal võimalust kohtuda klassikaliste ja õpetlike lugudega ning noori vaatajaid kõnetavate teemadega.  Novembri lõpus esietendunud „Mio, mu Mio“ on Astrid Lindgreni armastatud loo põhjal valminud liigutav ja poeetiline rännak julguse, igatsuse ja armastuse teemadel. Muinasjutuline lavastus viib vaataja maailma, kus pimedus ja valgus põimuvad ning kus lootus ja sõprus annavad jõudu ka kõige raskematel hetkedel. Lavastuse on Ugala lavale seadnud Mait Joorits ning seda mängitakse ainult Ugala teatris. Gümnaasiumiõpilastele soovitame 31. jaanuaril esietendunud tragikomöödiat „Inishmaani igerik“, mille on lavastanud Diana Leesalu Tallinna linnateatrist. Iiri kaasaegse dramaturgia klassiku Martin McDonaghi näidend viib vaataja... The post Ugala kutsub lapsi ja noori kohtuma põnevate lugude ja suurte unistustega appeared first on Õpetajate Leht.

  • Tänan teid, klassiõpetajad!
    on 03.02.2026

    Olin esimest aastat koolis, kui õpetajate toas tuli jutuks, kui suur roll on klassiõpetajal ja kuidas tema on selle taga, et põhikoolis on probleemseid lapsi. Vaatasin sekund hiljem otsa ühele pühendunud klassiõpetajale, kes oli ootamatust avaldusest tumm. Ta tabas mu pilgu. Näitasin ta peale näpuga ja sosistasin aegluubis: „Eva, Juku, Ats!* Sina! Sina oledki süüdi!“ Olime ühel lainel ja ta hakkas naerma, et jah, tema ongi need lapsed selliseks teinud. Igaühel neist oli oma keeruline lugu. Nad käisid ühes klassis, hoidsid kokku ja olid mulle kui algajale väga suur proovikivi. Jäin ellu. Käisin sellesama klassiõpetaja, nende endise klassijuhataja juures nõu... The post Tänan teid, klassiõpetajad! appeared first on Õpetajate Leht.

  • Pimedast toast otse töötukassasse?
    on 03.02.2026

    Toevajadusega noorte osakaal põhikoolilõpetajate hulgas üha kasvab. Abi ja suunamist ei vaja üksnes need, kellele on ametlikult määratud füüsiline või vaimne puue, vaid ka need, kes oma kohta ühiskonnas ei leia, olgu selle põhjuseks siis käega löömine ja selge sihi puudumine või ebapiisav riigikeeleoskus. Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse korraldatud konverentsil „Kõik pardal?“ mainis Ida-Viru kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur, et ka ameti omandanud noortest suundub osa joonelt töötukassasse, sest neil polegi soovi mingit tööd teha. Ametikool on selleks ajaks oma ülesande täitnud, edasine on justkui noore enda vastutada. Tõsi, töötukassa ei ole alati vale valik, sest võib aidata inimest sihile jõuda ja... The post Pimedast toast otse töötukassasse? appeared first on Õpetajate Leht.

  • „Õppimiskohustus“ on bürokraatlik absurditeater
    on 03.02.2026

    Haridus- ja teadusministeeriumi läbi surutud reform, millega sätestati kuni 18. eluaastani (või keskhariduse või kutse omandamiseni) noorte õppimiskohustus, näib paberil üllas samm. Reaalsuses oleme aga tunnistajaks unikaalsele sotsiaalsele eksperimendile, mille käigus üritab riik seaduse jõuga reguleerida kognitiivseid protsesse olukorras, kus ta ei suuda kontrollida isegi füüsilist kohalolu. Olgu täpsuse huvides kohe öeldud: seadus ei räägi otseselt õppimise mõõtmisest, vaid haridussüsteemis osalemisest. Ent juba mõiste „õppimiskohustus“ ise eeldab vaikimisi, et õppimine – sisuline vaimne protsess – on midagi, mida saab käsu ja kontrolliga esile kutsuda. Just siin peitubki probleemi tuum. Koolikohustusest õppimiskohustuseni – vana probleemi uus nimi Aastakümneid kehtis Eestis süsteem, mida nimetati ausalt koolikohustuseks.... The post „Õppimiskohustus“ on bürokraatlik absurditeater appeared first on Õpetajate Leht.

  • Rakvere teater – lastele ja lastest
    on 03.02.2026

    Veebruarikuise vabariigi aastapäevaga seoses tuletame meelde, et Rakvere teatri väikeses majas ja mitmel pool üle Eesti saab endiselt näha Tarmo Tagametsa vahvat lastelugu „Presidendi lustakas vastuvõtt ulakatele lastele“, mida soovitame vanusele 4–10, kuid ka kõigile lapsemeelsetele täiskasvanutele. Samuti jätkab Rakvere teatri suures majas ja Eestimaa eri paigus „Väikevend ja Karlsson katuselt“, Astrid Lindgreni armastatud klassika Wimbergi dramatiseeringus, mille on lavastanud Urmas Lennuk. Tirriteerima on oodatud kõik alates 4. eluaastast. Mullu kevadel esietendunud ja tõeliseks publikuhitiks osutunud Urmas Vadi „Lasteaed“ – lastele keelatud, küll aga ülimalt soovituslik nende vanematele – on vaadatav Rakveres meie väikeses majas ning lisaks Viimsi Artiumis, Kumu auditooriumis ja... The post Rakvere teater – lastele ja lastest appeared first on Õpetajate Leht.