Võrumaa-feed

02.12.2022 - Võru Instituut - 2022. aasta võro keele nätäl Korneli Viiu salmõ seen

Nigu hobõsõlõ kaaru võrokõisil vaia naaru. Iispäävä Krootusõl täütüse mi lootusõ: et ei lääsi tujo nulli, kaemi pistüjalapulli. Är sis kodo istma jää, läämi, teemi tujo hääs! Läki sis ja kaemi perrä, midä kirjä pand Ruitlasõ-herrä ja kuis Tagamõtsa Tarmo kogõmusõlõ ei anna armo! Kõgõ pitä tulõ meelen – kõnlõmi võro keelen! Ku iks olõt […]

The post 2022. aasta võro keele nätäl Korneli Viiu salmõ seen appeared first on Võru Instituut.

02.12.2022 - uudised | ERR - Võru, Valga and Põlva counties: How many voters will EKRE win from Center?
The Conservative People's Party of Estonia (EKRE), the most successful party in the Võru, Valga and Põlva counties constituency, one of the most sparsely populated regions of the country, at the last general election in March 2019, is, ERR writes, the favorite for 2023 also.
02.12.2022 - uudised | ERR - Võru-, Valga- ja Põlvamaa: kui palju valijaid lööb EKRE üle Keskerakonnalt?
Kagu-Eesti valimisringkonna favoriit riigikogu valimistel on EKRE, mis oli ringkonna edukaim partei juba nelja aasta eest. Nüüd on nende võimalused veel paremad, sest paljud varem Keskerakonda toetanud rahulolematud valijad on liikunud EKRE selja taha. Ettearvamatust lisab see, et nii EKRE, Reformierakond kui Keskerakond tulevad välja uute esinumbritega.
30.11.2022 - Kaitseliit - 1. detsembri 1924. aasta riigipöördekatse aastapäev
1. detsembri varahommikul asetasid Kõrgema sõjakooli kadetid, Naiskodukaitse ja Kaitseliidu Vastseliina-Rõuge kompanii liikmed pärja ja küünlad 1. detsembri 1924. aasta riigipöördekatse käigus hukkunud Tondi sõjakooli kadeti August Udrase hauale Vastseliinas kalmistul.
Selle mehe kiire, julge ja otsustav tegutsemine päästis tookord noore Eesti riigi. Kokku langes toona neli kadetti.
Mälestusüritus toimus varahommikul kell 5.00 - täpselt samal kellaajal nagu, 1924. aastal.



 
30.11.2022 - uudised | ERR - Mirjam Mõttus: õpetajate palgatõus on jätmas lasteaiaõpetajad vaeslapse ossa
Kui raha kooliõpetajate palgatõusuks tuleb riigilt, siis lasteaiaõpetajate palgatõusu peaksid kinni maksma kohalikud omavalitsused. Uue aasta prognoositavad tulud näitavad aga juba praegu, et paljudel omavalitsustel ei ole lasteaiaõpetajate palgatõusuks raha, märgib Mirjam Mõttus Vikerraadio päevakommentaaris.
30.11.2022 - Uudised - PRESSITEADE: Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm valis välja 19 projekti väärtuspõhiste sündmuste korraldamiseks Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammis

30.11.2022 

Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm valis välja 19 projekti väärtuspõhiste sündmuste korraldamiseks Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammis

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm valis LEADER-tegevusgruppide korraldatud taotlusvoorus välja 19 projekti, mis saavad 2023.2024. aastal Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi raames ellu viia oma välja pakutud väärtuspõhised sündmused Lõuna-Eestis.Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht ja Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi koordinaator Kristiina Tammets ütles, et taotlusvooru laekus hea hulk projekte, mis kannavad Lõuna-Eesti väärtusi ja aitavad tutvustada kogu piirkonda. „Paremiku väljaselgitamine ei olnud kerge, kuid mitmeastmelise hindamise tulemusena sõelusime välja kõige tugevamad projektid, mis rikastavad Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi ning toovad esile Lõuna-Eesti eripära ja mitmekülgsuse,“ selgitas Tammets. 

Väärtuspõhiste sündmuste ideid said avatud taotlusvooru esitada kõik huvilised: nii vabaühendused, sihtasutused kui ka omavalitsused. Taotlusvoor kestis 16. maist kuni 15. septembrini ning tähtajaks esitati kokku 32 taotlust, millest hindamisele läks 31 taotlust. Projektide hindamine toimus kahes etapis: esmalt hindas taotlusi kohaliku LEADER-tegevuspiirkonna hindamiskomisjon ning seejärel Lõuna-Eesti piirkonnaülene hindamiskomisjon. Hindamistulemused kinnitasid ka kõigi antud piirkonna LEADER-tegevusgruppide juhatused. Täiendav taotlusvoor on kavas korraldada veel Tartu vallas, et leida sobiv sündmus ka selle omavalitsuse piiresse.

Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammis osutusid valituks järgmised projektid: Peipsi Toidu Tänav 175 km, „Taliteed Emajõe-Suursoos“, „Läbi linna: Valga+Valka“, Seto tantsupidu „Kad´ah kavvõkõ´“, konverents „Kohalik kultuur kui ruumiloome komponent“ Valga linnas, „Seto kostipäiva aastaring“, Tartumaa toidufestival 2023 ja Tartumaa toidufestival 2024, kogukonnafestival „Mina tean, kust tuleb minu toit”, dokumentaalne osaluslavastus „Ellujäämiskunstid. KMOMID“, projekt „Sanna!“, roosifestival Kaagjärvel, jõeretkede sari „Avasta Emajõgi!“, maaliliste maastike väärtustamise ja jäädvustamise matkasari Otepääl, „Meelterännak looduses“, Kagu-Eesti kultuuri- ja inspiratsioonifestival „Loovus loob lootust!“, „Avastamata Antsla aarded – järved“, I Kodavere laalupido, kogukonnaetendus „Leevaku kullakaevur“ ja Navi küla kogukonnafestival 2024.Välja valitud ideede teostamiseks saavad sündmuste korraldajad lisaks rahalisele toele osaleda ka ideede arendusprotsessis, mis algab jaanuaris. Tugiprogrammi raames toimuvad koolitusseminarid ja mentorkohtumised aitavad neil sündmuste läbiviimist ette valmistada. Toetust sündmuse korraldamiseks annavad Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgrupid Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider. Rahastus tuleb LEADER-meetmest ning SA Tartu 2024 poolt Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammile eraldatud eelarvest.Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames korraldatakse aastatel 20232024 ca 20 väärtuspõhist sündmust, mis kutsuvad osalema külastajaid Eestist, Euroopast ja mujalt maailmast. Kogukonnaprogrammi eesmärk on anda hoogu omavahelisele koostööle ja tugevdada Lõuna-Eesti identiteeti, tutvustades Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammis ühiselt kogu piirkonda külalistele just nende väärtuste põhjal, mis on olulised siinsetele inimestele ja kogukondadele. Kõik valitud sündmused aitavad esile tõsta Lõuna-Eesti väärtusi – puhast loodust, mitmekülgset kultuuripäranditkohalikku toitu ja käsitööd, tervislikku eluviisi, jätkusuutlikke ja innovaatilisi lahendusi ning aktiivseid ja elujõulisi kogukondi.Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm on ametlik osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm kasvas välja 2013. aastal Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgruppide käima lükatud kollaste akende projektist „Elu kahe maailma piiril“. Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi viivad ellu LEADER-tegevusgrupid Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider ning koostööpartneritena löövad kaasa Tartu, Elva, Võru ja Valga linn. Kogukonnaprogrammi tegemistesse on partnerina kaasatud teinegi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekt Tartu Maailmaülikool.

Lisainformatsioon:

Kristiina Tammets, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht ja Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi koordinaator / telefon +372 5340 9873, e-post kristiina@tas.ee 

www.visitsouthestonia.com/tartu-2024/ 
tartu2024.ee/kogukonnaprogramm 

29.11.2022 - Vana-Võromaa Kultuurikoda - Saunakalender pakub avastamisrõõmu

Ilmunud on Vana-Võromaa muuseumide sauna-aastale pühendatud kalender. 2023.a on Eestis sauna-aasta. Vana-Võromaa muuseumid koostasid seinakalendri, mille pildid ja pärimuslood kajastavad osakest muuseumide kogudes olevast saunaga seotud pärimusest. Kalendri esikaanel on pilt kunstnik Vanda Juhansoo akvarellist „Nõiamaja saun“. 1959. aastal maalitud pildil on saun, mis asus Vanda salapärases ja muinasjutulises Valgemetsa-kodus ja oli algselt kasutusel meeaidana. […]

The post Saunakalender pakub avastamisrõõmu appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.

29.11.2022 - Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum - Kreutzwaldi mälestuspäev

  Kreutzwaldi muuseumis toimub 14. jõulukuu päeval algusega kell 14 järjekordne Kreutzwaldi mälestuspäev. Antakse kätte Kreutzwaldi mälestusmedalid ja stipendium. Avatakse Ago Ruusi koostatud näitus „Doktor Kreutzwaldi visiitportreed. Päevapildistusi Kreutzwaldist ja tema ajast“. Tutvustatakse Võru Instituudi toimetisi „Tänapäevavaateid Kreutzwaldile. Täämbädse ao Kreutzwaldi-kaemiisi“. Kõik huvilised on oodatud! Mälestuspääväl tutvustadas Võru Instituudi toimõndusi nr. 37 „Tänapäevavaateid Kreutzwaldile“. „Täämbätse […]

The post Kreutzwaldi mälestuspäev appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.

28.11.2022 - OK Võru - KUTSE OK Võru hooaja lõpetamisele 2. detsembril!

Lugupeetud OK Võru liikmed ja liikmeksastujad! Olete oodatud klubi aastakoosolekule ja orienteerumishooaja lõpetamisele reedel, 2. detsembril 2022.a Võru Kesklinna Koolis (Vabaduse 12 Võru, https://vkk.edu.ee/et/avaleht/) Päevakava: 17.00-18.00 Siseorienteerumine koolimajas, vabastart kl 17.00-17.45. Kaardistaja ja rajameister Lauri Sild. 18.00-18.30 Duši kasutamise võimalus 18.45 Algab ametlik osa, mis sisaldab järgmist: kolmapäevakute parimate autasustamine. Tulemused avaldatakse: https://www.okvoru.ee/orienteerumispaevakud/. Auhinna saavad iga […]

The post KUTSE OK Võru hooaja lõpetamisele 2. detsembril! appeared first on OK Võru.

28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Parm tsuskas: kündle, juundu!
  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Muda Mari pajatus
Pümme miihipäiv   Ma kuuli raadiost, et märdikuu keskel peeti üle ilma miihipäivä. Naksi õkva mõtlõma, et meil om miihipääväs trehvänü aasta kõgõ pümmemb ja hallimb aig. Tuu päiv om meil tõtõstõ väega lühkene. Vaivalt nakkas valgõmbas minemä, ku jälki om väläh pümme. Lühkene om ka eesti mehe elo. Kas näide elo om niisama hall [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Tossu Tilda pajatus
Lumõ lõhn   Kas sa lumõ lõhna tunnõt? Sääne küsümüs tull’ noorõlõ oppajalõ miilde, ku lumi maaha sattõ ja tuu küsümüs herät’ timä pään üte mälehtüse. Tä oll’ viie aasta iist tulnu kuuli oppajas ja sai kõrraga klassijuhatajas kah. Tedä viil karistõdi, et seon klassin omma parra juurigu. Ütel talvitsõl pääväl lätsi nä klassiga Tartu [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Usut vai ei usu
Üldäs, et egä inemise elost võit kerota raamadu. Egäl ütel om umah eloh olnu säändsit ja määndsit juhtumiisi, millest viil aastidõ ja aastakümnide peräst kõnõldas. Mi suguseltsih om tuus esä lugu. Ku mu esä nuur miis oll’, olõvat tä katusõ otsast alla sattõn murdnu uma jala. Tä ehit’ majja ja õnnõtus es hõika tullõn. Arstitiidüs [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Priinime lugu: Raha
Seod nimme kand Eestin 43 inemist. Pandmisõ kotussit om kuus vai esiki säidse, kuigi hingelugõmisist paistus vällä õnnõ nelä mõisa vanan kiräviien nimi Rahha. 1809. aastagal Hurmi mõisan pand’ Kanepi Roth perekunnanime Rahha Kaagna Mihkli perrele. Mihkli perren oll’ neli poiga ja küländ varra jõudsõ seo nimi näütüses Põlva ja Viitinä poolõ. Võrumaa tõnõ Raha [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Võro keele nätäl Põlvan Pihlapuu latsiaian
Hää olla om hää! Niimuudu kirot’ Sillastõ Kertu uman raamatun «Tsill’okõsõn majan», mis kinäste võro kiilde om pantu. Taa lausõkõsõ võtiva Pihlapuu keelepesä oppaja umas tunnuslauses võro keele nädälil. Raamat kõnõlõs umavahelidsõst läbisaamisõst, kuun om väega pall’o esisugumadsõ olõmisõga eläjit. Taa käü väega häste ka latsi kotsilõ, et kuimuudu andis pallõlda, perrä anda, kittä, meelütä… [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Üte kangõlasõ avvusamba lugu
1918. aasta 4. joulukuu õdagupoolikul jõudsõ Võru-Petseri raudtiid piten liiknu paarikümnest ohvitserist ja kolmõkümnest koolipoisist priitahtligõ salk Nõnova küllä. Salga iinotsan oll’ samast küläst Hööde talust peri kapten Vreemanni Friedrich. Timä imä kõrrald’ tulõjilõ õdagusöögi. Luuraja anni teedüst verevide tulõkist ja näide toetusõs olõvast soomusrongist. Sakslaisist sõamehe panni küläst padavai minemä, a jätivä tuu man [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Argõntiina kiri
Saludos desde el sur! Päält kolmõ kuud Argõntiinan elämist olõ ma esi pall’o opnu ja ka tõisilõ mi kultuuri opanu. Ütskõrd sai mul piinüst söögist villänd ja suurõst Võromaa-igätsüsest naksi perrele ubinakuuki küdsämä. Täpsehe nii, nigu mu vanavanaimä taad kõgõ tege. Panni viil kardoka ja põrkna ütenkuun valgõ lihaga ahju ni leüdse poodist määnestki hapnõkoorõ [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Kiri Võrolt. Kiä ma olõ?
Aasta lõpp tulõ ligembäle ja om aig kokkovõttit tetä, ka hindä olõmisõ ja suurõmban plaanin elo kotsilõ. Mul om külh nii, et midä vanõmbas saa, toda inämb küsü hindä käest, mille ma siiä tulnu olõ, määne om mu tii, kohe ja kuis edesi. Peris hää om vahepääl küssü ka ummi inemiisi ja sõpru käest, kuimuudu [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Põdranahast jope
Antslan oll’ Vinne aigu üts tsipa esimuudu jahimiis. Sugulasõ olli mehel korgiide kotussiide pääl, nii et olõs võinu karjääri tetä, aga miis nossõrd’ terve talv kraavipervi müüdä, valgõ kitli sällän, ja passõ rebäsiid. Kui mõnõ maha sai, oll’ tuust timä hindäkehtestämises küländ. Ütskõrd oll’ mehel tullu esihindäst mõistlik mõtõ: põdranaha pillutas pia kõik minemä, noist [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Sõa-ao loogika
Kriisi tulõva ja läävä ja paari aastakümne peräst võimi olla jäl saisun, kon Nursipalu om vahtsõst maha jäetü   Lehen kirotõdi, et ku vinne rahvas nakkasi Putinilõ vasta, saasi hukka pall’o veidemb vinläisi. Tuu ettepanõk tundunu loogilinõ, ku olnu rahuaig. A sõa-ao loogika perrä ei olõ täämbä Vinnemaa jaos määnestki tähtsüst, ku pall’o miihi sõan [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Sõavälä laembastegemise laemba küsümüse
Üts eelevant ähvärdäs Võromaa portsõlanipuuti sisse marssi. Tuu om Nursipalo sõavälä laembastegemine. Plaan om tegünü küländ äkki ja varguisi, nii et väega selget tiidmist, miä sündümä nakkas, viil ei olõ. Täämbädses om küläjuttõ asõmõlõ tulnu kaart, kost nätä, määndse maa plaanidu sõavälä ala jääse. Tuu ei olõ suurt midägi selgembäs tennü. Parhilladsõ tiidmise perrä om [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Kursi kuulkunna näütüs Vana-Võromaa kultuurikuan
Minevä riidi tetti Vana-Võromaa kultuurikuan valla Kursi kuulkunna sünnüpäävänäütüs. Näütüsel omma välän Gulgi Alberti, Kasemaa Andrusõ (1941–2016), Kruusamäe Ilmari, Suumanni Imati, Suitso Külli, Alliku Piitre (1966–2019), Pajosõ Priidu, Pangsepä Priidu, Tüüri Reiu ja küläliskunstnigu Pajosõ Lauri pildi. Kursi kuulkund om 1988. aastagal luud kunstnigõ ühendüs, mink luumisõst saa keväjä 35 aastakka. Näütüs jääs vallalõ kooni [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Pulga Jaan 75!
Minevä pühäpäävä sai 75aastadsõs laulu- ja kirämiis Pulga Jaan. Umma võrokeelist loomingut om Jaan avaldanu plaatõ pääl ja raamatin, perämäidsil aastil om timä märgotuisi tihtsäle ka Uman Lehen. Et Jaan esitäs ummi laulõ kitarriga, kutsva mõnõ tedä Võromaa Võssotskis. UL Kiränigu Sommeri Lauri ja Laanõ Triinu juubilarilõ õnnõ suuvman. Sünnülats om seogi kõrd kitra kätte [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Tal’na võro seldsi teküs võro keele nätäl ja Liiso sünnüpäiv
Tal’na võro seldsi rahvas om teküs ja käü kuun mitmõn tsõõrin. Näpotüühuviliidsil om tsõõr Nopõ-Näpo, laulumakja leelotasõ ansamblin Liiso, tiatrihuvilidsõ tunglõsõ näütemängutsõõrin Tungõl. Kirändüsehuvilidsõ liikmõ võtva ossa Kadrioro raamadukogon kuun käüväst võro keele kohvitarõst ja omma tuu kimmäs raudvara. Mi tsõõrõ kotsilõ saa lähembält lukõ värmilidsest raamatust «Tallinna Võru Selts 30», kon om ka pall’o [...]
28.11.2022 - Uma LehtArticles – Uma Leht - Midä saimi rahvalugõmisõl teedä võro keele kotsilõ
Statistigaammõt om avaldanu 2021. aastaga rahvalugõmisõ tulõmuisi tuu jao, kost saa teedä, kuimuudu inemise hindasõ uma «murdõkeele» mõistmist. Noist tulõmuisist saa ütte-tõist teedä ka võro keele kõnõlõjidõ kotsilõ. Võro instituudi direktri Kuuba Rainer kai edimäidsi tulõmuisi ja võtt’ vahtsõ tiidmise kokko: «Tävvelist analüüsi ei olõ jõudnu viil tetä, a edimädse numbri paistusõ küländ hää. Tulõmusõ [...]
28.11.2022 - Uudised - SA Võrumaa Arenduskeskus - 22. novembril toimus Mahetoimkond

22. novembril toimus Võru Kultuurimajas Kannel Mahetoimkond. Seekordsel kokkusaamisel arutati mahetoitlustuse hetkeseisu Võru maakonnas ja üldiseid mahetoorainet puudutavaid trende. Mahetoitlustuse... Loe veel

The post 22. novembril toimus Mahetoimkond appeared first on SA Võrumaa Arenduskeskus.

27.11.2022 - uudised | ERR - Selver/TalTech ja Tartu Bigbank jätkavad Balti liigas võidulainel
Meeste võrkpalli Balti liigas peeti pühapäeval kaks viiegeimilist põnevusmängu ning võidulisa said seeläbi tabeli kaks esimest ehk Selver/TalTech ja Tartu Bigbank. Võru Barrus Võrkpalliklubi ja Pärnu Võrkpalliklubi pidid aga vastu võtma kaotused.
27.11.2022 - OK Võru - Siseorienteerumine Võru Spordikeskuses

Meestenädala lõpuüritusel, 26. novembril, pakkusime kõikidele soovijatele siseorienteerumise võimalust Võru Spordikeskuses. Kaardipõhi, mis oli aastast varem kui 2010 sai värskenduse ning Lauri ja Sixten koostasid 2 erineva raskusega rada. Oli äge näha, kuidas esialgu täiesti kategooriliselt vastu hakanud inimesed rajad ette võtsid ja hasardi kasvades seda koguni mitu korda läbi tegid. Tulemused / SI võrdlus […]

The post Siseorienteerumine Võru Spordikeskuses appeared first on OK Võru.

26.11.2022 - uudised | ERR - Tartu võitis Balti liigas kaheksanda mängu järjest
Meeste võrkpalli Balti liigas teenis Tartu Bigbank ühe kaotuse kõrvale kaheksanda võidu, kui alistas Daugavpilsi Ezerzeme 3:0 (25:16, 25:18, 25:18).
26.11.2022 - Uudised - SA Võrumaa Arenduskeskus - Esmakordselt toimus Võru Maakonna Teaduspäev!

Neljapäeval, 24. novembril, toimus Võru Instituudis Võru maakonna teaduspäev 2022. Ettekandeid tegid ja akadeemilise töö kirjutamise protsessist rääkisid vilistlased ja... Loe veel

The post Esmakordselt toimus Võru Maakonna Teaduspäev! appeared first on SA Võrumaa Arenduskeskus.

23.11.2022 - Uudised - SA Võrumaa Arenduskeskus - Võru maakonna aasta tegusaim kodanik 2022 on Epp Vana

Täna, 23. novembril, tunnustasid Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja nõukogu esimees Anti Allas Rogosi Mõisas Võru maakonna tegusaid... Loe veel

The post Võru maakonna aasta tegusaim kodanik 2022 on Epp Vana appeared first on SA Võrumaa Arenduskeskus.

23.11.2022 - Vana-Võromaa Kultuurikoda - Kursi koolkonna looming Võrus

Kultuurikoja galeriis on avatud Kursi koolkonna sünnipäevanäitus.  Kursi koolkonna värvikas seltskond rändab esimest korda Võrru, et tähistada oma XXXV sünnipäeva. Selleks puhuks on kokku kogutud üheksa Kursi koolkonna liikme ning ühe külaliskunstniku loomingu huvitavamad palad. Mitmed neist töödest on aastaid ateljeedes peidus olnud, kuid nüüd kohtuvad nad jälle. Kursi koolkond on 1988. aastal Tartus Peeter […]

The post Kursi koolkonna looming Võrus appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.

23.11.2022 - uudised | ERR - Kaspar Kurve: Nursipalu laiendamise negatiivne mõju Võrumaale on hoomamatu
Nursipalu harjutusväljaku mastaapne laiendamine puudutab 21 perekonda, kes on sunnitud oma kodudest välja kolima. Loomulikult on selline asjade käik neile inimestele tragöödia, aga kaitseministeeriumi plaani mõju on oluliselt laiem, kirjutab Kaspar Kurve.
21.11.2022 - uudised | ERR - Võru Barrus pidi ka teisel katsel RTU-le alla vanduma
Kui laupäeval sai Võru Barrus Võrkpalliklubi Balti liigas lätlaste RTU/Robežsardze/Jurmalalt 0:3 kaotuse, siis pühapäeval tuli tunnistada sama vastase 3:1 (20/25 25/20 25/16 25/19) üleolekut.
21.11.2022 - Uudised - SA Võrumaa Arenduskeskus - Kutsume tootmisettevõtteid koolitusele “Kuidas saavutada energiasääst alla 5 aastase tasuvusega”.

SA Võrumaa Arenduskeskus kutsub Võrumaa tootmisettevõtteid koolitusele “Kuidas saavutada energiasääst alla 5 aastase tasuvusega”. 2. detsember 2022 | 12:00-15:00 |... Loe veel

The post Kutsume tootmisettevõtteid koolitusele “Kuidas saavutada energiasääst alla 5 aastase tasuvusega”. appeared first on SA Võrumaa Arenduskeskus.

21.11.2022 - Uma Mekk - UMA MEKK kaubamärgi 4. taotlusvoor on avatud!

  Ootame osalema nii uusi ettevõtteid, kui ka toiduvõrgustiku liikmeid uute toodetega. Korraga saab kaubamärki taotleda mitmele tootele! UMA MEKK ... Loe edasi

The post UMA MEKK kaubamärgi 4. taotlusvoor on avatud! appeared first on Uma Mekk.

20.11.2022 - uudised | ERR - Võru sai Lätis kindla kaotuse
Võrkpalli Balti liigas teenis kolmanda kaotuse järjest Võru Barrus, kes jäi võõrsil alla RTU/Robežsardze/Jurmala võistkonnale 0:3 (23:25, 17:25, 21:25).
19.11.2022 - uudised | ERR - Tartu Ülikool/Bigbank ja Barrus/Võru Võrkpalliklubi parandasid tabeliseisu
Võrkpalli naiste Balti liigas võtsid olulise võidu hooaega kesiselt alustanud Tartu Ülikool/Bigbank ja Barrus/Võru Võrkpalliklubi, kes mängisid üle Läti võistkonna. Audentes SG/Noortekoondis tabelijuhti üllatada ei suutnud.
18.11.2022 - Uudised - SA Võrumaa Arenduskeskus - Tervisekassa kutsub veel sel aastal osalema rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringul

PRESSITEADE 14.11.2022 Eesti erinevates piirkondades on selleks aastaks veel vabu aegu rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringule. Tervisekassa kutsub sihtrühma kuuluvaid... Loe veel

The post Tervisekassa kutsub veel sel aastal osalema rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringul appeared first on SA Võrumaa Arenduskeskus.

18.11.2022 - uudised | ERR - Võru Barrus pääses Aadu Luukase karikavõistluste poolfinaali
Neljapäeval selgus Aadu Luukase karikavõistluste teine poolfinalist, kui Võru Barrus Võrkpalliklubi alistas veerandfinaalis teistkordselt 3:0 (25/18 25/20 25/20) esiliigasse kuuluva Viljandi Võrkpalliklubi.
17.11.2022 - Võrumaa – Külauudised - VÕRUS ESIETENDUB „LUUKERE JUHANI JUHTUMISED”
Täna esietendub Võru Kandles MTÜ Müüdud Naer uus lastelavastus „Luukere Juhani juhtumised“, mis toob publiku ette südamliku loo maasikalõhnalisest lapsepõlvest, pehmest kampsunivillasest vanadusest ning päikselisest sõprusest. Lõbus lavalugu räägib luukere Juhanist, kes saadetakse kooli anatoomiaklassist Memme ja Taadu juurde metsatallu pensionile. Seal alles tõeline luukere-elu algab, sest vanavanemate lapselastel on talle palju toredaid ja naljakaid … Loe edasi: VÕRUS ESIETENDUB „LUUKERE JUHANI JUHTUMISED”
16.11.2022 - Uudised - SA Võrumaa Arenduskeskus - Selgusid Võru maakonna aasta ettevõtjad 2022

Täna, 16. novembril, tunnustasid Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja nõukogu esimees Anti Allas Võru maakonna ettevõtjaid. Kokku anti... Loe veel

The post Selgusid Võru maakonna aasta ettevõtjad 2022 appeared first on SA Võrumaa Arenduskeskus.

15.11.2022 - Uudised - Partnerluskogu juhatus külas Mulgimaa kolleegidel

27.10 - 28.10.2022 toimus juhatuse liikmete ning tegevbüroo väljasõidukoosolek ja õppereis Mulgimaa Arenduskoja tegevuspiirkonda.

VeskiEsimene objekt, mida külastati oli MTÜ Suislepa Kultuuripärand ja OÜ Oktar MT OÜ. Veski soetati 2002. aastal valla enampakkumiselt ning peale seda algas pikk renoveerimise protsess. Tänaseks on esitatud kokku 30 erinevat projektitaotlust hoone renoveerimiseks. Veskihoone ise pärineb 1857 aastast ning on üks kõrgemaid Eestis, kokku viis korrust. Veskis tegutseb toidukoht, mis on peamiselt avatud suveperioodil ning MTÜ, mis tegeleb eelkõige laste laagrite ning töötubade korraldamisega. Leader toetusega on soetatud erinevaid seadmeid nii köögi, kui veski sisustamiseks ning uute klaasuste paigalduseks.

Holstre Pere Selts tegevused said alguse 1997. aastal ning mille eesmärgiks on olnud Holstre piirkonna välisilme ja atraktiivsuse tõstmine. Seltsi aktiiv koosneb peamiselt 10 aktiivset perest, kes kõik elavad väljaspool asulat. Koostöö kohaliku omavalitsusega on hea ja toetava. Kohaliku kooli lähedale on rajatud mänguväljak ning puhkeala, mida on võimlik kasutada kõigil huvilisetel. Oma tegevuste ning kooskäimiskohana kasutatakse ka seltsihoonet, milleks on vana magasiait. Lisaks erinevatele huviringi tegevustele näidatakse seltsiruumides ka kino, eriti aktiivset kasutust leidis see koolivaheajal. Erinevad Leader projektid puhkeala rajamiseks ning seltsitegevuse arendamiseks.

Mulgimaa Savikoda Loodis oli hea näide sellest, kuidas kogu perekond on eestvedaja tegevusse kaasatud ning toetusi pole küsitud. 2015 aastal rajas perenaine Leili Mulgi savikoja endisesse Loodi kaupluse ruumidesse. Savikojas toimuvad erinevad töötoad, saab korraldada mitmesuguseid üritusi ja osta keraamikat. Ülimalt positiivne ning tore näide, kuidas hobist saab töö, mis on kestnud juba kaheksa aastat.

Mulgimaa Savikoda Loodis

Leerimaja, Mulgimaa Arenduskoda, tutvusime tegevusgrupi tegemistega ning toimus ühine arutelu seniste tegevusgrupi toimimiste ning uue perioodi tegevuste osas. Mulgimaa Arenduskoda hõlmab kolme piirkonda Tõrva, Viljandi ja Mulgi valda ning igast piirkonnast on juhatuses üks kohaliku omavalitsuse, ettevõtja ning mittetulundusühenduse esindaja, kokku üheksa liiget.

Projektide eelarve on jaotatud samuti vastavalt piirkondadele, mis tähendab, et ühe piirkonna projektid konkureerivad omavahel, mitte kõigi esitatud projektidega. Samuti on taotlejatele seatud toetuste piirmäär, millest rohkem pole võimalik taotleda. Nt ühe programmperioodil sai üks taotleja esitada taotlusi 70 000 euro ulatuses. Vahetati kogemusi ja mõtteid oma igapäevaste tegemiste paremaks korraldamiseks.

Mulgimaa Arenduskoda

Mulgimaa Arenduskoda

Karksi- Nuia Kultuurikeskus on piirkonna suurimaid keskusi, mis tegeleb erinevate kultuurisündmuste korraldamise ja läbiviimisega. Suur saal võimaldab mitmeid rahvatantsurühmade treeninguid ning muid tegevusi. Aastas toimub vähemalt kaks suuremat üritust, millest üks on seotud jõuludega. Veel kasutavad kultuurikeskust oma kooskäimiseks erinevate vanuserühmade huvitegevuste grupid. Leader programmist on toetust saadud mitmetele projektidele nagu: heli ning kõlarisüsteemi soetuseks, mis võimaldavad toimuvaid üritusi paremini võimenda. Lisaks on soetatud ning paigaldatud kultuurikeskuse välisseinale LED -ekraan, mis võimaldab Mulgi valla elanikel hankida, jagada ja kasutada uut infot välitingimustes. Maja seinal paiknev väliekraan annab võimaluse kuvada ekraanil kohaliku elu ja piirkonda tutvustavaid videolõike. Mulgi valla asutused, ettevõtted ja MTÜ-d saavad ekraanil tasuta tutvustada oma piirkonna toodangut, tooteid ja teenuseid. Eelistatud on erinevate ürituste teadaanded. Samuti on oodatud Mulgi valda tutvustavad reklaamklipid ning huvitavad algatused kooliõpilaste poolt.

Kõige uuem projekt on mobiilse lava soetamine, mis võimaldab ürituste korraldust paremini kavandada. Projekti kogumaksumuseks oli 60 000 eurot, millest toetuse osa moodustas 26 000 eurot. Kultuurikeskus on ühisprojekti raames rajanud ka mesila, et pakkuda rohkem võimalusi oma külastajatele.

Karksi- Nuia Kultuurikeskus

Marja Talu Puhkekompleksi rajamist alustati 2004 aastal. Rajatud on uued hooned, spordiplats ning parkla. Viimased Leader projektid on seotud päikesepargi ja maakütte rajamisega, mis võimaldab olla enargiasäästlikum ning aida valmimisega, et pakkuda võimalusi ka väliüritusteks. Puhkekompleskil on kokku 38 voodikohta. Peamiselt pakutakse võimalusi laagrite korraldamiseks. Kavas on hakata pakkuma ka toidukoolitusi, et meelitada piirkonda rohkem turiste ning mitmekesistada oma teenuste pakkumist. Marja talus toimus ka õhtusöök.

Marja Talu

Marja Talu

Õppereisi teine päev algas Tõrva Veemõnula tutvumisega- Neli Tõrva piirkonna omavalitsust otsustasid, et 1,2 miljoni euro suurune ühinemistoetus antakse uuele Tõrva vallale ujula-SPA rajamiseks. Eesmärgiks oli rajada kaasaegne ujulakompleks, mis oleks traditsioonilise ujula ja kaasaegse SPA sümbioos, pakkudes lisaks sportimisele ja harjutamisele ka lõõgastumisvõimalusi. 2020 aastal sõlmiti ehitamise leping ning ujula-SPA sai valmis 2021 aasta aprillis.

Tõrva Veemõnula

Ehitusprotsess viidi läbi kahes etapis. Esimeses etapis valmis I korrus, koos basseinide ja saunadega, mis võimaldas hoonet kasutama hakata. Kompleski omanik on vald kuid tegevust opereerib erafirma. Piirkonna koolide lastele on ujumine kindlaksmääratud kellaaegadel tasuta. Teises etapis valmisid II korrusele planeeritud toad ja parkla, mis valmis 2022 aasta alguses.

Objekti kogumaksumus oli 3,6 miljonit eurot. Leader programmist taotlenud toetust veemõnula teenuste arendamiseks.

Tõrva Veemõnula

Tõrva kino, Tõrva Noorte Liit, Tõrva raadio – Tõrva kino hoone valmis 1953 aastal ning kasutati aktiivselt kino näitamiseks kui 2004 aastani. Toonane linnavalitsus otsusta hoone ära müüa ning seejärel on see käinud käest kätte kui 2013 aastani. Siis otsustas linnavalitsus selle endale tagasi osta ning uuesti kino avada. Vabatahtlike abiga puhatati hoone rämpsust ning esimesed filmid, mida näidati olid Eesti filmid.

Tõrva kino

Erinevate Leader projektide toel on soetatud kinotehnikat ja sisustust. Restaureeritud on vanad klapiga toolid ning lisaks on soetatud 6 uut moodsat kinotooli. Kokku on saalis 75 istekohta. Kino näidatakse reedest laupäevani ning kogu tehnika on täielikult digitaliseeritud, mis võimaldab kino juhtida ükskõik kustkohast. Töötajaid ei ole, noortel on võimalik olla klienditeenindajad, müüa piletid ning popkorni. Et olla keskkonnasäästlikum on oluliselt vähendatud paberi kulu, mis on seotud kuulutuste väljaprintimisega. Selleks on soetatud kinoruumi ning veel seitsemesse kohta telerid, mis võimaldavad erineva kultuuriinfo kättesaadavust. Uuenduslikud lähenemised on seotud beebide ning eakatele suunatud kinopäevade läbiviimisega.

Tõrva Raadio on noorte vabatahtlik raadio, mis levib internetis ning Tõrva piirkonnas. Saade ise on eetris üks kord aastas. Tõrva Raadiot haldab MTÜ Tõrva Noorte Liit.

Tõrva raadio

Kivimäe Hostel OÜ ja Loodusturism OÜ, kohtume Imre Arroga Ala koolimaja hoovis, kus oli meie jaoks valmis pandud tõukerattad, millega alustasime liikumist Taagepera lossi suunas.

Loodusturism OÜ 2009 aastal loodud ettevõte, mis pakub loodus-, seiklus- ja matkaturismi teenuseid. Kokku ligi 100 erinevat looduses liikumise programmi ja sihtkohta, mis aitavad huvilistel looduses puhata , uusi kogemusi ja teadmisi hankida. Aktiivse puhkuse korraldus ja matkad toimuvad igapäevaselt, iga ilmaga ja kõigil "viiel" aastaajal.

Ettevõte tegeleb ka laste- ja noortelaagrite ning ettevõtete suve- ja talvepäevade läbiviimisega. Leader toetusega on Loodusturism OÜ soetanud erinevat matkavarutust hooajalisuse vähendamiseks. Tõukeratta matka käigus tutvume piirkonna looduse ning ettevõtte tegemistega, külastame ka peatselt avatavat Mulgi Elamuskeskust, mille eesmärk on tutvustada ning hoida mulgi rikkalikku kultuuripärandit. Seejärel liigume edasi Taagepera külla, kus asub Kivimäe Hostel OÜ. Tegemist on 2006 aastal loodud ettevõttega. Turismitalu kompleks on sobilik erinevateks sündmusteks, peopaigaks, seminarideks ja looduslaagriteks. Avaral õuealal saab telkida ning minna lühemale või pikemale matkale. Territooriumil asuvad mitmed lõkkekohad. Leader programmist on toetatud hoone põranda valmimist.

Loodusturism

Loodusturism

Taagepera loss 2018 aastal rajati Taagepera lossi keldriruumisesse spaa, mis on väike, hubane samas aga elegantne ja luksuslik. Lossispaas on külmaveoaas, veemassaziga bassein, Jaapani vann, auru- ja aroomisaun, soola-aurusaun, suitsusaun, soome saun ja merevaigusaun. Leader projektiga rajati spaa väliala, mis võimaldaks pakkuda külastajatele spaateenuseid lossi siseõuel. Projekti raames soetati ning paigaldati suur välibassein, millel on aastaringne küte ning mida saab edukalt siduda tänase spaa-lahendusega. Basseini ümber on klaasist hoone, mis on ühendatud keldris asuva spaaga. Projekti kogumaksumus oli 68 000 ja toetuse osa 26 000 eurot. Uus väliala avati 2021 aastal.

Kaasiku talu loomaaed on koht, kus on vaatamist igas vanuses inimesele. Siin on nii traditsioonilised ponid, jänesed, hobused kui ka eksootilisemad isendid. Nende kõigi kohta saab teada palju infot ning mõningaid saab ka katsuda või sülle võtta. Loomaia perenaine on tohutult optimistlik ning rõõmsameelne, jagab infot erinevate loomade ning nende harjumuste kohta. Leader programmiga on soetatud kaks moodulsoojakut, kus paiknevad nüüd eksootilised loomad nagu kõrberebane, gekod, kuningboad, valgetups-marmosett, konnad ja veel teised.

Kaasiku talu loomaaed

Kaasiku talu loomaaed

14.11.2022 - uudised | ERR - Hooaja punktirekordi püstitanud Stefi Siht vedas Viimsi/TLÜ võiduni
Laupäeval võrkpalli naiste meistriliigas tabelijuht Viljandi Metallile kaotanud Tartu Ülikool/Bigbanki kaotusteseeria pikemaks ei veninud, kui pühapäeval võeti kindel võit. Võidulisa teenis ka Viimsi/Tallinna Ülikool.
13.11.2022 - Kaitseliit - 2022.a. Kaitseliidu Võrumaa maleva aasta kaitseliitlane ja Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna aasta naiskodukaitja
Nooremveebel Toomas SAAMO
Nii Kaitseliidus kui ka tsiviilelus sõltub ühe üksuse töö, motivatsioon ja tulemuslikkus aktiivsetest juhtidest. Oskus motiveerida, tunnustada teisi ning olla ise eeskujuks, on isikuomadused, mis on olemas Kaitseliidu Võrumaa maleva kaitseliitlasel N-vbl Toomas Saamol, kes on Kaitseliidu liige juba 17 aastat.
N-vbl Saamol ei ole ükskõik - ta on alati olemas kui tema üksus või malevkond vajab tema abi. Võrumaa malevas ei leidu just palju väljaõppealaseid üritusi või mõnda muud tegevust, kus n-vbl Toomas Saamo kaasa ei lööks ning sealjuures pakub ta alati omapoolseid asjakohaseid lahendusi. Toomas on mentoriks oma pojale, kes liitus isa eeskujul Kaitseliiduga!

Kristi RANDLA
Kristi Randla on Naiskodukaitse liige alates 2006 aastast Põlva malevast, Võrumaale üle tulnud 2018. Vabatahtliku juhina on ta olnud valitud mitmetele ametitele: jaoskonna juhatuses, ringkonna esinaine, ringkonna aseesinaine. Hetkel täidab Võrumaa ringkonna aseesinaise ametikohta. Kristi teeb alati oma tööd südamega. Ta on naiskodukaitsesse panustanud aastaid ja teeb seda arvatavasti kuni pensionini ja siis ka veel edasi. Kristi on alati väga hoolas oma kohustuste täitmises ja samas võtma ka lisa vastutust. Ta teeb vabatahtliku tööd nii jaoskonna tasandil kui ka ringkonna tasandil. Hoolitseb selle eest, et meil oleks ohutushoiu baasväljaõppes alati korralik tuleohutus osa ja et NKK Võrumaa ringkonna koostöö LõMKR PäA-ga sujuks. Kuigi Kristi on alati millegagi rakkes (kool, töö, NKK), siis leiab ta aega kõigi probleemide lahendamiseks ning aitamiseks. Enam heatahtlikumat inimest ei ole olemas! Ta on väga hea motiveerija ning on koolitanud välja uue generatsiooni patrullvõistlustel käijaid (mida ta ise ei taha endale tunnistada). Ta on tõeline eeskuju.



 
13.11.2022 - Võrumaa – Külauudised - KALVI KÕVA ON VÕRU MAAKONNA AASTA ISA 2022
Täna Võru Kandles toimunud isadepäeva kontsert-aktusel andsid Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja Võru maakonna aasta ema 2022 Helve Einla üle Võru maakonna aasta isa tiitli Rõuge vallas elavale kolme lapse isale Kalvi Kõvale. Tänavune Võru maakonna aasta isa Kalvi Kõva on hea eeskuju oma lastele, aga ka inspiratsiooniks kodukoha kogukonnale. Aasta isa konkurssi … Loe edasi: KALVI KÕVA ON VÕRU MAAKONNA AASTA ISA 2022
13.11.2022 - Uudised - SA Võrumaa Arenduskeskus - Võru maakonna aasta isa 2022 on Kalvi Kõva

Täna Võru Kandles toimunud isadepäeva kontsert-aktusel andsid Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja Võru maakonna aasta ema 2022 Helve... Loe veel

The post Võru maakonna aasta isa 2022 on Kalvi Kõva appeared first on SA Võrumaa Arenduskeskus.

11.11.2022 - Uudised - SA Võrumaa Arenduskeskus - Kasvata tootlikkust Lean-juhtimise koolitusprogrammiga.

Võrumaa Arenduskeskus kutsub tootmisettevõtjaid osalema Lean-juhtimise koolitusel. Koolitaja Marek Bankiir | Registreerumine toimub  19. detsembrini või kuni kohti jätkub. |... Loe veel

The post Kasvata tootlikkust Lean-juhtimise koolitusprogrammiga. appeared first on SA Võrumaa Arenduskeskus.

10.11.2022 - Uudised - SA Võrumaa Arenduskeskus - Külastati UMA MEKK laada parima mahetoote valmistajat

Eelmisel nädalal külastasid Võru maakonna mahetootjad ja koolikokad Härmä talu, kus kasvavatest mustsõstardest valmib Uma Mekk laadal parimaks mahetooteks valitud... Loe veel

The post Külastati UMA MEKK laada parima mahetoote valmistajat appeared first on SA Võrumaa Arenduskeskus.

09.11.2022 - Kaitseliit - Kapten Friedrich Vreemanni 128. sünniaastapäev
10. novembril 2022 on kpt Friedrich Vreemanni, Kaitseliidu Võrumaa maleva esimese pealiku, 128. sünniaastapäev.

Veermann sündis Lasva vallas praegune Võru vald Nõnova külas Hööde talus. Õppis Võru linnakoolis, leeris käis Vasteliina kirikus. Esimese maailmasõjas alguses mobiliseeriti ta Venemaa Keiserlikku armeesse, lõpetas 1915.aastal Petrogradi lipnike kooli ja temast sai andekas sõjaväelane. I maailmasõjas sai Vreemann staabikapteni auastme ja teda autasusati kuue ordeniga.
Eesti rahvusväeosade loomise paiku tuli Vreemann1917.aastal omavoliliselt üle 1. Eesti jalaväepolku, kus määrati pataljoniülemaks. Peale polgu laialisaatmist ja Saksa okupatsiooni saabumist organiseeris Võrus, põranda all Kaitseliidu tegevust, töötades samas Võru gümnaasiumi võimlemisõpetajana.

F. Vreemann oli Kaitseliidu Võrumaa pealik oma langemiseni Rõuge lähistel 23. märtsil 1919. aastal.