Võru mõis

Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 10 detsember 1927

Kellele kuulub Wõru mõis? Apostlik õigeusu kogudus peab end peremeheks.

Esmaspäewal, 5. dets. s. a. oli kohalikus maakorralduse komisjonis uuestt harutusel Võru mõisa maade planeerimine, mis senini wäikeste Vaheaegadega ligi 7 aastat on kestnud. Nagu teada, peab Võm apostlik kogudus ennast Võm mõisa omanikuks, sest Võru mõis on endine Vene põllutöö departemangu poolt kogudusele kasutada antud koguduse teenrite palgamaana (Kaotab) wastawa aktiga 1840. aastast. Võru mõis jäi aga sellejuures endise Vene riigi omanduseks ja seisis Vene riigi nimele kreposteeritud. Wene-Eesti rahulepingu põhjal kuuluwad endised Veneriigi warandused Eesti Vabariigile ja on nüüd kreposteeritud Eestt wabariigi nimele, nagu sellest kohalikule maakorralduse komisjonile Tartu-Võru Rahukogu krepostijaoskonna juhataja ametliku kirjaga teatanud. Maasääduse muutmise sääduse muutmise säädus (R. T. nr. 99—1926. a. näeb aga ette, et maad antakse tagasi kirikuteenijale senistes alalistes asukohtades Väljaspool linnade ja alewite administratiiwpiire asuwatest koguduse maadest mitte üle 50 ha. Võru wallawalitsuse esitaja poolt esitatt maakorralduskomisjonile..ametlik tunnistus, et Võru mõis ei ole olnud ega ole ka käesolewal ajal Võru apost-liku-õigeusu kirikuteenijate alaliseks asukohaks. Kõiki neid, koguduse esitaja ühelt poolt ja wallaesitaja seletust teiseltpoolt ära kuulates, komisj. otsustas Võru mõisa planeerimisekawa läbiwaatamist edasilükata ja Tartu-Võru Rahukogu kreposti-jaoskonnast ja Põllutööministeeriumist asja kohta täiendawaid teateid ja andmeid küsida.