Vastseliina piiskopilinnus asub vana Riia-Pihkva kaubatee ääres Piusa jõe kõrgel kaldal, kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, olles kolmest küljest piiratud veetõkkega. Vastseliina (sks Neuhausen) linnust hakati ehitama Tartu piiskopkonna piirikindlusena 1342. aastal, vastukaaluna teisel pool piiri kerkinud Irboska linnusele. Algselt ehitati välja tornlinnus, hiljemalt 1370. aastail on seda laiendatud laagerkastelliks – ristkülikukujuliseks ringmüüri ja siseõuega linnuseks. Ligikaudsete mõõtmetega 40 x 70 m hõlmas see enamiku künkast. Tulirelvade ajastu saabudes kõrgendati linnusemüüre ning rajati osalt tänini säilinud võimsad hoburauakujulised suurtükitornid linnuse kirde- ja kagunurka ning danskerilaadne torn linnuse põhjaküljele. Linnust ümbritses kitsas, künka äärt mööda kulgev eeslinnus suure ümartorniga lõunanurgas, mis nüüdseks on täielikult hävinud. Vastseliina linnuse rikkalik dekoor on ainulaadne: eri värvi kivid, sõõrpetikud ja nišid ei ole siinses kindlusarhitektuuris just tavalised. Suured müüri laotud ristikujutised näitasid igale idast saabuvale rändajale, et ta on jõudnud õhtumaisele ehk roomakatoliku usuga maale.
Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist.
Foto. Vastseliina linnuse rekonstruktsioon (VK F 925:11 F);
1273.a. lasi Tartu piiskop Friedfrich von Haseldorf eesti maalinnuse varemetele ehitada lossi. Lossile anti pärastpoole nimeks Castrum fortissimum in tota patria (Tugevaim linnus kogu isamaal) mis vihjab lossi ülesandele, kaitsta piiskopi maid vene mõju kui ka pealetungide eest, ning olla ristiusu levitamise keskuseks Ugandi lõunapiiril. Stavenhagen’i arvates asus kantsi ümber alevik, mida tähistavat kantsi venekeelne nimi – Новгородок
Linnuse 3D rekonstruktsioon
25.03.1342. Maarja kuulutamise päeval alustati Liivi ordumeister Burchard von Dreilebeni käsuga Vastseliina linnuse ehitamist, Tartu piiskopkonda piirikindlustusena. Siis pühitseti linnus neitsi Maarjale ja linnust hakati kutsuma tema auks Frouwenborchiks või Frauenburgiks. Alles hiljem hakkas linnuse nimena esinema Novum castrum ehk Neuhausen (‘uus linnus’), mis võib-olla tuli kasutusele, eristamaks Vastseliinat vanemast Kirumpää piiskopilinnusest. Siit ka maakeelne Vastseliina (‘uus linnus’) ja venelaste Novõi gorodok (‘uus linnus’). ( Bartholomäus Hoeneke, Sulev Vahtre, Liivimaa noorem riimkroonika: (1315–1348). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 73.)
30.01.1354.a. kuulutas Paavst Innocentius VI igale Püha Risti hoidva kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus vägagi käidavaks palverännupaigaks. ( “Livonica aus dem Suplikenregistern von Avignon (1342 Okt. 11 – 1366 Mai 9).” – Mitteilungen aus der livländischen Geschichte. Hrsg. von der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Bd. XXI, Riga, 1911–1928.)
1379. a. rajati endise tornlinnuse ümber ristkülikukujuline laagerkastell ja linnus ümbritseti kaitseõuega.
1381.a. tuli Moskva suurvürst 30000 sõjamehega ja hakkas Vastseliina lossi piirama. Piiramine oli äge ja lossis olevatel oli hirm. Öösel näinud lossi pealik, üks väga vana mees unes, et ta palvetanud kirikus ja jumal olla käskinud tal ise noole kätte võtta ja vaenlase leeri lasta. Päeva tõusu jal laseb lossi päälik venelaste sekka, kes parajasti suure kisaga peale tormavad, noole . Nool juhtub surmavalt otse suurvürsti südamesse. vaenlased taganesid seejärel segaduses, surnukeha üles võttes. Selle imeliku pääsemise täheks riputati nool ja vibu kiriku altari külge, mis Joann Hirmus Liivi sõja ajal 1558.a. maha lasi võtta. (V. Kommer. Vastseliina algkooli õpetaja.)
1400.a. lõpul ehitati juurde kirdetorn, seoses tulirelvade rohke levikuga, enne seda linnustel tornid puudusid.
1414.a. raiuti Vastseliina tulnud Pihkva saadik sakslaste poolt tükkideks, mistõttu venelased raiusid Pihkvas olnud Ugandi saadiku tükkideks. Pärast seda pandi Vastseliina lossi ümbruses vaenlaste poolt suuremad röövkäigud toime. (V. Kommer. Vastseliina algkooli õpetaja.)
1500.a. alguses ehitati danskrilaadne põhjatorn. Kagunurk sai ainulaadse dekooriga ümartorni ning linnusemüür ehitati kõrgemaks. Palisaad lammutati ning selle asemele ehitati väikeste tornidega zwinger. Linnust kindlustati täiendavalt kuni Liivi sõjani. Vastseliina linnus oli omanäoline oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest ning ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal. Looduslikult kõige vähem kaitstud lõunaküljel olid kaitset parandav zwinger ning kagutorni ees olev madal lisatorn suurtükkidele. (Wikipedia)
1353. a. nähti Vastseliina kabelis kahte valges rüüs inimkuju risti seinalt altarile asetamas. Kolmas valges rüüs inimkuju põlvitas altari juures. Selle juhtumi tõesust kinnitasid mitmed inimesed. Ühe kirjelduse järgi kostis kabelist aeg-ajalt ka imeilusat ladinakeelset laulu (Ramis palmarum) ning riivi pandud ukse taga säras imeline valgus. Ime krooniks seisis altaririst vabalt ja ilma toeta altarikivil püsti. Tol ööl sai Vastseliina linnus omale reliikvia, mida linnuse meeskond hoolikalt valvas.
15.06.1558. a. Üks Liivi sõja esimesi avalööke oli Vastseliina vallutamine. Vene väed jõudsid Vastseliina, kuid nende esimene katse linnust vallutada löödi vasturünnakuga tagasi.
Suured kahtlused olid Tartu piiskopi Hermanus II kokkumängu kohta venelastega. Liivi sõja alguses tegutses Vastseliinas piiskopi saadik ja tõlk Christoffer Lustfer, kes pettemanöövriga tahtis linnust venelaste kätte mängida. Sellest saadi teada ja Lustfer vangistati. Ordu pealinnuses Võnnus tunnistas ta pärast piinamist Tartu piiskopi vastu ja poos ennast vangikongis üles.
Nähes, et kavalus ei aita, otsustasid venelased vürst Pjotr Šuiski juhtimisel linnuse jõuga võtta. Selleks ajaks olid ka kaitsjad ettevalmistusi teinud. Ordumeister saatis lisajõude ja linnuse ülemaks sai Jorgen Uxkel (Jürgen Uexküll). 80 sõjamehe ja mõne Eesti vibumehega.
01.07.1558.a. Järgnes venelaste uus rünnak ja piiramine, venelased tulid seitsme leeriga linnuse alla, lastes mõned lasud müüri pihta, nii et müüritis mõningal määral alla varises. Linnuse eest võitlevad sulased ja kodanikud astusid Jorgen Uxkeli juurde ja nõudsid, et ta linnuse loovutaks, muidu poovad nad ta müüri peale üles. Seetõttu pidi ta linnuse 1. juulil loovutama. Jorgen Uxkel lubati minna elusalt koos sugulastega linnusest ja nad riisuti enamuses paljaks. Seejärel tapsid venelased kõik talupojad. Ka väikesed lapsed raiusid nad pooleks ja jätsid sinnapaika.
1582. a. polnud olemas enam linnuse rajajaid ja omanikke, kui Jam Zapolski vaherahuga Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel läks Vastseliina Rzeczpospolitale. 24 aasta pikkusele venelaste valitsemisele järgnes 43 aasta pikkune Poola võimuperiood. (Wikipedia)
1620.a. algas võitlus Poola ja Rootsi vahel Liivimaa pärast.
1625. a. langes Vastseliina rootslaste kätte. Kõik need sõjad purustasid linnust tugevalt.
1628. a läänistas kuningas Gustav II Adolf Vastseliina Andreas Eriksonile.
21.07.1656. a. vallutasid Vastseliina taas venelased – rootslased olid vahepeal purustatud piirilinnuse taas korda teinud. Rootsi komandat Viktor Adarkan oli sunnitud lossi ägedalt peale tuninginud vaenlasele ära andma.
1658. a. sõlmiti Vallisaare vaherahu.
1661. a. sõlmitud Kärde rahulepinguga anti linnus rootslastele jälle tagasi.
Graafika: Vastseliina loss, 1661. aastal Bogushewski, N. K. AM _ 13718:2 G 4796
1676.a. oli lossis Vene saatkond Buturini juhatusel koos Rootsi saadikutega. (V. Kommer. Vastseliina algkooli õpetaja.)
Rootsi Riigiarhiiv: Vastseliina linnuse plaan 1683. aastast
25.03.1697.a. viibis Vene traar Peter I lossis öömajal. Peeter nurises viletsa vastuvõtu pärast, mis ühesk Põhjasõja põhjuseks olnud. (V. Kommer. Vastseliina algkooli õpetaja.)
1702. a. Põhjasõja ajal muutus Vastseliina linnus varemeteks. Samuti sai kannatada linnuse külje all olev alev, mis 18 sajandi teisel poolel tekkis hoopis teise paika.
Kätte oli jõudnud suurtükkide ja bastionide ajastu, kus Vastseliinal puudusid väljavaated.
Linnuse asendiplaan 19.saj. Autor Wilhelm Tusch.
Linnusest edelasse tekkis Vastseliina riigimõis. Keisrinna Jelizaveta ajal kuulus mõis arvatavasti läänistatuna vürstinna Trubetskajale.
1757. a. pantis Ivan Betzkoi mõisa koos lossiga Carl von Liphartile.
1766.a. müüdi linnuse alad Carl von Liphartile, kes rajas linnusest edela suunas naaberkünkale mitmeid kivhooneid ja liigirikka pargi, kuid esinduslikku lossi ta peamajaksei ehitanud, sest 1751.a. oli ta ostnud Tartu Raadi mõisa mida ta kasutas elamiseks. Vastseliinas pandi rõhk seetõttu rohkem majandushoonetele.
1800.a. alguses valmis maantee ääres paiknev Piiri kõrts , mis on ehitatud samuti linnusest pärit tellistest.
Foto. Vastseliina Piiri kõrts 1920.aastatel VK F 1437:12 F
Foto: graafika Hagen, August Matthias, 1820.a.
Vastseliina mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Reinhold von Liphart, kes oli Eestimaa üks rikkamaid mõisnikke. Lisaks imekauni toretseva lossina välja ehitatud Raadi mõisale kuulusid talle praktiliselt kõik Vastseliina kihelkonna mõisad.
1926.a. hävisid mõisahooned tulekahjus ja need lammutati.
Foto: Vastseliina linnus 1926-1940.a. vahemikus. Fotograaf: Elmar Einasto. ERM Fk 2955:145
1990.a. lõpul alles pärast eesti aja algust alustasid kohalikud entusiastid linuse puhastamist võsast.
2007.a. avati külastajatele konserveeritud kirdetorn.
2011.a. avas uksed värskelt renoveeritud kõrtsihoones külastuskeskus keskaja muuseumiga, keskaja toitude restorani ja käsitöö valmistamise kodadega.
