Bioneer
Keskonnaamet
- Laelatu puisniidul tõid maapinna kahjustused väärteomenetluse
Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on maapinnale tekitatud sügavad kahjustused. Keskkonnaamet suhtub juhtunusse väga tõsiselt, juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustati väärteomenetlust.
- Täna pälvivad üheksa Eesti turismiettevõtjat kestliku turismi sertifikaadi
Euroopa Kaitsealade Liit on omistanud Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspargile kvaliteedimärgise, millega tunnustab piirkondade kestliku turismi arendamist. Keskkonnaamet omakorda tunnustab nendes piirkondades tegutsevatest turismiettevõtjatest täna üheksat.
- Keskkonnaameti inspektorid uurivad Laelatu puisniidu võimalikke maastikukahjusid
Täna, 25. märtsil teatati Keskkonnaametile, et Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on tekitatud maapinnale sügavad kahjustused.
- Keskkonnaamet lubab haneliste heidutusjahti kuues maakonnas
Käesoleval aastal lubab Keskkonnaamet 15. märtsist 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist kuues maakonnas, kus viimasel kolmel aastal on täheldatud kõige rohkem kevadiste hanekahjustuste esinemist. Need maakonnad on Harju-, Ida- ja Lääne-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa - küttida tohib seal suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle.
- Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise teade
Keskkonnaamet teatab, et pikendas Lääne-Lahemaa Jahiselts (registrikood: 80358454) (aadress Tamme-Oja, Hara küla, Kuusalu vald, Harjumaa 74810) väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr HJR-7, kehtivusega kuni 21.07.2034.
- Infosüsteem KOTKAS muutus kasutajasõbralikumaks
Infosüsteem KOTKAS viidi uuele tehnilisele platvormile, mis võimaldab veelgi mugavamaid võimalusi kasutajatele ja vähendab kliendi halduskoormust. Tänu uuenenud KOTKASele saab Keskkonnaamet pakkuda kliendile senisest paremat teenust ja mugavamat asjaajamist riigiga ning seda loomulikult paberivabalt ja keskkonnasäästlikult.
Keskkonnaministeerium
- Juhtkomisjon uuendas rohereformi tegevuskavaby KAROLI NOOR on 27.03.2024 at 13:16:57
Täna kogunes rohereformi valitsuskomisjon, et arutada pea kõiki eluvaldkondi puudutava rohereformi arenguid. Komisjon otsustas heaks kiita rohereformi tegevuskava uuendamise ning sai ülevaate kliimaseaduse koostamise ja riigiasutuse keskkonnajalajälje hindamise arengutest.
- Uus toetus aitab leevendada üleujutuste kahjulikke tagajärgiby AGNES AASLAID on 25.03.2024 at 06:38:42
Peatselt on vee-ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel ning maakondlikel omavalitsusliitudel võimalik taotleda toetust, et vähendada võimalike üleujutuste kahjulikke tagajärgi. Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas määruse, millega toetatakse üleujutusohu riskipiirkondi seitsme miljoni euroga.
- Mäe- ja töötlevale tööstusele eraldatakse 10 miljonit eurot, et muuta tootmine säästlikumaksby MARTIN-ERICH TORJUS on 22.03.2024 at 14:46:34
Mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtted saavad peagi taotleda toetust, et muuta ressursside kasutamine tootmises tõhusamaks. Investeeringuteks eraldatakse 10 miljonit eurot, millest vähemalt 4 miljonit eurot suunatakse tootmisüksustele väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone. Toetus eraldatakse Ühtekuuluvusfondist ning taotlusvoor avaneb hiljemalt 30. aprillil.
- Eesti toetab uusi mikroplasti reostust vähendavaid tegevusiby MARTIN-ERICH TORJUS on 22.03.2024 at 14:13:44
Valitsus kiitis täna heaks plaani vähendada mikroplasti reostust kogu Euroopa Liidus. Plaanitavad muudatused puudutavad kõiki ettevõtteid, kes käitlevad aastas üle viie tonni plastigraanuleid ja ka plastigraanulite vedajaid.
- Eesti noored on oma keskkonnateadlikkuse osas kriitilisemad kui täiskasvanudby KAROLI NOOR on 22.03.2024 at 12:37:46
9. ja 12. klasside noortest 69% hindas end väga või pigem keskkonnateadlikuks. Elanikkonnaküsitluses pidas end keskkonnateadlikuks 81% vastanutest. Uuringu põhjal arvab 35% noortest, et koolis on keskkonnateemadel räägitud ebapiisavalt.
- Otsime looduskaitsepreemiate nominenteby MARJU KAASIK on 22.03.2024 at 11:43:21
Kliimaministeerium ootab kuni 22. aprillini ettepanekuid, kes võiks olla selle aasta Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitse märgi ja Noore looduskaitsja märgi kandidaadid.
- Ministeerium suurendab reformiga jäätmetest uue materjali tootmist ning loob eelise sorteerijateleby MARTIN-ERICH TORJUS on 19.03.2024 at 08:07:44
Täna saadeti avalikule konsultatsioonile jäätmereformi väljatöötamiskavatsus, mis annab tulevikus hinnaeelise neile, kes prügi sorteerivad ning annab jäätmemajanduses rohkem võimalusi ja vahendeid kohalikele omavalitsustele. Kliimaministeerium suunab ringmajanduse valdkonna investeeringuteks 111 miljonit eurot, mille eest saab muuhulgas rajada jäätmete kogumiseks ja ringlussevõtuks vajalikku taristut, luua uusi lahendusi pakendite korduskasutuseks ja vähendada jäätmeteket.
- Kasvuhoonegaaside heide väheneb vaevaliseltby KAROLI NOOR on 18.03.2024 at 15:08:18
Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12% vähenenud.
- Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev maailmajaguby KAROLI NOOR on 18.03.2024 at 07:21:22
Sagedased metsatulekahjud, terviserikkeid tekitavad kuumalained, ohustatud energia- ja toidujulgeolek – selliseid ja veel kümneid riske toob värskes Euroopa kliimariskide hindamise aruandes (EUCRA) välja Euroopa Keskkonnaagentuur. EUCRA kohaselt on mitmed riskid juba saavutanud kriitilise taseme ning võivad ilma kiirete ja otsustavate meetmeteta muutuda reaalsuseks.
- Eesti mereala seisund näitab esimesi paranemise märkeby AGNES AASLAID on 15.03.2024 at 09:23:24
Värske Eesti mereala seisundihinnangu kohaselt on rannikumere kinnikasvamine mitmel pool pidurdunud ja 15% meie rannikumerest on toitainete osas heas keskkonnaseisundis. Võrreldes kuus aastat tagasi tehtud hindamisega on tegu selge pöördega paremuse poole, kuigi tervikuna on eutrofeerumine endiselt meie mereala peamiseks probleemiks ning heas seisundis on vaid Kassari-Õunaku veekogum.
Keskkonnaagentuur
- WMO ülevaade kinnitab: 2023. aasta oli läbi aegade kõige soojem
2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt purustati möödunud aastal taas rekordeid kasvuhoonegaaside tasemete, pinnasetemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.
- Aeg on kiirendada üleminekut ringmajandavale Euroopale
Hoolimata Euroopas viimase viie aasta jooksul tehtud seadusandlikest edusammudest, on ringmajandusele üleminekuks vaja veelgi julgemaid meetmeid ja olemasolevate jõulisemat rakendamist. 21. märtsil avaldatud EEA (European Enivironment Agency) ringmajanduse hetkeseisu hinnangu kohaselt vajame otsustavaid meetmeid, et vähendada oluliselt jäätmeid, seada prioriteediks ressursside kasutamise vähendamise, parandada ringlussevõtu määra ja selliste toodete kasutuselevõttu, mis on algusest peale kavandatud ringluse jaoks.
- Valmis Eesti meteoroloogia aastaraamat 2023
Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva, mille eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.
- Reedel jõuab Eesti kohale Islandi vulkaanipurskest alguse saanud vääveldioksiidi pilv
17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve.
- Uus liik Eesti ööliblikafaunas – luha-pisivaksik
Juba üle 20. aasta on Keskkonnaagentuuri eluslooduse seireprogrammi osaks igasuvine ööliblikate seire. Eesti oludes annab ööliblikate seire informatsiooni kuni 750 erineva liigi arvukuse muutuste kohta ning vahel harva üllatavad leiud ka pikaaegse kogemusega entomolooge. Just nii läks 2023. aastal, kui teadlased avastasid seire käigus Eestile uue liigi, mille määrang hiljuti kinnitust leidis.
- Blogis: ülevaade Eesti ökosüsteemide seisundist, surveteguritest ja leevendusmeetmetest
Keskkonnaagentuur koostöös valitsemisala asutustega kogub erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ökosüsteemide kohta, mis koondab info maismaaökosüsteemide ökoloogilisest seisundist, surveallikatest ning olulisematest meetmetest seisundi säilitamiseks või parandamiseks.