Muuseumide uudised, arheoloogia, ajalugu….
Võrumaa Muuseum
- Eesti meeskunstnike ühisnäitus “Meestest naistele”by Tiia on 10.04.2024 at 11:16:30
Maali autor Mauri Gross Selleks et lilli kinkida või kingitus ulatada, ei pea olema tähtpäev. Vahel on hea tunne hoopis pärast sündmust või tähtpäeva. Nii on ka selle näitusega, mis 12. aprillil Vana-Võromaa Kultuurikojas avaneb. Esmalt rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil Tallinna kahes esinduslikus galeriis – Haus Galeriis ja ArtDepoos – avatud näitus leidis suurt tähelepanu The post Eesti meeskunstnike ühisnäitus “Meestest naistele” appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- „Meestelt naistele“by Tiia on 31.03.2024 at 11:14:34
Selleks et kinkida lilled või ulatada kingitus ei pea olema alati tähtpäev. Vahel peale sündmust või tähtpäeva on lihtsalt hea tunne. Nii ka selle väljapanekuga, mis avaneb peatselt Võrus. Näitus mis esmalt avati rahvusvahelisel naistepäeval Tallinna kahes esinduslikus galeriis, üheaegselt nii Haus Galeriis kui ArtDepoos, on leidnud suurt tähelepanu ja vastukaja parimal viisil. Kahe galerii The post „Meestelt naistele“ appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- Koos käsitööga laulma!by Tiia on 28.02.2024 at 07:19:34
Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 18 laulavad Vahtsõliina Leelotsõõri naised Vana-Võromaa Kultuurikojas regilaule. Neil on kaasas käsitöö, mida hea laulu saatel nokitseda. Sündmus toimub Läti rahvakunstinäituse „Meie“ värvikirevate tekstiilide vahel. Kutsume teid regilauluõhtule kaasa laulma ja käsitööd tegema! Sissepääs muuseumipiletiga. Foto: Andres Treial Ma lää liina kudame. – Sääl ma koa kolme rätti, kolme rätti, kuvve The post Koos käsitööga laulma! appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- Audiogiid aitab väljapanekuid kuulataby Tiia on 27.02.2024 at 13:25:13
Alates veebruarikuust võtab Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumisaalis külastajaid vastu audiogiid. Eesti-, võru- või ingliskeelse lisainfo kuulamiseks tuleb külastajal kasutada isiklikku internetiühenduse ja ruutkoodi skaneerimise rakendusega mobiiltelefoni. Esialgu rõõmustavad ajaloohuvilisi 33 lugu. Kuulda saab eksponeeritud esemete päritolu kohta, kohati avatakse Võrumaa ajalootausta ka laiemalt. Ootame näitust kuulama! The post Audiogiid aitab väljapanekuid kuulata appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
- Koolilinn Võru mälestustesby Tiia on 27.02.2024 at 13:18:18
Hästi teatakse Võrus asunud, tuntud koolimehe Johannes Käisi juhitud õpetajate seminari (1921–1930) ja kooliga seotud harjutuskooli. Kuid juba palju aastaid varem (1832–1866) oli Võru üks Liivimaa tähtsamaid hariduskeskusi. Nüüd saab selle kohta lugeda äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud tollase Heinrich Krümmeri erakooli õpetaja Heinrich Eisenschmidti mälestusteraamatust „Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus“ (saksa keelest tõlkinud Ene Kuus). The post Koolilinn Võru mälestustes appeared first on Vana-Võromaa Kultuurikoda.
Kreutzwaldi muusuem
- Töötoas valmib aedniku aastaraamatby toimetaja on 28.03.2024 at 07:39:06
17. aprillil kell 10 pakub Kreutzwaldi muuseum huvilistele aiapidajatele võimalust meisterdada endale voldikköites märkmik, kuhu on hea sõnas ja pildis aasta aiatööd talletada. Aedniku aastaraamat on jagatud neljaks osaks – iga aastaaja jaoks oma poogen, kuhu saab kirjutada ja pilte kleepida. Voldikköide avaneb lõõtsana, nii et kõiki märkmikus olevaid pilte saab vaadata korraga. Märkmiku kaunistamiseks The post Töötoas valmib aedniku aastaraamat appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- Edukas esinemine Koidula etluskonkursil Pärnusby toimetaja on 28.03.2024 at 07:26:16
Heli Piht, Arabella Antons, Maara Parhomenko. Foto: Ants Liigus Kreutzwaldi muuseumis toimunud X Koidula etluskonkursi eelvoorus olid hindajate arvates parimad Maara Parhomenko (Koidula, „Siis nuta“; Reio Roos, „Peräsõna“), Kreet Rosin-Pindmaa (Koidula, „Lained“; Kreet Rosin-Pindmaa, „Südamesillal“) ja Raili Leesalu (Koidula, „Ei jõua ma“; Linda Ruud, „Inimesed ilma tuleta“). Edukalt läks neil ka finaalvoorus 9. märtsil Koidula The post Edukas esinemine Koidula etluskonkursil Pärnus appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- Ilmus tähelepanuväärne täiendus kreutzwaldiaanaleby toimetaja on 28.03.2024 at 07:15:54
See foto Friedrich Reinhold Kreutzwaldist on leidnud läbi aegade kõikvõimalikes trükistes ja meediavormides kõige enam kasutust. Pildi on teinud 1870. aastatel Reinhold Sachker. Fotod pärinevad raamatust „Doktor Kreutzwaldi visiitportreed“. Produtsent, stsenarist ja režissöör Mait Laas avaldas 16. märtsi Postimehes artikli „Kuidas lauluisa Kreutzwald näguderaamatu hulluse küüsi langes“. Autor tutvustab Ago Ruusi raamatuid („Doktor Kreutzwaldi visiitportreed“, The post Ilmus tähelepanuväärne täiendus kreutzwaldiaanale appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- Muinasjututund 28. veebruaril kell 11 ja 13by toimetaja on 27.02.2024 at 08:55:48
The post Muinasjututund 28. veebruaril kell 11 ja 13 appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
- Emakeelepäeva lugemistunnis Kristjan Jaak Petersonby toimetaja on 27.02.2024 at 08:52:47
Kui minust ükskord kuulukse: „Ta elas ammu!” – Siis püha laulupikse heidan teie hinge, Mu haruharvad sõbrad! läbi halli aja. K. J. Peterson Kristjan Jaak Peterson (1801–1822) oli esimene luuletaja, kes ülistas oma oodis „Kuu“ selle maa keelt. Tema aegumatus sõnumis kõlab usk eesti keele püsimisse. 14. märts, K. J. Petersoni sünnipäev, on meie emakeelepäev. The post Emakeelepäeva lugemistunnis Kristjan Jaak Peterson appeared first on Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum.
Mõniste Muuseum
Karilatsi Muuseum
Rahvusarhiivi ajaveeb
Eesti Rahva Muuseum
Tartu Linnaajaloo Muusuemid
Arheoloogia.ee – Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
Muuseumiühing
Õhtuleht ajalugu
ERR Ajalugu
- Inimaju paneb ajahambale vastu isegi peale surmaon 20.03.2024
Inimaju peab ajahambale vastu palju paremini, kui seni arvatud. Mõnel juhul on aju ainuke säilinud elund kogu luustikuleius ja selliseid leide pärineb isegi 12 000 aasta tagant, leidsid Oxfordi Ülikooli teadlased.
- Arheoloog: aeg on uurida hauapanuste kõrval maetud inimest ennaston 02.03.2024
Tänavu Tartu Ülikooli teadusteo auhinnaga pärjatud arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv põimib oma töös kokku erinevate teaduste võimalusi. Matusekultuuri uurijana huvitub ta esemete asemel rohkem maetust endast ja tolle kogukonnast ehk inimkäitumisest.
- Arheoloog: mullu oli põnevaim leid 5000-aastane talbon 07.02.2024
Tallinna Suurgildi hoones on avatud rändnäitus 2023. aasta põnevamatest arheoloogilistest leidudest. Eesti Arheoloogide Liidu esimehe Ulla Kadaka sõnul oli kõige kõnekam leid kiviaja lõpust pärit väike metallist lõikeriist ehk talb.
- Saaremaal ja Muhus võib leiduda rohkem maalinnuseid, kui varem arvation 19.01.2024
Saaremaal ja Muhus võib seni teadaoleva 14 maalinna asemel olla siiski rohkem kunagisi kaitserajatisi, kui varem arvatud, selgus Saaremaa Muuseumi välja antud Jaan Tamme raamatu "Saaremaa ja Muhu linnused ja maalinnad" koostamisel.
- Eesti tagastab Ukrainale piirikontrollis tabatud kulla-aardeon 17.01.2024
Eesti toll tabas Ukrainas Venemaa okupeeritud aladelt pärit kulla-aarde, mille annab Kiievile tagasi.
- Üleminek maaharimisele kulges Läänemere idakaldal sinkadi-vinkadion 24.11.2023
Arheoloogiline materjal ja biomolekulaarsed analüüsid näitavad, et üleminek küttimiselt-kalastuselt-koriluselt viljelusmajandusele polnud siinsetel laiuskraadidel 3000 aastat e.m.a ühesuunaline ega lihtne, kirjutavad Tartu Ülikooli arheoloogid.
- Teadur: Eesti laevavrakid paistavad silma esemerikkusegaon 21.11.2023
Eesti Meremuuseumi arheoloogia teadur Priit Lätti tõi "Terevisiooni" stuudiosse kaasa vanu esemeid, mis leiti Tallinna sadama kõrvalt, Lootsi tänaval olnud laeva vrakilt. Näiteks on sealt pärit ilmselt Euroopa vanim kompass.
- Keskaegsed klaasikillud pajatavad kunagise linnaruumi näost ning kunstitehnikate arenguston 13.11.2023
Kalamajast välja tulnud keskaegne prügimägi andis uurijatele tööd mitmeks aastaks. Arheoloog Monika Reppo sõnul pajatavad leiud mõndagi olulist elust 15. sajandi Tallinnast.
- Maailma vanim püramiid asub Indoneesiason 09.11.2023
Indoneesia teadlased väidavad, et Jaava saarel asuv iidne maastikuline struktuur nimega Gunung Padang on inimeste ehitatud püramiid ja seejuures maailmas teadaolevalt vanim.
- Tallinna Reaalkooli kõrvalt leiti kuni 1500 aasta vanuseid esemeidon 07.11.2023
Arheoloog Rivo Bernotase sõnul on kaevetööl olnud suur teaduslik väärtus, mida Tallinnas enam sellises mahus läbi viia ei saa.