Ajalugu

Ootame koolilapsi 23. ja 24. aprillil kevadlaagrisse „Öösürr“! Miks küll on meie laagril sel korral niivõrd kummaline nimi? Sest selles laagris saab minna keset päist päeva pimedasse öösse, olla sürrealistlik kunstnik, uurida lambivalgust ning viia läbi üks kevadine linnuvaatlus. Olgu siiski hoiatatud, et öösorri me selles laagris ei kohta! Laagri esimesel päeval külastame näitusi „Kellele kuulub öö?“ ning "Pirrust prožektorini“, mängime, külvame ja meisterdame. Teisel päeval kehastume kunstnikeks ning teeme ühise kunstiteose. Muuseumi välialal teeme läbi orienteerumismängu ning laagri lõpetuseks küpsetame kooki. Kuna väljas on juba mõnusad kevadilmad, siis oleme mõlemal päeval õues. Selga sobivad riided! Laagriinfo Toimumisaeg: 23.-24. aprill kell 10–15. Toimumiskoht: Eesti Rahva Muuseum (Muuseumi tee 2, Tartu). Kogunemine A-sissepääsu infoleti juures. Sihtrühm: 8–11-aastased lapsed. Laagritasu: 40 eurot/osaleja. Hind sisaldab laagri tegevusi ja materjalitasu ning sooja lõunat koos magustoiduga muuseumi restoranis Pööripäev. Registreerimine: Osalemiseks palume kindlasti laps kõigepealt registreerida ning seejärel tasuda laagri osalustasu ERMi e-poes. Palun pane tähele! Kohtade arv on piiratud, laagrisse mahub 20 last. Registreerimisvorm ei võta vastu uusi vastuseid, kui kohad on täitunud.  Koha laagris tagab laagritasu õigeaegne maksmine, s.o hiljemalt 17. aprilliks. Kohast loobumisest palume teatada vähemalt viis päeva enne laagri toimumist, s.o 17. aprilliks. Sel juhul saame tagastada ka osalustasu. Muuseumil on õigus teha programmis muudatusi. Lisainfo: hariduskeskus@erm.ee Keel Eesti keel Registreerimine 17. aprillini Esmaspäev, aprill 15, 2024 - 17:15 Maria Kilk

Eesti Rahva Muuseum korraldab 2024. aastal eesti keele praktikat 400 inimesele Eesti kultuuriruumi tutvustamise kaudu.  Tartu grupi kursuse kava (gruppi mahub 16-50 inimest): 27. aprill kl 13-18, „Eesti keel on huvitav“. Õppekäik ERM-i püsinäituse „Kohtumised“ keelekatla saali. Õppepäeval vaadatakse ühiselt ERM-is toimunud ümarlaua „Võime rääkida: kas keel muudab meelt?“ salvestust, järgneb tagasiside, arutelu ja rühmatöö „Minu ümarlaud“. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: Eesti Rahva Muuseum (ERM), Muuseumi tee 2, Tartu 30. aprill kl 15-20, „Riik ja rahvas, kultuuriloolised teetähised“. Õppekäik püsinäituse „Kohtumised“ saalidesse: „Tulekud ja minekud“ ja „Paralleelilmad“. Õppepäev arutletakse, kuidas rääkida keerulistest aegadest. Vaatame filmi „Seltsimees laps“ ja teeme rühmatööd digitaalse haridusplatvormi „Ajalugu ekraanil“ abil. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu 4. mai kl 13-18, „Kes või mis on eestlane? Riik ja rahvas“. Õppekäik soome-ugri püsinäitusel „Uurali kaja“. Õppepäeval käsitletakse riigi ja rahva ning kultuurilooliste teetähiste teemasid. Räägime eri kultuuride omavahelistest seostest ja mõjudest laiemalt ning Eesti kultuurimälu kujunemisest ja mälutraumadest. Lisaks toimub ajurünnak järgmise ümarlaua „Võime rääkida“ teema leidmiseks, luuakse teemaportfell. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu 7. mai kl 15-20. Õppekäik Raadil: „Mõisast sõjalennuväljani. Ajastu kihid“. Õppepäev teemal: „Kuidas koguda ja jäädvustada esivanemate lugusid. Julgus rääkida“. Ümarlaua läbimängimine grupi poolt valitud teemal. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu. 22. juuni kl 15-18. Kell 15.00-15.30 saabumiskohv, 15.30 kogunemine ERM-i Hurda saalis, juhised ümarlauaks. 16.00-18.00 Tartu ja Pärnu kursuslaste ühine õppekäik, osalemine ümarlaua „Võime rääkida“ lindistusel ERM-is. Samal päeval kell 11.00-15.00 vajadusel täiendav õppepäev ja/või õppekäik neile, kellel on üks koolituspäev vahele jäänud. Õppepäeval vaatame filmi „Olemise ilu“, millele järgneb arutelu. Õppekäik püsinäitusel „Kohtumised“: „Inimene ja looduskeskkond“. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu Pärnu grupi kursuse kava (gruppi mahub 16-50 inimest): 10. mai kl 11-16. Õppepäeval Pärnu Muuseumis vaadatakse ühiselt ERM-is toimunud ümarlaua „Võime rääkida: Kas keel muudab meelt?“ salvestust, järgneb tagasiside, arutelu, rühmatöö „Minu ümarlaud“. Giidituur Pärnu muuseumi Punasesse torni.  Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: Pärnu Muuseum, Aida 31 ja muuseumi Punane torn, Hommiku 11. 11. mai, kl 11-16. Õppepäev Pärnu Muuseumis arutletakse, kuidas rääkida keerulistest aegadest? Vaatame filmi „Seltsimees laps“ ja teeme rühmatööd digitaalse haridusplatvormi „Ajalugu ekraanil“ abil. Õppekäik, giidituur Pärnu Muuseumi püsinäitusele „11 000 aastat ajalugu“. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisandub kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: Pärnu Muuseum, Aida 31. 12. mai kl 12. Õppepäev ja õppekäik Koidula Muuseumis: ärkamisaeg ja tegevused välialal. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi. Toimumise koht: Koidula muuseum, Jannseni 37, Pärnu. 25. mai, kell 8.30. Õppepäev ja õppekäik Tartusse: „Eesti keel on huvitav. Kes või mis on eestlane? Riik ja rahvas“. Kultuurilooline giidiekskursioon bussis Pärnu-Tartu (õppekäik), buss stardib Pärnu Muuseumi eest, Aida 3.  Õppepäev ERMi püsinäitusel „Kohtumised“ ja soome-ugri püsinäitusel „Uurali kaja“. Õppepäeval käsitletakse riigi ja rahva ning kultuurilooliste teetähiste teemasid. Räägime eri kultuuride omavahelistest seostest ja mõjudest laiemalt ning Eesti kultuurimälu kujunemisest ja mälutraumadest. Lisaks toimub ajurünnak järgmise ümarlaua „Võime rääkida“ teema leidmiseks, luuakse teemaportfell. Õppepäev kestab 5 akadeemilist tundi, lisaks kohvipaus 30 minutit ja õppekäik. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu 22. juuni Pärnu grupp saabub Tartusse kl 11, tervituskohv kl 11.00-11.30, tutvumine muuseumiga. 15.00-15.30 Tartu ja Pärnu gruppide kohvipaus. 15.30-kogunemine ERM-i Hurda saalis, juhised ümarlauaks. 16.00-18.00 Tartu ja Pärnu kursuslaste ühine õppekäik: Osalemine ümarlaua „Võime rääkida“ lindistusel ERM-is. Samal päeval kell 11.00-15.00 vajadusel täiendav õppepäev ja/või õppekäik neile, kellel on üks koolituspäev vahele jäänud. Õppepäeval vaatame filmi „Olemise ilu“, millele järgneb arutelu. Õppekäik püsinäitusel „Kohtumised“: „Inimene ja looduskeskkond“. Toimumise koht: ERM, Muuseumi tee 2, Tartu. Projekt (viitenumber 275495) saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ raames. Registreerimine: www.integratsioon.ee Keel Eesti keel Tartu grupp alustab 27. aprillil, Pärnu grupp 10. mail Esmaspäev, aprill 15, 2024 - 13:30 Kairi Ustav

Eesti Rahva Muuseum tähistas 14. aprillil oma 115. sünnipäeva rikkaliku eriprogrammiga. Traditsiooniliselt avati sel päeval ka uus näitus, milleks seekord on põnev valgustite väljapanek „Pirrust prožektorini. Valgusteid ERMi kogudest“. Näitus tutvustab valgusteid, mis on olnud osa Eesti kultuuripärandist erinevatel aegadel, aga eriti nende viimase 150 aasta tormilist arengut. Külastajad saavad näha mitmekesist valikut tavapärasematest, haruldasematest ja huvitavamatest valgusallikatest alates traditsioonilistest lambikujudest keerukate prožektoriteni. ERMi kogus on ligi 2000 valgustusega seotud eset, neist kõige arvukamalt küünlajalgu – ligi 800, õli- ja gaasilampe on kokku umbes 400, küünlalühtreid üle 200 ja pilakuid 160, näituselt leiab aga ka pirru ja prožektori. Väljapanek on avatud püsinäituse „Kohtumised“ avatud hoidlas ja selle on kureerinud ERMi koguhoidja Ülle Jäe. Foto: Vaade valgustite näituselt. Berta Jänes  Lisainfo: Aivi Jürgenson kommunikatsiooni- ja turundusjuht Eesti Rahva Muuseum aivi.jurgenson@erm.ee 5866 7773   Keel Eesti keel Väljapaneku leiab püsinäituse "Kohtumised" avatud hoidlast Esmaspäev, aprill 15, 2024 - 11:30 Vaade valgustite näitusele Berta Jänes

ERMi sünnipäeval on majja oodatud nii väiksed kui suured, näitusehuvilised ja muidu uudistajad. Avame uksed tavapäraselt kell 10. Tule veeda ERMis kiirustamata kogu pühapäev. Püsinäituste "Kohtumised" ja "Uurali kaja" kõrval on avatud uus põnev näitus „Kellele kuulub öö?“. Ajutiste näituste saali on end sisse seadnud verivärske kunstinäitus "Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood...". A-fuajees on kõigile tasuta imetlemiseks Armeenia kunstniku Vahan Shahbazyani värviküllaste maalide näitus. Traditsiooniliselt avame ERMi sünnipäeval ka uue näituse, seekord on selleks väljapanek ERMi kogudesse kuuluvatest valgustitest "Pirrust prožektorini", mille leiab püsinäituse "Kohtumised" avatud hoidlast.  Päevakava: Kell 11.00 ERMi direktori Kertu Saksa eksklusiivne majatuur “Ühest uksest sisse, teisest välja" (registreerumisega, kokku mahub tuurile 30 inimest). Sisene peauksest ja vaata, kuhu tuuriga välja jõuad! Kell 11.00-12.00 külvame maja ümber rukkililli, et suvel õiteilu nautida. Seemnetega tuleb appi Click & Grow. Kell 12.00-13.30 sillal-alal ERM tantsib. Tantsusamme näitavad rahvatantsuselts Torbikud, juhendajad Trine Lepp ja Kati Grauberg-Longhurst, ja EMÜ Rahvatantsuansambel Tarbatu - juhendajad Kristel Maruste, Anna-Liisa Kirsch, Kristel Schreiner, Maarja Pärn ja Teet Kannike. Üllatusrühmana lööb kaasa ERMi sünnipäevaks kokku kutsutud rahvatantsuansambel „ERMi kebjakad“, kes saab oma esimesed tantsuristsed just nüüd. Ära unusta ka ise tantsususse kaasa võtta! Kell 12.00-15 perepäev. Otsime püsinäitusel "Kohtumised" õnnetoova kaheksakanna märke. Püsinäituse tegelusaalis teeme üheskoos õnnitluskaarte ja meisterdame paberist lambikesi. Töötuppa ootame 5-11-aastaseid lapsi ja nende vanemaid, töötoaga saab liituda jooksvalt. Kell 13.30 valgustite väljapaneku "Pirrust prožektorini. Valgusteid ERMi kogudest" avamine püsinäituse "Kohtumised" avatud hoidlas. Väljapanekut tutvustab koguhoidja Ülle Jäe. Kell 20.00 öölaulude kontsert "Kellele kuulub öö?". Öise meeleolu loovad  Piret Krumm, Liisi Koikson, Stig Rästa, Vaiko Eplik ning Toomas Lunge eestvedamisel selleks õhtuks kokku kutsutud üheöö-liblikbänd. Konferansjeed ja ööpoeesia suursaadikud on Piret Simson ja Alo Kõrve. Piletid ERMi kassas ja Piletilevis. Kontserdipileti omanikul tasub kohale tulla juba varem, sest alates kl 18 saad rahulikult külastada kõiki näitusi ja kell 18.30 osaleda Terje Toomistuga näituse „Kellele kuulub öö?“ eksklusiivsel kuraatorituuril (registreerumisega, kokku mahub tuurile 25 inimest, kohad täitunud!), mille käigus tutvutakse Blingi installatsiooniga. Eripakkumised: poole hinna pühapäev, mis tähendab, et näitusepiletid on kaotanud pool oma hinnast (v.a aastapiletid)! muuseumikaardiga nüüdsest kõikidele näitustele tasuta! poes ja e-poes on langenud kõik hinnad -15% (v.a eelnevalt allahinnatud tooted, margid, postkaardid)! ERMi muuseumi aastapileti ja ERMi perekonna aastapileti omanikele ERMi muuseumipoes kõik -20% (v.a eelnevalt allahinnatud tooted, margid, postkaardid)! ERMi muuseumipood ja restoran avatud kell 10-20. Ootame kõiki sünnipevarõõmust osa saama! Keel Eesti keel Sünnipäeva eriprogramm 14. aprillil Neljapäev, aprill 11, 2024 - 22:30 Kujunduse autor on Märt Puusta

ERMi teadlased võtavad 10.-12. aprillini osa esimesest Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsist Tallinna Ülikoolis, mille seekordne katusteema on „Tulevikuhumanitaaria“. Konverentsi eesmärk on toetada Eesti humanitaariavaldkonna arutelusid ja suurendada kollegiaalset läbikäimist. Algatuse taga on viis ülikooli ning neli teadus- ja arendusasutust, sh Eesti Rahva Muuseum. Konverentsid toimuvad edaspidi üle aasta, vaheldumisi Tallinnas ja Tartus. „2023. aastal moodustati Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi nõukogu, kuhu kuulub ka ERM. Algatusest on jõutud esimese konverentsini, mille rohke osalejate arv annab tunnistust humanitaarteadlastele väga vajalikust ühisest aruetluruumist," sõnas ERMi teadussekretär Agnes Aljas. ERMi teadurite ettekanded konverentsil: 10. aprill, Karin Leivategija "Linnaöö atmosfääri uurimine ja vahendamine ERMi näitusel ”Kellele kuulub öö?”” (paneel 3: Atmosfäärid, ruumid ja rakenduslikkus humanitaarteadustes, kell 15.30-17.30); 11. aprill, Tenno Teidearu “Parandamine ja taaskasutus kui kultuuripärand: jätkusuutlikud kodused tarbimispraktikad mineviku ja tuleviku vahel” (paneel 16a: Kultuuri loov potentsiaal keskkonnakriisis, kell 14.00-16.00); 11. aprill, Pille Runnel, Agnes Aljas, Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Eesti Rahva Muuseum / Malmö ülikool ) “Digitaalse kultuuripärandi esitusviisid muuseumis” (posterettekanne 7, tutvustus kell 13.00–14.00); 12. aprill, Piret Koosa "Kultuuriväärtused, mälestusesemed ja kola: ideelised ja praktilised valikud kogumistöös” (paneel 29: Tuleviku pärand – tänaste valikute tagajärg, kell 14.30-16.30); 11. aprill, paneel 33: Vastupanu või kollaboratsioon? Eesti humanitaarteadlased 20. sajandi keskel, korraldajad Indrek Jääts (ERM), Ave Goršič (Eesti Kirjandusmuuseum); 12. aprill, Marleen Metslaid “Ferdinand Linnuse tegevus nõukogude võimu esimesel aastal” (paneel 33b: Vastupanu või kollaboratsioon? Eesti humanitaarteadlased 20. sajandi keskel, kell 14.00-16.00); 12. aprill, Indrek Jääts “Harri Moora Nõukogude Eesti etnograafia sihiseadjana” (paneel 33b: Vastupanu või kollaboratsioon? Eesti humanitaarteadlased 20. sajandi keskel, kell 14.00-16.00); 12. aprill, Anu Kannike (ERM), Ester Bardone (TÜ) “Naisteadlase valikud ja võimalused nõukogude ajal – etnoloog Aliise Moora” (paneel 33b: Vastupanu või kollaboratsioon? Eesti humanitaarteadlased 20. sajandi keskel, kell 14.00-16.00).   Keel Eesti keel 10.–12. aprill 2024, Tallinna Ülikool Kolmapäev, aprill 10, 2024 - 23:45

Eesti Rahva Muuseumis toimuvad nii Eesti-sisesed kui rahvusvahelised konverentsid. Ootame oma meeskonda nende projektijuhti! Tööülesanded muuseumis toimuvate seminaride, koolituste ja konverentside korraldamine koostöös tellijaga kliendisuhtlus ja klientidega konsulteerimine sündmuse erinevates korraldusjärkudes, kliendikohtumistel osalemine planeeritavate sündmuste eelarve koostamine ja jälgimine, pakkumiste koostamine muuseumi teenuste müük koostöö muuseumi teiste osakondadega info sisestamine andmebaasi ning seal oleva info uuendamine Ootused kandidaadile kõrgharidus hea suhtlemisoskus nii eesti kui inglise keeles, algatus- ja koostöövõime varasem sündmuste korraldamise ja müügitöö või projektijuhtimise kogemus kontoritarkvara kasutamise oskus kultuurihuvi täpsus ja kohusetundlikkus oskus töötada korraga erinevate projektide ja ülesannetega võime töötada nii iseseisvalt kui meeskonnaga valmisolek töötada vajadusel ka pühadel ja nädalavahetustel Ootame CVd koos palgasooviga aadressil konkurss@erm.ee Keel Eesti keel Tähtaeg: 25.04 Reede, aprill 5, 2024 - 15:15

Tartu Kunstimuuseumi ja Praha Rahvusgalerii ühine kunstinäitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“ on nüüd ERMis avatud. Publiku ees on 20. sajandi ning tänapäeva eesti ja tšehhi tuntumate sürrealistide looming. Näitusel „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“ astuvad omavahel dialoogi tšehhi ja eesti sürrealistlik kunst. Sürrealism on kõnetanud loojaid juba sada aastat ja ei jäta kedagi eriti külmaks. ERMis saab nüüd näha kõrgel tasemel töid Praha Rahvusgalerii, Lõuna-Böömi Galerii, Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi jt galeriide ning eraisikute kogudest. Pariis oli 20. sajandi alguses olulisim kunstikeskus Euroopas, kuhu läksid ennast täiendama ja ajutiselt või püsivalt elama nii eesti kui ka tšehhi kunstnikud. Kodumaale tuldi tagasi sageli juba põnevate muljete ja uute ideedega. 1924. aastal avaldati esimene sürrealismi manifest ja juba kümme aastat hiljem kujunes Prahast Pariisi kõrval tähtsuselt teine sürrealismi keskus. Just Prahas tõusid esile nüüdseks üle Euroopa kuulsad kunstnikud, näiteks Toyen, keda on nimetatud isegi tšehhi avangardi kuningannaks, ning Jindřich Štyrský ja Jan Švankmajer, kes kõik on esindatud sellelgi näitusel. Tšehhi asekultuuriminister Ondřej Chrást mainis näituse avakõnes, et sürrealismi manifesti kirjutanud André Breton paigutas Toyeni lausa kümne 20. sajandi kõige olulisema kunstniku sekka. „Eestis tegeleti sürrealismiga kaootilisemalt, aga paljude tuntud kunstnike, näiteks Eduard Wiiralti ja Karin Lutsu loomingust võib leida tõeliselt köitvaid sürrealistlikke pärleid,“ ütles üks näituse Eesti osa kuraatoritest Joanna Hoffmann. Ta lisab, et Eesti kõige järjepidevamalt sürrealistlikeks autoriteks võib siiski pidada Ülo Soosterit ja Ilmar Malinit, kelle isikupärase käekirjaga saab näitusel tutvuda põhjalikumalt. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 loovjuhi ja kunstiteadlase Kati Torpi sõnul on sürrealism kunstiajaloos üks märkimisväärsemaid kunstivoole, mida teavad ja tunnevad kõik. „Mitte kõik kunstivoolud ei jää ajas nii jõuliselt püsima, kui see on õnnestunud sürrealismil. Maailmas on huvi sürrealismi vastu jätkuvalt suur, mida lisaks Euroopa kultuuripealinna programmile Tartus näitavad ka hiljutised arvukad sürrealismile pühendatud näitused mujal Euroopas,” tõi loovjuht välja. „On märgiline, et Tartu Euroopa kultuuripealinnaks oleku aastal ja sürrealismi manifesti 100. sünnipäeval kohtuvad siin – Eesti Rahva Muuseumis – eesti ja tšehhi kunst,“ sõnas ERMi direktor Kertu Saks. „Selline piltide dialoog sobib ERMi hästi meie kummagi riigi sarnase lähiajaloo tõttu. Olen aga ka rõõmus, et eesti kunsti osa sel näitusel on nii suur ja väljas on palju tuntud autoreid, kelle puhul saame põnevusega jälgida, millised nende teosed kuuluvad sürrealismi valdkonda pildikeele ja tähenduse poolest.“ Lisaks eesti ja tšehhi kunstnikele saab uudistada Tartu Kunstimuuseumile kuuluvat Salvador Dalí graafilist lehte ning selliste sürrealistliku liikumisega seotud autorite loomingut nagu Luis Buñuel, Max Ernst, Man Ray ja Giorgio de Chirico. Näitusega kaasneb mahukas kataloog, mis tutvustab eesti ja tšehhi sürrealismi ja sisaldab rikkalikku pildivalikut. Kuraatorid on Anna Pravdová, PhD (Praha Rahvusgalerii), Joanna Hoffmann ja Kristlyn Liier (mõlemad Tartu Kunstimuuseum). Graafilise kujunduse tegi Valter Jakovski (Ruum 414), näituse kujundasid Neeme Külm ja Kadri Villand (Valge Kuup). Näitus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi ja on avatud 8. septembrini. Kolm sürrealismi manifesti 100. aastapäevale pühendatud näitust on avatud ka Tartu Kunstimuuseumis. Fotogalerii: https://www.flickr.com/photos/139096856@N04/albums/72177720315977509/ (fotograafid Anu Ansu ja Maria Kilk).   Lisainfo: Aivi Jürgenson kommunikatsiooni- ja turundusjuht Eesti Rahva Muuseum aivi.jurgenson@erm.ee 5866 7773 Keel Eesti keel Näitus on avatud 4. aprillist 8. septembrini 2024 Neljapäev, aprill 4, 2024 - 19:15 Näituse autorid ja ERMi direktor Kertu Saks Maria Kilk

Eesti Rahva Muuseumis on 4. aprillist avatud Tartu Kunstimuuseumi ja Praha Rahvusgalerii ühiselt kureeritud kunstinäitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“. Publiku ette jõuab 20. sajandi ja tänapäeva eesti ja tšehhi tuntumate sürrealistlike autorite looming. Näitus on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Näitusel „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“ astuvad omavahel dialoogi tšehhi ja eesti sürrealistlik kunst. Esmapilgul ehk ootamatu kooslus, kuid kahte riiki seob keeruline käekäik Nõukogude Liidu mõjusfääris 20. sajandil. Sarnaselt Eesti kultuuri- ja kunstilooga on mõningal määral jäänud ka Tšehhi ja muu Kesk- ning Ida-Euroopa kunst suurtest narratiividest teenimatult tähelepanuta. „Tänavu möödub 100 aastat sürrealistliku kirjandus- ja kunstivoolu sünnist, mis on sajandi vältel pakkunud inspiratsiooni paljudele loojatele ning elamusi laiemale publikule,“ sõnab näituse üks kuraatoritest Joanna Hoffmann. „Sellisel märgilisel aastal kannab Tartu, Eesti sürrealistliku kunsti keskus, Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Seega on põhjust need kaks olulist sündmust siduda ja suurelt tähistada,“ lisab Hoffmann. Praha oli 20. sajandil Pariisi kõrval teine oluline sürrealismi keskus Euroopas. Tšehhi kunstnikud käisid Pariisi koolkonnaga tihedalt läbi ning sürrealismiga tegeldi programmiliselt. Silmapaistvaimad Praha sürrealistliku koolkonna tippu tõusnud autorid olid näiteks nii-öelda esimese põlvkonnana Toyen ja Jindřich Štyrský, teise põlvkonnana Mikuláš Medek, Emila Medková, Josef Istler ja Václav Tikal ning kolmandana Jan Švankmajer ja Eva Švankmajerová. Eestis on sürrealismiga tegeldud kaootilisemalt. Paljud kunstnikud, näiteks Eduard Wiiralt ja Karin Luts, viljelesid küll sürrealistlike sugemetega kunsti, kuid ei pühendunud ainult sellele. Eesti kõige järjepidevamalt sürrealistlikeks autoriteks võib pidada Ülo Soosterit ja muidugi Ilmar Malinit, kes oli ka rühmituse PARA ’89 algatajaid. Ometi võib kogu 20. sajandi Eesti kunstnike loomingu hulgast leida tõeliselt meeliköitvaid sürrealistlikke pärle, mille toome uhkelt maailmakuulsa kunstivoolu saja aasta juubeli puhul publiku ette. Lääne-Euroopa jutustab jõuliselt oma lugu – on aeg, et ka meie siinpool Euroopas teeksime sama. Lisaks eesti ja tšehhi kunstnikele saab väljapanekul uudistada Tartu Kunstimuuseumile kuuluvat Salvador Dalí graafilist lehte ning ka loomingut sellistelt sürrealistliku liikumisega seotud autoritelt nagu Luis Buñuel, Max Ernst, Man Ray ja Giorgio de Chirico. Näitusega kaasneb mahukas eesti ja tšehhi sürrealismi tutvustav ning rikkaliku pildivalikuga kataloog. Tšehhi sürrealismi kuraator: Anna Pravdová, PhD (Praha Rahvusgalerii) Eesti sürrealismi kuraatorid: Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Kristlyn Liier (Tartu Kunstimuuseum) Graafiline kujundus: Valter Jakovski (Ruum 414) Näituse kujundus: Neeme Külm, Kadri Villand (Valge Kuup) Koordinaator: Kristlyn Liier Uuri näituse kohta lähemalt: https://www.erm.ee/et/surrealism100 Näitus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi. Fotol: Jüri Palm. Aedade labürint.   Lisainfo: Aivi Jürgenson kommunikatsiooni- ja turundusjuht Eesti Rahva Muuseum aivi.jurgenson@erm.ee 5866 7773 Keel Eesti keel Näitus avatakse 4. aprillil Esmaspäev, aprill 1, 2024 - 19:30 Jüri Palm. Aedade labürint

Atte Huhtala tegi 20. märtsi hõimklubis ettekande teemal “Meälased ja kveenid - kõige põhjapoolsemad läänemeresoomlased”. Fennoskandia põhjaosa soome-ugri rahvastest on saamid ilmselt tuntuimad, ometigi on sealne etniline pilt märksa kirevam. Atte Huhtala Turu Ülikoolist tutvustas hõimuklubis lähemalt meälasi ja kveene, kahte soomlastega ühise päritoluga rahvarühma. Meälased elavad Soomega piirnevatel Rootsi aladel Tornio jõe orus, kveenid Põhja-Norras. Kõneldi nende rahvaste ajaloost ja keeltest, samuti igapäevaelust ja kultuurist tänapäeval.  Hõimuklubi erikülaline oli Fenno-Ugria Asutuse nõunik Jaak Prozes, kes külastas mullu saatesarja “Meie hõimlased” tegemisel teiste seas nii meälasi kui kveene. Retkel koguti nii vaimset ja ainelist pärandit ning ERMi jõudis kingitusena meälastele kuulunud vikat, mis saadi annetusena 2023. aasta mais.  Hõimuklubi salvetuse leiab ERMi Youtube'i kanalil.  Keel Eesti keel * Esmaspäev, aprill 1, 2024 - 19:30

Kolleegilt-kolleegile: muuseumipedagoogid alustasid kogemuste vahetuseks ürituste sarja Eesti Muuseumiühingu muuseumiõpetajate aktiiv on algatanud uue kolleegilt kolleegile muuseumitundide külastusformaadi. Igal kohtumisel pakuvad ühe muuseumi haridustöötajad võimalust kolleegidel läbida mõne haridusprogrammi. Iga kohtumine lõppeb tagasisideringi ja kogemuste vahetamisega. Esimesel kohtumisel pakub haridusprogramme kogemiseks välja Eesti Rahva Muuseum. Programmidesse tuleb registreerida ja tasuda otse muuseumile pisike osalustasu. Esimene kohtumine toimub teisipäeval,  30. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Kui soovid osaleda, siis palun registreeri end siin: registreerumine Valida on kahe programmi vahel: 1. Kell 11.00. Mis eesti keel on? Läbiviija: muuseumiõpetaja Anti Lillak Sihtgrupp: 5.-12. klass Tunni pikkus: 90 minutit Osalejaid: kuni 20 Osalustasu: 4 eurot, mille eest saab tasuda ERMi e-poes: maksa osaluse eest siin Kuidas eesti keelt on aegade jooksul räägitud, jäädvustatud, salvestatud ja kuulatud? Kui palju erinevad meie murded kirjakeelest? Kas me saame aru oma sugulaskeeltest või viipekeelest? Muuseumitunnis kuulame, vaatame, katsume, tallame ja näitame keelt. Toimumispaik: teemanäitus "Keelekatel" ja Tegelussaal   2. Kell 13.00. Kuidas "päike" lauale saada? Läbiviija: muuseumiõpetaja Natalia Pyllu Sihtgrupp: 7.-12. klass Tunni pikkus: 120 minutit Osalejaid: kuni 15 Osalustasu: 7 eurot, mille eest saab tasuda ERMi e-poes: maksa osaluse eest siin Tutvume komi rahvustoitudega, valmistame ja maitseme neid. Vaatame, mis on traditsioonilised komi toidud, milliseid tooraineid nende valmistamiseks kasutati ning kust neid saadi. Räägime komide külalislahkusest, söögikommetest ja rituaalidest. Küpsetame komi traditsioonilisi lahtisi pirukaid šanga'sid, mida maitseme seejärel rahvamuusika saatel. Toimumiskoht: soome-ugri püsinäitus "Uurali kaja", õppeklass. Õpime üksteiselt ja vahetame teadmisi! Järgmine kolleegilt kolleegile kohtumine toimub sügisel.   Lisainfo: Kristi Paatsi kristi.paatsi@linnamuuseum.ee      Keel Eesti keel Enable side menu Show ticket link Map is hidden Käesolev näitus