Umaleht-ee

  Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.

Tsiga ja kägo   Ma kuuli raadiost, et inemisel ja tsial olõki ei väega suurt vaiht. Vällänägemine om suurõmbalt jaolt tõnõ, a seest omma pia üttemuudu. Tohe ei üteldä, et nigu tsiga ja kägo. Hiinamaal panni tohtri edimäst kõrda inemisele tsia massa. Ja Ameerikah ummõldi inemisele tsia neeru. Mõni aasta tagasi elli tsia süäme saanu [...]

Vahtsõndusõ ello!   Seo käsk om egäl aol värski, muido ei olõs jo edesiminekit. Taa jutu kõnõl’ mullõ Kääpä hoolõkoton 90aastanõ taat, kes om siistkandist peri ja alost’ tan ka pääle tehnikumi umma tüüd. Tuu võisõ olla kõva säidsekümmend aastakka tagasi, ku ütismajandiin oll’ nõudminõ eläjit kunstlikult seemendä. Kääpä Kirovi kolhoos oll’ Võromaal üts edimäidsi. [...]

Olli viil koolin tüül. Mu tutvidõ hulgan om mitmõl sõbral sündümise päiv keväjä, aasta kõgõ ilusambal aol. Istsõmi õks kuun ja mõnikõrd venüsi mi jutuajamisõ pikembäski. Tõnõpuul nakas’s joba jorisõma, et ma joosõ nigu tila nooril hannan. Keväjäne aig, vällän pall’u tegemist. Mul oll’ iin jäl vahtsõnõ minek. Mõtli, et ütle mehele, et piä kuuli [...]

Üleminevä aasta kutsõ naabrimiis Kaido minnu kõndma Siimu poolõ Jaugamõisalõ. Maad sinnä om koski kats kilomiitret ja võti kutsõ vastu. Jõudsõmi Siimu poolõ ja sääl võtsõ meid vastu nuur kutsa nimege Roki. Kaidot Roki joba tundsõ, a minnu näkk’ edimäst kõrda. Kaido läts’ tarrõ, ma jäi vällä Rokigõ sõprust sobitõmõ ja mängmä. Edimält Roki juusksõ [...]

Keväjä lasi varakult lamba nurmõ. Rohilist külh silmäga kaiõn es näe, a nä iks midägi nosisiva. Mõtsa veeren näksevä kuusõkasvõ. Üte hummogu näi, et üts illanõ poignõja oll’ valgõ-beeþilapilidsõ tsilega maaha saanu. Pujakõnõ es liiguta hinnäst. Imä tiirut’ puja ümbre. Tõsõ lamba lätsivä nurmõ päivä võtma. Käve iks kaeman, kuis tsilekesele rohkõmb särtsu sisse tulõ. [...]

Neo priinime omma piiblist. Meesakil (77 kandjat) om mitmit tõisigi kiräpilte: Mäsak (57 kandjat), Mesak (10 kandjat), Mässak (alla 6 kandja). Lisas om viil eestistämisel võet vahtsõ tähendusega Meesaak (6 kandjat). Seo nimi panti just piiblist tunnõtu nime perrä kolmõn mõisan. Sangastõ mõisan sai nime Lõõndre Lut’a (Lutta) perekund. Lut’a edenimi om mugandus Ludvigist. Näide [...]

Geograaf Pae Taavi löüdse Eesti aoluuarhiivist 1868. aastaga Urvastõ mõisa kaardi pääle märgitü Tammõ-Lauri tammõ, miä või olla kõgõ vanõmb seo puu pilt. «Arvada om suur puu maamõõtjalõ silmä jäänü ja tä om seo sis ilostõ ka kaardi pääle pandnu,» löüd maatiidläne. UL

Seo suvi jõud Vanal Võromaal vabaõhupüüne pääle kolm vahtsõt lavastust, mink põh’as omma võro kirämehe kirotõdu luu ja ka lavastaja omma Vana-Võromaa juuriga. Uma Leht and lühkü ülekaehusõ, midä tiatrisõbral uuta om. Piimäkuu lõpun mass sõidutsihis võtta Karilatsi vabaõhumuusõumi, kon mängitäs võrokeelist suvõlavastust «Rongirüüv». Lavastusõ alosmõtõ sündü Ilvese Aapol koroonasaisangu aol. «Helüluuja Meistri Erki kõlist’ [...]

Egän halvan om kõgõ midägi hääd. Ku kaia tagasi koroonaaolõ, tulõ pääle tunnõ, et seo oll’ üts andsak ja hallõnal’akas aig. Kõik piirdmise ja kiildmise tundu ku kiusaminõ ja alandaminõ, a toda inämb tulli tõisi siäst vällä neo mässumeelidse, kiä es olõ nõun ull’uisiga üten minemä, ei maski kandma ega hindäle pritsi tetä laskma. Õkva [...]