Prants, Hendrik – ajakirjanik, ajaloolane

Hendrik Prants (ka Hindrik Prants, 28. veebruar (vkj)/ 12. märts 1858 Loosi vald, Vastseliina kihelkond, Võrumaa17. november 1932 Tallinn) oli Eesti ajakirjanik ja ajaloolane.[1]

Foto: VK F 1324:8 F/n (1928)

Elulugu

Hendrik Prants oli talupidaja ja möldri poeg, Tohkri talus, Loosi vallas, Võrrumaal.

Õppis Loosi saksakeelses mõisakoolis (1866-1973)  1873-1874 Vastseliina kihelkonnakoolis, täiendas end 1898–1910 (vaheaegadega) Helsingi Ülikooli kursustel, tegeles edaspidi iseseisvalt ka oma haridustaseme tõstmisega.

Kuni 1883 tegi talutööd seejärel, Tegutses aastail 1883–1893 peamiselt Tartus, töötas seejärel Tartu silmakliiniku teenrina (1884−1887), oli Postimehe kaastööline, 1888–1893; 1902-1906 ka toimetuse liige. Oli 1893–1902 ajakirja Linda (Pärnus) ja 1906–1919 Ristirahva Pühapäevalehe tegevtoimetaja, 1918 ka Tallinna Päevalehe väljaandja ja vastutav toimetaja. Meie Kiriku toimetuse liige (1920−1930). Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema kirjutisi leidub pea kõigis eesti ajalehtedes. Kirjutanud ka Rootsi, Soome ja Saksa ajakirjandusele.  Prants on kogunud ka rahvaluulet. Elas vanaduspäevil Valgamaal Tõlliste vallas Liiva külas. Suri Tallinnas 17. nov 1932 ja on maetud Rahumäe kalmistule.

Teosed

Laia silmaringiga viljakas harrastusajaloolane, avaldanud esimese suurema Eesti ajaloo ülevaate (1912–1913), samuti raamatuid soome-ugri rahvaste ajaloost ja kultuurist. Umbes 20 trükist Eesti ja maailma ajaloost.[1]

  1. Teated Soome-sugu muinasajast. Tartu (1894)
  2. Armastuse keeled” (1897)
  3. Külaleib” (1898)
  4. Sõja-raamat. Kirjeldused viimsest Türgi-Greeka sõjast ning Türgi ja Greeka rahvast (1898, koostaja)
  5. Eestimaa Weneriigi alla saamine. Tallinn (1910)
  6. Soome sugu rahvaste ajalooline arenemine. Tallinn (1911)
  7. Soomesugu rahvad Veneriigi rajamisel. Tallinn (1911)
  8. Eesti rahwa ajalugu (I-II kd). Tallinn (1912–1913)
  9. Eesti kaubalaewa selts “Linda”. // Eesti Elu. Tallinn (1913)
  10. Maailma sõda. 1. anne. Täielik igakülgne poliitiline kirjeldus. Tartu (1915)
  11. Soome sild. Tallinn 1919; 2. trükk: Soome sild. Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul. Järelsõna Toomas Haug. Loomingu Raamatukogu 5/ 2008. 104 lk; ISBN 9789949428267
  12. Tuhande aastane Tallinn. Tallinn (1919)
  13. Eesti vanem ajalugu. Tallinn (1920)
  14. Eesti ajakirjanduse noorusaegadest I–V. // Õitsituled (1923–1927)
  15. Virumaa ajaloost. // Koguteos “Virumaa”. Rakvere (üks autoritst, 1924)
  16. Eesti omariikluse areng. // Eesti Kodu 1918–1930. Paide 1930
  17. Minu elukäik: mälestusi ja pärimusi. Eesti Kirjanduse Selts. Tartu 1937, 254 lk; täistekst Rahvusraamatukogu arhiivis DIGAR

On osalenud tõlkijana:

  1. Y-S. Yrjö-Koskise raamatu „Teated Soome-sugu muinasajast ja teised õpetlikud ja lõbusasisulised lugemised” (1894).
  2. Conan Doyle’i „Salapolizei. . Sherlok Holmes’i imelikud uurimised” (1898)
  3. K. O. Lindequist „Üleüldine ajalugu” (1903−1911)

Kasutatud pseudonüümid: Nemo, Rustikus, Heinrich, Sõber, H. P.