Mõniste postijaam

Lõuna-Eesti, 11 oktoober 1930

Milleks on Mõniste postüaam? Kas üksiku isiku teenimiswõimaldajaks wõi on ta rahwa wara? Juba aastaid on awalikult nõutud Mõniste postijaama liikwideerimist. On seda teinud kohalik omawalitsus, rahwas ja ajakirjandus. Kuid Mõniste postijaam püsib, kuigi seda kellelegi waja ei ole — püsib Mõru maawalitsuse juhtiwate jõudude armust. Postijaama kaitseks tuuakse eite, et jaam wedawat posti ja tai olla aaslas mõni ametnik-reistja. Mis puutub postiweosse, siis ei ole see jaamale mitte koormatuseks, maid kasuks. Sest postijaama poolt saadaw ametlik tasu postiweo eest on suurem, kui selle töö hind. Selleks näide: hiljuti pakuti postiwedu wähempakkumisel wälja Säru ja Wastse-Roosa agentuuridesse, ning postiwedu pakkumisel läks poole odawamaks, Kui sai senini postijaam taksi järele. Sellest nähtub, et postijaam postiweoga mitte ei kaota, waid teenib. Ning postijaama maa on päälekauba weel. Eee asjaolu, et postijaamade korraldusega on antud üksikutele isikutele hääd teenimiswõimalused, on ammu selge kohalikule rahwale. Kuid kes seda arwesse ei wõta, on Mõru mauwalilsus, kus mõjusad kogude mehed istuwad ja kellele rahwa soowid nähtawasti wäga wahe korda lähemad. Meie arwamine on, et Mõniste postijaama likwideerimiseks enam kui wiimane aeg on kätte jõudnud. Ja ei Mõru mgawalitsus teisel arwamisel on, siis teadku ta, et kohalik rahwas üksmeelselt ta teguwiisi hukka mõistab. Mõnistlane.