Mõniste Pajukõrts

Pajukõrts ehitati 19 sajandil, Mõniste mõisa maadele, ning oli üks 24-st hoonest mõisa hoonetekompleksis. Kõrtsmikud said palgaks ühe kümnendiku läbimüüdud viinast-õllest. Kõrtse oli Mõnistes viis: Ristikul, Mäe Pajul, Konnukülas, Liivakul ja Tiitsa veskil. Õlletoop maksis 3 kop. ja viinatoop 10 kop.

Jaan Veiding (30.12.1842-10.08. 1910, maetud Vastse-Roosa kalmistule) oli Mõniste Pajukõrtsi kõrtsmik, tema naine Elisabeth Charlotte Kond (16.02.1862-13.12.1939, maetud Vastse-Roosa kalmistule) tema tütar Anna Ida Minna Veiding (13.04.1889-23.02.1948) abiellus 1919. aastal Vastse-Roosa koolijuhi Theodor Petaiga.

1919. aastal ehitati Pajukõrts ümber aga postijaamaks, kus olid ka söömis- ja ööbimisvõimalused. Postijaama pidaja oli Aleksander Henning, kes vedas laiali posti, kohtukutseid ja kaupa. Postijaamas töötas ka kaks postipoissi, kes vedasid posti jalgratastega, kelle tööpiirkond oli Harglast kuni Kangstini.

Peale seda kui Mõnistesse loodi 13. septembril 1948. aastal esimene sovhoos Sangar, siis kasutati hoonet mõnda aega põllutehnika hoidmiseks.  Seal hoiti linttraktoreid, hiljem ka vilja ning kartulit, juurvilja ja viljaseemet.

Hoones on olnud peale seda veel ka lehmalaut, kus lehmi oli 70 ümber. Hiljem ehitati hoone taha karjaköök, kus olid piimajahutus- ja pesuruumid. Karjanaised pidid ka ise tooma kahe kilomeetri kauguselt hobusega sööda kohale. Lehmalauda talitajad olid tollel ajal Aliide Henning, Alma Toom, Elvi Junos, Erna Vallner, Roosi Tellissaar, Senta Piigli, Tiiu Uibo jt.

Kõige viimati oli hoone kasutusel väetisekuurina, tänapäeval on hoonest alles vaid osaliselt otsasein ja mõned külgseinad.